Nr 3 (93) Teisipäev, 17. märts 2009 Hind 5 kr

SAARDE VALLAVOLIKOGU OTSUS NR. 4 25. 02. 2009

Eesti lipp SAARDE VALLA TUNNUSTUSE omistamine Eesti lipp, me au ja uhkus, Võttes aluseks Saarde Vallavolikogu 13.09.2006.a. määruse nr. 28 “Saarde vapralt välja võideldud. Valla füüsiliste ja juriidiliste isikute tunnustamise statuudi kehtestamine” ja volikogu liikmete hääletamise tulemused Iga eestlane meil suhtub Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: trikoloori teenitult. 1. Anda Saarde valla Väike Vapimärk: 1.1. VIRVE MARTOJA´le Sinine me lipul särab, 1.2. KALLE SONG´ale. selget taevast tähistab. 2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Saarde Vallavolikogule “Haldusmenetluse seaduses” Ei see meelest lähe ära- või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale vaba kodu taevakaar. “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Must on mulgi kuue karva, 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. mullapind, mis haritud. Väino Lill Vallavolikogu esimees Rasket tööd ja kurja vaeva SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS NR. 1 25. 02. 2009 sel talupojad näinud on. Saarde valla arengukava kuni aastani 2028 uue redaktsiooni kinnitamine. Valge värv on rahu sümbol, Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” (RTI 1993,37,558; Usk, mis iial meelest läe. 2008,53,293) § 22 lg 1 p. 7 ja tehtud ettepanekud Saarde Vallavolikogu m ä ä r a b: Turvalised kodupaigad, § 1 Kinnitada Saarde valla arengukava aastani 2028 vastavalt lisale. kaunis isamaa me käes. § 2 Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Väino Lill Vallavolikogu esimees Kadri Rea Põhikool 8. kl SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS NR. 2 25.02.2009 Saarde valla arengukava kuni aastani 2028 tegevuskava kinnitamine. Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” Riigilipp torni tipus. (RTI 1993,37,558; 2008,53,293) § 22 lg 1 p. 7 ja tehtud ettepanekud Autor Tihemetsa Põhikooli 3. kl. õpilane Kristel Talvik. Saarde Vallavolikogu m ä ä r a b: § 1 Kinnitada Saarde valla arengukava aastani 2028 tegevuskava vastavalt lisale. Pilte 24. veebruarist Lipuväljakul. § 2 Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Väino Lill Vallavolikogu esimees

SAARDE VALLAVOLIKOGU OTSUS NR. 1 25.02.2009 Audiitori määramine. Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” (RTI 1993,37,558; 2008,53,293) § 22 lg 1 p 1 ja volikogu liikmete arvamused Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Määrata Saarde Vallavalitsuse 2008.a. majandusaasta auditeerijaks Au- diitorfirma KLEA. 2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Saarde Vallavolikogule võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale „Halduskohtu- menetluse seadustikus “ sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Väino Lill Vallavolikogu esimees

SAARDE VALLAVOLIKOGU OTSUS NR. 2 25.02.2009 Maa munitsipaalomandisse taotlemine Võttes aluseks “Maareformi seadus” (RT 1991,34,426; 2008,34,211) §25 lg 1, § 28 lg 1 p. 1, p 3, p 4, lg 2; Vabariigi Valitsuse 02. juuni 2006.a. määrus nr. 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” ja Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsus nr. 2 “Saarde valla üldplaneeringu kehtestamine” Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Taotleda järgmised jätkuvalt riigireservis olevad maatükid (asukohaga Veelikse küla, Saarde vald) Saarde valla munitsipaalomandisse: 1.1 Keldrimäe tee katastriüksus, vastavalt “Maareformi seadus” § 28 lg 1 p 1; 1.2 Veelikse järv katastriüksus, vastavalt “Maareformi seadus” § 28 lg 1 p 3; 1.3 Pundermäe katastriüksus, vastavalt “Maareformi seadus” § 28 lg 1 p 4; 1.4 Paisu katastriüksus, vastavalt “Maareformi seadus” § 28 lg 1 p 4. 2. Taotleda järgmine jätkuvalt riigireservis olev maatükk (asukohaga Tali küla Saarde vald) Saarde val- la munitsipaalomandisse: 2.1 Katla katastriüksus, vastavalt “Maareformi seadus” § 28 lg 1 p 1. 3. Muuta kehtetuks Tali Vallavalitsuse 20.05.2004.a. korralduse nr. 48 “Maa riigi omandisse jätmine” p. 1.12. “Nõustuda Pärnumaal, Tali vallas, Veelikse külas asuva maaüksus M 46, pindalaga 2,05 ha, siht- otstarve 011. Maatulundusmaa (M) maa riigi omandisse jätmisega”. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Saarde Vallavolikogule või esitada kaebuse Tallinna Hal- duskohtu Pärnu kohtumajale “Halduskohtumenetluse seadustikus “sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Väino Lill Vallavolikogu esimees 2 Nr 3 (93) teisipäev, 17. märts 2009 Saarde valla kultuurimälestised

Skulptuur Keskpargis. Tahvel postkontori seinal. Karu Lodja postijaama ees. Kinnitati Saarde valla arengukava tegevuskava Voltveti mõisahoones kõlab linnulaulude muusika Võiks arvata, et jälle on tegemist ühega paljudest paberitest, aga ei ole mit- Regulaarselt paarikümnes Eestimaa mõisakoo- eemale tõrjub. „Inglite pilgus“ on linde kujutatud te. Kui seni koostatud arengukavad olid tõesti pikad ja üldsõnalised visioo- lis toimuv Eesti noorte interpreetide kontserdi- sümbolina kõrgemast, jumalikust sfäärist. Muu- nid tuleviku, siis nüüd nõutakse aga konkreetsemaid kavasid, kus oleks loet- sari „Kammermuusika mõisakoolides“ jõuab sel sikas on koos taevased trompetid ja eksootiliste letud tegevused ja lisatud ka ajakava nende meetmete elluviimiseks. Äsja võt- hooajal esmakordselt Pärnumaa Kutsehariduskes- lindude hääled. tis ka Saarde Valla Volikogu vastu Arenukava Tegevuskava. Kuna kogu do- kuse Tihemetsa õppekohta, mis asub endisaegses Esinejad: kument on 15 lehekülge pikk ja sisaldab palju tabeleid, ei ole võimalik kõike Voltveti mõisas. Oksana Sinkova - flöödisolist - värskeim au- ajalehes avaldada. Kontsert „Linnulauludes“ toimub esmaspäe- tasu on 2008. aasta Eesti Puhkpillimängijate Toimetaja otsustas ära tuua meetmed, kus on tegemist konkreetsete ob- val, 30. märtsil kell 12.30 peahoone saalis, esine- konkursi esikoht ja Grand Prix. Muusik kuulub jektidega. Kas kõike suudetakse ära teha ja plaanitud ajaks, on iseküsimus, vad pianist Diana Liiv ja flöödimängija Oksana käesoleval ajal Rahvusooperi „” orkest- eks elu teeb oma korrektiive. Tähtis on, et elu ei läheks päris isevoolu ning Sinkova. Kontserdisarja toetavad Eesti Kultuur- ri koosseisu. vajalikud tööd oleks fikseeritud. Küll enamus ka ära tehakse! kapital ja Rahvuskultuuri Fond. Tihemetsas toi- Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuu- Energiasäästlike passiivmajade küla planeerimine ja ehitus Kamali külas ja muvat esinemist sponsoreerib veel Saarde Val- sikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Levalohul Kilingi-Nõmmes (2012-2013). lavalitsus. Tänu toetajatele on publikule kontser- Mitmeid kordi on ta esinenud orkestrisolistina Tali keskuse ja Tali Põhikooli vahelise jalgrattatee ehitamine ja valgustamine did tasuta. (Longy Sümfoonia Orkestriga Bostonis, Kauna- (2011-2012). Esitamise tulevad Francis Poulenc’i So- se Sümfoonia Orkestriga). Diana Liiv on kirjuta- Humalaste jõe puhkepiirkonna väljaehitamine (2011-2013). naat flöödile ja klaverile, Olivier Messiaen nud ka kaks muusikalist lasteraamatut „Neli hel- ürgoru puhke- ja tervisespordi piirkonna rajamine ja oru „Musträstas“, „Inglite pilk“ (tsüklist „20 pilku det haldjat” ja „Võluvitsa vägi”. korrastamine (2011-2013). Jeesuslapsele“). Lisaks on 23. - 31. märtsini Tihemetsa õppe- Saarde valla kohanimede saamislugude brošüüri publitseerimine (2010-2011). Sisututvustuses märgivad korraldajad, et lin- kohas mõisa peahoones üleval ajaloo- ja fotonäitus Turismi Sihtasutuse infopunkti rajamine (2009-2010). dude mitmekesine laul on juba aegade algusest „Meie Põhjala“, mis tutvustab põgusalt Põhjamaa- Kiviaedade taastamine vallas (2011-2013). peale heliloojaid inspireerinud. Väga paljudest de omavahelisi majandus-, kultuuri- ja sõjasuhteid Sauna-Meose piirkonna terviseraja väljaehitamine (2009-2010). teostest võib leida otsesemaid või stiliseeritud vih- ning osutab Põhjamaade positsioonile maailmas. Külakeskuse ja turismiinfopunkti ning valla muuseumi loomine Lodja jeid lindudele. Just flööt oma kõrge registri pisut Näitus on Pärnumaal tänu koostööle Põhjamaade postijaama (2009-2011). vilistava, ent õrna heliga on eriti sobilik pill linde Ministrite Nõukoguga. Lasteaia Krõll hoone renoveerimine (2011-2012). imiteerima. Francis Poulenc Sonaadis pole küll ot- Piret Koorep Tali kooli hoone ja küttesüsteemi renoveerimine (2009-2010). sest vihjet lindudele, ent esimestestki flöödiheli- projektide koordinaator Gümnaasiumi staadioni renoveerimine (2011-2012). dest alates võib kujutleda trillerdavat lõokest. So- Pärnumaa Kutsehariduskeskus Gümnaasiumi õpilaskodu katuse vahetamine (2009-2010). naat on tervikuna õhuline, nõtke ja justkui lend- Gümnaasiumi hoone renoveerimine (2009-2010, 2012-2013). lev. Olivier Messiaen on üleüldse üks täpseim lin- Lugemiseks: http://www.kammermuusika.ee/ Gümnaasiumi algklasside maja renoveerimine (2009-2010). nulaulu muusikasse valaja. Helilooja on kirglik or- index.php?p=20 Gümnaasiumi õpilaskodu laiendamine (2009-2011). nitoloog, kes võttis ka ette pikki reise, et loodu- Rohkem infot kontserdisarja kohta: www. Kilingi-Nõmme Muusikakooli renoveerimine (2010-2011). ses kuulata ja lindistada. Näiteks pala „Musträs- kammermuusika.ee Tehno- ja huvitegevuse maja projekteerimine ja ehitamine (2009-2011). tas“ lõpuosas võib väga selgelt kujutleda vihast Vaata ka näitusest ja Põhjamaade Ministri- Suveaia renoveerimine (2010-2011). rästaperekonda, kes käratsedes kassi oma pesast te Nõukogust Tali Seltsimaja katuse vahetus (2012-2013). Tali kooli spordiväljaku rekonstrueerimine (2011-2012). Tihemetsa ujula küttesüsteemi ehitamine (2009-2010). Kilingi-Nõmme Muusikakoolil veerandsada! Tihemetsa ujula rekonstrueerimine (2011-2012). Kilingi-Nõmme Muusikakooli sünnist möödub palume end eelnevalt registreerida ja lunastada Lauri krossiraja arendus (2010-2013). juba 25 aastat. Kuna veerandsada on ilus num- pilet, mille hind on 100 krooni. Kilingi-Nõmme Tervise- ja hoolduskeskuse katuse vahetamine (2010-2011). ber, otsustasime muusikakooli perega korralda- Muusikakoolis aga toimub sellel päeval kell Kilingi-Nõmme `` fassaadi remont (2012-2013). da meeldejääva kontserdi Kilingi-Nõmme Klu- 16. 00 pereansamblite kohtumine. Ettevõtmise Munitsipaalmaja ehitus (2009-2010). bis 25. aprillil kell 18.00. Tuleme sinna välja oma nimeks panime „Perepillimäng ja rõõm muusi- Ravimimüügi korraldamine külakeskustes (2010-2012). praeguste õpilastega ja kaasame oma tegemistes- kast”. Kes pole ammu muusikakoolil külas käi- Supiköögi avamine (2010). se ka muusikakooli juba lõpetanud noori muusi- nud, on oodatud sellele toredale koosolemisele ja Kilingi-Nõmme Päevakeskuse akende vahetus (2011-2012). kuid, kes astuvad üles vilistlastena. musitseerimisele. Kilingi-Nõmme Päevakeskuse küttesüsteemi rekonstrueerimine (2011-2012). Kontserdile ootame kõiki, kes soovivad elada Täpse ajakava ja muu info leiate Saarde valla Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekteerimine ja ehitus (2009-2012). kaasa meie kooli tegemistele ning soovivad kuu- kodulehelt hariduse leheküljelt või helistage tele- Jäätmete kogumispunktide rajamine Tali ja Tihemetsa piirkonda (2011-2012). lata meie laste esinemisi. Eriti aga ootame kõiki fonidel 44 92 889, 52 10 962, 52 85 236. Jäätmejaama rajamine Kilingi-Nõmmes (2010-2011). meie kooli vilistlasi! Kui vallalehe lugeja tunneb Kõik vilistlased, kes osalevad Kilingi-Nõm- Kalmistute inventeerimine ja korrastamine (2010-2012). või teab kedagi, kes Kilingi-Nõmme Muusikakooli me Muusikakooli kokkutulekul, saavad osalus- Hoonete energiaauditi koostamine (2010-2012). lõpetanud, siis oleksime tänulikud teie poolt edas- tasu 100 krooni maksta Saarde Vallavalitsuse ar- Tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja laiendamine (2009-2013). tatava info eest. Hea meelega kasutaksime seda veldusarvele 221011807958. Allkukivi ja Tihemetsa vahelisele kergliiklusteele valgustuse paigaldamine vanaaegset „suust-suhu telefoni”. Vilistlasi oota- Selgitus: MUUSIKAKOOLI JUUBELI OSA- (2012-2013). me peale kontserti toimuvale tordisöömisele, mil- VÕTUMAKS. NIMI. SS le kõrvale pakutakse ka muud näksi. Selleks aga KÜLLI KELU Nr 3 (93) teisipäev, 17. märts 2009 3

Kuidas me omale nimed saime?

Aastaid tagasi õnnes- tus toimetajal päris juhuslikult saada oma valdusesse imeõhuke raamatuke, õigemini brošüür, perekonnani- mede panekust Saardes. Kuna trükis oli niivõrd õhuke, kadus see mit- mel korral lihtsalt ära. Nüüd õnnestus see jälle üles leida ning pakub ehk lugemisrõõmu teistelegi. Ruumi kokkuhoiu mõttes jääb avaldamata saksakeelne resümee. Loodame, et mõnigi saab siit teavet oma sugupuu kohta ning on valmis ka omalt poolt lehele kommentaare ja selgitusi jagama. Väike palve - kui kel- lelgi peaks kodus olema Leo Leesmenti „Märk- meid Saarde ajaloost“ (Tartu, 1940), palun andke teada. SS

järg 4. leheküljel 4 Nr 3 (93) teisipäev, 17. märts 2009 Vaatame veidi tagasi! (Algus eelmises numbris) 1990. a. Valimised ja võitlused Nõukogude Liiduga. Armeenia – Azerbaidžaani sõda. Järgnes üks vaesemaid ajajärke mu elus. Eestis valiti Eesti Kongressi saadikuid. Märtsis viidi kõik pensionärid elatusraha- 18. märtsil toimusid Eesti NSV Ülemnõu- le – 200 rubla kuus. kogu 12. koosseisu valimised, mille tulemusel 19. augustil toimus Moskvas sõjaväeline sai peaministriks Edgar Savisaar. riigipööre, tänavatel tankid ja soomustrans- 11. märtsil kuulutas Leedu end portöörid, Vilniuses side ja Kaunases tele- iseseisvaks. keskus hõivatud, Moskva Ostankino sõjaväe 16. märtsil laskis Gorbatšov end esime- käes, Tallinna sadam suletud, sõjalaevad la- seks NSVL presidendiks kuulutada. hel. Jeltsin kutsub rahvast üldstreigile. Samal 24. märtsil tulid vene tankid Leedu õhtul läbisid dessantväelased Luhamaa piiri- tänavatele. punkti ja võtsid suuna Tartu kaudu Tallinna. 25. märtsil kuulutas EKP end Õhtul pöördus Ülo Nugis Ülemnõukogu iseseisvaks. ja Eesti Komitee nimel eesti rahva poole üles- Intrid tegid uue „Veerandtunni fraktsioo- kutsega tulla kaitsma eluliselt tähtsaid objek- ni“ e. Ööpartei („Pimeduse partei“ – Vam- te. Ja rahvas läks. bola Põder). Olime kogu öö üleval ning kuulasime äre- 15. mail toimus riigipöördekatse Toom- vaid teateid Moskvast ja Tallinnast. peal. Intrid ründasid Toompea lossi, olukord 20. augustil nõudis rahvas Vabadu- oli kriitiline. Edgar Savisaar pöördus raadio se väljakul vabadust ja iseseisvuse kaudu rahva poole: „Meid rünnatakse! Tulge väljakuulutamist. appi!“ Ja inimesed tulid kaugelt ja lähedalt, Toimus Eesti NSV Ülemnõukogu 20. au- jätsid tööd pooleli ja tulid. Võimas lõppla- gusti istungjärk, kus võeti vastu otsus Eesti hendus, kui eestlased läksid lippude ja laulu- riiklikust iseseisvusest. ga ning valgusid nii intrite hulka, et viima- Veel üks ime oli sündinud. sed häbiga põgenesid. Mul oli hirm, ma kart- 6. septembril tunnistas NSVL Baltiku- sin, kõrv kikkis raadiolainel. Ime oli aga sün- mi iseseisvust. dinud ja me avasime minu sünnipäevaks va- Õhtul oli teleris erisaade tuntud poliitiku- rutud vahuveini. tega – Liia Hänni, Lagle Parek, Marju Lau- XXI üldlaulupidu ja XIV üldtantsupidu – ristin, Ignar Fjuk, Tunne Kelam, Vello Pohla, päris oma peod eesti keeles ja eesti meeles. Arvo Sirendi, Mikk Titma, Vaino Väljas, Fe- 5. juulil ületasid vene eriüksused Pihkvast lix Undusk Mati Talviku eesistumisel. Arnold Eesti piiri – (28 tanki, 15 veoautot) ja suundu- Rüütel jõudis kohale südaööl otse lennukilt ja sid Pikassilla-Viljandi-Mudiste-Suure-Jaani säras nagu esimese suurusjärgu täht. Pole te- kaudu Torisse nn fašistide kokkutulekut laiali da iialgi nii õnnelikuna näinud ja tema oli ai- ajama (õnneks jäeti kokkutulek ära). nuke sära selles saates. Detsember – inflatsioon, toiduainete hin- Inimesed saates olid murelikud ja tõsi- nad on tõusnud mitu korda. 12. detsembril tea- sed – ei mingit eufooriat ega juubeldamist, tas Savisaar, et Eesti toiduabi vastu ei võta. ei lennukaid sõnu. Inimesed ei saanud nagu 1991. a. Lahendused mitut moodi. aru, kuidas see ikka teoks sai – kes kuulutas, Kirjutasin aasta alguses päevikusse, et kes valmistas, kes otsustas. Arvan, et oli vä- kardan sõjaväe rüüsteretki (nagu umbes 800 simus nagu ikka mõne suure ja pingelise töö aastat tagasi). valmimise järel. 7. jaanuaril teatas Jazov, et Lätisse ja Lee- Nüüd on vabadus, kuid ei oska temaga mi- dusse lähenevad tankikolonnid ja kümme tu- dagi peale hakata. Keegi ei ütle, mida peaks hat sõjaväelast, et teostada neis sõjaväe sund- tegema. Nõuka ajal aina öeldi ja kamandati, mobilisatsioon. Mitte vastu hakata, sest kõik kuigi need nõuanded olid tihti rumalad, pol- on relvastatud ning tulistatakse hoiatamata. nud omal vaja pead vaevata. Nüüd oleme äkki 8. jaanuaril rünnati Ülemnõukogu nagu prügimäel, nagu purustatud linnas, kõi- hoonet. ke on vaja nullist alustada, kui tahad ellu jää- Kõik koos ümber maakera 9. jaanuaril tankid ja soomusautod ümber da. Kuid alustamiseks puudub raha, puuduvad telemasti ja Ülemnõukogu hoone. Rahvas ko- materjalid, puuduvad targad ettevõtjad. Puu- 24. veebruaril kutsusid Martad kõiki RMK Õnnestunud ürituse käigus tegime ühiselt guneb lippudega. dub ülemaailmne kogemus, kuidas ühest rii- metsaradadele osa võtma üle-Eestilisest et- uue rekordi ehk kaugelt üle kahe tiiru üm- 13. jaanuaril Leedus leinapäev – 13 sur- gikorrast (korratusest) uut korda ehitada. tevõtmisest KÕIK KOOS ÜMBER MAA- ber maakera. Martad tänavad kõiki osale- nut ja 140 haavatut. Puudus oli toiduainetest, bensiinist, tarbe- KERA . Kilingi-Nõmmes oli osalejaid 73, jaid, kes panustasid vabariigi sünnipäeva 27. jaanuaril kirjutab ajaleht „Moskva uu- kaupadest ja rahast, raha ei jätkunud ei tööta- kes läbisid kokku 305 km. Üle Eesti fiksee- puhul iseenda tervisesse. dised“: Riia kohale laskus Vilniuse öö. sude ega pensionide väljamaksmiseks. ris oma panuse 11 424 kehalisest liikumi- Loe lisaks:http://www.terviserajad.ee/ Tallinn. Toompeale veetakse kivirahne ja Hindade tõus jätkus. sest lugu pidavat inimest. Registreeritud ter- ehituspaneele (tookord pääsesime ime läbi). (Järgneb) visekilomeetrite arvuks saadi kokku 93186,7 Talongid! Seatud suur eesmärk sai kuhjaga täidetud. HELI JUHKAMSOO Olime põhjas koos suure ja võimsa VALLI SEPP Võimlemine k o h t u s i d s a a r d e v a l l a külaseltsid 19. korda toimunud Eesti Koolispor- Tallo, Enel-Helis Oja, Pille-Riin Oja, Jes- di Liidu võimlemisfestivalil Viljandis sica Tähiste, Laura Pärna, Lizette Rattam, 19. veebruaril kutsusid Martad kõiki Saarde oma töid-tegemisi teistele tutvustada. Samal esinesid taas edukalt Kilingi-Nõm- Kris-Marii Kaska, Eleonora Vaher. Selle valla külaseltse tähistama sõbrakuud. Kilin- ajal sai vaadata Päevakeskuses tegutsevate me Gümnaasiumi võimlemisrühmad, rühma treener on Margit Schmidt. gi-Nõmme Päevakeskuse saalis toimuv kok- käsitööringide tööde väljapanekut. saavutades laureaaditiitlid. Mõlemad koosseisud esitasid uued rõnga- kusaamine algas ümarlauaga, mida juhtisid Kokkuvõttes õhtupoolik õnnestus, ko- Žürii tunnistas oma vanuseastme pa- kavad, mis tähendas küll riskile minekut, kuid Krista Habakukk Ettevõtluse Arenduskesku- gesime, et meie vallas on palju huvitavaid rimaks I - III kl. tüdrukud Helena Ber- tüdrukute püüdlik ning väljenduslik esi- sest, Eve Sikka MTÜ Pärnumaa Kodukant inimesi. Üritus kestis hiliste õhtutundideni, gi, Merlin Tallo, Epp- Loviisa Pärte- nemine õnnestus. juhatuse esimees ja Astrid Hindriks Kodani- probleeme meil ei tekkinud, kuid leidsime li, Angela Absaloni, Martina Puusepa, Aitäh toetuse eest KiNG direktorile kujulgus MTÜ eestvedaja, kes rääkisid pikalt mitmeid ühiseid ja huvitavaid mõtteid mida Hannariin Melnitsa, Kaira Vreimanni, Aarne Lingile, samuti lapsevanematele, külavanemate temaatikast, julgustasid prob- edaspidi koos ette võtta. Üks ideedest on juba Ele-Helina Seina ja Anette Elkeni. kes võimlejate kauni välimuse eest hoolt leeme tõstatama ning neid ümarlauas lahen- alguse saanud. Toetame üksteist Kohaliku Juhendajad Eha Smolina ja Sigrid kandsid. dama. Jutt oligi ehk väga õige, kuid kokku- Omalgatuse projektide koostamisel. Üritusel Absalon. VÕIMLEJAD võttes ümarlauast jäi mulje, et Pärnust tulnud osales 27 inimest. Vallaametnikke esindas IV-VI kl. vanuseastmes on laureaadi- inimesed ei tundnud meie kogukonna ise- Avo Tursk, küladest olid esindatud , medalite omanikud Sairi Sutt, Luise-Maria ärasusi, kuna kohapeal ei suutnud me tõsta- Lodja, Allikukivi, Tõlla, , Kanakü- da probleemi, mis vajaks järgmise ümarlaua last - Vardja talu ja külast - Van- kokkukutsumist. Leian, et see on kompliment go talu ja muidugi Martad ise. Kuhu minna meie vallas meie vallaametnikele. HELI JUHKAMSOO Õhtu teises osas sai iga selts võimaluse Reedel, 20. märtsil kell 13.44 kohtumine Kevadega Nr 3 (93) teisipäev, 17. märts 2009 5 Konkurss „Maanaine ajas ja ruumis“ Konkursi „Maanaine ajas ja ruumis“ küsimustik Selleks, et tunnustada eesti maanaisi ja nende tööd, säilitatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis ja kas- kuulutas Eesti Põllumajandusmuuseum 2008. a väl- utatakse 9. mail 2009 avatava näituse “Maanaiseks Nimi ja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis“, kuhu on sündinud” koostamisel. Sünniaasta ja -koht oodatud kandideerima nii üksikkandidaadid kui Mälestused, annetatavad või kasutamiseks an- Haridus ka maanaiste seltside esindajad. Kogutud mater- tavad dokumendid, fotod, olmeesemed, isevalm- Mis kooli lõpetanud? jali põhjal valitakse 2009. aasta emadepäeval aas- istatud käsitöö (linased ja villased kudumid, heegel- Kas on põllumajandusharidus? Milline? ta maanaine. datud ja tikitud esemed, punutised, kaunistused) Abielu ja lapsed Konkursi raames ootame maal elavate või ela- palume saata või tuua Eesti Põllumajandusmuu- Kas on abielus? Mis aastast? nud nii noorte kui ka vanaema ikka jõudnud nais- seumisse aadressil Pargi 4, Ülenurme 61714, Tar- Kui palju lapsi, vanus? te meenutusi igapäevaelu toimetuste, kombestiku, tu maakond kuni 2009. aasta 1. aprillini. Juurde Valikuvõimalused töö ja pereelu kohta. Olulised on maanaise isiklikud palume kindlasti märkida oma nimi, sünniaasta ja Kas oli võimalik valida, kuhu minna õppima, elama või tööle? Kas maale või kogemused, tõekspidamised ja vaated ning hinnan- kontaktandmed. linna? gud igapäevasele maaelule. Olmekirjeldused peak- Informatsioon näituse ja konkursi kohta tel 738 Mis elukutse valida? sid olema võimalikult detailsed ja täpsed. Mäles- 3819 või e-maili aadressil [email protected]. Ül- Milles need võimalused seisnesid? tusi võiks täiendada fotode, dokumentide, esemete dine info tel 738 3813 või e-maili aadressil mare. Milline on olnud ilusaim/raskeim aeg elus? Miks? või muu lisamaterjaliga. Soovi korral tagastab muu- [email protected]. Kui vanalt või milliste sündmustega seoses loeti naine täisealiseks, vanaks, seum lisad pärast kopeerimist. Kogutud materjal Vaata ka muuseumi kodulehte www.epm.ee. vanatüdrukuks? Kas olete rahul oma eluga, mida kahetsete? Kuidas on poliitilised võimuvahetused mõjutanud maanaise elu? Kuidas on see- Sindi demonstreeris tugevat võrkpallitaset läbi muutunud igapäevased tööd ja tegemised? Milline ajaperiood on olnud kõi- ge raskem/kergem? Vaatamata majanduslikult kee- karikakomplekt. Kolmanda ko- nende debüüt väga edukaks. Oo- Majapidamine rukatele oludele, suudeti MTÜ ha saavutas sedapuhku Saugat tame neid järgneval aastal tiit- Millised uued seadmed jm tarvikud muutsid naise elu maal ja kuidas (elekter, Spordiklubi Saarde eestveda- esindav võistkond – Ene Viigi- lit kaitsma. pesupulber, kodumasinad jne – võiks konkreetselt nimetada, mis firma ja mis misel korraldada 7. märtsil jär- mäe ja Helena Kurm. Eriauhin- Teise koha ja ühtlasi Saarde aastal saadi)? Milliseid vahendeid tehti ise (seep)? Kuidas? jekordne Saarde paarisvõrkpal- na vääriliseks pidasid korralda- valla parima meespaari nimetu- Töö ja puhkus liturniir. Meie valda valminud jad ka turniiri noorimat, õdedest se pälvisid turniiril Karel Pais ja Kui palju kulus aega tööle ja puhkusele ühe päeva lõikes? uus suurepärane spordihoone koosnevat võistluspaari: Kerli ja Martti Soomann. Kolmas koht Kuidas oli erinevate tööde tegemine jaotunud peremehe, perenaise ja laste pakub selleks ideaalseid tingi- Kertu Koret. läks samuti Sindi võistlejatele, vahel? musi. Kitsaste olude tõttu oli- 15 meestevõistkonnast pää- kelleks olid Tauno Järvemets ja Kuidas tööjaotus muutus teie elu vältel? me siiani sunnitud mängima ses finaali kuus parimat. Kui Margus Madisson. Esikolmi- Kuidas üksteist abistati? vaid kohalike paaride osalemi- kedagi üldse sai nimetada nõr- kust pidi sel korral kahjuks väl- Kelle käes oli peres rahakott? Kas naisel oli oma raha ja kust see tuli? sel. Nüüd on aga võrkpalli aren- gaks võistkonnaks, siis esikuui- ja jääma meie teine finaalis osa- Kas töö kõrvalt jäi aega iseenda jaoks? Kui, siis millega tegeleti, mis olid gu eesmärgil hea võimalus kut- ku hulgas neid küll polnud. Saa- lev võistluspaar – Aivar Pukk ja huvialad? suda harrastavaid paare ka väl- rde valla au eest registreerus Sven Saarpere – , kes saavutas Millist käsitööd tehti? jastpoolt Saarde valda. Seda või- võistlema kokku viis meespaa- neljanda koha. Täpsemate tule- Riietus, kosmeetika malust ei jäetud kasutamata. Õi- ri. Neist kahel (Karel Pais ja muste käiguga ja osalenud võist- Mida kanti argipäeval, mida pidupäeval? geaegselt registreerus III Saarde Martti Soomann; Aivar Pukk ja kondade koosseisudega on või- Milliste sündmuste puhul paremini riietuti? paarisvõrkpalliturniirile 6 nais- Sven Saarpere) õnnestus pääse- malik tutvuda meie kodulehel Millised reeglid kehtisid riietusele linna, külla, pulma, matustele jne minnes? paari ja 15 meespaari. Viima- da kuue parema sekka lõppvõist- www.sksaarde.ee. Milliseid kosmeetikatarbeid kasutati? „Kodused iluretseptid“. sel minutil osaleda soovijaid oli lusele. Siin said määravaks vas- Korraldajad tänavad võist- veelgi, aga kahjuks ei õnnestu- tupidavus ja kogemused. kondi rohkearvulise nud sel aastal enam ajakava ja Sel korral tuli tugevat võrk- osavõtu eest ja oota- juhendit muuta. pallitaset Kilingi-Nõmme de- vad neid osalema meie Naiste seas tuli turniiri võit- monstreerima Sindi. Registree- järgmistel võistlustel, jaks Pärnut esindav paar Triin runud kolm võistkonda pääsesid millest üks populaarse- Filippov ja Laidy Lainoja. Teise kõik finaali. Esimene koht käes- maid on juba seitsmen- koha karikapaar võideldi Saar- oleval aastal läkski Sinti. Janno dat korda toimuv liha- de valda Marge Pikkori ja Keit Orm ja Gert Rahnel (VK JAGE) võtteturniir võrkpallis Ilvese poolt. Neile läks ka tur- pole meie korraldatavatel turnii- 10. -11. aprillil. niiri parima kohaliku naispaari ridel seni osalenud, seega osutus TOIVO TALLO

Lauamängud 21. veebruaril 2009. a. toimusid Tihemetsa spordihoones Pärnumaa lahtised meistrivõistlused lauamängude mitmevõistluses, mis oli ühtlasi Eesti karikasarja 1. etapp. Pärnumaa meistriks tuli naistest Viire Talts ja oli karikasarja arvestuses teine. Meeste seas (kuni 59- a.) sai kuld- medali Sten Kasela ja pronksmedali Eiki Lehemets, 5. koht Enn Pruul. Meeste arvestuses (60-69- a.) sai 4. koha Vello Stimmer. Meeste kohad karikasarjas olid tagasihoidlikud. EIKI LEHEMETS

Male 22. veebruaril 2009. a. toimus Paikusel Pärnumaa talimängude raames malevõistlus. Võist- lema asus 6 võistkonda. Esikohale tuli Saarde valla võistkond ja kuldmedali said Sten Kase- la, Eiki Lehemets, Viire Talts, Timo Tamm ja Mari-Liis Talts. Edukalt mängis ka SK Vaab- lase võistkond, kes sai 3. koha ja pronksmedalid. Võistkond mängis koosseisus Aivar Õits- puu, Enn Pruul, Helina Kasela, Janar Oks ja Eliise Kukk. EIKI LEHEMETS

Muudatused squashiruumi kuukaartide osas

Vajadusest korrigeerida sprdihoone squashi- mängija korral maksab kumbki vastavalt kin- ruumi külastatavust, muutuvad seniselt ka- nitatud hinnakirjale. Broneerides sulgpalli- sutusel olnud kuukaardid 10 X KAARDIKS, väljaku, tasutakse kolme või enama mängija mille kehtivus on jooksva kalendrikuu ulatu- korral vaid kahe suurema tasumääraga män- ses ja hinnaks 500.-. Aegu on võimalik pike- gija eest. Vahendite rendi eest tasutakse hin- malt ette broneerida 10 x kaardi omanikel ja nakirja alusel vastavalt viimaste arvule. ainult kasutamata aja ulatuses jooksval kuul. Muudatus jõustub 1. märtsist 2009 (erand- Tavakülastajatel on võimalik aegu broneeri- korras pikeneb mõnele squashiruumi külas- da 14 päeva ulatuses vastavalt squashiruumi tajale juba lunastatud kuukaardi kehtivus- sisekorra eeskirjadele. Squashiruumi külas- aja lõpuni). tamisel on edaspidi soodustatud isikud kõik Kilingi-Nõmme Spordihoone juhataja Saarde valla alalised elanikud. TOIVO TALLO Täpsustusi sulgpalli hinnakirjas: kahe 6 Nr 3 (93) teisipäev, 17. märts 2009 110

1939. a.

Aprillis avati ja pühitseti Saarde Laiksaare vallas Massiaru vaht- valla komitee esimene koosolek S. kalmistul kinoõnnetuses hukkunu- konnas süttis põlema noor männi- Looperi juhatusel. Komiteesse vali- tele mälestustahvel, mille valmistas kultuur. Tuli hävitas üle hektari kul- ti tuletõrje esindajaks H. Villemson, skulptor Voldemar Melnik. Tahvlil tuure ja kandus edasi naaberkvarta- Haridusseltsi esindajaks A. Kangur, õnnetuses hukkunute nimed ja ki- lisse, kus hävitas ligi poole hektari koolide esindajateks E. Kreek, E. ri: “Me ootasime head – aga õnne- ulatuses metsaalust. Riigi kahju 320 Lehari ja J. Maiste, Kaitseliidu esin- tus tuli. Me ootasime valgust – aga krooni. Tuli sai alguse metsatööli- dajateks E. Pikkur ja E. Villemson, pimedus tuli. Aga armastus ei vä- se August Raamatu hooletusest, kes Isamaaliidu esindajateks H. Ruune, si iial”. Tahvel asetati hiljem klassi- põletas metsas laaste ja jättis tule H. Toompere ja E. Reetmäe, valla- ruumi seinale, kus õnnetus juhtus. omapead. Tule kustutamisest võtsid valitsuse esindajateks M. Roolan ja Allikukivi tellisetööstus. 29. aprillil ostis Kilingi-Nõm- osa ümbruskaudsed elanikud, met- A. Annus. me linnavalitsus 50 vahtrat pargi satöölised ja metsaametnikud. Mais loodi uus park Kilingi- Kooli ülalpidamisest võttis osa ka päevad, millest võttis osa ka Kilin- jaoks hinnaga a´2 kr ja istutas need Ajaleht “Maa Hääl” kirjutas: Nõmme, mida nimetati tookord Jaa- aktsiaselts Eesti Metsatööstus, kes gi-Nõmme arst dr. Meeta Sauga. hiljem parki. “Tahab meest saata töölaagrisse”. mapargiks. Park istutati Vainu tn, tasus kahe õpetaja palga. 22. juunil eestistab kooliõpetaja 1. maist alustas tööd uus Tihe- “Tihemetsa valla konstaablile aval- Pärnu tn ja raudtee vahelisse kolm- Juunis valmis metsapraaker Hu- Tooni Paluson oma perekonnanime, metsa vanadekodu, mis paigutati äs- das samas vallas elutsev Alla Par- nurka. Pargi rajamiseks oli tellitud go ja Anu Kotka maja (praegu Pär- saades uueks nimeks Palover. ja likvideeritud Pati valla vallamaj- ve, et temast lahus elav mees Ar- eriprojekt, kus täpselt peal teed, ra- nu tn 30), mille ehitust alustati eel- 25. juunil avati Tahkurannas ja Jäärja tee äärde. tur Parve põikleb kõrvale tema- jad ning erinevate puu- ja põõsalii- misel aastal. Maja projekteeris ar- presidendi sünnitalu kõrval au- 6. mail muutus Laiksaare Tule- le ja nende abielust sündinud ka- kide paiknemine. Tööd tehti kahe hitekt Paff. sammas. Allpool väljavõte Kana- kahju Kordadel Vastastikku Abi- hele lapsele ülalpidamisraha and- päeva jooksul, ametis olid linnava- Juunis toimus Kilingi-Nõmmes küla kodutütarde päevikust. “Oli andmise Seltsi nimi. Uueks ni- mast. Et Artur Parvel puudub va- nem A. Oissaar ja umbes 200 ela- Pärnumaa neljas maakondlik kaup- meil kodutütardelgi kavatsus koos meks “Laiksaare Valla Ühistegelik ra ja kindel teenistus, siis pole läi- nikku. Töid juhatas Voltveti met- meeste päev. rühmavanemaga sinna minna. 25. Kindlustuskassa”. nud korda temalt saada kohtu poolt sakooli aednik Kivisild. Sündmu- 7. juunil oli Kilingi-Nõmmes juunil hommikul oli ilus ilm, läk- Mai alul süttis mets Tali vallas väljamõistetud summat oma laste se jäädvustas fotograaf Siiberg. esimene põrsalaat. See sai võimali- sime rühmavanema poole, et tema- Tipu maal. Põles ära Kristjan Ruus- ülalpidamiseks, millepärast palub Sõja ajal jäi pargi koristus soiku ja kuks Saarde Põllumeeste konvendi ga koos sõita Tahkuranda, kuid te- manile kuuluvast metsast 3 ha noort naine meest paigutada tööpõlguri- kõik rohtus, mis oli aga meeltmöö- ettevõtmisel ja Kilingi-Nõmme Lin- da polnud kodus, arvasime, et ta metsa ja 5 ha soopinda. Tuli olla lah- te töölaagrisse”. da raudteed pidi veetavatele hobus- navalitsuse loal. See sooviti muuta ehk on sõitnud Tahkuranda. Sõit- ti pääsenud kohaliku elaniku Ama- 17. mail sai 50-aastaseks Ti- tele ja hobusemeestele, kes siis jaa- regulaarseks – igas kuus üks kord. sime bussiga, eemalt juba hakka- lie Saksoni käest, kes soo peal ok- hemetsa valla Tõlla talu peremees mas, kui rongid seisid ja neid laa- Asi sai tõuke kohalikelt loomakas- sid paistma Tahkurannas Presiden- si põletas. Hans Meltsas. Siinmail eeskujulik- diti, oma hobuseid pargi kolmnur- vatajatelt, kes arvasid, et edukaks di mälestussamba lippud, meie sai- Mais külastas linna Viljandi ku talu pidav ja pidevalt uuendusi gas söötsid ja karjatasid. Peale sõ- müügipõrsaste kasvatamiseks me varakult sinna, nii, et oli veel “Ugala”, etendades Hella Vuolijoe kasutusele võttev taluperemees oli da, aastatel 1950 kuni 2000, teh- peaks saama neid ka 5-7 näda- aega ausamba avamiseks, läksime näidendit “Niskamäe leib”. õppinud Pärnus, Treffneris ja Kö- ti kolmnurgas heina. Mõned üksi- la vanuses müüa. Seega peaks iga siis Tahkuranna kivist randa vaa- 12. mail korraldati Tali val- nigsbergi ülikoolis. Tõlla talu oli ju- kud puud ja sirelid keset heinapõl- kuu esimesel reedel toimuma põr- tama ja viimaks Tahkuranna kiri- las Saarepõllu talus lõhkeasjandu- ba 5 inimpõlve Meltsaste käes, ni- du pidasid veel visalt vastu, viima- salaat. Sattus aga põrsalaada päev kusse. Ausamba juurde tagasi tul- se kursus, et õpetada talumeestele, melt 1864. aastast, kui algasid 400 ne sirelipõõsas põllu keskelt raiuti samasse nädalasse üldlaadapäeva- les koondati meid kokku Presiden- kuidas põldudel lõhkeainega ohu- -vakamaalise metsarikka krundi maha 2004. a. ga, toimusid mõlemad koos. Järg- di vastuvõtuks, olime kõik teeääres tult suuri kive purustada. suured kultiveerimis- ja korrastus- 26. mail muutus “Pati valla mised põrsalaadad olid 7. juulil, 1. üksteisest natuke maad vahet, kus 13. mail oli Saarde kirikus leer tööd. Vanaperemees olla ise juba Ühistegeliku Kindlustuskassa” ni- augustil ja 1 septembril jne. ootasime Presidenti. Presidenti saa- 31 leerilapsele. kuni 1900. aastani kaevanud 30 km mi, kasutusele võeti “Saarde Valla Noorkotkaste Jäärja-Alliku budes lehvitasime lippe, Presiden- 14. mail sooritas täiskaliibri- lahtisi ja torukraave ja koristanud Ühistegelik Kindlustuskassa”. rühma vanakotkaks kinnitati Jaan ti saabudes läksime meiegi ausam- lise vintpüssi katse Aleksander põldudelt 50000 kantmeetrit kive, 1. juuni seisuga oli Saarde ma- Jürismaa. ba juurde. Vahepeal olid ka vihma- Peetrimäe. tehes mitu km kiviteid. Talus kas- levkonna pealikuks Johannes Mitt, 7. juunil sõlmiti Eesti-Saksa pilved ülesse tõusnud ja vihma hak- 15. mail määrati 5. kompa- vas angleri kari, voolu andis majja majanduspealikuks Andres Kalda mittekallaletungi pakt. kas sadama, alguses käis President nii pealikuks lipnik Kaarel Talvet ja lauta oma jõujaam. Soost hariti ja 1. kompanii õppepealikuks Al- 16. juunil pühitseti kiriklikult oma sünnitalus, siis tuli kõnet pi- ja sekretäriks Kaarel Salu. Kilin- üles heinamaad, kultuurkarjamaad bert Noop. sisse Tihemetsa Tehnikumi ümber- dama, temale järgnes kõnega Sõja- gi rühma võeti vastu Elmar Valt- ja kuivendatud põllud. 1. juunist avati Tihemetsa val- ehitatud (III korrus) hoone. vägede ülemjuhataja kindral Johan na, Arnold Kurm, Hendrik Lees- 19. mai seisuga oli Eestis asuta- las senise metsakooli asemel Met- 21. juunil andis Põllumajanduse Laidoner, neile järgnes veel rida tei- ment, Aleksander Ruul, Johannes- tud 22 veiste ja 30 sigade paaritu- satehnikum, mis oli riigi poolt ülal- Ministeeriumi Asundusamet sega- si kõnelejaid. Pääle Presidenti lah- Paul Kurm, Oskar Talts, Voldemar mispunkti, kaks neist Saardes: M. peetav kolmeaastase õppeajaga kõr- vähempakkumise teel välja Riima- kumist hakkasime kodutütred laul- Kurm. Kilingi-Nõmme rühma võe- Nõmme Jurga talus Jäärjas ja A. Su- gema astme metsanduslik kutse- ru asunduse peakraavide kaevamis- ma ja läksime lauluga bussi peatus- ti Andres Saare, Pati rühma Edgar viste Orikselja talus Kikeperas Ki- kool. Metsnikele tehniliste tead- tööd. Töö mahuks oli 5709 m 3, kraa- kohta, kust koju sõitsime. Korrapi- Randoja, Talli 1. rühma Hendrik lingi vallas. miste andmise vajadus ja tarvidus vide pikkuseks 1839 m ja töö pidi daja Eha Kompa.” Mitt, Mart Meister, Karl Saarets, 21. mail toimus Allikukivi rah- metsapraakerite järele nõudis koo- valmis saama 1. detsembriks. Jääb pooleli Rudolf Jürgens ja Talli 2. rühma A. vamajas Vabadussõja üleriikliku lilt pikemat õppekursust, et lõpeta- 21. juunil toimusid Pärnus “End- Vene ja Jaan Sakk. monumendi püstitamise Tihemetsa jad saaks tehniku kutsetunnistuse. la” teatris Üleeestilised Arstide OLEV PAUKSON

Ilmast ja põllust

Esivanemate arvates näitavat ke- muistse inimesegi pärast pikka pi- lähenemine… Sõnad üksi pole veel kaitsma mittevajalike võõrsõnade/ Väga varajane (nagu meil viimasel vadise pööripäeva ümber puhu- medat ja külma aga loodusele sa- kõnekeel – eriti kui neid tulistatak- mõistetega risustamise eest rahvus- kümnendil) kui ka liiga hiline lu- vad tuuled saabuva kevade iseloo- mal häälel vastama. se suust, mida rohkem ühikuid se- vahelise keeltepaabeli mõjul. me sulamine tähendasid äärmus- mu. Tuulte vaatamine oli terve tea- 14. märtsil tähistame oma ema- kundis, seda uhkem! Tähelepanu- Kevad polegi enam mägede ta- likke ilmu kevadel. Kui maarjapäe- dus. Külmad ehk kõvad tuuled en- keele päeva. Kui kaunis on ees- ta kipub jääma igale rahvusele ai- ga. 20. märtsi lõuna paiku saabub val külmetab, siis sooja enne suurt nustavad, et sooja ilma enne risti- ti keele kõla, sain oma üllatuseks nuomane hääletooni muutuste – kalendrikevad, tänavu looduses vä- ristipäeva (tänavu 24 V) pole loo- päeva pole loota. Tuuled läänest (st teada alles paarkümmend aastat tõusude ja languste meloodia, rõ- heke hiljem. Varakevade ehk soo- ta. Arvet peeti ka hangeaegade jär- mere poolt) toovad vesise, idast (st tagasi Rootsis. Rongis Stockholm huliste ja rõhuta silpide vaheldumi- ja poolaasta alguseks loetakse ae- gi: üheksa päeva enne maarjat loo- mandrilt) aga kuiva, jaheda ilma- – Göteborg vahet sõites vestlesime se rütmikus. Teadjad nimetavad se- ga, kui ööpäeva keskmine õhutem- jub päike hange, üheksa päeva pea- ga kevade. Kui pööripäeva paiku tavaliselt omavahel ega märganud da intonatsiooniks. Elus on saanud peratuur jääb püsima plusskraadi- le maarjat loojub vette (lumesula- puhub tuul küll läänest, aga pöö- meie lähedusse kogunevaid inime- kuulda paljude rahvaste kõnet, sa- desse. Olenevalt ilmakäigust kõi- mine ja suurveed) – alles siis tule- rab loodesse – tulevat suvi jaheda- si. Eestis olid vahekäigus seisjad ta- geli neist sõnagi mõistmata. Igaühel gub see külma õhu liikumine üle vad soojad ajad. Sedamoodi kipub poolne; kui puhub põhjast ja pöö- valine nähtus. Märkasime, kui ha- on oma meloodia, mingi tabamatu Kesk-Soome Põhja- Venele. Sealt tänavu minemagi. Aprilli alguses rab vastupäeva – läände või edelas- kati küsitlema – mis keelt te kõne- seos oma kodukohaga. Mulle tun- siis ka veel edaspidi idatuulte toel veel põllul ei pääse. Küll aga ole- se, lubatakse soojemat suve. Risti- lete? Kus riigist te olete? Mis ime- dub, et eesti keel kõlabki kui iidse meile aeg-ajalt külma jagatakse. tatakse kuivemat kevadet tulemas, päeva (ehk taevaminemispüha) pee- kauni kõlaga keel, nagu vaikne laul, metsarahva kodulooduse kauge ka- Märtsi keskpaigaks sai kogu Ees- suurvee uputusi ehk ei tule – lund- ti suve saabumise piiripostiks. Loo- nagu veevool jões…Eestist muidu- ja. Nagu linnulaul kerge tuulega sa- ti lõpuks ühtlase lumekatte. Õi- ki vähevõitu. Head kevade algust, dus on valmis suureks suveks: le- gi midagi ei teatud. Selliseid tä- hisevas lehtpuusalus ojavulina saa- gus on olnud neil, kes ennustasid põllumehed! hed puus ja rohi haljendamas, soe helepanuavaldusi kogesime mujal- tel. Kuulatage kevadel loodushääli õiget talve alles veebruariks-märt- tuul kahistab lehestikus, linnulau- gi. Tunnistan – olen keeleteaduses ja võrrelge oma kõnemeloodiaga. siks. Vanasti vaadati kevade käiku SVEA RANDMAA lu on kogu ilm täis. Eks pani see kahjuks võhik, sellest minu iselaadi Eesti keel on ilus keel ja teda peab paastu-maarjapäeva (25 III) järgi. Nr 3 (93) teisipäev, 17. märts 2009 7

Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi vaatlejaid Kameri kaubandus Juba neljandat aastat tegutsev Ees- aprilli algul tasuta vaatlusjuhendi teatab: ti Äikesevaatlejate Võrk otsib uu- ning vaatluslehed. si huvilisi äikesevaatlusi teostama. Huvilistel palutakse endast Kesklinna toidupood annab teada, et poes on Äikesevaatlustega võivad liituda teada anda kuni 25. märtsini 2009 avatud eraldi riiul diabeetikutele (tagumises ruu- kõik huvilised sõltumata vanusest tavakirjaga aadressil Sven-Erik mis). Seal on kõike, mida vajavad suhkruhaiged: ja tegevusalast. Oodatud on vaat- Enno, Tartu Ülikooli Geograafia saia, sepikut, suhkruasendajaid, komme, küpsi- lejad nii linnadest kui maapiirkon- osakond, Vanemuise 46-326, Tar- seid ja palju muud. Juhataja sõnul võivad kõik nast. Vaatluste läbiviimine ei eel- tu, 51014, või e-mailiga aadres- oma murega tema poole pöörduda, kui vähegi da erialaste teadmiste ega mõõte- sil [email protected]. Kirjas märki- võimalik, siis nad püüavad aidata. riistade olemasolu, oluline on vaid da kindlasti ära oma nimi ja täp- Diabeetikute seltsi esinaine Hille Tuuling huvi ja valmisolek äikese esinemi- ne postiaadress. Rohkem infot äi- ütles, et see pood on juba rahva seas taas po- se korral seda jälgida. Kõige olu- kesevaatlejate võrgu kohta koos pulaarsuse võitnud, müüjad on kliendisõbrali- lisemateks vaatlusteks on äikese kokkuvõtetega eelmiste aastate kud, kui saaks veel kauplusele ka oma säästu- esinemiskuupäevade ja kellaae- vaatlustest on saadaval Internetis kaardi … gade määramine. Selleks pole va- aadressil http://web.zone.ee/fun- Juhataja Kairi arvates on nende kaupade hin- ja muid instrumente peale tava- nelcloud/eav.htm. natase niigi soodne ka ilma kaardita, aga aren- lise kella. Samuti saavad äikese- Möödunud aastal tegutses Ees- guruumi on. Lõpetuseks tahaks öelda, et vaata- vaatlejad kaasa aidata info kogu- tis 73 äikesevaatlejat, kes teosta- mata kibedale ajale on see üks meeldivaid näi- misele ohtlike äikesenähtuste ja sid kokku üle 1000 vaatluse. Pär- teid, kuidas raskel ajal saab rahvale vastu tulla nende poolt tekitatud kahjustuste numaal oli mullu 8 vaatlejat, kes ja nende soove arvestada. kohta oma kodupiirkonnas. Kõik saatsid kokku 72 vaatlust. registreerunud vaatlejad saavad KALJU JÜRISOO Sõbrapäev Krõllis Ajaloonädal Tihemetsa Põhikoolis Laste arvamused sõprusest. leidis. Jõudis kohalegi, aga talle Tõeline sõber annab teistele ka tundus, et pidu hakkab just lõp- Nagu igal aastal, nii ka tänavu oli ning andis ka lühikese ülevaate oli kõige parem Miina Kask ( Pär- mänguasju ja ei ole kade. Paneb pema. Läks vaja laste ja õpetajate toimus veebruarikuu keskel (16.- siinmail elanud ajaloo- ja kultuu- numaa arvestuses 4. koht). asjad õigesse kohta. (Remo) selgitusi, et kõik alles algab. Lõ- 25. 02.) meie koolis ajaloonä- ritegelastest. Poolteist tundi läks Esmaspäeval oli pidulik aktus. Minu sõber on sõbralik. puks lakkas Krõlli pisaratevool ja dal. Selle aja jooksul oli võima- linnutiivul. Luuletuste ja lauludega tähistasi- (Robert) ta sättis end mugavalt istuma. lus kuulata huvitavaid külalisesi- Reedel oli külas väga põnev nai- me saabuvat vabariigi sünnipäe- Tõeline sõber aitab. Kui Sirli, Helina ja Reeda abiga nejaid, panna proovile oma või- ne- Kätlin Hommik- Mrbata ja ka- va. Oli veel tore fakt seegi, et meie keegi haiget saab, siis lohutab. hakkasid lapsed teda lõbustama. meid Eesti ajaloo tundmises, käia hetunnise loengu jooksul saime ai- kool saatis Läti eesti koolile kingi- (Lisanne) Esitati laule sõprusest, koos män- õppeekskursioonil. mu islami usust, selle ajaloost, kom- tuseks raamitud fotod Eesti Vaba- Sõber peab tubli olema, tu- giti ringmäge ja tantsiti, oma os- Esimestena käisid külas meil bestikust. Kaasas olid ka islamiu- riigi presidentidest. ba koristama, kui ema käseb. kusi näitasid laulu-ja tantsurin- Saarde vallast Mari Treial ja Avo suliste naiste riideesemed, araabi- Ajaloonädala lõpetas ülekoolili- (Marie) gi lapsed. Krõll vaatas ainult mõ- Tursk. 8. ja 9. klassi õppekavas on akeelsed raamatud, kirjanäidised, ne õppepäev Viljandis. Sõideti kahe ned minutid vaikselt ja rahulikult, ühiskonnaõpetus ning nemad and- jagamiseks loengumaterjalid. Ka bussiga. Kolmas kooliaste käis AH- Teisipäeval, peale kalendri- hakkas siis nihelema ja varsti te- sid meile selle tunni. Teemaks oli meie tüdrukud said proovida eri- HAA-keskuses oma füüsilisi või- sõbrapäeva kutsus Jänku rühm gutses koos lastega. Väiksemaid Saarde valla üldiseloomustus, aren- nevaid naiste peakatteid. meid proovimas, tegi ekskursiooni kõik lasteaia saali, et koos lõbut- lapsi kõditas ta oma pika sabaga, gukava ja vallavalitsuse töö ning Neljapäeval, 19. 02. oli vikto- Pärimusmuusika aita ning kuulas seda. Esimesena saabusid kõige suurematega tantsis ning laulis valla eelarve. riin Eesti ajaloost. Selgusid pari- Viljandi muuseumis tundi ,,Püks- pisemad- Tibupojad. Riburada tu- kaasa ja mõtles igasugu vigureid Järgmine külaline oli Peep Kal- mad tundjad: Karl Maidle (5. kl), tega ja püksata“. lid Sipsikud, Päikesekiired, Muu- välja. Lõpuks oli Krõll nii hoos, juste, kes jutustas väga huvitavalt Geir Vill (6. kl), Mailiis Ollino (7. mid ja Mõmmikud - just niipalju et kutsus ise lapsed „Metsatonti“ 5.-9. klassile Saarde valla ajaloost: kl), Aare Kartau (8. kl) ja Elen Ku- MARI-LIIS TALTS rühmi meil ongi. Aga kutsutud oli tantsima. See hoogne tants võt- oma versiooni sellest, kes on siin- ningas (9. kl). Reedel, 20. 02. toi- Tihemetsa Põhikooli veel keegi.... Keegi, keda polnud tis isegi Krõlli võhmale ja ta asus sete asualade esimesed elanikud, mus ka internetipõhine I vabariiklik 8. kl õpilane saalis ega ka ukse taga mitte. See veidi rahulikuma tegevuse juurde. milline elujärg neil muinasaja lõpul ühiskonnaolümpiaad. Meie koolist muutis korraldajad veidi nukraks. Kotist, mis tal tulles kaasas oli, ja- Sirli teadis täpselt, mis tuju paran- gus külakosti kõigile. daks ja pani mängima „Keeruku- Siis teatas meie lõbus külaline, ju“ plaadi. See naljakas ja lõbus et tal tuleb varsti sünnipäev, juba mäng lõi saali rõõmsaks. aprillis ja see on väike juubel 30. On valminud töö-ja koolitusportaal EDUKAS! Äkki kostis ukse tagant kelle- Uskumatu, et juba 30, sest endi- Portaal on mõeldud eelkõige erivajadustega gi lohutamatut nutujoru. Lapsed selt on ta nii elurõõmus, noorus- inimestele, kuid ka kõik teised inimesed leidsid sealt meie kalli külalise, lik ja krutskeid täis. Igatahes lubas on oodatud. pisarais ja õnnetu Krõlli. Tal juh- ta lastele oma sünnipäeval lõbusat tunud, nagu tavaliselt ikka, väi- kohtumist tordi ja naljaga. Portaali www.edukas.invainfo.ee kaudu on tööandjatel võimalik ke arusaamatus. Tahtis külla tul- Tule sinagi, endine Krõlli las- leida endale sobivat tööjõudu ning tööotsijatel hõlpsam leida tööd. les jalga panna oma ilusaimad so- teaia laps ja töötaja, meiega koos Samuti on portaalis mitmesugust informatsiooni käimasolevate kid, karvased ja neoonroosad, aga pidutsema. koolituste kohta, kus saavad osaleda ka erivajadustega inimesed. ei leidnud ühte sokki mitte kusa- Portaali kasutamine on tasuta. Info portaali kohta saab gilt. Seda, et külla minnes peab Jänku rühma õpetajad telefonil 53 478 422 või e-maili teel [email protected] jalga kaks sokki panema, teab ise- Tiiu ja Mall gi Krõll. Otsis ja otsis ning lõpuks

LP. NOORED Ootame kõiki endisi ja praegusi töötajaid, lapsevanemaid, vilistlasi ning KILINGI-NÕMME koostööpartnereid PÄEVAKESKUS OOTAB TEID Kilingi-Nõmme lasteaia Krõll 30. sünnipäevale NOORTEKLUBISSE MIS HAKKAB TOIMUMA 22. 04. pidu lastele. Kogu päeva jooksul on oodatud rühmi külastama endised TEISIPÄEVITI ja vilistlased ja lapsevanemad. NELJAPÄEVITI KELL 17.00 23.04. Sünnipäevale pühendatud Pärnu maakonna alushariduse õppepäev. NOORTEKLUBI 24.04. kell 10.00 aktus lasteaias saalis. Oodatud endised töötajad, vilistlased, MOODUSTAMISE kutsutud külalised. EESMÄRGIKS on: Kell 18.00 - ... sünnipäevapidu ööklubis Gia. Pakkuda teile erinevaid tegevusi Oodatud kõik endised, praegused töötajad, lapsevanemad, täisealised • Matkamine vilistlased ning koostööpartnerid kaaslastega. • Loengud Eelregistreerimisega kuni 16.04. pilet 100.-, kohapealt 150.-. • Käeline tegevus • Heategevuslikud üritused Info ja registreerimine: 4492212, 55609760 või [email protected]. • Stiilipeod • Ja muud huvitavat Maikuu lõpul toimub kogu vallarahvale Krõlli sünnipäevakontsert. Jälgige infot. 8 Nr 3 (93) teisipäev, 17. märts 2009

Esmaspäeval, 30. 03. kell 12 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses Kohaliku Omaalgatuse programmi alane kokkusaamine STEN SARV 15. 02. 2009. a. OSKAR OKS 18. 02. 2009. a. Kolmapäeval, 8. 04. kell 17 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses MARILIIS PATA 04. 03. 2009. a. VALENTINA PEDAJA 96 Sugupuu uurijate kokkusaamine LIISA JOANNA SINAIDA RANDMANN 94 KIVISELG 04. 03. 2009. a. HILDA PUUSALU 92 Pühapäeval, 12. 04. kell 9 Suveaias Laat ALMA TOMSON 90 OLEV VILL 86 Pühapäeval, 12. 04. kell 18 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses KARL TAMMIST 86 Film „Ilus roheline“. Pilet 50 kr. HELJU SAAR VAIKE BILOV 85 EDI NEPPO 85 Teisipäeval, 14. 04. kell 11 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses 25. 08. 1927 - 14. 02. 2009 Idamaa kultuurihuviliste kokkusaamine. Pilet 25 kr. EDUARD PÄRNPUU 84 HILDA PUUSALU EDUARD TREI 84 Kolmapäeval, 15. 04. Kilingi-Nõmme Päevakeskuses 11. 03. 1917 - 14. 02. 2009 HEINRICH KURM 84 Kalastushuviliste kokkusaamine HELGI AASAV 82 ERDI OKS 82 22 - 24. 04. Lasteaia Krõll sünnipäevapidustused HARALD OLDE kuulutus 7. lk. 21. 02. 1927 - 17. 02. 2009 LAINE TEEARU 81 ELINOR OJALAID 81 Laupäeval, 25. 04. kell 16Kilingi-Nõmme Muusikakoolis ARVO ALDOJA EDUARD PAJUNURM 81 Pereansamblite kohtumine „Perepillimäng ja rõõm muusikast“ 28. 06. 1948 - 23. 02. 2009 MEETA MEEME 80 LEHTE TALVE 80 Laupäeval, 25. 04. kell 18 Kilingi-Nõmme Klubis Kilingi-Nõmme Muusikakooli 25. aastapäeva kontsert AINO PÄRDIJAAK ELLYNOR KUKKE 80 kell 19 vilistlastele tordipidu 25. 09. 1924 - 27. 02. 2009 LINDA PARK 80 ELNA SIKK 80 EELINFO JAAN TALTS ENDEL EENSAAR 80 30. 09. 1928 - 09. 03. 2009 VILMA ERNITS 75 Reedel, 1. mail kell 10.00-15.00 Kilingi-Nõmme Päevakeskuse saalis SIIRE ILMJÄRV 70 üle-eestiline mõttetalg „Minu Eesti“, mille eesmärgiks on kokku tuua 100 000 eestlast ühel päeval ning genereerida miljon ideed Eesti paremaks VAIKE GENTALEN EHA MIKK 70 muutmiseks. 04. 01. 1928 - 06. 03. 2009 MAIMU MEOLA 70 Minu Eesti eestvedajad on Teeme Ära 2008 toimkond, Vaata Maailma TIIU JÜRGENS 70 SA ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL). EHA SAVI AUGUST PIIR 70 Partneritena on tänaseks liitunud EMT, Elion, Microlink, Delfi, Skype, 01. 03. 1929 - 09. 03. 2009 KALJU PÄRN 70 RIA, Riigikontroll, Riigikantselei, Innovatsiooniaasta 2009 meeskond. Vaata lisa www.minueesti.ee

Teeme Pottsepatööd Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! metsa Pliidid, ahjud, kaminad Kilingi-Nõmme klubi ees peatub koos ehitus ja remont Tule ja küsi lähemalt – Stora Enso Pärnu metsakontorist pangabuss üle nädala esmaspäeviti Tel. 55 506 605 Hannes Niidu 17, Pärnu Tel 445 5490 Faks 445 5481 kell 9.30–12.30 Ostujuht: Mando Kadarik tel 517 8910 www.metsatulu.ee e-mail [email protected] (16. ja 30. märts, 13. ja 27. aprill, 11. ja 25. mai, 8. ja 22. juuni)

Lisaks peatub pangabuss: 26. märtsil, 9. aprillil, 7. mail ja 4. juunil Tihemetsa kaupluse juures kell 9.00–11.00 Kilingi-Nõmme klubi ees kell 12.00–15.00

Bussis saate tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid. Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee. Küsige lisa 6 310 310

Swedbank - Hansapanga uus nimi.