DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-12 Tuudi, JAH1000023 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Tuudi Jahiselts 1.2. Registrikood 80089267 1.3. Aadress Pärna 6-12, Lihula vald, 90302, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Raivo Volman 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5249136 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raivo Volman Ametinimetus Tuudi Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Tuhu MKA Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 106 § 4 lg 3, lg 7, § 9 lg 4 ja Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Kullamaa metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja piirangu kirjeldus 163 Tuhu sihtkaitsevööndisse jäävas osas 1. veebruarist 31. augustini. • Keelatud on Kullamaa metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja 163 Tuhu sihtkaitsevööndisse jäävas osas inimeste viibimine 1. veebruarist 31. augustini. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. 4.2. Objekti Poanse hoiuala, Karuse-Linnuse hoiuala, Lihula hoiuala, Oidrema hoiuala, Tuhu hoiuala Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p nimetus/ 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) piirangu kirjeldus püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 1/2 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Tuudi rendijahipiirkond: piirikirjeldus Tuudi rendijahipiirkonna piir kulgeb Matsalu Looduskaitseala piiri ja Penijõe–Lihula tee ristumiskohast mööda Penijõe– Lihula teed Risti–Virtsu maanteeni, sealt mööda Risti–Virtsu maanteed Lihula–Pärnu maanteeni ning mööda Lihula–Pärnu maanteed selle ristumiseni Lääne maakonna piiriga; siitpeale mööda Lääne maakonna piiri Koti–Kalli maanteeni, mööda Koti–Kalli maanteed Kiska–Tuudi teeni; sellest teeristist mööda Kiska–Tuudi teed Pogeri teeni, mööda Pogeri teed Männiku kraavini ning mööda Männiku kraavi Risti–Virtsu maanteeni; Männiku kraavi ja Risti–Virtsu maantee ristumiskohast mööda Risti–Virtsu maanteed Kinksi–Meelva teeni, mööda Kinksi–Meelva teed ristumiseni Matsalu Looduskaitseala piiriga; ristumiskohast Kinksi–Meelva teega kuni ristumiseni Penijõe–Lihula teega on Tuudi rendijahipiirkonna piiriks Matsalu Looduskaitseala piir 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000023&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020
    Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020. a Matsalu Rahvuspargi piirkonna jahiseltside märkused ja ettepanekud Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja osas Jahiseltsid, kelle jahipiirkondadesse on Keskkonnaameti poolt arvatud Matsalu Rahvuspargi kaitseala osad, on läbi vaadanud uue kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja. Lähtuvalt kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidest kavandatakse eeskirjas muudatused, mille põhjuseks tuuakse välja vajadus tagada haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide tõhusam kaitse, samuti kaitseala maastikuilme ja kultuuripärandi säilimine. Kaitse-eeskirja seletuskirjas tuuakse välja kaitstavad sihtliigid, elupaigatüübid ja kooslused. Rõhutatakse, et kõiki kaitstavaid liike ei saa eraldi välja tuua, kuid seletuskirjaga tekitatakse analoogia, millest saab lähtuda. Jahiseltsid leiavad, et Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu koos seletuskirjaga ei kajasta muutmise eesmärgist lähtuvalt adekvaatselt jahindusalast valdkonda kaitsealal ja sellega piirnevatel aladel. Seletuskirjas toodud jahindust käsitlevad selgitused on meie arvates mittepiisavad ja kohati lähtuvad vääradest eeldustest, mistõttu kogu jahindusalane tegevus kavatsetakse viia kooskõlastatava tegevuse alla. See lähteseisukoht esitab avalikkusele praegusel kujul selge sõnumi, et jahindusalast tegevust kaitseala territooriumil näeb Keskkonnaamet tulevikus erandliku tegevusena, mitte tavapärase ja pideva vajaliku tegevusena. Kaitse-eeskirja eelnõu
    [Show full text]
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
    Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast
    [Show full text]
  • „Hundi Küttimismahu Kehtestamine 2017/2018 Jahiaastaks” Muutmine
    KÄSKKIRI 16. veebruar 2018 nr 1-1/18/107 Keskkonnaameti peadirektori 31.10.2017 käskkirja nr 1-1/17/363 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2017/2018 jahiaastaks” muutmine I. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1.1. Keskkonnaameti peadirektori 31.10.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/363 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2017/2018 jahiaastaks” (edaspidi 31.10.2017 käskkiri) kehtestas Keskkonnaamet 2017/2018 jahiaasta hundi (Canis lupus) küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil kokku 73 isendit ning määras kehtestatud küttimismahu jagunemise ohjamisalade kaupa. Sama käskkirjaga jagati maakonnad ohjamisaladeks ning küttimismaht määrati iga ohjamisala kohta järgmiselt: Hiiu ohjamisalal kuhu kuuluvad Emmaste, Kõrgessaare, Käina, Laasi, Leluselja, Määvli, Pühalepa, Suuremõisa, Tahkuna jahipiirkonnad (edaspidi Hiiu ohjamisala), lubati küttida 4 isendit. Järva 1 ohjamisalal, kuhu kuuluvad Alliku, Ambla, Anna, EPT, Järva-Jaani, Lõõla, Kõrvemaa ja Väätsa jahipiirkonnad (edaspidi Järva 1 ohjamisala), lubati küttida 4 isendit. Järva 2 ohjamisalal, kuhu kuuluvad Esna, Imavere, Jüriöö, Kabala, Kirna, Koeru, Koigi, Oisu, Päinurme ja Türi jahipiirkonnad (edaspidi Järva 2 ohjamisala), lubati küttida 3 isendit. Lääne ohjamisalal, kuhu kuuluvad Haapsalu, Kasari, Kullamaa, Lihula, Luiste, Martna, Massu, Taebla, Tuudi, Vatla ja Vormsi jahipiirkonnad (edaspidi Lääne ohjamisala), lubati küttida 4 isendit. Lääne-Harju ohjamisalal, kuhu kuuluvad Linnamäe, Noarootsi, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti, Variku ja Padise jahipiirkonnad (edaspidi Lääne-Harju ohjamisala), lubati küttida
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Tiitelleht Ja Sisukord
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valge-Toonekure (Ciconia Ciconia) Loendus Eestis 2014
    Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal Margus Ots Taust Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elutseb peaaegu eranditult inimese vahetus läheduses ning kõik tema toimetamised on väga hästi jälgitavad ja ka arvukuse muutused on kohe silma hakanud. Valge- toonekure seisundi hindamiseks alustati 1934. aastal Rossitteni Ornitoloogiajaama (nüüdne Rõbatsi, Kaliningradi oblast) initsiatiivil rahvusvaheliste loenduste korraldamist (Schüz 1936). Järgmine rahvusvaheline loendus toimus 1958. aastal (Schüz & Szijj 1962) ja alates 1974. aastast (Schüz 1979) on loendusi korraldatud iga 10 aasta tagant. Eesti esimesest rahvusvahelisest loendusest 1934. aastal osa ei võtnud, kuid Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvedamisel korraldati meil esimene üleriigiline loendus 1939. aastal. 1954. aastal alustas iga-aastaste loenduste korraldamist Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon ning alates 1991. aastast jätkas tööd Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Valge-toonekurg on Eestis uustulnuk – esimene pesaleid registreeriti meie aladel 1841. aastal, mil üks paar pesitses Vahtseliina lossi varemetel (Hueck 1845). Püsiv asurkond tekkis Eestisse alles 19. sajandi lõpuks (Veromann 1975). Esimese üleriigilise loenduse tulemusena (1939) selgus, et koos Petserimaaga pesitses Eestis tol ajal 320 paari valge-toonekurgesid (Kumari 1940). Loenduste tulemused näitavad, et toonekurgede arvukus on meil pidevalt kasvanud, ulatudes 1984. aastaks 1400 paarini (Veromann 1987; 1989) ja 1995. aastaks 2600–3200 paarini (Ots 1997). See 1995.a arvukushinnang ongi viimane hinnang, mis põhineb põhjalikel püsialade loendustel. Hilisemad hinnangud on koostatud pigem juhuslike andmete ja oletuste põhjal. Aastatel 1998–2002 hinnati valge- toonekure asurkonna suuruseks Eestis 3000–4000 paari ning aastatel 2003–2008 juba 4000–5000 paari (Ots 2009). Sama arvukushinnang (4000–5000 paari) jäi kehtima ka aastate 2008-2012 kohta (Elts, J. et al. 2013), kuna lünklike andmete põhjal võis oletada, et valge-toonekure asurkond ei ole enam oluliselt kasvanud, kohati võis arvukus isegi langenud olla.
    [Show full text]
  • Poolsiirdekalade Kudealad Väinameres Ja Liivi Lahe Põhjaosas: Seisund Ja Kvaliteedi Parandamise Võimalused
    Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused Projekti lõpparuanne Tartu 2015 1. Sisukord 2. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4 3. Kalade soolsustaluvus ja uuringute metoodika .................................................................. 5 4. Mageveesigimise osakaal uuritud liikidel .......................................................................... 6 Haug – mageveeliste elupaikade iseloomustus ...................................................................... 8 5. Väinamerre voolavate jõgede kasutatavus siirdehaugide poolt ja soovitused kvaliteedi parandamiseks .......................................................................................................................... 13 Hiiumaa ................................................................................................................................ 13 1. Jausa oja ................................................................................................................. 13 1. Luguse jõgi ............................................................................................................. 13 2. Vaemla jõgi ............................................................................................................ 16 3. Vaemla laht ............................................................................................................ 16 4.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-12 Tuudi, JAH1000023 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Tuudi Jahiselts 1.2. Registrikood 80089267 1.3. Aadress Pärna 6-12, Lihula vald, 90302, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Raivo Volman 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5249136 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raivo Volman Ametinimetus Tuudi Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Tuhu MKA Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 106 § 4 lg 3, lg 7, § 9 lg 4 ja Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Kullamaa metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja piirangu kirjeldus 163 Tuhu sihtkaitsevööndisse jäävas osas 1.
    [Show full text]
  • Scripta Annalia 2020 Aastal
    1 LÄÄNE PRAOSTKONNA AASTAKIRI SCRIPTA ANNALIA 2020 Advenditervitus Scripta Annalia lugejaile õuludega seoses meenub palus. Proovid õpilastega Jeesuslaps võõrastemajas ilmale tuua. SISUKORD mulle südamlik lugu ühest ebaõnnestusid, sest kõik Kui selle loo peale mõtleme, siis 2 Tervitused J erivajadustega noorte näitlejad lasid Maarja mõistame, et tegelikult ei olnudki ju Lääne 3–7 koolist. Seal oli õpilasi õpe- ja Joosepi kohe tuppa jõuluöö sündmustes kõige tähtsam praostkond tatud alati teistele mõtlema, ning pakkusid neile tur- mitte see, et Jeesus sündis laudas, vaid 8–10 Haapsalu kogudus teistega arvestama ja üksteise valist peavarju. see, et Jeesus üldse sündis. Et Jumala 11 Hanila kogudus vastu abivalmis olema. Selle kooli Erivajadustega noored läksid Poeg sai inimeseks ja tuli meie hulka. 11 Karuse kogudus kasvandikud olid vaimsete erivaja- suurde segadusse ja kaotasid eneseva- Jeesus võib sündida jõuluööl ka 12 Kirbla kogudus dustega ja võtsid oma vanemate ning litsuse, kui ühel hetkel käskis õpetaja igaühe kodus, kui me seda vaid lu- 12–13 Kullamaa kasvatajate õpetust sõnasõnalise ainuüksi näitlemise tarvis käituda bame. Igaüks, kes avab oma südame kogudus tõena. See aga osutus parajaks proo- vastupidi sellele, mida neile oli õpeta- uksed Jõululapsele, võib Teda tervita- 13–14 Lihula vikiviks jõulunäidendi lavastamisel. tud. Nad ei olnud võimelised külalisi da oma kodus, oma peres ja oma elus. kogudus Mitte ükski õpilane ei suutnud ukse tagant ära saatma, nagu näeb Soovin Scripta Annalia lugejaile 14–15 Lääne- mängida õigesti võõrastemajapidaja
    [Show full text]