DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-11 Vatla, JAH1000029 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Vatla Jahiselts 1.2. Registrikood 80100419 1.3. Aadress Vatla küla, Hanila vald, 90103, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Enn Tee 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5160118 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Enn Tee Ametinimetus Vatla Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Tuhu MKA Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 106 § 4 lg 3, lg 7, § 9 lg 4 ja LKS §14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Kullamaa metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja 163 Tuhu piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndisse jäävas osas 1. veebruarist 31. augustini. • Keelatud on Kullamaa metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja 163 Tuhu sihtkaitsevööndisse jäävas osas inimeste viibimine 1. veebruarist 31. augustini. • Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.2. Objekti Nehatu LKA Vabariigi Valitsuse 24.01.2001 määruse nr 39 § 4 lg 5, § 5 lg 2, LKS §14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: nimetus/ • Kaitsealal on lubatud jahipidamine mingi, rebase, hundi, metssea, põdra ja kähriku arvukuse reguleerimise eesmärgil piirangu kirjeldus 1. septembrist 31. jaanuarini. • Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 1/2 4.3. Objekti Kunila merikotka püsielupaik, Rame merikotka püsielupaigad LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10, § 50 lg 2 p 2 ja lg 5 ja 5¹ ning § nimetus/ 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kunila ja Rame merikotkaste püsielupaikades on inimeste viibimine ja jahipidamine piirangu kirjeldus keelatud 15. veebruarist 31. juulini. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.4. Objekti Nehatu must-toonekure püsielupaik LKS §14 lg 1 p 6 ja p 10, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 nimetus/ § 5 lg 3 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • Nehatu must-toonekure püsielupaigas on inimeste viibimine ja jahipidamine piirangu kirjeldus keelatud 15. märtsist 31. augustini. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.5. Objekti Vatla kõre püsielupaik Keskkonnaministri 12.07.2006. a määruse nr 51 „Kõre ja kivisisaliku kaitse alla võtmine ja kaitse- nimetus/ eeskiri“ § 4 lg 3 p 1, p 2 ja LKS §14 lg 1 p 6 ja p 10, § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja piirangu kirjeldus kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Kõre Hara püsielupaigas on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõita 1. septembrist 15. aprillini. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.6. Objekti Pivarootsi käpaliste püsielupaik LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10 ning § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, nimetus/ püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta piirangu kirjeldus anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.7. Objekti Tuhu, Karuse-Linnuse, Rame, Porsiku, Kangruaadu, Väinamere ja Oademetsa hoiualad LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava piirangu kirjeldus loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.8. Objekti Puhtu-Laelatu LKA Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määruse nr 18 § 4 lg 3 p 1 ja 2, § 5 lg 1 p 6 ja 7, ning LKS § 14 lg 1 p nimetus/ 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini mingi, kähriku, rebase, piirangu kirjeldus hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks ja 1. aprillist 15. maini rebase- ja kährikujaht laidudel. • Jahipidamisel on keelatud püüniste kasutamine, välja arvatud eluspüügi püünised mingi püüdmiseks. • Kaitsealal on keelatud ajujaht, välja arvatud kevadine rebase- ja kährikujaht laidudel. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Vatla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: piirikirjeldus Vatla jahipiirkonna piir kulgeb Karuse–Kalli kõrvalmaantee ja Tuudi–Risti kõrvalmaantee ristumiskohast mööda Tuudi– Risti kõrvalmaanteed Risti–Hallivanni kõrvalmaanteeni; teeristist mööda Risti–Hallivanni kõrvalmaanteed Enksi kraavini ning mööda Enksi kraavi Enksi -Villemi ja Enksi-Madise kinnistute vahelise piirini; sealt sirgjoonena üle Paadrema soo punktini koordinaatidega x=6489855 ja y=487632, mööda Hanila valla Võsa maaüksuse (katastritunnus 19502:002:0035) ja Oru maaüksuse (katastritunnus 19502:002:0502) idapiiril kulgevat kraavi kuni Hõbesalu kraavini, jätkudes mööda Hõbesalu kraavi Hanepselja sihini punktis koordinaatidega x=6489153 ja y=485708; edasi mööda Hanepselja sihti Põldaru kinnistu põhjapiirini punktis koordinaatidega x=6488907 ja y=485634 ning mööda Põldaru kinnistu põhja- ja läänepiiri Paadrema jõeni; edasi mööda Paadrema jõge ristumiseni Varbla valla Kadaka maaüksuse (katastritunnus 86301:001:0104) piiriga, jätkudes mööda Koru II kraavi ristumiseni Hõbesalu kraaviga; edasi mööda Hanila valla Lepe maaüksuse (katastritunnus 19502:002:0860) edela- ja lõunapiiri ristumiseni Audru -Tõstamaa-Nurmsi teega; sealt mööda Hanila valla Künka maaüksuse (katastritunnus 19502:002:0039) lõunapiiri ristumiseni Hanila valla Lihula metskond 8 maaüksusega (katastritunnus 19502:001:0132), jätkudes mööda selle lõunapiiri ristumiseni Kuuendiku kraaviga; edasi mööda Kuuendiku kraavi Rame–Paatsalu ja
Load more

Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Perioodi 2007–2013 Struktuurivahendite Mõju Regionaalarengule Praxis Ja Centar
    Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Lõpparuanne 2015 Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Uuringu tellis Rahandusministeerium. Uuring on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Rakendusuuringute Keskus CentAR on sõltumatu eraalgatuslik uuringu- ja konsultatsiooniettevõte, mis keskendub rakenduslike analüüsi- ja uuringuprojektide teostamisele nii era- kui avalikus sektoris. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rakendusuuringute Keskus CentAR Tornimäe 5, III korrus Nunne 5-3 10145 Tallinn 10133 Tallinn tel 640 8000 tel 6173306 www.praxis.eeVäljaandes sisalduva teabe kasutamisel www.palumecentar viidata.ee allikale: Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ja [email protected] [email protected] Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015 1. 2. ISBN 3. Poliitikauuringute Keskus Praxis 4. Tornimäe 5, III korrus 5. 10145 Tallinn Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Autorid: Katrin Pihor on Praxise juhatuse liige ja majanduspoliitika programmijuht. Roll projektis: projektijuht, kvalitatiivse analüüsi töörühma juht. Mari Rell on Praxis majanduspoliitika programmi analüütik. Roll projektis:
    [Show full text]
  • In Memoriam: Mart Viikmaa L
    Papers on Anthropology XXVII/2, 2018, pp. 107–111 In memoriam: Mart Viikmaa L. Heapost IN MEMORIAM: MART VIIKMAA 4 September 1938 – 13 May 2018 In May 2018, Mart Viikmaa, a well-known Estonian biologist and the grand old man of Estonian genetics passed away. Mart Viikmaa was born as the sixth child in an eight-child family in Karuse commune (now Hanila commune) in Läänemaa County on 4 September 1938. In his autobiography, Mart Viikmaa wrote, “I grew up in Rame village – between and inside Rame Bay, Laelatu wooded meadow, Heinlaht Bay, Nehatu Lake (or bog)” [1]. His schoolyears, 1946–1957, were spent at Nehatu Primary School, Vatla 7-Year School and Lihula Secondary School. As a schoolboy, he did ornithophenological observations in spring and autumn, and ringed birds. In the fourth year of primary school (1949), he became a member of the Estonian Naturalists’ Society. His interest in nature, including humans, deepened and accompanied him throughout his life. His studies at the Department of Biology of Tartu State University (1957–1962) where he specialised in zoology were a natural continuation to this. His orni- thological graduation paper, “Morphological development of nest pedigrees of the thrush (Turdus) family” [2], was written under the supervision of Salme Aul. In his opinion, the greatest adventure in his life was the voyage as a sailor on the Arctic Ocean and the Yenisei River along the route Arkhangelsk-Dikson- Tiksi-Igarka-Murmansk in summer and autumn 1959. He also took trips to the tundra near Tiksi and to the taiga in the surroundings of Igarka [1].
    [Show full text]
  • Hanila Valla Arengukava 2014 – 2025
    HANILA VALLA ARENGUKAVA 2014 – 2025 Hanila vald, Lääne maakond September 2014 Sisukord SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 3 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE JA PEAMISED JÄRELDUSED .............. 4 2. STRATEEGIA ............................................................................................................................................ 10 2.1. BAASRESSURSID JA VÄÄRTUSED ................................................................................................................... 10 2.2. VISIOON JA MISSIOON ....................................................................................................................................... 10 2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ........................................................................................................................ 11 2.3.1. Tugev ettevõtlus ................................................................................................................................................. 11 2.3.2. Kättesaadavad avalikud teenused .............................................................................................................. 11 2.3.3. Aktiivne kogukond ............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • Lily Kocins 90
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 6 (40) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 1 Vaade Läänerannale Foto: Vaiko Noor Lily Kocins 90 ily Kocins (lapsena Liili Raad) on Kes on Lily Kocins? Mulle jäi see pilt nii mällu, et võiksin L endise Hanila valla aukodanik ja kasvõi praegu seda uuesti joonistada... Hanila Muuseumi Seltsi auliige. Jah, ta on endise Hanila valla aukoda- nik, valla hariduse ja kultuuri toetaja, Hiljem koorus sellest peenest Tema annetustest on loodud neli fondi, Hanila kiriku lahke annetaja – seda daamist välja tõeliselt südamlik, lahke et toetada Hanila, oma lapsepõlve- loetelu võiks veel pikalt jätkata. ja helde inimene, kellele oli oluline paiga kultuuri- ja hariduselu – üks sünnipaiga hea käekäik – eelkõige isa, teine Kebina talu naiste ja kolmas rüüstatud Hanila kiriku taasta- tädi mälestuseks. „Neljas fond on veel, mine. minu nime peal, ja raha on seal juba sees, aga välja sealt enne midagi Tänu tema toetusele ja Juhan Kilu- ei maksta, kui ma surnud olen.” metsa Rändmeistri töömeeste kuld- Selle kiire asjaga on Lily Kocin- setele kätele on Hanila kirikust sil aega küll. saanud aastate jooksul uuesti korrastatud ja renoveeritud Lääneranna Vallavalit- kirik Lääne-Eestis. Ja mul on suse toetatud ja Lily Ko- olnud õnn ja au olla kaasa- cinsi 90. sünnipäeva- aitaja. le pühendatud pidu- Tarmula Arvo Lily Kocins Hanila kirikus / Foto: Fotol Olen alati imetlenud Lily lik kontsert toimub 10. nooruslikkust, tema ajaga juulil kell 19.00 Hanila kaasaskäimise võimet. Pauluse kirikus. Esineb Ta on huvitatud kõigest, kammerkoor Head Ööd, temaga on huvitav rääkida Vend kavaga „Mõtisklu- nii poliitikast kui igapäe- sed”. Dirigent Pärt Uus- vaelust.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]