Nr 8 (86) Kolmapäev, 13. august 2008 Hind 5 kr

Kilingi- Nõmme VII linnapäevad

Järvepeole Suveaias! Ilu nimel tasub oodata!

Kiiremini! Kaugemale!

Kõrgemale! Vallavanem stardi ootel. Üks rõõmus piduline. 2 Nr 8 (86) kolmapäev, 13. august 2008 Prügikastid - vuih! Ajab kohe tuju ära, sest pidin seda kimbud, riisutud aiapraht jne. Mit- maja ise endale pakendi- või pabe- prügikotti läbi sorteerida ja jäät- Tetrapakk ja joogikartong (pii- jälle tegema – koristama kellegi pa- te ükski sellest loetelust ei sobi ei rijäätmete kasti muretseb, siis tu- meid erinevatesse konteineritesse ma, keefiri, mahla, veini, kohvi- hatahtliku prügistaja laga Aia täna- pakendi ega vanapaberi konteine- leb selle tühjendamise eest maks- paigutada. koore) – sobib pakendikonteine- va pakendikonteinerite juures. Sob- risse. Ometi olid nad sinna kõrvale ta. Samuti võiks vald konteinereid Pakendikonteinerisse koguta- risse (kuivana), mitte paberikon- rasin maha visatud prügikottides ja visatud. Lindude-loomade abiga on juurde osta või rentida ja lasta raha va kraami osas on nõuded karmis- teinerisse. sain ettekujutuse, mis nägu on see praht kotist lagedale saanud ja lend- eest tühjendada, kuid põhimõtteli- tunud. Mitte kõike, mis on kunagi Aknaklaas, riided, jalatsid – kurivaim, kes toob pakendi- ja pa- leb ümbruses ringi. Kas uus prügi- selt maksaksime siis teenuse eest, olnud pakend, ei sobi taastootmis- oma olmejäätmete kasti. berikonteinerite juurde järjekind- mägi – pahandavad möödakäijad. mis peaks toimuma tasuta. Jäätme- se suunata. Jätkuvalt kehtib nõue, Nagu näete, on väga palju sel- lalt olmeprahti, mis tuleks tegeli- Aga kes selle prügimäe tekitavad? käitlusele on vald tänavu isegi pal- et paber-papi ning pakendikontei- list pakendit, mis siiski tuleb oma kult panna oma prügikasti (sega- Ju need, kel pole kodus prügikasti ju kulutanud, sest ostsime prügikas- nerisse kogutavad materjalid pea- olmejäätmekasti panna ja virin, et olmejäätmete konteinerisse). ja veolepingut või ei ole nad seotud te kalmistu jaoks ja maksame kin- vad olema puhtad ja kuivad, määr- “minul jäätmeid ei teki ja lepingut Saagem tuttavaks esimese pe- oma maja prügilepinguga. ni avalikult kasutatavatesse kasti- dunud pakendid pannakse koduses- pole vaja”, on täiesti kohatu. rega. Keegi neist on kirglik suitse- Olukord on kurb ka mujal. desse sokutatud olmejäätmete veo. se olmejäätmete kasti. Seega ei to- Ükskõik, kui palju vald kontei- taja (sinise LD pakid ja väga palju Kesklinna pakendikonteineri juur- Siiski otsustasime rentida 2 suurt hi pakendijäätmete kasti panna toi- nereid laseb paigaldada, on nen- konisid), nad söövad kooritud kar- de sokutati kott kaseseemneid. La- kasti pakendijäätmete kogumiseks duga või millegi muuga määrdunud de ümbruse puhas hoidmine siiski tuleid, keedumuna ja jogurtit A&B, vi järve äärne puhkajatele mõeldud (2,5 m2), millest ühe tühjendus tu- kilekotte, vorsti-juustu ümbriskilet, jäätmetoojate käes. Kui tood jäät- neil on kass, kelle eest väga hästi prügikast täideti ehitus-lammutus- leb vallal maksta, teise eest tasub hapukoorepakke, kalajääkidega pa- meid, pane nad kasti, ära jäta ma- hoolitsetakse (sööb ainult Courmet jäätmetega. Turu väravas ja Kesk- ETO. Lähiajal paigaldatakse üks kendeid, igasuguseid märgi paberi- ha vedelema. Alati ei olegi kastid paki- ja topsisööki, teda kammitak- pargi parklas asuvaid olmeprügi- neist Aia tänava korrusmajade juur- ja kilenutsakuid, kohukese ümbris- nii täis, et peaks oma kauba kõrva- se täikammiga, tal puhastatakse ti- kaste kuritarvitatakse häbematult, de ja teine Nõmme tänavale endi- paberit jpm. le maha panema. Püüdke ikka kõik kuga kõrvu ja pannakse kõrvaroh- tuues sinna kodudest olmejäätmeid. se metsamajandi elamusektorisse. Fooliumiga vooderdatud pa- kasti suruda. Kui üks konteiner on tu, tal vahetatakse kastis liiva) ja Need kastid ei ole koduste jäätme- Need aitavad koguda osa pakendist kend, šokolaadiümbris, kommipa- lootusetult täis, vaadake mõnd teist. hiljuti läks neil peegel katki. Kind- te jaoks, vaid pargi ja parkla kasu- ja vähendada nii survet varempai- ber, võipaber, kohvipakk, kringli- Näiteks Sauga poe õuel olevas pa- lasti elab ta lähikonnas, sest viima- tajatele ning koristajale pargist kor- galdatud kastidele. Uued kastid on alus, krõpsude ümbriskott - seega kendikonteineris on enamasti ruu- se kuu jooksul on Aia tänavale too- jatud prügi panekuks. Kastid täitu- rohelised, kuid sinna võib panna se- igasugune “hõbepaberist” paken- mi, kuid Aia tänava kollane kast dud 3-4 analoogse sisuga prügikot- vad kibekähku kohe pärast tühjen- gapakendijäätmeid nii, nagu kolla- dijääde läheb oma olmejäätmekas- ajab üle. Samuti on Tihemetsas kel- ti, läbisõitja seda ju ei teeks. damist. Keegi, kes tuli äsja Soo- sesse pakendikasti. Koos lisandu- ti, see ei sobi ei pakendi- ega pabe- lukesekujulistes pakendikonteineri- Teine on remontija-tüüp. Ta vis- mest, viskas Keskpargi kasti suure vate kastidega on linnas siis juba rikonteinerisse. tes sageli ruumi, kuid sini-kollased kas pakendikonteineri juurde koti- musta koti, sees toidujäägid, paken- 9 üldkasutatavat segapakendijäät- Kiletatud paber, sigaretipakk, kastid on täis. Praegu on meil kõik täie kipsplaadijääke, aknaklaasi kil- did, mähkmed. See inimene ostis mete kasti kogumahuga 22 m3 ja kommipaber, küpsisepaber, küpse- pakendikastid mõeldud segapaken- de ja värvijääkidega purke. Ta suit- 15. ja 26. juulil Lahti apteegist ra- vallas kokku 21 kasti. Paberi-papi- tuspaber – olmejäätmete kasti. Kuid dile, st kõigisse pakendijäätmekon- setab väga palju (punane Corner), vimeid, seega töötas ta ilmselt seal- jäätmete kaste on vallas 4. Seaduse läikpaberil kataloogid-reklaamid teineritesse võib panna igasugusest joob araabika kohvi, sööb kommi kandis. Kas on mõtet välismaal tööl järgi on kohustuslik miinimum am- võib panna paberijäätmete kasti. materjalist pakendeid. ja Ibumaxi tablette ning viskas ära käia, kui prügiveo raha ka ei jõua mu täidetud ja konteineripark peaks Plastist mänguasjad, autoosad, Majade olmejäätmekastide musta T-särgi, mille esipoole va- teenida ja lastakse see teistel kin- suutma vastu võtta kogu pakendi- majapidamismasinad, ühekord- ümbrused on täiesti puhtad, kuid sak külg tihedalt valgevöödiline. ni maksta? jäätmete koguse. See oleks võima- se kasutamisega nõud ja söögiriis- miks need üldkasutatavad pakendi- Vast meenub kellelegi, kes sellist Prahti maha viskama ahvatleb lik, kui kasutaksime ühtlaselt kõiki tad kas papist või plastikust – kõik kastid nii räpaseks lähevad? Ilmselt särki kandis? muidugi asjaolu, et pakendi- ja pa- paigaldatud konteinereid, käituksi- oma olmejäätmete kasti. Need ei tuleb kastid panna võimalikult ma- Kolmas koristas puukuuri ja tar- berikasti kõrval püsib pidevalt ko- me vastutustundlikult ja täidaksime ole pakend. jade lähedale, et valvas silm oleks gemat kohta ta koorepurule ja pil- tirodu ja pappkastide hunnik, mis reegleid, mis jäätmete kogumisele Kreemi- ja hambapastatuub, alati peal. patükkidele ei leidnud, kui tõi ki- konteinerisse ei mahu. Võib-olla on kehtestatud. olenemata materjalist, hügieenisi- Kõigil kaubandus- ja toitlustus- lekotiga paberikonteineri kõrva- oleks ka mahtunud, kuid tooja ei Tuletan meelde mõned põhi- demed, mähkmed – olmejäätme- ettevõtetel, kus tekib paratamatult le. Need oleks ju kõlvanud puu või vaevunud neid kasti toppima. Miks tõed. te kasti. palju pakendijäätmeid, peab olema põõsa alla multšiks! Siinkohal tu- need konteinerid alatihti üle ajavad Peame aru saama, miks paken- Vahtplastist toidualus ja vaa- endal konteiner või muu alterna- letan meelde, et puupuru ega muid ja miks sagedamini ei tühjendata? dijäätmeid eraldi kogutakse – sel- kumpakendid (nt viilutatud vorsti tiivne võimalus pakendeid ära an- aiajäätmeid praegu lahtises lõkkes Selle probleemi lahendamiseks tu- leks, et neist midagi taastoota. Aga ümbert), penoplast (väike kogus) – da. Tänaval asuv üldkasutatav pa- põletada ei tohi, tuleb oodata tule- leks rahakotti kergendada, sest pa- kui kastis on segi pakendid ja mä- olmejäätmete kasti. kendikonteiner ja paberikonteiner ohutut perioodi ehk sügist. kendijäätmete vedu korraldavad fir- danev toidukraam, siis on kasti si- Koolivihik paberikonteineris- on elanikkonna jaoks. Hämmastavaid leide on veelgi mad (Pakendiringlus ja Eesti Taas- su rikutud, see viiakse prügimäe- se, kuid selle kilekaaned olmejäät- Olles kõik natuke hoolsamad ja – katkine pesukauss, kohviaparaat, kasutusorganisatsioon) teatavad, et le. Kasu asemel saame kahju, sest mekasti. valvsamad kaaskodanikke korrale elektripliit, praepann, WC hari, pe- teostavad vedu ainult neile paken- prügi eest peab maksma kallimat Ära jäta pappkasti sisse kilet ega kutsuma, peaks prügikastide ümb- sunuustikud, peeglikillud, laua- diorganisatsioonide (kaubanduset- ladestustasu ja tooraine on ka ka- vahtplasti! Pappkast lappa ruumi rus jälle korda saama ja neist möö- nõud, ühekordse kasutamise nõud tevõtete) poolt eraldatud vahendite duma läinud. kokkuhoiuks lahti ja pane paberi- dudes ei pea enam pead ära keera- ja söögiriistad, vanad riided, käte- piires ja see on ammendatud. Täna- Sortida ehk eraldi korjata tu- konteinerisse, kile ja mullikile lä- ma - vuih! pühkimise kaltsud, kummikindad, vu nemad omal kulul kaste juurde ei leb juba kodus, sest prügikonteine- heb pakendikonteinerisse, vahtplast hügieenisidemed, kuivanud lille- too ega veosagedust ei muuda. Kui ri juures pole võimalik enam oma olmejäätmekasti. EESI KOLLA Kas sinu kodu on sinu kindlus? Euroopa Liit toetab piirkondade konku- Iga inimene peab oma kodu kind- reageerib suitsule juba esimeste mi- kuidas oma kodu turvalisemaks luseks ja arvatakse, et seal õn- nutite jooksul, kui ruumis on suitsu. muuta. Samuti aidatakse leida õige rentsivõimet tõstvaid tegevusi netusi ei juhtu. Kuid kahjuks see Vana elektrijuhtmestik on koht paigaldamata jäänud suitsuan- Uuel rahastamisperioodil (2007 – 2013) rajamiseks ettevõtlusele kavandatud ala- nii ei ole. Väga suur õnnetusi ohu allikas. durile ja soovi korral paigaldatak- toetab Euroopa Liit jätkuvalt tegevusi, dele. Samuti toetatakse tegevusi, mis ai- tavad praegu kasutuseta seisvaid endi- leiab aset just kodustes tingimus- Kriitilise pilguga tuleks üle se ka kohe peremehe silma all. Sa- mille eesmärgiks on tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes piirkonnad si militaar-, tööstus- või põllumajandus- tes ja oma hooletuse tõttu. Suu- vaadata ka kodune elektrisüsteem. muti selgitatakse suitsuanduri töö- atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, objekte taaskasutusele võtta. Raha toe- rem osa kõigist tekkinud tulekah- Kui avastate midagi, mis pole sil- põhimõtet ja käitumist, kui suit- kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. tusteks tuleb Euroopa Regionaalarengu judest on tingitud inimese ene- maga ilus vadata, siis kindlasti po- suandur peaks häiret andma. Sel- Antud toetusmeetme nimetus on „Piir- Fondist ning kokku on aastatel 2007-2013 se hooletusest ja hoolimatusest. le see ka kõige ohutum ja võib teki- lise nõustamisteenuse saab enda- kondade konkurentsivõime tugevdamise toetussummaks planeeritud ligikaudu 1,5 miljardit krooni. Maksimumtoetus turis- le koju tellida iga peremees või pe- programm“ , kus konkurentsivõime all Küsimusele, kuidas siis hoo- tada üsna pea mõne õnnetuse. Va- on mõeldud eelduste loomist jätkusuutli- mi- ja puhkemajandust edendava projek- litseda oma kodu eest, on liht- nanenud või ülekoormatud elekt- renaine, kes vähegi oma kodust ja ke töökohtade ja elujõuliste ettevõtete tek- ti kohta on 50 miljonit krooni ning ette- ne vastata: tuleb ta muuta turva- rijuhtmestik võib saada Teie ko- oma pere turvalisusest hoolib. Eks keks, piirkonna külastajate arvu suurenda- võtluskeskkonda arendava projekti kohta liseks. Tulekahjude puhul kehtib dule saatuslikuks. Targem oleks ole ju nii, et iga kodu muudab tur- miseks, elanike arvu kasvuks jne.Toetust 25 miljonit krooni. Omaosalus peab olema valiseks tema hoolitsev peremees. jagatakse kahte liiki tegevusteks: piirkon- vähemalt 15 protsenti. Taotletava toetuse üks vana ja hea ütlus: „Varas jä- mõelda juhtmete uuendamise- na külastajatele suunatud kohalikku turis- minimaalne suurus ühe projekti kohta on tab varna seina, tuli ei jäta seda- le ja kindlasti lasta seda teha ini- Samuti osalevad päästetööta- mi- ja puhkemajandust arendavad projek- miljon krooni. Taotlusi toetuse saamiseks gi!” Just seetõttu tuleks alusta- mesel, kes on seda tööd õppinud. jad ka avalikel üritustel, kus saab tid; ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele võimalik esitada jooksvalt. Täpsemat in- da oma kodu turvaliseks muut- Küttekolded korda. nõu küsida ohutuse kohta, proo- arendavad projektid.Kohalikku turismi- ja puhkemajandust edendavatele projektide- formatsiooni taotlemise tingimuste kohta mist just tuleohutuse poole pealt. Loomulikult tuleks mõelda ka vida kätt tulekustutiga kustuta- le saavad toetust taotleda omavalitsused, leiate Ettevõtluse Arendamise Sihtasutu- Esimene samm - suitsuandur. korstnate pühkimisele ja lasta oma misel ja uurida ka päästeautosid. mittetulundusühendused, külastusobjek- se kodulehelt www.eas.ee. Pärnumaalt on Esimene samm kodu turvali- küttekolded üle vaadata spetsialis- Registreeri endale kodukülas- te haldavad riigiasutused ja avalik-õigus- toetust saanud näiteks Kihnu vald muu- seks muutmisel oleks muretseda til. Spetsialist oskab juhtida tähe- tus telefonil 1524, kodukülastus likud ülikoolid. Näiteks toetatakse külas- seumi väljaehitamiseks, Pärnu linn ran- tuskeskuste, muuseumide, matka- ja õppe- napromenaadi rajamiseks jne.Pärnumaa suitsuandur, mis avastab tulekahju lepanu valupunktidele ja anda ka on tasuta. radade ning väikesadamate rajamist, kul- Ettevõtlus- ja Arenduskeskus pakub tasu- juba selle algstaadiumis. Suitsuan- head nõu, kuidas edasi tegutseda. KATRIN ZAGORSKI tuuri- ja loodusväärtuste eksponeerimist ta nõustamist projektiidee väljaarendami- duri saab endale osta pea igast ehi- Selleks et endale spetsialist koju ning puhke- ja turismiobjektide tugiinf- sel ja projektitaotluse koostamisel, tel 44 55 555 või [email protected] tus- ja kodukaupade poest. Suit- kutsuda, ei pea üldse palju vaeva Pärnumaa ennetus- rastruktuuri rajamist. Ettevõtluskeskkon- na infrastruktuuri rajamiseks saavad toe- suanduri tööpõhimõte on avastada nägema. Ka sel aastal on võimalik töö vanemspetsialist tust taotleda omavalitsused, näiteks juur- KADRI RIITSAAR tulekahju kiirelt ja anda sellest tea- päästespetsialist koju kutsuda, kes Lääne- Eesti Päästekeskus depääsuteede, vee- ja kanalisatsioonisüs- Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arendus- da kõva piiksumisega. Suitsuandur vaatab Teie kodu üle ja annab nõu, teemide või muude kommunikatsioonide keskus Nr 8 (86) kolmapäev, 13. august 2008 3

VI Kilingi-Nõmme triatloni tulemused Kilingi-Nõmme IV jalgrattasprint

Koht Võistleja Elukoht Vanuseklass Koht vanuse Punkte Pühapäeval, 20. juulil toimusid Lavi jär- vaid kolm võistlejat, siis pärast ajasõidu- klassi j. ve ääres iga-aastased jalgrattavõistlused, ringi tegid nemad veel kaks ühisstardiga 1. Andres Kübar Tartumaa M 40+ 1 12 mis sel aastal olid ühendatud jalgrattalii- finaalsõitu, kinnitamaks paremusjärjes- 2. Jaanus Bauman Lääne- Virumaa M 18-39 1 12 du võistluste kavas oleva Kilingi-Nõm- tust. Kõik kolm nende poolt läbitud ringi 3. Janek Bahovski Tartu M 18-39 2 10 me sprindiga, mida tänavu siinmail ju- andsid finišis sama järjestuse. 4. Tarmo Tamm Saarde M 18-39 3 8 ba neljandat korda korraldati. Juhendi Et kõik andmed saaks fikseeritud 5. Rasmus Sutt Pärnumaa M -17 1 12 kohaselt olid võistlema oodatud aastatel võistluspäraselt, olid korraldajad kutsu 6. NeemeTeearu Pärnu M 18-39 4 7 2001-1992 sündinud neiud ja noorme- nud Otepäält peakohtunikuks Too- 7. Raino Liblik Saarde M 18-39 5 6 hed. Hommikuses mandaadis registree- mas Puusepa, kes andis sprinterite- 8. Romet Sutt Pärnumaa M -17 2 10 rus looduskaunis kohas künklikku 1-ki- le stardi, 9. Adeele Arnek Pärnumaa N -17 1 12 lomeetrist maastikurada läbima 10 nei- ajad fikseeris Gert Pikkor ja sekreta- 10. Arnold Schmidt Pärnu, SK Saarde M 40 2 10 du ja 32 noormeest, lõpuprotokolli läk- riaaditööd tegid Gerly ja Mare Hallop. 11. Keit Ilves Saarde N 18-39 1 12 12. Andrus Karotamm Saarde M 40+ 3 8 sid 41 lõpetanu tulemused. Tulemused kujunesid järgmiselt: N10 Kohalikele korraldajatele Toomas – I Reelika Varblane (Viljandi Rattaklu- Hallopile ja Toivo Tallole tegid rõõmu bi), II Annabel Ojalaid (Saarde vald), III Saarde valla jalgrattahuvilised, kelle Annaliisa Ireene Mäoma (Mehikoorma Laste duatlon 03.08.2008 seas võib esile tuua just nooremaid tüd- PK); N12 – I Luise Maria Tallo (Saarde rukuid: Annabel Ojalaid, Luise Maria v), II Marleen Parm (Saarde v), III Britt E 1999-2000 Tallo, Marleen Parm, Britt Mari Treial, Mari Treial (Saarde v); N14 – I Sirje Le- Võistleja Sünniaeg Klubi/elukoht Koht Aeg Hanna Eliise Mägi. Eriti entusiastlikult pik (TÜSK), II Hanna Eliise Mägi (Saa- Simo Teearu 2001 Saarde I 5.30 suhtusid võistlusesse 2003. aastal sün- rde v); N16 – I Silvia Lippe (Pärnu Kalev Kermo Kaljaste 1999 Saarde II 6.11 dinud Ike Melnitsa vanemad, kes, tut- Spordikool); M8 – I Mait Makejev (Vil- Tony Ats Tamm 2002 Harjumaa III 6.40 vunud rajaga, arvestasid oma lapse soo- jandi RK), II Sander Kuningas (Saarde Paula Kübar 2002 Pärnu IV 7.05 vi ja lubasid poja starti. Ike teenis noo- v), III Andreas Vahter (Saarde v); M10 rima osavõtja preemia. – I Siim Lepik (TÜSK), II Germo Kuni- D-1997-1998 Kuhu jäid suuremad poisid? mägi (Pärnu Kalev SK), Võistleja Sünniaeg Klubi/elukoht Koht Aeg M14 võistlusklassis võistles ainu- III Joosep Sankmann (Viljandi RK); Luise Maria Tallo 1997 Saarde I 7.04 kesena Saarde valla oma poiss Greg M12 – I Karl Treimuth (Viljandi RK), II Brith Marii Treial 1997 Saarde II 7.14 Hallop, keda juba teist aastat võib Jaanus Tasane (Viljandi RK), III Steve näha Viljandi Rattaklubi värvides. Ree (Pärnu Kalev SK); M14 – I Kevin C-1995-1996 Vanuseklass N8 jäi sellel võistlusel Kull,II Markus Mere, Võistleja sünniaeg Sünniaeg Klubi/elukoht Koht esindamata, N12 sõitsid kõik kohalikud III Ahto Raba (kõik Pärnu Kalev Hanna-Eliise Mägi 1995 Saarde I 9.04 tütarlapsed, N16 registreerus küll kaks SK); M16 – I Timmo Jeret (Pärnu Ka- Annabel Berg 1996 Saarde II 9.22 võistlejat, aga lõpuks läbis võistlustrassi lev SK), II Heinar Vaine, III Mikk Toot-

vaid Silvia Lippe (Pärnu Kalev Spordi- si (mõlemad Viljandi RK).

kool), kuna Karin Redi (TÜSK) oli end Lõplikku tulemuste tabelit näeb

King Cup ‘08 tulemused proovisõidul vigastanud ega tulnud star- Eesti Jalgratturite Liidu kodulehelt Uisk: Alex, Martin Mülhausen, Andres Kõiva. ti. Põnevaim oli jälgida M14 sõitusid, kus (http://www.ejl.ee) võistluste alt. oli 11 sprinterit (osavõtjaterohkeim vanu- Parimatele sõitjatele olid Saar- Rula noored: Toomas Seppenän, Marko Padernik, Aleksandr Tubin. seklass). Neil tuli läbida esmalt ajaring, de valla ja AS Würth toetusel väl- seejärel valiksõit, selgitamaks B- ja A- ja pandud karikad ja auhinnad-mee- finaalis osalejad, ning viimaseks mõle- ned. Ilm ei vedanud korraldajaid-osa- Rula vanemad: Oliver Rull, Jarmo Kangro, Edgar Kiisa. mad finaalsõidud lõpliku järjestuse sel- lejaid alt ja üritus läks igati korda. gitamiseks. Läbi finaalsõitude selgus Ratas: Andres Lainevool, Rasmus Paimre, Alex. ka M12 paremusjärjestus. Kuna M16 oli Mare Hallop

Tänavakorvpall Maleuudised 7.-9.augustil 2008.a. toimusid Kiire Sääru 2008 16.juulil toimus looduskaunis Kilingi- alagrupp: Saatana Virolaised ja MB. Kilingi-Nõmme klubis Pärnumaa Nõmmes tõepoolest juba neljas MRF Veerandfinaalid lõppe- noorte lahtised meistrivõistlused Oli ilus ilm ja osavõtjaid ka alt, kindel esikoht lip- sid järgmiste tulemustega: tänavakorvpall. Sel korral oli korral- males. Osales 39 noort üle Eesti. Kilingi-Nõmmele koha- sas käest. Kuna põhirõhk dajate soov tõsta osavõtjate arvu ja Converse – Jüriöö 9-7, Saata- Kuni 16- a. noorte seas sai selt vähe. oli pandud vahemaa läbi- kogu ürituse atraktiiivsust ning sel- na virolaised – Priit Päri team 10-7, Kahjuks eelmise aasta mise kiirusele, siis maksi- leks pandi välja rahalised auhinnad. Vana nälg ise – MB 12-6, kuldmedali Marten Jaanimets, võitja nö karikat kaitsma mum kmh ei andnud mõ- Kogu üritus sai toimuda aga järgmis- Reiu 1 – Reiu 2 1-7. kes võitis kõik vastased, ei tulnud, aga Tõnu Alu- nikord soovitud tulemust. te suurepäraste isikute ja ettevõtete toel: Poolfinaalis sai Converse ja- hõbemedali sai Janar Oks ja gu Saatana virolaistest ja Reiu 2 na- nurm, Arvo Pulk ja Kal- Kahe sõidu kokkuvõtted Avo Sinijärv ja Tarvo Mägi, Conver- pronksmedali Timo Tamm; se, Puls Brewery, Kaubamajakas, Saa- pilt meeskonnast Vana nälg ise. le Song olid kohal. Ne- sekundites: neidude parim oli Mary-Heleen rde vald, Flexoil, Helmetal IMS, Hevo Kolmanda neljanda koha kohtumses said mad osalesid ka eelmi- 1.Maali 27,92 Tehnika, Mets ja Põld, RUUKKI, Saa- Saatana virolaised tulemusega 12:5 ja- Lillemäe, kõik nad kuuluvad se aasta sõidus. Nii hoi- 2.Juuli 28,00 rde Ehitus Grupp, Primawash ja Tar- gu noortest nõmmekatest ning teeni- Pärnumaa Maleklubisse. Kuni da ja ärge „püssi põõsas- get Auto. Loomulikult tuhat tänu kõigi- sid sellega pronksmedalid ja korrali- 12-a. noorte turniiri võitis se“ visake. Järgmisel aas- 3.Arvo Pulk 28,11 ku auhinna Pulsilt. Saatana virolaised le abilistele, poistele ja tüdrukutele, kes Valentin Dragun Tallinnast, tal sama üritus. Veel olid 4.Raul Lilleleht 30,05 ürituse laabumisele oma panuse andsid. mängisid koosseisus: Rain Päärmann, Pärnumaa kuni 12-a. poiste sõitmas Raul Lilleleht, 5.Tõnu Alunurm 35,71 Üritus toimus 20 meeskonna, Märt Fedulov, Erik ja Lauri Veberson. Alar Neemsalu ja siis ül- Finaalis ei tekkinud Converse´il prob- meistriks tuli Eke Tominga, 2. 6.Õrne 44,99 80 suurepärase korvpalluri ja roh- latus-üllatus - naisterah- leeme Reiu 2 (Kristjan Keres, üle män- kete pealtvaatajate osavõtul. Aga koha sai Taavi Tamm ja 3. koha vad Maali, Juuli ja Õrne. Rollerite sõit oli lihtne: nüüd täpsemalt sündmuste juurde. gimisega – tulemusega 8:3 panid koge- Johann Kalmet. Nemad on MK 1.Alar Neemsalu 17,8 ja numad oma paremuse maksma. Ees- Esimene sõit pakkus ülla- Hommik algas kohapeal registreerimise Tahk mängijad. Parim neiu oli tusi, Maali ületas30 kmh 46kmh ja meeskondade alagruppidesse loosimi- ti streetballi maastikul aastaid edu- Gerda Aas Pärnu Linna SK. Kuni piiri (31kmh) ja pani teis- 2.Kalle Song 22,92 ja sega. Fortuuna jagas kaardid järgmiselt: kalt triivinud Convers´i ridades män- A alagrupp: Ülo Korvpallikool, Mõi- gisid seekord Raido Ringmets, Ma- 10-a. noorte seas sai esikoha tele nö aja ette. Keskmi- 36kmh saküla, Converse, MRK, Reiu 1 rio Polusk, Remi Aare ja Janno Viilup. Anna Sagadijeva Tallinnast, selt jäid Säärude kiirused Rohkem rollerisõit- B alagrupp: RLV Massive, Sky Dive, Lisaks karikale, medalitele, „mee- 2. koha Kirill Gromov Kohtla- 24-29 kmh juurde. Tei- jaid polnud. Samuti jäi Priit Päri team, Vana nälg ise, Drusba nele Pulsilt“ teenisid võitjad turnii- ne sõit kohe otsa ja para- väljaandmata Säärude ri peaauhinna – 4000 Eesti krooni!! Järvelt ja 3. koha Karel Paan, C alagrupp: Reiu 2, Abja korvpal- kes oli ka Pärnumaa poiste nesid ka ajad. Tõnu Alu- vabaklassi karikas, kuna liklubi, Viorek, Jüriöö, Põkid Korraldajad tänavad veelkord kõiki toeta- nurm parandas kohe oma kohale ei ilmunud ühtegi jaid ja abilisi, mängijaid, publikut – ühe- parim. Pärnumaa tüdrukutest D alagrupp: Team Hummel, MB, Nybiti aega 26kmh, siis Raul sõnaga kõikki kes kohale tulid!! Looda- sai 1. koha Stella Rubin ja 2. sääreväristajat. f än nid, AS Toores Jõud, Sa at ana Vi rolaised Lilleleht 28kmh, siis Ar- Järgmisel aastal jäl- Edasipääsejad veerandfinaalidesse me, et saite meeldiva spordipäeva tun- koha Kadri Ojaste (mõlemad nistajateks ning kohtumiseni aasta pä- vo Pulk 30kmh ja jälle le. Pealtvaatajaid jagus. peale laagrupiturniiri olid järgmised: MK Tahk). Maali 32kmh ning Juu- A alagrupp: Converse ja Reiu 1; B ala- rast samas kohas! Aitäh. li30kmh. 6-ndana star- grupp: Vana nälg ise ja Priit Päri te- Agu Nõmmann KORRALDAJAD EIKI LEHEMETS am; C alagrupp: Reiu 2 ja Jüriöö; D tinud Õrnel vedas tehni- 4 Nr 8 (86) kolmapäev, 13. august 2008 Saarde valla kultuurimälestised Saarde Sõnumid püüab „inventeerida“ kõik Saarde vallas asuvad avalikku ruumi paigu- tatud mälestusmärgid - kivid, skulptuurid, plaadid, hauatähised jne. Käesolevas numb- ris on pildid tuntud isikutest ning hariduse ja kultuuriga seotud mälestised. SS

Kivi Tihemetsa tehnikumi ees. Kivi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ees.

Mälestuskivi Tihemetsa Põhikooli ees.

Jaan Taltsi skulptuur Tihemetsa spordihoones.

Mälestuskivi Peet Vallakule Suitsukülas.

Mälestustahvel Tihemetsa Põhikooli seinal.

Mälestustahvel Kilingi-Nõmmes Pärnu 53 Mälestuskivi Pent Nurmekundile Lodja külas. maja seinal, remondi ajaks eemaldatud. Mälestusmärk Kilingi-Nõmmes Pärnu tn 57. Nr 8 (86) kolmapäev, 13. august 2008 5 Seis endiselt 126 - 100 Suurusjärgu järgi võiks arvata, et Vastavalt seadusemuudatusele kaubandusettevõtted ei pea tingi- tegemist on korvpallimatši tulemu- ei saa enne kella kümmet hommi- mata asuma peatänava ääres. Kuid sega, tegelikult aga Kilingi-Nõm- kul enam alkoholi kusagilt osta. Mis ega kohvik-einelaud „Järve“ asja- me õllesaali toetajate ja selle vas- teha, tuleb ära kannatada. Looda- huvilistele leidmata jää, tema asu- taste allkirjadega. Ikka räägitak- me, et see varikaubandust ei eden- kohale osutab viit peatänaval.“ se, et kodanikud on väheaktiivsed da, sest trahvid on ikka väga suured. Nooremale lugejaskonnale tead- ja ükskõiksed, kuid kui meenutada Seestpoolt on õllesaal nagu nad miseks, et selle „Järve“ rahvapärane allkirjade kogumist panga sulge- ikka on, pole häda midagi, kuid nimi oli „Valge mära“, kah ilus nimi. mise vastu ja metsamajanduse re- väljastpoolt on pilt kaunis kurb, re- Kui juba läks jutt F. Eerma bro- formi vastu ning nüüd ka õllesaa- monti ja värvimist oleks hädasti va- šüürile, siis tahaks veel tsiteerida: „ li asjus, siis paistab, et rahvas pole- ja. Pealegi on sellel hoonel „kuul- Kui aga Tallinna projekteerijad töö gi nii passiivne. Üldjuhul allkirjad susrikas“ minevik. 1969. a. F. Eer- rohkuse tõttu kooperatiivi tellimu- midagi ei muuda, pöördumiste ad- ma sulest ilmunud raamatukeses se täitmisest ära ütlesid, ei jäänud ressaadid on kaunis paksu nahaga, „Meil Kilingi-Nõmmel“ kirjuta- muud üle, kui ise joonlaud ja arvu- sestap on Lääne-Euroopas mindud takse: „1967. aastaks palus koope- tuslükati kätte võtta. Tema (Henno tunduvalt radikaalsemate vahendi- ratiivi juhatus ühiskondliku toit- Kiiver) jooniste kohaselt on Kilingi- te kasutamise teele. Kuna eestla- lustamise kasumiplaani tunduvalt Nõmme linna äärel kerkinud väike sed on ülimalt vaoshoitud ja kan- suurendada. Ja põhjust selleks oli, kauplus, kus on lahendatud ka õl- natlik rahvas, siis võib isegi allkir- sest 1966. aastal üllatanud ootama- lejoomise probleem. Ehitis kujutab ja andmist mingile pöördumisele tu käibetõus, mille tingis einelaua endast kinnist kaupluseruumi, mil- Õllesaal. lugeda juba suureks saavutuseks. „Turist“ (Treimanis) avamine, kor- le kõrval on katusealune terrass lau- Õllesaali asi paistab ära vaju- dus 1967. aastal samalaadse ette- dade ja toolidega. Õllesõprade soo- vat, seis ei ole muutunud. Et tee- võtte avamisega Kilingi-Nõmmel. vid rahuldab müüja tema töökoh- mat paremini tundma õppida, läks Uus kohvik-einelaud „Järve“ on ta ja terrassi ühendava müügiava toimetaja õllesaali kohale. Kell oli vabariigi tarbijate kooperatsioonis kaudu. Õllepudelid saab iga ostja umbes kolm päeval, kliente 15 rin- peaaegu et unikaalne, sellepärast koos klaasidega. Õllejoojad ei se- gis. Vastuvõtt oli soe, palju tutta- kirjeldame teda siinkohal lähemalt. ga teisi ostjaid ja välditud on pude- vaid ees. Õllejoojate seisukoht oli Ei, seekord pole tegemist Hen- lite näotu kummutamine. Uue ette- lühidalt järgmine: neil peab ka üks no Kiivri omaloominguga. Aga võtte nimetasid tema loojad „Tem- koht olema, kedagi nad ei sega, kas oma soovidest ja ideedest rääkis ta poks“. Puumajana läks see maks- on parem, kui nad lastepargis pin- arhitektile kui tellija. Einelaud on ma 4500 rbl. Suvekuudel on „Tem- gil õlut joovad, ega õllesaali sul- puitehitis. Külastajaile ettenähtud po“ käive kuni 7000 rbl. kuus“. gemine joomist ei vähenda. Ras- ruumis äratab tähelepanu dekora- Vaevalt „Tempot“ enam kunagi ke on nende väidetega mitte nõus- tiivne kamin imiteeritud lõkkega. kauplusena avatakse, lihtsalt kun- tuda. Ja kui üks rahvas tahab end Suvel on külastajate kasutada ka desid ei jätku. põhja juua, siis ta seda ka teeb! 5 lauaga katusealune terrass, mil- Aastate jooksul on meist sõltu- Ega see õllesaali sulgemine nii le põrand on valatud tsemendist. mata nii palju asutusi ja ettevõtteid lihtne polegi, peavad olema konk- Samas on väike bassein purskkae- suletud, kas on siis mõistlik, et veel reetsed põhjused. Praegune sea- vuga. Taolisi kombinatsioone esi- ise mõne kinni panna tahame. Jät- dusandlus eelistab kaubandusees- neb meie toitlustusettevõtetes kah- kem see turumajanduse otsustada. kirjade rikkumise eest suuri trah- juks veel haruharva. Hästi on vali- ve määrata. tud ka einelaua asupaik: mitte kõik KALLE KIIPUS Viimane foto: kauplus „Tempo“.

„Depressiivsed eesti väikelinnad“? ...

Kas see on ikka nii, et väikelinn tada oma firmas meetrikõrgused vas avakõnes oli nii palju opti- on ilmtingimata depressiivne? küünlad kõigile Eesti 47-le lin- mismi ja imetlust Eestimaa ja Olgu see suur- või väikelinn, nale. Mõeldud – tehtud, linnavalit- eestlaste suhtes, et tõi pisara sil- küla või asula, koha maine suse abiga koguti materjale lin- ma. Mõelgem selle üle, sest ai- määravad ikka inimesed, kes nade kohta ja mõne kuu jooksul nult meie kätes on meie kodu- seal elavad. Selles veendus need kaunid eri värvi küünlad val- kandi olevik ja tulevik. Võib-ol- Saarde Vallavalitsuse väike misidki. Kunstnik Natalja Remmel la peaksime ise olema uhkemad esindus, kes võttes vastu Võhma maalis käsitsi neile motiivid, mis oma kodulinna üle ja parafraseeri- Linnavalitsuse kutse, külastas 25. iseloomustavad küünla kodulin- des üht Ameerika presidenti (vist juulil Eesti linnade küünlanäitust na. Abja-Paluoja küünlal seisavad Kennedy?), sagedamini mõtlema Võhma Gümnaasiumis. Näitus väärikalt mulgi kuues meesterah- mitte sellele, mida linn on and- oli pühendatud Eesti Vabariigi vad, Haapsalu omal Valge Daam, nud meile, vaid sellele, mida meie juubelile ja toimus Võhma Viljandi küünlal aerutab Viljandi oleme andnud linnale. Sest ainult linnapäevade raames. paadimees ja nii edasi ja nii edasi. linnakodanike vaim loob linna Idee selliseks näituseks tär- Kilingi - Nõmme kollasel küün- maine. Igatahes Võhma linnal on, kas ühel avala naeratusega me- lal tõstab uhkelt käppa meie va- mille üle uhke olla, eriti veel sel- hel Peter Paul Wüthrichil ja lei- piloom ilves, teisel küljel rõõmus lepärast, et mõte ja teostus sündis dis toetust Võhma Linnavalitsu- kärbseseen. Kaunid olid kõik, ei kodanikualgatuse pinnalt. Suur ai- selt. Olles juba pikemat aega ela- oskagi ilusaimat nimetada. Näitu- täh neile kogu ainulaadse näitu- nud Võhmas ning juhtinud osa- seks olid küünlad paigutatud oma se ja eriti Kilingi-Nõmme küün- ühingut Eesti Valgus, mis valmis- asukoha järgi põrandale laotatud la eest. Tahaks väga loota, et nad tab erinevates variantides küün- Eesti kontuurkaardile eksponeerivad näitust valla aas- laid, on see tore inimene haka- Siis tekkiski mõte – kas peab tapäeva paiku ka Kilingi-Nõm- nud armastama Eestimaad sama- tõesti olema kaugelttulnu, et mär- mes ja veel rohkem tahaks loo- võrra kui oma isamaad Šveitsi ja gata seda, mis Eesti elus on kau- ta, et midagi sellesarnast toimuks soovides teha midagi uue kodu- nis ? Igatahes Peter P. Wüthrichi ka meie vallas. maa jaoks, tuli ta mõttele valmis- sarmika aktsendiga peetud sora- MAE ANNAST 6 Nr 8 (86) kolmapäev, 13. august 2008

103.

1937. a. veel varem näinud. vis paiknevate I ja II algkooli elekt- • 22. detsembril kinnitati Ris- vanem 90 a Rein Biedermann). • Septembris korraldas naisselts • 30. septembril kinnitas Riigi- rivalgustuse uuendustööd. tiküla noorkotkaste vanemkotkaks • Saarde koguduse hingede arv Saarde kodukultuuri päeva, avasõ- sekretär looduskaitse nõukogu ot- • Saarde Põllumajanduse Osa- August Levandi ja asutati noorkot- oli 4484 meest ja 5024 naist. nad ütles esinaine Hermiine Joon- suse üksikute puude ja rändrahnu- ühisuse vabrik ostis 45-hobujõuli- kaste rühm. • Raha oli kogudusel 1115,90 kr saar. de kaitsest. Saardest kanti selles- • Saarde jaoskonnaarst dr Mee- se registrisse põõsaskask Kilingi ta Sauga sai hambaarstikabineti si- vallas Lähkma küla Kaasiku ta- sustuse. lu krundil. Puu kõrgus oli 4,4 m ja • Alevi II algkooli tuleõnnetuse võra läbimõõt 6,3 m. Omanikuks järgseks remondiks kulutati 2000 H. Tali. Teine kaitsealune puu oli kr, kooli hakkas juhatama Elmar männi erivorm Kilingi vallas Ki- Kanter. lingi metskonna Valdimurru vaht- • 10. septembril alevis toimu- konna kvartalil 45. Puu kõrgus oli nud suurlaat kujunes kauba- ja rah- 6,2 m, ümbermõõt 0,2 m ja asus rii- varohkeks, kuid ei puudunud ka nn gimaal. Keelati nende puude maha- „laadalahingud“, kust kaks kanna- võtmine, koorimine, okste murd- tanut Pärnu haiglasse toimetati. mine, igasugune vigastamine ning • 15. septembril avaldas ajaleht kahjustamine. „Maa Hääl“ pikema artikli, milles • Oktoobris remontis aleviva- kiideti, et Saardes valmistatakse et- litsus omale ostetud maja Pärnu tn te häid perenaisi. Saarde Koduma- 57 (praegu 59). Uude alevivalitsuse jandustäienduskool oli saanud uue hoonesse ehitati tulekindel arhiivi- nime „Kodukäsitööharuga kodu- ruum ja arestikambrid. tööstus kool“. Kooli õppekavva oli • „Lavi kool“ ostis kooli inter- lisatud aianduse eriala. Kool töötas naadi jaoks 22 raudvoodit, raha Pärnu Maavalitsuse ülalpidamisel ja saadi koolipidude korraldamisest. koolis puudus õppemaks. Sellega jäi ära lastel kodust voodi- • 15. septembril viidi Kilingi- te kaasatoomise vaev. se ja 5000 kr maksnud lokomobiili • 1937 aasta jooksul registreeri- + 754 kr Saarde Ühispangas. Nõmmest Pärnu haiglasse raske • Nähakse virmalisi, mille järgi (aurukatla), paigaldas selle. Valmis ti Saardes ( 3 a jooksul) 370 uudis- • Raha korjati vaestele 96,72 peavigastusega Juhan Liiv. Resto- vanemad inimesed ennustasid suurt lukksepa töötuba ja ooteruum ves- maaharijat, kes harisid üles 220 ha kr, välismisjoni heaks 2,92 kr, Pär- rani „Bristol“ ees toimunud kakluse sõda, sest ka enne Esimest maail- kilistele, Samuti jõuti ühele poole uudismaad ja said selle eest 8300 nu Vigastatud Sõjameeste Ühin- käigus oli Karl Kask löönud kanna- masõda olevat siin nähtud suure- tuletõrje pritsikuuriga. kr preemiarahasid. Laiksaares hari- gule 4,27 kr, Kilingi-Nõmme plah- tanule õllepudeliga pähe. Teise kak- maid virmaliste vehklemisi. • Kilingi-Nõmme Tuletõrje Selts ti üles 36 ha, Talli vallas 30 ha. Su- vatusohvrite toetuseks 15,00 kr, si- luse käigus tormasid Mihhail Ora- • 3. oktoobril põles Tallil Mari- korraldas alevi turuplatsil suured guloomade jaamadest asutati 1 tä- semisjoni heaks 14 kr, Pärnu Tii- vale kallale 4 keppide ja kaigastega na talus karjaköök ja sealaut maa- sügismanöövrid, mida uudistas mi- kujaam, 1 pullijaam ja 1 jäärajaam. sikuse Vastu Võitlemise Seltsile 5 meest, kes lõid puruks mehe rang- ni maha. Loomad õnnestus pääs- tusada inimest. Peale selle asutati 1 karjakontrol- kr, Noorsootöö keskusele 15,94 kr, luu ja röövisid 5 kr. Arst diagnoo- ta, aga sellegipoolest hinnati kah- • Novembris näidati alevi ki- li ring ja 1 aiandusring. Saardes oli keskkassasse 22,96 kr ja piiskop sis rasked vigastused. ju 750 kr peale. nos „Helios“ menufilmi „Rose- 7065 lehma, kontrollialuste karja- Kukke hauamärgi heaks 6,96 kr. • 18. septembril laulatati Saar- • Vastavalt sõjaväeteenistuse Marie“. de arv oli 83. Saarde konvent-kon- • 1937. a palgad olid: kiriku- de kirikus Kantsi tänava koolimaja seadusele algas nekrutite võtmine. • Detsembris kolis alevivalit- sulendina töötas Julius Martinson. ametnikele 3000 kr, kirikuteenrite- kooliõpetaja Tooni Kartau ja Ric- Teenima kutsuti 1917. a sündinud sus oma uude vastremonditud hoo- Välistööliste tellimine oli tagasi- le 360 kr, orelitallajale 36,5 kr. Õpe- hard Paloson (eestistatult Palover). mehed. Kutsealused kutsuti komis- nesse. hoidlik, kuna Saarde meestele ole- taja-köstri-kirikuteenri küte maksis • 19. septembril õiendasid joni ette 15. oktoobril Kilingi-Nõm- • 11. detsembril pidas Naiskodu- vat iseloomulik iga ettevõtmise juu- 768 kr. Kantselei kulud 135 kr, kiri- Kaitseliidu Saarde malevkonnast mes ja Kilingi vallas, 16 oktoobril kaitse Saarde jaoskond oma 10. aas- res kõik enne põhjalikult läbi mõel- kuviin 78 kr, telefon 70 kr, hobuse- Theodor Kuri esilaskuri ja Johan Pati, Laiksaare, Talli, Voltveti ning tapäeva piduliku jumalateenistuse- da ja kaalutleda. vaht 48 kr, raamatukogule raama- Siitan ning Johan Parol (Parrol) I Jäärja vallas. ga Saarde kirikus. • 1937 a sündis 41 poeg- ja 42 tü- tud 6,5 kr, tulekindlustus 62,86 kr klassi laskuri katsed. • 1. novembril määrati Kaitse- • Draamateater esitas A. Dumas` tarlast, nendest väljaspool abielu 1 ja korstnapühkimine 18 kr. • 20. septembril tabas alevit ra- liidu Saarde malevkonna 2. kom- „Daam kameeliaga“. poeglaps. Leeris käis 102 last, lau- hehoog, mis purustas aedades puid- panii (Kilingi-Nõmme) spordipea- • Töölt lahkus kauaaegne alevi- latati 41 paari, armulaual käis 428 Jääb pooleli põõsaid ja majadel aknaklaase. Va- likuks Elmar Kold. sekretär Jaan Toodu ja tema kohale meest ja 872 naist. nemad inimesed polnud sellist rahet • Novembris jõudsid lõpule ale- asus August Puudist Tartust. • Suri 61 meest ja 67 naist (kõige OLEV PAUKSON Ilmast ja põllust Pole õiget talve, pole ka õiget suve Sarnaseid sajuaastaid meenub aga päevad möödusid. Vesi oli väl- rikutest” on erikujulised pilvemoo- tud isegi õhtupimeduses õhutrans- tulemas – teadsid esivanemad. Mil- eelmisestki sajandist. Üks kohuta- japääsu leidnud; kui siis mullikalau- dustised, mis liiguvad koos külma pordi esindajaid – lennukoridorid line see õige suvi peab olema, sõltub vamaid mälestusi vääramatust loo- tadest jõe alamjooksul mõni sarvili- õhuga ja igasugu „aknakesed, an- on eri kõrgustel, vahemaad ettenäh- arvajast. Põllumees tahaks parajalt dusjõust rahulikus Eestis pärineb ne uppunud, sõideti kohapeale vaa- tennid” jm värk on sarjast: ”hirmul tud – mõnikord juhtub liiklus tões- vihma õigel ajal, päikest soovitavalt Karksi-Nuia ümbruses sadanud pa- tama. Isegi põllumajandusministee- on suured silmad.” „Taldrikud” või- ti tihedam tavalisest. Aga see pole heina- ja viljakoristusajal. Suvitaja duvihmast millalgi 60-ndatel. Kok- rium leidis lennumasina, millega vad paigal püsida mõni aeg, kogu- grupiviisiline paikkonna piilumine leiab, et iga vihmasagar on kurjast, kuvoolav vesi purustas paisjärve ülelennul paikkonnast rabav mul- neda, laiali minna sõltuvalt kõrgus- maaväliste asukate poolt. eriti veel siis, kui pikem matkatee tammisüsteemid ja valgus mööda je jäänud… tes puhuvate tuulte suunast ja kiiru- Kokkuvõttes on tore, kui on ette võetud. Seene- ja marjakorjajad ojakesi, metsi ja heinamaid Kana- Lõuna-Eestis sajurohkemaks sest. Maapinnalähedane tuulesuund huvilisi, kes laiemalt ringi vaata- oleksid nõus sajusema suve ja kuiva küla suunas. Tollase Palujõe maa- paigaks on Võru, Tamula järv on sa- ei kattu enamasti kunagi – sellest et- vad – paljud märgatud nähtustest sügisega, tee-ehitajad jälle vastupi- parandusala kohal lainetas üle sa- gedam linnauputaja olnud kui Üle- tekujutus mingist müstilisest näh- annavad infot keskkonnas toimu- di. Loetelu võib jätkata lõpmatuseni ja hektari suurune veeväli. Tee- miste vanake. Tänavu juuli keskel tusest. Varem on UFO-müütide ri- va kohta, mis muidu jääksid isegi – nii palju kui inimesi , on erinevaid del oli vee kõrgus üle poole meet- sadas Võrus jälle rekordkogus vih- da kohanenud keravälgu, äikese il- märkamata. arvamusi. Isiklikult pean suveks ri, kraavid ohtlikult sügavad. Roo- ma, aga suuremat õnnetust ei kaas- mingute arvel. UFO-deks on pee- Svea Randmaa aega jaanipäevast augusti keskpai- livääratus ja auto (tollal maastiku- nenud. Linnavõimud on aastatega gani, seda aga ainult soojanumbri- autod) oleks vette kadunud. Loo- vee vaba liikumise ohjanud. Klii- Õnnitleme kauaaegset kaastöötajat te alusel. Vihmasajud muidugi ri- mulik, et veemass otsib edasipääsu mauuringud näitavad juba mitu aas- kuvad üldist meeleolu. Tänavuse Halliste jõkke, oli vaid ajaküsimus, tat sajuhulkade suurenemist. Sajud Svea Randmaad 75. sünnipäeval!!! kevadpõua lõpetas viimasel hetkel millal kaldaäärsed majapidamised on sageli mingil kitsamal alal, aga jaanieelne sajuperiood, mis jätkus, üle ujutatakse. Kuidas pahaaima- see-eest tuleb nagu pangest. Olen Loodame, et veel paljude aastate kuidas kuskil, poole juulini. Hei- matuid elanikke hoiatada? Ohtli- neid ähvardavalt musti pilvemüta- navarumine oli häiritud. Ebameel- kest ilmastikunähtustest teatamine kaid ikka rohkem liikumas näinud. jooksul saame lugeda tema filosoo- divam oli tugevate hoogsadude hulk oli minu töökohustus, aga teatada Tänavu suvel näib küll iga päev üle Eesti, mis hakkas üleujutusi te- ei kuskile. Ametivõimudest mõni kuskil äikest liikumas. Põhjuseks: filisi ja mõttevärskeid kirjatöid igas kitama. Soomaal on seekord suur- teatas lakooniliselt, et olen täielik teadmata põhjustel külma õhu laie- vesi heinapallide vahel loksumas. jobu ja polevat aprillinaljade aeg, nemine juba kesksuve paiku. Saarde Sõnumite numbris. Hea seegi, et kevadel polnud lume- Pärnus pole mingisugust paduvih- Tänu sellele juhusele tuleb järje- vett ja pikalt kuiv, muidu müttaksi- ma sadanud. Ajalehe inimesed võt- kordselt mul UFO-müütide rida lü- Saarde Sõnumid me kõik põlvini poris. sid kuulda, kuhugi nad ka teatasid, hendada: suur osa „lendavatest tald- Nr 8 (86) kolmapäev, 13. august 2008 7

Reiu jõe lugu Tunne koduvalda! Pühapäeval, 27. juulil kogunesid vastu võttis Sirli Arumäe. Küla Meie tutvus algas aastal 1956. Olid Kilingi-Nõmme kesklinna park- sai kiituse osaliseks kunagi kao- siis armas looduslik jõeke, meie lasse taas koduvalla ajaloost hu- tatud külaõiguste tagasinõudmi- õuemaadel veidi sirgemate lõikude- vitatud vallaelanikud ehk laien- se eest. Kanaküla poole sõites põi- ga, aga ülesvoolu ikka looklevam, datud giidide klubi. Seekordseks kasime veel sisse teeäärsesse Pa- kitsam. Vaatamata seitsmele kol- reisisihiks olid eelkõige Sigaste lu tallu, kus praegu kasvatatak- hoosiaastale niideti veel jõeäärseid küla territooriumile jäävad vaa- se jaanalinde. Eksootilised lin- heinamaid, isegi soostunud ja üle- tamist ja meeldetuletamist vää- nud pakkusid põnevust nii välja- ujutatavad luhamaad hoiti lagedad. rivad kohad. Reisijuhiks Sigas- nägemiselt kui ka perenaise Ma- Jões oli kalu, oli vähki, kuna kaldad te külaseltsi esinaine Tiiu Olde. re Pärna pajatuste poolest, kui- sobisid vähiurgudeks. Parim vähi- Väljusime Kilingi- Nõmmest va- das tohutu suurtelt ja valvsatelt paik asus pisikese Jurga jõe kallas- na Pärnu maanteed pidi ja esime- pesahoidjatelt mune kogutakse. tel. Käisin minagi kord koos taadi ja sena jäid tee äärde Liivamäe la- Tagasi tuttaval Kilingi-Nõm- teiste naabritega augustiõhtul väh- hingupaiga mälestusmärgid. Eda- mest Viljandisse viival maanteel ki passimas – nattade ja konnadega. si viis tee metsade vahele Reiu jõe järgisime viita, mis osutas kir- Tollel korral ei saanud vist ühtegi. kõrgel kaldal asuvasse õiterikkas- janik Peet Vallaku sünnikohale Liiviga käisime oma perega, se Hundi tallu. Mälestusküünal jäi Suitsukülas. Juhtimise võttis üle Karl-Heino isaga jões, mina ka- meenutama huviliste külaskäiku Allikukivi raamatukogu juhataja lakotiga kaldal kepslemas. Sa- keeleteadlase Pent Nurmekun- Tiina Kuum, kes rääkis sõiduaja me nii kala kui vähki. Talu ae- di sünnikohta tähistava kivi juur- täiteks kirjaniku eluloost. Huvi- gadel püüti põhjaõngedega an- de Mõimessaares. Üheskoos aru- pakkuv koht ise on tänaseks vaid gerjaid, lutsukalagi oli, rääki- tasime praegu ajaloo tuulte vallas mälestuskivi põldude vahel, pea- mata ahvenast, särjest ja haugist. need hakkasid võssa kasvama, kol- kohas oli jõesäng langenud puudest oleva Lodja postijaama võimali- teest nii kaugel, et mõnigi huvi- See pilt on tehtud vast 1940. hoosnikul oli õigus pidada ühte leh- ummistunud või purde teinud ning ke saatusevariantide üle ja imet- line olevat sihile jõudmata taga- a. Jurga jõe ääres. Tollal olid Va- ma. Kõik inimesed pidid tööl käi- käisin siis kaldalt kaldale. Uue- ja lesime vana hoone arhitektuuri. si pöördunud. Süüdanud mäles- na-Koristes tütred kodus, noore- ma ning heina püüti niita maadelt, Vana-Koriste piiril kasvab suur ja Järgmises peatuspaigas, Kruu- tusküünla, asusime uuesti bussi mat rahvast jätkus kooskäimiseks. mis enam saaki andsid. Vana jõe- vana jalakas. Kõndisin möödaniku samäe talus asuvas Sigaste küla- ja järgisime Peet Vallaku kuna- Praeguseks pole Jurga oja kui niisu- kääru mäletan, sealt tegi taat hei- kallastel kuni Saunani välja. Elamus toas, tutvustas selle perenaine Tiiu gist kooliteed, sihiks endine Volt- gust olemas, kuivendamise käigus na. Jõekääru ületasid tulvaveed üle missugune – ürgmets. Peaks jääma Olde küla ühistegevust ja plaane. veti Ministeeriumikooli hoone. tõmmati ta kraavidesse, vanas sän- ning kalad jäid seal vangi ja nälga. looduskaitse alla. Aga, aga … võib- Taas metsateedel seigeldes püüd- Peatusime Väljakülas niinime- gis ehk suurvee ajal vett, kaldapuud Sellepärast käidi seal liivitamas olla on ta juba muutunud selle kol- sime leida kunagi kuulsat Sigas- tatud Alevi teel ja kahjutunne val- murdunud risti-rästi üle kallaste. ning mäletan püütud suurt haugi. me aataga? Ehk on kõik pikali? Mis te ussikuuske (puu, mille oksad das mõnegi siinse kunagise õpilase sest? See pole minu maa. Jah, tahak- ei hargne, vaid ripuvad nagu „us- ja õpetaja südant, et suurel majal sin, et säiliks selline ürglooduslik sid“ tüve külgedel), aga kahjuks täna enam asjakohast kasutust ei koht. Kes teda siis vaatamas käiks? on see haruldane puuvorm täna- ole. Aga meenutamast see ei takis- Ei vist keegi. Kes tahab seal mäda- seks teiste puude varjus peaaegu ta... Jalutasime kooli juurest koha- nenud ja värskelt kukkunud puude kuivanud. Vaike talus uudistasi- likust punasest tellisest alevivalit- vahel või ümber käia või üle turni- me hobuseid, maalambaid ja kit- suse hoone juurde ja edasi vaatasi- da. Mõned sonnid on vägagi muda- si. Peremees Vambola Bakhoff me Alevi tee maju, millel leiab kõi- sed ja läbipääsmatud. See koht ei andis seletusi hobuste kohta. Pe- gil ühiseid XIX- XX sajandite va- tuleta küll meelde aegu, kui talud renaine Merike tutvustas kodu- hetusele iseloomulikke jooni. Üh- olid olemas, pigem ürgmaastikku. seid villatöötlemise vahendeid te neist, praegust Leili Mändmet- Reiu jõe aalikad ja ta olemi- ja võimalusi ning pakkus lõpe- sa ja Tarmo Karoni kodu käisime se algus on Eesti – Läti piiril ole- tuseks teelistele kostiks omaval- ka lahke pererahva kutsel kaemas. vad suured sood. Veelahe – Salat- mistatud rukkileiba ja kitsejuustu. Päike kaldus juba õhtusse ja si vesikonna ja Reiu vesikonna va- Külastasime veel II aasta- sinnakanti jõudis ka kodukandi- hel – on peaaegu riigipiiril. Jurga tuhande alguses kasutusel ol- huviliste toimekas päev. Palavu- oja sissevooluga saab jõgi päriselt nud pelgupaika Karumulla mäel, sest roiutatuna, kuid rahulolevana Reiuks. Meie nimetame kolme ha- metsade, soode ja rabade kes- jõudsime kodulinna tagasi. Siin- ru eri nimedega. Läänepolne – Uu- kel, kuhu tollastel vaenlastel kohal tahaksime tänada kõiki, kes lota oja saab alguse Törga rabast, raske oli kohalikele järgneda. meid sel suvel ettevõetud kolmel Järgmine pilt umbes samast aja- Järgmisel pildil liivitsevad Karl- Lätile kuuluvast Sokase järvest. Järgmisena ületasime Lenini retkel lahkesti vastu on võtnud ja järgust, Ellal lapsuke süles ja kala- Heino isaga, tõenäoliselt 1957. a., Keskmine haru – kutsume Merio- väljaku – metsateede ristumisko- meile natuke aimu on andnud, kui püük käib koguni kahe liiviga. Asu- kui jõgi oli süvendamata. 2005. a. jaks – algab esimese haruga Sand- ha, millele selguse mõttes asjako- suur ja mitmekülgne on meie ko- koht Vana-Koriste talu maadel, lõu- mais sattusin juhuslikult ja uudishi- re ja teisega Rongu rabast ja kannab hase nime olid andnud kunagised duvald. Eriline tänu vallavalitsu- na pool õuemaid. Kui tollal kalaisu must vanajõe käänulistele kallaste- ülemjooksul Räisa ja Lamboja ni- metsaveoautode juhid ja sihiks sai sele, kes oma valla elanikele selli- tuli, siis mindi ja ilma ei jäädud ku- le. Oli kevad, lumeveed jõesängi üle me. Väike Jurga algab Rehemaa ra- RMK rajatud Kopramaja – puhke- se võimaluse on andnud meid bus- nagi. Kalapüük oli lõbu ja lõõgastus. ujutanud. Sattusin nagu teise maail- bast ning Koristest põhja pool Reiu- koht metsade rüpes Kutja oja saa- siga toetades. Siis tulid ajad, kui liivipüük keela- ga ühinev Külge algab Pati-Karu- rel. Siinsetel pinkidel-laudadel Ma pean tähtsaks inimeste ti seadusega, tookord ei olnudki ma. Kallastel kasvasid 40-50 aasta- küla lähedal olevast Leipste rabast. avasime oma piknikukorvid, la- teadmisi oma kodukohast ja tä- suurt püüda, aga salaja käidi siiski. sed hall-lepad, mis vanuse tõttu ris- Selline oli jõgi meite maadel ti-rästi üle kallaste kukkunud. Kal- Reiu jõgi on paljudele kuivendus- sime toidul hea maitsta ja nautisi- nuväärseks giidide klubi kokku- olnud ikka ja alati, nendest aega- dapealsel kasvasid mõned vanad süsteemidele eelvooluks. Kogu Jäär- me paiga rahu ja ilu. Samuti räägiti kutsuja ja reiside ettevalmistaja, dest, kui hariti maad ja kasvatati kuused, kased, sanglepad, saared, ja metskonna kuivendussüsteemide toidu kõrvale meeldetulnud lugu- Kilingi-Nõmme päevakeskuse ju- loomi. Kaldad niideti lagedaks, le- jalakad. Lepad, vanad puud ja kää- eelvool on Reiu. Vähe sellest – Tali sid siinkandis elanud inimestest. hataja Heli Juhkamsoo tööd. Ehk- pad ja pajud raiuti kütteks. Üksi- nuline kadunud maailm. Toomin- kolhoosi ajal tehtud maaparanduse Siitmaalt lahkusime Sigas- ki suvi peagi lõpeb, ei lõpe meie kuid suuri puid hoiti nende ilu pä- gad, millest siin meil puudust po- kraavid toovad oma veed Reiusse. te küla maadelt ja ühtlasi ka oma huvi oma kodukandi vastu ja jää- rast, nemad kuulusid perekonda. le, õitsesid-lõhnasid. Konnakapsa senisest saatjast Tiiu Oldest, tä- me ootama uusi huvitavaid kohtu- Sellist jõge ma ei tundnud, minu nades nii üht kui teist lahke vas- misi ja retki. puhmad särasid veepiiril. Mõnes Järgneb tulles ei niidetud enam jõekaldaid, tuvõtu eest. Ees ootas väike Ois- Ly AaSAV saare küla, kus meid sõbralikult VALLI SEPP

Oleksin vesi, siis voolaksin ojana, voodel neid hellitaks, helgiksin järvena, kõrkjasse peitu paneks. jõena merre tõttaks. Talvel mind pakased Hommikul heinamaal kaanega kataksid, uduna heljuksin, lapsed seal liugu laseks. õhtuti pilveks hakkaks. Kevadel tulvaveed Vihmana joodaksin kiiresti tõttaksid, januseid põldusid, laevukse kaasa võtaks. kasvama aiad kastaks. Kalasid kallistaks, VALLI SEPP 8 Nr 8 (86) kolmapäev, 13. august 2008

Reedel, 22. 08. kell 14 Rahu järve ääres Punk`n Roll 2008 LISANNA VILISTUS 03. 07. 2008 Eesti ainuke punk, ska ja hardcore festival Punk’n Roll 2008. Ka- he päeva jooksul astub kahel laval üles 24 bändi seitsmest riigist. KRISTOR LAIUS 20. 07. 2008 Lisaks saab meelt lahutada muude tegevustega: võtta osa jalg- ELLA LEILOp 96 palliturniirist, mängida võrkpalli, demonteerida kuvaldaga autot, TANEL TRUMM 20. 07. 2008 LIIDE ROOSENBLATT 94 käia ujumas või vaadata, mida huvitavat pakub Motörheadbangersi- HELMI ROSALIE NÄÄR 92 te telk. Kohapeal on loomulikult olemas nänn, söök, jook ning muu PEET KANNUS 92 eluks vajalik. Saab käia duši all, rentida sauna või lausa terve maja. AUGUST ARUSTE 89 Pileteid saab osta alates 16. 07. 08 Piletilevi müügi- LEENI LEHESALU 86 punktidest ja Statoili tanklatest üle Eesti hinnaga: 2 päe- ELGA PÕDER 86 va pass 275.- või ainult laupäeva pilet 200.- ELLA RANDOJA 86 kohapealt: 2 päeva pass 400.- ja ainult laupäeva pilet 300.- EDUARD TURSK LEO VAINULA 85 Nii parkimine kui ka festivaliplatsil asuv telkimisala on tasuta. 10. 12. 1932 - 09. 07. 2008 EDGAR KOHV 84 Festivalil müüdud piletirahaga toetatakse Pärnu Toimetulekukooli. LAINE PIKAND 83 Festivali väravad avatakse reedel, 22. augustil kell 14.00. LEONHARD ORMISSON LEIDA SAAR 82 Vaata lähemalt: 09. 04. 1926 - 15. 07. 2008 LEIDA ALUNURM 82 www.punknroll.ee LEIDA SUVISILD 81 AUGUST JAKOBSON MARIA PÕLD 81 Laupäeval, 30. 08 kell 9.30 Kilingi-Nõmme staadionil 09. 09. 1916 - 17. 07. 2008 HELJU SAAR 81 VI Kilingi-Nõmme mitmevõistlus LINDA PIKKER 80 HERMANN SAARISTO EDUARD NIKLUS 80 Pühapäeval, 14. 09. kell 9 Suveaias 07. 10. 1916 - 17. 07. 2008 ARNO JOASOO 80 Laat ARNO RÄIM 80 Korraldaja Aino Värbu ILARIA MURRIK HELGA KARTAU 75 13. 12. 1911 - 23. 07. 2008 SVEA RANDMAA 75 LAINE TALTS 75 VI KILINGI-NõMME MITMEVÕISTLUS 2008 LAINE PAHK ANTONINA VOLL 75 Võistluste algus 30. august 2008, kell 14. 07. 1930 - 25. 07. 2008 HELJA JÕÕKS 75 09.30 Kilingi-Nõmme staadionil. HEINO KURRIK 75 Võistluste kava: HELGI RIIS 70 Naised : kõrgus , kuul , 200 m , kaugus , oda , 800 m ALVI ALUNURM 70 Mehed :100 m, kaugus, kuul, kõrgus, 400 m, ketas, oda 1500 m MARI LIUKONEN 70 Vanuseklassid : Pühapäeval, 24. augustil 2008. a. algusega IDE TÕELEID 70 40a. ja vanemad 18a. kuni 39.a. kell 12.00 toimub Kilingi-Nõmme Güm- LJUDMILA MÄRTSON 70 17a. ja nooremad naasiumi staadionil AARNE TAMSON 70 RAIVO JÕÕKS 70 Eelregistreerimine aadressil [email protected] JALGPALLIPÄEV. (registreerimiseks: nimi, täpne sünniaeg, kontaktandmed). Stardimaks 17 ja noorematel 25.- kr, 18 ja vanematel 50.-kr tasuda SK SAARDE a/a Hansapangas 221013976311. Jalgpallipäeva korraldavad Saarde Val- Valmistan kaltsuvaipu Info telefonil 56643114 (Toivo Tallo) ja www.saarde.ee lavalitsus ja Pärnu JK Vaprus. Mandaat : 30. august 2008, kell 9.00 – 9.30 võistluspaigas. 58503213 Õie Triatlonis (03. 08 2008) ja mitmevõistluses (30. 08 2008) saavutatud punk- Kavas: tid liidetakse, mille tulemusel selgub iga vanuseklassi Näidistreening SK SAARDE 2008 Aasta Atleet. Sõpruskohtumine Saarde Valla Team Avaldame tänu ausale suure summa ra- NB! Atleedi tiitli võitmiseks peab osalema mõlemal võistlusel indivi- vs Pärnu JK Vaprus ha leidjale LELLEP VAIKELE. duaalselt. Soovijate registreerimine alus- Tänulik omanik L.Kuningas ja SA Ki- tavasse jalgpalli treeningugruppi. lingi-Nõmme Tervise-ja Hoolduskeskuse juhatus.

Müüa pakitud POTTSEPATÖÖD

TURBABRIKET Pliidid, ahjud, kaminad, PUIDUBRIKETT. korstnad, korstnapitsid, Küttepuud võrkkotis, 30 sm, lepp. ehitus ja remont Kohalevedu. Tel. 51 49 745 Tel. 55 506 605 Hannes e-mail [email protected]