KKLM Liikmed 01 06 2017

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Kodukant Läänemaa liikmete nimekiri 01.06.2017 Nr Liige Esindaja 1 Lihula vald Varje Ojala-Toos 2 Ridala vald Maire Vilbas 3 Martna vald Marju Kasterpalu 4 Lääne-Nigula vald Mikk Lõhmus 5 Vormsi vald Tanel Viks 6 Kullamaa vald Jüri Ott 7 Nõva vald Deiw Rahumägi 8 Hanila vald Arno Peksar 9 Noarootsi vald Triin Lepp 10 MTÜ Läänemaa Orienteerumisklubi Okas Reimo Reimer 11MTÜ Kinksi Küla Selts Eha Kukk 12 MTÜ Palivere Kultuur ja Haridus Tõnis Peikel 13 MTÜ Rannarahva Kultuuriselts Leili Jõgisoo 14 MTÜ Piirsalu Küla Selts Lea Lai 15 MTÜ Rõude Küla Selts Marge Kanna 16 MTÜ Üdruma Küla Slets Vaike Nõu 17 MTÜ Salumäe Selts Eha Raja 18 MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts Indrek Jõgisoo 19 MTÜ Haeska Külaselts Ants Ale 20 MTÜ Rälby Külaselts Eha Salus 21 MTÜ Kalaküla Rohelised Tiiu Toomingas 22 MTÜ Vanamõisa Külade Ühendus Maie Rein 23MTÜ Kullametsa Külaselts Rita Saviir 24MTÜ Oru Spordiklubi Kadi Paaliste 25MTÜ Nordestnõva Silja Silver 26 MTÜ Unistuste Vabrik Indrek Tammoja 27MTÜ Koluvere Küla Selts Jüri Roost 28 MTÜ Risti Rahvaselts Margus Ojamäe 29 MTÜ Kuijõe Külaselts Urve Ojamäe 30 MTÜ Lääne Vibulaskjad Aare Lauren 31 MTÜ Voose Rehi Õnneli Varend 32 MTÜ Keskaegne Lihula Toomas Pirn 33 MTÜ Hanila Laulu- ja Mänguselts Eha Raja 34 MTÜ Teeveere Taluturu Selts Mati Laur 35MTÜ Sotsiaalhoole Ühing Tarvo Pikkaro 36 OÜ Viljatare Arvo Ninn 37 OÜ Enniste Sven Köster 38 OÜ Leidrek Leili Jõgisoo 39 OÜ Varetik Mati Laur 40 OÜ Nõva Madise Maire Koppelmaa 41 OÜ Kenest Projekt Ülle Kipper 42 AS K.Met Mardo Leiuma 43 FIE Rita Saviir Rita Saviir 44 FIE Ants Streng Rumpo Mäetalu Ants Streng 45 FIE Harry Kadakas Harry Kadakas 46FIE Riho Ööbik Riho Ööbik 47 OÜ Lääntre Tiiu Treimann 48OÜ Brutus Astrid Roosileht 49 OÜ Halukalur Lauri Lilleoks 50 OÜ Aitsuk Gerli Viks 51 FIE Urmas Naudre Urmas Naudre 52 OÜ Greenhome Reigo Reimand 53 FIE Raivo Adman Marika Adman 54 MTÜ Tervem Noarootsi Iivika Eller 55MTÜ Matsalu Rand Ants Ale 56 MTÜ Rahvatantsurühm Vormsi Eidi Leht 57MTÜ Virtsu Arenguselts Jüri Mõniste 58OÜ K.Compos Aimar Roomets 59 OÜ Haapsalu Vetapteek Marika Malmet 60 OÜ Matsalu Maius Kersti Ajaots 61 OÜ Maiu Maiu Kallas 62MTÜ Risti Huvi Tiina Ojamäe 63 EMESI OÜ Andres Tamla 64Ridala Pritsumeeste Selts MTÜ Tiit 65 MTÜ Säästva Arengu Selts Kaupo Kala 66 MTÜ Statera Rea Raus 67MTÜ Rõude muuseum Inda Mölder 68 MTÜ Linnamäe Ettevõtluskeskus Keiu Rebane 69 OÜ Uuemõisa Autokeskus Jaan Melsas 70 OÜ Trebelgon Kaido Antsve 71 OÜ Tormit Piret Priimägi 72 OÜ Plats Valeri Viira 73 OÜ Mehtrans Meelis Orgla 74 OÜ Leo Eesti Ingrid Raag 75 OÜ ASBE Volli Laidmaa 76 MTÜ Uuemõisa Tööstusala Jaak Kanepi 77 MTÜ Lihulamäe Ettevõtluskeskus Ilmar Pruul 78 AS Haapsalu Uksetehas Ago Soomre 79AS Uuemõisa Invest Koit Uus 80 AS Oru Äri Tammo Esta 81 MTÜ Hoovõtukeskus Leini Vahtras 82 MTÜ Pagula Maarja Pikkmets; Innar Mäesalu 83 OÜ K.U.ORU AUTO Priit Uus 84 MTÜ Ralliklubi Oru Rally Team Kert Uus 85 OÜ ORUMER Merike Uus 86 MTÜ Linnamäe Arendusselts Marina Stein-Leier 87MTÜ Tuudi Jahiselts Raivo Volman 88 Redrose Holding OÜ Illimar Tambek.

Copy Link

Recommended publications

Lääneranna Teataja Nr 39
Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
[Show full text]
Valge-Toonekure (Ciconia Ciconia) Loendus Eestis 2014
Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal Margus Ots Taust Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elutseb peaaegu eranditult inimese vahetus läheduses ning kõik tema toimetamised on väga hästi jälgitavad ja ka arvukuse muutused on kohe silma hakanud. Valge- toonekure seisundi hindamiseks alustati 1934. aastal Rossitteni Ornitoloogiajaama (nüüdne Rõbatsi, Kaliningradi oblast) initsiatiivil rahvusvaheliste loenduste korraldamist (Schüz 1936). Järgmine rahvusvaheline loendus toimus 1958. aastal (Schüz & Szijj 1962) ja alates 1974. aastast (Schüz 1979) on loendusi korraldatud iga 10 aasta tagant. Eesti esimesest rahvusvahelisest loendusest 1934. aastal osa ei võtnud, kuid Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvedamisel korraldati meil esimene üleriigiline loendus 1939. aastal. 1954. aastal alustas iga-aastaste loenduste korraldamist Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon ning alates 1991. aastast jätkas tööd Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Valge-toonekurg on Eestis uustulnuk – esimene pesaleid registreeriti meie aladel 1841. aastal, mil üks paar pesitses Vahtseliina lossi varemetel (Hueck 1845). Püsiv asurkond tekkis Eestisse alles 19. sajandi lõpuks (Veromann 1975). Esimese üleriigilise loenduse tulemusena (1939) selgus, et koos Petserimaaga pesitses Eestis tol ajal 320 paari valge-toonekurgesid (Kumari 1940). Loenduste tulemused näitavad, et toonekurgede arvukus on meil pidevalt kasvanud, ulatudes 1984. aastaks 1400 paarini (Veromann 1987; 1989) ja 1995. aastaks 2600–3200 paarini (Ots 1997). See 1995.a arvukushinnang ongi viimane hinnang, mis põhineb põhjalikel püsialade loendustel. Hilisemad hinnangud on koostatud pigem juhuslike andmete ja oletuste põhjal. Aastatel 1998–2002 hinnati valge- toonekure asurkonna suuruseks Eestis 3000–4000 paari ning aastatel 2003–2008 juba 4000–5000 paari (Ots 2009). Sama arvukushinnang (4000–5000 paari) jäi kehtima ka aastate 2008-2012 kohta (Elts, J. et al. 2013), kuna lünklike andmete põhjal võis oletada, et valge-toonekure asurkond ei ole enam oluliselt kasvanud, kohati võis arvukus isegi langenud olla.
[Show full text]
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
[Show full text]
Scripta Annalia 2020 Aastal
1 LÄÄNE PRAOSTKONNA AASTAKIRI SCRIPTA ANNALIA 2020 Advenditervitus Scripta Annalia lugejaile õuludega seoses meenub palus. Proovid õpilastega Jeesuslaps võõrastemajas ilmale tuua. SISUKORD mulle südamlik lugu ühest ebaõnnestusid, sest kõik Kui selle loo peale mõtleme, siis 2 Tervitused J erivajadustega noorte näitlejad lasid Maarja mõistame, et tegelikult ei olnudki ju Lääne 3–7 koolist. Seal oli õpilasi õpe- ja Joosepi kohe tuppa jõuluöö sündmustes kõige tähtsam praostkond tatud alati teistele mõtlema, ning pakkusid neile tur- mitte see, et Jeesus sündis laudas, vaid 8–10 Haapsalu kogudus teistega arvestama ja üksteise valist peavarju. see, et Jeesus üldse sündis. Et Jumala 11 Hanila kogudus vastu abivalmis olema. Selle kooli Erivajadustega noored läksid Poeg sai inimeseks ja tuli meie hulka. 11 Karuse kogudus kasvandikud olid vaimsete erivaja- suurde segadusse ja kaotasid eneseva- Jeesus võib sündida jõuluööl ka 12 Kirbla kogudus dustega ja võtsid oma vanemate ning litsuse, kui ühel hetkel käskis õpetaja igaühe kodus, kui me seda vaid lu- 12–13 Kullamaa kasvatajate õpetust sõnasõnalise ainuüksi näitlemise tarvis käituda bame. Igaüks, kes avab oma südame kogudus tõena. See aga osutus parajaks proo- vastupidi sellele, mida neile oli õpeta- uksed Jõululapsele, võib Teda tervita- 13–14 Lihula vikiviks jõulunäidendi lavastamisel. tud. Nad ei olnud võimelised külalisi da oma kodus, oma peres ja oma elus. kogudus Mitte ükski õpilane ei suutnud ukse tagant ära saatma, nagu näeb Soovin Scripta Annalia lugejaile 14–15 Lääne- mängida õigesti võõrastemajapidaja
[Show full text]
Lääne Praostkonna Aastakiri 2019
1 LÄÄNE PRAOSTKONNA AASTAKIRI 2019 SCRIPTA ANNALIA Tervitus jõuludeks ja uueks aastaks teile suurt rõõmu, mis saab osaks Minule tõi see mööduv aasta kogu rahvale.” Jõuludes on aga praostiameti. Suur tänu usalduse alati ka midagi, mis puudutab eest! Õpetajaametisse asudes sügaval südame põhjas, väga isik- rääkisin oma ordinatsioonitee- likult. Nii nagu jõuluevangeelium nistuse jutluses 2004. aasta püha tunnistab Õnnistegija Emast, Laurentiuse mälestuspäeval et „Maarja jättis kõik need lood Tallinna toomkirikus sellest, et KAIDO SAAK meelde, mõtiskledes nende üle kiriku kõige suurem varandus on praost oma südames”. Eks need mõlemad inimesed. Seda tahan kinnitada aspektid ole jõulude juures väga ka praegu. SISUKORD ea lehelugeja, tervitan olulised. Soovin, et meil oleks neil Paavst Sixtus II diakonist Lau- 2 Tervitused Sind Johannese jõulu- jõuludel seda, mis meid kokku rentiusest räägitakse, et tagakiu- Lääne praostkond 3–7 evangeeliumi sõnade- toob ja ühendab – rahvana, ko- samiste ajal enne oma kinnivõtmist 8–10 Haapsalu kogudus H ga: „Tõeline valgus, mis valgustab gudusena, perekonnana. Ja et me olevat paavst andnud kõik kiriku 11 Hanila kogudus 11 Karuse kogudus iga inimest, oli maailma tulemas. igaüks võiksime südames tunda: varad ja raamatud Laurentiuse 12 Kirbla kogudus Ta oli maailmas, ja maailm on need jõulud on Looja kingitus kätte. Laurentius olevat raamatud 13 Kullamaa kogudus tekkinud tema läbi.” isiklikult mulle! ära peitnud ja muu vara maha 14 Lihula kogudus Elame jõulude ootuses, elame Praegu elame jõulude ootuse müünud ning saadud raha vaestele 15–16 Lääne-Nigula lootuses, et valgus hakkab ühel ajas. Nendeks pühadeks val- jaganud. Kui siis Rooma prefekt kogudus hetkel taas meie ümber kasvama. mistudes on midagi vaja teha nõudis Laurentiuselt kiriku varan- 16–17 Martna kogudus Tõepoolest, päike hakkabki varsti ühiselt, kas või tuua kuusk, ja dusi, palus too kolm päeva aega 17 Mihkli kogudus jälle kõrgemalt käima ja elu läheb midagi on väga vaja teha ka kõigi varade kokkukogumiseks 18 Märjamaa kogudus valgemaks.
[Show full text]
KARUSE Ehk COZZO Julius Ilves
KARUSE ehk COZZO Julius Ilves „Lõuna Läänlane“, november 1990 Karuse muinaskihelkond oli olemas juba 13. sajandil. Muistset Cozzot on esimest korda mainitud 1218 aastal. Karuse piirid algavad Tuudi jõest ja Matsalu lahest ning ulatuvad Paatsalu jõeni, mille kihelkonna piiridesse kuulusid Saastna, Matsalu, Meelva, Järise, Kunila, Tuhu, Kinksi, Mäense, Voose küla. Kihelkond kuulus tervenisti ordule, sellepärast ongi Karuse surnuaeda maetud peaaegu kõik Lõuna-Läänemaa mõisnikud alates Rõude Stackelbergidest. Tegelikult peetakse ajaloos Cozzoks Karuse kihelkonna lõunapoolset osa alates Karuse kirikust, ehitatud 13 sajandi teisel poolel, ja Koti tammikust kuni Paatsalu jõeni. Karuse kirikusse arvatakse olevat maetud ordumeister Otto von Lutterberg, kes langes 1270. aastal Suure väina jääl lahingus leedulaste vastu. Kiriku juures on sajanditevanuseid ratasriste, vanu hauaplaate ning sarve meenutav hauatähis. Kui minna Koti kõrtsist Uplinna poole, kust kulges mööda seljandikku muinas-Eesti tee Pärnu ja Vatla suunas, võib tunda veel 13. sajandi hõngu. Arvatakse, et muistse Cozzo keskuseks oli Vatla linnus. 13. sajandi alguses oli nimetatud piirkond tihedasti asustatud. Cozzo iidsed külad olid Vatla, mainitud esmakordselt juba 1281, Nurmsi, Kiska , Torgu, Linnuse, Hõbesalu, Illuste, Koora, Õeküla, Pajumaa, Lõo, Nehatu, Muriste. Torgul olevat kaubelnud vene kaupmehed, tulles oma kaupadega Pärnust. 1320. a. müüs ordumeister Vatla, Nurmsi, Hõbesalu ja Koora Padise kloostrile. 1402. Sai uueks peremeheks Lihula klooster. Hõbesalu ja Paatsalu oma rikaste kalavetega oli ihaldatud koht. Vatlat on püütud seostada Heimsgringla saagas mainitud Adalsyslaga, kuhu olevat maetud Eestimaal langenud rootslaste kuningas Ingvar. Hea maine oli Karuse kihelkonnakoolil, kuhu ärksamad mehed püüdsid poegi õppima panna. Kaua aega juhatas kooli Karl Puusepp. Vatlas köidab tähelepanu restaureeritud fassaadiga koolimaja, mis asub 19. sajandi algul barokkstiilis ehitatud mõisahoones.
[Show full text]
Hanila Piirkond
Hanila piirkond Endise Hanila valla alal (v.a. Virtsu alevik) paiknevad kinnistud, millistel asuvad ehitised on kantud ehitisregistrisse osaliselt või on ehitiste andmed puudulikud. Ehitise aadressi juures on märgitud probleemsete ehitiste arv. Esivere küla Vinni-1, Villa-Senta-1, Taskama-1, Suitsuaugu-1, Sepamaa-Kaarli-1, Ristikivi-1, Rehe-1, Rannamänniku-1, Pähklitooma-1, Puusliku-1, Pipsi-1, Lepiku-1, Küngu-1, Kõrgemäe-1, Kurevere karjäär-2, Kuke-1, Kongru-3, Annuse-2, Abaja-2, Pihelga-2 , Liisu-2 Hanila küla Uuetoa-1, Sepamardi-2, Sepa-3, Runni-1, Nurme-8, Möldri-2, Lepiku- 2, Käära-1, Kirikumõisa-2, Kastani-1, Hansu-1, Arudevahe-1, Aaviku-1 Karuse küla Tammela-5, Selja-4, Murru-1, Meistri-1, Mardi-1, Kurve-6, Karuse veski-1 Kaseküla Kaseküla-1, Tõngri-1, Papli-1, Liiase-1, Lauda-1, Kõlja-Juhani-1, Källe- Tooma-1, Kaseküla laut-1, Sõstra-2 Kause küla Võru-2, Uustalu-4, Saare-3, Kause sigala-1 Kinksi küla Põlma-2, Kooli-1, Kirsi-1, Karuse kirikumõis-1, Aasa-1 Kiska küla Oti-1, Liiase-4 Kuke küla Sära-1, Männi-1, Metsa-2, Kadariku-5, Hallika-3 Kõera küla Vanapere-3, Tuisu-2, Madise-Jaani-3, Kalme-1, Ailiaseme-2 Kõmsi küla Salumihkli-5, Salumetsa-3, Rehe-5, Otsa-6, Laiendi-4, Kuusiku-1, Sepa- 7, Silde-3, Kaasiku-1, Uue-Virtsu laut-1, Männiku-2, Kopli-4, Kirsi-1, Kalamaja-1, Aia-3, Kõmsi tee3-2, Kõmsi tee 1-1, Kõmsi tee 12-1, Nurga- 2, Kase-2, Pihlaku-1 , Kase-2 Linnuse küla Vana-Jüri-1, Tammiku-2 Lõo küla Lõo küla-1, Seitsmetamme-1, Reino-1 Massu küla Tootmise-1, Tamme-1, Talvelauda-3, Sireli-1, Salu-1, Piibu-1, Massu mõis-1, Kangruoja-1,
[Show full text]
Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
[Show full text]
90. Sünnipäevaks
MEENUTUSLIKKE TIIVALÖÖKE EESTI ORNITOLOOGIAÜHINGU 90. SÜNNIPÄEVAKS KOOSTAJA: Juhani Püttsepp TEKSTE TOIMETASID JA KIRJUTASID Liina Espenberg, Eha Järv, Juhani Püttsepp KEELETOIMETAJA: Kalle Hein TEOSE JAOKS PILDISTASID Mati Kose, Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Aivo Tamm AASTA LINDUDE PILDID: Remo Savisaar ja Arne Ader (must-toonekurg) OMA FOTOARHIIVI AVASID Tairo Lutter, Ranno Puumets, Urmas Talivee, Rauno Volmar, Trinus Haitjema, TA looduskaitse komisjon VÄLJAANDJA: Eesti Ornitoloogiaühing KIRJASTUS: Eesti Loodusfoto Tartu, 2011 ISBN 978-9985-9144-3-4 (trükis) ISBN 978-9985-9144-4-1 (pdf ) Raamatu väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus © Eesti Ornitoloogiaühing, 2011 Ornitoloog 1948. aasta suvel kogunesid enne ja Tartumaal Kalli järve ekspedit - sioonile (vasakult) Hillar Pärjassaar, Eerik Kumari, nüüd Aino Kumari, Loreida Põder, Asta Tuisk-Vilbaste ja Juhan Vilbaste. Vanal pildil ei ole mehed püsside ja padrunivöödega varustatud mitte metsavendade rünnaku tagasilöömiseks, vaid teadusliku huvi objektide ehk lindude allatulistamiseks. Nii sai Eerik Kumari koos- tada süstemaatilise linnunahkade kogu ja määrata alamliike. Uuel pildil on ka vennad Tammekännud varustatud toruga, kuid sellest torust pauku ei tule. See-eest annab vaatlustoru silmad ette Kalli ekspeditsiooni ohvitseribinoklitele. Lisaks on Tammekän- dudel orien tee rumiseks keps ehk GPS-aparaat, millele Kalli ekspe- ditsioonil on vastu panna vaid kaarditaskute kaheldava väärtusega sisu. Mõlemad seltskonnad on riietatud vastavalt moetrendile. Vaevalt, et 1948. aasta kalifeed niiskust hülgasid, õhku 2011. aasta talvel vaatlesid ranniku- lasksid nad aga kindlasti läbi. linde Indrek Tammekänd (kannab kootud mütsi) ja Jaak Tamme känd (kannab kõrvikmütsi). Lugupeetud härrad õpetlased! Ühingu Täna mina helistasin Pärnust zooloogia instituuti, keegi härra oli telefoni all, kes läks telefoni alla kutsuma kedagi asjatundjat lindude alal. Pärast oli telefoni kaudu õige halvasti kuulda ning lõppude lõpuks ei kuulnud mitte midagi enam.
[Show full text]
Soo Maa Kuidas Soos Liikuda SOODE ERINUMBER Kuhu Süsinik Kaob TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • Intress Al
SOODE ERINUMBER AUGUST 8/2016 AUGUST Kümne tuhande soo maa Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Turbasammal rahvustaimeks Kuhu kaob süsinik Kuidas soos liikuda TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • intress al. 15,9% • sissemakse al. 0 € Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega! AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee/printech TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] 2016 aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (ﬁ kseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu perio- od 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €. Sisukord Sookurgede pulm Foto: Sven Začek 67. aastakäik Nr 8, august 2016 www.eestiloodus.ee 2 Autori veerg 42 Poster: Edgar Karofeld 3 Sõnumid 48 Intervjuu: Eesti on kümne tuhan- de soo maa. Soode uurija ja kaits- 10 Millised on sood lasteraamatutes? ja Eerik Leibakuga juttu ajanud Piret Pungas-Kohv annab ülevaate Toomas Kukk soode kujundist eesti lastekirjandu- ses, alustades Kreutzwaldist ja lõpe- 50 Tööjuhend: tades Kivirähaga Elupaikade lugu pildis: kuidas teha ja valida elupaikade fotosid? 10 16 Sood kui süsiniku sidujad Urmas Tartes ja Arne Ader õpeta- Jüri-Ott
[Show full text]
PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Asustus
Vana-Vigala Kurevere Kabeli Kilgi Kastja Kõrbja Velise Inda Nõlva Soo-otsa Laupa Velisemõisa Saarepõllu Rõude Päärdu Võeva Velise-Nõlva Laiküla Läti Kenni Nurtu-Nõlva Kohtru Selja Allikotsa Oese Araste Karjaküla PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Aravere Kullimaa Kloostri Paljasmaa Kelu Keskküla Vängla Kurevere Mäliste Palase Ojaäärse Mukri Jändja Asustus Tõnumaa küla Vaguja Manni Reonda Pagasi Kojastu Kirbla Rääski Kasari Nurme Matsalu Mõõtkava 1:100 000 Rahkama Kirikuküla Rumba Penijõe Ojapere Konnapere Kesu Kõnnu Lautna Kivi-Vigala Altküla Rukkiküla Metsküla Kausi Sääla küla Meelva Kaisma Põikva Võhma Leibre Rae Võidula Jädivere Seira Kaelase Ellamaa Kobra Avaste küla Mädara Samliku Alaküla Pallika küla Pööravere Aasa Lehtmetsa Petaaluse Naravere Poanse Pallika Arase Kergu Rõusa Mäense Hälvati Kadjaste Valuste Salu Sohlu Kalmaru Kurgja Vastaba Luuri Libatse Metsavere Allikõnnu Järise Langerma Rassi Tuudi Kurese Oriküla Enge Parasmaa Helenurme Sõõrike Oese Säästla Voose Vagivere Kirikumõisa Parivere Tühjasma Lehu Vaki Pärnjõe Tarva Lüüste Emmu Kuninga Kodesmaa Kõmsi Rätsepa Kose Kinksi Kibura Roodi Eerma Mõisaküla Massu Tagassaare Sookatse Naartse Kablima Kunila Suurejõe Ridase Kõima Vakalepa Anelema Viluvere Mustaru Järve Vee Ertsma Aluste Eametsa Metsaküla Karinõmme Mihkli Eense Karuse Hõbeda Reinumurru Venekuusiku Kootsi Kause Tõitse Veltsa Naissoo Mäeküla Soosalu Piisu Võiera Lõo Tuhu Valistre Pereküla Loomse Ünnaste Veskisoo Ura Tamme Linnuse Maima Tõrdu Halinga Kaansoo Rabavere Sepaküla Urita Pajumaa Oidrema Nurmsi Koonga Iska Kiska Paimvere
[Show full text]
Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
[Show full text]