DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ- 14 Koonga, JAH1000208 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Jaan Liivson 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 44330198 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kurese maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 a määrus nr 91§ 4 lg 5 ja § 5 lg 1 p 5 Looduskaitseseaduse nimetus/ §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: a) On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette piirangu kirjeldus nähtud teid ja parklaid. b) Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. 4.2. Objekti Ura maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 a määruse nr 127 § 4 lg 5, § 5 lg 1 p 3, lg 2 p 5 lähtuvad nimetus/ piirangud: a) On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. piirangu kirjeldus b) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine. c) Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. 4.3. Objekti Nedrema looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 99, „Nedrema looduskaitseala kaitse-eeskiri“, nimetus/ muudetud 19.01.2009 nr 13. §5. Lubatud tegevus: (7)Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht lindudele ja piirangu kirjeldus jahipidamisviisidest urujaht. Püünistest on lubatud jahipidamisel kasutada ainult püüniseid mingi, kähriku ja rebase püüdmiseks. 4.4. Objekti Naissoo looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 03.04.2007 määrus nr 102, „Naissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri“, nimetus/ muudetud 19.01.2009 nr 13. §4. Lubatud tegevus: (1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju,seeni ja muid metsa piirangu kirjeldus kõrvalsaadusi ning pidada jahti kaitsealal. 1/2 4.5. Objekti Avastabariigi Valitsuse 03.07.2001 määrus nr 225 „Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri“, muudetud 19.01.2009 nr 13. nimetus/ §4. Lubatud tegevus: (1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti kogu kaitsealal. piirangu kirjeldus §12. Keelatud tegevus sihtkaitsevööndis: 1)On keelatud Parasmaa ja Mangu sihtkaitsevööndites jahipidamine 15.02 kuni 31.07e looduskaitseala 4.6. Objekti Mihkli looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 12.02.2004 määrus nr 36 „Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskiri“, muutmine nimetus/ 19.01.2009 nr 13 § 4. Lubatud tegevus: (1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu piirangu kirjeldus kaitsealal. 4.7. Objekti Metsisemängud Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, muudetud nimetus/ 08.10.2007 nr 56. § 4. Kaitsekord (5) Metsise püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine, jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus 01.septembrist 31.jaanuarini. 4.8. Objekti Kaitsealune linnuliik. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2005 (RT I 2004,38,258), muudetud 18.12.2008 (RT I nimetus/ 2009,3,15). § 50. Püsielupaikade kaitse. (5) Kalju- ja merikotka püsielupaigas on inimestel keelatud viibimine piirangu kirjeldus 15.veebruarist 31.juulini, väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15.märtsist 31.augustini. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Koonga jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus piirikirjeldus (1) Koonga jahipiirkonna pindala on 18 660 hektarit. (2) Koonga jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Koonga jahipiirkonna piir läheb Vändra metskonna kvartali HA010 loodenurgast mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piirisihti Liivasoone peakraavini; sealt mõttelise sirgjoonena üle Avaste soo Avaste kraavi suudmeni Avaste ojas, jätkudes mööda Avaste kraavi Kausi–Avaste–Parasmaa maanteeni; seejärel mööda Kausi–Avaste–Parasmaa maanteed Parasmaa sihini ning mööda Parasmaa sihti Kõima rabani; seejärel mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Korise–Kallama kraavini; edasi mööda Korise–Kallama kraavi Savi tee ja Õie kraavi ristumiskohani, jätkudes mööda Õie kraavi Vändra metskonna kvartali HA128 kirdenurgani; sealt mõttelise sirgjoonena üle Laisma raba Kiisamaa peakraavi ja Salevere kraavi ristumiskohani, jätkudes mööda Kiisamaa peakraavi Panga kraavini ning mööda Panga kraavi Ahaste–Koonga maanteeni; siis mööda Ahaste–Koonga maanteed Kiisamaa–Irta–Nedrema maanteeni; teeristist mööda Kiisamaa–Irta– Nedrema maanteed Pärnu- Jaagupi–Kalli maanteeni; sealt mööda Pärnu- Jaagupi–Kalli maanteed Urita kraavini, jätkudes mööda Urita kraavi Põhja kraavini; edasi mõttelise sirgjoonena Urita rabale punktini (503259E-6490060N), sealt mööda mõttelist sirgjoont Jõe kraavini (punktini 500805E-6491378N); siis mööda Jõe kraavi Vanamõisa jõeni ning mööda Vanamõisa jõge Munaku-Sauna kinnistu kraavini, jätkudes mööda Munaku-Sauna kinnistu kraavi Munakumäe kraavini ning mööda Munakumäe kraavi Lõpe–Veltsa teeni; sealt mööda Lõpe–Veltsa teed Mihkli–Oidrema maanteeni; teeristist mööda Mihkli–Oidrema maanteed Vanamõisa jõeni ning mööda Vanamõisa jõge Vändra metskonna kvartali HA010 loodenurgani. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000208&mount=view kaart 2/2.
Recommended publications
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2

    Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2

    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri

    Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri

    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
  • Läänemaa Esimene Laulupidu 23.24. Juunil 1896 Haapsalus

    Läänemaa Esimene Laulupidu 23.24. Juunil 1896 Haapsalus

    Läänemaa esimene laulupidu 23.-24. juunil 1896 Haapsalus Loit Lepalaan©e ettekanne Märjamaa kodulookonverentsil 26. veebruaril 2011 Eellugu 7. juunil 1883 Kullamaal - Sillal Johannes Bückoffi veskitoas esimene Läänemaa rahvapidu ¹.. Aleksandri kooli heaks ...º. korraldaja Aleksandrikooli Kullamaa abikomitee , eesotsas Eestimaa kuulsaima sepa Karl Bleimann,iga . (Sakala ± 1. juuni 1883 ) 13 mail 1884 Kullamaa Muusika Seltsi asutamine . Esimene Eesti selts Läänemaal 28 novembri 1893 Kullamaa Muusiak Seltsi protokollis on kirjas ¹... soovitab kooliõpetaja Leithal korraldada üleüldist maakonna laulupidu priiuse mälestusek... ¹ Villem Leithal ( 21. 03. 1864 Lihumäe küla , Väike ± Rõude vald , Martna k/k - 25. 11. 1945 Sordi talu , Liivi küla , Kullamaa k/k , maetud Kullamaa kalmistule ) Lõpetas Kuuda seminari 1885 a. ( XV lend ) Tema üks õpingukaaslane Kuudal oli hilisem eesti tuntuim fotograaf Heinrich Tiidremann . 1885 - 1886 õpetaja Ehmja vallakoolis .Martna k/k 1886 - 1900 õpetaja Maidla vallakoolis , Kullamaa k/k ( oli samas 10 a. vallakirjutaja 1900 - 1945 talupidaja Sordi t. Liivi k. 1894 a. sügisel tuli Kullmaa Muusika Seltsi koosolekul sama mõttega lagedale Leevre vallakooli õpetaja , Kaarel ( Karl ) Tiigenberg . Tulemuseks oli toimkonna valimine , kes algatatud mõtet hakkas edasi arendama . Karl Tiigenberg ( 1864 Lähtrus - 1929 ,maetud Kullamaa kalmistule ) Kaotas lapsena vasema käe , 1888 lõpetas Kuuda seminari , 1888 - 1895 Leevre vallakooli õpetaja (Kullamaa k/k ) 1894 .aastast Koluvere ja Kalju vallkirjutaja , hiljem Kullamaa Ühispanga esimees ¹president ¹ I Läänemaal laulupidu toimus 23 - 24 juunil 1896 Haapsalus , korraldajad Eesti Kungla karskuselts - eesotsas selti looja ja esimehe Karl Hellatiga Karl Hellat ( 7. 05 . 1862 Aru vald , Nõo k/k Tartumaa - 10. 04 . 1935 Haapsalu , maetud Sangaste kalmistule ) 1889 lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna , 1889 - 1899 Haapslau Ülemtalurahvakohtu esimees. 1893 alustas Karl Hellati algatusel tegevust Haapsalu kirikukoor - hilisema nimega ¹Heliº harjutati Karli Hellati kodus 5.
  • Kurese Loodushoiutalu Majandamiskava

    Kurese Loodushoiutalu Majandamiskava

    Kurese loodushoiutalu majandamiskava Aprill 2019 Projekti „Terviklikud planeerimislahendused pool -looduslike koosluste jätkusuutlikuks majandamiseks” (LIFE Viva Grass, projekt nr LIFE13 ENV/LT/000189) rahastavad Euroopa Liidu LIFE+ programm, Leedu Vabariigi Keskkonnaministeerium, Läti Keskkonnakaitse Fond i Administratsioon , Eesti Keskkonnainvesteeringu te Keskus ja projekti partnerid. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2 Ala füüsilis-geograafiline iseloomustus ................................................................................................... 3 Asukoht ................................................................................................................................................ 3 Reljeef ja mullastik .............................................................................................................................. 4 Elupaigad ja elustik .............................................................................................................................. 6 Maavarad........................................................................................................................................... 12 Ajalugu ja kultuuripärand .................................................................................................................. 12 Ökosüsteemiteenused ..........................................................................................................................
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
  • Are Valla Leht Nr 1/162 Veebruar 2017 Toimetus: Aive Annuste, Leelo Lusik Arevallaleht@Gmail.Com Mob 523 0790

    Are Valla Leht Nr 1/162 Veebruar 2017 Toimetus: Aive Annuste, Leelo Lusik [email protected] Mob 523 0790

    Are Valla Leht Nr 1/162 veebruar 2017 Toimetus: Aive Annuste, Leelo Lusik [email protected] mob 523 079 0 Täna lehes Vallavanema veerg ................................................ 2 Are Vallavolikogu otsustas ..................................... 3 Are Vallavalitsus otsustas ...................................... 4 Sotsiaalvaldkonna teadaanded .............................. 5 Kindlus Tasuta konservid ............................................... 5 Vanaduspensioniiga nihkub ............................ 6 Are vald tunnustab ................................................. 7 Kodu kindlusest vestab Are valla aukodanik Anne Niibo ..................... 7 suveõhtu see sume, Are valla aukodanik Anti Tölp ....................... 8 Are valla aukodanik Reet Alamaa ................. 8 kuni ukse ees kestab Are valla aasta tegijad ..................................... 9 kuusiku vaikus kume. Are vallavalitsus tunnustab aukirjaga ............ 10 Are vallavalitsus tunnustab tänukirjaga ........ 10 Lõhnalummust loob üha Are valla mälumängusari 2017 ........................... 10 Pärnu-Jaagupi päästekomando .......................... 10 kesk niitusid maarjahein. Aastaalguse sündmused huvikeskuses .................... 11 Kaugeid sõnumeid mühab Vabariigi aastapäeva ja kevade ootuses ........... 11 Mis tehtud, mis teoksil? ................................. 12 kuuskede samblane sein. Eelseisvatest üritustest .......................................13 Tere tulemast, kuke aasta! ...............................13 Armastan oma kodu Are Kooli talvekuud
  • Där Östersjön Är Västersjön Seal, Kus Läänemeri on Idameri

    Där Östersjön Är Västersjön Seal, Kus Läänemeri on Idameri

    Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Festskrift till Virve och Raimo Raag Pühendusteos Virve ja Raimo Raagile ROGIER BLOKLAND OCH RIITTA-LIISA VALIJÄRVI (RED.) 2020 © The Authors 2020 Cover image: © Wikimedia Commons Production: Graphic Services, Uppsala University Distributed by Uppsala University, Department of Modern Languages, Box 636, 751 26 Uppsala, Sweden www.moderna.uu.se [email protected] ISBN 978-91-506-2835-7 http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:uu:diva-416455 Printed by Kph Trycksaksbolaget AB, Uppsala Tabula Gratulatoria Rogier Blokland, Uppsala Renate ja Karl Pajusalu, Tartu Tünde Blomqvist, Uppsala Helen Plado, Helsinki & Tartu Eesti Instituut, Tallinn & Võru Eesti Keele Instituut, Tallinn Aivar Põldvee, Tallinn Eesti Vabariigi Suursaatkond Eva Pärt Enander, Uppsala Stockholmis Nicolaus Janos Raag, Uppsala Märit Frändén, Uppsala Heiki Reila, Tallinn Johan Gille, Uppsala Thomas Rosén, Göteborg Thomas Grub, Uppsala Kristiina Ross, Tallinn Satu Gröndahl, Uppsala Meeli Sedrik, Tartu Riho Grünthal, Helsinki Dessislava Stoeva-Holm, Uppsala Anders Gustafsson, Uppsala Lars-Göran Sundell, Uppsala Cornelius Hasselblatt, Zuidwolde Torbjörn Söder, Uppsala Mervi de Heer, Uppsala Tiina Söderman, Tallinn Institutionen för moderna språk, Kai Tafenau, Tallinn Uppsala Laura Talvineva, Uppsala Olena Jansson, Uppsala Tartu Ülikooli eesti ja Leelo Keevallik, Linköping üldkeeleteaduse instituut, Tartu Olle Kejonen, Uppsala Tõnu Tender, Tallinn Katrin Kern, Tartu
  • Koonga Kooli Arengukava 2017-2021

    Koonga Kooli Arengukava 2017-2021

    KINNITATUD Koonga Vallavolikogu 19.04.2017 määrusega nr 9 KOONGA KOOL ARENGUKAVA 2017 – 2021 Koonga 2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS ............................................................................... 3 II ÜLDANDMED ................................................................................. 3 2.1 Asend ......................................................................................... 3 2.2 Ajalugu ...................................................................................... 3 III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................... 5 3.1. Personal ..................................................................................... 5 3.1.1. Pedagoogiline personal .......................................................... 5 3.1.2. Teenindav personal ................................................................ 6 3.2. Õpilased ja lasteaialapsed ......................................................... 6 3.3. Õppe- ja kasvatustöö ................................................................ 7 3.4. Huvitegevus .............................................................................. 9 IV SWOT ANALÜÜS ......................................................................... 11 V VISIOON ......................................................................................... 13 MISSIOON .......................................................................................... 13 VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ........ 13 VII TEGEVUSKAVA ........................................................................

  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna

    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
  • Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow

    Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelin Sula RANNANIIT KUI LOODUSTURISMI RESSURSS COASTAL MEADOW AS A NATURE TOURISM RESOURCE Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2015 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.