62-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

62-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 62-1 buss sõiduplaan & liini kaart 62-1 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Lihula Vaata Veebilehe Režiimis 62-1 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Lihula) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Lihula: 7:10 (2) Pärnu Bussijaam: 10:20 (3) Varbla Kirik: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-1 buss saabub. Suund: Lihula 62-1 buss sõiduplaan 66 peatust Lihula marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev Ei sõida Tallinna Maantee neljapäev 7:10 3 Johann Voldemar Jannseni Tänav, Pärnu reede Ei sõida Vana-Pärnu laupäev Ei sõida 31 Haapsalu mnt, Pärnu pühapäev Ei sõida Salme Ringraja Pärnu — Lihula, Estonia 62-1 buss info Papsaare Suund: Lihula 1 Kukeseene Tee, Estonia Peatust: 66 Reisi kestus: 118 min Valgeranna Tee Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tallinna Maantee, Vana-Pärnu, Salme, Ringraja, Papsaare, Valgeranna Lõvi Tee, Lõvi, Audru Viadukti, Audru, Kaske, Rebasefarm, Audru Kool, Uruste, Põldeotsa, Kihlepa Tee, Kihlepa, Audru Viadukti Eassalu, Kaelepa, Sanga-Tõnise, Kivimäe, Roogoja, Soomra, Alu Tee, Harjase, Lepaspää, Ermistu, Audru Metsniku, Tõstamaa Kool, Tõstamaa, Nooruse, 1b Lihula Maantee, Audru Nurmiste, Leetsaare, Ranniku, Kastna, Seimani, Vaiste, Saare Sild, Matsi Tee, Saulepi, Õhu, Liivamäe, Kaske Aruküla, Raheste, Varbla, Helmküla, Varbla Kirik, 1 Kase Tänav, Audru Nõmme, Surina, Tamba, Laine, Vapri, Paatsalu, Vatla, Vatlamäe, Linnuse, Lõo, Karuse, Kotiristi, Karuse Rebasefarm Kalmistu, Vagivere, Tuudi, Nurme, Jõe, Tööstuse, Lihula Audru Kool Uruste 2 Tiigi Tänav, Estonia Põldeotsa Kihlepa Tee Kihlepa Eassalu Kaelepa Sanga-Tõnise Kivimäe Roogoja Soomra Alu Tee Harjase Lepaspää Ermistu Metsniku Tõstamaa Kool 8 Kalli Maantee, Estonia Tõstamaa 2 Sadama Tee, Estonia Nooruse 22 Varbla mnt, Estonia Nurmiste Leetsaare Ranniku Kastna Seimani Vaiste Saare Sild Matsi Tee Saulepi Õhu Liivamäe Audru — Tõstamaa — Nurmsi, Estonia Aruküla Raheste Audru — Tõstamaa — Nurmsi, Estonia Varbla Helmküla Varbla Kirik Nõmme Surina Tamba Laine Vapri Paatsalu Vatla Vatla tee, Estonia Vatlamäe Linnuse Lõo Karuse Kotiristi Karuse Kalmistu Vagivere Tuudi Nurme Jõe Tööstuse 63 Tallinna Maantee, Lihula Lihula 13 Tallinna Maantee, Lihula Suund: Pärnu Bussijaam 62-1 buss sõiduplaan 66 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:20 teisipäev 10:20 Lihula 8 Tallinna mnt, Lihula kolmapäev Ei sõida Tööstuse neljapäev 10:20 63 Tallinna Maantee, Lihula reede Ei sõida Jõe laupäev 11:00 Nurme pühapäev 11:00 Tuudi Vagivere 62-1 buss info Karuse Kalmistu Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 66 Kotiristi Reisi kestus: 82 min Liini kokkuvõte: Lihula, Tööstuse, Jõe, Nurme, Tuudi, Karuse Vagivere, Karuse Kalmistu, Kotiristi, Karuse, Lõo, Linnuse, Vatlamäe, Vatla, Paatsalu, Vapri, Laine, Lõo Tamba, Surina, Nõmme, Varbla Kirik, Helmküla, Varbla, Raheste, Aruküla, Liivamäe, Õhu, Saulepi, Matsi Tee, Saare Sild, Vaiste, Seimani, Kastna, Linnuse Ranniku, Leetsaare, Nurmiste, Nooruse, Tõstamaa, Tõstamaa Kool, Metsniku, Ermistu, Lepaspää, Vatlamäe Harjase, Alu Tee, Soomra, Roogoja, Kivimäe, Sanga- Tõnise, Kaelepa, Eassalu, Kihlepa, Kihlepa Tee, Vatla Põldeotsa, Uruste, Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Paatsalu Papsaare, Ringraja, Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Vapri Laine Tamba Surina Nõmme Varbla Kirik Helmküla Varbla Raheste Audru — Tõstamaa — Nurmsi, Estonia Aruküla Liivamäe Audru — Tõstamaa — Nurmsi, Estonia Õhu Saulepi Matsi Tee Saare Sild Vaiste Seimani Kastna Ranniku Leetsaare Nurmiste Nooruse 22 Varbla Maantee, Estonia Tõstamaa 2 Sadama Tee, Estonia Tõstamaa Kool 13 Kalli mnt, Estonia Metsniku Ermistu Lepaspää Harjase Alu Tee Soomra Roogoja Kivimäe Sanga-Tõnise Kaelepa Eassalu Kihlepa Kihlepa Tee Põldeotsa Tõstamaa mnt, Estonia Uruste Põldeotsa tee, Estonia Audru Kool Rebasefarm 4 Lihula Maantee, Estonia Kaske 24 Kolmnurga Tänav, Audru Audru 1b Lihula Maantee, Audru Audru Viadukti Lõvi 6 Lõvisaba Tee, Estonia Valgeranna Tee Papsaare 1 Pauri Tee, Estonia Ringraja Salme 1a Kahva Tee, Pärnu Vana-Pärnu 78a Haapsalu Maantee, Pärnu Tallinna Maantee Johann Voldemar Jannseni, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu Suund: Varbla Kirik 62-1 buss sõiduplaan 47 peatust Varbla Kirik marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev Ei sõida Tallinna Maantee neljapäev Ei sõida 3 Johann Voldemar Jannseni Tänav, Pärnu reede Ei sõida Vana-Pärnu laupäev 7:10 31 Haapsalu mnt, Pärnu pühapäev 7:10 Salme Ringraja Pärnu — Lihula, Estonia 62-1 buss info Papsaare Suund: Varbla Kirik 1 Kukeseene Tee, Estonia Peatust: 47 Reisi kestus: 80 min Valgeranna Tee Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tallinna Maantee, Vana-Pärnu, Salme, Ringraja, Papsaare, Valgeranna Lõvi Tee, Lõvi, Audru Viadukti, Audru, Kaske, Rebasefarm, Audru Kool, Uruste, Põldeotsa, Kihlepa Tee, Kihlepa, Audru Viadukti Eassalu, Kaelepa, Sanga-Tõnise, Kivimäe, Roogoja, Soomra, Alu Tee, Harjase, Lepaspää, Ermistu, Audru Metsniku, Tõstamaa Kool, Tõstamaa, Nooruse, 1b Lihula Maantee, Audru Nurmiste, Leetsaare, Ranniku, Kastna, Seimani, Vaiste, Saare Sild, Matsi Tee, Saulepi, Õhu, Liivamäe, Kaske Aruküla, Raheste, Varbla, Helmküla, Varbla Kirik 1 Kase Tänav, Audru Rebasefarm Audru Kool Uruste 2 Tiigi Tänav, Estonia Põldeotsa Kihlepa Tee Kihlepa Eassalu Kaelepa Sanga-Tõnise Kivimäe Roogoja Soomra Alu Tee Harjase Lepaspää Ermistu Metsniku Tõstamaa Kool 8 Kalli Maantee, Estonia Tõstamaa 2 Sadama Tee, Estonia Nooruse 22 Varbla mnt, Estonia Nurmiste Leetsaare Ranniku Kastna Seimani Vaiste Saare Sild Matsi Tee Saulepi Õhu Liivamäe Audru — Tõstamaa — Nurmsi, Estonia Aruküla Raheste Audru — Tõstamaa — Nurmsi, Estonia Varbla Helmküla Varbla Kirik 62-1 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Vaata live saabumisaegu Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020
    Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020. a Matsalu Rahvuspargi piirkonna jahiseltside märkused ja ettepanekud Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja osas Jahiseltsid, kelle jahipiirkondadesse on Keskkonnaameti poolt arvatud Matsalu Rahvuspargi kaitseala osad, on läbi vaadanud uue kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja. Lähtuvalt kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidest kavandatakse eeskirjas muudatused, mille põhjuseks tuuakse välja vajadus tagada haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide tõhusam kaitse, samuti kaitseala maastikuilme ja kultuuripärandi säilimine. Kaitse-eeskirja seletuskirjas tuuakse välja kaitstavad sihtliigid, elupaigatüübid ja kooslused. Rõhutatakse, et kõiki kaitstavaid liike ei saa eraldi välja tuua, kuid seletuskirjaga tekitatakse analoogia, millest saab lähtuda. Jahiseltsid leiavad, et Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu koos seletuskirjaga ei kajasta muutmise eesmärgist lähtuvalt adekvaatselt jahindusalast valdkonda kaitsealal ja sellega piirnevatel aladel. Seletuskirjas toodud jahindust käsitlevad selgitused on meie arvates mittepiisavad ja kohati lähtuvad vääradest eeldustest, mistõttu kogu jahindusalane tegevus kavatsetakse viia kooskõlastatava tegevuse alla. See lähteseisukoht esitab avalikkusele praegusel kujul selge sõnumi, et jahindusalast tegevust kaitseala territooriumil näeb Keskkonnaamet tulevikus erandliku tegevusena, mitte tavapärase ja pideva vajaliku tegevusena. Kaitse-eeskirja eelnõu
    [Show full text]
  • Armas Lihula Valla Rahvas! Lihula on Tänasel Päeval Väheneva Välistama Dubleerivad Ametikohad Elanike Arvuga Vald, Viimase Ja Ebamõistlikud Kulutused
    nr 1 (94) / veebruar 2014 1 Lihula valla ajaleht nr 1 (94) / veebruar 2014 Armas Lihula valla rahvas! Lihula on tänasel päeval väheneva välistama dubleerivad ametikohad elanike arvuga vald, viimase ja ebamõistlikud kulutused. 10 aasta jooksul on rahvaarv langenud 14,8%. Vähenev maksu- Sageli kompenseerib rahalise kitsi- maksjate hulk kahandab ka kuse inimeste soov ise panustada valla sissetulekuid – meie ühine ja igapäevaelus aktiivselt kaasa rahakott on väiksem. Võrreldes lüüa. 2013. aastaga on valla eelarve vähenenud ja 2014. aastal peame Näiteks Lihulas esile kerkinud hakkama saama oma jõududega, turvalisuse probleemi lahen- sest valla laenukoormus on suur damiseks kutsusime 3. veebruaril ja uusi laene arendusteks võtta ei vallamajas kokku turvalisuse saa. Soov säilitada olemasolevat ümarlaua, millel osalesid polit- haridusasutuste võrgustikku seinikud, Kaitseliidu esindaja, nõuab aastas vallapoolset lisaraha Lihula vallavolikogu ja vallavalit- VarjeLihula vallavanem Ojala-Toos suurusjärgus 30000€. Tõusnud on suse esindajad ning kooli miinimumpalk, elektrienergia ja õpilasesinduse eestvedaja. soojuse hinnad. Koos arutasime läbi suuremad Meie riigil on sünnipäev, täitub turvalisust puudutavad valu- juba 96. aasta. Riik olemegi meie Tõstatub oluline küsimus – punktid Lihulas ja panime kok- ise - kõik koos, oma tegemiste kuidas minna edasi? Kui raha on ku tegevuskava. Ümarlaual väl- ja toimetamistega. Palju õnne vähem, on vaja teha mõistlikke ja jakäidud ideede tulemusena meile kõigile! vajalikke valikuid ja võtta vastu korraldame 15. märtsil kell 12.00 ka raskeid otsuseid. Peame oma Lihula Kultuurimaja ruumides Elame vabal maal, kus meil on vallas tagama eluks vajamineva Turvalisuse päeva, kus politsei ja õigused ja kohustused. Me peame – hariduse, arstiabi, läbitavad MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad tegema otsuseid ja valikuid, et elu teed, turvalisuse. Kõigil lastel tutvustavad kõigile, kuidas koos edendada.
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
    Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast
    [Show full text]
  • „Hundi Küttimismahu Kehtestamine 2017/2018 Jahiaastaks” Muutmine
    KÄSKKIRI 16. veebruar 2018 nr 1-1/18/107 Keskkonnaameti peadirektori 31.10.2017 käskkirja nr 1-1/17/363 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2017/2018 jahiaastaks” muutmine I. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1.1. Keskkonnaameti peadirektori 31.10.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/363 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2017/2018 jahiaastaks” (edaspidi 31.10.2017 käskkiri) kehtestas Keskkonnaamet 2017/2018 jahiaasta hundi (Canis lupus) küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil kokku 73 isendit ning määras kehtestatud küttimismahu jagunemise ohjamisalade kaupa. Sama käskkirjaga jagati maakonnad ohjamisaladeks ning küttimismaht määrati iga ohjamisala kohta järgmiselt: Hiiu ohjamisalal kuhu kuuluvad Emmaste, Kõrgessaare, Käina, Laasi, Leluselja, Määvli, Pühalepa, Suuremõisa, Tahkuna jahipiirkonnad (edaspidi Hiiu ohjamisala), lubati küttida 4 isendit. Järva 1 ohjamisalal, kuhu kuuluvad Alliku, Ambla, Anna, EPT, Järva-Jaani, Lõõla, Kõrvemaa ja Väätsa jahipiirkonnad (edaspidi Järva 1 ohjamisala), lubati küttida 4 isendit. Järva 2 ohjamisalal, kuhu kuuluvad Esna, Imavere, Jüriöö, Kabala, Kirna, Koeru, Koigi, Oisu, Päinurme ja Türi jahipiirkonnad (edaspidi Järva 2 ohjamisala), lubati küttida 3 isendit. Lääne ohjamisalal, kuhu kuuluvad Haapsalu, Kasari, Kullamaa, Lihula, Luiste, Martna, Massu, Taebla, Tuudi, Vatla ja Vormsi jahipiirkonnad (edaspidi Lääne ohjamisala), lubati küttida 4 isendit. Lääne-Harju ohjamisalal, kuhu kuuluvad Linnamäe, Noarootsi, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti, Variku ja Padise jahipiirkonnad (edaspidi Lääne-Harju ohjamisala), lubati küttida
    [Show full text]
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    LIHULA VALLAVALITSUS LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 TÖÖ NR 201707 TALLINN 2017 Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2029 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................... 7 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ....................................................... 9 2.1 ÜLDIST .............................................................................................................. 9 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ....................................................................................................... 9 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 10 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................... 10 2.3.2 Lihula valla üldplaneering............................................................................. 12 2.3.3 Lihula valla arengukava ................................................................................ 13 2.3.4 Valla õigusaktid ............................................................................................ 14 2.3.5 Vee erikasutusluba ........................................................................................ 14 2.3.6 Lihula valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid .................................. 16 2.3.7 Veekvaliteedi kontrollikavad ........................................................................ 17 2.3.8
    [Show full text]
  • In Memoriam: Mart Viikmaa L
    Papers on Anthropology XXVII/2, 2018, pp. 107–111 In memoriam: Mart Viikmaa L. Heapost IN MEMORIAM: MART VIIKMAA 4 September 1938 – 13 May 2018 In May 2018, Mart Viikmaa, a well-known Estonian biologist and the grand old man of Estonian genetics passed away. Mart Viikmaa was born as the sixth child in an eight-child family in Karuse commune (now Hanila commune) in Läänemaa County on 4 September 1938. In his autobiography, Mart Viikmaa wrote, “I grew up in Rame village – between and inside Rame Bay, Laelatu wooded meadow, Heinlaht Bay, Nehatu Lake (or bog)” [1]. His schoolyears, 1946–1957, were spent at Nehatu Primary School, Vatla 7-Year School and Lihula Secondary School. As a schoolboy, he did ornithophenological observations in spring and autumn, and ringed birds. In the fourth year of primary school (1949), he became a member of the Estonian Naturalists’ Society. His interest in nature, including humans, deepened and accompanied him throughout his life. His studies at the Department of Biology of Tartu State University (1957–1962) where he specialised in zoology were a natural continuation to this. His orni- thological graduation paper, “Morphological development of nest pedigrees of the thrush (Turdus) family” [2], was written under the supervision of Salme Aul. In his opinion, the greatest adventure in his life was the voyage as a sailor on the Arctic Ocean and the Yenisei River along the route Arkhangelsk-Dikson- Tiksi-Igarka-Murmansk in summer and autumn 1959. He also took trips to the tundra near Tiksi and to the taiga in the surroundings of Igarka [1].
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]