LÄÄNEMAA HANILA VALLA PIVAROOTSI KÜLA RANNAÄÄRE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Töö nr 0910

Tellija: Susi AS Koostaja: Corson OÜ

Tallinn 2010 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

1. ÜLDOSA...... 5 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 5 1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta ...... 5 1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine...... 7 1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ning avalikkuse kaasamine ...... 7 1.3.2 KMH aruande avalikustamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamine ...... 9 1.3.3 KMH aruande heakskiitmata jätmisega nõutud parandused ...... 11 1.4 Metoodika ...... 12 1.5 Lähtematerjalid ...... 13 1.6 Õigusaktid...... 13 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PIIRKONNA KESKKONNASEISUND ...... 16 2.1 Looduslikud tingimused...... 16 2.1.1 Asukoht ja informatsioon lähiala kohta...... 16 2.1.2 Kliima ...... 17 2.1.3 Pinna- ja põhjavesi ...... 18 2.1.3.1 Hüdrodünaamilised protsessid, merevee tasemed ja hüdroloogia...... 18 2.1.3.2 Piirkonna põhjavesi ja veemajanduse korraldamine ...... 20 2.1.4 Geoloogiline ehitus ja mullastik...... 22 2.1.5 Mereelustik ...... 25 2.1.5.1 Põhjataimestik ...... 25 2.1.5.2 Põhjaloomastik...... 26 2.1.5.3 Kalastik...... 26 2.1.6 Maastik ja taimkate...... 27 2.1.6.1 Kinnistu maastiku kirjeldus ...... 27 2.1.6.2 Taimestiku ülevaade ...... 27 2.1.7 Kaitstavad loodusobjektid ...... 30 2.1.7.1 Väinamere hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala...... 30 2.1.7.2 Kaitsealused taimeliigid ...... 34 2.1.7.3 Kaitsealused loomaliigid...... 39 2.1.8 Linnustik...... 42 2.1.8.1 Kevad- ja sügisränne ning pesitsemine ...... 42 2.1.8.2 Rannaääre kinnistu linnustiku seotus pool-looduslike aladega ...... 44 2.1.9 Loomastik...... 44 2.2 Piirkonna keskkonnaseisundi hinnang...... 45 2.2.1 Puhtu-Laelatu looduskaitseala erisus...... 45 2.2.2 Väinamere hoiuala erisus ...... 47 2.3 Piirkonna sotsiaal-majanduslik seisund ja arengu suundumused...... 47 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 49 3.1 Kavandatud tegevus...... 49 3.2 Alternatiivide valik ...... 51 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...... 53 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega ...... 53 4.2 Detailplaneeringuga kavandatu lahendid ja nendega kaasnevad mõjud...... 55 4.2.1 Rannaääre kinnistule ehitatud ajutised ehitised...... 55

Corson OÜ. Töö nr 0910 2 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.2.1.1 Ajutised ehitised...... 55 4.2.1.2 Ajutise ehitise määratlus Ehitusseaduses ja Hanila valla ehitusmääruses...... 56 4.2.1.3 Ranna katastriüksuse ajutiste hoonetega kaasnevad mõjud ...... 57 4.2.2 Ääre katastriüksus ...... 59 4.2.3 Kanalisatsioon ja veevarustus...... 60 4.2.4 Tuletõrjevesi ...... 61 4.2.5 Elektrivarustus...... 62 4.2.6 Lautrid ...... 64 4.2.7 Kruusaga korrastatud tee ...... 66 4.2.8 Kallasrada ...... 68 4.2.9 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus ...... 69 4.3 Abaja meremudast puhastamine...... 71 4.3.1 Abaja meremudast puhastamise kavandamine ja mahud...... 71 4.3.2 Abaja mudast puhastamise mõjuala ja –allikad ning avalduvad mõjud...... 74 4.3.3 Abaja meremudast puhastamise lahendite võrdlus...... 76 4.3.3.1 Meremuda puhastamise lahendid...... 77 4.3.3.2 Kasutatud kriteeriumid...... 80 4.3.3.3 Lahendite võrdlus kriteeriumide alusel ...... 81 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine...... 83 4.4.1 Detailplaneeringu ja meremuda ladestamiskohtadega seonduvad seadussätted .....83 4.4.2 Meremuda ladestamisalade valik ...... 86 4.4.3 Meremuda ladestamisega kaasnevad mõjud...... 87 4.4.3.1 Üldine ...... 87 4.4.3.2 Ladestamisala nr 1 kirjeldus ja mõjud ...... 88 4.4.3.3 Ladestamisala nr 2 kirjeldus ja mõjud...... 90 4.4.3.4 Ladestamisala nr 3 kirjeldus ja mõjud...... 92 4.4.3.5 Ladestamisala nr 4 kirjeldus ja mõjud ...... 94 4.4.3.6 Ladestamisala nr 5 kirjeldus ja mõjud ...... 96 4.4.3.7 Ladestamisalade võrdlemisest tulenevad järeldused ja kokkuvõte ...... 97 4.4.4 Kokkuvõte abaja meremudast puhastamise, muda transpordi ning ladestuse nõuetest ja tingimustest ...... 99 4.5 Mõju taimestikule...... 99 4.6 Mõju loomastikule ...... 102 4.7 Sotsiaal-majanduslikud mõjud ...... 103 5. NATURA HINDAMINE ...... 106 5.1 Üldosa ...... 106 5.2 Eelhindamine ...... 107 5.3 Natura hindamise tegemisel kasutatud asjakohane taustmaterjal...... 113 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ...... 114 6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS...... 118 6.1 Kriteeriumid ...... 118 6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel...... 120 7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU ...... 123 7.1 Ülevaade...... 123 7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks...... 124 7.3 Kokkuvõte...... 126 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED...... 127 8.1 Leevendusmeetmed ...... 127 8.2 Seire ja järelevalve...... 128

Corson OÜ. Töö nr 0910 3 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

9. KOKKUVÕTE ...... 129 9.1 Ülevaade...... 129 9.2 Kavandatud tegevus...... 130 9.3 Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud...... 131 9.4 Lõppjäreldused ...... 134 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 135 LISAD ...... 137 LISAD Lisa 1 Heakskiidetud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm koos oma 15 lisaga. Lisa 2 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon (edaspidi Keskkonnaamet) KMH programmi heakskiitmine arendajale; Hanila Vallavalitsusele 23.04.2010. a nr HLS 6- 7/15169-12; Ametlikud Teadaanded 29.04.2010. a KMH programmi heakskiitmise teade. Lisa 3 Keskkonnaameti vastus protestile 19.04.2010. a nr HLS 6-7/14011-2. Lisa 4 Maa ja Vesi Projekteerimisbüroo. Eksperthinnang. Töö nr 0808. Tallinn, 2008. Lisa 5 Rannaääre kinnistu kaitsekohustuse teatis nr. 74 HA/Vä. Läänemaa keskkonnateenistuselt 15.11.2007. a. Lisa 6 Taimestiku ülevaade ja välivaatlused P. Vissak 2009. Lisa 7 Looduslike maade inventeerimise kaart ja legend 1980. Lisa 8 Susi AS 13.09.2007. a pöördumine Läänemaa Keskkonnateenistuse poole enne kinnistu ostmist. Lisa 9 Susi AS 28.11.2007. a kaaskiri Läänemaa Keskkonnateenistusele saadetud Hoiuala teatisele, Hoiuala teatis ja Väinamere hoiuala valitseja otsus 11.12.2007. a nr 35-3- 7/57305. Lisa 10 Susi AS 05.12.2007. a pöördumine Hanila Vallavalitsuse, Riikliku Loodus- kaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni ja Väinamere hoiuala valitseja poole. Susi AS 05.12.2007. a pöördumise täpsustused 17.12.2007. a kirjas. Lisa 11 Läänemaa Keskkonnateenistuse kiri 15.04.2008 nr 35-3-1/6375-4 nõusoleku andmine ajutiste hoonete rajamiseks. Lisa 12 Hanila Vallavalitsuse korraldus 15.07.2008 nr 253 kirjaliku nõusoleku andmine ajutiste hoonete ehitamiseks. Lisa 13 KMH aruande avalikustamise teade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 30.07.2010. a, ajalehes Lääne Elu 31.07.2010. a ja Hanila valla kodulehel www.hanila.ee Lisa 14 Asjast huvitatud asutustele ja isikutele KMH aruande avalikustamise teatega saadetud kirjade koopiad. Lisa 15 KMH aruande 17.08.2010. a avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 16 Detailplaneeringu põhijoonis (eskiis). Lisa 17 Keskkonnaameti 29.10.2010 kiri nr HLS 6-7/15169-15 aruande heakskiitmata jätmine.

Corson OÜ. Töö nr 0910 4 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

1. ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rannaääre kinnistu (19502:001:0211 - 20,3 ha) kolmeks jagamine ja kahe elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse (Ranna ja Ääre) moodustamine. Ranna krundile planeeritakse ehitusõiguse määramine olmehoonele, saunale ja kuurile, Ääre krundile elamu ja kuuri ehitamiseks. Ranna krundil tehakse ettepanek antud detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Rannaääre krundile on hoonete elektrienergiaga varustamiseks planeeritud paigaldada 1 kW tuulegeneraator ja rajada 2 paadilautrit, sealjuures kinnistu läänepoolses abajas lautrikoha puhastamine mudast ja pilliroost.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tekkis kinnistu omaniku soovist arendada 20,3 ha kinnistul eeltoodud eesmärkides esitatud tegevusi.

Kuna kinnistu asub Väinamere hoiualal ja vastavalt KeHJS § 29 tuleb siin lähtuda Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisusest - keskkonnamõju hindamisel peab eelkõige arvestama ala kaitse-eesmärki. Detailplaneeringust tulenevaid mõju Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele on käsitletud Natura hindamise peatükkides 5.2 ja 5.4.

Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on ka vastavalt KeHJS § 2 lõige 1, 2, 3: 1. Teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. 2. Anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. 3. Võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta

Detailplaneeringu ja KMH algataja, detailplaneeringu koostamise korraldaja ja otsustaja: Hanila Vallavalitsus, Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Hanila vald, 90102 Läänemaa, tel 477 2243, e-post: [email protected].

KMH järelvalvaja ja kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon, Kiltsi tee 10, 90403 Haapsalu, tel 472 4720, faks 472 4730, e-post: [email protected].

Arendaja: Susi AS Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, registrikood 10046186. Kontaktisik: Jüri Uppin, e-post: [email protected]

Detailplaneeringu koostaja: Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ, registrikood 10383835, Lihula mnt 3, 90507 Haapsalu, tel 473 5509, e-post: [email protected].

Corson OÜ. Töö nr 0910 5 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ, Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn (e-post: [email protected]).

KMH töögruppi juhib KeHJS § 14-le vastav Corson OÜ keskkonnaekspert Toomas Liiv (kontakt: tel 5653373, [email protected]).

Töögrupp: Toomas Liiv – Corson OÜ, litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), töögrupi juht, hüdrodünaamika ja planeerimise ekspert.

Uno Liiv – Corson OÜ, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja planeerimine.

Tatjana Tihhomirova – Corson OÜ, tehnorajatised ja -võrgud.

Peeter Vissak – bioloog, taimestik, loomastik, linnustik ja kaitsealad.

Marilis Saul – Corson OÜ, keskkonnaspetsialist

Merike Viigisalu – Corson OÜ, keskkonnaspetsialist

Kalev-August Parksepp – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid), Corson OÜ projektijuht.

Asjast huvitatud asutused ja isikud: • Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon • Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Eesti Roheliste Liikumine • Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Läänemaa büroo • Lääne Maavalitsus • Hanila valla elanikud • Hanila Vallavolikogu ja Vallavalitsus • Naaberkinnistute omanikud: 1. Hr Tom Annikve 2. Hr Ekke Nõmm 3. Hr Sven Raudsepp 4. Hr Endel Rihvk 5. Hr Alar Lillemägi 6. Hr Hans Riismaa

KMH aruande avalikustamise teatega saadetud kirjade koopiad on lisas 14.

Corson OÜ. Töö nr 0910 6 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine

1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ning avalikkuse kaasamine KMH aruande lisaks 1 on heakskiidetud KMH programm koos oma 15-ne lisaga. - Hanila Vallavalitsus algatas 22.05.2009 korraldusega nr 153 detailplaneeringu koostamise (KMH programmi lisa 1) ning 22.05.2009 korraldusega nr 154 keskkonnamõju hindamise koostatavale detailplaneeringule (KMH programmi lisa 2). Detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise algatamisel arvestati Keskkonnaameti seisukohta 26.04.09 nr HLS 6-8/7147 (KMH programmi lisa 3). - Hanila Vallavalitsus teatas KMH algatamisest 25.05.2009 ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded” ja Hanila valla kodulehel www.hanila.ee (KMH programmi lisa 4). - Planeerija ja eksperdid koostasid KMH programmi arvestades KeHJS § 13 nõudeid. - KMH programm anti otsustajale KMH programmi avalikustamise korraldamiseks vastavalt KeHJS § 16 lõigetele 1-6. - Hanila Vallavalitsus teatas detailplaneeringu eskiisi ja KMH programmi eelnõu avalikust väljapanekust 27.07.2009 ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, Hanila valla kodulehel www.hanila.ee, 28.07.2009 ilmunud ajalehes Lääne Elu ning kirjadega asutustele ja eraisikutele (KMH programmi lisa 7). - Detailplaneeringu eskiisi ja KHM programmi ning teiste asjakohaste dokumentidega oli võimalik tutvuda 11. augustist kuni 25. augustini 2009 Hanila Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel ja valla koduleheküljel. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi detailplaneeringu eskiisi ja KMH programmi kohta sai esitada kirjalikult Hanila Vallavalitsusele kuni 25. augustini 2009. a. - Detailplaneeringu eskiisi ja KMH programmi avalik arutelu toimus 26. augustil 2009 algusega kell 11.00 Hanila Vallavalitsuses Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Hanila vald 90102 Läänemaa. - Avalikul arutelu käigus esitas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni esindaja ettepanekuid Rannaääre kinnistu KMH programmi eelnõu kohta, milledele arutelu käigus vastati. KMH programmi lisas 8 on selle avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi detailplaneeringu eskiisi ja KMH programmi kohta sai esitada kirjalikult Hanila Vallavalitsusele 25.08.2009. a. Kirjalikke ettepanekuid välja kuulutatud avalikustamise ajal Hanila Vallavalitsusele ei esitatud. - Keskkonnaameti esitas 02.09.2009. a kirjas nr HLS 6-7/22948-2 oma ettepanekud KMH programmi kohta Hanila Vallavalitsusele ja koopia Corson OÜ-le (KMH programmi lisa 9). - Peale avalikustamist täiendati KMH programmi: avaliku arutelu protokoll (KMH programmi lisa 8) ja Keskkonnaameti 02.09.2009. a. ettepanekutega kiri nr HLS 6- 7/22948-2 (KMH programmi lisa 9). - KMH programmi peatükis 8 näidati, kus oli Keskkonnaameti esitatud ettepanekutega arvestatud. Eelpool loetletuga täiendatud KMH programm saadeti Hanila Vallavalitsuse poolt 15.09.2009. a. kirjaga nr 7-1.4/1009 Keskkonnaametile, KMH järelevalvajale heakskiitmiseks. - Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon jättis 13.10.2009. a. kirjaga nr HLS 6- 7/22948-4 Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH programmi heaks kiitmata (KMH programmi lisa 10) ja palus KMH programmi parandada ja avalikustada KeHJS § 18 lõige 4 kohaselt.

Corson OÜ. Töö nr 0910 7 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

KMH protsessi ja programmi menetlus peale KMH programmi heakskiitmata jätmist - Järgnevalt on esitatud KeHJS § 18 lõige 4 järgse KMH programmi menetlemine. KMH programmi peatükis 8 on käsitletud heakskiitmata jätmise põhjuseid ja programmi edasist menetlust. - Võimalike KMH programmi puudutavate probleemide vältimiseks küsis Corson OÜ Keskkonnaametilt 04.11.2009. a seisukohta parandatud KMH programmi eelnõu kohta. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon esitas 10.12.2009. a kirjas nr HLS 6-7/22948-6 (KMH programmi lisa 11) oma seisukohad ja nende järgi täiendati uuesti avalikustamisele esitatud KMH programmi eelnõu. - Ka KMH programmi edasisel koostamisel lähtuti KeHJS § 13 ja KMH programmi eelnõu esitati otsustajale KeHJS § 16 järgse KMH programmi avaliku väljapaneku ja arendajale avaliku arutelu korraldamiseks. - Hanila Vallavalitsus teatas KMH programmi avalikustamisest 08.01.2010 ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded”, ajalehes „Lääne Elu“ 12.01.2010 ja Hanila Vallavalitsuse kodulehel www.hanila.ee (KMH programmi lisa 12). - KMH programmiga oli võimalik eelnevalt tutvuda 15. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2010. a Hanila Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel ja valla koduleheküljel. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi keskkonnamõju hindamise programmi kohta sai esitada kirjalikult Hanila Vallavalitsusele kuni 29.01.2010. a. - KMH programmi avalikustamisel laekus ettepanekutega Keskkonnaameti 28.01.2010 kiri nr HLS 6-7/09/22948-8 (KMH programmi lisa 14). - KMH programmi avalik arutelu toimus 02.02.2010 kell 11:10- 12:05 Hanila Vallavalitsuses Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Hanila vald 90102 Läänemaa. - KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja arutelus osalenute nimekiri on KMH programmi lisas 15. - Peale KMH programmi avalikustamist ja avalikku arutelu toimus KMH programmi täiendamine vastavalt KeHJS § 17-le. - Avalikustamise materjalidega täiendatud KMH programmi esitas arendaja 25.03.2010.a KMH järelevalvajale heakskiitmiseks. - Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon teatas Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH programmi heakskiitmisest 23.04.2010 nr HLS 6-7/15169-2 Susi AS-ile, Hanila Vallavalitsusele 29.04.2010 nr HLS 6-7/15169-12 ja ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 29.04.2010 (lisa 2). - KMH edasine läbiviimine ja aruande koostamine toimus heakskiidetud KMH programmi alusel vastavalt KeHJS § 20 ja § 29. - Otsustaja korraldas valminud KMH aruande avalikustamise ja arendaja korraldas avaliku arutelu. - Hanila Vallavalitsus teatas 30.07.2010. a KMH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja arutelust ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, 31.07.2010. a ajalehes Lääne Elu ja Hanila Vallavalitsuse kodulehel www.hanila.ee (lisa 13). 30.07.2010. a kirjadega teavitas Hanila Vallavalitsus KMH aruande avalikust väljapanekust Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajat, Keskkonnainspektsiooni, Lääne Maavanemat hr N. Suur, hr T. Annikve, hr E. Nõmm, hr S. Raudsepp, hr E. Rihvk, hr A. Lillemägi, hr H. Riismaa, hr J. Uppin ja Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ-d (lisa 14). - KMH aruandega oli võimalik tutvuda 02.08.- 17.08.2010. a Hanila Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel ja valla koduleheküljel. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH aruande kohta sai esitada kirjalikult Hanila Vallavalitsusele kuni 16.08.2010. a Kirjalikke ettepanekuid või küsimusi avalikustamise perioodil ei laekunud.

Corson OÜ. Töö nr 0910 8 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

- KMH aruande avalik arutelu toimus 17.08.2010 kell 11:00- 12:20 Hanila Vallavalitsuses Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Hanila vald 90102 Läänemaa. - KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja arutelus osalenute nimekiri on lisas 15. - Avalikustamise tulemusi arvestati KeHJS §-des 17 sätestatud korras. - Arendaja esitas pärast KMH aruande avalikku arutelu avalikustamise materjalidega ekspertide poolt täiendatud aruande 30.09.2010 kahes eksemplaris KMH järelevalvajale heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks. - Vastavalt KeHJS § 29 lõige 1 punkt 2 saatis keskkonnamõju hindamise järelevalvaja nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise aruande ning aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse eelnõu. - Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon teatas 29.10.2010 kirjas nr HLS 6- 7/15169-15 (lisa 17) detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmisest. - Peale Keskkonnaameti poolt (lisa 17) loetletud paranduste tegemist esitatakse KMH aruanne kaitseala valitsejale ja järelvalvajale uuesti koos korrektselt allkirjastatud kaaskirjaga heakskiitmiseks. - Vastavalt KeHJS § 22 lõige 2 teatab järelevalvaja oma otsuse 30 päeva jooksul arendajale ja otsustajale. Heakskiitmise korral edastatakse KMH aruande üks eksemplar otsustajale (orienteeruvalt 08.12.2010). - Vastavalt KeHJS § 23 KMH järelevalvaja teatab KMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest KeHJS §-s 19 sätestatud korras.

1.3.2 KMH aruande avalikustamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamine

KMH aruande avalik arutelu

Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avaliku arutelu toimus Hanila Vallavalitsuses 17.08.2010. a kell 11:00-12:10.

Koosolekust võtsid osa Hanila Vallavalitsuse, Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ ja Corson OÜ esindajad. Avaliku arutelu protokoll ja osavõtnute nimekiri on lisas 15.

1. K.-A. Parksepp esitas lühiülevaate KMH koostamise protsessist ja aruandest.

2. Avalikus arutelus käsitletud olulisemad teemad ja valdkonnad: kallasrada; tavaline veepiir; ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvööndi vähendamine; kaitsealused liigid; meremuda ladestamisalad; ajutised ehitised; kinnistul olev tee ja detailplaneeringu ja KMH aruande edasine menetlus.

3. Avaliku arutelu käigus otsustati: 1. Detailplaneeringus ja KMH aruandes vaadata üle kallasraja käsitlus ning vajadusel täiendada. 2. Projekteerijal kontrollida Maa-ametist, et detailplaneeringu joonistel oleks Maa-ameti viimane tavalise veepiiri käsitlus.

Corson OÜ. Töö nr 0910 9 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

3. Detailplaneeringus ja KMH aruandes vaadata üle ranna kasutuse kitsenduste osa ning vajadusel seda täiendada. 4. Ekspertidel tuleb pöörduda uuesti Keskkonnaameti poole seirematerjalide saamiseks. Seirematerjale tuleb kasutada nii detailplaneeringus kui ka KMH aruande täiendamisel. 5. KMH aruannet täiendada kinnistu keskossa ladustamisvõimaluse osas. 6. Ajutiste ehitistega seonduv tuleb KMH aruandes üle vaadata. 7. Kinnistul oleva tee käsitlust tuleb KMH aruandes täiendada. 8. KMH aruannet ja detailplaneeringut tuleb täiendada ning seejärel esitab arendaja KMH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks.

Avalikul arutelul otsustatu arvestamine KMH aruandes

Alljärgnevalt on esitatud järjekorras arutelul lühidalt otsustatu ja seejärel punktina arvestamine KMH aruandes: 1. Kallasraja käsitlus. • Arvestatud ja täiendatud ning lisatud peatükk 4.2.8 Kallasrada. 2. Detailplaneeringu joonistel tavalise veepiiri käsitlus. • Arvestatud lisas 16 oleval detailplaneeringu joonisel on põhikaardi tavaline veepiir. 3. Ranna kasutuse kitsendused. • Arvestatud ja täiendatud peatükke 4.2.9 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus ja 4.4.1 Detailplaneeringu ja meremuda ladestamiskohtadega seonduvad seadussätted. 4. Rannaääre kinnistul 2010. a tehtud seirematerjalide kasutus. • Seirematerjalide saamiseks pöördus Corson OÜ Väinamere hoiuala valitseja poole e-postiga 25.06.2010 ja 27.08.2010. • Hoiuala valitseja saatis 14.09.2010. a seirematerjalide alusel koostatud EELIS- e loodusväärtuste kaardi (joonis 5). • Seire läbiviijalt saadud suulist ja saadud seirematerjale on käsitletud peatükis 2.1.7.2 Kaitsealused taimeliigid. Seire käigus tuvastatud kaitsealuste liikidega seonduvat on lisaks eelnimetatud peatükile käsitletud ka teistes peatükkides näiteks: 4.3 Abaja meremudast puhastamine, 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine, 5. Natura hindamine jt. • Seire käigus tuvastatu on kantud lisas 16 asuvale detailplaneeringu põhijoonisele (eskiis). 5. Kinnistu keskosa ladestamisvõimalused. • Arvestatud ja täiendatud ning lisatud peatükid 4.4.3.5 Ladestamisala nr 4 kirjeldus ja mõjud ja 4.4.3.6 Ladestamisala nr 5 kirjeldus ja mõjud. • Ladestamisalade nr 4 ja 5 asukohad on kantud detailplaneeringu põhijoonise eskiisile nagu alad nr 1, 2 ja 3. 6. Ajutised ehitised. • Arvestatud ja täiendatud peatükke 4.2.1 Ajutised ehitised, 4.5 Mõju taimestikule, 5.2 Eelhindamine ja 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang. 7. Kinnistul oleva tee käsitlus. • Arvestatud ja lisatud peatükk 4.2.7 Kruusaga korrastatud tee ning täiendatud peatükke 5.2 Eelhindamine ja 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang. 8. KMH aruande ja detailplaneeringu täiendamine.

Corson OÜ. Töö nr 0910 10 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• KMH aruannet on avalikustamise materjalide ja avalikul arutelul otsustatu käsitlusega täiendatud. • Lisas 16 olevale detailplaneeringu põhijooniste eskiisile on kantud lisaks varem olnule kaitstavad loodusobjektid (kaitsealused liigid), tavaline veepiir, kallasrada, ladestamiskohad nr 4 ja 5.

1.3.3 KMH aruande heakskiitmata jätmisega nõutud parandused

Keskkonnaameti Hiiu-lääne-Saare regioon teatas 29.10.2010 kirjas nr HLS 6-7/15169-15 aruande heakskiitmata jätmisest (lisa 17). Kirjas palutakse teha aruandes vastavad parandused ja esitada see siis uuesti koos korrektselt allkirjastatud kaaskirjaga heakskiitmiseks. Keskkonnaameti esitatud puudused ja vasturääkivused ning nendega arvestamine on järgnevalt välja toodud: 1. Detailplaneeringu eesmärgina on lk l-5 Ääre kinnistule kavandatud elamu ja kuuri ehitamine, kuid lk 58 punktis 4.2.2 on juttu elamuhoone ja kahe kõrvalhoone (kuuri) ehitamisest ning lk 59 kirjeldatakse Ääre katastriüksusel väikeelamu ja kahte väikest kõrvalhoonet. Sama viga kordub veel lk 102, kus Ääre kinnistule kavandatakse elamu ja 2 kõrvalhoonet ning lk 129 ptk 9.2 punktis 3 ühekorruselise elamuhoone ja kahe kõrvalhoone (kuuri) ehitamist. • Ääre kinnistule on kavandatud elamu ja kuuri ehitamine ning aruandest on eeltoodud vasturääkivused parandatud.

2. lk 64 neljandas lõigus on laudtee fotod 4, 7 ja 27, peab olema fotod 4, 7 ja 27. • Viga on parandatud.

3. lk 77 kirjutate detailplaneeringu eskiisil lisas 6, peab olema lisas 16. • Viga on parandatud.

4. lisa 4 Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi „Eksperthinnang“ lisadeks olevad kaardid 3 ja 4 on nummerdamata. • Antud töö kaartidele on lisatud numeratsioon.

5. lisa 16 Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ koostatud detailplaneeringu põhijoonisel (eskiisil) Ääre kinnistu hoonete arvu plokis märgitud 3, kuid peab olema 2. • Detailplaneeringu joonis on parandatud ja lisatud KMH aruande lisasse 16.

Peale nende punktide on tähelepanu juhitud lisade numeratsioonile, mida on vaja korrigeerida, et need oleksid arusaadavad. • Viiteid lisadele on korrigeeritud ja paberkandjal aruandes on KMH programmi lisade (kokku 1-15) vahelehed täpsustatud pealkirjaga „Programmi lisa“. KMH aruande lisad on pealkirjaga „Lisa” nummerdatud 1-17.

Corson OÜ. Töö nr 0910 11 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

1.4 Metoodika Kasutatakse Eestis üldkasutatavat KMH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: • algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KMH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • eeldatavalt kaasnevate mõjude prognoosimine; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine. Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KMH algatamisest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine, KMH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine. KMH protsessis kuuluvad arvestamisele: • KMH kogemused; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • KMH ajal tehtud uuringud; • eksperthinnangud; • KMH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud; • avalikustamise käigus laekunud ettepanekud; • arendaja poolt esitatud projektmaterjalid; • varem tehtud tööd, publikatsioonid jm. KMH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Metoodiline juhendmaterjal: • Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. K. Peterson – Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2007. • Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele. Keskkonnaministeeriumi kodulehel. • Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. 1999. Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri. KMH aruande koostamisel lähtuti KMH järelevalvaja poolt heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist. Mõjude hindamine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüside, järelduste ja arutelude teel.

Corson OÜ. Töö nr 0910 12 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

1.5 Lähtematerjalid

Käesolevas töös on kasutatud järgmisi infoallikaid: 1. Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneering Hanila vallas Läänemaal. Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ töö nr. RP-20-09. 2. Rannaääre katastriüksuse geoalus M 1:500. Koostanud Piirikivi OÜ 2008. a aprillis. 3. Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu KMH programm. Heakskiidetud. 4. Hanila valla arengukava 2008-2020. Kehtestati Hanila Vallavolikogu 28.05.2008 määrusega nr 90. 5. Hanila valla üldplaneering. Kehtestati Hanila Vallavolikogu 17.12.2003. a määrusega nr 32. 6. Hanila valla ehitusmäärus. Kehtestati Hanila Vallavolikogu 4. juuni 2003. a määrusega nr 24. 7. Hanila valla jäätmehoolduseeskiri. Hanila Vallavolikogu 26. jaanuari 2006. a määruse nr 5 „Hanila valla jäätmehoolduseeskiri” muutmine Hanila Vallavolikogu 28. märtsi 2007. a määrusega nr 42. 8. Hanila valla jäätmekava 2009-2015. Koostatud märtsis 2009. a ning vastu võetud Hanila Vallavolikogu istungil 29. aprill 2009. a. 9. Hanila valla heakorra eeskiri. Kinnitatud Hanila Vallavolikogu 22.09.1998. a määrusega nr 30. 10. Läänemaa keskkonna arengukava 2006-2015. 11. Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. 12. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 18. 13. Kaitsekohustuse Teatis nr 74 HA/Vä. 14. Keskkonnaministeeriumist, Hanila valla koduleheküljelt, KMH protsessi avalikustamistelt, arendajalt, meediast ja kohalikelt elanikelt saadud teemat puudutavad infomaterjalid. 15. Eksperthinnang Läänemaal Hanila vallas Pivarootsi külas Rannaääre kinnistul (tunnusega 19502:001:0211) nimetust abajast meremuda eemaldamise kohta. Maa ja Vesi Projekteerimisbüroo töö nr 0808, Tallinn 2008. 16. Pivarootsi laevatee põhjataimestiku, põhjaloomastiku ja kalastiku ülevaade. Altakon OÜ töö nr AT080101, jaanuar 2008. 17. Vee erikasutusloa taotlus 28.10.2008. 18. Rannaääre kinnistut käsitlevad EELIS-e loodusväärtuste ja 2010. a seire materjalid.

1.6 Õigusaktid Töös enim kasutatud asjassepuutuvad õigusaktid: • Asjaõigusseadus. Vastu võetud 9.06.1993. a seadusega (RT I 1993, 39, 590). Viimati muudetud seadusega 17.06.2010 (RT I 2010, 38, 231) 1.07.2010. • Asjaõiguseseaduse rakendamise seadus. Vastu võetud 27.10.1993. a seadusega (RT I 1993, 72/73, 1021). Viimati muudetud seadusega 17.06.2010 (RT I 2010, 38, 231) 1.07.2010. • Ehitusseadus. Vastu võetud 15.05.2002. a seadusega (RT I 2002, 47, 297). Viimati muudetud seadusega 20.05.2010 (RT I 2010, 31, 158) 1.10.2010.

Corson OÜ. Töö nr 0910 13 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Jäätmeseadus Vastu võetud 28.01.2004. a seadusega (RT I 2004, 9, 52). Viimati muudetud seadusega 20.05.2010 (RT I 2010, 31, 158) 1.10.2010. • Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadus (RT II 2001, 18, 89). • Keskkonnajärelevalve seadus. Vastu võetud 6.06.2001. a seadusega (RT I 2001, 56, 337). Viimati muudetud seadusega 08.02.2007 (RT I 2007, 19, 95) jõustus 11.03.2007. • Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadus (RT II 2001, 18, 89). • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Vastu võetud 22.02.2005. a seadusega (RT I 2005, 15, 87). Viimati muudetud seadusega 27.01.2010 (RT I 2010, 8, 37) 27.02.2010. • Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20.01.1999. a seadusega (RT I 1999, 10, 154). Viimati muudetud seadusega 30.09.2009 (RT I 2009, 49, 331) 1.01.2010. • Keskkonnavastutuse seadus1. Vastu võetud 14.11.2007. a seadusega (RT I 2007, 62, 396). Viimati muudetud seadusega 30.09.2009 (RT I 2009, 49, 331) 1.01.2010. • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Vastu võetud 2.06.1993. a seadusega (RT I 1993, 37, 558). Viimati muudetud seadusega 26.11.2009 (RT I 2009, 62, 405) 1.01.2010. • Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258). Viimati muudetud seadusega 16.06.2010 (RTI 2010, 43, 255) 17.07.2010. • Metsaseadus1. Vastu võetud 21.04.2004. a seadusega (RT I 2006, 30, 232). Viimati muudetud seadusega 26.11.2009 (RT I 2009, 62, 405) 1.01.2010. • Maareformi seadus. Vastu võetud 17.10.1991. a seadusega (RT 1991, 34, 426). Viimati muudetud seadusega 10.06.2010 (RT I 2010, 41, 242) 1.09.2010. • Meresõiduohutuse seadus. Vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1). Viimati muudetud seadusega 20.05.2010 (RT I 2010, 31, 158) 1.10.2010. • Planeerimisseadus. Vastu võetud 13.11.2002. a seadusega (RT I 2002, 99, 579). Viimati muudetud seadusega 5.05.2010 (RT I 2010, 24, 115) 1.09.2010. • Säästva arengu seadus. Vastu võetud 22.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 31, 384). Viimati muudetud seadusega 28.01.2009 (RT I 2009, 12, 73) jõustus 27.02.2009. • Sadamaseadus. Vastu võetud 15.06.2009. a seadusega (RTI, 30.06.2009, 37, 251 ) 10.07.2009. Muudetud seadusega 26.11.2009 (RT I 2009, 62, 405) 1.01.2010. • Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655). Viimati muudetud seadusega 6.06.2010 (RT I 2010, 43, 254) 17.07.2010. • Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.05.2004. a seadusega (RT I, 19.05.2004, 43, 298). Viimati muudetud seadusega 20.05.2010 (RT I 2010, 31, 158) 1.10.2010. • Keskkonnaministri 02.04.2004. a määrus nr 12 Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid (RTL 2004, 40, 662). Muudetud määrusega 7.11.2005 nr 68 (RTL 2005, 112, 1720) 20.11.2005. • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). • Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260, RT I 2008, 57, 317). Muudetud määrusega 11.12.2008 nr 172 (RT I 2008, 57, 317) 1.01.2009.

Corson OÜ. Töö nr 0910 14 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424). Viimati muudetud 15.01.2009 määrusega nr 12 (RT I 2009, 7, 47). • Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 18 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri1 (RT I 2003, 11, 50) Viimati muudetud 22.12.2005 määrusega nr 321. • Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 51 III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine (RT I 2004, 38, 258).

Corson OÜ. Töö nr 0910 15 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PIIRKONNA KESKKONNASEISUND

2.1 Looduslikud tingimused

2.1.1 Asukoht ja informatsioon lähiala kohta

Läänemaal Hanila vallas Pivarootsi külas asuv Rannaääre kinnistu moodustub kinnistutest katastritunnus 19502:001:0211 (20,3 ha), 19502:001:0212 (0,2 ha), 19502:001:0213 – 19502:001:0216 (igaüks ca 0,1 ha), maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud on kokku 20,9 ha.

Joonis 1. Rannaääre kinnistu asukoht. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal.

Corson OÜ. Töö nr 0910 16 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Detailplaneeringuga on haaratud katastritunnusega 19502:001:0211 (20,3 ha) Rannaääre kinnistu.

Kinnistu asub Virtsu poolsaarest ca 6 km kaugusel kagus, Ruilõpu (Pivarootsi) lahe idarannas. Kinnistu asub Väinamere hoiualal ja kinnistu läänepoolsesse abajasse kavandatud paadilauter jääb Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Looduskaitseseaduse § 4 lõike 3 järgi on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustav tegevus.

Väinamere hoiuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrusega nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Puhtu-Laelatu on rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgala ja kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu, kui veelindudele oluline ala. Looduskaitsealal on inventeeritud EL esmatähtsad elupaigad - rannaniit (1630*) ja lood e. alvarid (6280’) ning veeala moodustab elupaiga - laiad madalad lahed (1160).

Kinnistu asub Täiksi poolsaarel, kus on inventeeritud järgmised loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisas I nimetatud esmatähtsad elupaigatüübid- lood e alvarid (6280*) ja rannaniidud (1630*). Lisaks jääb poolsaare liigendatud rannajoonele elupaigatüüp rannikulõukad (1150). Kinnistul asuvad ka III kaitsekategooria vasakkeermelise pisiteo (Vertigo angustior), väikese pisiteo (Vertigo genesii) ja luha pisiteo (Vertigo geyeri) elupaigad. Vastavalt looduskaitseseaduse § 46 lõikele 3 arvatakse III kaitsekategooriasse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

Detailplaneeringuga kavandatavate katastriüksuste hoonestusala asub 17.12.2003. a Hanila Vallavolikogu määrusega nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu järgi elamumaa reservmaal. Moodustatava Ranna katastriüksuse hoonestusala, kuhu on püstitatud ajutised ehitised, asub kehtiva looduskaitseseaduse § 35 lõike 3¹ järgi ehituskeeluvööndis, sest 2003. a kehtestatud valla üldplaneeringuga ei määratud korduvalt üleujutatud ala piiri ning seetõttu loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri samakõrgusjoon. Üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud seaduste kohaselt asus nimetatud hoonestusala väljaspool ehituskeeluvööndit.

2.1.2 Kliima

Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas, s.t. üleminekuvööndis mereliselt kliimalt mandrilisele. Siinset kliimat mõjutab Atlandi ookean, eelkõige aga Põhja-Atlandi hoovus. Selle põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus (nn. Islandi miinimum) põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi, mis on maksimaalsed sügisel ja talvel.

Corson OÜ. Töö nr 0910 17 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Hanila vald jääb Läänemerelise kliimavaldkonna Lääne-Eesti rannikuala ja saarte rajooni. Valdavad on edela- ja lõunatuuled. Aasta keskmine tuulekiirus on 5 - 6 m/s. Sademeid on siinkandis vähem kui mujal Eestis (564 mm/aastas).

Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 30–45 päeva.

Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad võrreldes ülejäänud Eestiga üha jahedamaks. Maikuu keskmine temperatuur erineb rohkem kui 3,5°C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused kaduma, juuli keskmine temperatuur varieerub 16,0°C ja 17,4°C vahel. Sügisel jahtub aga sisemaa tunduvalt kiiremini kui rannik ning talve edenedes õhutemperatuuri erinevused järjest suurenevad.

Talvisel ajal hoiab Läänemeri rannikualad palju soojemana kui sisemaa sel ajal on lääne pool soojem ja ida pool külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur Lääne-Eesti saarestikus on – 2°...–4°C. Rannikul on kõige külmemaks kuuks veebruar.

Ilmast sõltuvalt võivad jääolud Eesti merealadel olla üsna muutlikud. Suures väinas hakkab jääkatte moodustumine 15-30 detsembril ja jääminek algab 05-10 aprillil ning jääpäevi on keskmisel talvel 80-100 päeva.

2.1.3 Pinna- ja põhjavesi

2.1.3.1 Hüdrodünaamilised protsessid, merevee tasemed ja hüdroloogia Hüdrodünaamilised protsessid Liivi lahes on olnud Eesti rannikumere kõige suuremad veetaseme kõikumised1. Tugevad pikemaajalised läänetuuled tõstavad ja idatuuled alandavad mere idaosa veetaset. Liivi lahe lainetus on palju nõrgem kui avamerel. Tugevad tuuled tekitavad lahe sügavamas osas 3-4 m, kestvad tormid 5-6 m kõrguseid laineid. Väinameres on nõrgem lainetus kui avameres.

Liivi lahe hoovused sõltuvad tuule suunast ja kiirusest ja on seetõttu väga muutlikud. Nende kiirus on suurem väinades – keskmise tuulega on veevool väinade keskel 20-25 cm/s, tugevate tormide korral aga isegi enam kui 100 cm/s. Väinade kaudu toimub veevahetus mere erinevate osade vahel. Suurim on see läbi Kura kurgu, kus vooluhulk väga tugevate tuultega on 200 000-300 000 m³/s, erakordsete tormide korral üle 600 000 m³/s. Ühe tugeva läänetormiga võib Liivi lahte tulla 7-10 km³ vett, mis on umbes 2% lahe mahust. Suurest väinast läbi voolava vee hulk on 4-5 korda väiksem.

Väinamere veetasemeid iseloomustavad Virtsu sadamas paikneva veemõõduposti andmed, mille põhjal on koostatud mereveetasemete tõenäosuskõverad ning millistelt määratud veetasemetega võib arvestada ka kinnistu piirkonnas.

1 Andmed: Estonica – esseistlik teabekogust Eestist

Corson OÜ. Töö nr 0910 18 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Joonis 2. 1961 – 2007. a keskmised merevee tasemed Virtsus kuude kaupa (allikas: EMHI)

Väiksemad merevee tasemete kõikumised (maksimaalsest minimaalseni) on aprillist augustini ulatudes 100-140 cm. Maksimaalsed merevee tasemete kõikumised on oktoobris ulatudes 2,5 meetrini, jaanuaris ja veebruaris vastavalt 2,25 m.

Tabel 1. Mereveetasemete esinemissagedused (allikas: Maa ja Vesi töö nr 0808) Virtsu mereveetasemed meetrites balti süsteemis Taseme nimetus Tõenäosuse % ehk esinemissagedus kordades 100 aasta jooksul ja esinemisaeg 50 20 10 1 Maksimaalne mai kuu 0,16 0,30 0,38 0,72 juuni kuu 0,22 0,38 0,47 0,70 juuli kuu 0,36 0,51 0,58 0,79 augusti kuu 0,46 0,62 0,70 0,92 aasta 0,85 1,03 1,14 1,5 Keskmine mai kuu -0,17 -0,08 -0,03 0,09 juuni kuu -0,10 -0,02 0,03 0,15 juuli kuu 0,03 0,12 0,17 0,27 augusti kuu 0,07 0,18 0,24 0,37 sügisene 0,05 0,16 0,23 0,38 (sept.okt. kuu) Minimaalne suvine -0,42 -0,52 -0,58 -0,68 talvine -0,56 -0,72 -0,82 -0,90

Väinamere hüdroloogia Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jääva mere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri aastased kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Väinamere vee soolsus on 5-6 ‰, läbipaistvus 2-5 m. Läbipaistvus sõltub ilmastikust. Suurim on see kevadel enne veeõitsengut ja hilissügisel vaikse ilmaga. Ranniku lähedal on lainetusega tekitatud hõljum oluline vee läbipaistvuse vähendaja.

Corson OÜ. Töö nr 0910 19 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Kõige rohkem soojeneb vesi Mandri-Eesti lääneranniku lahtedes. Kuigi Eesti talved erinevad omavahel väga suuresti, tekib jää Väinameres peaaegu igal aastal. Tavaliselt püsib see neli kuud, väga soojadel talvedel jäätuvad vaid rannaäärsed alad.

Liivi lahe hüdroloogia Liivi laht on suhteliselt suurte aastaste temperatuurikõikumistega veekogu. Püsijää hakkab madalates lahesoppides moodustuma enamasti detsembri keskpaiku, karmidel talvedel kuu aega varem ja pehmetel talvedel samapalju hiljem. Jõevee rohke sissevoolu tõttu on lahes vee soolsus 5–6 ‰, mis on väiksem kui avameres.

Liivi lahes on olnud Eesti rannikumere kõige suuremad veetaseme kõikumised. Tugevad pikemaajalised läänetuuled tõstavad ja idatuuled alandavad mere idaosa veetaset. Liivi lahe hoovused sõltuvad tuule suunast ja kiirusest ja on seetõttu väga muutlikud. Nende kiirus on suurem väinades — keskmise tuulega on veevool väinade keskel 20–25 cm/s, tugevate tormide korral aga isegi enam kui 100 cm/s. Väinade kaudu toimub veevahetus mere erinevate osade vahel.

2.1.3.2 Piirkonna põhjavesi ja veemajanduse korraldamine Peatüki koostamisel on kasutatud Hanila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004 – 2013, vastu võetud Hanila Vallavolikogu 28.01.2004. aasta määrusega nr. 33.

Hanila vallas kasutatav põhjavesi levib Matsalu valglas põhiliselt paekihtides, vett võtvad kaevud on enamasti kuni 30 m sügavused, sügavamad puurkaevud on kuni 180 m sügavused. Ala peamine paega seotud põhjaveehorisont on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud, seda eriti rannikul. Üle poole reostusest jõuab otse põhjavette. Põhjavee hinnangulised varud on väiksed. Põhjaveevarudest umbes 90% lasub kuni 100 m sügavuseni. Veega on küllastunud ainult ülemine 10 - 20 m paksune paekiht. Ülemine põhjaveehorisont on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud, seda eriti rannikul. Hanila vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutuslubadega.

Maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse vastavalt kivimite litoloogilisele koostisele ja filtratsiooni omadustele järgmisi aluspõhja veehorisonte ja –komplekse: - Silur-ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimene ja selle vesi on põhiline veeallikas. Kompleksile on iseloomulik väga muutlik veeandvus, mis sõltub esmajärjekorras karbonaatsete kivimite savisisaldusest, lõhelisusest ja kavernoossusest. Arvestades ala toitumistingimusi sademetest ja põhjavee nõrka looduslikku kaitstust, on vee kvaliteet ohustatud igat liiki reostusallikate poolt. Keemilise koostise järgi on vesi hüdrokarbonaatne ja magneesium-kaltsiumiline. Mereäärsetes piirkondades on veetüüp kloriidne. - Ordoviitsium-kambriumi veehorisont levib kogu maakonna territooriumil, kuid selle vett kasutatakse peamiselt maakonna põhja- ja keskosas. Veeandvus on väike ja vesi on kohati kõrge raua- ja fluorisisaldusega. - Kambrium-vendi veekompleks levib kogu maakonna territooriumil ja on hea veeandvusega.

Maakonna omapära on põhjavee nõrk looduslik kaitstus ja pikk rannajoon, mille läheduses täheldatakse sageli merevee mõju, millest tulenevalt ei ole maakonna territooriumile võimalik rajada suuri veehaardeid. Enim on ohustatud silur-ordoviitsiumi veekompleksi kaevud. Ka

Corson OÜ. Töö nr 0910 20 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

väikeste veehaarete rajamiseks on vaja põhjalikke hüdrogeoloogilisi uuringuid. Läänemaa Tervisekaitsetalituse poolt uuritud salvkaevude ja madalate puurkaevude vee kvaliteet on mikrobioloogiliste omaduste poolest ebapüsiv ja sageli ebarahuldav. Sellest tulenevalt ei ole salvkaevud ja enamik madalaid puurkaevusid tervisekaitse seisukohast arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega.

Hanila valla puurkaevudest võetud proovide analüüsitulemused on puudulikud ja vett tuleb puhastada. Üle normi on tarbevees üksikutes puurkaevudes raud ja boor ning praktiliselt kõikides kaevudes, millede vett on analüüsitud, fluoriidid. Praegu on olemas tasemel joogivee puhastusseadmed raua ärastamiseks ainult Virtsu aleviku Kaare tänava puurkaev-pumplas. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta andmed puuduvad.

Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi.

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Hanila vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem ja abivallavanem. Hanila vallas on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud Hanila vallavolikogu poolt kehtestatud Hanila valla territooriumil kehtivate õigusaktidega

Purgimissõlmed. Hanila vallas valmis 2004. aasta kevadel Virtsu aleviku reoveepuhasti juures vallas seni ainus nüüdisaja nõuetele vastav reovee purgimissõlm. Seni on reovesi veetud arvestust pidamata kanalisatsiooni vaatluskaevudesse enne reoveepumplaid või reoveepuhasteid.

Veemajanduse korraldamine piirkonnas Vastavalt kaardile ei paikne planeeringuala läheduses tegutsevat või suletud prügilat, loomade matmispaika, jääkreostuse objekti ega lennuvälja, mis on olulised põhjavee kaitstuse seisukohalt. Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust nõrgalt vett läbilaskva kihiga, mis takistab maapinnal oleva reoaine imbumist põhjavette. Põhjavee kaitstus sõltub teguritest, mida saab jagada kolme gruppi: looduslikud, tehnogeensed ja füüsikalis-keemilised. Looduslikest teguritest on olulisemad põhjaveekihti katvate setete paksus, selle litoloogiline koostis ja filtratsiooniomadused, aeratsioonivöö paksus ning viimase sorptsioonivõime. Tehnogeensete tegurite hulka kuulub reoaine sattumise viis põhjavette – kas heitvee hoidlatest tulenevate avariide tõttu või infiltratsiooniväljakutelt läbiimbumise tulemusel.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 loetakse nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. Vastavalt §10 (7) kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m³ vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi, v.a alla 5 m³ ööpäevas heitvee immutamisel.

Veemajanduse korraldamine vallas ja planeeringualal toimub järgmiste seaduste ja reeglite alusel:

Corson OÜ. Töö nr 0910 21 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Veeseadus. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. • Veemajandust korraldavad ka Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministeeriumi poolt joogivett, heitvett, veekaitsenõudeid, sanitaarkaitseala ja reoveekogumisalade moodustamist käsitlevad ning reguleerivad määrused. • Hanila valla tasandil reguleerivad veemajandust Hanila Vallavolikogu ja Vallavalitsuse vastavad määrused ja eeskirjad.

VS § 8 kohaselt vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Sama paragrahvi lõige 2 järgi vee erikasutusluba peab olema, kui: võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas ja juhitakse heitvett ning teisi vett saastavaid aineid suublasse.

Vastavalt VS (§ 24 lg 7) on kõik veekogud reostustundlikud heitveesuublad ning reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et oleks tagatud fosfori ärastus (Vabariigi valitsuse määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ § 6 lg 1 p2).

Planeeringualal abaja meremudast puhastamiseks on taotletud Keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusluba.

Tsentraalne kanalisatsioon alal puudub. Planeeritav ala on VS § 8 lõike 3 alusel vee erikasutaja, kus heitvett võiks juhtida pinnasesse. Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama Veeseaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuetele: heitvett tohib pinnasesse juhtida Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi. Nimetatud kord peab sisaldama heitvee pinnasesse juhtimise nõudeid ja nende täitmise kontrollimise meetmeid.

2.1.4 Geoloogiline ehitus ja mullastik

Altakon Grupp OÜ on uurinud Ruilõpu (Pivarootsi) lahe keskosas geoloogilist ehitust. Lahe merepõhja katab moreenist väljapestud karbonaatsetest kivimitest klibu, kristalliinsetest kivimitest veerised ja munakad. Nende vahel esineb õhukese kihina liiva ja kruusa.

Üldiselt moodustab merepõhja katva materjali lamami saviliivmoreen, mille normväärtused on järgmised (Heck 2003): mahukaal 21 nN/m3, deformatsioonimoodul 20 Mpa, sisehõõrdenurk 32 kraadi, nidusus 10 kPa ja filtratsioonimoodul 0,1 kuni 0,5 m/ööpäevas.

Corson OÜ. Töö nr 0910 22 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Ülemises osas sisaldab moreen rohkesti kruusa, allosas on jämepurdmaterjali sisaldus kuni 50 %. Moreenis esineb suures koguses murenenud lubjakivi tükke.

Mullastik Mullastiku ülevaade on koostatud Maa-ameti geoportaali kaardiserveri mullakaardi (joonis 3) ja selle legendi põhjal, mida on täiendatud kirjanduse ja ekspertide poolt väliuuringutel saadud materjalidega.

Rannaääre kinnistu mullad jäävad A. Lillema järgi (1958) Põhja-Eesti mullastiku (I) valdkonna mandriosa (I a) allvaldkonna edelapiirdele vahetult Varbla – Tõstamaa (I d) allvaldkonna loode piirdele.

Täiksi laiu mullastiku kujunemise eripärad: 1. Periooditi merevee all olemine. 2. Merevee uhtuvale toimele viitab muldade pindmiste kihtide vaesumine mulla peenesest. 3. Meri on töödelnud ka siin laialt esinevate moreenset päritolu muldade ülemist kihti, mida iseloomustab suur kruusasisaldus. Rannaääre kinnistul esinevad mullad on toodud alljärgnevalt üldkasutatavas Eesti muldade nimestikulises järjestuses.

Joonis 3. Rannaääre kinnistu mullakaart. Allikas: Maa-ameti X-GIS.

Corson OÜ. Töö nr 0910 23 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Tähistused joonisel 3: Mulla nimetus, tähistus kaardil, lõimis, huumus (15 cm) või toorhuumusliku (th 15 cm) horisondi tüsedus, pindala (pinnad arvutatud mullakaardilt punktballetiga): 1. Õhuke paepealne muld: Kh”, väga tugevalt klibune (klibu sisaldus 30-50 % mulla mahust) saviliiv pael (lõimise valem kb4sl/p), 10-30 cm, 1,5 ha. 2. Koreserikas rähkmuld: Kr, tugevalt klibune (klibu sisaldus 20-30 % mulla mahust) saviliiv klibul (klibu sisaldus üle 70 %), lõimise valem kb3sl 25/kb, 18-25 cm, 2,5 ha. 3. Rähkmuld: K, liiv veeriselisel kruusal (l/vkr), kruusa Ø 0,1 – 1,0 cm ja paeveerisel Ø 1 – 10 cm, 3-8 cm, 1,4 ha. 4. Klibumuld: Kk, klibu (praktiliselt peenesevaba klibumuld, klibu üle 70 %), 1,0 ha. 5. Gleistunud koreserikad rähkmullad: Krg. Kinnistul on lõimiseliselt kolm erinevat mulda: • Liiv klibul (l 12/kb), 12 cm liiva horisont on klibul (klibu sisaldus üle 70 %), 0,6 ha. • Saviliiv klibul (sl 15/kb), 15 cm saviliiva horisont on klibul (klibu sisaldus üle 70 %), 0,3 ha. • Saviliiv rähal (sl 12/r), 12 cm saviliiva horisont on rähal (räha sisaldus üle 70 %), 0,5 ha. 6. Gleistunud rähkmuld: Kg, krsl 20/kb, 20 cm kruusaka saviliiva horisont on klibul (klibu sisaldus üle 70 %) 0,3 ha. 7. Rähkne gleimuld: Gk, keskmiselt klibune saviliiv klibul (kb2sl/kb), th 20 cm, 0,8 ha. 8. Sooldunud gleimullad: ArG, klibune ja kruusane saviliiv klibul (kb; krsl/kb), th 8-30 cm, 9,6 ha. 9. Ranniku – gleimuld: Gr, kerge liivsavi (10 cm) kruusakal saviliival (10 cm) rähal (ls110/krsl/r), th 20 cm, 2,1 ha. 10. Nii ArG kui ka Gr seas on väikseid (pindalaliselt alla 10 %) samade muldade (hästi lagunenud turva lagunemisaste on üle 40 %; tähistus - t3 10-30) turvastunud variante (välitööde käigus eksperdi poolt lisatud).

Üldises kasutuses olevas mulla mehaanilise koostise klassifikatsiooni järgi on liivas (l) füüsikalise savi sisaldus 0-10 %, saviliivas (sl) 10-20 %, kerges liivsavis (ls1) 20-30 %, keskmises liivsavis (ls2) 30-40 %, raskes liivsavis (ls3) 40-50 %, kerges savis (s1) 50-65 %, keskmises savis (s2) 65-80 %, raske savi (s3) üle 80 %.

Mulla tekketingimustest on siin põhiliseks mere üleujutused. Rannaääre kinnistu 20,3 ha muldadest on 11,7 ha rannikumullad (ArG ja Gr), ca 57,6 % Täiksi laiu muldadest (16,3 ha) moodustavad rannikumullad 71,8 %. Ka teiste muldade tekkes Täiksi laiul on mere tegevused olnud olulised – tõenduseks on klibu ja klibuse materjali rohkus mullaprofiilis ja selle lähtekivimis.

Piirkond on väga kivine, mullakontuuride pindmise kihi (30 cm) kivisuse aste on hinnanguliselt kogu kinnistu kohta: 2/3-l kinnistust on kivisuse aste IV (kivide maht on 50- 100 m3/ha) ja 1/3-l on kivisuse aste III (kivide maht on 20-50 m3/ha).

Antud kinnistu looduslike maade kohta (sel ajal oli alal Karuse kolhoos) on andmeid 1980. aasta suviste välitööde käigus RPI EPP spetsialistide poolt koostatud Looduslike maade inventeerimise kaardil. Antud kaart ja legend on lisas 7. Lisas 7 olevalt kaardil on lisaks looduslike rohumaa tüüpide esitatud ka tähtsamad taimkooslused, kivisuse astmed (III ja IV), võsastumise ja puudega kaetuste astmed (1: alla 5 -10 %; 2: 10-30 %; 3: 30-60 %; 4: üle 60

Corson OÜ. Töö nr 0910 24 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

%) ning karjatamise ja niitmise kõlbulikkuse andmestik. Antud kaardi järgi (1980) oli hinnanguliselt üle poole alal kadakate (krooni projektsioonid) katteväärtus 30-60 %. Tolleaegsete kriteeriumide järgi praegusel kinnistul paiknevaid rohumaid loeti halvasti karjatatavateks (lisas 7 tingmärk ).

2.1.5 Mereelustik

Peatüki koostamisel on kasutatud Altakon Grupp OÜ töö AT080101 materjale. Pivarootsi piirkond on Väinamere ja Liivi lahe piiril ning seetõttu on sealne mereelustik mõjutatud mõlemast veekogust.

2.1.5.1 Põhjataimestik Liivi lahe ja Väinamere piirkonna põhjataimestiku liigilist koosseisu ja levikut mõjutavad eelkõige sügavus, substraat (põhjasetted), hüdrodünaamilised tingimused (lainetus, hoovused) ja vee füüsikalis-keemilised omadused.

Liivi lahe ja Väinamere põhjataimestik on võrreldes teiste Läänemere osadega liigivaene. Kirjeldatud on 69 liiki vetikaid ja õistaimi, sealhulgas 12 liiki punavetikaid, 16 liiki pruunvetikaid, 21 liiki rohevetikaid, 8 liiki mändvetikaid ja 12 liiki õistaimi. Liivi lahe ja Väinamere eripäraks võrreldes teiste Läänemere osadega on rohevetikate suur liikide arv. Liivi lahes esineb piirkondi, kus põhjataimestiku biomass on erakordselt suur. Liivi lahe idaranniku keskosas on suurim seni teadaolev põhjataimestiku biomass Läänemeres - 3,7 kg kuivkaalu/m2.

Liivi lahe ja Väinamere põhjataimestiku kogubiomassist moodustasid ligi 50% pruunvetikad. Sellest omakorda poole moodustas põisadru (Fucus vesiculosus L.) ning teise poole kaks niitjat vetikavormi Pilayella littoralis ning Ectocarpus siliculosus. Põhjataimestiku biomassi maksimum esines enamasti 1 kuni 3 m sügavusel. Biomassi järsk langus toimus sellest sügavusvahemikust nii madalamal kui sügavamal. Liivi lahes on suurema biomassiga kooslused koondunud rannikumere piirkondadesse, kus maismaalt tulevate mageda vee sissevoolude mõju on minimaalne.

Liivi lahe piirkondades, mis jäid eemale kõrge troofsustasemega merealadest on põhjataimestiku koosluste levikut määravaks teguriks põhjasubstraadi iseloom (Liivi lahe kirdeosa). Kõrgendatud troofsustasemega aladel (Pärnu laht ja selle ümbrus ning Liivi lahe lõunaosa) mõjutasid põhjataimestiku koosluste kujunemist olulisemalt valgustingimused ja peeneteraliste setete esinemine.

Detailsemalt on selles regioonis teostatud uuringuid riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi põhjataimestiku seire (Martin, jt. 2000) käigus. Vaatlusala paikneb Pivarootsist mõnevõrra lõunapool Pärnu lahe suudmeosas. Analoogiline põhjataimestik esineb ka Pivarootsi piirkonnas kuid nende biomass on seal mõnevõrra väiksem. Põhjataimestiku biomass on koondunud siin põhjaprofiili kõige madalamasse ossa. Põhjataimestiku biomassi maksimum asub 1,5-2 m sügavusel ning on esindatud põhiliselt kõrgemate taimede Myriophyllum spicatum ning Potamogeton pectinatus poolt. Maksimaalne katvus esines antud piirkonnas vaid 0,8 m sügavuseni, sügavamal moodustasid põhja erineva suurusega kõrgemate taimede laigud, mis vaheldusid ulatuslike taimestikuvabade liivaaladega. Märkimisväärselt kõrge biomassi (kuni 476 g/m2) moodustasid niitjad pruunvetikad, mis muu

Corson OÜ. Töö nr 0910 25 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

sobiva substraadi puudumisel kinnitusid massiivse kihina kõrgematele taimedele. Põhjataimestiku maksimaalne levikusügavus ulatus vaid 3-3,5 m.

2.1.5.2 Põhjaloomastik Läänemere põhjaloomastikule on iseloomulik suhteliselt vaene liigiline koosseis (Järvekülg, 1979). See on põhjustatud madalast soolsusest, mille tõttu puudub palju merelisi põhjaloomi. Läänemeres valdavad mageveelised organismid.

Põhjaloomastiku uurija A. Järvekülg andmetel (Järvekülg, 1979) esineb Liivi lahe kirdeosas 91 põhjaloomastiku taksonit, millest 39,5 on merelisi, 19,8 on riimveelisi, 35,2 on mageveelisi ja 5,5 on liigid mille sõltuvus soolsusest on teadmata. Keskmine biomass on 85,6 g/m2 ja maksimaalne 252,4 g/m2. Taksonite keskmine arv jaamas (Virtsust lõunas) on 9,6. Keskmine isendite arv jaamas on 2140 eksemplari/m2 ja maksimaalne 7400 eksemplari/m2. Põhjaloomastiku valdav liik on osakaalu järgi Macoma baltica (91%) ja arvukuse järgi Oligochaeta (50%).

Pivarootsi piirkond on Väinamere ja Liivi lahe piiril ning seetõttu mõjutatud mõlemast veekogust. Väinamere põhjaloomastiku kooslusi uuriti aastatel 1993 kuni 2000 (Orav-Kotta, Kotta, jt., 2004) ja uurimistulemusi on võrreldud 1960-ndatel aastatel kogutud andmetega.

Väinameres on hulgaliselt erinevaid elupaiku ning suur põhjaelustiku mitmekesisus võrreldes teiste Läänemere kirdeosa piirkondadega. Peamise põhjaloomastiku biomassi moodustavate liikide levikus olulisi muutusi ei tuvastatud. Kaheksa liiki on 30 aasta jooksul uurimisalalt kadunud või arvukus oluliselt vähenenud. Selle põhjuseks võib olla soolsuse vähenemine või keskmise veetemperatuuri tõus (1°C alates 1960-ndast aastast). Mõne liigi (M. affinis, B. tentaculata) puhul võib põhjuseks olla eutrofeerumine ja hapniku sisalduse vähenemine vees.

Kõrge biomassiga piirkondade paiknemine on jäänud muutumatuks võrreldes 1960-ndate aastatega, kuid täheldati põhjaloomastiku üldbiomassi neljakordset suurenemist. Eutrofeerumise suurenemine ei ole avaldanud mõju põhjaloomastiku koosluste liigilisele struktuurile. Aastatel 1993 kuni 2000 on merepõhja selgrootute struktuur püsinud suhteliselt stabiilsena, kuid biomass on vähenenud.

Väinamerd mõjutab perioodiliselt Liivi lahest sisse voolav toitaineterikas vesi. Seetõttu on Liivi lahel oluline osa Väinamere piirkonna põhjakoosluste arengus. Kuna nimetatud veekogude veed on erineva toitainete sisaldusega, siis erinevad nendes ka põhjaloomastiku kooslused ja biomass. Pivarootsi piirkonna merepõhja elustikus esineb nii Väinamerele kui ka Liivi lahele iseloomulikke liike.

2.1.5.3 Kalastik Pivarootsi piirkonna kalastiku ülevaate koostamisel on kasutatud mitmesuguseid varasemate uuringute tulemusi (Saat, 1998; Saat, 2005). 1993. a. viidi Virtsus (Suures väinas) läbi kalastiku uurimised standardse kalaseire metoodika alusel.

Madal ja kevadel kiiresti soojenev ning biotoopiderohke Väinameri sobib kudemiseks ja noorkalade arenguks paljudele liikidele, sealhulgas mõnele enamuse aastast väljaspool Väinamerd elavale kalaliigile.

Corson OÜ. Töö nr 0910 26 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Suvine kalastiku paiknemine Väinameres on seotud kalade peamiste toitumisaladega. Mõned mereliigid (näiteks räim, tuulehaug) saabuvad Väinamerre arvukamalt vaid sigimisperioodiks. Suvistes seirepüükides on ülekaalus mageveeliigid. Ka pidevalt Väinameres elavad liigid ei ole täiesti paiksed. Peamine liikumine on seotud rändega kudemisalale, seejärel soodsatele toitumisaladele, hiljem talvituma.

Enamik seal kudevaid räimeparvi pärineb Läänemere avaosast, Liivi ja Soome lahest. Intensiivselt kasutatavad koelmud paiknevad Virtsu ümbruses, Matsalu lahe suudmealal ja Rukkirahu ümbruses. Pärast kudemist lahkub suurem osa räimedest madalast rannaveest ja Väinamerest sügavamatele aladele toituma.

Tähtsaim töönduskala piirkonnas on räim. Töönduslikul kalapüügil omavad tähtsust veel ahven, koha, haug, merisiig, meritint, angerjas, tursk, lest, tuulehaug, särg, nurg, säinas ja vimb. Väinamere saagi osakaal Eesti rannapüügis on enamiku liikide osas alates 1970. aastatest vähenenud, eriti haugi, ahvena ja siia osas (andmed kuni 1999. a). Suurenenud on angerja ja säina osakaal.

2.1.6 Maastik ja taimkate Maastikuliselt kuulub Hanila vald Lääne-Eesti madaliku rajooni ja maastikutüübilt kuulub piirkond pae- ja moreentasandike klassi. Ala on tasane, rannikualal enamasti madala taimestikuga.

Hanila valla üldplaneeringus on Liivi lahe äärsete puhkealade ressursina eraldi väljatoodud lautrikohtadega Pivarootsi küla rannaalad. Kogu Hanila-Rame-Pivarootsi teest mere poole jääv ala kuulub väärtuslike maastike hulka.

2.1.6.1 Kinnistu maastiku kirjeldus Peatüki koostamisel on kasutatud lisa 4 materjale.

Kinnistu, pindalaga 20,3 ha, paikneb Täiksi laiul, maapinna kõrgusarvud kõiguvad vahemikus 0,0 m kuni 2,7 m. Mere kõrgveeseisude ajal ujutatakse kinnistu madalamad osad üle kuni 1 m sügavuselt. Sel ajal ei ole kinnistule viiv pinnastee kasutatav maksimaalselt 400 m pikkusel lõigul. Kinnistu pinnamood on rahulik, laugjas, mõningates kohtades veepiiri läheduses, kus maapind on allunud tormilainetusele, ka veidi suurema kaldega. Aluspõhja moodustab paas, mille pealispind õhukese mullakihi all ja veepiiril on murenenud, klibustunud. Huumuslik pinnakate on õhuke, keskmiselt 15-18 cm paksune. Kinnistul levivad madalakasvuliste taimedega looduslikud rohumaad – rannaniidud, mis vahelduvad looduslike kadastikega. Veepiiri läheduses kasvab ohtralt pilliroogu. Kadastikud on tihedad, metsistunud. Kinnistut ümbritsevad merealad – madalad abajad ja merelahed on tavaveeseisude ajal madalad, 20 – 40 cm sügavuse veega ja mudase põhjaga. Detailplaneeringus ja KMH käsitletavast nimetust abajast kaob mere madalveeseisu ajal vesi ja paljastub ca 60 cm paksune meremuda kiht, mis on küllalt tihe ja hästi kleepuv.

2.1.6.2 Taimestiku ülevaade Peatükk on koostatud P. Vissaku 2009 välivaatluste ja informatsiooni põhjal (lisa 6).

Täikse poolsaar on varasematel aastakümnetel olnud kuiv kadakatega karjamaa, umbes 40- 50% ulatuses tõenäoliselt loopealne, ülejäänud osas aruniit, rannaniit, soostunud rannaniit,

Corson OÜ. Töö nr 0910 27 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

klibu- ja veeristikuranna avatud rannakooslus, kadastik ja nitrofiilne kõrgrohustu. Viimased 30-40 aastat on aga kasutus katkenud ning alles viimasel kümnendil on kujunenud tihedasse kadakametsa raiutud sisse läbipääsuteid ja häilusid, et tekitada pooleldi avatud maastikumosaiiki. Avatud aladel on hakanud taastuma kuivade loodude ja aruniitude taimkate, mis hoonete ja teede ümbruses on tugeva ruderaaltaimkatte lisandiga. Avatud aladel leidub loo- ja aruniitusid ning rannaniitusid.

Loodusdirektiivi elupaigatüübid: Laiad madalad abajad ja lahed (1160*) Levinud praktiliselt kõikides kinnistuga piirnevates ja kinnistul esinevates veekogudes. Põhja katab muda või liiv, vesi on suveperioodil soe, talvel aga võib jääkate ulatuda põhjani. Taimed: meriheinad (Zostera spp.), harilik heinmuda (Ruppia maritima), penikeeled (Potamogeton spp.), bentilised vetikad. Veesiseste taimede kooslused ääristatud roostikukooslustega (pilliroog, meri-mugulkõrkjas) või rannikukooslustega. Loomad: bentiliste selgrootute loomade kooslused. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi on tegemist madalvee ning pehme merepõhja kasvukohatüüpidega ja taimekooslusteks on pillirookooslus (Phragmitetum australis), meri-mugulkõrkja kooslus (Bolboschoenetum maritimi), kamm-penikeele kooslus (Potamogetonetum pectinati) ja kareda mändvetika kooslus (Charetum asperae). Madalvee kasvukohatüüpides kaasnevad meri-mugulkõrkjaga ka hanehein ja penikeeled.

Püsi-rohttaimestuga kivirannad (1220) Lisaks kliburandade kõrgemale ja jämedamast materjalist osale kuuluvad siia ka moreenrannikud. Kui ranniku kallakus on suhteliselt väike, toimub murrutumine tormilainetusega paguveerannal. Moreenrannikule on tavaliselt omane ka rohke rändrahnude esinemine, mis samuti seletub nende väljapesemisega moreenist. Rändrahnude kuhjumist põhjustab osaliselt ka merejää (Orviku, 1965). Vaste taimekoosluste süsteemi järgi - saliinse rannaniidu kasvukohatüüp: 2. Hariliku orasheina kooslus (Elymusetum repentis). Tüüpilised liigid: harilik orashein (Elymus repens), hanijalg (Potentilla anserina), roomav maran (Potentilla reptans), põldohakas (Cirsium arvense), kärnoblikas (Rumex crispus), pajuvaak (Inula salicina). 3. Roog-aruheina kooslus (Festucetum arundinaceae). Tüüpilised liigid: roog-aruhein (Festuca arundinacea), punane aruhein (Festuca rubra), valge kastehein (Agrostis stolonifera), hanijalg (Potentilla anserina), harilik orashein (Elymus repens).

Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud (1630*) Madalakasvuline geolitoraali rannaniit. Riimveelise mere tõttu on mulla soolsus väike, kohati avaldab koosluste dünaamikale mõju maakerge. Olid kasutusel heina- või karjamaana, mis on taganud madala taimkatte. Kasvukohatüüp on suhteliselt liigirikas ning sobib pesitsuspaigaks kurvitsalistele. Põhimõtteliselt esineb vöönditena, kuid vastavalt ebaühtlasele pinnamoele on vööndid esindatud pigem mosaiigilaikudena, samuti on tänu ohtrale nitrofiilsele mereheitele läbi enamiku vööndite korduvad suurekasvulised dominantliigid ning vööndite piirid on paiguti ebaselged. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide järgi on tegemist saliinse ja suprasaliinse rannaniidu kasvukohatüübiga ning levinumad kooslused Täiksi poolsaare rannaniitudel on: • Soomusalsi kooslus (Eleocharetum uniglumis); savikal ranniku-gleimullal, sageli mereveest üleujutatav.

Corson OÜ. Töö nr 0910 28 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Tüüpilised liigid: soomusalss (Eleocharis uniglumis), rand-õisluht (Triglochin maritimum), rand-teeleht (Plantago maritima), rannikas (Glaux maritima), valge kastehein (Agrostis stolonifera), pilliroog (Phragmites communis). Sageli sulandub järgmise kooslusega, mis esineb fragmentidena: • randastri – rand-õisluha kooslus (Astero-Triglochinetum maritimi) Tüüpilised liigid: randaster (Aster tripolium), rand-õisluht (Triglochin maritimum), rannikas (Glaux maritima), rand-teeleht (Plantago maritima), randkamaras (Odontites verna subsp. litoralis), tõmmu soonerohi (Blysmus rufus). Kohati esineb ulatuslike fragmentidena, ent mitte tervikliku vööndina: • rannika – tuderloa kooslus (Junco-Glaucetum); rähksel saviliivasel või liivsavisel ranniku-gleimullal (AsG), aeg-ajalt üleujutatav. Tüüpilised liigid: rannikas (Glaux maritima), tuderluga (Juncus gerardii), valge kastehein (Agrostis stolonifera), punane aruhein (Festuca rubra), rand-teeleht (Plantago maritima), rand-õisluht (Triglochin maritimum), tõmmu soonerohi (Blysmus rufus), hanijalg (Potentilla anserina).

Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (6280*) Peamised taimekooslused päris-rannikuniitudest sisemaa pool, rannajoonest kaugemal ja merepinnast kõrgemal paiknevas suprasaliinse rannikuniidu kasvukohatüübis, ranniku- gleimuldadel on punase aruheina kooslus (Festucetum rubrae), roog-aruheina kooslus (Festucetum arundinaceae), kõrge raikaeriku kooslus (Arrhenatheretum elatii), laiguti lisandub ka sinihelmikat, kuid ei moodustu tavaline kaltsifiilne sinihelmika – asparherne kooslus. Nimetatud kooslused ei ole selgelt välja kujunenud piiridega, kuna suurem osa sellest territooriumist on olnud kaetud kadastikuga ja viimastel aastakümnetel fragmentidena säilinud endised rannikukooslused on pärast kadastiku osalist raadamist hakanud taastuma, laiendades piire, konkureerides ruumi pärast ja moodustanud sel viisil äärmiselt dünaamilise koosluste mosaiigi. Enimlevinud liigid on toodud lisas 6.

Fragmentidena esineb abajat ümbritseva lageda niidu madalamates lohkudes ka sinihelmika - lubika kooslus (Seslerio-Molinetum). Seal seisab ülavesi pikemat aega gleistunud mullal. Tähtsamad liigid on laiguti sinihelmikas (Molinia caerulea), lubikas (Sesleria caerulea), hirsstarn (Carex panicea), harilik tarn (Carex nigra), vesihaljas tarn (Carex flacca), pajuvaak (Inula salicina), märjemats lohkudes parkhein (Lycopus europaeus).

Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (5130) Poolsaare keskosa on viimaste aastakümnete jooksul muutunud lauskadastikuks, millesse on uuesti sisse raiutud häilusid ja läbipääsuteid, kus on kujunenud taas loopealsete ja kuivade karbonaatsete niitude mosaiikne (sekundaarne) vegetatsioon. Puurinne on hõre, põõsarindes valitseb harilik kadakas (Juniperus communis), vähesel määral leidub harilikku pihlakat (Sorbus aucuparia), harilikku kuslapuud (Lonicera xylosteum), harilikku paakspuud (Frangula alnus) ja saart (Fraxinus excelsior). Alustaimestik on väga juhuslik ja minimaalne, kuivõrd kadastik on suures osas äärmiselt tihe ja metsailmeline.

Poolsaare keskel asuvat lompi ümbritseb roostik, kus domineerib harilik pilliroog, paiguti lisandub ka juhuslikke makrofüüte ja tarnu.

Rannikul esineb ebaühtlase vööndina ka nitrofiilne adru- ja puhnavallide taimkate, kus esineb soolikarohtu, mitmeid maltsaliike, harilikku metsvitsa, hanijalga, meripuju, käokannust jt.

Corson OÜ. Töö nr 0910 29 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

2.1.7 Kaitstavad loodusobjektid

2.1.7.1 Väinamere hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala

Joonis 4. Kaitsealade kaart. Allikas: Maa-ameti X-Gis geoportaal

Kinnistu asub Natura 2000 loodus- ja linnualal, Väinamere hoiualal ning kavandatav kinnistu läänepoolne paadilauter ulatub Puhtu-Laelatu looduskaitsealale (joonis 4 ja tabel 2). Kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgala ja kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu veelindudele olulise alana.

Corson OÜ. Töö nr 0910 30 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Väinamere hoiuala kogupindala on 173 827,7 ha, millest 165 497,7 ha on merd ja 8330 ha maad, sellest jääb Lääne maakonda 67 166,8 ha (3 634,4 ha maad, 63 532,4 ha merd). Väinamere hoiuala kuulub ka rahvusvahelise tähtsusega Väinamere linnuala (TLA, ingl. k IBA, kood EE067), Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu- ja loodusala (EE0040001; EUNIS andmebaas http://eunis.eea.europa.eu/sites-factsheet.jsp?idsite=EE0040001) ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala koosseisu.

Kinnistule ja sellega külgnevale merealale on kehtestatud loodushoiu piirangud, Puhtu- Laelatu looduskaitsealal on inventeeritud EL esmatähtsad elupaigad: - rannaniidud - * 1630, - põhjamaised lood (alvarid) - *6280, - laiad madalad abajad ja lahed - 1160. Lisaks elupaikadele on kinnistul ka kadastikud.

Tabel 2. Arendusobjektil asuvad kaitsealad Natura 2000 Samades Suund ja Kaitseväärtused ala nimetus piirides kaugus asuva arendus- (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. kaitseala objektist nimetus (meetrites) Väinamere Väinamere Arendus- Väinamere loodusalal kaitstakse (EE0040002) järgmisi loodusalad loodushoiuala objektil elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (EE0040002) (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed Väinamere (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), (Vabariigi hoiuala võeti püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud Valitsuse 18.05.2007. a pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad 5.08.2004. a Lääne maa- (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad korraldus nr konnas, kaitse (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), 615-k), alla VV m nr kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede muudetud VV 156 [RT I kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 23.04. 2009. a 2007, 39, 276] (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused korraldusega (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga nr 148 [RTL niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad 2009, 39, 516 ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- – jõust. mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), 23.04.2009] liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könttanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal

Corson OÜ. Töö nr 0910 31 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere Väinamere Arendus- Väinamere linnuala Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu linnualad linnuhoiuala objektil maakonnas linnudirektiivi lisa 1 järgi kaitstakse Väinamere linnualal (EE0040001) järgmiste liikide (EE0040001) elupaiku: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokkpart (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), (Vabariigi viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas Valitsuse 5. platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart augusti 2004.a (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser korraldus nr erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea 615-k) , cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio muudetud VV flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart 23.04. 2009. a (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp korraldusega (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo nr 148 [RTL bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e 2009, 39, 516 niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e – jõust. suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius 23.04.2009] dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

Corson OÜ. Töö nr 0910 32 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Puhtu-Laelatu Kaitse alla võetud Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis- looduskaitse- Piirneb zooloogilise kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja ala kinnistu rannikulinnustiku elupaikade kaitse. Kaitseala maa- ja (Vabariigi lääne- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja Valitsuse põhjapoolse majandustegevuse piiramise astmele kuueks 21. jaanuari ranniku sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 2003. a piiriga «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on määrus nr 18; Puhtu-Laelatu looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega moodustatud märgala (Ramsari ala). ENSV (VV m 13.05.2003 Nr.150 jõust.25.05.2003) Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242)

Rannaääre kinnistu (katastriüksus nr. 19502:001:0211) omanikule on väljastatud Läänemaa Keskkonnateenistuse poolt kaitsekohustuse teatis nr 74 HA/Vä (lisa 5), milles teavitati omanikku Väinamere hoiuala piiridest ja selles kehtivatest piirangutest. Teatisega hõlmatud kinnistul on järgmised kaitstavad elupaigatüübid: rannaniidud, lood. Hoiualal tegutsemisel tuleb kaitsta kinnistul olevaid elupaikasid ja jälgida hoiuala kaitse-eesmärki. Tuleb arvestada, et teatud tegevustel võivad olla kaudsed mõjud kogu hoiualale.

Hoiualal on lubatud kõik tegevused, mis ei ohusta seal asuvate loodusväärtuste säilimist. Hoiualal on kehtestatud üldised ja mõnda konkreetset tegevust keelavad piirangud. Üldise piiranguna on hoiualal keelatud Looduskaitseseaduse §32 lõige 2 kohaselt: - kaitstavate elupaikade ja kasvukohtade hävitamine, kahjustamine või kaitstavate liikide oluline häirimine; - tegevus, mis ohustab kaitstavate elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsat seisundit.

Konkreetse tegevusena on ilma kaitstava loodusobjekti valitseja loata keelatud Looduskaitseseaduse §14 lõige 1 kohaselt: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba; 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Vastavuses Looduskaitseseaduse §33 lõikele 1 tuleb esitada kaitstava loodusobjekti valitsejale kaitsekohustuse teatise lisas 2 toodud vormi kohane teatis järgmistest hoiualal kavandatud tegevustest: 1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;

Corson OÜ. Töö nr 0910 33 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine; 7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine. Teatises peab olema esitatud kavandatud tööde kirjeldus, tööde maht ja tegemise aeg ning tehtava töö kohta käiv skeem. Teatis tuleb kaitstava loodusobjekti valitsejale üle anda või saata tähtkirjaga hiljemalt kuu aega enne tööde alustamist. Kaitstava loodusobjekti valitsejal hindab ühe kuu jooksul kavandatava tegevuse vastavust Looduskaitseseaduse §32 nõuetele ja kinnitab või keelab kavandatud tegevuse, kui see ohustab hoiualal kaitstavaid liike või seal asuvate elupaikade soodsat säilimist.

Eelpool mainitud teatise esitamise kohustus ei kehti kinnistu elamu- ja õuemaa sihtotstarbega kõlvikutel tehtavate tööde kohta. Praegu on kinnistul maakasutuse sihtotstarbelt tegemist maatulundusmaaga. Detailplaneeringuga on kavandatud kahe elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse (Ranna ja Ääre) moodustamine.

Hoiuala säilitamiseks vajalikud tegevused - Poollooduslike koosluste liigilise koosseisu tagamine hoiualal: näiteks niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine või raadamine. - Hoiualal poollooduslike koosluste säilitamiseks määratud tööde tegemiseks makstakse loodushoiutoetust.

Kinnistul on tehtud puu- ja põõsarinde harvendamist ning ala niidetakse.

2.1.7.2 Kaitsealused taimeliigid Peatüki koostamisel on kasutatud 2010. a seire, P. Vissaku ja teiste ekspertide välitööde ja hinnangute materjale, mida on täiendatud konsultatsioonide ja kirjandusallikate alusel.

Foto 1. Suured käopõlled planeeringuala lääneosas asuva abaja tipus. P. Vissak 22.06.2010.

Corson OÜ. Töö nr 0910 34 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

KMH protsessis tehtud 2009. a kevadiste välivaatluste ajal polnud orhideelised tärganud, suviste välivaatluste ajal olid lagedad alad niidetud, esimene niitmine toimus varakult mais- juunis. 2010. aasta kontrollkäigul tiigi ümbrusse tuvastas P. Vissak abaja lõunasopi ümbert niitmata aladelt kivide lähedusest käpalistest suurt käopõlle (foto 1). Suur käopõll (Listera ovata) on III kategooria liik ning Eestis kõige sagedamini esinev orhidee liik. Suur käopõll asub niitmata alal abaja tipus (ca 15 m lõunapoole) kivide vahel rohutuka sees tiheda, väikse kogumikuna.

Välivaatluste käigus selgus, et enamik allesjäänud kõrgrohustust niitmisele ei kuulu ja rannaklibu rohustus orhideesid polnud. Muda ladestamist leiukohale planeeritud ei ole (ladestamisala 2 jääb vahetusse lähedusse – leiukohast ca 15 m loodesse), samas tallamise mõju on tõenäoline. Leevendus: võimalik liikumine suunata leiualalt mööda, leiuala märgistada loodusse sobival viisil.

2010. a suvel tehtud seire käigus tuvastatud III kaitsekategooria taimeliigid

Vastavalt Matsalu LK seirespetsialisti E. Mägi suulistele andmetele leidis ta 2010. a suvise seire välitööde ajal Rannaääre kinnistu abaja idakaldal ligikaudu 100 eksemplari kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata, LK III) ja abaja tipust edelas umbes samas koguses suurt käopõlle (Listera ovata, LK III). Kinnistul tuvastati mitmes kohas arvukalt emaputke (Angelica palustris, LK III). Nimetatud alad olid niitmata.

Hoiuala valitseja informeeris maavaldajat kinnistul seire käigus leitud kaitsealuste liikide kaitsekorrast ja soovitas jätta need alad vähemalt juuli alguseni niitmata. Omaniku poolt ekspertidele edastatud informatsiooni järgi kaitseala valitseja soove arvestati.

Eksperdid pöördusid Väinamere hoiuala valitseja poole täiendava informatsiooni saamiseks. 2010. a suvise seire käigus leitud orhideeliste kohta.

Hoiuala valitseja saatis 14.09.2010. a suviste seire andmete alusel täiendatud EELIS-e loodusväärtuste kaardi Rannaääre kinnistut käsitleva osa. Kaitstavate taime- ja loomaliikide kaart on järgnevas peatükis oleval joonisel 5. Kaitstavad loodusobjektid on kantud ka detailplaneeringu põhijoonise eskiisile (lisa 16), et kavandatavate tegevuste planeerimisel ja hilisematel tegevuste korraldamisel saaks paremini arvestada kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.

Jooniselt 5 on näha, et kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukohad jäävad abaja idarannas kallasraja ja kadastiku vahel olevale rannaniidule.

Seire käigus tuvastatud suure käopõlle põhiline asurala jääb abaja tipust edelasse ja tiigist põhjapoole jäävate kadakate vahele (joonis 5).

2010. a suvise seire käigus tuvastati kinnistul mitmes kohas arvukalt emaputke. Suurim emaputke kasvuala asub kinnistu idapiiril oleva madala lahe tipu osas. Suurem osa selle kasvuala põhjapoolsest osast jääb kallasrajale. Sellest hinnanguliselt ca 5 korda väiksem on idapoolse lautri juures olev emaputkede asuala, millest üle 1/3 jääb kallasrajale. Täikse säärest veidi põhjapoole jääb vaikseim (ca 3 korda väiksem lautri juures paiknevast alast) emaputkedega ala. Antud ala jääb kallasraja ja kadakate vahel olevale rannaniidule (joonis 5).

Corson OÜ. Töö nr 0910 35 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Suur käopõll (Listera ovata) Suur käopõll on Eesti üks tavalisemaid käpalisi ja kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Kohata võib teda nii metsas kui niidul üle Eesti. Iseloomulik vastakute suurte ümarate tugevarooliste lehtede paar on hästi märgatav, samas võivad väikesed rohekad õied oma tagasihoidlikkuses tähelepanuta jääda. Maa sees olev peenike risoom haruneb ja seetõttu on enamasti mitu käopõlle võsu ligistikku. Õied pikas õisikus avanevad järk-järgult alt üles ja nii õitseb suur käopõll suure osa suvest (juunist- juuli/augustini). Taime kõrgus õisiku tipuni on 20 kuni 80 cm. Suure käopõlle lehed on vähemalt kuus sentimeetrit pikad ja kolm sentimeetrit laiad.

Viljumine on sellel liigil rikkalik. Kerajatest kupardest varisevad seemned varakult, seega ei ole vajadust pikka aega püsivate seemnekupraid kandvate varte järele. Suve lõpuks on taimed maapinnalt juba täielikult kadunud. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi harunemise tulemusel (T. Kull, T. Tuulik 2002).

Üldiselt antud LK III liiki võib ohustada niidukoosluste kadumine ja võsastumine.

Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)

Foto 2. Kahkjaspunane sõrmkäpp. Allikas: http://www.htk.tlu.ee/gallery/index.php?cat=8

Kahkjaspunane sõrmkäpp (foto 2) kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Taime kõrguseks on 20-50 cm. Vars on tihedalt lehistunud, lehtede kõige laiem koht on keskosast allpool. Lehed täppideta või väga harva üksikute täppidega, kuid õied see-eest selge mustriga. Alumiste õite

Corson OÜ. Töö nr 0910 36 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

kandelehed ulatuvad õisikust välja. Püsik, mitmeaastane taim. Õitseb juunis- juulis (T. Kukk 2004).

Kahkjaspunase sõrmkäpa populatsioonide arvukus on sageli väga kõikuv. Seal, kus kord õitseb korraga sadu taimi, ei pruugi järgmistel aastatel leida ühtki õit. Tundub, et selle taimeliigi isendid on suhteliselt lühiealised ja eriti õiterikkad aastad tähistavad uue arvuka põlvkonna õitse ikka jõudmist. Paljunemine toimub peamiselt seemnetega, kuid esineb ka vegetatiivset paljunemist, kui mõnikord tugevamatel taimedel tekib ühe sõrmja juuremugula asemele mitu tütarmugulat.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on levinud kogu Eestis ja kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka. Omaette alamliiki kuuluvad kollakaõielised taimed, keda peale kollase õievärvi iseloomustavad ka suhteliselt lühikesed ja laiad lehed, on Eestis siiski üsna haruldased ja neid võib kohata vaid läänesaartel ning mõnel pool Lääne-Eestis (T. Kull, T. Tuulik, 2002).

Käpaliste (Orchidaceae) sugukonna liikide ohtrushinnangud võivad olla eri aastatel vägagi erinevad. Põhiline põhjus on käpaliste bioloogia omapäras - kõik taimed ei pruugi sugugi igal aastal õitseda ning seetõttu on neid mõnel aastal näha rohkem, teisel vähem. Osa taimi lihtsalt puhkab, et siis mõnel soodsamal aastal taas õitseda. Seetõttu tuleks tõeste arvukuse numbrite saamiseks jälgida populatsioone mitme aasta jooksul (O. Luuk, T. Kukk 2008).

Emaputk (Angelica palustris) Emaputk (foto 3) on arvatud loodusdirektiivi 2. lisasse ning Eestis III kaitsekategooriasse. Emaputke ohustab peamiselt kasvukohtade hävimine, niitude kinnikasvamine või ülesharimine.

Foto 3. Emaputk. Allikas: http://www.cybernature.ee/herb/emaputkf2.jpg.

Eestis on emaputk oma levila põhjapiiril ja kasvab siin põhiliselt läänesaartel ja Lääne-Eesti rannikul. Mitu leiukohta on ka Tartu ümbruses, isegi linna piiresse jäävatel luhtadel, kuid mujal sisemaal pole seda taime leitud. Meie kõige arvukamad ja elujõulisemad emaputke populatsioonid ongi rannaniitudel.

Emaputk kasvab niisketel ja märgadel soo- ja rannaniitudel ning jõeluhtadel, kus pinnaveetase püsib pidevalt kõrgena. Eelistab lubjarikast tüseda huumusega või turbast mulda, kus pH on

Corson OÜ. Töö nr 0910 37 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

neutraalne või nõrgalt aluseline. Samas ei talu emaputk aga pikaajalisi üleujutusi, muld peab olema üsna hapnikurikas. Juurestiku läbikuivamist kardab ta vähem kui liigvett ja kasvab ka mõõduka soolsusega kohtades.

Emaputk on monokarpne taim, seega õitseb vaid kord elu jooksul, tavaliselt teisel aastal, harvem ka kolmandal või kehvade tingimuste korral veelgi hiljem. Pärast õitsemist juulis- augustis taim sureb. Sellise elukäigu tõttu võib populatsioonides mõnel aastal olla üsna vähe õitsvaid taimi. Ebasoodsate olude korral putked mõnest kasvukohast peaaegu kaovad, et aga üks putk toodab 400–6000 seemet, taastub populatsioon sobivas kohas kiiresti ka paarist ellujäänud taimest.

Seemned levivad peamiselt tuulega. Viljade servmised roided on tiivulised, kuid sellegipoolest ei kandu nad kaugemale kui mõnikümmend meetrit. Tihedad kogumid on ilmselt tekkinud emataime lähikonda langenud viljadest. Võimaluse korral levib taim ka vee kaudu: seeme suudab veega edasi kanduda ja vees elus püsida kuni nädala. Vegetatiivselt see liik tavaliselt ei paljune, vaid harvadel kordadel tekivad taime juurel enne õitsemist pungad, mis võivad järgmisel aastal anda õisikuvarre.

Emaputk on kiire elutsükliga: seemned küpsevad kuni kuuga. Kõige pikem seni teada olev seemnete eluiga on küündinud kolme aastani; idanevus selle ajaga küll vähenes. Heades oludes hakkab 10–20 % seemnetest idanema juba sügisel.

Sellele liigile on kasulik varasuvine niitmine, mis aitab tal saavutada soodsamaid kasvuolusid konkurentsis teiste liikidega. Teist korda võiks niita alles pärast seemnete valmimist septembri keskel või hiljem (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel874_858.html). Emaputke ohustab peamiselt kasvukohtade hävimine, niitude kinnikasvamine või ülesharimine.

Rannaniitude niitmine

1. Niitmisega saadavad efektid: • Niitmisega stimuleeritakse taimede produktsiooni. • Võideldakse kulustumise vastu. • Moodustub tasane ja mätasteta rohukamar. • Niidetava ala liigirikkus võib olla isegi suurem kui karjatatavatel rannaniitudel. 2. Traditsiooniline randade niitmise aeg on juuli keskpaigast augustini. Lindude pojad on selleks ajaks juba lennuvõimelised ning ka niitmist vajavate taimede seemned on jõudnud valmida. 3. Heina ei tohi maha jätta, vaid tuleb pärast kuivamist minema vedada. Vastasel juhul tekib paks kiht osaliselt kõdunenud rohtu, mis lämmatab ära iseloomuliku rannaniidutaimestiku ning võimust võtavad paljud tavalised umbrohud. 4. Hoiuala valitseja 05.02.2008 nr 35-3-1/6375 kirjast Susi AS-ile: • Elupaikadehooldus ja ehitustegevus ei tohi toimuda aprillist-juulini, kui rannikul toimub mitmete kaitstavate linnuliikide pesitsus. • Mahavõetud kadakad, pilliroog ning hein tuleb põletada või poolsaarelt eemaldada. • Niidualal laguneva taimse materjali kuhjamine kahjustab niidutaimestikku ja muudab mulla toitelisust.

Corson OÜ. Töö nr 0910 38 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Põletamise puhul tuleks valida võimalikult väike lõkkekoht, et säästa niidutaimestikku ja enne põletamist teavitada sellest päästeteenistust. 5. Kui rannaniit on hooldamata ja kas osaliselt või täielikult kinni kasvanud, on vaja ette võtta teatud abinõusid nagu võsa raiumine, kulu põletamine, korrapärase niitmise alustamine, pilliroo lõikus jne. Püsiv väärtus on sellel tööl siiski vaid siis, kui sellele järgneb ranna pidev hooldamine karjatamise või niitmise teel (http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniit%20vajab%20hoolt).

Kokkuvõte Põhimõtteliselt pole rannaniidul käpaliste niitmine neile kahjulik, kuivõrd tegemist on niitmisrežiimiga kohastunud niidupüsikutega. Sellegipoolest on soovitatav niitmisaega nihutada võimalikult hiliseks, nt juulikuu II dekaadini, et oleks garanteeritud käpaliste seemnete valmimine ja sattumine piirkonna seemnepanka. Samuti on suvise tsükli täielik läbimine oluline taimede vitaalsusele, kuivõrd vegetatsiooniperioodil toimub säilitusorganite regeneratsioon.

Kaitsealuste orhideelistega rannaniidualasid (joonis 5) ei tohi niita enne juuli algust.

Kinnistu looduskaitselised põhiväärtused seostuvad poollooduslike rannaniitudega. Kõikide kaitsealuste liikide ökoloogiast lähtuv olulisem ohutegur on rannaniitude mittemajandamisega (niitmine, võsa raie, pilliroo lõikamine) kaasnev kulustumine, üksikute liikide domineerima pääsemine (pilliroog) ja niidukoosluse lopsakamaks muutumine. Koosluse jätkuval mittemajandamisel järgneks võsastumine, mis muudab rannaniidu elupaigatüübi enamikule rannaniidu kaitsealustele liikidele sobimatuks.

Kaitsealused liigid on niitmisega aegade jooksul kohanenud ning umbes 6-10 cm kõrguselt niitmine ei kahjusta niidutaimede elulisust. Niitmine mõjub kindlasti soodsalt ka taimede levikule: heinaga viiakse valminuid või poolküpseid seemniseid ühelt heinamaalt teisele või levitatakse taime sama heinamaa piires (O. Luuk, T. Kukk 2008).

Samas mingisugust ohtu võiks kujutada, kui kinnistut ja selle rannaniidualasid hakataks intensiivselt kasutama rekreatiivsetel eesmärkide, sh. koertega jalutamine, piknike pidamine, rahvaürituste korraldamine jms. Praegu puuduvad andmed, et eelloetletud tegevusi oleks kunagi kavandatud või kavandataks tulevikus kinnistul teha. Kinnistu omaniku andmeil on kinnistu kavandatud ainult kinnistu omaniku privaatse looduses puhkamise kohana (lisad 8, 10 ja KMH programmi lisas 14 koopia Susi AS kirjast).

Väheste inimeste liikumist hoiualal asuval kinnistul pole põhjust keelata, samas kinnistul liikumisel tuleb arvestada, et põhiliste loodusväärtuste (kaitsealused liigid) kahjustamine peab olema välistatud. Ajutised hooned ja kavandatud elamu koos kõrvalhoonega ei asu kaitsealuste liikidega alal.

2.1.7.3 Kaitsealused loomaliigid Peatüki koostamisel on kasutatud EELIS-e, 2010. a seire, P. Vissaku ja teiste ekspertide välitööde ning hinnangute materjale, mida on täiendatud konsultatsioonide ja kirjandusallikate alusel.

Corson OÜ. Töö nr 0910 39 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Joonis 5. Kaitstavad loodusobjektid. Allikas: EELIS 30.08.2010 seisuga.

Laululuik Cygnus cygnus II kaitsekategooria Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik. Eestisse saabub laululuik märtsis, läbirändel peatub kevadel kuni mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini. Hinnanguliselt võib kevadrändel Eestist läbi rännata ligi 20 000 laululuike ja sügisrändel 5000 – 10000 isendit (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1828).

Vähesed neist jäävad ka talvitama. Rändel peatuvad luiged nii merel kui ka suurematel siseveekogudel, teostades merelähedastelt hädaohututelt aladelt päeva jooksul regulaarseid lende madalmere toitemaadele. Toitu hangivad nad nokaga põhja küünitades. Põhitoiduks on taimed, aga ka selgrootud loomad (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CYGCYG2.htm)

P. Vissak poolt 12.04.2009 läbi viidud vaatlusel Täikse poolsaarel täheldati 12 laululuige esinemine.

Corson OÜ. Töö nr 0910 40 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Väikeluik Cygnus columbianus II kaitsekategooria Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Kevadise rände ajal Eestis on kuni 60 000, sügisel üle 21 000 linnu. Talvituma jääb väikeluiki Eestisse vähe, vaid 30-50 lindu. Rände ajal võib väikeluike kohata rannikul, järvedel ning üleujutatud poldritel. Pesitseb tundras. Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Talvituvad Põhjamere rannikualadel

Väikeluige menüü moodustavad kaelus-penikeele ning kamm-penikeele suure energeetilise väärtusega sigipungad ja pehmemad risoomiosad ning mändvetikaid Toidu otsimiseks pistab oma pea vee alla, vahel harva isegi sukeldub. Kui peatutakse põllumaadel, siis võib süüa ka mahajäetud vilja. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=220

P. Vissak poolt 12.04.2009 läbi viidud vaatlusel Täikse poolsaarel täheldati 16 väileluige esinemine.

Looduskaitseseaduse § 46 lõige 2 kohaselt II kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; või liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

Looduskaitseseaduse § 53. lõige 1 järgi on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Punajalg-tilder (Tringa totanus) III kaitsekategooria Punajalg-tilder on levinud kogu Euroopas, väljaarvatud selle kirdeosa. Eestis on lind üks arvukamaid, ent lokaalselt levinud kurvitsalisi. Praegusel ajal arvatakse neid Eestis pesitsevat ligikaudu 6000 paari. Punajalg-tilder eelistab niiskeid rannaniite, samuti ka soiseid sisemaa heinamaid, luhtasid ja rabasid. Elupaiga eelistuse paneb suuresti paika ka rohukasvu kõrgus, lind nimelt eelistab küllaltki kõrge rohukasvuga alasid. Mittepesitsevaid isendeid esineb suve jooksul hulkuvaina praktiliselt kõikjal talle sobivais elupaigus. Punajalg-tilder on rändlind, kes saabub meile aprilli alguses; kevadine läbiränne kestab kuni maikuu lõpuni. Punajalg-tilder lahkub meie aladelt augusti lõpuks, septembri alguseks. Pesa ehitab rohutüll maapinnale rohtu. Pesa on tavaline maapinnalohk, mille ta vooderdab seest kõrtega. Täiskurni nelja kollasetaustalise kastanpruunide laikudega munaga leiab mai alguses, järelkurni võib aga leida kuni juunikuu lõpuni. Pojad lennuvõimestuvad juuni lõpust alates (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TRITOT.htm).

P. Vissak poolt 12.04.2009 läbi viidud vaatlusel Täikse poolsaarel täheldati kahe ja 30.06.2009 vaatlusel kuue punajalg-tilderi esinemine.

Ristpart Tadorna tadorna III kaitsekategooria Ristpart on rongasuurune ja kaalub umbes 1 kg. Parti iseloomustab lai, ümber keha ulatuv punakaspruun vööt, mis algab kaela tagant ja lõpeb tiiva algusega. Keha on külgedelt ja seljalt valge, pea ja kael ning tiiva ülemine osa must roheka läikega. Levinud ja tavaline Euraasias. Pesitseb enamasti parasvöötmes ja talvitub subtroopilises vöötmes. Eestis on ristpart levinud

Corson OÜ. Töö nr 0910 41 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

eelkõige Lääne-Eesti saartel, aga ka hajusalt kogu rannikul. Tema arvukus on viimasel ajal tõusnud, haudepaaride arvuks hinnatakse praegu ligikaudu 800. . Saabub aprillis, lahkub oktoobris. Meil ei talvita. Pesa ehitab tühjadesse koobastesse maa sees, tühjadesse rebase- ja mägraurgudesse, õõnsatesse tüvedesse, laiadesse lõhedesse. Pesitseb mais, juuni algul on pesas 8...12 valget muna. Koorunud pojad lahkuvad iseseisvalt pesast. Vanemad viivad pesakonna veekogule, kusjuures näiteks poolekilomeetrine retk kestab ligikaudu pool tundi. Pojad lennuvõimestuvad augustis. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TADTAD.htm

Vööt-põõsalind Sylvia nisoria III kaitsekategooria Vööt-põõsalind saabub meile hiljem kui teised põõsalinnud, mai teisel poolel. Pesitsusajal elutsevad linnud põõsasniitudel, võsades ja põõsastikes ning rannakadastikes. Pesa ehitab lind põõsa või tiheda okaspuuheki vahele maapinna lähedale. Mune võib leida pesast juuni alguses 5 – 6. Haub emaslind ja haudevältus kestab 12 – 14 päeva. Pojad lahkuvad pesast 11. – 12. päeval. Toiduks on vööt-põõsalinnul peamiselt putukad ja nende vastsed, suve teisel poolel ka marjad. Lahkuvad linnud augustis, harva on nähtud neid ka septembris. Ida-Euroopas pesitsevad vööt-põõsalinnud talvituvad Kirde- ja Ida-Aafrikas, Vahemere äärsetel rannikutel (http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=199). Eestis pesitseb 10000-20000 paari.

P. Vissak poolt varasemates välimärkmetes täheldatud linnuliikide seas esineb Täikse poolsaarel vööt-põõsalindu (lisa 6)

Rannaääre kinnistul on III kaitsekategooria selgrootute loomade (Invertebrata): vasakkeermene pisitigu Vertigo angustior; luha-pisitigu Vertigo geyeri ja väike pisitigu Vertigo genesii elupaigad.

Looduskaitseseaduse § 46 lõige 3 kohaselt III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka või liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

2.1.8 Linnustik Peatüki koostamisel on kasutatud P. Vissaku 2009. a välitööde ja hinnangute materjale. 2009. a kevadiste ja suviste välivaatluste materjalid on lisas 6.

2.1.8.1 Kevad- ja sügisränne ning pesitsemine Üks arvukamaid varakevadisi liike Rame lahe suudme ümbruse lahtedes on sõtkas, kelle arvukus võib kõikuda laiades piirides, samuti võivad rändesalgad piirkonnas ka ringi liikuda (näiteks 2008. a. kevadiste vaatluste käigus loendati ümbruses kokku umbes 2000, neist Pivarootsi lahes vahetult 500 – 1000 lindu).

Luikede varakevadine kogunemine algab enamasti Pivarootsi poolsaare vastas olevas Rõõmu silmas, mis on tavaliselt esimene jäävaba ala. Kõige varem võib kohata kühmnokk-luikesid, kes tõenäoliselt saabuvad siia Väinamerelt või Saaremaa ümbrusest. Ka esimesed laulu- ja

Corson OÜ. Töö nr 0910 42 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

väikeluikede rändesalgad saabuvad samale vabaveealale, kui mujal on veel jää. Samas võib näha ka hallhaigruid, merikotkaid, sõtkaid, jääkosklaid, merivardi ning viupardi salkasid.

Pärast jääminekut võib rändesalkasid kohata ka Pivarootsi, Puhtu ja Täikse poolsaare vahetus ümbruses. Peamiselt sõtkas, sinikael-part, punapea-vart jt. Hanedest on kõige arvukam rändepeatuja valgepõsk-lagle, keda võib nähe poolsaarel ja selle ümbruse rannaniitudel toitumas.

Merivart ja rohukoskel peatuvad Ahe- ja Ruilaiust lõuna ja kagu pool, samuti Pivrootsi ja Puhtu vahel. Aulide rändesalku võib kohata juba aprillis, enamus aulide, samuti vaeraste läbirändest toimub maikuus. Kahlajatest (kurvitsalistest) võib kohata kiivitajat, rüdisid, vihitajat.

Mai keskel ja juuni alguses peatuvad siinsetel lahtedel mittepesitsevate partide salgad (sinikael-part, punapea-vart), kes suveks lahkuvad siselahtedele. Kuigi mittepesitsevate sõtkaste kogunemine toimub rohkem Väinamerel Kõbajate ja Papilaiu ümbruses, võib neid vähesel määral kohata ka Rame lahe ja Pivarootsi lahe ümbruses ning Rui- ja Ahelaiust lõuna pool.

Juunis kohtab sõtkaid väikeste salkadena. Pivarootsi poolsaarest lõunas ja edelas, laidude ümbruses võib suvel kohata jääkosklate ja hahkade isaslinde. Juunis võib Pivarootsi ja Puhtu vahel näha mittepesitsevaid tõmmuvaeraid, suve keskel Väinamerel liikuvad mustvaerad Rame lahe suudmest sissepoole ei tule.

Sügisränne Sügisränne algab Puhtu ja Pivarootsi ümbruse rannikutel juba juulis, kui hakkavad kogunema rüdid, tüllid ja tildrid. Sügisränne kestab siin juulist septembrini, kui rannaniidud on karjatatud, kulustunud karjamaade korral liiguvad ja toituvad kahlajad (peamiselt tildriliigid ja meriskid, niidurüdi väldib kulustunud alasid) vähesel määral lahtede madalates soppides.

Augustis ja septembris on ranniku ja poolsaarte maastikud täis värvuliste rändesalkasid, kellele nende alade teedeäärsed ning rannavallide põõsastikud pakuvad mitmekesiseid varjumis- ja toitumisvõimalusi. Enamasti toimub rändesalkade liikumine piki põõsastikke.

Pesitsemine Puhtus ja selle ümbruses, sh. Rame lahel ja rannikualadel, on registreeritud umbes 230 linnuliiki, neist ligi 140 pesitsevaid, ligi 80 läbirändavaid ja ligi 20 juhukülalist. Mitmed rannikualad ja laiud, samuti metsad on olulised pesitsusalad. Rändeajal peatub alal regulaarselt ligi 20000 veelindu. Järgnevalt on loetletud Linnudirektiivi I lisas toodud linnuliike, millised pesitsevad Puhtu-Laelatu kaitsealal või on kohatud läbirändel eelkõige Pivarootsi ja Puhtu poolsaarte vahelisel alal: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica), sarvikpütt (Podiceps auritus), must-toonekurg (Ciconia nigra) väikeluik (Cygnus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), hallkibu (Xenus cinereus), veetallaja (Phalaropus lobatus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (S. sandvicensis) jõgitiir (S. hirundo), randtiir (S. paradisea), väiketiir (S. albifrons), händkakk (Strix uralensis), musträhn

Corson OÜ. Töö nr 0910 43 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

(Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio).

Kinnistul hoone räästa all on suitsupääsuke Hirundo rustika (LK III) on endale pesitsuspaiga leidnud.

Maa-ameti kitsenduste ja looduskaitsekaardil esitatud kaitsealuseid linnuliike on käsitletud peatükis 2.1.7.3 Kaitsealused loomaliigid.

Täikse poolsaarest läänes, kõnesolevast abajast põhja pool madalas rannikumeres on nii kevadel kui ka suvel hulgaliselt rändepeatusel, toitumas või sulgimas olevaid linde.

2.1.8.2 Rannaääre kinnistu linnustiku seotus pool-looduslike aladega Kinnistu pool-looduslikud kooslused jagunevad laias laastus esiteks aru- ja looniitudeks ning teiseks rannaniitudeks. Kummalgi alal esineb oma spetsiifiline linnustik. Rannikute linnustik erineb omakorda teataval määral vabaveega seotud linnustikust.

Aru- ja looniitudega on peamiselt seotud puistus, põõsastikus ja avamaal pesitsevad värvulised. Esmajoones kuuluvad siia kategooriasse need liigid, kelle toitumine või pesitsemine on seotud avamaastikuga, näiteks talvike, kuldnokk, linavästrik, kivitäks, rästad, hallvares, rohevint, kanepilind ja hall-kärbsenäpp. Mitmed liigid eelistavad niitmata alasid, kus on võimalik varjuda ja leida rohkesti erinevate taimede seemneid. Lagedamate aruniitude ja loopealsetega on juhuslikult seotud ka mõned kahlajad, nt. kiivitaja, vähem mustsaba-vigle, aga ka juhuslikud kajakad. Rannaniitudega piirnevaid aruniite võivad kevadeti ja sügiseti toitumisel külastada valgepõsk-lagled ja teised haned.

Rannaniitudega on seotud enamik vee- ja rannikulindudest, kes seal aeg-ajalt pikemat või lühemat aega viibivad, välja arvatud liigid, kelle elutegevus piirnebki veega (nt. pütid, tiirud) ning läbirändel olevad arktilised liigid (nt. aulid, sõtkad jt.).

2.1.9 Loomastik

KMH protsessis P.Vissaku poolt 2009. aastal tehtud välivaatluste ja hinnangute põhjal esineb Täikse poolsaarel (LK III) kahepaikseid: harilik kärnkonn Bufo bufo; rohukonn Rana temporaria ja rabakonn Rana narvalis. Roomajatest esineb kinnistul (LK III): arusisalik Lacerta vivipara; rästik Vipera berus ja nastik Natrix natrix. Nastik on piirkonna sagedaseim roomaja liik. Seoses viimaste aastate sügistalviste kõrgete veeseisude ja tormidega on randa moodustunud hulgaliselt roopuhnavalle, mis on nastikutele väga sobivateks elupaikadeks sigimisperioodil.

Imetajatest võib Täikse poolsaarel läbirändel kohata: metssiga (Sus scrofa) – poolsaarel juhuslikult, metskits (Capreolus capreolus), kelle arvukus on viimasel kümnendil Lääne- Eestis tõusnud, rebane (Vulpes vulpes), kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), nirk (Mustela nivalis), tuhkur (Mustela putorius), mink (Mustela vison), valgejänes (Lepus timidus), harvem halljänes (Lepus europaeus). Juhuslikult võib ümberkaudsetel aladel (Nehatu - Heinlaht - Kasse laht) liikuda nii hunt kui ilves.

Corson OÜ. Töö nr 0910 44 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Rannaääre kinnistul on III kaitsekategooria selgrootute loomade (Invertebrata): vasakkeermene pisitigu Vertigo angustior; luha-pisitigu Vertigo geyeri ja väike pisitigu Vertigo genesii elupaigad (joonis 5).

Pisinäriliste, putuktoiduliste ja käsitiivaliste kohta otsesed vaatlusandmed puuduvad. Teadaolevaid haruldusi poolsaarel pole.

2.2 Piirkonna keskkonnaseisundi hinnang

2.2.1 Puhtu-Laelatu looduskaitseala erisus Puhtu-Laelatu looduskaitseala kujutab endast suhteliselt tagasihoidlike mõõtmetega territooriumi. Looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta äärmiselt unikaalses piirkonnas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning sealseid vee- ja rannikulinnustiku elupaiku. Looduskaitseala algab detailplaneeringuala põhja- ja läänepiirist ning sinna jääb keskkonnamõju hindamisel kõne all olev nimetu abajas, kust meremuda eemaldada kavandatakse.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala kuulub Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu-, voolu-, mage-, riim- või soolaseveelised.

Ala unikaalsus tuleneb mitmetest kokkulangevatest asjaoludest: 1. Esiteks on tegemist osaga arktilisest linnurändekoridorist, mille tähtsus ületab üleeuroopalised piirid. • Riia lahe üleminekul Väinamereks, s.t. Suure väina lõunaosas, mis jääb Pivarootsi lahest vahetult edelasse, toimub erakordne rändavate linnusalkade koondumine laialt rändealalt kitsasse „pudelikaela“, mida Suur väin endast sisuliselt kujutab. • Suhteliselt väike osa lindudest liigub põhja ja kirdesse läänesaartest lääne poolt. Väinameres võib nii põhjaloomastiku kui -taimestiku osas leida äärmiselt mitmekesiseid elupaiku, samuti on Väinameri suhteliselt madal ja sealne põhjataimestiku ja -loomastiku ning veetaimestiku ja -loomastiku mitmekesisus ja absoluuthulk on erakordselt suur. See muudab piirkonna rändavate lindude jaoks väga atraktiivseks toidubaasiks ja rändepeatuste paigaks. • Lindude koguhulk, mis Suurest Väinast piiritletud aja jooksul läbi lendab, küünib sesoonselt mitme miljonini. 2. Teiseks on nii maismaa mandriosas kui ka saartel ja väikesaartel erakordselt suur elustiku mitmekesisus. • Mitmekesisuse ja koosluste liigilise küllastatuse taustaväärtused on suuremad kui enamikus paikades Lääne-Eestis või teiste Läänemere-äärsete riikide analoogilistel rannikualadel ning üksikutes paikades on tegemist lausa üleeuroopaliste rekorditega • Näiteks Laelatu puisniidul rekordiline 76 kõrgema taime liiki 1 ruutmeetril, ka Pivarootsi rannaalvari ja Kurevere–Uisu alvari liigiline küllastatus on keskmisest kõrgemate väärtustega.

Corson OÜ. Töö nr 0910 45 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

3. Kolmandaks on tegemist ajalooliselt väljakujunenud hajaasustusega, mille vastastikune toime ümbritsevate loodusressurssidega põhineb pikaajalistel traditsioonidel ja mille toimemehhanism on kahtlematult parim võimalikest ressursitarbimise mudelitest, seda peamiselt utilitaarse ressursikasutuse osas. • Vaatamata väljakujunenud maatoetussüsteemile alluvad põllumajandusobjektide (veised, lambad, hobused) hinnad turuseadustele, tarbimine annab üldjuhul otsest majanduslikku kasu ja ressursse (nii primaarseid kui sekundaarseid) saab vahetult tarbida. • Samas lisanduvad samadele ressurssidele ka mitteutilitaarsed tunnused, näiteks ressursse ei pruugita alati otseselt (lambad ja mägiveised rannas kui atraktiivne turismiobjekt, rannakarjamaa kui turismiobjekt). 4. Muud ressursid antud piirkonnas – peamiselt kultuurilis-ajaloolised, psühhosotsiaalsed ja puhkemajanduslikud – on seevastu üheselt unikaalsed ja mitteutilitaarsed. • Näiteks on nende olemus globaalse tähtsusega (elupaigad, linnud), nad mõjutavad märkimisväärselt elukvaliteeti nii kohalikel elanikel, turistidel kui ka juhuslikel külastajatel. • Ressursse ei kasutata otseselt ja kasu on raske monetaarselt väljendada. • Samal ajal võib nende ressursside tarbimine siiski anda ka otsest majanduslikku kasu.

Väljavõtted Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirjast Kaitse-eeskiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 21.01.2003. a määrusega nr 18 (RT I 2003, 11).

Kaitseala põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealsete vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse.

§4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud sihtkaitsevööndis § 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 53, 336; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele». (4) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud: 4) harrastuskalapüük lähemal kui 200 m laidudest 1. märtsist 15. juulini. (5) Kaitsealal on lubatud liikuda ujuvvahendiga kiirusega kuni 15 sõlme veeteel, mis ei ole selleks määratud ja on tähistamata. (6) Kaitseala piires kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga: 1) maakorralduskava enne selle kinnitamist; 2) katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine; 3) metsamajandamiskava enne selle väljastamist metsaomanikule; 4) detail- ja üldplaneering enne nende «Planeerimisseaduse» (RT I 2002, 99, 579) kohast vastuvõtmist; 5) projekteerimistingimused ja ehitusprojekt enne ehitusele ehitusloa andmist.

§5. Keelatud tegevus. (1) Kaitsealal on keelatud: 2) sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid, radu ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel ning roovarumistöödel külmunud pinnaselt ja jää pealt 1. novembrist 31. märtsini;

Corson OÜ. Töö nr 0910 46 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

3) liikumine vesijalgratta, veerolleri, veesuuskade, ujuvparve ja jetiga ning 1. septembrist 15. juulini purjeka ja purjelauaga; 5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

2.2.2 Väinamere hoiuala erisus Väinamere piirkonnale iseloomulikud tingimused – madalaveelisus, pehme substraat ning hüdrodünaamilised tingimused – muudavad antud veekogumi äärmiselt unikaalseks. Vee läbipaistvus on tihti madal ning ehkki substraat on kõrgemate taimede levikuks soodne, on nende levik just kehvade valgustingimuste tõttu piiratud.

EU LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” välja töötatud elupaikade klassifikatsiooni järgi on piirkonnas esindatud 17 mere-elupaika. Neist enim on levinud mõõdukalt avatud pehmed põhjad kindla liigilise domineerimiseta, mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega ning mõõdukalt avatud pehmed põhjad Furcellaria lumbricalise kooslustega.

Väinameri tervikuna on oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele. Kuna ta paikneb vahetult Ida-Atlandi rändeteel, siis peatub siin Väinamere hoiuala kaitsekorralduskava andmeil kevadrändel vähemalt 0,5 miljonit veelindu, sügisrändel ja sulgimisperioodil on peatujate hulk väiksem (sajad tuhanded). Kui arktiliste pesitsejate enamik piirdub rändepeatustega avamerel, ainult osaliselt hajudes ka lahtedele, siis suur grupp linde viibib ülalmainitud aladel pikemat aega, toitudes nii vees kui rannas. Üsna peatselt pärast kevadrände lõppu hakkavad paljud neist liikidest sealsetes piirkondades pesitsema, seejärel toimub mitmes järgus sulgimine ja küllalt varakult hakatakse kogunema sügisrändeks. Seega on madalaveelised ja soised rannikualad terve suve jooksul seotud erinevate linnuliikide elutegevusega.

Lääne– Eesti saarestiku ümbrus on Eesti rannikumere peamine hüljeste asustusala. Väinamere hoiualale või selle vahetusse lähedusse jäävad hüljeste püsielupaigad või spetsiaalselt nende liikide kaitseks loodud rahvusparkide ja looduskaitsealade reservaadid või sihtkaitsevööndid.

Väinameres on registreeritud vähemalt 10 Loodusdirektiivi lisadesse kantud kalaliiki. Lisaks Loodusdirektiivi lisades toodud liikidele esinevad Väinameres veel mõned looduskaitselist tähelepanu vajavad kalad, eeskätt Berni konventsiooni III lisas nimetatud nugakala ja vimb.

2.3 Piirkonna sotsiaal-majanduslik seisund ja arengu suundumused

Hanila vallas on 1 alevik – Virtsu – ja 28 küla. Hanila valla rahvastikust on üle poole koondunud Virtsu alevikku ning Kõmsi ja Vatla külla.

Läänemaal Hanila vallas (pindala 231.88 km2) on Eesti Statistikaameti andmetel 01.01.2009. a seisuga rahvaarv 1649 inimest (tabel 3), mis teeb asustustiheduseks 7,1 elanikku ruutkilomeetri kohta. Ala on suhteliselt hõredalt asustatud ja rahvaarvult on Hanila vald üks Läänemaa keskmisi. Vallas elavast 1649st alalisest elanikust on mehi 767 ja naisi 882.

Corson OÜ. Töö nr 0910 47 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Tabel 3. Hanila valla rahvaarv, pindala ja asustustihedus 2003-2009 aastatel (01.01.2009 seisuga) Hanila vald 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Rahvaarv 1737 1713 1698 1679 1668 1659 1649 Pindala, km² 231,88 231,88 231,88 231,88 231,88 231,88 231,88 Asustustihedus, elanikku km² kohta 7,5 7,39 7,323 7,24 7,19 7,155 7,11 Allikas: Statistikaamet

Valla rahvastik on viimastel aastatel vähenenud. Kõige olulisemalt mõjutavad valla rahvastiku situatsiooni ränne ja sündimus. Arvestades valitsevaid trende, kus toimub rahvastiku liikumine linnadesse ja linnalistesse asulatesse, siis võib elanike arv valla äärealadele jäävates külades väheneda. Loomulik iive Läänemaal, nagu kogu Eestiski, on negatiivne.

Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust. Positiivse rändesaldo puhul saabuvad enamasti noored ning sellega kaasneb kõrgem sündimus. Negatiivseks trendiks on rahvastiku vananemine, seda eelkõige sündimuse languse tõttu. See omakorda mõjutab eelkõige ja kõigepealt haridussfääri, toimub laste arvu langus. Suur on tööealiste elanike väljaränne vallast, eriti Virtsu alevikust, mis on seotud tööpuudusega ja kehva majandusliku kindlustatusega. Kriitilisem periood algab peale 2010. aastat, kui tööturule hakkab jõudma väikesearvuline 1990. aastatel sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvuline 40 - 50 aastaste põlvkond.

Väinamere hoiuala KKK on toodud, et turism ja puhkemajandus on olulise ja kasvava tähtsusega majandusharu kogu Väinamere piirkonnas. Piirkonnas leidub rohkelt nii loodusväärtusi kui ka kultuurilisi vaatamisväärsusi; head eeldused on loodus-, mere- ja kalaturismi, turismitalude ja mahepõllumajanduse arendamiseks.

Kinnistu omanik ei ole kinnistul kavandanud turismi arendamist. Omanik soovib enda ja oma lähedaste puhketingimusi parandada kinnistu looduskeskkonnas. Ärilisi eesmärke ekspertidel kasutada olevatel andmetel ei ole kinnistul kavandatud (lisa 8, 10, KMH programmi lisa 14 Susi AS protest).

Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus Hanila valla piires tuleb lahendada vastavalt Hanila valla jäätmehoolduseeskirjale (Hanila Vallavolikogu 26. jaanuari 2006. a. määrus nr. 5 ja Hanila valla jäätmehoolduseeskirja muutmine Hanila Vallavolikogu 28. märtsi 2007. a. määrus nr. 42).

Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

Tsentraalset kanalisatsiooni mitte omavad majapidamised saavad oma settekaevud tühjendada Virtsu puhasti purglasse.

Corson OÜ. Töö nr 0910 48 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

3.1 Kavandatud tegevus

Läänemaal Hanila vallas Pivarootsi külas asuv Rannaääre kinnistu (katastriüksus nr. 19502:001:0211) kavandatakse jagada kolmeks katastriüksuseks: Ranna, Ääre ja Rannaääre. Ranna ja Ääre krundile planeeritakse elamumaa sihtotstarve.

Moodustatavale Ranna katastriüksusele suurusega 6875 m² kavandatakse ehitusõiguse määramist praegu sinna ajutiste ehitistena püstitatud väikeehitistele – olmehoonele, saunale ja kuurile. Nimetatud ajutiste väikeehitiste püstitamiseks andis Hanila Vallavalitsus kirjaliku nõusoleku 15.07.2008. a. korraldusega nr 253 (lisa 12), arvestades seejuures Läänemaa Keskkonnateenistuse 15.04.2008. a. kirjaga nr 35-3-1/6375-4 kinnistu omanikule AS Susi antud nõusolekut kolme ajutise hoone püstitamiseks taotletavasse asukohta (lisa 11). Ranna krundil tehakse antud detailplaneeringuga ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamisega seonduvat on käsitletud peatükis 4.2.9 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus.

Maakasutuse sihtotstarbelt on tegemist maatulundusmaaga. Maa ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Kinnistul liikumiseks kasutatakse kruusaga parandatud pinnasteed. Pinnasteega seonduvat on käsitletud peatükis 4.2.7 Kruusaga korrastatud tee.

Kinnistul asuvad ajutiste väikeehitistena olmehoone, saun ja kuur. Ajutised ehitised asuvad moodustatava Ranna katastriüksuse kõrgeimas kohas. Püstitatud ajutine olmehoone on ühekordne viilkatusega palkmaja, välismõõtudega 11,1 x 8,9 m, kõrgus esimese korruse põrandast harjani on 4,97 m. Ajutine saunahoone on ühekordne viilkatusega palkmaja, välismõõtudega 10,4 x 6,4 m, kõrgus esimese korruse põrandast harjani on 4,77 m. Kuur on ühekordne viilkatusega palkmaja, välismõõtudega 10,1 x 6,1 m, kõrgus esimese korruse põrandast harjani on 4,12 m. Ajutiste hoonetega seonduvat on käsitletud peatükis 4.2.1 Ajutised ehitised.

Moodustatavale Ääre katastriüksusele suurusega 19569 m² kavandatakse ehitusõiguse määramist ning elamu (Palktare OÜ toodetav freespalkmaja „Lennart“) ja kuuri ehitamist. Ääre katastriüksusega seonduvat on käsitletud peatükis 4.2.2 Ääre katastriüksus.

Tehnovõrkudega varustatus Ääre kinnistul puudub ning plaanitakse rajada lokaalne kanalisatsioon reovee mahutiga ja paigalda kuivkäimla (Separett Villa 9000). Vajalik olme- ja joogivesi kavandatakse kinnistule tuua mahutitega. Samas on otstarbekas Ääre kinnistu põhjapiirdele detailplaneeringuga näha koht tulevikus võib-olla siiski rajatavale puurkaevule. Teemat on käsitletud peatükis 4.2.3 Kanalisatsioon ja veevarustus.

Praegu puuduvad Rannaääre kinnistul kommunikatsioonid – kanalisatsioon, elektri- ja veevarustus. Detailplaneering aitab kaasa heaolu parendamisele. Ranna krundi hoonete elektrivarustus planeeritakse tagada suvisel ajal valguspaneelide (päikesepaneel KC130GHT) ja talvisel ajal väikese tuulegeneraatori (Airdolphin 1 kW, tiiviku D = 1,8 m) baasil, mis plaanitakse paigaldada Rannaääre krundile. Elektrivarustuse küsimusi on käsitletud peatükis 4.2.5 Elektrivarustus.

Corson OÜ. Töö nr 0910 49 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Vajalik olme- ja joogivesi tuuakse Ranna krundile mahutitega. Reoveed kogutakse reoveemahutitesse. Ranna krundi hoonetesse on paigutatud keemilised kuivkäimlad (Separett VILLA 9000). Omanik tagab kogumismahutite ja käimlate regulaarse tühjendamise ja äraveo purgimissõlme.

Tuletõrjevesi oli kavandatud saada Sepa sadamast või kinnistule rajatavast veevõtukohast. Veevõtukohani peab olema vähemalt 3,5 m laiune juurdepääs ja vähemalt 12x12 m suurune manööverdusplats. Detailplaneerija konsultatsioonide käigus Päästekeskusega selgus, et tuletõrje veevõtukoht Sepa sadamas ei sobi, kuna see jääb poolsaare hoonetest üle 1 km kaugusele (mööda teed) ja poolsaarele tuleks rajada tuletõrje veevõtukoht. Tuletõrje veega seonduvat on käsitletud peatükis 4.2.4 Tuletõrjevesi.

Mererannale kavandatakse rajada kaks paadilautrit, millest läänepoolne paadilauter ulatub Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Kinnistu läänepoolsesse lautrikohta paigaldatakse suveperioodil puidust ujuvsild, idapoolsesse lautrikohta teisaldatava puki ja paari lauaga sillake. Lautreid on käsitletud peatükis 4.2.6 Lautrid.

Läänepoolse lautrikoha rajamiseks tuleks puhastada Rannaääre kinnistu loodepoolses osas asuv ca 180 m pikkune abajas. Selleks kavandatakse merepõhja puhastamist settinud mudast ja pilliroomassist kuni 0,6 m sügavuselt ning rajatava paadisõidukanali või kogu abaja laiuselt, et ei esineks muda võimalikku laialivalgumist. Kavandatava töö maht on arendaja hinnangul mõlemal juhul alla 5000 m³. Abaja meremudast puhastamist on käsitletud peatüki 4.3 Abaja meremudast puhastamine allpeatükkides.

Merepõhjast muda eemaldamist kavandatakse Puhtu-Laelatu looduskaitsealale jäävast abajast ja selliseks tegevuseks on vaja vee erikasutusluba. Ladestamisel on otsene mõju ala taimestikule. Kuna nimetatud piirkonda kasutavad linnud, peamiselt veelinnud, pesitsus- ja läbirändel puhkepaikadena, peaks tööd kavandama hilissügis- ja talveperioodile. Meremuda ladestamist on käsitletud peatüki 4.4 Meremuda ladestuskohtade valik, mõjud ja nende hindamine kümnes allpeatükis.

Tuleohutuse abinõud peavad vastama vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a. määrusele nr 315. Rajatavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on arvestatud TP3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selleks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m naaberkinnistu hooneteni (hoone kaugus krundi piirist 4 m), tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs (mitte vähem kui 3,5 m) tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrje veevarustus tuleb rajada vastavalt EVS 812-6:2005. Veevõtukoha kaugus kaugeima planeeringualal asuva hooneni mööda juurdepääsuteed on alla 1 km. Veevõtukohani peab olema vähemalt 3,5 m laiune juurdepääs ja vähemalt 12x12 m suurune manööverdusplats.

Planeeritava alani Hanilast Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteelt T10 on ca 10 km mööda Hanila-Hõbesalu maanteed nr. 16185, ca 100 meetrit mööda avaliku kasutusega erateed Rannaääre kinnistuni. Eratee ühiskasutus määratakse vastavate lepingutega ja servituutide seadmisega. Otstarbekas oleks selle tee alune maa välja arvata eramaadest ning vormistada valla omandisse. Kruusakattega teel lahendaks tolmu probleemi teele tolmuvaba katte paigaldamine. Rannaääre kinnistul on kruusakattega juurdepääsutee. Juurde on

Corson OÜ. Töö nr 0910 50 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

planeeritud otsetee Ääre krundist välja. Hoonetele juurdepääsud peavad olema 3,5 m laiused ja tupikteed peavad lõppema nõuetekohaste ümberpööramise platsidega. Parkimine lahendatakse kruntidel, 1-3 kohta krundil.

3.2 Alternatiivide valik

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide valikul, võrdlemisel ja hindamisel on arvestatud KeHJS § 29 Natura hindamise erisust. KMH protsessi algul, kui oli oluliselt vähem informatsiooni, siis oli kavandatud Rannaääre kinnistu detailplaneeringu alternatiivide võrdluses käsitleda kolme alternatiivi (detailplaneeringuga kavandatud tegevus, võrdlustest tulenev kavandatud tegevuse parim lahend ja 0-alternatiivi. Samas tekkis kohe kahtlus, et kas teine alternatiiv on ikka reaalne alternatiiv kavandatud tegevusele. KMH programmis (lisa 1 ptk 3.2.2) nähti, et kui tegevustes on suured kokkulangevused ja detailplaneeringu tegevustele on enamuses ühesugused lahendid, siis tulevad alternatiivid ühitada alternatiiviks 1.

Alternatiiv 1 – detailplaneeringuga kavandatud tegevus

• Ajutiste ehitiste (olmehoone, saun, kuur) muutmine püsiehitisteks (vt ptk 4.2.1 Ajutised ehitised). • Ääre kinnistule elamu ja kuuri ehitamine (vt ptk 4.2.2 Ääre katastriüksus) • Lokaalse reovee mahutiga kanalisatsiooni rajamine ja kuivkäimla paigaldamine (vt ptk 4.2.3 Kanalisatsioon ja veevarustus). • Tuletõrjevee saamine Sepa sadamast ja kinnistule rajatavast tuletõrjeveemahutist (vt ptk 4.2.4 Tuletõrjevesi). Vajalik olme- ja joogivesi tuuakse kinnistule mahutitega (vt ptk 4.2.3 Kanalisatsioon ja veevarustus). • Päikesepaneelide paigaldamine (vt ptk 4.2.5 Elektrivarustus). • 1 kW tuulegeneraatori paigaldamine (vt ptk 4.2.5 Elektrivarustus). • Paadilautrite rajamine (vt ptk 4.2.6 Lautrid). • Abaja meremudast puhastamine (vt ptk 4.3 Abaja meremudast puhastamine). • Meremudast puhastamise ajaks tõkketammi rajamine (vt ptk 4.3 Abaja meremudast puhastamine). • Meremuda ladestamine (vt ptk 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine).

Alternatiiv 2 – 0-alternatiiv

• Ajutiste ehitiste likvideerimine (vt ptk 4.2.1 Ajutised ehitised). • Peale ajutiste hoonete likvideerimist algse loodusliku olukorra taastamine. • Detailplaneeringuga kavandatud elamut ja kuuri ei ehitata. • Tuulegeneraatorit ei rajata. • Lautreid ei rajata. • Kinnistu läänepoolset abajat ei puhastata mudast. • Detailplaneeringu koostamise eesmärki ei arvestata.

Corson OÜ. Töö nr 0910 51 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Kruusatee likvideeritakse ja taastatakse endine olukord (vt ptk 4.2.7 Kruusaga korrastatud tee).

Kokkuvõtvalt: 0-alternatiivi korral detailplaneeringuga kavandatavat ei teostata, ajutised ehitised ja kruusatee likvideeritakse ning taastatakse algne looduslik olukord (KMH programmi lisad 10, 11, 14, 15).

Kavandatud tegevuse ja 0-alternatiiviga seonduvat ning kaasnevaid mõjusid on käsitletud peatüki 4. Kavandatava tegevuse ja alternatiividega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, 5.2 Eelhindamine, 5.4 Natura 200 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang, 6. Alternatiivide hindamine, 7. Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju ja 8. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Corson OÜ. Töö nr 0910 52 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega

Hanila valla üldplaneering kehtestati Hanila Vallavolikogu 17.12.2003. a määrusega nr 32.

Hanila valla üldplaneeringus on Liivi lahe äärsete puhkealade ressursina eraldi välja toodud lautrikohtadega Pivarootsi küla rannaalad. Kogu Hanila-Rame-Pivarootsi teest mere poole jääv ala kuulub väärtuslike maastike hulka.

Väärtuslike maastike säilitamisel on üldplaneeringu järgi tähtis vältida pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste loopealsete ja puisniitude kinnikasvamist, leida võimalusi nende alade säilitamiseks, taastamiseks ja hooldamiseks.

Üldplaneeringus nähakse ette, et heaolu üheks aluseks vallas on looduskeskkonna väärtuste taastamine ja säilitamine. Rikutud looduskeskkonna puhul on raske valla elanikkonna kindlustamine võimalikult heade elu-, teenindus-, töö- ja puhketingimustega. Seega on oluline, et kogu maakasutus ja valla arengustrateegia viiksid läbimõeldud ja säästliku keskkonnakasutamiseni. Selleks on vajalik igale konkreetsele kohale eelistada just sinna sobivat maakasutuse vormi ja ulatust.

Detailplaneeringualal viimase kolme aasta jooksul toimunud (ranna ja rannaniitude hooldustegevus, ajutised hooned ja kruusatee) ja edaspidi kavandatud tegevus vastab üldplaneeringu väärtusliku maastiku ja looduskeskkonna väärtuste säilitamise eesmärgile.

Hanila valla arengukava 2008-2020 on vastu võetud 28.05.2008. a Hanila Vallavolikogu poolt.

Hanila valla missioon on kvaliteetse elu- ja ettevõtluskeskkonna loomine, kogu valla territooriumi tasakaalustatud areng, loodusressursside säästliku kasutamise tagamine, kaitstud looduskeskkonna säilitamine. Hanila vald arvestab jätkusuutlikkuse ja säästva toimimise põhimõtteid ja tegutseb ühe osana Lääne maakonnast, Eesti riigist ja Euroopa Liidust.

Hanila vallal on pikk rannajoon, kuid sellega piirnev meri on reeglina madal, paadisõiduks ja ujumiseks enamuses vähesobiv. Samuti on kogu rannikumeri arvatud kaitse alla, mis raskendab arendustegevust.

Arengukavas leitakse, et omades merepiiri peavad rannaäärsete kinnistute omanikud saama vajadusel oma paate seal hoida. Merepiiri mitteomavate kinnistute omanikele ja valla külalistele peab olema võimalus merele minna selleks rajatud paadisadamatest või lautrikohtadest.

Arengukavas esile toodud probleemid: • Kogu Väinamere muutmine hoiualaks, mis raskendab mereäärset arendustegevust. • Omades väga pikka merepiiri on valla elanikel ja külalistel ülimalt piiratud võimalused merele minekuks.

Corson OÜ. Töö nr 0910 53 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Eesmärgid: • Olemasoleva looduskeskkonna säilitamine. • Loodusressursside säästlik kasutamine. • Elanike ja külaliste loodushoiualase teadlikkuse tõstmine. • Väärtuslike looduslike koosluste säilitamine koostöös looduskaitsjate, maaomanike ja ettevõtjatega.

Hanila valla maismaast on erinevate kaitsealadega hõlmatud ligikaudu 30%. Riiklikud looduskaitsealad 22% ja Natura 2000 hoiualad 8%. Kaitstavate alade suhe kogu valla territooriumi pindalasse on Eesti keskmisest kolm korda kõrgem. Natura 2000-ga võetakse kaitse alla ka kogu Väinameri, mis jätab valla rannikumeres kaitsetsoonist välja ainult Virtsu praamisadama akvatooriumi. Kõiki Hanila valla territooriumile jäävaid kaitsealasid valitseb Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon.

Arengukava järgsed potentsiaalsed arengusuunad ja probleemid • Ligi kolmandiku valla territooriumi maismaast ja terve rannikumere kaitse alla võtmine loob omaette väärtuse, kuid samas paneb ranged piirid valla üldisele arengule. • Suure osa valla territooriumi arvamine kaitse alla tekitab raskusi majandusliku arendustegevuse planeerimisel. • Pikk merepiir peaks andma võimalusi mereliste tegevuste arendamiseks, aga praktiliselt kogu rannik on kaitse alla võetud. See raskendab merelepääsu võimaluste loomist. • Kaitstavate alade suure ulatuse tõttu on vaja rahalisi lisavahendeid nende alade omanäolisuse säilitamiseks. • Kaitse- ja hoiualadest väljaspool olevatel aladel loodusressursside säästlik kasutamine.

Planeeringualal viimase kolme aasta jooksul toimunud hooldus- ja korrastustegevus ning praegu toimuv ja detailplaneeringuga kavandatu vastab Hanila valla arengukavas seatud eesmärkidele.

Arvestades Rannaääre kinnistu suurust (20,3 ha), rannajoone pikkust (ca 3 km), Täiksi poolsaare sopilisust ja kasutatavate paatide suurusi (aerupaat + aerupaat ja mootorpaat) on kahe lautri rajamine kooskõlas Hanila valla arengukava eesmärgiga. Lautrite olemasolu parandab kinnistu omaniku merelepääsu võimalusi.

Hanila valla üldplaneeringu kohaselt asub praegusel Rannaääre kinnistul planeeritav hoonestusala (praegu on ajutised ehitised) elamumaa reservmaal. Seega on planeeritav tegevus kooskõlas valla üldplaneeringuga. Moodustatava Ranna katastriüksuse hoonestusala asub looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 järgi ehituskeeluvööndis, kuna 2003. a kehtestatud valla üldplaneeringuga ei määratud korduvalt üleujutatud ala piiri ning seetõttu loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 m samakõrgusjoon. Üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud seaduste kohaselt asus nimetatud hoonestusala väljaspool ehituskeeluvööndit. Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit Ranna krundil kuni hooneteni, mis asuvad üldplaneeringu järgsel elamuehituse reservmaal.

Corson OÜ. Töö nr 0910 54 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.2 Detailplaneeringuga kavandatu lahendid ja nendega kaasnevad mõjud

Rannaääre katastriüksus nr. 19502:001:0211 on vastavalt algatatud detailplaneeringule kavandatud jagada kolmeks katastriüksuseks: Ranna, Ääre ja Rannaääre. Maakasutuse sihtotstarbelt on Rannaääre kinnistul tegemist maatulundusmaaga. Maa ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Ranna (6875 m²) ja Ääre (19569 m2) krundile planeeritakse elamumaa sihtotstarve.

4.2.1 Rannaääre kinnistule ehitatud ajutised ehitised

4.2.1.1 Ajutised ehitised Ranna katastriüksusele kavandatakse ehitusõiguse määramist praegu sinna ajutiste ehitistena püstitatud väikeehitistele – olmehoonele, saunale ja kuurile. Ranna krundil tehakse antud detailplaneeringuga ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ajutised ehitised asuvad moodustatava Ranna katastriüksuse kõrgeimas kohas. Püstitatud ajutine olmehoone on ühekordne viilkatusega palkmaja, välismõõtudega 11,1 x 8,9 m, kõrgus esimese korruse põrandast harjani on 4,97 m. Ajutine saunahoone on ühekordne viilkatusega palkmaja, välismõõtudega 10,4 x 6,4 m, kõrgus esimese korruse põrandast harjani on 4,77 m.

Foto 4. Vaade olmehoonele ja saunale. P. Vissak 13.04.2009.

Kuur (foto 5) on ühekordne viilkatusega palkmaja, välismõõtudega 10,1 x 6,1 m, kõrgus esimese korruse põrandast harjani on 4,12 m.

Corson OÜ. Töö nr 0910 55 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Foto 5. Vaade ajutistele hoonetele, esiplaanil on kuur. P. Vissak 30.06.2009.

Otsevaates foto 5 paremal allnurgas lõppeva tee äärest kadakate (jäävad fotolt välja) kõrvale on kavandatud 10 m3 tuletõrjeveemahuti.

4.2.1.2 Ajutise ehitise määratlus Ehitusseaduses ja Hanila valla ehitusmääruses Ehitusseaduse § 151 järgi on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.

Ehitusseaduse § 12 ehitamisele esitatud nõuded: (1) Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku veekogu põhjale toetuva kuni 60 m2 veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise või muude käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. (21) Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus ehitada kaldakinnisasjale üle kinnisasja piiri ulatuv ning veekogu põhjale toetuv veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatis, mis ei takista veesõidukite liiklemist ja mille ehitisealune pind ei ületa 60 m2. Sellise rajatise ehitamiseks, mille ehitisealune pind on 20–60 m2, avalike veekogude hulka kuuluvate jõgede puhul 10–60 m2, on nõutav kirjalik nõusolek, mille annab kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. (3) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele.

Corson OÜ. Töö nr 0910 56 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

(4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

Alljärgnevalt väljavõtted Hanila valla ehitusmääruse (Hanila Vallavolikogu 04.06.2003. a määrus nr 24, muudeti 23.09.2009. a määrusega nr 128) ajutisi ehitisi käsitlevatest punktidest.

EM § 1 lõike 4 kehtestab Hanila vallas ajutise ehitise ehitamise korra ja alad. EM § 11 lõike 1 kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Sama paragrahvi lõige 2 alusel on Hanila Vallavalitsusel omaniku põhjendatud taotluse alusel õigus otsustada ajutise ehitise kasutamise pikendamist. EM § 13 lõike 1 kohaselt ehitusmäärus ei sea ajutiste ehitiste püstitamise aladele lisatingimusi. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Sama paragrahvi lõige 3 järgi, kui ehitist määratud tähtajaks ei likvideerita, korraldab selle likvideerimise vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

4.2.1.3 Ranna katastriüksuse ajutiste hoonetega kaasnevad mõjud Rannaääre kinnistul (detailplaneeringus kavandatu järgi Ranna katastriüksus) on hetkel olemas ajutise ehitusloaga ehitatud olmehoone, saun ja kuur ning nende mõju taimestikule on juba avaldunud. Loodusliku rohttaimestiku tallamiskahjustuste vältimiseks on õuealal hoonete vahel liikumiseks rajatud laudteed (fotod 4, 7, 27).

Olemasolevate ajutiste hoonete muutmine püsihooneteks ei mõjuta enam oluliselt praegust keskkonnaseisundit kuna täiendavaid ehitustöid ei tehta. Samas puuduvad ka andmed, et olemaolevad ajutised ehitised oleksid oluliselt mõjutanud hoiuala kaitse-eesmärke. Ajutiste hoonete temaatikat on käsitletud ja analüüsitud ka Natura hindamise peatükkides 5.2 Eelhindamine ja 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang.

Ajutiste ehitiste praegusest asukohast teisaldamine Ääre kinnistule elamu ja kuuri juurde ei ole otstarbekas ja looduskeskkonda säästev tegevus: 1. Ääre kinnistu ja selle lähiala kasutus suureneks mitmekordseks võrreldes detailplaneeringus kavandatuga. 2. Kuna ajutiste hoonete asumine praeguses asukohas on logistiliselt ja loodussäästlikust seisukohast parim hooldustööde tegemiseks, siis ei ole mõistlik seda muuta. 3. Praegusest kohast on hoiuala toimimiseks vajalikke tegevusi (hooldus, niitmine, ranna koristus, rannaala järelevalve) teha oluliselt vähem loodust häirides.

Hanila valla ehitusmääruse EM § 11 lõike 2 järgi on Hanila Vallavalitsusel omaniku põhjendatud taotluse alusel õigus otsustada ajutise ehitise kasutamise pikendamist.

Kinnistul olevad ajutised hooned on kavandatud ja ehitatud, et võimaldada kaitsekorraldusega ja kaitsekohustuse teatises nr 74HA/Vä. nõutavaid elupaigatüüpide säilimiseks vajalikke hooldamistegevuste kiiremat läbiviimist ning pakkuda hooldajatele paremaid olme- ja töötingimusi. Enne kinnistu ostmist (lisa 8) alguse saanud kirjavahetusest arendaja, hoiuala valitseja, hoiuala kaitsekorraldaja ja valla vahel (lisad 3, 8-12 ja KMH programmi lisa 14) on näha, et arendaja soovides ei ole praeguseni toimunud muutusi. Kinnistul toimunud tegevused on olnud kooskõlastatud ja on toimunud hoiuala valitseja nõusolekul.

Corson OÜ. Töö nr 0910 57 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Ajutised hooned on kinnistul kaitsekohustuses nõutavate hooldustegevuse läbiviimiseks heas kohas ja tuginedes välivaatlustele ning valla esindajate arvamusele (lisa 15) võib väita, et nende likvideerimine ei ole otstarbekas ja loodussäästlikult mõttekas. Antud kohast ajutiste hoonete likvideerimisega kaasneb hooldustegevuse läbiviimise häiringu suurenemine looduskeskkonnale võrreldes praegusega. Ajutiste hoonete likvideerimine põhjustab majanduslikult olulist kahju hoonete omanikule.

Rannaääre kinnistul looduskeskkonna häiringut on võimalik vähendada lühendades hooldustegevuseks kuluvat aega ja vähendades kinnistul edasi- tagasi liikumisi (minek ja tulek põhjustab kinnistu elustikule harjumusliku olukorra muutumisest tingitud häiringmomente). Alates 2008. a on kinnistul toimunud areng looduskeskkonna häiringu vähenemise suunas. Hooldust tegeva töömehe (ajuti ka töömeeste) hooldustööde tegemiste aegne (pidevam- mitte pendeldav) kohalolek on omanikule ka majanduslikult kasulikum. Tallinnast hooldustegevuse läbiviimiseks töömehe kinnistule ja tagasi transpordiks kulub näiteks pool tööpäevast. Poolikud korrastustöö tegemise päevad pikendaksid hooldustööde perioodi ja seega häiringut kinnistu elustikule.

Lähtudes eelesitatust, oleks ilmselt adekvaatne saada vallast ja hoiuala valitsejalt nõusolek ajutiste hoonete kasutusloa pikendamiseks.

Ajutiste hoonete asukoht, paiknemine ja arhitektuuriline lahend sobivad antud piirkonna rannamaastikku.

Mõju Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele on käsitletud Natura hindamise peatükkides 5.2 ja 5.4. Ajutiste hoonete likvideerimisega ja enne hoonete rajamist olnud seisundi taastamine tekitab ohtu hoiualal kaitstavate elupaiga tüüpide seisundi halvenemiseks ja mõningast ohtu hooldustegevust läbiviijate töötervishoiule ning heaolule.

Hooldustöö tegijatel töö- ja olme tingimused oluliselt halvenevad ajutiste hoonete likvideerimisega. Samuti halvenevad hooldustöid läbiviiva tehnika hoiu ja kasutustingimused ning suureneb hooldustegevuseks kuluva kütuse kulu, mis on vastuolus säästva arenguga.

Väiksema looduskeskkonna häiringu, hoolduse kvaliteedi ja kinnistu omanikule antud kindlustunde kaudu on püsihoonetega kindlamini tagatud kinnistul rannaniidu säilimiseks vajalik kvaliteetne hooldustegevus.

Välivaatlused ja eelnevalt esitatu ning Natura hindamine lubavad väita, et ajutiste hoonete muutmisega püsihooneteks ei kaasne olulist keskkonnamõju ega ohtu Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele.

Välivaatused ja kinnistul senitoimunu analüüs ning hindamine lubab väita, et ajutiste ehitiste muutmine püsiehitisteks on parem, kui hoonete säilitamine ajutistena rääkimata likvideerimisest.

Corson OÜ. Töö nr 0910 58 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.2.2 Ääre katastriüksus

Moodustatavale Ääre katastriüksusele suurusega 19569 m² kavandatakse ehitusõiguse määramist ning elamu (Palktare OÜ toodetav freespalkmaja „Lennart“) ja kuuri ehitamist.

Ehitustööde ajal on mõju taimestikule suurem kui ehitiste ekspluatatsiooni ajal. Ehitustööde käigus rikutud pinnad taastatakse, rajatakse juurdepääsuteed. Täiendavat haljastamist maa-ala ei vaja.

Ääre krundil puuduvad kaitsealused taimed ja väikeelamu väheste kasutajate tallamise mõju ei ole oluline mõju. Samas on võimalik ehitiste ekspluatatsiooni aegseid tallamise mõjusid vähendada laudteede paigaldamisega nagu on ajutiste ehitiste juures tehtud (fotod 4, 7 ja 27).

Nagu ajutiste hoonetega õuealal, nii tuleb ka siin säilitada looduslikud liigid ja piirduda harvade niitmistega.

Elamuhoone ja kuuri ehitamise kavandamine mujale peale Ääre kinnistu tähendaks ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Kavandatav Ääre kinnistu on ainuke koht Rannaääre kinnistul, mis ei jää ehituskeeluvööndisse. Ääre kinnistu jääb ranna piiranguvööndisse.

Foto 6. Vaade Ääre kinnistu hoonestusalale. M. Saul 07.06.2010.

Ääre kinnistul puuduvad kommunikatsioonid: kanalisatsioon, elektri- ja veevarustus. Neid käsitletakse järgnevates peatükkides

Corson OÜ. Töö nr 0910 59 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Kinni pidades kõigist ehituslikest ja ekspluatatsiooniaegsetest nõuetest ei kaasne Ääre katastriüksuste ehitatava elamu ja kuuri ehitamisega ega nende hilisema kasutamisega olulist keskkonnamõju ega ohtu Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele.

4.2.3 Kanalisatsioon ja veevarustus

Tehnovõrgud ja reovee käitlus Tehnovõrkudega varustatus kavandataval Ääre kinnistul puudub, planeeritud on rajada lokaalne kanalisatsioon reovee mahutiga ja paigalda keskkonnasõbralik käimla (Separett Villa 9000). Käimla toimib nii kütmata kui ka soojas ruumis.

Ranna krundi ajutistesse hoonetesse on paigutatud kuivkäimlad (Separett VILLA 9000). Ääre ja Ranna krundi reoveed kogutakse detailplaneeringu põhijoonise eskiisil märgitud (lisa 16) reoveemahutitesse. Kinnistu omanik tagab kogumismahutite ja käimlate regulaarse tühjendamise ning äraveo purgimissõlme.

Olme- ja joogivee lahendid: Veemajanduse lahendamist puuraugu baasil ei ole arendajalt saadud andmetel lähiajale kavandatud. Vajalik olme- ja joogivesi tuuakse kinnistule mahutitega.

Samas on detailplaneeringuga Ääre kinnistu põhjapiirdele nähtud koht, kuhu tulevikus võiks enda tarbeks rajada puurkaevu. Hinnanguliselt eeldatav veetarbimine jääks alla 1 m3/ööpäevas. Lähtudes Veeseadusest § 8 lõikest 2 ei ole sellise põhjavee tarbimiseks (alla 5 m3/ööpäevas) vaja vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga seonduvat on käsitletud mõningaselt peatükis 2.1.3.2 Piirkonna põhjavesi ja veemajanduse korraldamine.

Kui puurkaevu omanik või valdaja otsustab rajada uue puurkaevu, siis tuleb tal lähtuda keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määrusest nr. 8 Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine. Puurkaevude projekteerimise, puurimise ja konserveerimise ning likvideerimise kord on toodud keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määruse nr. 8 lisas 2: 1.2. Puurkaevu projekteerib, puurib ja likvideerib ettevõtja, kellel on selleks vastav tegevuslitsents. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab keskkonnaministri 16.12.1996. a määrus nr 61, viimati muudetud 21.01.2009 määrusega nr 8 (RTL 2009,11,131). Alljärgnevalt väljavõte selle määruse punktist:

• 2.1.2 Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks.

Detailplaneeringuga on puurkaevu teenindusalaks planeeritud 10 m.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni eeltoodud lahenditega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega ohtu Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele.

Corson OÜ. Töö nr 0910 60 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.2.4 Tuletõrjevesi

Algselt oli detailplaneeringus kavandatud tuletõrvesi saada Sepa sadamast. Detailplaneerija konsultatsioonide käigus Päästekeskusega selgus, et tuletõrje veevõtukoht Sepa sadamas ei sobi, kuna see jääb poolsaare ajutistest hoonetest üle 1 km kaugusele (mööda teed) ja poolsaarele tuleb rajada tuletõrje veevõtukoht.

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs (mitte vähem kui 3,5 m) tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Veevõtukohani peab olema vähemalt 3,5 m laiune juurdepääs ja vähemalt 12x12 m suurune manööverdusplats. Tuletõrje veevarustus tuleb rajada vastavalt EVS 812-6:2005. Juhul kui muid kustutusveeallikaid ei ole võimalik kasutada, peaks tuletõrjeveehoidla ja mahuti maht olema vähemalt 50 m3. Tuletõrje-veehoidla kasutusraadius oleneb kasutatavast tuletõrjetehnikast: tuletõrje autodel on see enim 200 m ja mootorpritsidel 100-150 m (sõltuvalt tehnilistest näitajatest). Olenevalt ehitisest võib kooskõlastatult Päästeameti kohaliku päästeasutusega veehoidla mahtu vähendada kuni 10 m3-ni.

Praeguseks ongi Päästeametiga kooskõlastatud tuletõrjeveemahuti mahuks 10 m3

Algselt olid kaalumisel lahend: Detailplaneeringu kogu tuletõrjevee vajaduseks abajasse veevõtukoha rajamine koos 12x12 m tuletõrjeauto manööverdusplatsi ja kaldakindlustuse rajamisega. Antud lahend oli sobimatu kuna: 1. Vastavalt tööle nr 0808 moodustab abajas aluspõhja paas, mis asub kohati ca 60-70 cm paksuse mudakihi all. 2. Periooditi mereveelanguste korral jääb muda kuivale. 3. Külmematel talvedel külmab abajas põhjani läbi. 4. Abajasse rajatud veevõtukoht ei taga seega vajalikku aastaringset tuletõrjeveevõttu.

Ranna kinnistu lähedale kavandatud 10 m3 tuletõrjeveemahuti asukoht on kuurist ca 25 m põhjapoole vahetult kadakate äärde mõned meetrid lõppeva kruusateeni (lisa 16). Selles kohas ei ole vaja rajada tuletõrjeautole eraldi 12x12 manööverdusplatsi, kuna kuuri, kadakate ja kruusatee lõpu vahel on oluliselt suurem plats olemas, mis sobib ka tuletõrjeautodele. Tuletõrjeveemahuti täitmiseks vajalik vesi tuleb pumbata merest ja juhul kui see on võimatu (meri on jääs) tarnida tsisternautodega.

Ääre kinnistu kavandatud hooned jäävad Sepa sadamast alla 1 km kaugusele ja nende tuletõrjevee saamine on kavandatud Sepa sadamast. Ranna kinnistule on kavandatud kuurist ca 25 m põhjapoole jääv 10 m3 tuletõrjevõtumahuti (lisa 16).

Täites kinnistul tuleohutusnõuded, EVS 812-6:2005 ja Päästeameti poolt esitatud nõuded eelesitatud tuletõrjeveevajaduse lahendamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega ohtu Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele.

Corson OÜ. Töö nr 0910 61 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.2.5 Elektrivarustus

Ääre krundi elamu elektrivarustus on kavandatud tagada liitumislepingu alusel kohaliku elektrivõrguga (Fortum Elekter AS).

Praeguste ajutiste hoonete elektrivarustus kavatsetakse tagada suvisel ajal valguspaneelide (päikesepaneel KC130GHT) ja talvisel ajal väikese tuulegeneraatoriga (tuulegeneraator Airdolphin 1 kW), mis on kavas paigaldada Rannaääre krundile Ranna kinnistust ca 80-120 m põhjapoole (lisa 16). Päikesepaneelid paigutatakse fotol 7 oleva kuuri katusele.

Kinnistule kavandatavat 1 kW tuulegeneraatorit plaanitakse kasutada oktoobrist märtsini Sellisel juhul ei kujuta see endast olulist ohtu kaitstavatele rändlinnuliikidele ja nahkhiirtele. Väike tuulik ei tekita ka olulist müra.

Foto 7. Päikesepaneelid on kavandatud paigutada kuuri katusele. M. Viigisalu 17.08.2010.

Kuna kavandatu on parim lahend nii looduskeskkonnale avalduvate mõjude kui ka säästva arengu seisukohast, siis ei ole adekvaatne otsida ja käsitleda mingeid teisi mahult suuremaid ja keskkonnale rohkem mõjuavaldavaid lahendeid.

Paar juhuslikku ja illustreerivat näidet Futuren koduleheküljelt: Päikseelektrijaamasid (päikesepaneelid) saab vajadusel kombineerida, diiselgeneraatorite, tuulegeneraatorite, koostootmisseadmetega vastavalt kliendi soovile ja keskkonnatingimustele ning võimalustele. Päikesepaneelid ja tuulegeneraator kooskasutamine: näiteks Naissaarel on mitmes kohas kasutusel PV paneelid: 2,3 kWp ja 1 kW tuulegeneraator.

Corson OÜ. Töö nr 0910 62 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Väike tuulegeneraator Kaasaegsed generaatorid on praktiliselt hooldusvabad. Vaja on kontrollida vaid masti ja generaatori kinnitusi. Generaatorite eluiga on enamasti 15-20 aastat. Müratase kaasaegsetel generaatoritel on reeglina madal – 20 m kaugusel ületab tuule enda heli generaatori tööst tekkiva helitaseme. Siiski on maja külge soovitatav paigaldada vaid selleks eraldi väljatöötatud generaatoreid. Reeglina on odavam panna kõrgem mast selle asemel, et osta suurem generaator. Soovitavalt võiks generaator paikneda vähemalt 2-3 m kõrgemal kui ümbritsevad objektid nagu majad, puud ja mast ning ta ei tohiks olla akudest mitte kaugemal kui 100 m. Enamus generaatoreid käivitub 2-3 m/s tuulega ja saavutab maksimumvõimsuse 12-15 m/s tuulega. Tormituultega pöörab generaator ennast osaliselt tuulest välja või see seisatakse (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1794). Fotol 8 olevale alale on kavandatud püstitada üks väike tuulegeneraator, masti kõrgusega ca 6 m.

Foto 8. Antud alale paigutatakse väikese tuulegeneraatori mast. M. Viigisalu 17.08.2010.

Airdolphin 1kW 1 kW tuulegeneraator akude laadimiseks või võrku ühendamiseks. 20 m/s tuulega saavutab tippvõimsuse 3,2 kW. Kaal 17,5 kg, tiiviku läbimõõt 1,8 m. Generaatori näol on tegu Jaapani tipptehnoloogiaga- sama generaatorit kasutatakse Toyota Hybrid autodel. Ülikergete tiiviku labade puhul on kasutatud uusimat lennukitööstuse tehnoloogiat. http://www.futuren.ee/index.php?page=shop.product_details&flypage=flypage.tpl&product_i d=65&category_id=24&option=com_virtuemart&Itemid=59

Kinni pidades hooldus ja ekspluatatsiooni nõuetest päikesepatareidega ja väikese tuulegeneraatoriga ei kaasne olulist keskkonnamõju ega ohtu Väinamere hoiuala kaitse- eesmärkidele.

Corson OÜ. Töö nr 0910 63 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.2.6 Lautrid

Kinnistu ca 3 km pikkusele mererannale kavandatakse rajada kaks paadilautrit, millest läänepoolne paadilauter ulatub Puhtu-Laelatu looduskaitsealale.

Läänepoolse lautrikoha (lisa 16) rajamiseks on kavandatud meremudast puhastada Rannaääre kinnistu loodepoolses osas asuv ca 180 m pikkune abajas. Abaja merepõhi on kavandatud puhastada settinud meremudast ja pilliroomassist kuni 0,6 m sügavuselt, kas paadisõidutee või kogu abaja laiuselt. Abajasse on kavandatud paigaldada suveperioodiks puidust ujuvsild.

Abaja meremudast puhastamisega seonduvat (mahud, lahendid, mõjud, ladustamine jm) on käsitletud peatükis 4.3 Abaja meremudast puhastamine. Suurem osa abajast võib suurte merevee madalseisude ajal jääda kuivaks ja vähegi pakasemate talvede korral, kui abajas ongi vett, siis see külmub madalamal alal põhjani. Läänepoolses abajas on kavandatud sõudepaadi ja väikese mootorpaadi (foto 13) sildumiseks kasutada teisaldatavat ujuvkaid.

Foto 9. Idapoolne sõudepaadiga lautrikoht. M. Viigisalu 17.08.2010

Sõudepaadiga idapoolse lautrikohal (foto 9) on vaade üle lahe merele. Lahe suudmepoolsesse keskossa jääb laululuikede (LK II) tähtis rändepeatus- ja toitumispaik (joonis 5). Lautrikohast põhjapoole, seega lahe tipupoole jäävad väikeluikede (LK II) ja laululuikede tähtis rändepeatus- ja toitumispaik. Kevadränne märtsist – mai II pooleni ja sügisränne septembri lõpust novembri lõpuni. Lautri kasutamisel peab eelnimetatud rändeperioode arvestama ja olulise põhjuseta ei tohi neid sel perioodil häirida.

III kaitsekategooria vööt-põõsalinnu pesitsuspaik jääb lautrist ca 25 m põhjapool olevatesse kadakatesse. Lautri kasutamisel peab arvestama, et mai teisel poolel saabuva vööt-põõsalinnu pesitsusajal selles piirkonnas ja lahialal neid ei häiritaks mingite oluliste tegevuste ega müraga juuni lõpuni. Lautrit ja seal asuvat sõudepaati tuleb kasutada ainult olulisel vajadusel.

Corson OÜ. Töö nr 0910 64 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Idapoolne lauter jääb rannaniidu alale, kus on emaputke (LK III) rohkeid kasvukohti (joonis 5). Kuna emaputke kasvukohti on ka kallasrajal, siis nii kallasrajal liikudes kui ka lautrit kasutades peab arvestama, et tallamisega ei kahjustataks emaputke kasvukohti.

Idapoolsele paadilautrile on kavandatud paari lauaga väike teisaldatav pukk. Muid muudatusi antud väikelahes ja rannaosas ei ole kavandatud. Lautris kasutatakse fotol 9 olevat sõudepaati.

Arvestades, et idapoolset lauter on kavandatud ühele väiksele sõudepaadile, siis võib eeldada, et selle kasutusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Üldiselt võib lautri kasutamisel mõningane mõju taimestikule sh emaputkele avalduda lautrisse tuleku ja minekuga või juurdepääsutee rajamisega. Lautritele ei ole juurdepääsuteid põhjust rajada, kuna väheste kasutuste tõttu on mõlema lautri tallamiskoormus eeldatavalt väike. Vajadusel on võimalik rajada laudteed nagu ajutiste hoonetega õuealal (fotod 4, 7 ja 27).

Lautrite kasutamise ja sellest tulenevate mõjude hindamisel on arvestatud: 1. Kaitstavaid loodusobjekte ja nende kaitset tagavaid tingimusi. 2. Rannaääre kinnistu suurust (20,3 ha). 3. Rannajoone pikkust (ca 3 km). 4. Täiksi poolsaare sopilisust. 5. Kinnistut ümbritsevate lahtede (abajas ja idalautri laht) madalust. 6. Lautrite vaheline kaugus meritsi on üle 2,5 km. 7. Kasutades läänepoolsel merealal viibimiseks abaja lautri kahte paati ja idapoolsel merealal sealse lautri väikepaati on häiringuid veelinnustikule lühiajalisemad ja väiksemad võrreldes ühe lautri kasutusega. Kahe lautri korral ka koormus lautrite lähialadele hajub ja on võimalikud häiringud on lühemaperioodilisemad ning väiksemad. 8. Kasutatavate paatide arvu (aerupaat + aerupaat ja mootorpaat) ja suurust (fotod 9 ja 13). 9. Vastavalt Hanila valla üldplaneeringule ja arengukavale lautrite olemasolul paraneb kinnistu omanikul merelepääsu võimalus.

Kinnistul on kasutusel 3 paati: idapoolses lautris sõudepaat ja läänepoolses lautris sõude- ja mootorpaat (fotod 9 ja 13). Paate kavandatakse kasutada vähe, põhiliselt üks inimene vastavalt vajadusele (KMH programmi lisa 14 arendaja kiri).

Abaja lautri kasutuse võimalikud mõjud lindudele: 1. Kui lautrit kasutavate paatide hulk on läbi aastate enam-vähem konstantne ja kasutusviisi laad traditsiooniline, siis toimub piirkonnas pikemat aega viibivate lindude (pesitsejad, sulgijad, toitujad) hulgas adapteerumine häirefaktoriga ja tavapärane inimtegevus lindude tegevust olulisel määral ei häiri. Abajasse kavandatud lautrit kasutab väike sõudepaat ja mootorpaat (foto 13). 2. Suurema häiringu korral toimuks tundlikumate liikide nihkumine häiringu allikast kaugemale. 3. Kõige tundlikumad liigid on ilmselt röövlinnud (kotkad, kullid), hanelised ja juhuslikud kurelised, kuigi naaberpiirkondades võib märgata kõigi nimetatud rühmade teatavat adapteerumist inimfaktoriga, kui see ei avaldu ettearvamatult, kaootiliselt ega ülemääraselt intensiivselt ja kui puudub letaalne efekt. Antud

Corson OÜ. Töö nr 0910 65 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

tegurist piirab ruumiliselt asukoht ning ajaliselt suvitushooaeg. Seetõttu pole arktilise rände märkimisväärne häirimine eriti tõenäoline, kuigi sellele tuleks tähelepanu pöörata, kuna nähtuse unikaalsus on mitme suurusjärgu võrra olulisem lautri kasutamisvõimaluste piiramisest. 4. Arvestades reaalse olukorraga ja kaitserežiimiga võib eeldada, et inimpelglikumate liikide ruumiline ümberpaiknemine on võimalik ja kriitiliste liikide suhtes kahjutu, kuna inimtegevus leidis piirkonnas aset juba varem.

Kaitsekohustuse teatise nr 74 HA/Vä nõuetest kinni pidades ei kaasne eelpool käsitletud mahus kahe lautri rajamisega ja ekspluatatsiooniga olulist keskkonnamõju ega ohtu Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele.

4.2.7 Kruusaga korrastatud tee

Täikse poolsaarele viib tee, mida aastakümneid kasutati laiu lääneranda jõudmiseks. Seda kasutati laiul nii karjatamise korraldamisel kui ka rannaniidul niidetud heina äraveol. Teed kasutati tsaariajast – taasiseseisvumise aastateni vajadusel (võimalusel) ka paadi (paatide) viimiseks ja toomiseks rannast ning samuti „metsikult” randa jõudmiseks. Pinnastee aluseks olnud muldade lõimises on klibu, rähka ja kruusa (ptk 2.1.4 Geoloogiline ehitus ja mullastik).

Teed on erinevatel aegadel ka vähesel määral korrastatud, selleks et laiule jõuda ja tagasi saada oldi seda lihtsalt sunnitud tegema. Madalamatesse kohtadesse ja muidu raskemini läbitavatesse kohtadesse viidi tee ajutise läbitavuse parandamiseks väikestes kogustes kive, kruusa, liiva jms. Kasutati ka lihtsalt käepärast materjali, mida saadi, kas rannast või reljeefi kõrgematelt osadelt.

Tee oli halvas seisundis ja Susi AS pöördus enne kinnistu ostmist 13.09.2007. a hoiuala valitseja Läänemaa Keskkonnateenistuse poole kirjaga, kus tutvustati soovi osta Rannaääre kinnistu ja paluti nõusolekut olemasoleva tee korrastamiseks (lisa 8).

Olles ostnud Rannaääre kinnistu, saatis Susi AS kaaskirjaga 28.11.2007 Hoiuala teatise Väinamere hoiuala valitsejale tee korrastamise taotlusega (lisa 9). Hoiuala teatises ja kaaskirjas kavandatu: • olemasoleva tee korrastamine; • 3 teetruubi paigaldus, et tagada tee säilimine; • kadakate harvendamine ja osaliselt nende maharaiumine; • rannaniidu ja pilliroo niitmine; • tekkinud prügi kokkukorjamine ja äraviimine; • tee korrastamiseks kavandati kasutada kruusa.

Hoiuala valitseja otsus 11.12.2007 nr 35-3-7/57305 kinnitati tööd ja esitati tingimused (lisa 9): 1. olemasolev tee korrastada ja 3 truupi paigaldada nii, et ei laieneks teepind; 2. kadakate harvendamine ja pilliroo niitmine; 3. tee korrastamisel jälgida, et tee pind ei laieneks ega ohustaks elupaiga soodsat seisundit vastavalt Looduskaitseseaduse § 32 lg 2.

Corson OÜ. Töö nr 0910 66 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Foto 10. Kruusaga korrastatud tee kinnistu keskosas. Vasakule rooalale jääb ladestamisala 5. M. Viigisalu 17.08.2010.

Foto 11. Vaade enne kuuri lõppevale kruusaga korrastatud teele. M. Viigisalu 17.08.2010.

Fotolt 11 välja vasakul pool olevate kadakate äärde on kavandatud 10 m3 tuletõrjeveevõtu mahuti.

Corson OÜ. Töö nr 0910 67 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

0-alternatiivi kohaselt tuleb teele veetud kruusakate teelt eemaldada ja taastada pinnastee endine seisund (KMH programmi lisad 10, 11, 14, 15).

Rohkete välivaatluste (fotod 10, 11, 24, 25 ja 28) ja vallast saadud informatsiooni alusel ei ole tuvastatud teest tulenevat ohtu Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 järgsele elupaikade soodsale seisundile (fotod 10, 11, 24, 25 ja 28). Oht elupaikade soodsale seisundile tekib teelt kruusa katte eemaldamisega ja endise tee taastamisega, mis oluliselt võimendub koos ajutiste hoonete likvideerimisega (0-altermatiiv).

Antud kruusatee ja ajutised hooned on olulise tähtsusega Rannaääre kinnistul hooldus- ja korrastustegevuse läbiviimisel. KMH aruandes on teed ja sellega kaasnevat analüüsitud ja võrreldud Natura hindamise peatükkides 5.2 Eelhindamine ja 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilitamise ja kaitse-eesmärkide hinnang.

KMH aruande avalikul arutelul (lisa 15) leiti, et kuna tee likvideerimisega kaasnevad olulised mõjud, siis ei ole otstarbekas antud teed üles võtta. Merekruusa kasutamise tõttu sobib tee hästi rannamaastikku.

4.2.8 Kallasrada

Veeseaduse § 10. lõike 1 kohaselt on kallasrada avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres kaldavööndis olev kaldariba. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ja suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Sama paragrahvi lõige 3 keelab kallasraja kasutajal kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.

Vastavalt Asjaõigusseaduse § 161 lõikele 1 peab veekogu kaldaomanik jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib igaüks kallasrada kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Sama seaduse § 142 ** sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti. Asjaõigusseaduse § 142 käsitleb võõral maatükil viibimist. Antud paragrahvi lõike 1 kohaselt füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses ei ole sätestatud piiranguid kallasraja kasutajate arvule ja kallasrajal randuda võivate veesõidukite hulgale ning suurusele.

Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse-eesmärk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Corson OÜ. Töö nr 0910 68 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Sama seaduse § 36 käsitleb vaba läbi- ja juurdepääsu tagamist. Antud paragrahvi lõige 1 käsitleb, et rannal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohalikud omavalitsused kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsu võimalused kallasrajale.

Rannaääre kinnistul tehtud välivaatluste tulemusena võib väita, et kinnistu mereäärsel rannaribal (10 m) ei ole kinnistu valdaja poolt rajatud tõkkeid, mis takistaksid kallasrajal vaba liikumist (aiad, rajatised) ja merelt tulla võivate veesõidukite randumist. Rannaääre kinnistu ja selle vahetu rannaäär on hooldatud (mereheide on koristatud ja enamus rannaäärest on niidetud).

Paljudes kohtades jääb rannajoon nii rannikumeres kui ka maismaal kasvava pilliroostiku sisse. Ulatuslikum roostik põhjapool algab abajast kahe pilliroostunud väikesaare juures ja lõuna pool lõunapoolsest lautrikohast ca 80 m põhjapool algavast suuremast pilliroostunud alast. Lõunapoolsele pilliroostunud alale jääb ladestamisala nr 5.

Kinnistult idapoolse lahe ääres ulatub kallasrajale III kaitsekategooria aluse emaputke kasvukohti. Sama lahe ääres mitmes kohas jääb kallasrada III kaitsekategooria ristpart ja punajalgtilder rände ja toitumisalale. Kallasrajast mitte kaugel (15-35 m) lahes on II kaitsekategooria laululuige ja väikeluige tähtsad rändepeatus- ja toitumispaigad.

Ladestusala nr 4 lähim kaugus kallasrajani on 15 m ja ladestusalal 5 on 10 m.

Kallasrada, kaitstavad loodusobjektid ja ladestusalad on kantud lisas 16 olevale detailplaneeringu põhijoonise eskiisile.

4.2.9 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus

Hanila valla üldplaneeringuga ei ole vallas korduva üleujutusega ala piiri rannas määratud ja seega tuleb vastavalt Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõige (31) lähtuda Hanila vallas ehitamisel ehituskeeluvööndi määramisel ühe meetri samakõrgusjoonest. Samas on kehtestatud üldplaneeringus määratud ehituskeeluvöönd rannas ja esitatud üldplaneeringus ettenähtud võimalikud ehitusalad. Ajutised hooned on ehitatud üldplaneeringu järgi võimalikule ehitusalale.

Detailplaneeringu põhijoonise kaardile (lisa 16) on kantud peale ranna piirangu- (200 m), veekaitse- (20 m) ja ehituskeeluvöönd (100 m). Peatüki algul oli selgitus, et eelnimetatud vööndite laiusele tuleb lisada üleujutatava ala laius. Üleujutatavaks alaks Hanila vallas on tavalisest veepiirist kuni 1 m samakõrgusjooneni olev ala.

LKS §35 lõige 31 kohaselt korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd (Läänemere - 200 m), veekaitsevöönd (20 m) ja ehituskeeluvöönd (mererannal – 100 m) koosnevad üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest (selgitavalt ja lahtikirjeldatult käsitletud ptk 4.4.1 Detailplaneeringu ja meremuda ladestamiskohtadega seonduvad seadussätted).

Corson OÜ. Töö nr 0910 69 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Olulise osa detailplaneeringuga kavandatud tegevuste toimimiseks on vajalik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist: • ajutised ehitised – püsihooneteks; • tuulegeneraator ca 1 kW tuuliku mastialune maa; • tuletõrjeveemahuti (10 m3) alune maa ; • meremuda ladestamiseks ladestamisaladele.

LKS § 40 lõike 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse-eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Lõike 3 kohaselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks, vastavalt lõikele 4 esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile planeerimisseaduse kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotluse: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. Vastavalt LKS § 40 lõikele 5 Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Vastavalt LKS § 40 lõikele 6 ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

Vastavalt LKS § 40 lõikele 1 võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna kaitse-eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ranna ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, kes vastavalt lõikele 5 hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.

LKS § 34 järgi on ranna kaitse-eesmärk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Vastavalt LKS § 36 lõikele 1 on rannal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Sama paragrahvi lõige 2 järgi on KOV-sed kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Kallasrada on käsitletud eelmises peatükis 4.2.8 Kallasrada.

Kinnistu omaniku poolt tehtud hooldustegevuse läbi (niitmine, prügist ja risust puhastamine, järelevalve) on kinnistul olnud võimalik rannakoosluste säilimine ja inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.

Kinnistu ajutised hooned on püstitatud vastavalt seadusele ning kogu kinnistu ulatuses on tehtud hoiuala kaitsekorraldusele ja looduskaitseala eeskirjadele vastavat hooldustegevust (niitmine, rannakoristus ja järelevalve, metsigade kahjustuste likvideerimine). Võttes aluseks KOV, hoiuala valitseja ja omaniku senist suhtlust ning täiendades seda välivaatluste käigus saaduga, võib väita, et senini tehtu on keskkonnale olnud positiivse toimega ja seega kinnistu haldamine vastab LKS § 34-s toodule.

Corson OÜ. Töö nr 0910 70 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.3 Abaja meremudast puhastamine Peatüki koostamise aluseks on Maa ja Vesi Projekteerimisbüroo eksperthinnang töö nr 0808 (lisa 4), mis saadeti Susi AS poolt Keskkonnaministeeriumile 28.10.2008 vee erikasutusloa taotlusele lisamaterjaliks.

4.3.1 Abaja meremudast puhastamise kavandamine ja mahud. Veeseaduse § 5 kohaselt kuulub Pivarootsi lahe Rannaääre kinnistu sisse ulatuv abajas riigile ja ei ole tsiviilkäibes. Asjaõigusseaduse § 159 lg 2 järgi võib avalikku veekogu igaüks kasutada seaduses või selle alusel kehtestatud korras.

Detailplaneeringu võimalike tegevuste ja abaja mudast puhastamise seotus vee erikasutusega. Veeseaduse § 8. Vee erikasutus (1) Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. (2) Vee erikasutusluba peab olema, kui: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas; 4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; 5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse; (3) Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuetele. (4) Abinõude rakendamine pinnaveekogude korrashoiuks ei ole vee erikasutus, kui selleks ei kasutata kemikaale.

Mudast täitunud ja kinnikasvava abaja ökoloogilise seisundi parandamiseks oleks abajat tarvis vastavalt VS § 8 lõikele 4 meremudast puhastada. Omanik on avaldanud soovi puhastada abajas meremudast arvestades hilisema võimalusega kasutada abajat 2 paadi (foto 13) sõiduks abajasse rajatava ajutise sildumiskoha juurde.

Abaja meremudast puhastamisel ja ka ladestamisel ei kavandata kasutada kemikaale.

Susi AS palus 17.02.2009 Keskkonnaministeeriumil peatada 30.10.2008 algatatud vee erikasutusloa menetlus. Vee erikasutusloaga taotleti luba kinnikasvanud merelahtede korrastamiseks ja puhastamiseks. Detailplaneeringus meremudast puhastatavat abajat on vee eriloa taotluses käsitletud lahena nr 1. Keskkonnaministeerium teatas 16.03.2009 kirjas nr 11- 3-3/7978 Vee erikasutusloa taotlusest, et tulenevalt veeseadusest ja haldusmenetluse seadusest ei ole menetluse peatamine võimalik ja pikendas menetlustähtaega 10.08.2009. AS Susi kirjas 20.07.2009 paluti Keskkonnaministeeriumil vastavalt Corson OÜ poolt tehtavale KMH-le pikendada tähtaega kuni 10.08.2010. Keskkonnaministeerium 23.07.2009 nr 11-3- 3/11725 teatas menetlustähtaja pikendamisest kuni 10.08.2010, samas juhiti tähelepanu, et tegevusloa menetlus on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 peatatud KMH aruande heakskiitmiseni.

Corson OÜ. Töö nr 0910 71 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Rannaääre kinnistule põhja-lõunasuunaliselt kiilduvast madalast, ajuti täiesti kuivaks jäävast nimetust abajast on kavandatud kuni ca 60 cm paksuse meremudakihi eemaldamine. Abaja meremudast puhastamisega kaasneb: • Kinnistu omaniku poolt on kavandatud riigile kuuluvas kinnikasvamisel ja mudastunud abajas luua eeldused abajas ökoloogilise seisundi parandamiseks. • Kinnistu omaniku poolt on kavandatud riigile kuuluvast abajast puhastatud meremuda ladustada Rannaääre kinnistule. Eeldatavalt on selleks vaja detailplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendada. • Asjaõigusseaduse § 161 järgse abaja äärse kaldariba kallasrajana kasutamise ja veesõidukite randumise tingimused paranevad nii kinnistu omanikule kui ka teistele kallasrajal liikujatele. • Abaja rannaala omaniku poolne tallamiskoormus väheneb kuna paadid on soovi korral lähemal kasutada ja peale igat sõitu ei pea paate rannale välja tõmbama. • Kinnistu omanikul paraneb ja muutub ohutumaks väikese sõudepaadi (foto 13) ja väikese mootorpaadi kasutamine.

Meremuda Suhteliselt madalas soolases merevees settinud meremuda (soolaste veekogude muda) on sinakashall pehme ja kleepuv savitaoline mass, millel on väävelvesiniku lõhn. Käesoleval juhul on settimine toimunud madalas varjatud abajas. Mudade füüsikalised-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Keskkonnaministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 29 Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu. Antud määruse § 2 lõike 1 punkti 9 järgi on meremuda – mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist.

Mudaeemalduse mahud. Nimetusse abajasse väikese süvisega aerupaadile ja väiksele mootorpaadile, keskmiste ja neist mõnevõrra väiksemate veeseisude korral pääsu ja hoidmise tagamiseks tuleb abaja keskjoonele (teljele) rajada põhjas lasuvasse kuni ca 60 cm tüsedusse meremudasse paadisõidutee, soovitavalt põhjalaiusega 10 m, nõlvusega 1:5, seega pealtlaiusega ca 15-16 m. Kanali lõppu paatide ringipööramise ja seisu- (hoiu-) plats raadiusega 10 m. Kanali üldpikkus ca 180 m, muda eemaldamise maht ca 1450 m3. Loogilisem oleks muda eemaldada kogu abaja laiuse ulatuses, veepiirist veepiirini, mahuga ca 4400 m3 ulatuses.

Tabel 4. Mudaladustamiskohtade andmed (allikas: töö nr 0808). Nr. Pindala m² Eemaldatava Paigaldatava Ladustamisala Ladustatava huumuspinnase muda maht pealispinna mudakihi maht m³ m³ kõrgusarv m keskmine paksus m 1 2800 420 1000 0,90-1,00 0,35 2 500 80 150 0,90-1,00 0,30 3 2100 320 550 0,90-1,00 0,25 Kokku 5400 820 1700 0,90-1,00

Abajast kogu laiuses muda eemaldamise korral tuleb ladustamispindasid 1 ja 3 suurendada (vt lisas 4 asendiplaanil punase vertikaalviirutusega alad) ja ladustatava mudakihi paksust ca 20 cm võrra suurendada. Muda ladustamiskohtade kavandamisel on arvestatud muda mahu vähenemisega ladustamiskohtades kuivamise tagajärjel koheselt ca 20-25 % ulatuses. Paari

Corson OÜ. Töö nr 0910 72 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

aasta möödudes on muda esialgsest mahust kuivamise ja orgaanilise aine lagunemise tõttu alles jäänud kuskil 1/3 ringis.

Tõkketamm. Töös nr 0808 on muda eemaldamise ajaks käsitletud võimalust rajada abaja ja Ruilõpu piirile ajutine tõkketamm, mis väldiks mudaseguse vee levikut abajast väljapoole. Tammi harja kõrgusmärk +0,5 m, tammi maht ca 40 m3.

Foto 12. Vaade võimaliku tõkketammi kohale. M. Saul 07.06.2010.

Tõkketamm võimaldab pumbata vee abajast välja ja ekskavaatoriga laadida muda traktorikärule ning vedada ladustamispaika(desse). Tabelis 4 toodud ladustamispaigad (nr 1- 3) on esitatud töö nr 0808 asendiplaanil viirutatult (lisa 4 kaardid 3 ja 4). Lisas 16 on detailplaneeringu põhijoonise eskiisil kõik viis ladestusala viirutatult märgitud.

Ladustamiskohtadelt, enne ajutise tõkketammi pinnase kaevamist ja muda ladustamist buldooseriga eemaldatud huumuskiht kavandati lükata vallidesse, et hiljem peale kohaletoimetatud mudakihi tasandamist katta need kohad ühtlaselt varem eemaldatud huumuskihiga. Abajast muda eemaldamistööde lõpetamise järel on võimalus tõkketammi likvideerimise asemel rajada tõkketammi ainult paatide läbisõiduava.

Tammi säilitamisel, rajades ainult paatidele läbipääsu tee, oleks oluliselt häiritud madala abaja veevahetus ja see põhjustaks abajas olulist veekvaliteedi halvenemist ning kinnikasvamisprotsessi hoogustumist.

Töö nr 0808 järgi on tammipinnas kavandatud kaevata ladustamiskohalt 1 peale huumuskihi koorimist (lisa 4). Kuna ladustamiskoht asub veekaitsevööndis, siis tammi rajamiseks sealt pinnasevõtmine ei vasta VS § 29 lõikes 1 lubatud tegevustele. Ladestamiskohta nr 1 on

Corson OÜ. Töö nr 0910 73 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

käsitletud põhjalikult peatükis 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine.

Samas oluline osa Rannaääre kinnistust jääbki hoiualal olevasse veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse ja seetõttu kinnistul puuduvad sobivad kohad tammipinnase saamiseks.

Tammi jaoks 40 m3 pinnase toomine mujalt ei vähenda tammi rajamise ja selle likvideerimise negatiivseid ilminguid keskkonnale (tallamine, oht kaitsealustele liikidele, häiring lindudele rände- ja toitumisbiotoopidele). Tõkketammi rajamine hoiualal ei ole Looduskaitseseaduse § 32 lõikele 2 vastav tegevus.

Abaja puhastamisel talvisel ajal madala veetasemega (abajas ei ole vett) puudub vajadus tõkketammi rajamiseks.

Kokkuvõtvalt võib väita, et tõkketammi rajamisega kaasnevad mõjud ja ohud on oluliselt suuremad, kui ilma tammita talvisel ajal ja madala veeseisu juures abajat meremudast puhastades.

4.3.2 Abaja mudast puhastamise mõjuala ja –allikad ning avalduvad mõjud

Mõjuallikad abaja puhastamisel: süvendaja, süvendusmaht, muda transport ja ladestamine. Mõjuallikad abaja ekspluatatsioonil: paaditeed kasutavad paadid (foto 13), paatide seisund, paatide liikluskorraldus.

Mõju suurust süvendamisel mõjutavad tegevused ja olukorrad: • Muda eemaldamisest lähtuva mõju suurus oleneb mahust, läbiviimise ajast, kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast ning meteoroloogilistest tingimustest muda eemaldamisel.

Abaja paadilautri kasutuse mõjude suurust, ulatust ja olulisust mõjutavad tegurid: • paatide suurus ja arv; • paatide liikumise sagedus; • liikumiskiirus; • paatide tehniline seisund; • kaitsealade eeskirjad ja nõuded.

Abaja puhastamisel avaldub oluline mõju eelkõige abaja elustikule. Abaja põhjas olev paekivi on kaetud kuni 60 cm paksuse mudakihiga, mis merevee madalate seisude korral jääb kuivale.

Abaja meremudast puhastamist ei tohi teha vahetult lauspaeni, vaid paele peaks jääma vähemalt 5 cm moreeni või meremudakiht, mis on vajalik abaja ökoloogilise seisundi (mereelustik) kiiremaks taastumiseks. Antud nõue on eriti vajalik, siis kui kavandatakse meremudast puhastada kogu abajas. Antud nõude täitmisega eeldatavalt on võimalik, et väheneb ladestamist vajav mudamaht 4000 m3 -ni 4400 m3 asemel.

Madalat abajast ähvardab kinnikasvamise oht. Madal vesi, piisava hulga muda olemasolu, abaja veevahetuse veerežiimi vaheldumine (muda jääb periooditi suuremas osas abajast kuivale, läbikülmumised) on soodustanud abaja kinnikasvamise protsessi.

Corson OÜ. Töö nr 0910 74 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Abajast muda eemaldamine ei põhjusta piirkonna rannikumere hüdrodünaamilistes protsessides suuri muutuseid, kuna abajas on madal ning looduslikult otseste tuulte eest kaitstud. Liivi lahest ja Väinamerest eraldab abajat Ruilõpu (Pivarootsi) laht. Võimalikud mõjud võivad avalduda abaja lähipiirkonnas lahe rannajoonele või Ruilõpu (Pivarootsi) lahele, kuid need ei ulatu lahest välja Liivi lahte või Väinamere piirkonda.

Foto 13. Sõude- ja mootorpaat abaja suudmes. M. Viigisalu 17.08.2010

Idapoolne lauter (kasutusel üks väike sõudepaat) on rohkem avatud looduslikele hüdrodünaamilistele mõjudele, kuid seal ei toimu merepõhja muutmist ning väike teisaldatav pukk paari laualise sillakesega ei avalda arvestatavat mõju.

Abaja mudast puhastamise võimalik mõju on lindude peletamine peatus- ja pesitsusaladelt ning pesitsusaegne regulaarne häirimine, eriti koorumisjärgsel perioodil, kui leiab aset poegade eest hoolitsemine. Abaja ja paaditee meremudast puhastamine peaksid aset leidma talvel madala veeseisuga, kuna suvisel perioodil on rannikualad meremudast puhastamise tegevuse tagajärgedele liialt tundlikud.

Muda ladestamine üleujutatavatele rannikualadele mõjutab oluliselt rannikul elutsevate liikide elutegevust. Otsene mõju muda ladestamisel avaldub väikeselgroogsete ja selgrootutele nende elupaikade matmisel paksu mudakihi alla. Kinnistul on selgrootutest loomadest III kaitsekategooria luha-, väike- ja vasakkeermese pisiteo elupaigad. Väikese paksuse (10-15cm) ja mosaiikselt ladestamise korral roostiku aladele on need mõjud väiksemad ja elupaikade säilimine ja taastumine toimub oluliselt kiiremini.

Ladestamisalade substraadi katmine mõnekümne sentimeetrise mudakihiga muudab oluliselt lindude rändepeatumis-, toitumis- ja pesitsustingimusi.

Corson OÜ. Töö nr 0910 75 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Probleemiks võib kujuneda muda puhastustööde ja muda transpordi aegne tallamine. Kui nimetatud töid läbi viia külmunud pinnasega ja kaitsealuste taimetega aladest (kahkjaspunane sõrmkäpp) eemal, on looduskeskkonna vastupanuvõime suur ning taastumine kestab lühikest aega.

Külmumata pinnase korral toimub tugev läbitallamine isegi paeklibusel veeristikrannal, samas pehmemad ja mudasemad pinnased saavad tugevasti kahjustada. Selle käigus ületatakse looduskeskkonna vastupanuvõime märkimisväärselt ja taastumine kestab kaua. Sel juhul on võimalik varasema ökosüsteemi asendumine sekundaarsega.

Abaja meremudast puhastamise mõjude avaldumine: 2. Puhastamise ajal lühiajaline intensiivne mõju väljendub eelkõige pesitsevate, toituvate ja sulgivate lindude otseses häirimises, hirmutamises ja minema peletamises juhul kui puhastamine toimub pesitsus- või rändeperioodil . 3. Mõju linnustikule seisneb ka ladestamisalade substraadi katmises mõnekümne sentimeetrise mudakihiga, mis muudab ladestamisalal oluliselt peatumis-, toitumis- ja pesitsustingimusi. Samas eeldatavalt, peale ladestamisala enamuse taimestiku taastumise järgi, taastuvad ka endised tingimused. 4. Abaja lähipiirkonnas on võimalik, et pesitsustihedus ja -intensiivsus abaja puhastamise aastal jääb tavalisest madalamaks, samuti võib tingimuste mõningasest muutusest abajas rakenduda häirefaktor nii sulgijate kui ka toitujate suhtes. 5. Nimetatud mõjud on lühiajalised, piirdudes eeldatavalt ainult ühe hooajaga, mistõttu mingit pikaajalist toimet ei tohiks avalduda. 6. Võimalik, et piirkonna summaarne pesitsemisedukus on esimesel aastal tavalisest madalam ja pole välistatud ka teatav kollektiivne mälu häiretegurite suhtes, kuid kuna mõjutegur järgneval hooajal ei avaldu, pole kestev toime tõenäoline. 7. Eeldatavalt abaja meremudast puhastamisel tekkiva heljumipilve levik abajast väljapoole on madala veeseisu tõttu lokaalne ja võib esineda põhiliselt abaja suudme lähiala puhastamisel. 8. Kuna abaja paadilautrit kasutab maksimaalselt 2 paati (KMH programmi lisas 14 arendaja kiri) ja abajasse on võimalik ka peale mudast puhastamist ainult väikese süvisega paatidega sõita, siis eeldatavalt abaja hilisema kasutuse mõjud ei ole olulised, kui peetakse kinni Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirjadest. 9. Kuna nimetatud piirkonda kasutavad linnud, peamiselt veelinnud, pesitsus- ja läbirändel puhkepaikadena, peab tööd kavandama hilissügis- ja talveperioodile. Talveperioodil on ka veeseisud abajas kõige madalamad – ca -0,5 m, eemaldatava muda pind võib olla isegi kuiv. 10. Talvel madala veeseisu korral on kõik eelnimetatud mõjud oluliselt väiksemad ja võib väita, et olulise mõju tõenäosus on praktiliselt olematu. Töid peab tegema vastavate kogemustega ehitusorganisatsioon.

4.3.3 Abaja meremudast puhastamise lahendite võrdlus Meremudast puhastamise lahendite võrdluses käsitletakse „Maa ja Vesi” eksperthinnangus esitatud 3 lahendit. Lahendite võrdluse juures kasutatakse alternatiivide võrdluse juures kasutatavat metoodikat ja terminoloogiat.

Corson OÜ. Töö nr 0910 76 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Lahendite võrdluse aluseks on „Maa ja Vesi” Projekteerimisbüroo töös nr 0808 (lisa 4) esitatud abajast kuni ca 60 cm muda kihi eemaldamise projektlahendus.

4.3.3.1 Meremuda puhastamise lahendid

Foto 14. Vaade abaja tipu mudasele osale. Omaniku foto 18.04.2009.

Lahend 1– abajast muda ei eemaldata: • Puhtu-Laelatu looduskaitsealale jääv abajas kasvab mudaga täitumise ja pilliroostumise tõttu kinni (protsess on alanud, vt fotod 14 ja 15). Abajas on Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüüp 1160 – laiad madalad abajad ja lahed. • Tegevusest (muda eemaldamine) tulenev mõju mereelustikule puudub. Samas mõningane mõju esineb abajas mudasel põhjal liikuvatest paatidest ja looduslikest protsessidest. • Ei ole vaja rajada mudaladestamiskohti. Puudub mudaladestamisest tulenev mõju rannaniidu kooslustele ja linnustikule ning loomastikule. • Puuduvad muda transportimise ja ladestamise mõjud elupaikadele: rannaniidud, loodud ja kaitsealused taimeliigid. • Abaja kinnikasvamisel hävib abajast mereelustik.

Foto 14 keskossa ulatuks 10 m laiuse paadisõidutee lõpp ja paatide ümberpööramise koht. Abaja vastasrand on pilliroostunud.

Lahend 2 – abajasse rajatakse ca 180 m pikkune paadisõidutee (lisas 4 kaardil 4 ja KMH aruande lisas 16 oleval detailplaneeringu eskiisil) põhjalaiusega 10 m ja eemaldatava muda maht on ca 1450 m3:

Corson OÜ. Töö nr 0910 77 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Meremuda eemaldamise mõjud (mõju suurus oleneb süvendajast, tehnoloogilistest võtetest, süvendusmahust, süvendamisajast) avalduvad mereelustikule erinevat mõju. Kui süvendamine viia läbi, kui abajas on kuiv, siis mõju mereelustikule võib kaasneda ainult muda ladestamisel üleujutusohtlikule ladestamisalale, kust võib esineda väljauhet. • Muda ladestamise ja transpordi mõjud avalduvad rannale, rannaniidule, kaitsealustele taimeliikidele ja üldse taimestikule ning nende kooslustele, loomastikule ja linnustikule ning elupaigatüüpidele. Meremuda ladustamise ja transpordiga kaasnevaid mõjusid on käsitletud peatüki 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine alapeatükkides. Rannaääre kinnistul on oluliseks probleemiks sobiva ladestamiskoha leidmine (käsitlus eelnimetatud ptk 4.4). • Ladestamiskoha ettevalmistamine (huumushorisondi koorimine) ja tõkketammi jaoks pinnase võtmine ning tõkketammi rajamisega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud. • Paadisõidutee hilisema kasutamise mõjud. Arvestades, et kasutatakse kahte paati (KMH programmi lisa 14, arendaja kiri) võib eeldada, et tegemist on mitteoluliste mõjudega, pidades kinni kaitseala- eeskirjast. • Abaja mittetäielikul puhastamisel mudast on paadisõidu-kanalisse võimalik muda mõningane valgumine abaja puhastamata osast, mis võib tingida korduva muda eemaldamise vajaduse. • Võimalik mõju Natura 2000 alale ja selle kaitsekorraldusele võib kaasneda, kui ei arvestata hoiuala kaitsekorraldust ja abaja puhastamine tehakse näiteks lindude haudeperioodil. Samas puhastades talvel, kui abajas on praktiliselt kuiv, siis mõju hoiuala kaitsekorraldusele ei ole oluline. • Vahetult aktiivsesse rannavööndisse ladustamisel (ladestusalad 1 ja 2) on suurem oht ladestatud materjali kandumiseks rannikumerre, võrreldes rannavööndist kaugemale varjatumatele kohtadele ladustamisega, mis oluliselt vähem ohustaks rannikumere elupaiku (näiteks ladestamisalad 4 ja 5). • Muda ladestamisega kaasneb ebameeldiv lõhn. • Abaja ökoloogilist seisundit parandav meremudast puhastamise korral on võimalik kavandada ujuva paadikai rajamist ja kasutamist.

Corson OÜ. Töö nr 0910 78 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Foto 15. Vaade eelmise foto kohast abaja suudme poole. Omaniku foto 18.04.2009

Lahend 3 – kogu abaja laiuse ulatuses eemaldatakse muda (ca 4400 m3), avalduvad kõik lahend 2 juures esitatud mõjud. Alljärgnevalt on esitatud erinevused lahend 2-st: • Muda eemaldamise mõjud on oluliselt suuremad. • Ladestamiskohti on vaja rohkem, kui esialgselt pakutud või ladustatava muda kiht peab olema paksem. Võib olla vajalik uute ladestamisalade otsimine. • Võimalik mõju Väinamere hoiualale ja selle kaitsekorraldusele on suurem võrreldes lahendiga 2. • Ligikaudu 3 korda suurema koguse meremuda ladustamisega suureneb oht kaitsealuste taimeliikidega rannaniidule. Valede ladestamisalade valimisega kaasneb oht kinnistul olevate lindude rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoopidele. Teemasid käsitletakse peatüki 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine alapeatükkides. • Muda eemaldamise korral kogu abajast puudub oht muda võimalikuks valgumiseks paaditeele. • Kuna muda ladestatakse 3 korda rohkem võib eeldada, et ebameeldiv lõhn ladestamisaladelt on pikemaajalisem ja intensiivsem.

Abaja meremudast puhastamine ja muda transport tuleb korraldada nii, et on välistatud rannaniidu osa kahjustamine, kus kasvab kahkjaspunane sõrmkäpp. Kahkjaspunase sõrmkäpp ala tuleb enne abaja puhastamise alustamist looduses piiritleda vastavalt detailplaneeringu põhijoonise eskiisil (lisa 16) toodud kitsendusele.

Corson OÜ. Töö nr 0910 79 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.3.3.2 Kasutatud kriteeriumid Kriteeriumide kaalu määramine Lahendite võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KMH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust (tabel 5). Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Väiksema vaheväärtusena on kasutatud väärtust 0,1. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null.

Lahendite hindamisel kasutatud kriteeriumid (käsitlevad mõjusid abaja meremudast puhastamisel ja hilisemal kasutusel): I – mõju mereelustikule; II – mõju taimestikule sh kaitsealustele liikidele ja mullastikule; III – mõju linnustikule ja loomastikule sh kaitsealustele liikidele; IV – mõju maastikule; V - mõju rannale ja rannaprotsessidele; VI – mõju Väinamere hoiuala terviklikkusele ja kaitsekorraldusele; VII – mõju Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorraldusele ja -eesmärkidele; VIII – kumulatiivne mõju; IX – sotsiaal-majanduslik mõju (turvalisus, mõju inimese tervisele, puhkemajandus, rannatraditsioonide jätkusuutlikkus). Käsitleb ainult detailplaneeringu kavandatu mahus sotsiaal-majanduslikke mõjusid; X – vastavus Hanila valla üldplaneeringule ja arengukavadele.

Tabel 5. Kriteeriumite võrdlemine KRITEERIUMID I II III IV V VI VII VIII IX X 0,6 0,4 0,3 0,7 0,5 0,5 0,8 0,2 0,2 0,8 0,2 0,8 0,4 0,6 0,1 0,9 T 0,3 0,7 Ä 0,4 0,6 H 0,5 0,5 T 0,8 0,2 S 0,2 0,8 U 0,2 0,8 S 0,4 0,6 0,1 0,9 0,3 0.7 0,6 0,4 0,9 0,1

Corson OÜ. Töö nr 0910 80 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,3 0,7 0,3 0,7 0,9 0,1 0,4 0,6 0,4 0,6 0,4 0,6 0,2 0,8 0,3 0,7 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 0,6 0,4 0,5 0,5 0,6 0.4 0,6 0,4 0,5 0,5 0,6 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 ∑ - 45 3,4 3,3 5,4 4 0,6 5,4 5,9 5,1 6,3 5,6 Krit. I II III IV V VI VII VIII IX X Kaal 0,075 0,073 0,12 0.089 0,013 0,12 0,131 0,113 0,14 0,125

Looduskeskkonna mõjude osakaal kriteeriumides on 73,5 % ja sotsiaal-majanduslike mõjude osakaal on 26,5 %.

4.3.3.3 Lahendite võrdlus kriteeriumide alusel Abaja meremudast puhastamise lahendid: Lahend 1 – abajast meremuda ei eemaldata ja abajas kasvab kinni. Lahend 2 – abajasse rajatakse ca 180 m pikkune paaditee põhjalaiusega 10 m ja eemaldatava meremuda maht on ca 1450 m3. Lahend 3 – meremuda mahuga ca 4400 m3 eemaldatakse kogu abaja laiuse ulatuses.

Lahendite paremusjärjestuse koostamisel on paaride viisiliselt kavandatavat tegevust võrreldud kolme lahendiga iga kriteeriumi kohta. Hinne näitab milline on lahendite suhteline paremusjärjestus antud kriteeriumi suhtes.

Corson OÜ. Töö nr 0910 81 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Lahendite võrdlus I (mõju mereelustikule) ja II (mõju taimestikule sh kaitsealustele liikidele ja mullastikule) kriteeriumi alusel Tabel 6. ja 7. I II L Eelistus ∑ Hinne L Eelistus ∑ Hinne 1 0,8 0,9 1,7 0,567 1 0,8 0,9 1.7 0,567 2 0,2 0,6 0,8 0,267 2 0,2 0,6 0,8 0,267 3 0,1 0,4 0,5 0,166 3 0,1 0,4 0,5 0,166 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Lahendite võrdlus III (mõju linnustikule ja loomastikule sh kaitsealustele liikidele) ja IV (mõju maastikule) kriteeriumi alusel Tabel 8. ja 9. III IV L Eelistus ∑ Hinne L Eelistus ∑ Hinne 1 0,8 0,9 1,7 0,567 1 0,3 0,3 0,6 0,2 2 0,2 0,5 0,7 0,233 2 0,7 0,5 1,2 0,4 3 0,1 0,5 0,6 0,2 3 0,7 0,5 1,2 0,4 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Lahendite võrdlus V (mõju rannale ja rannaprotsessidele) ja VI (mõju Väinamere hoiuala terviklikkusele ja kaitsekorraldusele) kriteeriumi alusel. Tabel 10. ja 11. V VI L Eelistus ∑ Hinne L Eelistus ∑ Hinne 1 0,8 0,8 1,6 0,534 1 0,6 0,6 1,2 0,4 2 0,2 0,5 0,7 0,233 2 0,4 0,5 0,9 0,3 3 0,2 0,5 0,7 0,233 3 0,4 0,5 0,9 0,3 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Lahendite võrdlus VII (mõju Puhtu-Laelatu looduskaitseala Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübile 1160 – laiad madalad abajad ja lahed) ja VIII (kumulatiivne mõju) kriteeriumi alusel Tabel 12. ja 13. VII VIII L Eelistus ∑ Hinne L Eelistus ∑ Hinne 1 0,2 0,1 0,3 0,1 1 0,6 0,6 1,2 0,4 2 0,8 0,4 1,2 0,4 2 0,4 0,5 0,9 0,3 3 0,9 0,6 1,5 0,5 3 0,4 0,5 0,9 0,3 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Lahendite võrdlus IX (sotsiaal-majanduslikud mõjud: turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule, puhkemajandus, rannatraditsioonide jätkusuutlikus) ja X (vastavus Hanila valla üldplaneeringule ja arengukavadele) kriteeriumi alusel Tabel 14. ja 15. IX X L Eelistus ∑ Hinne L Eelistus ∑ Hinne 1 0 0 0 0 1 0,3 0,3 0,6 0,2 2 1 0,5 1 0,5 2 0,7 0.5 1,2 0,4 3 1 0,5 0 0,5 3 0,7 0,5 1,2 0,4 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Corson OÜ. Töö nr 0910 82 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Lahendite väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne) Tabel 16. Kriteerium Kaal L1 L2 L3 I 0,076 0,0431 0,0203 0,0126 II 0,073 0,0414 0,0195 0,0121 III 0,12 0,068 0,028 0,024 IV 0,089 0,0178 0,0356 0,0356 V 0,013 0,007 0,003 0.003 VI 0,12 0,048 0,036 0,036 VII 0,131 0,0131 0,0524 0,0655 VIII 0,113 0,0452 0,0339 0,0339 IX 0,14 0 0,07 0,07 X 0,125 0,025 0,05 0,05 Väärtusindeks 0,3086 0,3487 0,3427 Paremusjärjestus III I II

Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks L2.

Lahendite võrdluses osutus parimaks 10 m laiuse paadisõidutee lahend kogu abaja meremudast puhastamise ees. Põhjuseks on siin oluliselt väiksemad puhastamise mahud.

Samas pikemas perspektiivis, arvestades abaja ökoloogilist seisundit on ilmselt otstarbekam valida kogu abaja puhastamine.

Teostades ainult paadisõidutee osa puhastamise jätkub abaja paadisõidutee väljapoole jäävate osade kuivaks jäämine ja kinnikasvamine, mis tähendab ka paadisõidutee meremudast korduspuhastamiste vajadust.

4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine

20,3 ha Rannaääre kinnistu on väga liigendatud ranniku osaga – mereveepiiri on kinnistul ca 3 km. Kuna kinnistu asub Väinamere hoiualal ja rannaalas ning kinnistul on rohkesti kaitsealuseid objekte, siis tuleb siin kõigi tegevuste kavandamistel ja tegemistel lähtuda eestkätt hoiuala, kaitsealuseid objekte ja randa puudutavatest õigusaktidest. Meremuda ladestamiskohtade juures on käsitletud ja hinnatud kavandatu suhet rannakasutuse kitsenduste ja hoiuala kaitsekorraldusest tulenevate piirangutega.

4.4.1 Detailplaneeringu ja meremuda ladestamiskohtadega seonduvad seadussätted

Veeseaduse § 5. kohaselt kuulub Pivarootsi lahe Rannaääre kinnistu sisse ulatuv abajas riigile ja ei ole tsiviilkäibes. Asjaõigusseaduse § 159 lg 2 järgi võib avalikku veekogu igaüks kasutada seaduses või selle alusel kehtestatud korras.

Corson OÜ. Töö nr 0910 83 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Kõik töö nr 0808 kolm (lisa 4) ja kaks KMH protsessis lisandunud meremuda ladestamisala asuvad Väinamere hoiualal Täiksi laiul puhastatava abaja lähipiirkonnas. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §32 lõike 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Sama paragrahvi lõike (5) järgi hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.

LKS § 1 lõige 1 järgi on seaduse eesmärgiks looduse kaitsmine ja selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on eesmärgiks ka kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine.

Vastavalt LKS § 3 lõige 1-le loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.

LKS § 4 lõike 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kaitsealune liik looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.

LKS § 46 lõike 3 kohaselt liikide III kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

LKS § 48 lõike 3 järgi III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt (4) Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.

Väinamere hoiualal asuval Rannaääre kinnistul on vastavalt kaitsekohustuse teatisele nr 74 HA/Vä kaitstavad elupaigatüübid: rannaniidud ja loodud. Antud elupaikade kaitse tuleb vastavalt seadusele kinnistul tagada.

Corson OÜ. Töö nr 0910 84 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi Veeseaduse § 10 kohaselt on kallasrajaks kaldavööndis olev kaldariba avaliku veekogu ääres ja selle laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 1 järgi on laevatatavatel veekogudel kallasraja laius 10 m.

Vastavalt LKS §36 lõikele on rannal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Kallasraja laius Rannaääre kinnistu rannas on 10 m. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohalikud omavalitsused kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale.

Vastavalt LKS §34-le on ranna kaitse-eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Rannas toimimisteks on seadusandjal ette nähtud ranna kasutamise kitsendused.

LKS §35 lõike 1 järgi on Rannaääre kinnistul vastavateks kitsendusteks: ranna piiranguvöönd, ranna ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud, et lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Sama paragrahvi lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.

Kuna Hanila valla üldplaneeringuga ei ole vallas korduva üleujutusega ala piiri rannas määratud, siis tuleb Hanila vallas üleujutatud ala piiriks lugeda ühe meetri samakõrgusjoont. Seega Hanila valla randadel on ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndi laiuseks üleujutatava ala laius (tavalisest veepiirist kuni 1 m samakõrgusjooneni) + LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiused. Alljärgnevalt on esitatud vööndite laiused ja nendes lubatud ning keelatud tegevused.

LKS §37 lõike 1 järgi on läänemere rannal ranna piiranguvööndi laiuseks 200 m. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

LKS §38 lõike 1 punkt 2 sätestab mererannal ehituskeeluvööndi laiuseks 100 meetrit. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud ehituskeelu mitte laienemise juhtusid siin ei käsitle, kuna need võimalused ei ole detailplaneeringu kavandatud tegevused. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tohib rannale lautrit ja paadisilda rajada, kui see ei ole vastuolus ranna kaitse-eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2.

Corson OÜ. Töö nr 0910 85 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

LKS § 40 lõike 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse-eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. KMH aruandes on ehituskeeluvöönd ja selle vähendamine põhjalikumalt lahtikirjutatud ptk 4.2.9 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus.

LKS §39 viitab, et ranna veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses.

Veeseaduse § 29 lõikes 1 on toodud, et vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on Läänemerel 20 m ja lõike 3 järgi on tavaline veepiir käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või - auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal.

4.4.2 Meremuda ladestamisalade valik „Maa ja Vesi” 2008. a eksperthinnangus on abaja meremudast puhastamisel võimalike ladestamiskohtadena (nr 1, 2 ja 3) pakutud välja Täiksi laiul olevaid alasid (lisas 4 oleval asendiplaanil). KMH protsessis on lisandunud veel kaks ladestamiskohta (nr 4 ja 5) , mis on nagu esimesed kolm kantud detailplaneeringu põhijoonise eskiisile (lisa 16).

Ladestamisala 1 valikul on „Maa ja Vesi” eksperthinnangus arvestatud mõningast kaitstust lõunatuulte eest ja antud ranniku osale metssigade poolt põhjustatud kahjustusi (foto 16).

Igal aastal on antud ladestamisala piirkonnas toimunud metssigade poolt ulatuslikud segituhnimised. Kinnistu omanik on lasknud antud segipööratud alad igal aastal tasandada, et saaks teostada rannaniidu taastamiseks ja säilitamiseks vajalikku niitmist. Metssigade poolt segituhnitud aladelt (kõik asuvad perioodiliselt mereveega üleujutatavatel aladel) on kindlasti perioodilistel merevee üleujutustel toimunud ka mõnevõrra suuremat väljauhet, kui kõrval olevalt taimestunud rannaosalt.

Taimestunud aladelt on üldiselt väljauhe oluliselt väiksem kui taimestumata aladelt. Samas, nagu mullastiku peatükist ja taimestiku koosluste kirjeldustest võib välja lugeda on kõik Täiksi laiu mullad ja rannaniidu kooslused tekkinud ning arenenud perioodiliste merevee üleujutuste tingimustes (seoses maapinna kerkimisega on üleujutuse ulatus ehk mõnevõrra vähenenud). „Maa ja Vesi” eksperthinnangus on toodud mereveetasemete tõenäosuse tabel ja käsitlenud kuni 1 m absoluutkõrguseni ulatuvaid üleujutusi.

Ladestades metssigade poolt segisongitud alale ca 35 cm paksuse värske meremuda kihi võivad sigade kahjustused isegi suureneda, kui antud kiht ei ole taimestunud. Ladestamisala 1

Corson OÜ. Töö nr 0910 86 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

ca 0.28 ha ala pinna moodustavad vahetult peale muda ladestamist ja pinna tasandamist huumushorisondi ja muda segune pinnas.

Foto 16. Ladestamisalal nr 1 olev metssigade kahjustus. Omaniku foto 12.04.2009.

4.4.3 Meremuda ladestamisega kaasnevad mõjud. Peatüki koostamisel on kasutatud P. Vissaku 2009. ja 2010. a Rannaääre kinnistul tehtud välivaatuste ning hinnangute materjale, mida on täiendatud teiste ekspertide välivaatlustest ja teistest infoallikatest ning seiretest saadud informatsiooni põhjal.

4.4.3.1 Üldine Muda ladestamine üleujutatavatele rannikualadele mõjutab oluliselt rannikul elutsevate liikide elutegevust. Otsene mõju muda ladestamisel avaldub väikeselgroogsete ja nende elupaikade matmisel muda alla.

Ladestamisaladel, mis jäävad meretõusu piiridesse, leiab aset mõnevõrra suurem muda erosioon kui tavaliselt. Selle tagajärjel võivad muutuda keskkonnatingimused rannalähedase mereala põhjas ja sellest tulenevalt mõningaselt ka põhjaelustik ja kalastik, mis omakorda võib kajastuda lindude toitumistingimuste muutustes.

Mõjufaktorid muda ladestamisel on süvendaja ning muda teisaldava mobiilse transpordivahendi tegevus. Mõju suurus sõltub süvendusmahust, tehnoloogilistest võtetest, tööde läbiviimise ajast ja ilmastikust.

Corson OÜ. Töö nr 0910 87 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.4.3.2 Ladestamisala nr 1 kirjeldus ja mõjud

Foto 17. Vaade pilliroostunud ladestamisala keskosale. M. Saul 07.06.2010.

„Maa ja Vesi” eksperthinnangu ladestamisala nr 1 ulatub peaaegu merest kuni fotol 17 paremal pool kasvavate kadakateni. Ladestamisala nr 1 suuruseks on kavandatud 2800 m2. Enne muda ladestamist on alalt kooritava huumuspinnase hinnanguliseks mahuks kavandatud 420 m3. Koorimise järgselt oli alalt kavandatud tõkketammi rajamiseks võtta pinnasekiht mahus 40 m3 (täpsemalt ptk 4.3.1 Abaja meremudast puhastamise kavandamine ja mahud). Alale ladestatava keskmiselt 35 cm paksuse mudakihi maht on 1000 m3 (lisa 4 tabelis 2). Ladestava mudakihi paksuse suurendamisel 20 cm võrra võiks alale mahutada täiendavalt veel 580 m3 muda.

Ladestamisala absoluutkõrgused on vahemikus 0 – 1,00 m. Ala asub vahetult abajast läänepoole jääva poolsaare läänepoolsel rannikul. Üle poole kavandatud ladestamisalast on absoluutkõrguste vahemikus 0 – 0,50 m. Tavalisest veepiirist on ladestamisala merepoolne piir 0 – 13 m kaugusel. Ladestamisala ida piirdel olevast 1 m samakõrgusjoonest on tavalise veepiirini 20 – 40 m.

Ladestamisala nr 1 asub veekaitsevööndis (üleujutusala + 20 m), kus veeseadusest tulenevalt on igasugune majandustegevus, peale lubatud hooldustegevuse (niitmine, mereheite eemaldamine, roo lõikus), keelatud.

Ladestamisala nr 1 moodustab osa siinsete randade lindude rände seisukohast väga olulisest rändepeatusbiotoobist, peale selle asub siin olulise tähtsusega III kaitsekategooria punajalgtilderi rände-, pesitsus- ja toitumisbiotoop (joonis 5).

Corson OÜ. Töö nr 0910 88 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Ladestamisalal nr. 1 esineb vahetu ja oluline mõju antud ala kasutavale linnustikule. Ladestamisalade substraadi katmine mõnekümne sentimeetrise mudakihiga muudab oluliselt lindude rändepeatumis-, toitumis- ja pesitsustingimusi.

Foto 18. Ladestamisala nr 1 keskelt 0,75 m samakõrgusjoonest vaade mere poole M. Viigisalu 17.08.2010.

Fotol 18 on näha mereheite vöönd 0,75 samakõrgusjoonel.

Võimalikud kõrgveeseisud ja edelast puhuvate tormituultega kaasnev tormilainetus võib põhjustada ladestamisalalt nr 1 ladestatud meremuda väljauhet merre. Erosiooni tõenäosust tõstab ka see, et alates 2005. aastast on piirkonnas sügistormid ja varatalvised tormid leidnud aset kõrge veeseisuga ning külmumata mere korral. Meremuda kandumisel merre, sadeneb see esmajoones kaldalähedasse vööndisse, kus looduskeskkonna vastupanu- ja taastumisvõime sõltub hüdrodünaamikast ja ilmastikust. Tormid ja tuuled võivad avaldada nii destruktiivset kui kumulatiivset mõju, sõltuvalt tuule suunast ja veeseisust.

Suure tõenäosusega toimub kuni taimestumiseni, alalt tavalisest veidi suurem erosioon merre, kuna kavandatav ladestamisala jääb kõrgveepiirist madalamale. Muda pikaajalise ja rohke erosiooni tagajärjel ladestusalalt 1 võivad muutuda rannikulähedase mereala keskkonnatingimused ja sellest tulenevalt ka põhjaelustiku ja kalastiku ning lindude toitumistingimused. Keskkonnatingimused taastuvad aktiivse erosiooni lakkamisel. Kindlasti peab siin arvestama, et antud alalt on läbi aegade toimunud alati mõningane väljauhe. See on siinsetele rannikutele omane looduslik protsess, mis oli, on praegu ja jätkub ka tulevikus. Väljauhte intensiivsus ja maht oleneb meteoroloogilistest tingimustest.

Muda erosiooni korral võimaliku kõrgvee tagajärjel võib laiguti taastuda varasem kivine ja veeriseline substraat ja sellele iseloomulik rannaniit, peamiselt rannika, punase aruheina, valge kasteheina ja tuderloa kooslustega, merest kaugemal ka orasheina ning roog-aruheina

Corson OÜ. Töö nr 0910 89 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

kooslused. Ladestatud muda väljauhte ohu võimalikkust kinnitavad nii mereveetasemete tabel (aasta maksimaalse 0,85 m kõrguse mereveetaseme esinemissageduse tõenäosus on 50 %) kui ka mullastiku peatükis toodud Täiksi poolsaarel levivad ArG ja Gr mullad ning rannaniidu kooslused, mis said tekkida ainult perioodiliste mereüleujutuste tingimustes.

Otsene ja oluline mõju muda ladestamisel avaldub ka väikeselgroogsete ja selgrootute elupaikade matmisel muda alla. Kinnistul on selgrootutest loomadest III kaitsekategooria luha-, väike- ja vasakkeermese pisiteo elupaigad.

Suur osa ladestamiseks määratud alast on praegu, kas nitrofiilne makrovegetatsioon ehk lämmastikulembene kõrgrohustu, kus domineerivad pilliroog, pujud, maltsad, soolikarohi jt. Osa alast on rannaniit, mis pärast muda ladestamist ja taimkatte taastumist ilmselt asendub ülalkirjeldatud nitrofiilse kooslusega.

Väinamere hoiualal asuval Rannaääre kinnistul on üldise piiranguna (lisa 5) vastavalt Looduskaitseseaduse §32 lõikele 2 keelatud kaitstavate elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine või kaitstavate liikide oluline häirimine; tegevus, mis ohustab kaitstavate elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsat seisundit. Vastavalt kaitsekohustuse teatisele nr 74 HA/Vä on kinnistul kaitsealused rannaniidud ja loodud.

Ladestamisalale nr 1 kavandatud pinnasekoorimine, tõkketammi rajamiseks pinnase võtmine, meremuda ladustamine ja tallamine on vastavalt LKS §32 lõikele 2 Väinamere hoiualal keelatud tegevused. Ladestusalal nr 1 pinnase koorimise ja tõkketammi rajamiseks pinnasevõtmise ärajätmine ei vähendaks oluliselt ladestamistegevusega kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid ja ohte.

Ladestamistegevustega ladestusalale nr 1 kaasneb oluline oht: rannaniidu muutuseks; olulisele lindude rändepeatus-, pesitsus- ja toitumisbiotoobile, meremuda erosiooniks rannikumerre.

4.4.3.3 Ladestamisala nr 2 kirjeldus ja mõjud. „Maa ja Vesi” eksperthinnangu ladestamisala nr 2 suuruseks on kavandatud 500 m2. Enne muda ladestamist alalt kooritava huumuspinnase hinnanguline maht on 80 m3. Alale ladustatava keskmiselt 30 cm paksuse mudakihi maht on 150 m3 (tabel 4). Ladustava mudakihi paksuse suurendamisel 20 cm võrra on võimalik alale täiendavalt mahutada 100 m3 muda.

Ladestamisala absoluutkõrgused on vahemikus 0 – 1,00 m. Ala asub vahetult abaja tipust abaja läänepoolsel rannikul. Üle poole kavandatud ladestamisalast on absoluutkõrguste vahemikus 0 – 0,50 m. Tavalisest veepiirist on ladestamisala abajapoolne piir 0 – 10 m kaugusel. Ladestamisala lääne piirdel olevast 1 m samakõrgusjoonest on abaja tavalise veepiirini 15 – 30 m.

Ladestamisalal nr 2 laotatakse muda abaja kõrvale rannaniidu ja niiskemate aruniitude mosaiigile, kus see erosioonile allub mõneti vähem kui ladestamisala nr 1 rannik, mis on avatum edelast puhuvatele meretuultele ja sellega kaasnevale tormilainetusele. Abajas on läänekaartest puhuvatele tormituultele varjatud ca 1,00- 1,71 m (absoluutkõrgused) neeme harjaga, mille suuremal osal kasvab kadastik.

Corson OÜ. Töö nr 0910 90 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Ladestamisala nr 2 jääb esiplaanil niidetud alal olevast kivist kuni kadastikuni ja niitmata pillirooga alale. 2009. ja 2010. a välitööde käigus vahetult ladestamisalal kaitsealuseid liike ei tuvastatud.

Ladestamisalas lõunapiirini ulatub suure käopõlle (LK III) asurala. 2010. a suvise seire käigus tuvastatud suure käopõlle asukoht on esitatud peatükis 2.1.7.3 Kaitsealused loomaliigid oleval joonisel 5.

Foto 19. Vaade muda ladestamisalale nr 2 ja abajale. P. Vissak 30.06.2009.

Ladestamisala nr 2 praeguse taimkatte asemele kujuneb tõenäoliselt sekundaarne nitrofiilne kooslus, kus hakkavad domineerima mitmed maltsaliigid, pujud jt. lämmastikulembesed liigid, näiteks angervaks, soo-kurereha, luht-kastevars. Võrreldes ladestusalaga nr 1 on alal nr 2 tõenäolisem niidutaimkatte taastumine.

Ladestamisala nr 2 koos ülejäänud abajat ümbritseva rannaosaga on osa siinsete randade lindude rände seisukohast tähtsast rändepeatusbiotoobist ja toitumisalast. Ladestamistegevusega kaasneb oht: rannaniidu muutuseks, olulisele lindude rändepeatusbiotoobile ja toitumisalale ning meremuda erosiooniks rannikumerre. Samas ka pinnasekoorimise ärajätmine ei vähendaks oluliselt eeltoodud ohte.

Kuna ladestusala asub vahetult meremudast puhastatava abaja kõrval, siis abaja puhastamisega kaasnevad mõjud lindude rändepeatus- ja toitumistingimustele kumuleeruvad ja avalduvad seetõttu suuremana, kui ainult abaja puhastamisel mudast oleks avaldunud.

Ladestamisalale nr 2 kavandatud pinnasekoorimine, meremuda ladestamine ja tallamine ei ole vastavuses LKS §32 lõikega 2.

Corson OÜ. Töö nr 0910 91 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.4.3.4 Ladestamisala nr 3 kirjeldus ja mõjud. „Maa ja Vesi” eksperthinnangu ladestamisala nr 3 suuruseks on kavandatud 2100 m2. Enne muda ladestamist alalt kooritava ja hiljem tagasi pandava huumuspinnase hinnanguline maht on 320 m3. Alale on kavandatud ladestatava keskmiselt 25 cm paksuse mudakihi maht on 550 m3 (tabel 4). Ladestava mudakihi paksuse suurendamisel 20 cm võrra võiks alale mahutada täiendavalt veel 500 m3 muda.

Foto 20. Vaade tiigi tagusele pilliroostunud ladestamisalale nr 3. M. Saul 07.06.2010.

Ladestamisala nr 3 hõlmab tiigi pillirooga kaetud kaldaid Ladestamisala absoluutkõrgused on vahemikus 0,30 – 1,25 m, valdav vahemik jääb 0,30 m ja 1,00 m vahele. Ladestamisalal asuvasse lohku (lohu põhja absoluutkõrgus on 0,03-0,18 m) tekkib ajuti pinnaveeline veekogu, mida antud KMH käsitluses on nimetatud tiigiks.

Foto 21. Tiigi panoraam. P. Vissak 13.04.2009.

Corson OÜ. Töö nr 0910 92 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

55-60 cm tüseduse mudakihi korral mahuks paaditee süvendusmaterjal ladestamisalale, samas sellise tüsedusega mudakihiga katmisel võtaks endise pilliroostunud ala endise seisundi taastumine mitu aastat aega. Kuna taimkatteta ja hõreda taimkattega alalt on suurem väljauhte oht, kui taimkattega alalt, siis kasvab seega oluliselt oht tiigi kinnikasvamiseks ja lindudele tähtsa rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoobi kadumiseks.

Foto 22. Vaade veesilma ümbritsevale pilliroole. M. Saul 07.06.2010. Põhiliselt on tiik sadeveetoiteline samas meretõusu tingimustel täidab lohu merevesi – vähemalt kord 1-2 a jooksul (foto 21).

Erinevatel aastatel ja aastaaegadel on lohk (põhi ca 1200 m2) olnud ka kuiv või siis 100 – 300 m2 veesilmaga, mida ümbritseb pilliroostunud ala. Varasematel kaartidel (põhikaart, aerofoto, lisas olev looduslike maade inventeerimise kaart jt) antud veesilm puudus. Praegusel uuemal põhikaardil on veesilm olemas.

Fotol 22 vasakul pool olev kadastik on pesitsemispaigaks III kaitsekategooria vööt- põõsalinnule (ptk 2.1.7.3 Kaitsealused loomaliigid ja joonis 5). Ladestamisala nr 3 lähim kaugus läänes olevast tavalisest mereveepiirist on ca 55 m ja abaja (põhjapool) tavalisest veepiirist on ca 45 m. Ladestamisalast lääne suunas jääb mere ja neeme vahele 5-25 m laiune seljandik absoluutkõrgustega 1,25 m kuni 1,48 m.

Ladestamisalal nr. 3 taastub pärast muda ladestamist tõenäoliselt roostik, kuid ilmselt lisandub ka sinna nitrofiilseid liike, mille tagajärjel roostikukoosluste konfiguratsioon eeldatavalt muutub ning seega muutuvad ka linnustiku, väikeselgroogsete ning selgrootute elutingimused. Kui pilliroostunud tiigikaldalt õnnestub vältida märkimisväärse hulga muda tiigi põhja (pilliroost ümbritsetud veesilm) valgumist, siis jääks veesilm avatuks.

Corson OÜ. Töö nr 0910 93 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Tiigis (tegelikult on see veidi kõrgemate reljeefiosade vahele jääv lohk, mis maapinna kerkimise tõttu on kaotanud ühenduse merega) oleva veetaseme kõrgus sõltub mereveetasemetest ja olnud sademete hulgast. Varasematel aegadel on olnud tiigist ilmselt kuivenduslikul eesmärgil kaevatud kraav. Praegu on see täis ja vaevu märgatav. Tiigi kruusakas klibune põhi on kaetud õhukese mudase ja toorhuumusliku kihiga. Kõrgete mereveetasemete ja tormituultega tiik täitub mereveega (foto 21).

Praegusel kujul on see veesilm üsna väärtuslik maastikuelement, kus kevadeti peatuvad ja toituvad linnud (siin võib toitumas kohata merikotkast I kaitsekategooria) ja kus varjuvad ka sulgivad linnud. Samas praegu toimub looduslikult pidev tiigi kinnikasvamisprotsess ja mõne aasta pärast tõenäoliselt tiigi avatud „veesilm” kaob. Tiigi kinnikasvamine toimub ka kui tiigi kallastele meremuda ei ladestata. Seega ühel juhul (ladestatakse meremuda) on see kiirem ja teisel juhul (ei ladestata meremuda) on kinnikasvamise protsess aeglasem.

Tiigi säilitamiseks tuleks tiigi põhi puhastada mudast ja sinna jõudnud pilliroost. Kuna tiigi põhja katva muda tüsedus on üldiselt väike ca 5-20 cm, siis oleks otstarbekas see ladustada vahetult tiiki piiravale pilliroostunud alale. Muda vähese kogus tõttu toimuks pilliroostunud alal muda ladustamine laiguti ja väga õhukese (3-10 cm paksuse) kihina. Tiigi põhja puhastamine peab toimuma talvisel perioodil. Tiigi põhjast võetava vähese muda ladustamisel talvisel perioodil õhukeste laikudena (mosaiikselt) niidetud pilliroostunud alale, puhul ala endine taimestik (pilliroog) taastub samal aastal ja lindudele tähtsas rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoobis praegune toimimine on ainult väheselt häiritud.

Muda ladustamisel (500- 1000 m3) tiiki ümbritsevale pillirooalale eeldatavalt toimub mõningane muda valgumine tiiki, mis kiirendab veesilma kinnikasvamist ja nõnda, kaob kinnistult lindudele tähtis rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoop.

Tiiki ümbritsev roostik on samuti lindudele tähtis pesitsemise, sulgimise ja toitumisebiotoop, mida meremudaladustamine oluliselt häirib kuni endise seisundi taastumiseni (1-3 a).

Lähtudes LKS §32 lõige 2 ja tiigi kinnikasvamise ohust ei ole ladestamisala nr 3 sobiv meremuda ladestamiseks.

4.4.3.5 Ladestamisala nr 4 kirjeldus ja mõjud Ladestamisala nr 4 asub abajast idas pilliroostunud alal (fotod 23 ja 24). Ladestamisala jääb ranna veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse. Abaja ja ladestamisala vahele jääb fotol 23 paremal pool olev kõrgem kadastikuga ala.

Võrreldes ladestamisaladega nr 1, 2 ja 3 asub ala aktiivsemate rannaprotsesside alast kaugemal ja otseste meretuulte eest varjatumas kohas. Ala jääb kogu ulatuses pilliroostunud alale, absoluutkõrgused jäävad 0 – 0,60 m vahele ja lähim kaugus tavalisest veepiirist ca 25 m.

Mereveetasemete tõusudest tingitud muda väljauhet vähendab ladestusala ja tavalise veepiiri vaheline ca 25 m laiune pilliroostik, olles nagu puhveralaks mere ja ladestusala vahel ja seda ei tohi enne talvist ladestamist niita. Samas ladestusalal kasvav roog peab olema niidetud ja niidetu peab olema ladestusalalt ka koristatud. Võimaldab paremini ja kiiremini pilliroo kasvupinnasesse muda sidumist.

Corson OÜ. Töö nr 0910 94 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Foto 23. Pilliroostunud ala paremale kõrvale jääv kadastiku taga on abajas. M. Saul 07.06.2010.

Foto 24. Madala pilliroostunud ala taga on ajutiste hoonete juurde viiv tee. M. Saul 07.06.2010.

Corson OÜ. Töö nr 0910 95 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Ladestamisalal nr 4, suurusega ca 3400 m2, taastub endine taimestik (pilliroog) pärast 15 – 20 cm paksuse (mahuga 510 – 680 m3) meremudakihi ladestamist eeldatavalt talvele järgneval taimede vegetatsiooniperioodil.

Ladestamisel 40 cm kihina (maht 1360 m3) on endises mahus roostiku taastumine mõnevõrra aeglasem ja alale võib lisanduda väheselt nitrofiilseid liike, mille tagajärjel roostikukoosluste konfiguratsioon eeldatavalt oluliselt ei muutu. Seega ei muutu ka linnustiku, väikeselgroogsete ning selgrootute elutingimused roostikus oluliselt. Mõningane häiring on võimalik esimesel aastal, kuid teisel aastal on elutingimused roostikus elavatele liikidele põhiliselt taastunud. Sellisel juhul on alale praktiliselt võimalik ladustada abaja paatitee puhastamisel saadav muda (maht 1450 m3).

Ladestusala nr 4 asub meremudast puhastatavast abajast idapoole. Abaja suudmeosa idarand jääb ladestusalast ca 35-40 m kaugusele.

Ladestatav meremuda tuleb ladestualale nr 4 ja vajadusel ka nr 5 tuua mööda abaja suudme poolset rannaniitu, mis jääb põhjapoole III kaitsekategooria kahkjaspunase sõrmkäpa asuralast (lisa 16).

4.4.3.6 Ladestamisala nr 5 kirjeldus ja mõjud

Ladestamisala nr 5 asub idapoolsest lautrist põhjapoole jääval pilliroostunud alal. Ala nr 5 jääb ranna veekaitse ja ehituskeeluvööndisse.

Foto 25. Ladestamisala nr 5 jääb otsevaates olevale pilliroostunud alale. M. Viigisalu 17.08.2010.

Corson OÜ. Töö nr 0910 96 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Võrreldes ladestamisaladega nr 1, 2 ja 3 leevendab alal aktiivseid rannaprotsesse ladestamisala nr 5 ees olev madal ja pilliroostunud laht. Ala nr 5 jääb kogu ulatuses roostikku (fotod 25 ja 26). Ala nr 5 ning lahe lahtise vee vahele jääb ca 20 – 40 m laiune roostik, mis on võimaliku muda väljakannet vähendavaks puhvriks. Ladestamisala nr 5 absoluutkõrgused jäävad 0 – 0,75 m vahele ja lähim kaugus tavalisest veepiirist ca 20 - 40 m.

Foto 26. Ladestamisala nr 5 jääb teest vasakule pilliroostunud alale. M. Viigisalu 17.08.2010.

Ladestamisala nr 5 on suurusega ca 7000 m2. Alal nr 5 taastub pärast talvel 15 – 20 cm paksuse (maht 1050 – 1400 m3) meremudakihi ladestamist järgneval taimede vegetatsiooniperioodil endine taimestik (pilliroog). Alale on võimalik ladustada abaja paatitee puhastamisel saadav muda (maht 1450 m3).

Ladestusala nr 5 piirneb lõunast III kaitsekategooria ristpardi rände-, pesitsus- ja toitumisalaga (joonis 5). Ladestamisel 40 - 45 cm (maht 2800 – 3150 m3) on võimalik, et endises mahus roostiku taastumine on mõnevõrra aeglasem ja alale võib lisanduda väheselt nitrofiilseid liike, mille tagajärjel roostikukoosluste konfiguratsioon eeldatavalt siiski oluliselt ei muutu ja seega roostikus linnustiku, väikeselgroogsete ning selgrootute elutingimused oluliselt ei muutu. Roostiku elustikule on Mõningane häiring on esimesel aastal, aga teisel aastal on eeldatavalt endised elutingimused olulises osas taastunud. Võimalik et mõnedele liikidele on esimesel ja teisel aastal võimalik, et ka hiljem rände-, pesitsus- ja toitumistingimused isegi paremad (mõeldud on liike, kelle elutingimusi liiga tihe roostik pärsis).

4.4.3.7 Ladestamisalade võrdlemisest tulenevad järeldused ja kokkuvõte Rannaääre kinnistul meremuda ladestamiseks koha leidmise teeb probleemseks kinnistu asumine hoiualal ja madalas rannaalas, mis LKS järgi jääb ranna veekaitse- ja

Corson OÜ. Töö nr 0910 97 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

ehituskeeluvööndisse. Kõik lisas 16 detailplaneeringu joonise eskiisile kantud ja KMH aruandes käsitletud viis ladestamisala jäävad ranna veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamist on käsitletud peatükis 4.2.7 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus.

Kuna „Maa ja Vesi” eksperthinnangus kolm väljapakutut ladestamisala LKS §32 lõige 2 ja muda võimaliku erosiooni, mõju tõttu rannaniidule ning kaitsealustele objektidele ei ole sobivad, siis KMH protsessi käigus on püütud leida Rannaääre kinnistule veel võimalikke ladestamisalasid. Käsitletavad ladestamisalad nr 4 ja 5 on kantud nagu ladestamisalad 1, 2 ja 3 detailplaneeringu põhijoonise eskiisile (lisa 16).

Vastavalt kaitsekohustuse teatisele nr 74 HA/Vä on kinnistul kaitsealused rannaniidud ja loodud.

Ladestamise planeerimisel peame arvestama, et ladestatu esialgne mass väheneb koheselt kuivamise läbi 20 - 25 % ja edasi paari aasta jooksul esialgsest kuni 2/3 võrra, näiteks algselt 40-45 cm paksusest kihist jääb lähima paari aastaga järgi alla 15 cm. Suurem vähenemine toimub niiskusesisalduse languse tõttu, aga oluline on ka mudas oleva orgaanilise aine lagunemine.

Abaja paaditee puhastamisel saadav meremuda (1450 m3) on võimalik ladestada alale nr 5 mosaiikselt ca 20 cm kihina või ladestusalale nr 4 ca 40 cm kihina. Ladestades talvisel ajal ei ole olulist mõju looduskeskkonnale ja linnustikule ning ka ladestamisjärgselt ei teki pilliroo kiire taastumisvõime tõttu olulist mõju roostiku linnustiku pesitsemisele, sulgimisele ja toitumisele.

Kogu abaja puhastamisel meremuda (4400 m3) ladustamine aladele nr 4 ja 5 tingib mudakihi paksuseks ca 40 cm.

Ladestusalade erinevusest tingitud mõjude avaldumine : 1. Ladestamisalad nr 4 ja 5 jäävad võrreldes aladest nr 1 ja 2 rohkem mere mõjupiirkonnast välja. 2. Ladestusaladelt nr 4 ja 5 on meremuda sattumine merre väljauhte tõttu, oluliselt väiksem kui aktiivsematelt rannaaladelt - ladestamisaladelt nr 1 ja 2 3. Ladestamisel alale nr 3 põhjustab muda erosioon tõttu tiigi kiiremat kinnikasvamist. 4. Ladestamisalad nr 4 ja 5 on pillirooalad ja nende taastumisvõime ja looduskeskkonna vastupanuvõime on oluliselt paremad ladestamisaladest 1, 2 ja 3. 5. Ladestusalad nr 1, 2 ja 3 on siinsete randade linnustikule tähtsad rändepeatus-, pesitsus- ja toitumisbiotoobid ning nendele ladustamine võib põhjustada lindude rändepeatumis-, toitumis- ja pesitsustingimuste halvenemise. 6. Ladestusalade nr 4 ja 5 kasutamisel kogu abaja muda ladustamisel sellist olulist ohtu ei kaasne, samas hinnanguliselt võib kaasneda aasta või kahene häiring. 7. Talvel ladestamisel korral ei häirita rändepeatusel viibivaid, sulgivaid, toituvaid ja pesitsevaid linde. 8. Kuna aladel nr 4 ja 5 ladestamine toimub ainult pillirooaladel, siis ka ladestamisjärgselt ei teki pilliroo kiire taastumisvõime tõttu olulist mõju roostiku linnustiku pesitsemisele, sulgimisele ja toitumisele. 9. Esimesel aastal kogu abaja muda ladustamise tõttu oleva häiring roostiku elustikule on ajutine ja roostiku taastumisel see kaob.

Corson OÜ. Töö nr 0910 98 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4.4.4 Kokkuvõte abaja meremudast puhastamise, muda transpordi ning ladestuse nõuetest ja tingimustest

Abaja meremudast puhastamise, muda transpordi ja ladestuse tingimustest ja nõuetest: 1. Abaja meremudast puhastamine peab toimuma talvisel perioodil madala mereveetaseme või kuiva abaja korral. 2. Abaja meremudast puhastamist ei tohi abaja ulatuses teha vahetult lauspaeni. Paele peab jääma vähemalt 5 cm moreeni või meremudakiht, mis on vajalikud abaja ökoloogilise seisundi (mere- ja rannikuelustik) kiiremaks taastumiseks. 3. Meremuda tuleb transportida kahkjaspunase sõrmkäpa (LK III) asuralast (lisa 16) põhjapoole jäävat külmunud rannaniiduala mööda kuni ladestusalale nr 4 ja vajadusel sealt edasi alale nr 5. 4. Ladestusalale nr 5 on võimalik muda transportida ka abaja lõunatipust mööda külmunud rannaniitu kagusse jääva kruusateeni ja edasi teed mööda ladestusalale. Selleks, et abaja mudast puhastamisel ja transpordil ei satutaks kahkjaspunase sõrmkäpa alale tuleks see enne looduses märgistada. 5. Rannaääre kinnistul tohib meremuda ladestada ainult ladestusaladele nr 4 ja 5. 6. Meremuda ladestamine peab toimuma talvisel perioodil ja külmunud pinnasega. 7. Ladestamisalalt peab olema varem pilliroog maha lõigatud ja alalt ära viidud ning sobivas kohas põletatud. 8. Ladestusalal peale pilliroo niitmist enne ladestamist pinnast ei koorita. 9. Ladestusaladest merepoole jäävatelt aladelt pilliroogu ei või paari aasta jooksul lõigata. See pillirooga ala jääb võimalike üle ladestusala ulatuda võivate mereveetasemete tõusude korral võimaliku muda erosiooni vähendavaks puhveralaks.

4.5 Mõju taimestikule

Väinamere hoiualal asuval Rannaääre kinnistul on üldise piiranguna (lisa 5) vastavalt Looduskaitseseaduse §32 lõikele 2 keelatud kaitstavate elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine või kaitstavate liikide oluline häirimine; tegevus, mis ohustab kaitstavate elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsat seisundit.

Rannaääre kinnistu taimestikku on käsitletud peatükis 2.1.6.2 Taimestiku ülevaade, 2.1.7.2 Kaitsealused taimeliigid, 4.2 Detailplaneeringuga kavandatu lahendid ja nendega kaasnevad mõjud, 4.3. Abaja meremudast puhastamine, 4.4 Meremuda ladestuskohtade valik, mõjud ja nende hindamine, 5.2 Eelhindamine, 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide hinnang, 8.1 Leevendusmeetmed.

Tallamine nii abaja meremudast puhastamisel kui meremuda teisaldamise käigus on omaette probleem. Kui nimetatud töid läbi viia külmunud pinnasega, on looduskeskkonna vastupanuvõime suur ja taastumine kestab lühikest aega.

Pehme pinnase korral toimub tugev läbitallamine isegi paeklibusel veeristikrannal, pehmemad ja mudasemad pinnased saavad tugevasti kahjustada. Selle käigus ületatakse looduskeskkonna vastupanuvõime märkimisväärselt ja taastumine kestab kaua. Sageli toimub sellisel juhul, aga varasema ökosüsteemi asendumine sekundaarsega.

Corson OÜ. Töö nr 0910 99 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Tallamiskahjustuste minimeerimine on eriti oluline kaitsealuste taimeliikidega rannaniidu aladel. Kindlasti peab abaja juurest meremuda transportimisel ladestamisaladele olema rakendatud kõik olulised leevendavad abinõud: transport ei tohi kahjustada kaitstavate taimeliikidega (kahkjaspunane sõrmkäpp, LK III) alasid ja peab toimuma külmunud pinnasega.

Kahkjaspunase sõrmkäpaga (LK III) ala on kantud lisas 16 oleval detailplaneeringu põhijoonise eskiisile ja abajast puhastatud muda transport tuleb suunata sellest alast põhjapoolt mööda. Kahkjaspunase sõrmkäpaga seonduvat on käsitletud pikemalt peatükis 2.1.7.2 Kaitsealused taimeliigid, kus on esitatud liigikirjeldus, tuvastamine ja joonisel 5 on esitatud asurala.

Paadilautrite ja tuulegeneraatori juurde käimise mõju taimestikule ei ole oluline ning sellega ei kahjustata elupaigatüüpe.

Foto 27. Vaade looduslikuna säilitatud õuealale. Vasakul on olmehoone ja saun. M. Viigisalu 17.08.2010.

Olemasolevad ajutised hooned ja rajatavad ehitised suurendavad inimtegevuse mõjuala ja suureneb mõju taimestikule ja kaitstavatele elupaikadele. Olemasolevate ajutiste hoonete muutmine püsihooneteks ei mõjuta enam oluliselt praegust keskkonnaseisundit kuna täiendavaid ehitustöid ei tehta. Puuduvad andmed, et olemaolevad ajutised ehitised oleksid oluliselt mõjutanud hoiuala kaitse-eesmärke.

Corson OÜ. Töö nr 0910 100 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Foto 28. Vaade eelmisele fotole vastassuunast ajutiste hoonete õuealale. M. Saul 07.06.2010.

Praegusel Rannaääre kinnistul on hetkel olemas ajutise ehitusloaga ehitatud ehitised ning nende mõju taimestikule on juba avaldunud. Hoonete vahel liikumiseks on õuealal kasvavate looduslike koosluste tallamise vähendamiseks rajatud laudteed. Ajutiste hoonete õuealale ei ole rajatud muru. Endise looduslikku rohttaimestikuga õueala on niidetud arvestusega, et taimed saaksid õitseda ja seemned valmida (fotod 27 ja 28).

Ranna kinnistul asuvad ajutised hooned on ettenähtud hooldustegevuse läbiviimiseks ja püsivat viibimist ei ole seal ette nähtud.

Planeeringu järgi soovitakse Ääre krundile ehitada elamu ja kuur. Elamu ehitamisega suureneb mõningaselt inimtegevuse mõju kogu Rannaääre kinnistule. Ehitatava elamu ja kuuri asukohas hävib puit- ja rohttaimestik, seal ei esine kaitstavaid elupaiku.

Ääre kinnistul ehitustööde ajal on mõju taimestikule suurem kui ehitiste ekspluatatsiooni ajal, kuid mõlemal juhul on tallamist rohkem kui kavandatud tegevuse puudumisel. Ehitustööde käigus rikutud pinnad taastatakse, rajatakse juurdepääsuteed. Täiendavat haljastamist maa-ala ei vaja.

Kuna kinnistu ajutiste ja planeeritavate ehitiste alal puuduvad kaitsealused taimed, siis pole tallamise mõju oluline. Samas ehitiste ekspluatatsiooni ajal saab mõjusid vähendada laudteede paigaldamisega, mida on tehtud ajutiste hoonete juures (foto 4, 7 ja 27).

Idapoolne lauter jääb rannaniidu alale, kus on mitmeid emaputke (LK III) rohkeid kasvukohti (joonis 5). Kuna emaputke kasvukohti on ka kallasrajal siis nii kallasrajal liikudes kui ka lautrit kasutades peab arvestama, et tallamisega ei kahjustataks emaputke kasvukohti.

Corson OÜ. Töö nr 0910 101 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Üldiselt võib lautri kasutamisel mõningane mõju taimestikule sh emaputkele avalduda lautrisse tuleku ja minekuga või juurdepääsutee rajamisega. Lautritele ei ole juurdepääsuteid põhjust rajada, kuna väheste kasutuste tõttu on tallamiskoormus eeldatavalt väike. Vajadusel on võimalik laudteede rajamine nagu ajutiste hoonetega õuealal (fotod 4, 7 ja 27).

4.6 Mõju loomastikule

Loomaliike on käsitletud peatükis 2.1.7.3 Kaitsealused loomaliigid, 2.1.8 Linnustik, 2.1.9 Loomastik. Peatükis 2.2 Piirkonna keskkonnaseisundi hinnang on üldiselt käsitletud Puhtu- Laelatu looduskaitseala ja Väinamere erisusi. Linnustikule ja loomastikule avalduvaid mõjusid on käsitletud ka 4.2 Detailplaneeringuga kavandatu lahendid ja nendega kaasnevad mõjud, 4.3. Abaja meremudast puhastamine, 4.4 Meremuda ladestuskohtade valik, mõjud ja nende hindamine, 5.2 Eelhindamine, 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide hinnang, 8.1 Leevendusmeetmed.

Muda ladestamine üleujutatavatele rannikualadele mõjutab oluliselt rannikul elutsevate liikide elutegevust. Otsene mõju muda ladestamisel avaldub väikeselgroogsete ja selgrootutele nende elupaikade matmisel paksu mudakihi alla. Kinnistul on selgrootutest loomadest III kaitsekategooria luha-, väike- ja vasakkeermese pisiteo elupaigad. Väikese paksuse (10-15cm) ja mosaiikselt ladestamise korral roostiku aladele on need mõjud väiksemad ja elupaikade säilimine ja taastumine toimub oluliselt kiiremini.

KMH protsessis tehtud välivaatuste käigus on kahepaiksetest leitud Rannaääre kinnistul III kaitsekategooria liigid: harilik kärnkonn Bufo bufo; rohukonn Rana temporaria ja rabakonn Rana narvalis. Roomajatest on III kaitsekategooria liigid: arusisalik Lacerta vivipara; rästik Vipera berus ja nastik Natrix natrix. Kahepaiksetele ja roomajatele elupaikadele roostikualale talvise ladestamisega eeldatavalt olulist mõju ei kaasne.

Muda ladestamise ja transpordi mõjud avalduvad rannale, rannaniidule, kaitsealustele taimeliikidele ja üldse taimestikule ning nende kooslustele, loomastikule ja linnustikule ning elupaigatüüpidele. Meremuda ladustamise ja transpordiga kaasnevaid mõjusid on käsitletud peatüki 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine alapeatükkides.

Valede ladestamisalade näiteks nr 1, 2 ja 3 valimisega kaasneb oluline oht kinnistul olevate lindude rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoopidele. Võrdluseks, ladestusaladel nr 4 ja 5 ladestamine toimub ainult pillirooaladel, kus ka ladestamisjärgselt ei teki pilliroo kiire taastumisvõime tõttu olulist mõju roostiku linnustiku pesitsemisele, sulgimisele ja toitumisele. Teema on põhjalikult käsitletakse peatüki 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine alapeatükkides.

Oluline mõju Natura 2000 alale ja selle kaitsekorraldusele ja linnustikule kaasneb kui ei arvestata hoiuala kaitsekorraldust ja abaja puhastamine tehakse näiteks lindude haudeperioodil. Samas puhastades talvel, madala veesisuga, kui abajas on praktiliselt kuiv, siis mõju hoiuala kaitsekorraldusele ja lindudele ei ole oluline.

Eesti rahvuslind, suitsupääsuke Hirundo rustika (LK III) on kinnistul oleva hoone räästa all endale pesitsuspaiga leidnud.

Corson OÜ. Töö nr 0910 102 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Täiksi laid moodustab osa siinsete randade lindude rände seisukohast tähtsast rändepeatusbiotoobist.

Laululuik Cygnus cygnus (LK II) saabub Eestisse märtsis, läbirändel peatub kevadel kuni mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini. Väikeluik Cygnus columbianus (LK II) saabub märtsi lõpus või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse

Idapoolsest lautrikohast lõunasse ja põhjapoole jääb laululuige ning väikeluige tähtis rändepeatuspaik (joonis 5). Idapoolse lautri kasutamisel peab eelnimetatud rändeperioode arvestama ja olulise põhjuseta ei tohi neid sel perioodil häirida.

Laiul asuvad veel III kaitsekategooria punajalg-tilderi (Tringa totanus), ristpardi (Tadorna tadorna) ja vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria) rände-, pesitsus- ja toitumisbiotoobid (joonis 5).

Abaja meremudast puhastamise võimalik mõju on lindude peletamine peatus- ja pesitsusaladelt ning pesitsusaegne regulaarne häirimine, eriti koorumisjärgsel perioodil, kui leiab aset poegade eest hoolitsemine. Abaja ja paaditee meremudast puhastamine peaksid aset leidma talvel madala veeseisuga, kuna suvisel perioodil on rannikualad meremudast puhastamise tegevuse tagajärgedele liialt tundlikud. Käsitletud põhjalikumalt ptk 4.3.2 Abaja mudast puhastamise mõjuala ja –allikad ning avalduvad mõjud.

Ajutised hooned on paigutatud kadakate vahele nii, et kinnistu elustikku häirimine oleks minimaalne. Kavandatava paaditee ümber ja vahetus läheduses (paaditeest põhja poole jääval rannikualal) peatub või pesitseb nii kevad- kui suveperioodil hulgaliselt vee- ja rannikulinde. Sügisene kahlajate rändekogunemine leiab aset paaditee läheduses madalaveelistel ja tasastel ranna-aladel, seega põhjustab abaja puhastamine ja paaditee kasutamine lindude häirimist objekti vahetus ümbruses, mis jääb Puhtu-Laelatu kaitseala piiridesse. Nimetatud põhjusel peab paaditeel ja selle ümbruses liikumine olema vastavuses kaitse-eeskirjas toodud tingimustega, millest tuleks väga rangelt kinni pidada. Näiteks kevadise rände kõrgperioodil peab arvestama Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirjas toodud liikumispiiranguid.

Kinnistule kavandatavat 1 kW tuulegeneraatorit plaanitakse kasutada ainult talvekuudel. Antud juhul ei kujuta see endast olulist ohtu kaitstavatele rändlinnuliikidele ja nahkhiirtele. Väike tuulik ei tekita ka olulist müra.

Ääre kinnistule kavandatud elamu (Palktare OÜ toodetav freespalkmaja „Lennart”) ja kuuri ehitamise ning nende ekspluatatsiooniga ei kaasne olulist mõju Rannaääre kinnistu loomastikule.

4.7 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

Kinnistul asuvatele ajutistele hoonetele on paigaldatud valveseadmed. Alalist valvet ja püsielanikke ei ole.

Ajutistes hoonetes ei ole ka hooajati pideva kohalolekut. Periooditi (niitmine, mereheite likvideerimine, kinnistu korrastus, kadastiku ohjamine jms) põhiliselt üks kaks ja lühiajaliselt on töötajate arv ulatunud kuueni.

Corson OÜ. Töö nr 0910 103 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Ajutiste hoonete ehitamiseks taotleti omaniku poolt luba (hoiuala valitsejalt ja vallalt) ja selle saamisel need ehitati, et paremini tagada kaitsekorraldusega elupaigatüüpide säilimiseks nõutavaid vajalikke hooldamistegevuste läbiviimist ja pakkuda hooldamist läbi viivatele inimeste paremaid olme- ja töötingimusi (söömine, pesemine, tualett, puhkekohad). Halva ilma eest on võimalik varju minna, tööriideid hoida ja parandada. Tegemist on otseselt töötajate tervist ja heaolu puudutava ilminguga.

Ajutised hooned asuvad hooldustegevuste läbiviimise baaskeskusena parimas logistilises kohas. Töö objektid on ümberringi ja seega on töid võimalik läbi viia nii, et häiringud looduskeskkonnale on väiksemad. See on kasulik ka majanduslikult, kuna on ressursisäästlik – vajalik töö on võimalik läbi viia lühema aja jooksul ja säästvamalt, kulutades vähem tööaega ning kütust. Kuuris on võimalik hoida hooldustegevuse läbiviimiseks vajalikke mehhanisme ja tehnikat.

Enne kinnistul käivitatud hooldustegevust ja ajutiste hoonete ehitamist esines kinnistul küllaltki sageli ebaseaduslike lõkete tegemisi koos laagrikohtade prügistamistega. Oli ka otsesed vandaalitsemise akte: kadakate raiet, kulu süütamisi, ranniku rikkumist sõiduki ratastest (pehmes pinnases sõidurööpad).

Ääre kinnistule kavandatud väikest elumaja on kinnistu omanik kavandanud kasutada põhiliselt enda ja mõne lähedase nädalalõpu või puhkuse veetmise kohana (lisa 8, 10 ja KMH programmi lisas 14 Susi AS kiri). Kinnisvara arendamist ei ole kavandatud ja kinnistu on kavandatud jätta ühtseks tervikuks (lisa 8 ja 10).

Korras lautrid võimaldavad väljapääsu merele ja seega rikastavad kinnistul paadikasutajate puhkevõimalusi, võimaldab vähendada riske paadisõitjate tervisele ja varale ning sellega ka heaolule. Kindlasti on paatide seisundile kasulik abaja meremudast puhastamine.

Kasulikkuse seisukohast on lauter kinnistule vajalik, kuna väljapääs merele on üks määravamaid tegureid rannikule kinnistute soetamise juures, samas kriitilise sihtrühma seisukohast (linnud) piiritleb rajatis muidu ülepinnaliselt hajutatuna avalduvat inimmõju.

Detailplaneeringu järgi planeeritavatest tegevustest tekitab suurema osa jäätmetest merepõhjast eemaldatud meremuda ja kavandatud ehitiste ehitusjäätmed.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne olulist mõju ei kinnistu ega selle lähiala välisõhu kvaliteedile. Kõik kavandatud tegevused (välja arvatud muda ladestamisel eralduv ebameeldiv lõhn) on sellised, mille juures kinni pidades ehitamise ja ekspluatatsiooninõuetest ei kaasne ohtu välisõhu kvaliteedi halvenemisele.

Merepõhjast eemaldatud muda on kavandatud ladestada kinnistu piires, kuid ladestamine võib põhjustada inimeste jaoks ebameeldiva lõhna levikut ja visuaalset häiringut. Samuti ei ole võimalik mingi aja jooksul muda ladestamisalade peal käia Ladestades aladele nr 4 ja 5 on need mõjud lühiajalisemad ja kiiremini mööduvad. Ebameeldiva lõhna häiringut leevendab see, et 20,3 ha kinnistu asub hästi ventileeritavas mererannas. Ladestusalade lähialas puuduvad elamud ja püsielanikkond. Mõningast ebameeldiva lõhna häiringut tunnevad kinnistul viibijad eeskätt hooldustegevuse läbiviijad. Periooditi on seda lõhna eraldunud ka varem, kui abajas on kuvaks jäänud.

Corson OÜ. Töö nr 0910 104 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Ääre kinnistul tehtavad ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje ja tervisekaitsenõuetest. Täites neid nõudeid ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ja ei ole ohtu tervisele ega heaolule.

Abaja meremudast puhastamisel, muda transpordil ja muda ladestamisega ei kaasne olulist müra, mis kinnistu piiridest kaugemal oleks suurem looduslikust taustast.. Kasutatakse ühte puhastajat (ekskavaator) ja muda transpordi vahendit (traktor järelkäruga).

Igasugune (elu)tegevus tekitab alati jäätmeid. Kinnistu territooriumil on jäätmekäitluse korraldajaks ja ka vastutajaks omanik, kes peab tagama jäätmete käitlemise või käitlemisse saatmise vastavalt jäätmehoolduseeskirjale või -kavale. Omanik on kavandanud tekkinud olmejäätmed vastavalt vajadusele ise viia jäätmehoidlasse.

Ehitusjäätmete käitlemisel välditakse olulisi mõjusid, kui järgitakse Hanila valla jäätmehoolduseeskirja, kus on määratud ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel, mitteohtlike ning ohtlike ehitusjäätmete käitlemine. Võimalikult palju jäätmetest tuleks taaskasutada kohapeal .

Krundil tekkinud reoveed kogutakse reoveemahutisse ning omanik tagab kogumismahutite ja käimlate regulaarse tühjendamise ning äraveo Virtsu purgimissõlme.

Corson OÜ. Töö nr 0910 105 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

5. NATURA HINDAMINE

5.1 Üldosa

Natura hindamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel esitatud Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist käsitlevaid juhismaterjale.

Natura hindamine on tehtud kasutades kogu KMH protsessis saadud informatsiooni, seega Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KMH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KMH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KMH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis. Antud töös käsitletakse Rannaääre kinnistul toimunut, toimuvat ja antud detailplaneeringu tegevustega kaasnevat ning selle seotust Väinamere hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse- eesmärkidega.

„Natura 2000 aladel ei ole alati vaja kehtestada rangeid kaitsemeetmeid. Igal alal tuleb kaitsta just neid elupaigatüüpe ja nende liikide elupaiku, mille kaitseks see ala on valitud. Oluline on, et need säiliksid ka edaspidi ega toimuks olulisi kahjulikke muutusi. Vältida tuleb elupaiga tüüpide ja liikide elupaikade seisundi halvenemist, samuti liikide häirimist, kuivõrd selline häirimine on oluline ala kaitse-eesmärgi seisukohast lähtuvalt. Väga palju rõhutakse kaitsekorralduses inimese ja looduse koostööle. Näiteks pool-looduslikud kooslused nagu rannaniidud, puisniidud, looniidud jt. vajavad pidevat inimhoolt – karjatamist või niitmist, sest muidu need üliväärtuslikud kooslused hävivad võsastumise või roostumise tõttu” (K. Möller 2004)

Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitse.

Ala kaitse-eesmärk – Ala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse-eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel keskkonnaministrimääruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Väinamere hoiuala valitseja on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon.

Corson OÜ. Töö nr 0910 106 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Hindamise järgmises etapis uuritakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 alale ja püütakse välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub.

5.2 Eelhindamine

Esimene samm: Kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik?

Rannaääre kinnistu omanikule (Siimon Katz Kinnisvara OÜ) saatis Läänemaa Keskkonnateenistus (Väinamere hoiuala valitseja) 15.11.2007 kaitsekohustuse teatise nr 74 nr HA/VÄ (lisa 5), millega teavitati Väinamere hoiuala piiridesse jäävat maaomanikku, hoiuala piiridest ja kehtivatest piirangutest. Teatises teatati, et kinnistul kaitstavad elupaigatüübid on rannaniidud ja loodud. Hoiualal tegutsemisel tuleb kaitsta kinnistul olevaid elupaikasid ja jälgida hoiuala kaitse-eesmärki. Hoiualal kavandatud tegevused tuleb kooskõlastada hoiuala valitsejaga. Hoiuala ja looduskaitseala kaitse-eesmärke ning ülevaadet on käsitletud KMH aruande peatükkides 2.1.7 Kaitstavad loodusobjektid, 2.2.1 Puhtu-Laelatu looduskaitseala ja 2.2.2 Väinamere kaitseala.

Kaitsekohustuse teatises on toodud, et hoiuala poollooduslike koosluste liigilise koosseisu säilitamise tagamiseks on vaja kinnistul: niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine või raadamine.

Enne Rannaääre kinnistu ostmist pöördus 13.09.2007 Susi AS, Läänemaa Keskkonnateenistuse poole teatega, et soovib osta antud kinnistut edasise sooviga see korrastada ja ei kavanda arendada äritegevust (lisa 8). Pöördumises esitati ka palve nõusoleku saamiseks korrastustööde läbi viimiseks vajaliku 3 ajutise puidust hoone püstitamiseks, olemasoleva tee korrastamiseks ja niitmise läbiviimiseks ning luba prahi ja risu äravedamiseks. Küsiti nõu pilliroostumise peatamiseks ja võimalust kinnistu äärse merelahe kinnikasvamise peatamiseks.

Enne detailplaneeringu algatamist alustas Susi AS kooskõlastatult looduskaitseala valitsejaga hoiuala säilimiseks vajalikke tegevusi: kinnistu puhastamine enne omandamist olnud risust ja prahist, hooldamine, niitmine (rannaniidud ja roostik) ja kadastiku kujundamine.

Abaja meremudast puhastamise võimaluste uurimiseks tellis Susi AS „Maa ja Vesi” projekteerimisbüroolt eksperthinnangu (lisa 4), kus käsitleti abaja puhastamise võimalikke mahte ja pakuti välja ladestamisalad.

05.12.2007 saatis Susi AS kirja Riikliku Looduskaitse-keskuse Hiiu-Lääne regioonile, Läänemaa Keskkonnateenistusele ja Hanila Vallavalitsusele sooviga kinnistu korrastada ja taastada kinnikasvanud puis- ja rannaniit (lisa 10). Korrastusprotsessi paremaks läbiviimiseks (niitmine, prahi ja mereheite koristamine ning hooldustööde läbiviijatele nõuetekohaste töö ja puhketingimuste loomiseks paluti luba kolme väikeehitise rajamiseks. Läänemaa Keskkonnateenistus andis 15.04.2008. a kirjas nr 35-3-1/6375-4 nõusoleku püstitada kolm ajutist hoonet (lisa 11).

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni 19.04.2010 nr HLS 6-7/14011-2 saadetud kirjast (lisa 3) on näha, et Keskkonnaamet on kursis Rannaääre kinnistul toimuva tegevusega. Vastavalt kinnistu omaniku taotlustele hooldada ja arendada oma kinnistut on taotlusi

Corson OÜ. Töö nr 0910 107 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

arvestatud ja vajalike tingimustega andmisega andnud nõusolek. Keskkonnaamet ei ole takistanud Rannaääre kinnistu kadastike ja rannaniitude korrastamist.

2001. aastast kehtib üle Eesti ühtne niitude kaitsekorraldussüsteem, mis on vastavuses EL maaelu arengu määrusega. Poollooduslike koosluste hooldamist korraldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Vastavalt LKS § 18 lõigete 1, 2 alusel on kinnisasja omanikul olnud võimalik taotleda poollooduslike koosluste hooldamiseks loodushoiutoetust, mida taotleja pole teinud ja mistõttu pole hooldustegevused rahalist toetust saanud. Omanik on omal kulul ilma toetuseta korrastanud ja hooldanud Väinamere hoiualal 20,3 ha Rannaääre kinnistut.

Detailplaneeringu kohaste tegevustega ja maaüksuse hilisema kasutusega kaasnev on Väinamere hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorraldusega seotud ja mõnede tegevuste (hooldus, niitmine, kadastiku raie) osas ka otseselt vajalik, et säiliksid kaitsealused elupaigatüübid.

Rannaääre 20,3 ha kinnistul on detailplaneeringu rakendumisel tegemist praktiliselt ühe rannaäärse majapidamisega: elamu ja sellest teed mööda ca 800 m kaugemal asuva hooldust paremini läbiviimist võimaldav kolmest hoonest koosnev hoolduskorralduskeskus.

Teine samm: Projekti või kava kirjeldamine ning teiste temaga koos Natura ala oluliselt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine.

KMH protsessi käigus erinevatel aegadel toimunud kohtvaatluste põhjal on andnud hinnanguid eeskätt looduskeskkonnale juba toimunud tegevustele ja kavandatuga lisanduvatele tegevustele. KMH aruandes on antud mõjusid kirjeldatud, hinnatud ja illustreerivalt ning tõendmaterjalina kasutatud 29 fotot ja 16 lisa. Natura hindamises käsitletakse juba tehtu (ajutised hooned, tee, kinnistu koristamine, niitmine, kadastiku kujundus) ja kavandatuga (elamu ehitus, elektri- ja veevarustuse lahendamine, tuletõrjeveemahuti, abaja meremudast puhastamine, ladestamiskohtade otsimine, ehituskeeluvööndi vähendamine) seonduvaid probleeme ja lahendeid.

2007. a lõpus kinnistu omandanud Susi AS-i poolt on Väinamere hoiuala valitseja nõusolekul alustatud kinnistu hooldustööd, niitmine, roo lõikus, kadastike hooldus jt tööd. Eeltoodud arendustegevuse läbi on Täikse poolsaarel taastumas hävimisel olnud pärandkooslused.

Võimaliku eeldatava mõju avaldumine: 1. Võimalik eeldatavalt suurim negatiivne mõju Väinamere hoiualale avalduks kui pärandkooslustega (vanimad inimtekkelised ökosüsteemid Eestis) kinnistul lõpetataks niitmine, kinnistu hooldustegevus ja kadastiku ohjamine. Kohapealseks hoiatavaks näiteks võib tuua Täikse poolsaarel kuni 2007. aasta lõpuni toimunud pärandkoosluste taandarengu ja hävimise protsessi (madalate väikeste ranniku lahtede ja rannaniitude kinnikasvamine, niitude kulustumine ja võsastumine ning vandaalitsemisilmingud). 2. Kindlasti avaldub loodusele mõju kui otsustatakse ajutise ehitusloaga ehitatud hooned lammutada ja taastada kinnistul endine olukord (0-alternatiiv). • Likvideerimine tähendab, et kinnistu looduskeskkond peab taluma lisaks varem toimunud ajutiste hoonete ehitusest tulenevatele mõjudele jälle uuesti ehituse lammutamise mõjusid ja lisaks endise seisundi taastamise mõjusid.

Corson OÜ. Töö nr 0910 108 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Ajutiste hoonete likvideerimine ja endise olukorra taastamine põhjustab oluliselt suuremaid keskkonnamõjusid, kui detailplaneeringu läbi ajutiste hoonete muutmine püsihooneteks. Selgitus on alljärgnevates punktides. • Võimatu on ette näha ja määratleda, mida toob kaasa elupaigatüüpidele praegu hästi toimiva hooldussüsteemi hävitamine. • Lähtudes puhtalt keskkonnakaitselisest seisukohast võib väita, et ligikaudu kaks aastat tagasi Rannaääre kinnistule ehitatud ajutised hooned ei ole tekitatud loodusele olulist keskkonnakahju või siis on võimaliku keskkonnakahju suurus olnud selline, et kahe aasta pärast ei olnud seda võimalik selgelt tuvastada - seega mitte oluline. • Ehitatud kolmel ajutisel hoonel on olnud nii otsene kui ka kaudne roll 20,3 ha kinnistu hoolduse kiires ja kvaliteetses läbiviimises ning rannaniitude taastumisprotsessis. • Praegune süsteemne hooldustegevuse läbiviimine põhjustab Rannaääre kinnistu elustikule väikseima häiringu ja vastab Väinamere hoiuala kaitse- eeskirjale rohkem kui kilomeeri või paljude kilomeetrite kauguselt tehtav hooldus- ja korrastustegevus (tööliste ja hooldustehnika vedu). • Ajutistel hoonetel on oluline tähtsus hooldustööde tegijatele normaalsete töö ja olmetingimuste loomisel. 0-alternatiivi korral halvenevad oluliselt hooldustööde tegijate töö ja olmetingimused. • Logistiliselt on ajutiste hoonete asukoht parim hooldustööde läbiviimiseks kinnistul. 3. Mõju avaldumine ajutiste hoonete kasutamisel. • Ajutiste hoonete õuealale on loodusliku rohttaimestiku võimaliku tallamisekahjustuse vähendamiseks rajatud laudteed (fotod 4, 7 ja 27). • Kaitsekohustuse teatise nr 74 HA/Vä hoiuala kaitsekorralduse järgi on hoiualal lubatud kõik tegevused, mis ei ohusta seal asuvate loodusväärtuste säilimist. Lähtudes sellest, välivaatustest ja KMH protsessis saadud andmestikust võib väita, et ajutiste hoonete muutmine püsihooneteks ei ohusta Rannaääre kinnistul asuvate loodusväärtuste säilimist vaid kaudselt võib isegi parandada loodusväärtuste säilimistingimusi (omanikule antud kindlustunde läbi). • Eeltoodud hinnang kehtib, kui ajutiste hoonete muutmisel püsihooneteks ei muudeta Susi AS-i või kellegi teise poolt kolmest hoonest koosneva hoolduskorralduskeskuse praegust hooldustegevuse funktsiooni. Detailplaneeringu ja kasutada olnud informatsiooni alusel hoonetega mingeid funktsiooni muutusi ei ole kavandatud. Kinnistul kavandatut ja edaspidist arendust on Susi AS käsitlenud lisas 8, 10 ja KMH programmi lisas 14 olevas Susi AS protestis. • Ajutiste hoonetega seonduvat on käsitletud peatükis 4.2.1 Ajutised ehitised. 4. Mõju avaldumine abaja puhastamisel mudast. Abaja mudast puhastamisel on tegemist olulise mõjuga. Samas antud mõju on vajalik, kui tahetakse vältida abaja kinnikasvamist ja pilliroostumist. Mudast puhastamise mõjusid on võimalik oluliselt vähendada tehes seda külmal perioodil ja madala veeseisuga või kui abajas on praktiliselt kuiv. 5. Mõju meremuda ladustamisel. Suurema koguse meremuda ladustamisega suureneb oht kaitsealuste liikidega aladele, kui ei rakendata tõhusaid leevendusmeetmeid. Valede ladestamisalade (alad nr 1, 2 ja 3) valimisega kaasneb oht kinnistul olevatele lindude rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoopidele. Teemasid on käsitletud peatüki 4.4 Meremuda ladestamiskohtade valik, mõjud ja nende hindamine alapeatükkides.

Corson OÜ. Töö nr 0910 109 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

6. Kruusatee likvideerimise ja endise seisundi taastamisega kaasnevad mõjud (0- alternatiiv). • 0-alternatiivi kohaselt tuleb teele veetud kruusakate teelt eemaldada ja taastada tee endine seisund. • Toetudes välivaatlustele (fotod 10, 11, 24, 25 ja 29) ja Hanila vallast saadud informatsioonile on antud tee praegu korras ja teelt ning selle korrastamisest ei ole tuvastatav oht Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 järgsele elupaikade soodsale seisundile. Samas merekruusa eemaldamisega kruusateest kaasneb oht teeäärsetele elupaikadele kuna halvendatakse tee seisundit. • KMH aruande avalikul arutelul (lisa 15) leiti, et kuna tee likvideerimisega kaasnevad olulised mõjud, siis ei ole otstarbekas antud teed üles võtta. • Tee seisundi halvenemine koos ajutiste hoonete likvideerimisega toob kaasa niitude hooldustegevuse läbiviimise olulise halvenemise ja see omakorda tähendab, et nendest tegevustest kaasneb oht Väinamere hoiuala kaitse- eesmärkidele Rannaääre kinnistul.

Foto 29. Vaade merekruusaga korrastatud teele. M. Saul 07.06.2010.

Lähtudes vaatlusandmetest võib väita, et Rannaääre kinnistul on viimase 2 aastaga toimunud oluline keskkonnaseisundi paranemine. Seoses regulaarse niitmisega on taastumas rannaniidukooslused ja kadastiku ohjamisega on Rannaääre kinnistule eeldatavalt lisandunud täiendavalt elupaiku ja paranenud koosluste tingimused. Kõiges selles on oluline osa nii ajutistel hoonetel kui ka korras kruusateel.

Üht läänepoole jäävat kinnikasvamise protsessis olevat väikest abajat on vastavalt detailplaneeringule kavandatud puhastada meremudast, et parandada antud abaja ökoloogilist seisundit ja kinnistu omanikul oleks võimalik hoiuala valitseja nõusolekul rajada abaja tipupoolsesse ossa väike ujuvsild sõudepaadile ja mootorpaadile (foto 13).

Corson OÜ. Töö nr 0910 110 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Suurim negatiivne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärke silmas pidades võib kaasneda: 1. Kui Rannaääre kinnistul lõpetataks pärandkoosluste säilitamiseks vajalik hooldustegevus. 2. Mitte vähem oluline ei ole ka, et kinnistul ei kavandataks detailplaneeringus kavandatust oluliselt suuremaid tegevusi. 3. Kõik kinnistul tehtavad tegevused peavad olema vastavuses kaitsekohustuse teatises nr 74 HA/Vä tooduga ja kooskõlastatud hoiuala valitsejaga. Tähtis on, et arendaja järgiks hoiuala valitseja ja KMH aruandes esitatud soovitusi ning nõudeid. 4. Olulisteks ohukolleteks oleksid, kui piirkonda tekiksid tiheasustusalad ja ulatuslikult hakatakse rannaalade pisikrunte moodustama ja täis ehitama. Antud detailplaneeringus midagi taolist ei ole kavandatud. 5. Abaja meremudast puhastamine võib toimuda ainult talvisel perioodil, madala veeseisu või kui abajas on praktiliselt kuiv. Mudast puhastamine ja muda transport ning ladustamine võib toimuda ainult külmunud pinnasega. Nendest nõuetest mitte kinni pidades kaasneb negatiivne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. 6. Muda transpordil ja ladustamisel peab olema tagatud, et kaitsealused liigid ei saaks kahjustatud. 7. Valede ladestamisalade (alad nr 1, 2 ja 3) valimisega kaasneb oht kinnistul olevatele lindude rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoopidele. 8. Valede ladestamisalade valikul võib kaasneda suurem meremuda väljauhte oht rannikumerre (alad nr 1 ja 2) ja alalt nr 3 tiiki.

Kolmas samm: Võimaliku mõju kindlakstegemine.

Rannaääre kinnistul on inventeeritud elupaigatüüpidest lood (*6280) ja rannaniidud (*1630), mille hävimine ja kahjustamine on keelatud. Süvendada plaanitav abajas on inventeeritud elupaigatüübiks laiad madalad lahed (1160) ja see paikneb Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Puhtu-Laelatu piiranguvööndis (Vabariigi Valitsuse 21.01.2003. a määrus nr 18). Puhtu- Laelatu looduskaitseala kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealsete vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse (Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse- eeskiri1).

Rannaääre kinnistu asub Väinamere loodus- ja linnualal (Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldus 615-k „Natura 2000 võrgustiku alade- linnualade ja loodusalade nimekiri“), Ramsari alal (Vabariigi Valitsuse 04.03.1997. a määrus nr 48 „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine“) ning seal tegevuste planeerimisel tuleb arvestada rahvusvaheliselt oluliste loodusväärtustega alade kaitse-eesmärkidega.

Detailplaneeringuala jääb Väinamere hoiualale ja kinnistu kõrval olev väike abajas jääb Puhtu-Laelatu looduskaitsealale (moodustati 1957. a). Enne detailplaneeringu ja KMH algatamist hoiualal toimunud tegevuste tulemid: • Ehitatud on ajutised hooned. • On toimunud tee korrastamine (lisa 9). • Niidutaimestiku tallamise vähendamiseks on rajatud laudteed. • On toimunud regulaarsed rannaniidu niitmised. • On toimunud pilliroo lõikamine ja niitmine. • Kinnistu randa on regulaarselt puhastatud mereheitest.

Corson OÜ. Töö nr 0910 111 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• On toimunud kadastiku ohjamine ja korrastamine. • On toimunud ligikaudu 3 km pikkuse rannajoonega Rannaääre kinnistul kahe väikese sõudepaadi ja ühe väikese mootorpaadi (fotod 9 ja 13) lokaalne (omas rannalõigus) kasutamine. Tuginedes KMH koostamise protsessis saadud andmetele võib väita, et kinnistul olevaid ajutisi ehitisi on hallatud ja hooldatud nii, et nendest ei ole tulnud olulist mõju, mis võiks ohustada Väinamere hoiuala kaitse-eesmärke.

Peale 2 aasta jooksul toimunud tegevuste: kolme ajutise hoone rajamine ja kasutamine, kinnistu ja tee korrastamine, niitmine, pilliroo lõikamine ja kadastiku ohjamine ning kahe sõudepaadiga merel käimine võib välivaatustele tuginedes väita, et olulist negatiivset mõju kaitsealale ja hoiualale ei ole tuvastatud. Positiivselt võib täheldada rannaniidu ja niidu taastumist ning lindudele on niitmiste ja kadastike ohjamise tulemusena lisandunud eeldatavalt täiendavalt võimalikke elu- ja asupaiku ning varjumispaiku.

Välivaatlustele tuginedes võib väita, et ilmselt on linnud ja loomad harjunud- kohanenud kinnistul toimunud ja toimuva tegevusega kuna sellega ei ole kaasnenud otsest ohtu ega olulist häiringut nendele.

Arvestades kinnistul kohata võivaid metssigu ja rebased, siis inimese viibimine vähendab Täikse poolsaarel mõningaselt neist loomadest tulenevaid ohte lindudele, eriti pesitsejatele. Lindude pesitsusperioodil peab arvestama, et pesitsejaid võimalikult vähe häiritaks. Samas kui on rebaste või metsigade poolt oht pesitsevatele lindudele siis tuleb sekkuda nii, et tülitajad saaksid ära aetud, aga pesitsejad jääksid häirimata.

Ajutiste hoonete ehitamine ja põhilise osa kinnistu kasutamisega (niitmine, korrastamine, kadastiku piiramine, mereuhte likvideerimine) seonduvast on juba toimunud ning võimalik kahju taimestikule ja linnustikule ning loomastikule tekitatud. Edaspidi väheneb oluliselt selline otsene ja suurema mõjuga olnud häiring.

Peab arvestama, et mõningane inimtegevus (niitmine, karjatamine, võsa raiumine jms) on kinnistu territooriumil olevate poollooduslike koosluste tekkeks olnud vajalik ja on toimunud Täksi poolsaarel juba läbi aegade.

Väinamere hoiuala kaitsekorralduskavas on niitude kinnikasvamise vastase meetmena toodud niitude taastamist, mida Susi AS on ka teinud. Abajate puhul on ohtudeks nende kinnikasvamine.

Muda ladustamise ja transpordi mõjud avalduvad rannale, rannaniidule, kaitsealustele taimeliikidele ja üldse taimestikule ning nende kooslustele, loomastikule ja linnustikule ning elupaigatüüpidele.

Neljas samm: Mõju olulisuse hindamine. Peale esimest etappi tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Kui avaldub, tuleb läbi teha ka ülejäänud etapid.

KMH käigus ja eelnenud „kolme sammu” hinnangud lubavad väita, et alates 2008 a algusest toimunud tegevustega ei ole kinnistul olulist negatiivset mõju avaldunud, pigem on tegemist liikumisega positiivses suunas.

Corson OÜ. Töö nr 0910 112 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Võimalik eeldatavalt suurim negatiivne mõju Väinamere hoiualale avalduks kui pärandkooslustega (vanimad inimtekkelised ökosüsteemid Eestis) kinnistul lõpetataks niitmine, kinnistu hooldustegevus ja kadastiku ohjamine või hooldustegevuste läbiviimine oluliselt halveneks.

Kinnistul läbiviidava hooldustegevusega on otseselt seotud nii detailplaneeringuga kavandatu kui ka 0-alternatiivi rakendumisel kaasnevaid tegevused.

Kavandatud tegevustest on võimaliku olulisema mõjuga abaja meremudast puhastamine, muda transport ja ladestamine.

0- alternatiivi rakendumisel on olulise mõjuga ajutiste hoonete ja kruusatee likvideerimine ning endiste seisundite taastamine.

0-alternatiivi rakendumisel suure tõenäosusega käevitub hoiuala seisukohast oluline oht elupaigatüüpide säilimiseks vajaliku hooldustegevuse läbiviimise kvaliteedi halvenemiseks või taandarenguks.

Eksperdid leiavad, et lähtudes ettevaatusprintsiibist ja arvestades detailplaneeringuga lisanduvaid tegevusi: abaja puhastamine mudast; meremuda transport ja muda ladestamine; ehituskeeluvööndi vähendamine; elamu ehitamine; tuletõrje veevarustuse lahendamine; ja 0- alternatiivi korral kaasnevaid tegevusi: ajutiste hoonete ja kruusatee likvideerimine ning endise seisundi taastamine, on otstarbekas läbi viia ka järgmine etapp – Natura hindamine.

5.3 Natura hindamise tegemisel kasutatud asjakohane taustmaterjal

KMH sh mõju Natura aladele hindamise tegemisel on tuginetud ja kasutatud kõike KMH protsessi ajal tehtud ja saadud uuringuid, ekspertide hinnanguid ja arvamusi, avalikustamisel saadud ettepanekuid ja alljärgnevatest infoallikatest teemaga haakuvaid materjale: 1. Maa-ameti geoportaal: • Maainfo. • Maanteeameti kaardirakendus. • Kitsendused. • Looduskaitse ja NATURA 2000. • Ajaloolised kaardid. • Kultuurimälestised. • Pärandkultuur. • Mullakaart. • Geoloogia. • Merealad. • Detailplaneeringud. • Planeeringute rakendus. 2. Planeeringud ja teised asjakohased materjalid • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 2006. • Läänemaa keskkonna arengukava 2006-2015. • Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.

Corson OÜ. Töö nr 0910 113 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Lääne maakonna visioon aastaks 2013. • Hanila valla arengukava 2008-2020. • Hanila valla üldplaneering. • Hanila valla jäätmehoolduseeskiri. • Hanila valla heakorra eeskiri. • Hanila valla ehitusmäärus • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Keskkonnaministeerium, 2005. • Rannaääre kinnistu detailplaneeringu materjalid. • KMH programm 3. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. 4. Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. 5. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri. 6. Wikipedia. 7. Hanila valla kodulehekülg. 8. Registrite ja Infosüsteemide keskus. 9. EELIS-e ja 2010. a seirematerjalid.

5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Tabel 17. Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt detailplaneeringuga kavandatust ja kinnistu hilisemast kasutamisest Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri

Kaitse-eesmärgid Selgitus

Kas projekt või kava võib: jah/ei aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Ajutiste hoonete ehitamise mõjud on olnud lühiajalised ja lokaalsed ning ei ole põhjustanud olulist pöördumatut kahju keskkonnale. 0- alternatiivi järgse ajutise ehitusloaga ehitatud hoonete likvideerimine ja enne ajutiste hoonete ehitamist olnud olukorra taastamine avaldab eeldatavalt suuremat mõju looduskeskkonnale, kui ajutiste hoonete muutmine detailplaneeringu läbi püsihooneteks.. Kui lõhkuda kinnistul senini hoiuala kaitse-eesmärke arvestav hoolduse toimiv süsteem, siis kaasneb sellega oht nii kinnistul kaitstavate rannaniitudele kui ka kadastikele, seega kaitse-eesmärkidele . Ajutiste hoonete ja kruusatee likvideerimisega võib kaasneda oht määramatusele, antud juhul suhetes omanik, hoiuala valitseja ja KOV vahel. Määramatus võib olla oluliseks ohuks hoiualal senini süsteemselt toimiva hooldustegevuse läbiviimise halvenemiseks. Meremuda ladestamine valedel aegadel ja ladestamisaladele nr 1, 2 ja 3 võib häirida

Corson OÜ. Töö nr 0910 114 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

hoiuala kaitse-eesmärgi saavutamist, kuna ei vasta LKS § 32 lõikele 2. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei, kui detailplaneeringus kavandatud tegevuste liikumise? läbiviimisel arvestatakse KMH aruandes esitatut ja rakendatakse ettenähtud leevendusmeetmeid. Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumise katkemise või takerdumise oht võib tekkida: 1. Kinnistul lõpeb 2007 a lõpust kuni praeguseni toimiv kaitse-eesmärke arvestav hooldustegevus. 2. Kinnistu omanik ei lähtu tegevuste tegemisel hoiualal kehtivatest piirangutest ja ei kooskõlasta oma tegevusi hoiuala valitsejaga. 3. Piirkonda tuleb suuremas koguses või mahus sarnaseid projekte. 4. Takerdumine võib toimuda, kui abaja meremudast puhastamine, muda transport ja ladestamine teostatakse valel ajal (näiteks: mitte talvel ja külmumata pinnasega). 5. Takerdumine võib kaasneda kui muda ladestatakse ladestamisalale nr 1, 2 ja 3. Takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei. Samas ala soodsat seisundit võib muuta, kui aitavad säilitada ala soodsat seisundit? likvideeritakse kinnistul praegu toimiv hoiuala kaitse-eesmärke arvestav süsteem. Ala soodsat seisundit ohustaksid tõkketammi rajamine ja meremuda ladustamine ladustamisaladele nr 1, 2 ja 3 ning abaja meremudast puhastamine mitte talvel ja madala veetasemega, külmumata pinnasega transport ja ladestamine. häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. Olulised häiringud puuduvad kuni kinnistul kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja jätkub praegusel tasemel hooldus- asustustihedust? korrastustegevus (rannaniidu niitmised ja puude ning põõsaste hooldus).

Teised indikaatorid

Kas projekt või kava võib: jah/ei põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei: Piirdudes kinnistul detailplaneeringuga olemust määravates aspektides (nt toitainete kavandatud tegevustega ja rakendades KMH tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga aruandes esitatud mõjusid vähendavaid ja või ökosüsteemina? leevendavaid meetmeid (ptk 8.1 Leevendusmeetmed), olulisi muutusi ala olemust määravates aspektides ei ilmne. Muutuste oht võib tekkida kui suurendatakse oluliselt kinnistu kasutuskoormust. 0-alternatiivi rakendumisel on suur oht ala olemust määravates aspektes (kinnist hooldus- ja korrastustegevuse läbiviimise halvenemise ning määramatuse läbi) ala elupaiga ja

Corson OÜ. Töö nr 0910 115 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

ökosüsteemi toimimist oluliselt halvendada. muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei, kuna praeguse seisuga on alade struktuuri määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede määravad seosed väljakujunenud ja ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? stabiliseerunud. Määramatuse tingimustes võib tekkida oluline oht kaitseväärtuste likvideerumiseks või halvenemiseks 0-alternatiivi järgse kruusatee likvideerimisega ja endises seisundis olnud pinnasetee taastamisega halvendataks ala struktuuri ja funktsiooni määravaid seoseid. Meremuda ladustamine ladestamisalale nr 1, 2 ja 3 võib põhjustada nendel aladel senise dünaamika muutust. mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei. toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks 0-alernatiivi järgne kruusatee likvideerimine ja veedünaamika või keemiline koostis)? endise seisundi taastamine võib põhjustada kinnistu keskosas veedünaamika halvenemist. vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Jah. Muda ladustamisel ladestamisaladele 1, 2 ja pindala? 3 on suur oht lindudele tähtsate rände-, pesitsus- ja toitumisbiotoopidele. Antud probleemid on oluliselt väiksemad kasutades ladestamisaladena roostunud alasid nr 4 ja 5 ja rakendades leevendusmeetmeid- nõudeid. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei. Kaitsekorralduskavas kaitstavad kooslused võivad kannatada saada kvaliteetse hooldustegevuse lõppemisel. Meremuda ladustamine ladestamisaladele 1, 2 ja 3 võib vähendada esmatähtsate liikide arvukust (linnud, loomad). muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Liikide vahelist tasakaalu võib ohustada inimtegevuse lõpetamine, nii nagu on toodud ka Väinamere hoiuala kaitsekorralduse kavas. vähendada ala mitmekesisust? Ei. Kui täidetakse KMH aruande ptk 8.1 Leevendusmeetmed nõuded. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. Kinnistul on pika perioodi vältel karjatatud, asurkondade suurust või esmatähtsate liikide tehtud heina ja käidud rannast paadiga merel. vahelist tasakaalu või asustustihedust? Piiratud inimeste hulk on häirinud ka varem kinnistut kasutanud linnu ja loomaliike ning sellega on kohanetud. Ohuks on mitte külmal perioodil abaja mudast puhastamine, ladestamisalade nr 1, 2 ja 3 kasutamine ja 0-alternatiivi rakendumine. põhjustada killustatust? Detailplaneeringu tasemel ei põhjusta. 0-alternatiivi rakendumisel on oht killustatusele kinnistul liikumise ja hooldustegevuse raskenemise läbi. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei. loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et detailplaneeringus

Corson OÜ. Töö nr 0910 116 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

kavandatuga arvestades KMH aruandes esitatud leevendusmeetmeid ei avaldu Puhtu-Laelatu looduskaitsealale ja Väinamere hoiualale olulist negatiivset mõju ja ei ole olulist ohtu hoiuala kaitse-eesmärkidele. Ka kinnistu hilisemal kasutamisel tuleb rakendada KMH aruandes toodud leevendavaid meetmeid ja nõudeid. Kinnistul tehtavad tegevused peavad olema kooskõlas hoiuala kaitsekorralduskava ja kaitseala kaitseeeskirjadega ning sanktsioneeritud hoiuala valitseja poolt. Abaja meremudast puhastamisel, muda transpordil ja ladestamisel peab lähtuma seadusandlusest ja kindlasti kasutama KMH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid.

Hoiualal asuval Rannaääre kinnistul detailplaneeringuga kavandatud tegevusi tuleb käsitleda võimaliku kompromissina, mille käigus on võimalik arvestada nii hoiuala kui ka omaniku huve. Näiteks, riigile kuuluvas Väinamere hoiualal asuvas kinnikasvavas abajas (elupaigatüüp 1160) parandab abaja ökoloogilist seisundit ja ladestab muda oma kinnistule Susi AS ja seeläbi saab võimaluse abajasse rajada ujuva paadisillaga lautrikoha.

Corson OÜ. Töö nr 0910 117 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

Parima lahendi leidmiseks võrreldakse ja hinnatakse alternatiive paaride meetodil ühtede kriteeriumide järgi. Sellega integreeritakse arvestatavad keskkonnamõjud. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning projekti rakendamist mõjutavaid asjaolusid.

6.1 Kriteeriumid

Kriteeriumid väljendavad mõjusid, mis avalduvad detailplaneeringuga kavandatu teostamisel ja hilisemal kasutamisel.

Kriteeriumid 1. Mõju maastikule. 2. Mõju mereelustikule. 3. Mõju rannaprotsessidele ja rannale. 4. Mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ja kaitsekorraldusele 5. Mõju taimekooslustele ja taimestikule (sh kaitsealused liigid) ning mullastikule. 6. Mõju loomastikule (sh kaitsealused liigid). 7. Mõju pinna- ja põhjaveele. 8. Müra ja jäätmekäitlus. 9. Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. 10. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, kinnisvara hind, tööhõive, inimese tervis ja heaolu, puhkemajandus, turvalisus).

Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele – ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse.

Alternatiivide tegevuste vastavust planeeringutele ja arengukavadele on käsitletud eestkätt kui vastavust üldplaneeringule, teemaplaneeringutele, arengukavadele. Samas planeeringule või arengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut, vaid sunnib kavandatut või vastavat planeeringut muutma.

Mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ja kaitsekorraldusele on oluline mõju. Kuna kinnistu asub Väinamere hoiualal ja osa kavandatavast tegevust (abaja mudast puhastamine) ulatub Puhtu-Laelatu looduskaitsealale, siis kõik kinnistul toimuvad tegevused peavad olema vastavuses kaitsekohustuse teatises nr 74 HA/Vä esitatule ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirjale.

Sotsiaal-majanduslike mõjude all on vaadeldud planeeringuala asendit, piirkonna arengut, tööhõivet, inimese tervist ja heaolu. Kavandatud tegevusest ja alternatiividest tulenevad sotsiaal-majanduslikud mõjud on otsesed ja olulised mõjud.

Kriteeriumide ning alternatiivide esitamisel on arvestatud KMH programmi avalikustamise protsessi ja KMH ekspertide ning detailplaneeringu koostajate arvamusi ja ettepanekuid.

Corson OÜ. Töö nr 0910 118 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Kriteeriumide kaalu määramine

Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KMH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid.

Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Samuti on kasutatud vahepealseid väärtusi 0,1. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal.

Kriteeriumide suhtelised kaalud paaride võrdluse meetodil Tabel 18. KRITEERIUMID 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 0,8 0,2 0,7 0,3 0,3 0,7 0,4 0,6 0,4 0,6 0,6 0,4 0,7 0,3 0,5 0,5 T 0,3 0,7 Ä 0,5 0,5 H 0,2 0,8 T 0,3 0,7 S 0,2 0,8 U 0,3 0,7 S 0,3 0,7 0,3 0,7 0,2 0,8 0,2 0,8 0,4 0,6 0,3 0,7 0,4 0,6 0,3 0,7 0,3 0,7 0,2 0,8 0,7 0,3 0,6 0,4 0,7 0,3 0,7 0,3 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5

Corson OÜ. Töö nr 0910 119 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

0,5 0,5 0,6 0,4 0,3 0,7 0,4 0,6 0,6 0,4 0,7 0,3 0,4 0,6 0,5 0,5 0,6 0,4 0,3 0,7 0,3 0,7 0,3 0,7 0,2 0,8 0,4 0,6 ∑ - 45 4,7 2,5 2,9 6,0 4,5 5,2 4,1 3,6 6,3 5,2 Krit. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Kaal 0,104 0,056 0,064 0,133 0,100 0,116 0,091 0,080 0,140 0,116

Looduskeskkonda kajastavate mõjude osakaal kriteeriumides on 74,4 % ja sotsiaal- majanduslike mõjude osakaal on 25,6 %.

6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel

Alternatiiv 1 – kavandatu. Alternatiiv 2 – 0-alternatiiv (detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ei toimu ja alalt likvideeritakse ajutised hooned ning kruusatee ja taastatakse endine seisund). Alternatiiv 3 – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad).

Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on paaride viisiliselt kavandatavat tegevust võrreldud kolme alternatiiviga iga kriteeriumi kohta. Hinne näitab milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus antud kriteeriumi suhtes.

Alternatiivide võrdlus I (mõju maastikule) ja II (mõju mereelustikule) kriteeriumi alusel

Tabel 19. ja 20. I II A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 0,6 1 1,6 0,53 1 0,3 1 1,3 0,43 2 0,4 1 1,4 0,47 2 0,7 1 1,7 0,57 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Corson OÜ. Töö nr 0910 120 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Alternatiivide võrdlus III (mõju rannaprotsessidele ja rannale) ja IV (mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ja kaitsekorraldusele) kriteeriumi alusel

Tabel 21. ja 22. III IV A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 0,2 1 1,2 0,4 1 0,6 1 1,6 0,53 2 0,8 1 1,8 0,6 2 0,4 1 1,4 0,47 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide võrdlus V (mõju taimekooslustele ja taimestikule ning mullastikule) ja VI (mõju linnustikule ja loomastikule) kriteeriumi alusel

Tabel 23. ja 24. V VI A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 0,6 1 1,6 0,53 1 0,4 1 1,4 0,47 2 0,4 1 1,4 0,47 2 0,6 1 1,6 0,53 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide võrdlus VII (mõju pinna- ja põhjaveele) ja VIII (müra ja jäätmekäitlus) kriteeriumi alusel

Tabel 25. ja 26. VII VIII A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 0,4 1 1,4 0,47 1 0,4 1 1,4 0,47 2 0,6 1 1,6 0,53 2 0,6 1 1,6 0,53 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide võrdlus IX (vastavus planeeringutele ja arengukavadele) ja X kriteeriumi alusel (sotsiaal-majanduslikud mõjud) kriteeriumi alusel. Tabel 27. ja 28. IX X A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 0,8 1 1,8 0,6 1 0,9 1 1,9 0,63 2 0,2 1 1,2 0,4 2 0,1 1 1,1 0,37 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Corson OÜ. Töö nr 0910 121 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne)

Tabel 29. Kriteerium Kaal A1 A2 I 0,104 0,055 0,049 II 0,056 0,024 0,032 III 0,064 0,026 0,038 IV 0,133 0,071 0,063 V 0,100 0,053 0,047 VI 0,116 0,055 0,062 VII 0,091 0,043 0,048 VIII 0,080 0,038 0,042 IX 0,140 0,084 0,056 X 0,116 0,073 0,043 Väärtusindeks 0,520 0,480 Paremusjärjestus I II

Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A1 ehk kavandatud tegevus.

Corson OÜ. Töö nr 0910 122 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU 7.1 Ülevaade

Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga.

Arendus Mõju A

Mõju A Mõju A

Arendus Kumulatiivne mõju Joonis 6.

Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna saab käesoleva planeeringu puhul vaadelda: 1. Mõju maastikule. 2. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele. 3. Mõju taimestikule sh kaitsealustele liikidele. 4. Mõju loomastikule sh kaitsealustele liikidele. 5. Mõju elupaigatüüpidele. 6. Mõju õhule. 7. Mõju pinna- ja põhjaveele. 8. Psühho-visuaalne mõju. 9. Mõju tervisele. 10. Mõju sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile. 11. Mõju rekreatsioonile.

Psühho-visuaalset mõju, mõju tervisele ja sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile käsitletakse edaspidi urbaansete üldelamis- ja töökeskkonnatingimustena.

Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid. Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 30). Tabel 30. Eksperdi seisukoht MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine

√ √ √ √ √

Corson OÜ. Töö nr 0910 123 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks

Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 31). Sellega määratletakse: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).

Tabel 31. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid – Kadastikud. - Rannaniidud. - Kaitsealused taimeliigid. - Kaitsealused loomaliigid - Hoolduskorraldus. - Hoiuala ja looduskaitseala. - Õigusaktid. B Tegevused – Hoiuala hooldustegevused. - Ekspluatatsioon. – Infrastruktuuri loomine. – Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldine korraldamine. – Planeerimine ja maastikukujundus.

C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning – Kontaktala maastik. koosmõju - Kaitstavad objektid ja kaitsealad. – Loodusliku taimkatte muutused. – Hoonestus. – Maastikumuutused. – Töö- ja olmetingimused. – Elutingimuste muutused, – Teede ja kommunikatsioonialad. keskkonnakahjustused ja -häiringud

Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 32) käsitleb kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest lammutamiseni) – ühelt poolt. Teisalt – käsitletakse minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi.

Corson OÜ. Töö nr 0910 124 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Tabel 32. Planeeringu evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõjutatav Ehita- Kasuta- Leeven- Varase- Toimuvad Tuleviku mõju, sh ressurss ja mine mine dus mad tegevused võimalikud kaudne ja tegur tegevused tegevused koosmõju 1 2 3 4 5 6 7 8 Planeeringuala x x + xxx x…xx x…xx x ..xx maastik Kontaktala o...x x..xx + xxx x...xx x..xx x..xx maastik Taimestik ja x x + xxx x..xx x...xx x..xx kaitsealused liigid Rand x x..xx + xx x…xx x..xx x…xx Põhjavee o o..x + xx x x …x x x…xx kvaliteet Pinnavee o x + x x o ..x x x kvaliteet Linnustik, x…x x..xx + xxx x x x…xx loomastik sh kaitsealused liigid Õhu kvaliteet o o + x o o...x o..x Müra x x + x x x x ...x x x..xx Hooldustööde x + + xxx + +…xxx x…xx tingimused KM Elamis- o o + o o..xx x x tingimused Puhke- o..x x + xxx x..xx x..xx o..xx tingimused Kultuuripärand o o..x + x x x x x o..x Kaitstavad alad x..xx x…x + xx x x..xx x..xx x..xx Kaugmõju sh o o o o o o piiriülene mõju Mikrokliima o o x x x o.. x Maakasutus x x x… x x x o..x x o..x x Riskiilming x..xx x…xxx + xx x..xx x..xxx x..xx KM Loodusvarade x x + x x x x... o x x x..xx säästev kasuta- mine Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju x x – mõõdukas mõju x x x – oluline mõju KM - koosmõju allikas + – üheselt kasulik mõju

Corson OÜ. Töö nr 0910 125 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Varasemad tegevused on tuvastatud osaliselt KMH aruandes ja lisades esitatud ülevaadetest, millele on otsitud lisainformatsiooni, üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, varasematest töökogemustest, ekspertide vestlustest arendaja, planeerija, vallaametnikega ja kohalike elanikega. Toimuvaid tegevusi on käsitletud KMH aruandes kavandatud tegevuse ja 0-alternatiivide käsitlemise juures, paljudel juhtudel on sealt võimalik välja lugeda või siis loogiliselt edasi arendades piirkonna võimalikku arengut (üldplaneeringud, arengukavad) arvestades visioonina ka võimalike tuleviku tegevusi.

7.3 Kokkuvõte

1. Planeeringuala on osakeseks Väinamere hoiuala polüfunktsionaalses koosluses, mis lähtub eelkõige loodusväärtuste säilimisest. 2. Tervikuna on planeeringualal detailplaneeringus kavandatu suhteliselt väikse kuni mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ja riskitasandiga. 3. Selles ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on väike kuni mõõdukas mõju keskkonnale. 4. Aspektide koosmõjus väljendub planeeringuala minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem. 5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud : – Väinamere hoiuala kaitsekorraldusest tulenev; – kaitsekohustuse teatisest nr 74 HA/Vä tulenev; – Puhtu-Laelatu looduskaitsealast tulenev; – ajutistest hoonetest ja ehitustegevusest tulenev; – 0-alternatiivi rakendumisest tulenev – kinnistu hooldusest tulenev; – elupaiga tüüpide säilitamine; – kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine; – abaja meremudast puhastamisest, muda transpordist ja ladestamisest tulenev; – loodusvarade kasutamine.

Võimaliku negatiivse riskiilmingu (oht planeeringuala ja piirkonna looduskeskkonnale) tõenäosust võivad oluliselt tõsta: 1. Arengud, mis võiksid tekitada kinnistul vajalike hooldustegevuste läbiviimisse halvenemise ja määramatuse ohu. 2. Kui kavandataks detailplaneeringu mahtudest oluliselt suuremas mahus tegevusi. 3. Erakorralised ilmastikuolud (ülitugev torm, pikaajaline põud) või epideemiad lindudel. 4. Lähipiirkonna muutmine tiheasustusega alaks. 5. Sotsiaalsed pinged. 6. Piirkonnas tehtavad arendustegevused, mis muudavad oluliselt keskkonnatingimusi.

Planeering ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang.

Corson OÜ. Töö nr 0910 126 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

8.1 Leevendusmeetmed

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 17 lõikele 1 on vajalik kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiualadel kaitsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse eeskirjaga. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse vastavas seaduses pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi ja aruniidud ning puiskarjamaad. Sama paragrahvi lõige 10 järgi kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks.

Detailplaneeringualal ja kinnistuga piirnevas merealas tuleb tegevused ja liikumised vajadusel piirata vastavalt kinnistule väljastatud kaitsekohuse teatises seatud piirangutele, Looduskaitseseadusele, Väinamere mereala kaitsekorralduskavale, Puhtu-Laelatu kaitseala kaitse-eeskirjale ning hoiualal kehtestatud nõuetele.

Rannaääre kinnistu asub Väinamere hoiualal ja siin tuleb tagada rannaniitude ja loodude elupaigatüüpide hooldus. Kuna nendes elupaigatüüpides on rohkelt ka kaitsealuseid liike, siis tuleb hooldustegevus korraldada ja läbi viia ilma elupaigatüüpe ja kaitsealuseid liike kahjustamata.

Elupaikadehooldus ja ehitustegevus ei tohi toimuda aprillist-juulini, kui rannikul toimub mitmete kaitstavate linnuliikide pesitsus. Sel perioodil tuleb hoiduda häirivast tegevusest kinnistul, eriti rannas ja selle läheduses.

Abaja meremudast puhastamise, muda transpordi ning ladestuse tingimused ja nõuded: 1. Abaja meremudast puhastamine peab toimuma talvisel perioodil madala mereveetaseme või kuiva abaja korral. 2. Terve abaja meremudast puhastamist ei tohi teha vahetult lauspaeni. Paele peab jääma vähemalt 5 cm moreeni või meremudakiht, mis on vajalikud abaja ökoloogilise seisundi (mere- ja rannikuelustik) kiiremaks taastumiseks. 3. Abajast eemaldatav muda tuleb võimalusel ladestada sama kinnistu piires, et vältida transpordiga seotud mõjusid. 4. Abajast muda eemaldamise tööd, transport ja ladustamine peavad vastama parima võimaliku tehnika ja hea tava nõuetele. 5. Meremudast puhastamine, transport ja ladestamine tuleb teha külmunud pinnasega (hilissügis- ja talveperiood) 6. Lähtudes Looduskaitseseaduse § 32 lõikest 2 on Rannaääre kinnistul võimalik meremuda ladestada ainult ladestusaladele nr 4 ja 5. 7. Abaja juurest meremuda transportimisel ladestamisaladele peab olema rakendatud kõik olulised leevendavad tingimused: • Muda transport peab toimuma külmunud pinnasega.

Corson OÜ. Töö nr 0910 127 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

• Kahkjaspunase sõrmkäpa (LK III) asurala peab olema looduses märgistatud (lisa 16). • Muda transport peab olema suunatud asuralast kas põhjapoolt või lõunapoolt mööda. 8. Meremuda transportimine ladestusalale nr 4 ja vajadusel sealt edasi alale nr 5 on võimalik teha mööda kahkjaspunase sõrmkäpa asuralast põhjapoole jäävat külmunud rannaniiduala. 9. Ladestusalale nr 5 on võimalik muda transportida ka abaja lõunatipust mööda külmunud rannaniitu kagusse jääva kruusateeni ja edasi teed mööda ladestusalale. 10. Ladestamisalalt peab olema varem pilliroog maha lõigatud ja alalt ära viidud ning sobivas kohas põletatud. 11. Peale pilliroo niitmist enne ladestamist pinnase koorimist ei tehta. 12. Ladestusaladest merepoole jäävatelt aladelt pilliroogu ei või esimesel ja teisel aastal lõigata. See pillirooga ala jääb muda võimaliku erosiooni vähendavaks puhveralaks üle ladestusala ulatuda võivate mereveetasemete tõusude korral.

8.2 Seire ja järelevalve

Põhjaelustiku, kalastiku ja heljumi leviku seire läbiviimine ei ole vajalik, kuna väga madalast abajast mudaeemaldamise käigus abajast väljapoole jäävale mereelustikule ei ole olulist ohtu: muda kogused on väiksed, hoovused puuduvad (abajas toimub mõningane vee liikumine ja veevahetus ainult merevee erinevate tasemete juures), hoovuste emissioon lokaalne ja lühiajaline.

Kuna vastavalt leevendusmeetmetele abaja meremudast puhastamine peab toimuma talvisel perioodil madala mereveetaseme või kuiva abaja korral, siis abajast väljapoole jäävale mereelustikule puudub oluline oht.

Olulist keskkonnamõju ei kaasne, kui täidetakse eelmises peatükis esitatud abaja meremudast puhastamise, muda transpordi ning ladestuse tingimused ja nõuded

Kui tehtavate tööde käigus selgub mingi eriline suure ohuga avariiline olukord, siis tuleb tegevus peatada ja võtta kasutusele vastavad meetmed, et oht oleks kõrvaldatud.

Corson OÜ. Töö nr 0910 128 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

9. KOKKUVÕTE

9.1 Ülevaade 1. Planeeritav ala on Läänemaal Hanila vallas Pivarootsi külas asuv 20,3 ha suurune Rannaääre kinnistu, registriosa numbriga 241232, katastritunnusega 19502:001:0211 ning maatulundusliku sihtotstarbega. 2. Kinnistu asub Virtsu poolsaarest ca 6 km kaugusel kagus, Ruilõpu (Pivarootsi) lahe idakaldal. Kinnistu asub Väinamere hoiualal ja läänepoolsesse abajasse kavandatud paadilauter jääb Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. 3. Hanila vald jääb Läänemerelise kliimavaldkonna Lääne-Eesti rannikuala ja saarte rajooni. 4. Liivi lahes on olnud Eesti rannikumere kõige suuremad veetaseme kõikumised. Tugevad pikemaajalised läänetuuled tõstavad ja idatuuled alandavad mere idaosa veetaset. 5. Täiksi laiu maapinna kõrgusarvud kõiguvad vahemikus 0,0 m kuni 2,7 m. Mere kõrgveeseisude ajal ujutatakse kinnistu madalamad osad üle kuni 1 m sügavuselt. 6. Rannaääre kinnistu mullad jäävad A. Lillema järgi Põhja-Eesti mullastiku (I) valdkonna mandriosa (I a) allvaldkonna edelapiirdele. Mullatekketingimustest on siin põhiliseks mere üleujutused. Kinnistu muldadest on 11,7 ha rannikumullad (ArG ja Gr). 7. Maastikuliselt kuulub Hanila vald Lääne-Eesti madaliku rajooni ja maastikutüübilt kuulub piirkond pae- ja moreentasandike klassi. Ala on tasane, rannikualal enamasti madala taimestikuga. 8. Hanila valla üldplaneeringus on Liivi lahe äärsete puhkealade ressursina eraldi väljatoodud lautrikohtadega Pivarootsi küla rannaalad. 9. Väärtuslike maastike säilitamisel on üldplaneeringu järgi tähtis vältida pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste loopealsete ja puisniitude kinnikasvamist, leida võimalusi nende alade säilitamiseks, taastamiseks ja hooldamiseks. 10. Kinnistul asuvat madalat abajast ähvardab kinnikasvamise oht. Madal vesi, piisava hulga muda olemasolu, abaja veevahetuse veerežiimi vaheldumine (muda jääb periooditi suuremas osas abajast kuivale, läbikülmumised) on soodustanud abaja kinnikasvamise protsessi. 11. Hanila valla arengukavas leitakse, et omades merepiiri peavad rannaäärsete kinnistute omanikud saama vajadusel oma paate seal hoida ja merele minna. 12. Täikse poolsaar on varasematel aastakümnetel olnud kuiv kadakatega karjamaa, umbes 40-50% ulatuses tõenäoliselt loopealne, ülejäänud osas aruniit, rannaniit, soostunud rannaniit, klibu- ja veeristikuranna avatud rannakooslus, kadastik ja nitrofiilne kõrgrohustu. 13. Kinnistu pool-looduslikud kooslused jagunevad laias laastus aru- ja looniitudeks ning rannaniitudeks. Kummalgi alal esineb oma spetsiifiline linnustik. Rannikute linnustik erineb omakorda teataval määral vabaveega seotud linnustikust. 14. Matsalu LK seirespetsialisti E. Mägi suulistel andmetel leidis ta 2010. a seire välitööde ajal Rannaääre kinnistu abaja idakaldal ligikaudu 100 eksemplari kahkjaspunast sõrmkäppa (LK III) ja abaja tipust edelas umbes samas koguses suurt käopõlle (Listera ovata, LK III). Kinnistul tuvastati seire käigus mitmes kohas arvukalt emaputke (Angelica palustris, LK III) kasvukohti. Kaitsealuseid taimeliike on käsitletud peatükis 2.1.7.2 Kaitsealused taimeliigid.

Corson OÜ. Töö nr 0910 129 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

15. Kinnistu taimestiku ja elupaigatüüpide ülevaade on esitatud peatükis 2.1.6.2 Taimestiku ülevaade ja lisas 6. 16. Rannaääre kinnistul kaitstavaid loomaliike on käsitletud peatükis 2.1.7.2 Kaitsealused loomaliigid ja joonisel 5 on esitatud kaitstavate taime- ja loomaliikide kaart. Käsitletud on: laululuik (LK II); väikeluik (LK II); punajalg-tilder, ristpart, vööt- põõsalind (kõik LK III). Kinnistul on III kaitsekategooriaga selgrootutest loomadest: vasakkeermene pisitigu, luha-pisitigu ja väike pisitigu elupaigad. 17. Täiksi poolsaare linnustikku on käsitletud peatükis 2.1.8 Linnustik ja 2.2 Piirkonna keskkonnaseisundi hinnang. Loomastiku peatükis 2.1.9 on esitatud Täikse poolsaarel esineda võivate loomade nimistu. Täikse poolsaarel on III kaitsekategooria kahepaiksetest: harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonn ja roomajatest: arusisalik, rästik ning nastik. 18. Kaitstavad loodusobjektide asukohad on kantud detailplaneeringu põhijoonise eskiisile (lisa 16), et kavandatavate tegevuste planeerimisel ja hilisematel tegevuste korraldamisel saaks paremini arvestada kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. 19. Rannaääre kinnistu omanikule on väljastatud Läänemaa Keskkonnateenistuse poolt kaitsekohustuse teatis nr 74 HA/Vä, milles teavitati omanikku Väinamere hoiuala piiridest ja selles kehtivatest piirangutest. Teatisega hõlmatud kinnistul on järgmised kaitstavad elupaigatüübid: rannaniidud, loodud. Hoiualal tegutsemisel tuleb kaitsta kinnistul olevaid elupaikasid ja jälgida hoiuala kaitse-eesmärki. Tuleb arvestada, et teatud tegevustel võivad olla kaudsed mõjud kogu hoiualale. 20. Väinamere hoiualal asuval Rannaääre kinnistul on üldise piiranguna (lisa 5) vastavalt Looduskaitseseaduse §32 lõikele 2 keelatud kaitstavate elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine või kaitstavate liikide oluline häirimine; tegevus, mis ohustab kaitstavate elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsat seisundit. 21. Kuna Hanila valla üldplaneeringuga ei ole vallas korduva üleujutusega ala piiri rannas määratud, siis tuleb Hanila vallas üleujutatud ala piiriks lugeda ühe meetri samakõrgusjoont. Seega Hanila valla randadel on ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndi laiuseks üleujutatava ala laius (tavalisest veepiirist kuni 1 m samakõrgusjooneni) + LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiused.

9.2 Kavandatud tegevus

1. Rannaääre kinnistu jagatakse kolmeks katastriüksuseks: Ranna, Ääre ja Rannaääre. Ranna ja Ääre krundile planeeritakse elamumaa sihtotstarve. 2. Ranna katastriüksusele kavandatakse ehitusõiguse määramist praegu sinna ajutiste ehitistena püstitatud väikeehitistele – olmehoonele, saunale ja kuurile. Ranna krundil tehakse antud detailplaneeringuga ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Olulise osa detailplaneeringuga kavandatud tegevuste toimimiseks on vajalik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist: ajutised ehitised – püsihooneteks; tuulegeneraatori alune maa; tuletõrjeveemahuti (50 m3) alune maa ; muda võimalikud ladustamisalad. 3. Moodustatavale Ääre katastriüksusele kavandatakse ehitusõiguse määramist elamu (Palktare OÜ toodetav freespalkmaja „Lennart“) ja kuuri ehitamist. 4. Tehnovõrkudega varustatus kinnistul puudub ning plaanitakse rajada lokaalne kanalisatsioon reovee mahutiga ja paigalda kuivkäimla (Separett Villa 9000). Omanik tagab kogumismahutite ja käimlate regulaarse tühjendamise ning äraveo purgimissõlme. Vajalik olme- ja joogivesi kavandatakse kinnistule tuua mahutitega.

Corson OÜ. Töö nr 0910 130 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

Veemajanduse lahendamist puuraugu baasil ei ole arendajalt saadud andmetel kavandatud. 5. Elektrivarustus kavatsetakse tagada suvisel ajal valguspaneelide (päikesepaneel KC130GHT) ja talvisel ajal väikeste tuulegeneraatoritega (tuulegeneraator Airdolphin 1 kW), mis on paigaldatud Rannaääre krundile. 6. Ääre krundi elamu ja elektrivarustus on kavandatud tagada liitumislepingu alusel kohaliku elektrivõrguga (Fortum Elekter AS). 7. Kinnistu ca 3 km pikkusele mererannale on kavandatakse rajada kaks paadilautrit, millest läänepoolne paadilauter ulatub Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Kinnistu läänepoolsesse lautrikohta on kavandatud paigaldada suveperioodil puidust ujuvsild, idapoolsesse lautrikohta teisaldatava puki ja paari lauaga sillake. 8. Abaja meremudast osalisel puhastamisel tuleks rajada ca 60 cm tüsedusse meremudasse paadisõidukanal, soovitavalt põhjalaiusega 10 m, pealtlaiusega ca 15-16 m. Kanali üldpikkus ca 180 m, eemaldatava muda maht ca 1450 m3. Samas ökoloogiliselt oleks õigem muda eemaldada kogu abaja laiuse ulatuses, veepiirist veepiirini, mahuga ca 4400 m3 ulatuses. 9. Töös nr 0808 oli muda eemaldamise ajaks käsitletud võimalust rajada abaja ja Ruilõpu piirile ajutine tõkketamm, mis väldiks mudaseguse vee levikut abajast väljapoole. KMH protsessis on selgunud, et tõkketammi rajamisega kaasnevad mõjud ja ohud on oluliselt suuremad, kui ilma tammita abajast võimaliku heljumi levikuga kaasneda võivad mõjud. 10. Külmunud pinnase korral ei kaasne leevendusmeetmete kasutamisega muda transpordi ja ladestamisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mida külmumata pinnasega ei ole võimalik vältida ega leevendada. 11. Rannaääre kinnistule lautrikohtade rajamine on kooskõlas Hanila valla arengukava eesmärgiga, sest valla rannikul asudes loovad need võimalusi merele minekuks kohalikele elanikele ja kinnisvara omanikele. See ühtib otseselt arengukava eesmärgiga leida paremaid merelepääsu võimalusi. 12. Ranna katastriüksusele suurusega kavandatakse ehitusõiguse määramist praegu sinna ajutiste ehitistena püstitatud väikeehitistele – olmehoonele, saunale ja kuurile. Ranna krundil tehakse antud detailplaneeringuga ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ajutised ehitised asuvad moodustatava Ranna katastriüksuse kõrgeimas kohas. 13. 0-alternatiivi korral detailplaneeringuga kavandatavat ei teostata, ajutised ehitised ja kruusatee likvideeritakse ning taastatakse algne looduslik olukord (KMH programmi lisad 10, 14).

9.3 Kavandatud tegevusega kaasnevad mõjud

1. KMH eesmärgiks on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. 2. Olemasolevate ajutiste hoonete muutmine püsihooneteks ei mõjuta enam oluliselt praegust keskkonnaseisundit kuna täiendavaid ehitustöid ei tehta. Samas puuduvad ka andmed, et olemaolevad ajutised ehitised oleksid oluliselt mõjutanud hoiuala kaitse- eesmärke. 3. Kuna ajutiste hoonete asumine praeguses asukohas on logistiliselt ja loodussäästlikust seisukohast parim, siis ei ole mõistlik seda muuta. Praegusest kohast on hoiuala

Corson OÜ. Töö nr 0910 131 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

toimimiseks vajalikke tegevusi (hooldus, niitmine, ranna koristus, rannaala järelevalve) võimalik teha oluliselt vähem loodust häirides ja on odavam kui tehes seda kõike kaugelt. 4. Ajutised hooned on kavandatud ja ehitatud, et tagada paremini kaitsekorraldusega nõutavaid elupaigatüüpide säilimiseks vajalikke hooldamistegevuste läbiviimist ja pakkuda hooldamist läbi viivatele inimestele paremaid olme- ning töötingimusi. Kõige eelnenu kadumisel on oht hoiualal kaitstavate elupaiga tüüpide seisundi halvenemiseks ja oht inimese tervisele ning heaolule. 5. Kuna abaja paadilautrit kasutab maksimaalselt 2-3 paati (KMH programmi lisa 14) ja abajasse on võimalik ka peale mudast puhastamist ainult väikese süvisega paatidega sõita, siis eeldatavalt hilisema abaja kasutuse mõjud ei ole olulised mõjud, kui peetakse kinni Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitseeeskirjadest. 6. Abaja puhastamisel oluline mõju avaldub eelkõige abaja elustikule. Abaja põhjas olev paekivi on kaetud kuni 60 cm paksuse mudakihiga, mis merevee madalate seisude korral jääb kuivale. 7. Abajast muda eemaldamine ei põhjusta piirkonna rannikumere hüdrodünaamilistes protsessides suuri muutuseid, kuna abajas on madal ning looduslikult otseste tuulte eest kaitstud. 8. Võimalike abaja lahendite võrdluses osutus väärtusindeksi napilt parimaks lahendiks 10 m laiuse paaditeekanali puhastamise lahend (L2) kogu abaja meremudast puhastamise ees. Samas, võttes aluseks abaja ökoloogilise seisundi pikemas perspektiivis, siis õigem on abajas puhastada kogu ulatuses. Paaditee puhastamise korral abaja üldine kinnikasvamise protsess jätkub, ainult, et aeglasemalt ja paaditee uuesti meremudast puhastamise vajadus kerkib kiiresi jälle päevakorda. 9. „Maa ja Vesi” eksperthinnangus oli abaja meremudast puhastamisel võimalike ladestamiskohtadena pakutud välja Täiksi laiul kolm ala. KMH protsessis lisandus nendele veel kaks ladestusala. 10. Tallamine on abaja meremudast puhastamisel, meremuda transpordil ja ladestamisel oluline probleem. Kui nimetatud töid läbi viia külmunud pinnasega, on looduskeskkonna vastupanuvõime suur ja taastumine kestab lühikest aega. Pehme pinnase korral toimub tugev läbitallamine isegi paeklibusel veeristikrannal, pehmemad ja mudasemad pinnased saavad tugevasti kahjustada. Selle käigus ületatakse looduskeskkonna vastupanuvõime märkimisväärselt ja taastumine kestab kaua. Sageli toimub sel juhul varasema ökosüsteemi asendumine sekundaarsega. 11. Rannaääre kinnistu ladestamisalade valiku probleemideks on rohkete kaitstavate loodusobjektide olemasolu ja asumine hoiualal ning madalas rannaalas, mis LKS järgi jääb veekaitsevööndisse ja ehituskeelualale. 12. Muda ladestamine üleujutatavatele rannikualadele mõjutab oluliselt rannikul elutsevate liikide elutegevust. Otsene mõju muda ladestamisel avaldub väikeselgroogsete ja selgrootutele nende elupaikade matmisel paksu mudakihi alla. Kinnistul on selgrootutest loomadest III kaitsekategooria luha-, väike- ja vasakkeermese pisiteo elupaigad. Väikese paksuse (10-15cm) ja mosaiikselt ladestamise korral roostiku aladele on need mõjud väiksemad ja elupaikade säilimine ja taastumine toimub oluliselt kiiremini. 13. Ladestamisalade substraadi katmine mõnekümne sentimeetrise mudakihiga võib muuta oluliselt lindude rändepeatumis-, toitumis- ja pesitsustingimusi. Seega valede ladestamisalade valimisega kaasneb oht kinnistul olevatele lindude rändepeatus-, sulgimis- ja toitumisbiotoopidele. 14. Ladestamisaladel, mis jäävad mere aktiivsesse rannavööndisse, leiab aset peale ladestamist suurem muda erosioon merre kui tavaliselt.

Corson OÜ. Töö nr 0910 132 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

15. Ladestamise planeerimisel peame arvestama, et ladestatu esialgne mass väheneb suures laastus 2/3 võrra st näiteks algselt 40 cm paksusest kihist jääb lähima paari aastaga järgi alla 15 cm. Suurem vähenemine toimub niiskusesisalduse languse tõttu, aga oluline on ka mudas oleva orgaanilise aine lagunemine. 16. Detailplaneeringu kohaste tegevustega ja maaüksuse hilisema kasutusega kaasnev on Väinamere hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorraldusega seotud ja mõnede tegevuste (hooldus, niitmine, kadastiku raie) osas ka otseselt vajalik, et säiliksid kaitsealused elupaigatüübid. 17. Lähtudes vaatlusandmetest võib väita, et Rannaääre kinnistul on viimase 2 aastaga toimunud oluline keskkonnaseisundi paranemine. Seoses regulaarse niitmisega on taastumas rannaniidukooslused ja kadastiku ohjamisega on Rannaääre kinnistule eeldatavalt lisandunud täiendavalt elupaiku ja paranenud koosluste tingimused. Pilliroo niitmisega on vähenenud rannaäärsete madalate sopiliste abajakeste kinnikasvamise kiirus. Üht läänepoole jäävat kinnikasvamise protsessis olevat väikest abajat on vastavalt detailplaneeringule kavandatud puhastada meremudast, mis võimaldaks seda kasutada lautrina – ujuvsillaga paarile väikepaadile. 18. Välivaatlustele tuginedes võib väita, et ilmselt linnud ja loomad on harjunud- kohanenud kinnistul toimunud ja toimuva tegevusega kuna sellega ei ole kaasnenud otsest ohtu nendele. 19. Lähtudes välivaatustest on võimalik eeldada, et inimpelglikumate linnuliikide ümberpaiknemine on toimunud kahjutult. Antud hinnangu tõesust tõstab kinnistu suurus ja liigendatus ning erinevate elupaigatüüpide rohkus. Samas peab ka arvestama, et mõningane inimtegevus (niitmine, karjatamine, võsa raiumine jms) on kinnistu territooriumil olevate poollooduslike koosluste tekkeks olnud vajalik Täksi poolsaarel juba läbi aegade. Väinamere hoiuala kaitsekorralduskavas on niitude kinnikasvamise vastase meetmena toodud niitude taastamist, mida kinnistu praegune omanik on ka teinud. Abajate puhul on ohtudeks nende kinnikasvamine. 20. Tuginedes KMH koostamise protsessis saadud andmetele võib väita, et kinnistul olevaid ajutisi ehitisi on hallatud ja hooldatud nii, et nendest ei ole tulnud olulist mõju, mis võiks ohustada Väinamere hoiuala kaitse-eesmärke. 21. Peale 2 aasta jooksul toimunud tegevuste (hoiuala valitsejaga kooskõlastatud): kolme ajutise hoone rajamine ja kasutamine, kinnistu ja teede korrastamine, niitmine, pilliroo lõikamine ja kadastiku ohjamine ning kahe sõudepaatidega merel käimine võib välivaatustele tuginedes väita, et olulist negatiivset mõju kaitsealale ja hoiualale ei ole. 22. Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A1 ehk kavandatud tegevus. 23. Detailplaneeringualal ja kinnistuga piirnevas merealas tuleb tegevused ja liikumised vajadusel piirata vastavalt kinnistule väljastatud kaitsekohuse teatises seatud piirangutele, Looduskaitseseadusele, Väinamere mereala kaitsekorralduskavale, Puhtu-Laelatu kaitseala kaitse-eeskirjale ning hoiualal kehtestatud nõuetele.

Corson OÜ. Töö nr 0910 133 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

9.4 Lõppjäreldused

1. 20,3 ha Rannaääre kinnistu on väga liigendatud ranniku osaga – mereveepiiri on kinnistul ca 3 km. Kuna kinnistu asub Väinamere hoiualal ja madalas rannaalas, siis tuleb siin kõigi tegevuste kavandamistel ja tegemistel lähtuda eestkätt hoiuala ja randa puudutavatest õigusaktidest. 2. Detailplaneeringualal viimase kolme aasta jooksul toimunud (ranna ja rannaniitude hooldustegevus, ajutised hooned ja kruusatee) ja edaspidi detailplaneeringu mahus kavandatud tegevus vastab üldplaneeringu väärtusliku maastiku ja looduskeskkonna väärtuste säilitamise eesmärgile. 3. Natura hindamises läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et detailplaneeringu kavandatud tegevustega, arvestades KMH aruandes esitatud leevendusmeetmeid ei avaldu Puhtu-Laelatu looduskaitsealale ja Väinamere hoiualale olulist negatiivset mõju ja ei ole olulist ohtu hoiuala kaitse-eesmärkidele. 4. Ka kinnistu hilisemal kasutamisel tuleb rakendada KMH aruandes toodud leevendavaid meetmeid ja nõudeid. Kinnistul tehtavad tegevused peavad olema kooskõlas hoiuala kaitsekorralduskava ja kaitseala kaitseeeskirjadega ning sanktsioneeritud hoiuala valitseja poolt. 5. Võimalik eeldatavalt suurim negatiivne mõju Väinamere hoiuala avalduks kui pärandkooslustega (vanimad inimtekkelised ökosüsteemid Eestis) kinnistul lõpetataks niitmine, kinnistu hooldustegevus ja kadastiku ohjamine või tekiks määramatuse tõttu oht praeguses kvaliteedis hooldustegevuse lõppemiseks. 6. Rannaääre kinnistu asub Väinamere hoiualal ja siin tuleb tagada rannaniitude ja loodude elupaigatüüpide hooldus. Kuna nendes elupaigatüüpides on rohkelt ka kaitsealuseid liike, siis tuleb hooldustegevus korraldada ja läbi viia ilma elupaigatüüpe ja kaitsealuseid liike kahjustamata. 7. Elupaikadehooldus ja ehitustegevus ei tohi toimuda aprillist-juulini, kui rannikul toimub mitmete kaitstavate linnuliikide pesitsus. Sel perioodil tuleb hoiduda häirivast tegevusest kinnistul, eriti rannas ja selle läheduses. 8. Abaja meremudast puhastamise, muda transpordi ning ladestuse tingimused ja nõuded (täielikult peatükis 8.1 Leevendusmeetmed): • Abaja meremudast puhastamine peab toimuma talvisel perioodil madala mereveetaseme või kuiva abaja korral. • Terve abaja meremudast puhastamist ei tohi teha vahetult lauspaeni. Paele peab jääma vähemalt 5 cm moreeni või meremudakiht, mis on vajalikud abaja ökoloogilise seisundi (mere- ja rannikuelustik) kiiremaks taastumiseks. • Abajast eemaldatav muda tuleb võimalusel ladestada sama kinnistu piires, et vältida transpordiga seotud mõjusid. • Abajast muda eemaldamise tööd, transport ja ladustamine peavad vastama parima võimaliku tehnika ja hea tava nõuetele. • Meremudast puhastamine, transport ja ladestamine tuleb teha külmunud pinnasega (hilissügis- ja talveperiood) • Lähtudes Looduskaitseseaduse § 32 lõikest 2 on Rannaääre kinnistul võimalik meremuda ladestada ainult ladestusaladele nr 4 ja 5.

Corson OÜ. Töö nr 0910 134 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arula, M. Pärnumaa rannakalandusest. Liivi lahe kalastik ja kalandus, 45-49. Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut, 2005. 2. Eesti Veeteede Amet. Eesti merekaardid 3. osa Saaremaast Ruhnuni. Kessulaiust Sõmeri poolsaareni 1:100 000, 1 lk. Tallinn 2006. 3. Eesti Veeteede Amet. Eesti Merekaardid. 3. osa Saaremaast Ruhnuni. Viire Kurk 1:50 000, 2 lk. Tallinn 2006. 4. Eesti NSV looduslike rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekooslused. ENSV TA ZBI H. Krall, E. Pork, RPI EPP H. Aug, Õ. Püss, I. Rooma ja T. Teras. Tallinn 1980. 5. Endise Raadi lennuvälja territooriumil paiknevate kaitstavate taimeliikide inventuur Töövõtulepingu nr. JT 5.6-7.1179 aruanne. Koostajad: O. Luuk ja T. Kukk. Tartu 2008. 6. Erm, V. jt. Väinamere kalastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus, 61—82 lk. Tallinn, 1970. 7. Järvekülg, A. Väinamere põhjaloomastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus, 42—60 lk. Tallinn, 1970. 8. Järvekülg, A. Läänemere idaosa põhjaloomastik, 381 lk. Kirjastus Valgus, Tallinn, 1979. 9. Kask, A., Kask, J. Pivarootsi väikesadama akvatooriumi ja laevatee geoloogilised uuringud. Altakon Grupp OÜ töö nr 3/2005, mai 2005. 10. Kask, A. Pivarootsi laevatee põhjataimestiku, põhjaloomastiku ja kalastiku ülevaade. Altakon OÜ töö nr AT080101, jaanuar 2008. 11. Kukk, T. Eesti taimede kukeaabits, lk190, 366 ja 370. Tallinn, 2004. 12. Kull, T., Tuulik, T. Kodumaa käpalised, lk 28-29 ja lk 56-57. Tallinn, 2002. 13. Kuris, M. (koostaja). Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009- 2018. Tallinn, 2009 14. Martin, G. Phytobenthic communities of the Gulf of Riga and the Inner Sea of the West Estonian Archipelago. Tartu, 2000. 15. Mullateadus. E. Kitse, A. Piho, L. Reintam, I. Rooma, K. Tarand. Tallinn 1962. 16. Orav-Kotta, H., Kotta, J., Kotta, I. Comparison of macrozoobenthic communities between the 1960s and the 1990s-2000s in the Väinameri, NE Baltic Sea. Proc. of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology. No 53/4, Pp 283-291. December 2004. 17. Paal, J. Eesti Natura 2000 “Loodusdirektiivi” elupaigatüüpide käsiraamat, 202 lk. TÜ botaanika ja ökoloogia instituut, 2000. 18. Saat, T. (toim.). Väinamere kalastik ja kalandus. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, Tartu, 2002. 19. Saat, T. Kalastik. Läänemaa II Loodus. Lääne Maavalitsus. 149-159 lk. 1998. 20. Saat, T., Ojaveer, H. Liivi lahe kalad. Liivi lahe kalastik ja kalandus, 7-24 lk. Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut, 2005. 21. Trei, T. Väinamere põhjataimestik. Lääne-Eesti rannikualade loodus, 27—41 lk. Tallinn, 1970. 22. Vissak, P. (koostaja). Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava, 35 lk. Virtsu 2004.

Internetiallikad: 1. Elektrooniline Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee 2. Linnu- ja loodusalade võrgustik NATURA 2000 http://www.envir.ee/natura2000 3. Pärandkoosluste Kaitse Ühing http://www.pky.ee/

Corson OÜ. Töö nr 0910 135 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

4. Ramsari konventsioon http://www.envir.ee/natura2000/?nodeid=43&lang=et 5. Statistikaamet http://www.stat.ee/ 6. Võrguentsüklopeedia Estonica http://www.estonica.org/est/ 7. Maa-ameti Geoportaal http://geoportaal.maaamet.ee/ 8. EUNIS andmebaas http://www.eunis.org/ 9. Loodusajakiri MTÜ http://www.loodusajakiri.ee/ 10. Eesti Roheline Liikumine http://www.roheline.ee/ 11. Keskkonnainfo EELIS infoleht http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/ 12. Futuren OÜ taastuvenergia lahendused http://www.futuren.ee/ 13. Eesti Energia Energiasäästu portaal http://www.kokkuhoid.energia.ee/

Corson OÜ. Töö nr 0910 136 Läänemaa Hanila valla Pivarootsi küla Rannaääre kinnistu detailplaneeringu KMH aruanne

LISAD

Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm Lisa 2 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon (edaspidi Keskkonnaamet) KMH programmi heakskiitmine arendajale; Hanila Vallavalitsusele 23.04.2010. a nr HLS 6- 7/15169-12; Ametlikud Teadaanded 29.04.2010. a KMH programmi heakskiitmise teade. Lisa 3 Keskkonnaameti vastus protestile 19.04.2010. a nr HLS 6-7/14011-2. Lisa 4 Maa ja Vesi Projekteerimisbüroo. Eksperthinnang. Töö nr 0808. Tallinn, 2008. Lisa 5 Rannaääre kinnistu kaitsekohustuse teatis nr. 74 HA/Vä. Läänemaa keskkonnateenistuselt 15.11.2007. a. Lisa 6 Taimestiku ülevaade ja välivaatlused P. Vissak 2009. Lisa 7 Looduslike maade inventeerimise kaart ja legend 1980. Lisa 8 Susi AS 13.09.2007. a pöördumine Läänemaa Keskkonnateenistuse poole enne kinnistu ostmist. Lisa 9 Susi AS 28.11.2007. a kaaskiri Läänemaa Keskkonnateenistusele saadetud Hoiuala teatisele, Hoiuala teatis ja Väinamere hoiuala valitseja otsus 11.12.2007. a nr 35-3- 7/57305. Lisa 10 Susi AS 05.12.2007. a pöördumine Hanila Vallavalitsuse, Riikliku Loodus- kaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni ja Väinamere hoiuala valitseja poole. Susi AS 05.12.2007. a pöördumise täpsustused 17.12.2007. a kirjas. Lisa 11 Keskkonnaministeeriumi kiri 15.04.2008 nr 35-3-1/6375-4 nõusoleku andmine ajutiste hoonete rajamiseks. Lisa 12 Hanila Vallavalitsuse korraldus 15.07.2008 nr 253 kirjaliku nõusoleku andmine ajutiste hoonete ehitamiseks. Lisa 13 KMH aruande avalikustamise teade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 30.07.2010. a, ajalehes Lääne Elu 31.07.2010. a ja Hanila valla kodulehel www.hanila.ee Lisa 14 Asjast huvitatud asutustele ja isikutele saadetud KMH aruande avalikustamise teatega kirjade koopiad. Lisa 15 KMH aruande 17.08.2010. a avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 16 Detailplaneeringu põhijoonis. Lisa 17 Keskkonnaameti 29.10.2010 kiri nr HLS 6-7/15169-15 aruande heakskiitmata jätmine.

Corson OÜ. Töö nr 0910 137