DOCSLIB.ORG

Pärnu Maakonna Kaitstavad Loodusobjektid Pärnu Maakonna Kaitstavad Loodusobjektid 2 3

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Pärnu Maakonna Kaitstavad Loodusobjektid Pärnu Maakonna Kaitstavad Loodusobjektid 2 3 PÄRNU MAAKONNA kaitstavad loodusobjektid PÄRNU MAAKONNA kaitstavad loodusobjektid 2 3 SISUKORD Kasutatud lühendid ja sümbolid ... 5 Kaitse- ja hoiualad Lääne-Pärnumaa ............ 7 Kaart ....................22 Ida-Pärnumaa ............. 25 Pärnu linn ja lähiümbrus ......38 Rändrahnud .................. 40 Puud ja puistud ............... 42 Pargid ...................... 43 Kasutatud kirjandus ............ 44 Kasulikke viiteid ............... 44 KAITSTAVATE LOODUS- OBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon Roheline 64, 80010 Pärnu tel 447 7388 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Edela-Eesti piirkond tel 505 8242 [email protected] www.rmk.ee KÜLASTUSINFO Pärnu külastuskeskus Uus t 4, Pärnu tel 447 3000, 5330 4134 [email protected] www.visitparnu.com Koostaja: Merike Palginõmm, Nele Saluveer Konsultant: Murel Merivee Esikaane foto: Õhtune vaade Trükise väljaandmist toetas: SA Keskkonnainvesteeringute Tornimäelt, M. Kose Keskus Tagakaane foto: Karvasjalg-kakk, M. Kose Toimetamine ja küljendus: Akriibia OÜ Kaardi toimetaja: Areal Disain Trükk: AS Printon Trükikoda ©Keskkonnaamet 2012 Foto: Aul, M. Kose 4 5 Foto: Uulu rand, V. Vlassov Foto: Manilaid ja Anilaid, M. Kose Eesti suurim maakond Pärnumaa, pindalaga 4807 km2, asub riigi edelaosas Lääne-Eesti rannikumadalikul. Läänekaarde jääb Liivi laht ja selle osa Pärnu laht. Ühine maismaapiir on Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Läti Vabariigiga. Pärnumaa on kliima poolest Eesti soojemaid piirkondi. KASUTATUD SÜMBOLID JA LÜHENDID Liivi lahes paikneb palju väikeseid laide ja saari. Suurimad saared on Kihnu, Sorgu, Sangelaid ja Manilaid. Piki Pärnumaa rannikualasid kulgeb kaks luiteahelikku, maakonna KE kaitse-eeskiri maastikku liigendab Pärnu jõgi koos oma lisajõgedega. Tõhela ja Ermistu on siinsed LKA looduskaitseala suuremad järved. Valdavalt tasase pinnamoega Pärnumaal laiuvad metsad, ulatuslikud MKA maastikukaitseala sood ja niidud. Pehme kliima ja vormirikas maastik kujundavad siinse looduse elupaiga- RMK Riigimetsa Majandamise Keskus ja elurikkuse. SKV sihtkaitsevöönd Loodusväärtuste hoidmise ja säilitamise eesmärgil moodustatakse kaitse- ja hoiualasid, SKV*KE liikumiskeeld sihtkaitsevööndis viitega kaitse-eeskirjale Riigi Teatajas www.rt.ee püsielupaiku, kaitstakse eluta ja eluslooduse üksikobjekte. Ramsar rahvusvaheliselt tähtis märgala www.ramsar.org Seisuga 01.01.2012 paikneb Pärnumaal 1 rahvuspark, 42 hoiuala, 65 kaitseala, neist 13 maastikukaitseala, 34 looduskaitseala, ülejäänud on vana kaitsekorraga kaitsealad. Püsielupaiku on ligikaudu 150, nt eesti soojumika, mesimuraka, metsise, kassikaku, kotkaste, must-toonekure, viigerhülge, kõre ja teiste organismide kasvukohtade ning elupaikade kaitseks. Kokku on Pärnumaa maismaast kaitse all ligikaudu 25%. Väljaanne „Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid“ tutvustab põgusalt maakonna eriilmelisi ja olulisi kaitseväärtusi. Mitmed kaitse alla võtmise aastad viitavad pikale kaitsestaatusele ja kajastavad loo- duskaitse arengut. Elupaikade loetelud iseloomustavad ala maastikulist eripära ja liigi- loetelud ala elurikkust. Kaitsealade õppe- ja matkarajad pakuvad head võimalust tutvuda Pärnumaa loodus- väärtustega. 6 7 LÄÄNE-PÄRNUMAA IDA-PÄRNUMAA 1 AUDRU POLDRI HOIUALA 21 KAISMA HOIUALA 2 LINDI LOODUSKAITSEALA 22 TAARIKÕNNU LOODUSKAITSEALA 3 TÕSTAMAA MAASTIKUKAITSEALA 23 KURGJA-LINNUTAJA TALU MAAD 4 KASTNA MAASTIKUKAITSEALA 24 SAARJÕE MAASTIKUKAITSEALA 5 TÕHELA-ERMISTU HOIUALA 25 TORI PÕRGU 6 MANIJA MAASTIKUKAITSEALA 26 SOOMAA RAHVUSPARK 7 SORGU SAAR 27 KOSEMÄE METS 8 SANGELAIUD 28 ALLIKUKIVI KOOPAD JA ALLIKAD 9 KIHNU HOIUALA 29 SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA 10 PÄRNU LAHE HOIUALA 30 NIGULA LOODUSKAITSEALA 11 PÄRNU JÕE HOIUALA LAIKSAARE MÄNNIK, RANNAMETSA JÕE 31 12 NÄTSI-VÕLLA LOODUSKAITSEALA LAMMIMETS 13 KOLGA LOODUSKAITSEALA 32 KIVIKUPITSA MAASTIKUKAITSEALA 14 PAADREMA LOODUSKAITSEALA 33 KABLI LOODUSKAITSEALA 15 NEDREMA LOODUSKAITSEALA LUITEMAA LOODUSKAITSEALA JA 34 16 MIHKLI LOODUSKAITSEALA HOIUALA 17 KURESE MAASTIKUKAITSEALA UULU RANNAMÄNNIKUD, SURJU RANNA- 35 Foto: Väikeluiged, V. Vlassov 18 AVASTE LOODUSKAITSEALA METSAD, UULU-VÕISTE HOIUALA 19 LAVASSAARE HOIUALA 20 VAHENURME LOODUSKAITSEALA PÄRNU LINN JA LÄHIÜMBRUS 36 PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA LÄÄNE-PÄRNUMAA 37 NIIDU MAASTIKUKAITSEALA 38 PÄRNU MAASTIKUKAITSEALA 1. AUDRU POLDRI HOIUALA (kavandatav LKA) Asukoht: Audru vald Pindala: 560 ha Kaitse all: 2007 Elupaigad: ohustatud ja haruldase linnuliigi elupaik, rändlinnule sobiv peatumis- ja toi- tumisala. Liigid: väike- ja laululuik, valgepõsk-lagle, soopart, täpikhuik, rukkirääk, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, tumetilder, punajalg-tilder, mudatilder, heletilder, väikekoovitaja, suur- koovitaja, rüüt, punaselg-õgija, merikotkas, roo-loorkull, tuuletallaja. Üleujutuste vältimiseks rajati 1938. a Audrusse Eesti esimene polder. Tänapäeval on poldriala tähtis toitumisala tuhandetele väikeluikedele ja teistele rändveelindudele. 2. LINDI LOODUSKAITSEALA Asukoht: Tõstamaa ja Audru vald Pindala: 1095 ha Kaitse all: 1958, kaitse-eeskiri (KE) kehtib alates 1999 Elupaigad: raba, liigirikas madalsoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohundite- rikas kuusik, soostuv ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets. Liigid: harilik jugapuu, harilik ungrukold, laialehine neiuvaip, väike käopõll, kaunis kuld- king, väike-konnakotkas, merikotkas, hiireviu, laanerähn, laanepüü. Lindi soo arenes kõrge luiteseljandikuga piiratud Litoriinamere laguunist mineraalmaa soostumisel. Ulatuslik lageraba, hulk älveid ja laukaid ning kinnikasvavad järved koos neid ümbritsevate metsadega on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Liikumiskeeld: Matsitoa, Karuga, Potsepa SKV*KE Foto: Lindi raba, E. Käär 8 9 4. KASTNA MAASTIKUKAITSEALA Asukoht: Tõstamaa vald Pindala: 123 ha Kaitse all: 2007 Elupaigad: ühe-aastase taimestikuga esmane rannavall, püsi-rohttaimestikuga kivirand, rannaniit, kadastik, alvar. Liigid: emaputk, kivirullija, niidurüdi, roo-loorkull, punaselg-õgija, liivatüll. Kaitsealal esinevad Lääne-Eestile tüüpilised rannikukooslused. Kastna poolsaar pakub kauneid vaateid rannal, kadastikes ja külateedel. Maastikul on säilinud hajatalud, ajaloo- line teedevõrk ja vana metsaveo laevatee. Võimsad kadastikud on kujunenud pikaajalise karjatamise tulemusena. Kastna tammed – vanade meresõitjate 3 maamärki on siinse ala uhkuseks. Liikumiskeeld: Ranniku SKV*KE Foto: Hiireviu, E. Käär 3. TÕSTAMAA MAASTIKUKAITSEALA Asukoht: Tõstamaa vald Pindala: 516 ha maismaa, 766 ha veeala Kaitse all: 1976, KE kehtib alates 2007 Elupaigad: rannaniit, veealune liivamadal, kari, väikesaar, laid, kuiv niit lubjarikkal mullal. Liigid: emaputk, valgepõsk-lagle, roo-loorkull, väikeluik, punaselg-õgija, tõmmuvaeras, jõgitiir, randtiir, väiketiir, vööt-põõsalind, tumetilder, mudatilder, punajalg-tilder. Kaitseala maastikku kuuluvad Tõstamaa poolsaare lainjas luiteahelike vöö, sopiline rannikutasandik ja Tõstamaa laiud. Levaroti mägi (29 m) on luiteaheliku kõrgeim luide. Rannaala suurim väärtus on rannaniidud – pärandmaastikud. Liikumiskeeld: Tõstamaa laidude SKV*KE Foto: Liivatüll, E. Käär Foto: Valgepõsk-lagled, E. Käär Foto: Kavaru linnutorn, H. Luhamaa Foto: Saulepi rannaniit, H. Luhamaa Foto: Kastna kadastik, M. Palginõmm 10 11 Foto: Tõhela järv, H. Luhamaa Foto: Jääkoskel, E. Käär 5. TÕHELA-ERMISTU HOIUALA (kavandatav LKA) 6. MANIJA MAASTIKUKAITSEALA Asukoht: Tõstamaa vald Asukoht: Tõstamaa vald Pindala: 1793 ha Pindala: 204 ha Kaitse all: 2007 Kaitse all: 1991, KE kehtib alates 2006 Elupaigad: vähe- kuni kesktoiteline kalgiveeline järv, raba, siirde- ja õõtsiksoo, vana Elupaigad: väikesaare ja laiu maastik, pärandkultuurmaastik, rannaniit, puisniit, ranni- loodusmets, vana laialehine mets, oosil ja moreenkuhjatisel kasvav okasmets, soostuv kulõugas, rändrahn Kotkakivi. ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets. Liigid: rand-ogaputk, harilik muguljuur, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur-käo- Liigid: nõtke näkirohi, suur-rabakiil, hännak-rabakiil, valgelaup-rabakiil, hüüp, hallpõsk- põll, hall käpp, aas-karukell, kõre, roo-loorkull, liivatüll, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, pütt, laululuik, väikekajakas, punajalg-tilder, täpikhuik, sookurg, rüüt, mudatilder, must- punajalg-tilder, kivirullija, jõgitiir, randtiir, väiketiir, sooräts, vööt-põõsalind, punaselg-õgija. viires, kassikakk, värbkakk, händkakk, roo-loorkull, laanepüü, teder, öösorr, valgeselg- Manija maastikukaitseala moodustavad Manilaid ja Anilaid. Piki madalat ja kitsast kirjurähn, laanerähn, musträhn, hallpea-rähn, väike-kärbsenäpp, merikotkas, kaljukotkas, Manilaidu kulgeb rändkivirikas selgkõrgendik, keskel kõrgub rändrahn Kotkakivi. Saarel punaselg- ja hallõgija, vingerjas. karjatatakse rannikuelu- Hoiuala ja kavandatav kait- paikade taastamiseks vei- seala hõlmab Ermistu ja Tõhela seid ja lambaid, hoolda- järved ning ümbritsevad sood ja takse kõretiike. Manilaid metsad. Ermistu ja Tõhela on Pär- kuulub UNESCO suulise numaa suurimad järved. Tõhela ja vaimse kultuuripärandi järvest algab Paadrema jõgi. Kihnu kultuuriruumi. Ermistu järve toidavad väikesed Liikumiskeeld: ojakesed, välja voolab Tõstamaa Anilaiu SKV*KE jõgi. Eutrofeerunud, ujuvate saar- tega Ermistu järve põhja katab 5 meetri paksune järvemudakiht. Ravimuda ehk sapropeeli kasuta- takse raviasutustes. Foto: Naerukajakas, E. Käär Foto: Manija maastik, Ü. Tamm 12 13 9. KIHNU HOIUALA Asukoht: Kihnu vald Pindala: 1096 ha Kaitse all: 2007 Elupaigad: veealune liivamadal, rannikulõugas, esmane rannavall, väikesaar, laid,
Load more

Recommended publications
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Koduvald 4-2017
    Nr 4 (308) Häädemeeste valla ajaleht Aprill 2017 Peaministri külaskäik meie keskkooli Janek Pintale anti riiklik teenetemärk 31. märtsil külastas Häädemeeste Keskkooli peaminister Jüri Ratas. Politsei- ja piirivalveameti juhtivpiirivalvur Janek Pinta sai Eesti ise- Ta pidas õpilastele loengu „Poliitika ja eetika“ ning kohtus õpetaja- seisvuspäeva eel presidendilt Kotkaristi raudristi. tega. Vanemkomissar Janek Pinta on võtnud oma südameasjaks piirival- Jüri Ratase sõnul on poliitikas olulised väärtused ausus, töökus, pe- vealase kompetentsi hoidmise Pärnu politseijaoskonnas. Ta on kaks rekond, sõbrad ja meeskond. Poliitikas tuleb ette ka keerulisi hetki korda tunnistatud parimaks piirivalvuriks – 1993 ja 2014. Viima- ning siis on hea teada, et perekond on alati toeks. See on olnud tema se tunnustuse tõi talle Schengeni kompensatsioonimeetmete edukas peaministriks olemise ajal ka üks murekoht, et ta ei saa piisavalt koos rakendamine ebaseadusliku rände tõkestamisel läbi Ikla piiripunkti. olla oma perega. Jüri Ratas on olnud poliitikas pikka aega ja tema /www.president.ee/ suureks rõõmuks ei ole ta ühtegi sõpra selle aja jooksul kaotanud. Ta Kotkaristi teenetemärk on 1928. aastal asutatud Eesti (alates 1936. kutsus õpilasi üles olema töökad ning õppima. Samuti pani ta südame- aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse riigikaitseliste teenete eest. le, et hoolitaks oma perekonnast ja sõpradest ning leitaks nende jaoks /Vikipeedia/ aega. Abiturientidele oli peamine sõnum olla koolis oma käitumise FOTO: VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI ja tegudega väiksematele õpilastele eeskujuks ning mõelda, milline on nende panus koolile praegu ja tulevikus vilistlasena. Kohtumisel oli juttu sellest, et sel aastal saavad kohalikel valimistel osaleda juba ka 16–17aastased noored. Jüri Ratas inspireeris valimisealisi õpila- si mõtlema, milliseid arenguid tahaksid nemad näha oma koduvallas ning vastavalt sellele esitama kandidaatidele küsimusi.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava
    HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ..................................................................................
    [Show full text]
  • Järvakandi Hüdrogeoloogia
    6312 JÄRV AKANDI 1:50 000 EEST I GEO LO O GILINE BAASKAART . H Ü DR O GEO LO O GIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. HYDROGEOLOGY 5 e 0 5 0 5 r 2 3 3 4 4 m 5 i 24°30' 5 24°35' 5 24°40' 5 24°45' 5 24°50' a Ç Ç Ç H i( i( i( i( Bi( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( Ki (o s ei( r ai (b a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 0 Ç ÇArÇuÇ Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç A 5 i( i( i( i( i( 40i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( LE GE ND Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç H J a a n i v e s k i 4 Va 1. P O O R SET E KIV IMIT E JA SET ET E P ÕH JAV EEKIH ID JA -KO MP LEKSID 2. LÕH ELIST E JA KAR ST U NU D KIV IMIT E P ÕH JAV EEKIH ID 0 s a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i(0 i( i( i( i( i( i( i( i(L i( tj Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i 40 5 a Kunso a m T õ r a s o o o AQUIFERS WITH INTERGRANULAR WATER FLOW FISSURED AQUIFERS INCLUDING KARST AQUIFERS i i i 0 i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i e i Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r ( ( ( 3 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ja 0 e 3 s t Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i p i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( (e ( U la tusliku levikuga veerikka d kihid k 5 Mõõduka veea n dvusega veekihid 5 0 4365 Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r K i( i( i( a i( i(
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Rail Baltica Asustusstruktuuri Uuring
    Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Dokumendi versioonid: Versioon Kuupäev Staatus Koostanud Kontrollinud Heaks kiitnud Vastu võtnud Välja Jaan Urb / Marko 001 26/03/2020 saadetud Lauri Välja Jaan Urb / Marko 002 12/04/2020 saadetud Lauri The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Märts 2021 Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 1 1 LÄHTEALUSED .................................................................................................. 2 1.1 Uuringuala ........................................................................................................ 2 1.2 Metoodika ......................................................................................................... 4 2 ASUSTUSSTRUKTUURI OLEMUS JA KAITSE ................................................. 8 3 ASUSTUSSTRUKTUURI KOMPONENDID ...................................................... 10 3.1 Elukohtade paiknemine ................................................................................
    [Show full text]
  • Audru Valla Arengukava 2014– 2025 Juurde
    KINNITATUD Audru Vallavolikogu 09. oktoober 2014 määrusega nr 27 AUDRU VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2025 AUDRU 2014 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 2. MÕISTED .............................................................................................................................. 6 I OSA ...................................................................................................................................... 11 3. AUDRU VALLA JA SELLE VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS ......................................... 11 3.1. Territoriaalne asend ........................................................................................................ 11 3.2. Rahvastik ....................................................................................................................... 12 4. TÖÖJÕUD JA ETTEVÕTLUS ............................................................................................. 19 4.1. Tööjõud ja tööturu surveindeks ....................................................................................... 19 4.2. Ettevõtlus ....................................................................................................................... 19 4.3. Audru valla arengueelduste koondhinnang - SWOT ...................................................... 23 5. AUDRU VALLA ARENGUSTRATEEGIA
    [Show full text]
  • Kurese Loodushoiutalu Majandamiskava
    Kurese loodushoiutalu majandamiskava Aprill 2019 Projekti „Terviklikud planeerimislahendused pool -looduslike koosluste jätkusuutlikuks majandamiseks” (LIFE Viva Grass, projekt nr LIFE13 ENV/LT/000189) rahastavad Euroopa Liidu LIFE+ programm, Leedu Vabariigi Keskkonnaministeerium, Läti Keskkonnakaitse Fond i Administratsioon , Eesti Keskkonnainvesteeringu te Keskus ja projekti partnerid. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2 Ala füüsilis-geograafiline iseloomustus ................................................................................................... 3 Asukoht ................................................................................................................................................ 3 Reljeef ja mullastik .............................................................................................................................. 4 Elupaigad ja elustik .............................................................................................................................. 6 Maavarad........................................................................................................................................... 12 Ajalugu ja kultuuripärand .................................................................................................................. 12 Ökosüsteemiteenused ..........................................................................................................................
    [Show full text]
  • 74-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    74-1 buss sõiduplaan & liini kaart 74-1 Ikla Vaata Veebilehe Režiimis 74-1 buss liinil (Ikla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ikla: 8:00 - 10:35 (2) Pärnu Bussijaam: 6:10 - 12:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 74-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 74-1 buss saabub. Suund: Ikla 74-1 buss sõiduplaan 39 peatust Ikla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 10:35 teisipäev 8:00 - 10:35 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev 8:00 - 10:35 Tammsaare neljapäev 8:00 - 10:35 127 Riia Maantee, Pärnu reede 8:00 - 10:35 Papiniidu laupäev 8:00 - 10:35 177 Riia Maantee, Pärnu pühapäev 8:00 - 10:35 Raeküla Riia mnt, Pärnu Linnapiir 74-1 buss info Rae Suund: Ikla Peatust: 39 Reiu Kool Reisi kestus: 76 min Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tammsaare, Reiu Tee Papiniidu, Raeküla, Linnapiir, Rae, Reiu Kool, Reiu Tee, Uulu, Kõrgekalda, Metsaküla, Raudsika, Tahkuranna, Uulu Võiste, Kaasiku, Rannaku Tee, Luite, Rannametsa, Pulgoja, Piiskopi, Padina, Häädemeeste, Kõrgekalda Häädemeeste Kalmistu, Krundi, Krundiküla, Jaagupi, Orajõe Metskond, Kabli Kool, Kabli, Lepanina, Majaka Metsaküla Tee, Lemme, Orajõe, Krapi, Rannaküla, Treimani, Metsapoole, Selgemaa, Ikla Raudsika Tahkuranna Tallinn — Pärnu — Ikla, Estonia Võiste 7b Riia mnt, Estonia Kaasiku Rannaku Tee Luite Rannametsa Pulgoja Piiskopi Padina 8 Pärnu Maantee, Estonia Häädemeeste Häädemeeste Kalmistu 1 Kalevi Tänav, Estonia Krundi Krundiküla Jaagupi Orajõe Metskond Kabli Kool Kabli Lepanina Majaka Tee Lemme Orajõe Krapi Rannaküla Treimani
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Pärnumaa Eri
    WWW.RAILBALTIC.INFO INFOTELEFON: 5567 0298 TALV 2017 RAIL BALTIC PÄRNUMAA ERI KIIRE RONGIÜHENDUS TRASSIKAARDID LÄBIRÄÄKIMISED EUROOPAGA JA AJAKAVA MAAOMANIKEGA RAIL BALTIC Illustratsioon: Karel Korp Karel Illustratsioon: TULEB! Rail Baltic tõepoolest ühendab rahvaid, inimesi ja paiku. See on Baltimaade sajandi projekt! Baiba Rubesa, Eesti–Läti–Leedu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht (loe lähemalt lk 8–9) Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Minister RAUDTEE SAAB OLLA KADRI SIMSON: KA ISEMAJANDAV Rail Baltic seob meid Moodsa ja kiire Rail Balticu (RB) raudteeühenduse tugevamalt meie liitlastega loomine on kahtlemata kaalukas ettevõtmine. Kas kõigele ikkagi on mõeldud? Võtame projekti kriiti- Majandus- ja taristuminister Kadri Simson märgib, liselt pulkadeks lahti. et ehkki uue raudteetrassi detailid ei sünni erimeel- susteta, ei tohi Rail Balticu projekt takerduda. KRISTJAN KAUNISSAARE Küsitles ajaleht Rail Baltic / Fotod: ajaleht Rail Baltic Rail Balticu koordinaator, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ma. Suured logistikaettevõtted juba Kas raudtee on kaugele reisimiseks rongi, mis on pikemad kui 12 meetrit – teevad plaane järgmise 20 aasta peale üldse konkurentsivõimeline, kui toi- see on kuni 41% Tallinna–Pärnu–Ikla ning Rail Balticul on nendes plaanides mib lennuühendus? maantee koguliiklusest. Suurima voo- oma roll olemas. Rail Baltic pakub Reisijate transpordiliigi-valik sõltub ga lõike läbib ööpäevas rohkem kui Eesti riigile võimalusi kaubaveost kuni igaühe individuaalsetest eelistustest, 30 000 sõiduautot, veokit jm sõidukit. turismisektorini välja. Inimestele olgu see siis reisi maksumus või liiku- Uuringute järgi on põhja-lõuna kauba- annab märkimisväärselt lühenev dis- mise mugavus, kaasavõetava pagasi vood piisavalt suured, et kaupade tants linnade vahel uusi võimalusi.
    [Show full text]