Lily Kocins 90

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lily Kocins 90 Lääneranna valla ajaleht / Nr 6 (40) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 1 Vaade Läänerannale Foto: Vaiko Noor Lily Kocins 90 ily Kocins (lapsena Liili Raad) on Kes on Lily Kocins? Mulle jäi see pilt nii mällu, et võiksin L endise Hanila valla aukodanik ja kasvõi praegu seda uuesti joonistada... Hanila Muuseumi Seltsi auliige. Jah, ta on endise Hanila valla aukoda- nik, valla hariduse ja kultuuri toetaja, Hiljem koorus sellest peenest Tema annetustest on loodud neli fondi, Hanila kiriku lahke annetaja – seda daamist välja tõeliselt südamlik, lahke et toetada Hanila, oma lapsepõlve- loetelu võiks veel pikalt jätkata. ja helde inimene, kellele oli oluline paiga kultuuri- ja hariduselu – üks sünnipaiga hea käekäik – eelkõige isa, teine Kebina talu naiste ja kolmas rüüstatud Hanila kiriku taasta- tädi mälestuseks. „Neljas fond on veel, mine. minu nime peal, ja raha on seal juba sees, aga välja sealt enne midagi Tänu tema toetusele ja Juhan Kilu- ei maksta, kui ma surnud olen.” metsa Rändmeistri töömeeste kuld- Selle kiire asjaga on Lily Kocin- setele kätele on Hanila kirikust sil aega küll. saanud aastate jooksul uuesti korrastatud ja renoveeritud Lääneranna Vallavalit- kirik Lääne-Eestis. Ja mul on suse toetatud ja Lily Ko- olnud õnn ja au olla kaasa- cinsi 90. sünnipäeva- aitaja. le pühendatud pidu- Tarmula Arvo Lily Kocins Hanila kirikus / Foto: Fotol Olen alati imetlenud Lily lik kontsert toimub 10. nooruslikkust, tema ajaga juulil kell 19.00 Hanila kaasaskäimise võimet. Pauluse kirikus. Esineb Ta on huvitatud kõigest, kammerkoor Head Ööd, temaga on huvitav rääkida Vend kavaga „Mõtisklu- nii poliitikast kui igapäe- sed”. Dirigent Pärt Uus- vaelust. Teda huvitab sünni- berg. paiga, st Hanila kandi elu ja praeguse uue Lääneranna valla uudised. Juubelisünnipäeva puhul Lily on minust 20 aastat vanem, aga on ühiseid kohtumisi meenu- minu jaoks tundub ta alati minueali- tanud Helen Voogla jt sena, isegi nooremana, sest tema vit- Kõmsi haruraamatukogu raamatukoguhoidja aalsus ja suhtlemisoskus nii noorte kui ka eakatega on suurepärane. Aasta kõige ilusamal ajal, jaanikuul Minu jaoks on Lily eelkõige sõber, keda Oleme koos tähistanud Lily juubeleid peab oma sünnipäeva proua Lily. Sel tunnen juba üle kahekümne aasta. aastal juba 90. korda... varemgi, tema Eestis käigud on alati Esimest korda kohtusime 1998. aasta olnud tema sünnipäeva ajal, juuni- juunikuus, kui Lily oli Austraaliast või juulikuus. Oleme kahekesi jaani- sünnimaale külla tulnud. Lily oli kut- laupäeva öösel istunud kohvitassi sutud vallavanem Arno Peksari vastu- ja koogiga ja juttu jätkus kauemaks, Heakorrakonkurss ootab võtule ja ka mina koos teiste kultuuri- sest jaanitulele ei saanud paduvihma rohket osavõttu inimestega. Lily seisis vallamaja trepil, ja tormi tõttu minna... Ja kõik need sale ja sirge proua parimais aastais, korrad, kui Hanila kirikus on suveõh- LK 4 seljas elegantne vanaroosa kostüüm, tul kõlanud muusika, on see nii või kaelas ehtsad korallid – tõeline daam... teisiti olnud tänuks ja meelespida- Lihula Gümnaasiumi ja Koon- miseks Lilyle. ga vanadekodu teemal LK 13 Lääneranna Vallavalitsus Lihula kadunud vaated. Aadress: Jaama 1, Lihula Leal Juli 1856 Kontakt: 472 4630, [email protected] LK 17 Hanila teeninduskeskus Koonga teeninduskeskus Varbla teeninduskeskus Keskuse tee 3, Valla, Koonga küla Vallamaja, Varbla küla UUDISED INTERNETIS Kõmsi küla tel: 447 3741 tel: 449 6680 ajaleht.laaneranna.ee tel: 477 2243 2 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 kammerkoor Seekord peame proua Lily juubelit võimalik olla sõber sellise inimesega. ilma tema kohalolekuta. Ehk siis nagu Head praegu kombeks on öelda, distantsilt: Juubelisünnipäeva puhul on ühiseid Ööd, meie siin, tema Austraalias. Aga oma kohtumisi veel meenutanud Laine südames on ta alati meiega. Velsker, Pille Saatmäe ja Janar Sõber. Vend Neid meenutusi-õnnesoove saab Dirigent Pärt Uusberg Mulle meeldib Lily ütlemine: „Jumal lugeda Lääneranna Teataja veebi- aitab neid, kes iseennast aitavad.” lehelt ajaleht.laaneranna.ee Jumala kohta ei ole mina volitatud ütlema, aga Lily on meid tõeliselt Mälestusi Kebina pere loost saab aidanud oma lahkuse ja heldusega. lugeda Lääneranna Muuseumide Mõtisklused Õpetanud hindama seda väärtuslikku, veebilehelt: muuseumid.laane- mida me ise nagu ei ole osanudki hin- ranna.ee/hanila-muuseum/kebi- Pärt Uusbergi lming autori jus nata. Olen tänulik, et mul on olnud na-pere-lugu 10. juulil kell 19 Hanila kirikus Lastekaitsepäeval anti Lääneranna valla Sissepääs tasuta beebidele üle hõbelusikad Kontserdiga tähistatakse Hanila valla aukodaniku Lily Kocinsi 90. sünnipäeva änavu oli lastekaitsepäev Pidulikule koosviibimisele olid ooda- Hõbelusika said: Loore Aasaväli, T mitmes mõttes eriline – esi- tud lisaks beebidele nende vanemad, Janelle Laos, Leena Noora Kustov, mest korda oli see riikliku täht- õed-vennad ja loomulikult vanava- Aurore Kask, Liisi Ilves, Artur Elissaar, päevana lipupäev ning esimest korda nemad. Pisikeste ilmakodanike auks Marcus Elissaar, Kertu Pikkmets, Ott toimus Lääneranna valla hõbelusika- toimus väikene kontsert, oma tervi- Issak, Trevor Saun, Anna Uutar, Sten- pidu just sellel, lastele pühendatud tussõnad ütles Lääneranna vallava- Markus Rudõk, Aino Talvet, Lenna Liis tähtpäeval. nem Andres Hirvela ning õnnitleti Vridolin, Johann Must, Leo Vamper, Foto: Raahel Apsalon Foto: beebisid ja nende vanemaid. Carl Marten Harlamov, Päären Pals, Lihula Kultuurimaja Sirel Pikkmets, Kris-Karlos Toonikus, suures saalis toimus Kõik väikelapsed said endale kauni Saara Linda Mihklepp, Aada-Adeele Lääneranna valla roosinupu, raamatu „Pisike puu”, et sir- Erismaa, Kerdo Loos, Armin Õllek, Kris- neljas hõbe- guda tubliks raamatulapseks, ja nime- Kevin Kais, Loore Pool, Kelly Kons- lusikapidu, lise graveeringuga hõbelusika, mille tabel, Marcus Vahur, Armand Lehis, kuhu kutsuti esiküljele on kujundatud Lääneranna Mirtel Kukispuu, Sten-Sebastian Liiva- 33 beebit ja valla vapp ja Põhjanael. Viimane on mägi, Nora Õunapuu ja Jakob-Sten väikelast, kes kasutuses ka Lääneranna valla au- Jerve. on sündinud rahal, kus sümboliseerib saaja silma- ja nime saanud paistvust ja olulisust. perioodil juuli 2020 – aprill 2021. Väiksekesed, kasvage vanemate rõõmuks ja koduvalla uhkuseks! Lugeja küsib, ametnik vastab Merilin Merirand Ehitusspetsialist ääneranna Teataja rubriiki „Lugeja küsib, ametnik Kui tegemist on vanade taluhoonetega, siis kogu kokku L vastab” on saabunud küsimus: dokumentatsioon nende kohta. Kui endal ei ole ühtegi dokumenti hoone kohta, siis saab uurida ka Lääneranna Valla arhiivist, kas leidub dokumente selle hoone olemas- Kuidas ma saan kontrollida, kas minu hooned olu kohta. on registris olemas? Samuti täita ära blanketid, mis on leitavad kodulehelt: „Andmete esitamise teatis” ja lisaks „Andmete esitamise Kõik hooned, mis on üle 20 m², peavad olema kantud Ehitis- teatis lisa 1” või „Andmete esitamise teatis lisa 2”, olene- registrisse. Hoonete olemasolu saab otsida Ehitisregistrist valt sellest, kas tegu on elamu või abihoonega (Vastavad (www.ehr.ee), trükkides avalehe otsingureale oma kinnistu blanketid on saadaval Lääneranna Valla kodulehel jaotises täpse aadressi. Otsing kuvab hooned, mis on antud aadressil „Ehitus ja planeerimine” -> blanketid -> ehitisregistri blan- registrisse kantud. ketid). Kui on soov vaadata, kas hooneid puudutav info on õige, siis Teatised tuleb omanikul allkirjastada digitaalselt või paber- tuleb valida vastav hoone, mille kohta infot soovite saada, kandjal ning esitada kogu dokumentatsioon koos allkirjas- ning peale seda kuvab register hoone kohta põhiandmed. tatud teatistega ehitusspetsialistile. Ehitusspetsialist kont- Seejärel tuleb vajutada Ehitisregistri koodile, mille abil rollib üle esitatud dokumendid ja nende dokumentide saab näha rohkem andmeid hoone kohta. Kui on soov vaa- alusel saab teha kanded Ehitisregistris. data kõiki hoone andmeid korraga, tuleb valida vasakult menüüst koondvaade. Kui teil on tekkinud küsimusi, millele soovite saada vastu- Kui hooned ei ole registris, aga need on seid, saatke need julgelt Lääneranna Teataja toimetusse seaduslikult ehitatud e-postile [email protected] või telefonil 472 4630. Iga kuu valib ajalehe toimetaja ühe küsimuse, mis Kui hooned ei ole registris, aga need on seaduslikult ehi- tatud, siis tuleb kokku koguda dokumentatsioon, mis on puudutab võimalikult paljusid valla kodanikke, ning palub olemas hoonete seadusliku ehitamise kohta. vastata ametnikul, kelle vastutusalasse see küsimus kuulub. L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 3 Põneva perepäevaga avati Kõmsil kogukonna toel rajatud rularamp ühapäeval, 6. juunil tähistati kohalikelt ettevõtetelt ja eraisi- „Sellised P Lääneranna Vallavalitsuse kutelt, 56% taotleti Hanila Toetus- asjad on toetatud põneva perepäevaga Kõmsi grupilt juurde. Tasakaalu- niiii olu- külaseltsi ja kogukonna pikaaegse lindid kooli männimetsa paigaldati lised! Mul unistuse täitumist – avati rularamp! kogukonna toel koostöös kooli hoole- tuli pisar koguga. Ürituse meelelahutust pakkus silma, kui Üle 150 inimese kogunes Kõmsi kooli Kõmsi Lasteaed-Algkooli õpilaste nad rääkisid, juurde MTÜ Kõmsi Külaseltsi korral- kontsert Pille Saatmäe juhatusel ja kui palju vaeva datud põnevale perepäevale. Suur VALEVXLL Foto: pisematele pakkus suurt rõõmu Massu nad kõik nägema pidid. Ma nii loodan, hulk neist olid lähikaudsete külade Ratsaklubi ponisõit. et tulevikus saavad väikesed kohad lapsed oma peredega. Kohal olid veidikenegi väiksema vaevaga endale Pärnu rulakooli instruktorid ja slack- rulaparke/rampe. Mul oli siiiralt tore line-õpetaja Paul Nurk,
Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • In Memoriam: Mart Viikmaa L
    Papers on Anthropology XXVII/2, 2018, pp. 107–111 In memoriam: Mart Viikmaa L. Heapost IN MEMORIAM: MART VIIKMAA 4 September 1938 – 13 May 2018 In May 2018, Mart Viikmaa, a well-known Estonian biologist and the grand old man of Estonian genetics passed away. Mart Viikmaa was born as the sixth child in an eight-child family in Karuse commune (now Hanila commune) in Läänemaa County on 4 September 1938. In his autobiography, Mart Viikmaa wrote, “I grew up in Rame village – between and inside Rame Bay, Laelatu wooded meadow, Heinlaht Bay, Nehatu Lake (or bog)” [1]. His schoolyears, 1946–1957, were spent at Nehatu Primary School, Vatla 7-Year School and Lihula Secondary School. As a schoolboy, he did ornithophenological observations in spring and autumn, and ringed birds. In the fourth year of primary school (1949), he became a member of the Estonian Naturalists’ Society. His interest in nature, including humans, deepened and accompanied him throughout his life. His studies at the Department of Biology of Tartu State University (1957–1962) where he specialised in zoology were a natural continuation to this. His orni- thological graduation paper, “Morphological development of nest pedigrees of the thrush (Turdus) family” [2], was written under the supervision of Salme Aul. In his opinion, the greatest adventure in his life was the voyage as a sailor on the Arctic Ocean and the Yenisei River along the route Arkhangelsk-Dikson- Tiksi-Igarka-Murmansk in summer and autumn 1959. He also took trips to the tundra near Tiksi and to the taiga in the surroundings of Igarka [1].
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Varbla Valla Arengukava 2012-2022 Muutmine“ Lisa
    Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa VARBLA VALLA ARENGUKAVA 2012-2022 Varbla 2016 Varbla valla arengukava 2012-2022 Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Hetkeseisu analüüs .............................................................................................................. 4 2.1. Territoriaalne asend ..................................................................................................... 4 2.1.1. Varbla valla ajaloolis-administratiivne kujunemine ............................................ 5 2.1.2. Varbla valla külade paiknemine ....................................................................................... 6 2.2. Rahvastikuprotsessid ................................................................................................... 7 2.3. Asustus, maakasutus ja ruumiline planeerimine.......................................................... 9 2.4. Teedevõrk ja ühistransport ........................................................................................ 10 2.5. Tehnilised infrastruktuurid ja kommunaalmajandus ................................................. 11 2.6. Heakord, miljööväärtus ja looduskeskkond ............................................................... 12 2.6.1. Kalmistud ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • 62-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    62-2 buss sõiduplaan & liini kaart 62-2 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Vaata Veebilehe Režiimis Pivarootsi - Virtsu 62-2 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Pivarootsi - Virtsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 10:15 (2) Virtsu Sadam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-2 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-2 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 62-2 buss sõiduplaan 62 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia kolmapäev 10:15 Virtsu neljapäev Ei sõida Tallinna mnt, Estonia reede 10:15 Sillukse laupäev Ei sõida Hanila pühapäev Ei sõida Hanilaristi Rame 62-2 buss info Pivarootsi Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 62 Muriste Reisi kestus: 127 min Liini kokkuvõte: Virtsu Sadam, Virtsu, Sillukse, Hõbesalu Hanila, Hanilaristi, Rame, Pivarootsi, Muriste, Hõbesalu, Paatsalu, Vapri, Laine, Tamba, Surina, Nõmme, Varbla Kirik, Helmküla, Varbla, Raheste, Paatsalu Aruküla, Liivamäe, Õhu, Saulepi, Matsi Tee, Saare Sild, Vaiste, Seimani, Kastna, Ranniku, Leetsaare, Vapri Nurmiste, Nooruse, Tõstamaa, Tõstamaa Kool, Metsniku, Ermistu, Lepaspää, Harjase, Alu Tee, Laine Soomra, Roogoja, Kivimäe, Sanga-Tõnise, Kaelepa, Eassalu, Kihlepa, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Uruste, Tamba Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Surina Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Nõmme Varbla Kirik Helmküla Varbla Raheste
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.09.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/13 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027 Keskkonnaamet 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 9 1.1 . ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS ............................................................................................... 12 1.3. HUVIRÜHMAD ............................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................. 15 1.5. UURITUS .............................................................................................................. 16 1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid .............................................................. 16 1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 18 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................... 20 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................. 21 2.1. ELUSTIK ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Varbla Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 14, 196 Varbla Rahvaraamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 28.05.1999 nr 23 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12,200; 19, 340; 72, 1263; 84,1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739;40, 773; 48, 942;89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10,155; 27, 392; 29, 401)paragrahvi 35 lõikest 2 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17,250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180; 1996, 49,953; 1998, 103, 1696) paragrahvi 6 lõikest 1, Varbla Vallavolikogumäärab: 1. Kinnitada Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus(lisatud). Volikogu esimees MarikaSABIIN Lisa Varbla Vallavolikogu 28. mai 1999. amääruse nr 23juurde Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus Üldsätted 1. Varbla Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on VarblaVallavalitsuse haldusalas tegutsev Varbla vallaasutus. 2. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu. 3. Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldadesteeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaiderinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 4. Raamatukogu asub aadressil Helmküla küla, Varbla vald. 5. Raamatukogul on oma nimega pitsat. 6. Raamatukogul on õigus omada arvelduskontot. 7. Varbla Rahvaraamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad: Allika, Aruküla, Haapsi, Helmküla, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi,Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade,Matsi, Mereäärse, Muriste, Mäliküla, Mõtsu, Nõmme,Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla,Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Täpsi, Tõusi,Vaiste, Varbla, Ännikse ja Õhu küla. 8. Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatusedkinnitab Varbla Vallavolikogu. 9. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatestõigusaktidest, sealhulgas rahvaraamatukoguseadusest, vallavolikogu määrustest ja otsustest ning vallavalitsusemäärustest ja korraldustest, samuti käesolevastpõhimäärusest.
    [Show full text]