DOCSLIB.ORG

Teater 6 Naissaarel on Valmis Saamas Etendus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Teater 6 Naissaarel on Valmis Saamas Etendus Teater 6 Naissaarel on valmis saamas Puhkepäev etendus “Katkuaja lood” | Nädalalõpulisa | 18.–20. juuli 2008 | nr 29 (479) | Folgisuvi juba käib Folgilainele saamisega pole kohaletulijatest probleeme kel- Mari Hiiemäe [email protected] lelgi. Seda enam, et nii Viljandi, Hiiu kui Viru folgil on enamik Järgmise nädala lõpule pla- esinejaid sellised, kes tõlgenda- neeritud Viljandi pärimus- vad vana traditsiooni kaasaeg- muusika festival ehk suu- sete vahenditega ning uudsel pärasemalt Viljandi folk on moel. Sellisel kujul jõuab laulu- Eesti suve olulisim ning ma- de tuum igasuguse ettevalmis- hukaima programmiga fol- tusega kuulajani. gisündmus. Lähitulevikus Viljandi pärimusmuusika toimuvaid folkloorifestivale festivalil kuuleb nimetatud jagub aga veel teisigi. kolmest folgipeost autentset li- sanditeta rahvamuusikat ehk Pühapäevani saavad need, kõige enam, rahvakunstikol- kellele folkloorifestivali for- lektiivide ülevaatusnäitusest maat meeldib, oma vaba aega on aga sealgi asi kaugel. sisustada Hiiumaal, kus on toi- “Põhiosas püüame siia tuua mumas Hiiu folk 2008. Pärast noort energiat, neid inimesi, folgisuve tippsündmust ehk kes on küll kindlasti oma muu- siis Viljandi pärimuskultuuri sikalise kultuuri kandjad, kuid festivali on huvilistel võimalus teevad seda nii, nagu neile õi- ennast maha laadida augusti ge tundub,” selgitas Kiviberg algusesse jääval Viru folgil. valikut. Seda, et esineja oleks noor ja Folk on popp omanäoline ning mitte pelgalt Ühed tulevad folgifestivali dele vana pärimuse üks-ühele ko- muusika pärast, teised selts- peerija, arvestatakse Kivibergi konda ja melu otsima, kolman- sõnul esinejate valimisel festi- dad sõprade eeskujul. Festivali- valile pääsemise eeltingimu- de külastusstatistika näitab, et sena. folk on popp. Nii on näiteks Vil- jandi folgi passid selleks aas- Festivalil kindel teema taks eelmüügis ammugi läbi Viljandi pärimusmuusika fes- müüdud, jõudsalt kuluvad ka tivali tänavuseks teemaks on päevapiletid. näppepillid. See tähendab, et Viljandi pärimusmuusika programmi on lülitatud hul- festivali korraldusjuhi Ando galiselt ansambleid, mis kasu- Kivibergi hinnangul on festi- tavad oma kõlapildi loomisel valide tavapubliku hulgas palju kas kitarre, mandoliine, ba- neid, kes pärimusmuusikaga lä- lalaikasid või teisi näppepilli- hemalt tuttavad, ent samuti tu- de kategooriasse liigitatavaid leb üritusele ka hulgaliselt neid, muusikariistu. kes argipäevaõhtuti kodus teist- “Selliseid bände, kus need sugust muusikat kuulavad. pillid on esikohal, on sel aas- FOOKUSES “Mina arvan, et valdav osa tal silmatorkavalt palju. Esine- Eesti ühiskonnast on muusi- jate üldarvust moodustab näp- .XVI Viljandi Viru folk pärimusmuusika kalises mõttes kõigesööjad, pepillibändide osakaal umbes Käsmu inimesed, kes otsivad liht- poole,” lubas Kiviberg. festival 8.–10. august salt head muusikat žanrist Oma oskusi ja ideid tule- 24.–27. juuli festivali pass 675/800 kr sõltumatult,” kommenteeris vad Viljandisse lisaks Eesti fol- päevapiletid kuni 23. juulini päevapiletid 360 kuni Kiviberg. Eks see nii olegi. Ja gibändide paremikule esitle- 240 kuni 390 kr (sooduspiletid 440 kr (sooduspiletid 310/ 390 kr) kui on ikka folgipidu, tuleb en- ma muusikud Iisraelist, Ing- 180 kuni 340 kr) Hiiu folk 2008 nast folgilainele häälestada. lismaalt, Tšehhist, Venemaalt, Lapsed (alla 12 a) tasuta Hiiumaa erinevais paigus Elamuste mittesaamist karta Gruusiast, USAst, Skandinaa- www.folk.ee 17.–20. juuli ei maksa, kuna senimaani on via maadest ja mujalt. Kohal festivali pass 250 kr folgifestivalid ennast kvaliteet- on flamenkomeistrid Hispaa- Foto: Andras Kralla lapsed (alla 12 a) tasuta sete esinejate leidmise kohana niast ning mustlasmuusikud igati õigustanud. Ungarist. Äripäeva nädalalõpulisa 18. juuli 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post [email protected] 2 Restoranide TOP 10 Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal 1. Gloria Müürivahe 2, Tallinn 30 2. Ribe Vene 7, Tallinn 30 3. Pegasus Harju 1, Tallinn 30 4. Controvento Vene 12, Tallinn 30 5. Kadriorg Weizenbergi 18, Tallinn 29 ELAMUS 6. Tigu Vilmsi 45, Tallinn 29 7. Angel Café Sauna 1, Tallinn 29 8. In Studio Vinum Suur–Karja 18, Tallinn 29 9. Bocca Olevimägi 9, Tallinn 29 | kommentaar | restoranitest | arvustused | 10. Clazz Vana turg 2, Tallinn 28 TOIMETAJA VEERG Tea Taruste Ilmastiku- kindlat mõt- ”teviisi vajavad väga Trendikas Chedi ka need, kes välis- üritustest plaanivad Heidi Vihma osa võtta. [email protected] Modernset Aasia kööki pak- kuv Chedi teenis avamise järel üksmeelse kiidukoori, Ilmastikukindel kuid publikule pole see mõ- ju avaldanud – olime resto- mõtteviis rani ainus laudkond. Mõni- kord inimesi vist ikka käib, ega muidu oleks ettekand- lm Eestis on sel suvel era- Ilmastikukindlat mõtte- ja inimtühja restorani uksel Ikordselt... masendav – pi- viisi vajavad väga ka need, pärinud, kas meil laud on devalt langeb taevast piis- kes suve arvukatest välisüri- broneeritud. ku ja taevas on hall. Enese- tustest osa plaanivad võt- irooniliselt meenutan aasta- ta. Viljandi pärimusmuu- Köögist hoogsa sammu- tagust Austraalias viibimist, sika festival algab 24. juu- ga väljunud ettekandja kõn- mil kuumalt kiirgava päi- lil ja selleks ajaks targad il- nak muutus lauale lähenedes kese ette pilvi soovisin. Ilm mauurijad päikesepaisteli- järjest libisevamaks, hääletu- pole muidugi ainus, mille- si päevi ei luba. Ainus või- maks. Malbe teenindusvalmi- ga on oma tuju ja päeva või- malus – nautida seda, mis dus, vaikne hääl, nõtked lii- malik rikkuda. Meedia ne- ON! Head muusikat, sõbra- gutused – Aasia-mäng läheb gatiivsed posimised, langev- likke nägusid, toredaid koh- käima. langev-langev majandus ja tumisi! Vihma trotsimiseks Proovime sissejuhatuseks kõik need hirmud, mida see võiks proovida enese kui- dim-sum’i, mida serveeritak- langus kaasa võib tuua. vakstantsimist ja köhakar- se kenas karbikeses. Toredad Nii et õiget ilma nagu po- tuse peletamiseks näiteks mummukesed, mille juur- lekski. Või siiski? Vihmast kuuma grokki. de pakutakse kolme erinevat rääkides ehk meenub see Võiks arvata, et tänavu- kastet, on natuke suured, et kooliaegne augustiõhtu, ne suvi peletab paljud eest- korraga suhu pista. Aga poo- mil soe vihmasabin su kõr- lased piiri taha, ent kiire leks hammustatuna ei taha vatagusedki märjaks sadas, küsitlus tutvusringkonnas need minu kohmakas käes aga sul ei tulnud pähegi näitas, et enamik eelistab enam pulkade vahel püsida. kummikuid jalga panna või eestimaist. Pikemad päike- Pealegi ei sobi hammustatud varju joosta. Kui ei meenu, seotsingud jäetakse sügis- mummukest ju enam ühises- siis nädala pärast Sõpruses talve. Pealegi, sume august se kastmekaussi pista, vähe- linastuv “Suvevihm” ehk tu- ja võimalik vananaistesuvi malt euroopaliku arusaama letab meelde. on ju veel ees! järgi mitte. Lisaks dim-sum’ile sõime veel mereandide suppi, loo- tosejuure-spargli stir-fry’d ja parti. Supp oli peaaegu mait- setu, igatahes kõige igavam sajakroonine supp, mida ma elus söönud olen. Lootose- juure-spargli stir-fry oli pal- ju toredam: erksat, vürtsist ja krõmpsu lootosejuurt täien- das mahe ja suus sulav spar- gel. Kuna lootosejuur on vürt- sikas, polnud täiendavat maitsestust vajagi. Ka part oli maitsev: karamelliselt magusa kast- mega, krõbe ja kena rasvavii- Aasia roogasid pakkuv Chedi on interjööri kujundamisel pannud rukesega. Juurde serveeriti kümnesse. Foto: Indrek Susi MAITSEELAMUS kenas karbikeses suurepärast riisi. Kurta võis nii stir-fry Chedi kui ka pardi puhul vaid kast- mangopuding ja puuviljasalat Olen kuulnud, et osa Chedi Sulevimägi 1, Tallinn me vähesuse üle. Dim-sum’ist olid mõnusa maitse ja kena köögis vajaminevast toorai- lauale jäänud kastmed olid välimusega. Puuviljasalat ser- nest ja maitseainetest saa- roogade juurde liiga teravad. veeriti ananassikoores, man- dakse Londonist, osa otse 24 p Oleksin meelsasti näinud, gopuding oli kenasti kollane, Aasiast. Aasia aroome ja mait- et riisi oleks juurde paku- maitselt mahedad mõlemad. seid oli paraku napilt tunda, toit-jook tud. Mitte selleks, et rohkem Lõpetuseks tellisime teed: ju ei olnud saadetis kaugelt süüa, vaid selleks, et aasiapä- üks lauakaaslane ingveriteed, veel kohale jõudnud ja kokk teenindus rast hoolitsust tunda. Oleksin teine rohelist teed. Kumma- oli pidanud viimaste raasu- tahtnud Aasia-mängu jätkata: legi toodi kann ja tass, ent kestega hakkama saama. interjöör tänada ja lisast keelduda, ent minule, kes ma teed ei telli- Chedis oli kõik värske, häs- meie ettekandja piirdus õpi- nud, tassi ei toodud. Päris- ti valmistatud ja kvaliteetne, avatud: 12–24 tud küsimusega selle kohta, Aasias oleks see mõeldamatu, kuid justkui liiga leebe, liiga põhiroogade hinnavahemik kuidas meile toit maitses. külalis lahkuses on meil veel põhjamaine, liiga vaoshoitud. 175–435 kr Magustoiduks söödud arenguruumi. Noobel, kuid igav. Telefon: 646 1676 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post [email protected] 18. juuli 2008 Äripäeva nädalalõpulisa ELAMUS 3 TSITAAT HINNANG Maailma tüdruk Minul on laulud nii või naa selged Kerli – “Love Is Dead” (Island) äete, mitte kõi- bi, kuhu miski sobib ja kuhu on aga r’n’b stiilis “Beautiful ja tulevad jube hästi välja. Eelmisel ki Universal Music mitte. Kerlil on lõpp hästi läi- Day” ja “The Creationist” Guy N aastal sain Leigol oma muusikat esitada Companyga seotud Ees- nud. Õiged inimesed mõist- Chambersilt, kes on kirjuta- ” www.kerlimusic.com ti lauljatare ei taba ebaõnn. sid potentsiaali ja viisid teiste nud Robbie Williamsi pari- koos sümfooniaorkestriga. Läks õud- Asi pole kohalike talentide
Load more

Recommended publications
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Perioodi 2007–2013 Struktuurivahendite Mõju Regionaalarengule Praxis Ja Centar
    Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Lõpparuanne 2015 Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Uuringu tellis Rahandusministeerium. Uuring on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Rakendusuuringute Keskus CentAR on sõltumatu eraalgatuslik uuringu- ja konsultatsiooniettevõte, mis keskendub rakenduslike analüüsi- ja uuringuprojektide teostamisele nii era- kui avalikus sektoris. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rakendusuuringute Keskus CentAR Tornimäe 5, III korrus Nunne 5-3 10145 Tallinn 10133 Tallinn tel 640 8000 tel 6173306 www.praxis.eeVäljaandes sisalduva teabe kasutamisel www.palumecentar viidata.ee allikale: Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ja [email protected] [email protected] Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015 1. 2. ISBN 3. Poliitikauuringute Keskus Praxis 4. Tornimäe 5, III korrus 5. 10145 Tallinn Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Autorid: Katrin Pihor on Praxise juhatuse liige ja majanduspoliitika programmijuht. Roll projektis: projektijuht, kvalitatiivse analüüsi töörühma juht. Mari Rell on Praxis majanduspoliitika programmi analüütik. Roll projektis:
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Hanila Valla Arengukava 2014 – 2025
    HANILA VALLA ARENGUKAVA 2014 – 2025 Hanila vald, Lääne maakond September 2014 Sisukord SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 3 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE JA PEAMISED JÄRELDUSED .............. 4 2. STRATEEGIA ............................................................................................................................................ 10 2.1. BAASRESSURSID JA VÄÄRTUSED ................................................................................................................... 10 2.2. VISIOON JA MISSIOON ....................................................................................................................................... 10 2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ........................................................................................................................ 11 2.3.1. Tugev ettevõtlus ................................................................................................................................................. 11 2.3.2. Kättesaadavad avalikud teenused .............................................................................................................. 11 2.3.3. Aktiivne kogukond ............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Där Östersjön Är Västersjön Seal, Kus Läänemeri on Idameri
    Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Festskrift till Virve och Raimo Raag Pühendusteos Virve ja Raimo Raagile ROGIER BLOKLAND OCH RIITTA-LIISA VALIJÄRVI (RED.) 2020 © The Authors 2020 Cover image: © Wikimedia Commons Production: Graphic Services, Uppsala University Distributed by Uppsala University, Department of Modern Languages, Box 636, 751 26 Uppsala, Sweden www.moderna.uu.se [email protected] ISBN 978-91-506-2835-7 http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:uu:diva-416455 Printed by Kph Trycksaksbolaget AB, Uppsala Tabula Gratulatoria Rogier Blokland, Uppsala Renate ja Karl Pajusalu, Tartu Tünde Blomqvist, Uppsala Helen Plado, Helsinki & Tartu Eesti Instituut, Tallinn & Võru Eesti Keele Instituut, Tallinn Aivar Põldvee, Tallinn Eesti Vabariigi Suursaatkond Eva Pärt Enander, Uppsala Stockholmis Nicolaus Janos Raag, Uppsala Märit Frändén, Uppsala Heiki Reila, Tallinn Johan Gille, Uppsala Thomas Rosén, Göteborg Thomas Grub, Uppsala Kristiina Ross, Tallinn Satu Gröndahl, Uppsala Meeli Sedrik, Tartu Riho Grünthal, Helsinki Dessislava Stoeva-Holm, Uppsala Anders Gustafsson, Uppsala Lars-Göran Sundell, Uppsala Cornelius Hasselblatt, Zuidwolde Torbjörn Söder, Uppsala Mervi de Heer, Uppsala Tiina Söderman, Tallinn Institutionen för moderna språk, Kai Tafenau, Tallinn Uppsala Laura Talvineva, Uppsala Olena Jansson, Uppsala Tartu Ülikooli eesti ja Leelo Keevallik, Linköping üldkeeleteaduse instituut, Tartu Olle Kejonen, Uppsala Tõnu Tender, Tallinn Katrin Kern, Tartu
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Koonga Kooli Arengukava 2017-2021
    KINNITATUD Koonga Vallavolikogu 19.04.2017 määrusega nr 9 KOONGA KOOL ARENGUKAVA 2017 – 2021 Koonga 2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS ............................................................................... 3 II ÜLDANDMED ................................................................................. 3 2.1 Asend ......................................................................................... 3 2.2 Ajalugu ...................................................................................... 3 III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................... 5 3.1. Personal ..................................................................................... 5 3.1.1. Pedagoogiline personal .......................................................... 5 3.1.2. Teenindav personal ................................................................ 6 3.2. Õpilased ja lasteaialapsed ......................................................... 6 3.3. Õppe- ja kasvatustöö ................................................................ 7 3.4. Huvitegevus .............................................................................. 9 IV SWOT ANALÜÜS ......................................................................... 11 V VISIOON ......................................................................................... 13 MISSIOON .......................................................................................... 13 VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ........ 13 VII TEGEVUSKAVA ........................................................................
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]