Nr 9 (152) Kolmapäev, 29. oktoober 2014 Hind 0.32 €

Saarde Vallavolikogus Saarde Vallavalitsuse istungid Saarde Vallavolikogu istung toimus 24. oktoobril 2014. Saarde Vallavalitsuse septembrikuu istungitel: - eraldati vastavalt 2014. aasta eelarvele mitte- O t s u s t a t i võtta vastu vallavolikogu otsus nr 22 „Pärnu maakonna pla- 15. septembril tulundustegevuse toetuseks raha EELK Saarde Ka- neeringu teemaplaneeringu „Kilingi-Nõmme - Riia TEC-2 330kV õhuliini tras- Valiti ehitaja Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hool- tariina kogudusele, sikoridori asukoha määramine“ kooskõlastamine“. duskeskuse hoone II korruse elektrisüsteemide re- - väljastati ehitusluba Metsis OÜ-le katlamaja O t s u s t a t i toetada Osaühing Rainert RL, (registrikood 11959266) Saa- konstrueerimiseks ja sanitaarremondi teostamiseks: laiendamiseks, rde vallas Marina külas asuva Vana-Aruoja kinnistu (registriosa nr 1073006, saabus 3 pakkumust: - otsustati taotleda täiendavat raha hajaasustu- katastritunnused 71001:001:0009 ja 71001:001:0010) sihtotstarbega maatulun- Eleväli AS summas 161 400.- (koos se programmis osalemiseks, kuna taotluste summa dusmaa, pindala 28,95 ha) omandamiseks loa andmist. käibemaksuga) ületab eraldatud summat, O t s u s t a t i mitte määrata avalikuks kasutamiseks eratee 7110184 Ka- Meccer OÜ summas 134 751.60 (koos - anti nõusolek OÜ Saarde Kommunaalile sõl- raski tee lõigud. käibemaksuga) mida üürilepinguid vastavalt taotlustele. O t s u s t a t i võtta vastu vallavolikogu määrus nr 15 „Saarde valla arves- AS Pärnu REV summas 132 000.- (koos tusüksuse eelarvestrateegia 2015 – 2018“. käibemaksuga). Oktoobrikuu istungitel: O t s u s t a t i: Hindamiskriteeriumi aluseks oli madalaim hind. 07. oktoobril 1.Nõustuda Saarde valla osalemisega Keskkonnaprogrammi veemajanduse Edukaks pakkujaks tunnistati AS Pärnu REV. - arutati ühekordsete toetuste andmist, alamprogrammi projekti „Kilingi-Nõmme sadeveesüsteemi rekonstrueerimine 18. septembril - kinnitati Kilingi-Nõmme lasteaia Krõll hoo- ja laiendamine” rahastamises. - arutati ühekordsete toetuste andmist, lekogu koosseis, 2. Garanteerida Keskkonnaprogrammi 2014.aasta 2.taotlusvoorust Osaühin- - määrati projekteerimistingimused Metsis OÜ-le - anti nõusolek külas asuvate katastri- gu Saarde Kommunaal poolt toetuse taotlemiseks esitatud projektile „Kilingi- kartulihoidla laiendamise projekti koostamiseks, üksuste jagamiseks ja ümberkruntimiseks, Nõmme sadeveesüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine” abikõlbulike ku- - väljastati kasutusluba korteri küttesüsteemide - tehti kokkuvõte riigihanke „Lumetõrjetööde lude omafinantseering summas kuni 131 083,10 eurot. kasutusele võtuks, teostamine Saarde vallas 2014/2015 talveperioo- 3. Volitada Saarde vallavanemat allkirjastama projekti „Kilingi-Nõmme sa- - väljastati kirjalik nõusolek puurkaevu dil“ tulemustest. deveesüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine“ omafinantseeringu garantee- rajamiseks, Vald oli jagatud viieks piirkonnaks, pakkumust rimise kinnitust Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kõiki tei- - nimetati Saarde valla esindajaks Pärnumaa ei esitatud -Lodja-Marana piironnale, lume- si nimetatud projekti rakendamiseks vajalikke lepinguid ja dokumente. Ühistranspordikeskuse asutamis- ja üldkoosolekul tõrjetööde teostaja sellesse piirkonda leitakse läbi- O t s u s t a t i lõpetada SA Saarkunda (äriregistri kood 90004444) alates vallavanem Andres Annast, rääkimistega. Saarde-Kalita-Jäärja piirkonnas hak- 01.10.2014.a. - vaadati üle Saarde valla eelarvestrateegia kab lumetõrjet teostama OÜ Abjak, Väljaküla-Kär- O t s u s t a t i anda Saarde valla Väike Vapimärk: 2015.–2018. a ja otsustati esitada volikogule kinni- su-Tõlla-Mustla piirkonnas Uue-Toosi talu, Kanakü- Maret Maddison´ile pikaajalise töötamise eest tervishoius, tamiseks (eelarvestrateegiaga saab tutvuda Saarde la-Kamali piirkonnas Finkre osaühing, - Helle Volt´ile pikaajalise töötamise eest tervishoius, valla koduleheküljel saarde.kovtp.ee), Tali-Veelikse piirkonnas AS Zebra. Mae Annast´ile panuse eest Saarde valla sotsiaaltöösse. - arutati kulutusi Hooldekodule. Eraldati vastavalt 2014. a eelarvele mittetulun- O t s u s t a t i lõpetada Tihemetsa Hooldekodu tegevus alates 01. jaanuarist 23. septembril dustegevuse toetuseks raha MTÜ Sookuningale. 2015.a. (viimane tööpäev on 31.12.2014.a.). - arutati ühekordsete toetuste andmist, Otsustati esitada volikogule kinnitamiseks 2014. O t s u s t a t i: - kuulutati välja hange lumetõrjetööde teostami- a esimene lisaeelarve. 1. Moodustada Tihemetsa Hooldekodu tegevuse lõpetamiseks varade ja as- seks Saarde vallas 2014/2015. a talveperioodil, Moodustati komisjon Kilingi-Nõmme linna liik- jaajamise üleandmiseks vallavalitsusele 4–liikmeline likvideerimiskomisjon. - otsustati sõlmida Elisa Eesti AS-iga kootööle- luskorralduse parendamiseks. 2.Kinnitada komisjoni esimeheks sotsiaalkomisjoni esimees Mae Annast. ping Laiksaare külas asuva raadiosidemasti kasu- 14. oktoobril ss tusse andmiseks tähtajaga 15 aastat, - arutati soodustuste andmist korraldatud - anti nõusolek kolme kooli jooksul piirata kii- olmejäätmeveol, rust 30km/h. - arutati ühekordsete toetuste andmist, 30. septembril - eraldati vastavalt 2014. a eelarvele mittetulun- - arutati ühekordse toetuse andmist, dustegevuse toetuseks raha SK Saardele, - nõustuti hoonestusõiguse seadmisega maa riigi - eraldati reservfondist raha perearstidele omandisse jätmisega vastavalt elanike avaldustele, remonditoetuseks, - anti kirjalikud nõusolekud aiamaja püstitami- - anti nõusolek Ülemetsa katastriüksuse seks Kalda tee 8, Elisa Eesti ASi mobiilside sead- jagamiseks, mekonteineri paigaldamiseks Laiksaare külla ja küt- - anti nõusolek Televõrgu Aktsiaseltsile riigi- tesüsteemide muutmiseks, maale hoonestusõiguse seadmiseks (Hommiku tn - eraldati reservfondist raha valla autasude 2e). ss maksmiseks, 2 Nr 9 (152) kolmapäev, 29. oktoober 2014

Elanikke vähe, maju palju...

Tihemetsas ringi käies tundub, nagu oleksid Do- On muidugi ka võimalus, et hooned tehakse kor- netskis. Ainult Donetskis on majad puruks pom- da ja võetakse kasutusele, aga seda ei usu vist kõi- mitatud, siin aga riigi poolt ükskõikselt lagunema ge suuremad optimistid ka. jäetud – tulemus on aga sama. Endine söökla müüdi ka vist ära, riik peseb oma Jutt käib tühjadest ühiselamutest, palju neid käed puhtaks. Vähemalt on hoone korralikult lukus kokku on, ei ole lugenudki. Kui mõni kodanik näi- ja silt on ka tore. tab näpuga valla poole, siis ekslikult. Need hoo- Eks vallal on ka oma hoonetega muresid. Kui ned kuuluvad riigile, kuigi räägitakse, et mõni on hooldekodu suletakse, jääb maja tühjaks, peale- maha müüdud. Tänapäeval ei tea kunagi, mis kel- gi on see vist kaitse all. Räägitakse ka päevakes- lelegi kuulub. kuse kolimisest spordihoonesse. Mis saab siis va- Ei ole kõigis neis käinud, kuid kahte neist täna- nast ilusast Lastekodu Liivia koolimajast, mis kül- va ääres veidi uurisin. Sildid ilusasti küljes, et on lap ka kaitse all? varinguohtlikud. Ei tunne küll kõiki seadusi, kuid Kilingi-Nõmmes nii suuri probleeme pole, küll Üks paljudest ohtlikest tühjadest ühiseelamutest Tihemetsas. on selge, et sellest küll ei piisa. Ei tea, kuidas käi- aga seisab juba umbes kolmkümmend aastat kesk- tuvad praegused Tihemetsa poisid, kuid mul poisi- linnas poolik restoran-kauplus. Vaevalt keegi usub, kesena oleks küll tekkinud vastupandamatu isu neis et sellest veel asja saab. Kellele see kuulub, ei tea, majades mängida ja seigelda ja ma poleks lasknud räägitakse et majandusühistu müüs selle aastaid ta- end mingitest siltidest segada. Ja siltidest on vähe gasi ära, aga ka seda, et ikka kuulub ühistule. Kas – võib sattuda maja juurde sellest küljest, kus silte see hoone on varisemisohtlik? Kui puithoonete pu- pole või siis pimedas. Uksed lahti, aknad katki, ka- hul saab aru, kui asi on juba ohtlik, siis nende pa- tused osalt sisse varisenud, räästalauad ripakil! On neelehitiste puhul ei tea kunagi, millal paneel poo- kaks võimalust – kas hooned lammutada või kind- leks praksatab või tellis pähe kukub… lalt sulgeda. Mõned aknad on küll kunagi laudade- Kuidas selle hoone saaks ära lammutada ja ase- ga kinni löödud, kuid juba lahti kangutatud. Pea- mele kasvõi korraliku parkimisplatsi rajada? Kuna le ohtlikkuse on küsimus ka esteetiline, iga päev hoonest on ainult karkass, ei tohiks selle lammuta- sellistest mööda käimine tekitab stressi. Kui hoo- mine väga kallis olla. ned tühjaks jäävad, peaks ikka ruumid seest puh- Loodame, et vallavalitsus suudab meile rohkem taks tegema. Praegune pilt on kole, kõik mitteva- asjalikku infot anda. jalik jäeti vedelema. SS

VALLAVALITSUSE KOMMENTAAR hakata. Omalt poolt loodame, et nimetatud hoone- te osas on mõttes head ideed ja lammutamiseks po- Saarde Vallavalitsus nõustub eelkirjutaja arvamu- legi vajadust. Kõrval kohe teine. sega. Tihemetsas avaneb üsna trööstitu vaatepilt. Kahjuks peame tõdema, et ka Saarde vallale Suur osa ühiselamutest kuulub Riigi Kinnisvara kuulub Tihemetsa alevikus lagunenud ja mahajäe- AS-ile, kes „otsib“ neile uusi omanikke. Möödu- tud pooleliolev lasteaia hoone. Oleme otsinud la- nud suvel müüdi uuem ühiselamu kompleks eraet- hendusi hoone lammutamiseks, kuid seni tulutult. tevõttele, kelle plaanidest ei ole vallal kahjuks ai- Lammutustööde hinnapakkumised algavad 25 000 mu. Samuti said uue omaniku Peahoone tee 3 (en- eurost, mis käib vallale kahjuks üle jõu. Selliste ots- dine sööklahoone) ja Lasteaia tee 3 hooned. tarvetega hoonete (ühiskondlik hoone) lammutami- Saarde Vallavalitsus on esitanud Riigi Kinnis- seks riigi tugi puudub. Kindlasti otsime edasi või- vara AS-ile päringu, milles oleme soovinud saa- malusi, kuidas nimetatud hoonet lammutada. da vastuseid nende hoonete tuleviku osas. Samuti Tihemetsa hooldekodu tegevuse lõpetamise- oleme nende poole pöördunud paaril korral hoone- ga seoses jääb Hooldekodu tee 12 asuv hoone tüh- te ohtliku olukorraga seoses. Väljavõte Saarde Val- jaks. Tõenäoliselt on plaanis see maja müüa, sest lavalitsuse ja Riigi Kinnisvara AS-i 19. juuni 2012 muud kasutust sellele lähitulevikus ei näe. Jutud, kirjavahetusest: et raamatukogu kolitakse Tihemetsa 1) Millised plaanid on Riigi Kinnisvara Ak- spordihoonesse, vastavad tõele. Põhjuseks samu- tisaseltsil nende hoonetega lähitulevikus? RKAS ti suured ülalpidamiskulud. Seega on otstarbekas plaanib talle kuuluvad Tihemetsa alevikus asuvad koondada ühte hoonesse rohkem tegevusi, mitte kinnistud müüa. Aktiivne müügiperiood jääb 2012. hoida seda vaid pooleldi kasutuses. Praegune raa- Ühiselamu sisevaade tänavalt. aasta II poolde ja 2013. aasta I poolde. Antud kin- matukogu hoone ei kuulu täielikult vallale. Nime- nistute puhul tuleb arvestada, et piirkond ei ole et- tatud hoones on kokku 8 korterit, millest enamus tevõtjatele atraktiivne ja müügiprotsess võib kuju- on eraomandis ja ühes asub Saarde vallale kuuluv neda pikaaegseks. raamatukogu. Vald on arvamusel, et õigem oleks 2) Kas antud hooneid on kavas säilitada, lam- hoone osa müüa. mutada, rekonstrueerida, müüa vms? RKAS tee- Kilingi-Nõmme kesklinnas asuv pooleliolev nuste- ja müügiosakond koostöös haldusosakon- restoranihoone kuulub kinnistusraamatu andmete naga otsustavad kas müüa kinnistud sellisel kujul, kohaselt Kilingi-Nõmme Majandusühistule. Juha- nagu need hetkel on, või alustada müüki alles siis, tuse liikme Peep Kaljustega on hoone teemal pal- kui vajalikud lammutustööd on teostatud. Arvata- ju vestlusi olnud ja ta mõistab vallakodanike muret vasti esialgu püüab RKAS müüa kinnistud esialg- hoone tuleviku osas. Kahjuks on tagamaad natu- sel kujul ja vajadusel lammutada. ke keerulisemad ja vajavad omandiküsimuste tõt- 3) Millist vastutust on nimetatud kinnistu- tu juriidilist lahendust. Positiivse lõpptulemuse ni- te ja kinnisvara omanik valmis kandma võimali- mel otsib praegune omanik probleemile lahendu- ke kahjude korral? RKAS on eelmisel ja käesole- si. Ka vald üritab selles osas kindlasti kaasa aidata, val aastal püüdnud kinnistute territooriume hoida sest taoline tondiloss kujutab ohtu ja lisaks on ka rahuldavas seisukorras (nt niitmine). Täiendavalt visuaalselt häiriv. On ka positiivset. AS EMT lam- Kilingi-Nõmme pooleli sööklahoone. oleme planeerinud varustada objektid hoiatussil- mutas kesklinnas mobiilside masti all asuva vari- tidega. Võimaluste piires on püütud kaitsta hoo- semisohtliku hoone nädalaga. Praegu ei meenuta neid võimalike sissemurdmiste eest, kuid selle sa- varet enam miski. japrotsendiline tagamine on raskendatud piirkon- Sel suvel esitas Saarde Vallavalitsus Keskkon- nas puuduvate turvateenuseid (tehnilist valvet) osu- nainvesteeringute Keskusele taotluse kahele refor- tavate firmade tõttu. RKAS on vara kindlustanud mimata riigimaal asuvale hoonele lammutamistoe- varavastutus-kindlustusega. tuse saamiseks. Kalita külas asuv kuivati ja Tõlla Asja kurb pool on see, et kohalikul omavalit- külas asuv väetisekuur sobivad taolise toetuse taot- susel on väga raske riigile ettekirjutust teha, mis- lemiseks, sest kuuluvad vastavasse kasutusotstarbe tõttu ei ole võimalust rakendada asendustäitmist ja loetellu (põllumajandus-, militaar-, tööstushooned) nõuda sunniraha. Mitmel hoonel on nüüd eraoma- ja on maastikupilti rikkuvad. Kui peaks tekkima nik, mistõttu saab Vallavalitsus vastavalt vajadu- võimalus veel riigi rahaga taolisi tondilosse lammu- sele nõuda hoonete korrastamist ja ohutuse taga- tada, siis seda võimalust kindlasti kasutatakse. mist ettekirjutuse näol. Kuna omanikuvahetus on Ave Kallo veel nii värske, siis kohe seda kindlasti tegema ei abivallavanem Tihemetsa endine sööklahoone. Nr 9 (152) kolmapäev, 29. oktoober 2014 3

SAARDE VALLA REISIKIR- haritud alad on nüüdseks välja sur- mitmetimõistetavate pilkudega ja rajatised kesklinnas – ning kõik Teiseks oli Groznõis igal teisel JANIK SATTUS TŠETŠEENI nud ja metsistunud. uudistati nii eestlaste maastureid see valgustatud miljonite tulede ja sammul tunda, et võõraid lääneeu- VÕITLEJATE KÄTTE Ning korraga – järjekordses kui ka tehnikat. Ometigi tšetšee- prožektoritega. Täpselt nagu lää- rooplasi kohalikku islamiühiskonda metsatukas astus esimese masina nid „rahustasid“ eestlasi, et olu- nelikes suurlinnades. Hotelle aga ei soovita. Pidevalt anti mõista nii 2014. aasta suve lõpus leidis aset ette musta särgi ja laiguliste püks- kord võinuks palju hullem olla, kui – erinevalt läänest – Groznõis eriti ametnike kui tavainimeste poolt, et järjekordne 4x4 ekspeditsioon Kau- tega võõras. Hetk hiljem rebiti au- oleks satutud läheduses patrulliva- ei ole. Esimesed kaks valikut olid eestlased pole sinna oodatud. Olu- kaasia mägipiirkondadesse: Ve- touksed lahti ja ustest-akendest tor- te venelaste kätte. Ühtlasi mainiti, hinnaklassilt kõike muud kui sobi- korras, kus Tšetšeenia on veel üs- nemaale, Gruusiasse ning ekst- gati sisse püssitorud. Kõik käis nii et ekspeditsioonilised olid õnnega vad – seda tõestasid luksuslikud li- nagi liberaalne islamiseaduste ra- reemsetesse Tšetšeenia ja Inguššia kiiresti, et autosolijateni jõudis šokk koos – külavaremed, kus varase- musiinid ning sportautod hotellide kendamise seisukohalt, olnuks kon- vabariikidesse. alles jupp aega hiljem. Ekspedit- malt laagripaika otsides ringi sõi- ees. Lõpuks jõudis eestlaste maas- servatiivsesse Dagestani suundu- Kokku kestis ekspeditsioon sioonilised olid langenud tšetšee- deti, olevat mineeritud. Lõpuks saa- turitekorteež tagasihoidlikuma ho- mine tõenäoliselt tõsine konflikti- peaaegu kolm nädalat ning läbi- ni võitlejate varitsusele. Võimatu bus lähimast asulast kõrgem ohvit- telli juurde, kuhu õhtustest närve- allikas. Pealegi viibis seltskonnas ti ca 10 000 km erineva raskusast- oli kindlaks teha, kellega konkreet- ser, kes autod kordonisse eskortis. söövatest sündmustest vintsutatud kolm naissoo esindajat, kelle kaa- mega teid. selt tegu – kas bandiitide, narkove- Seal toimus järjekordne dokumen- rändurid ära majutati. savõtmine toonuks kaasa kõrgen- Ekspeditsioonil osales 10 ini- dajate, sõjaväelaste, piirivalvurite dikontroll ning peedistamine FSB Hommikuks oli närvipinge mõ- datud riske. mest (7 meest, 3 naist) kahel Toyota või lihtsalt kohalike relvahullude- nooremohvitseri poolt, kes eestla- nevõrra taandunud, ent ühisel nõu- Nii jäigi sõdade järel uhkelt Land Cruiser 80-l ning Land Rover ga. Meeste vormidel puudusid iga- si vägisi üritas spioonidena vahe- pidamisel otsustati enamusdemo- üles ehitatud kaunis Groznõi sel- Discovery II-l; teiste seas ka Saarde sugused eraldusmärgid ning mõnel le võtta. See tal siiski õnneks kor- kraatia korras, et seekordse eks- le ekspeditsiooni kaugeimaks ja valla reisikirjanik Marko Kaldur. olid jalas saabaste asemel tavalised da ei läinud. peditsiooni kaugeimaks punk- ekstreemseimaks punktiks, kus Pärast mitmepäevast Venemaa rannaplätud. See olukord võimen- Vintsutatuna lõpuks kadalipust tiks jääbki Tšetšeenia pealinn veel mõned tunnid ringi tiirutati ja avaruste läbimist ning pea näda- das veelgi selgusetust ning ka mõ- ning sõjaväelaste küüsist pääsenu- Groznõi. linnaga tutvust tehti, misjärel oo- last Gruusia mägedes tiirutamist ningast hirmu tulevikuväljavaade- na pöörati otsekohe autod Groznõi Põhjuseid selleks oli mitu. tas tuhandete kilomeetrite pikku- jõuti lõpuks öö hakul Tšetšeenia te ees. Eriti kuna tšetšeenid ei hoid- poole, et ööseks iga hinna eest nel- Esiteks asjaolu, et kui juba tsivi- ne kodutee. piiresse. Tiirutades ringi piirkon- nud end tagasi demonstratiivsel rel- ja seina vahele pääseda. Nagu ko- liseeritud Tšetšeenias taolised ekst- Ekspeditsiooni KAUKAA- dades, kus kaardi ja GPS-i järgi vadega vehkimisel. halikudki hoiatasid, siis selles Tšet- reemsed elamused osaks saavad, SIA 2014 blogi, fotod ja videod pidanuks arvukad külad paikne- Pikapeale koorus jutuajamisest šeenia piirkonnas telkimine pidavat siis edasi Dagestani liikudes muu- internetis: ma, avanes silmadele vaid mürsu- siiski välja, et tegu on piiri valva- tervisele üsna ohtlik olema. tuks olukord vaid hullemaks. Sest www.kaukaasia2014.blogs- lehtritest üles küntud maastik ning vate võitlejatega, kes seal juba aas- Öine Groznõi jättis võimsa mul- Dagestanis valitseb täielik anar- pot.com üksikud võssakasvanud varemed. taid viibinud, vaid aeg-ajalt puhku- je. Hiiglaslikud luksushotellid, par- hia ning sinna minekuks ilmsel- See kõik on Tšetšeenia sõdade tu- sele pääsedes. Metsaelu oli mõne- gid ning bulvarid, mošeed, Kad- gelt ei vaimselt ega füüsiliselt val- lemus – kunagised rahvarohked ja legi neist jälje jätnud ning üsnagi õrovi uhke residents, uusehitised mis poldud.

Tihemetsa kauplus laienes! Talv võib tulla! Kilingi-Nõmme Majandusühistu on viimasel ajal tublilt tegutsenud, et meie tee- nindamine ikka paraneks. Kuna Konsumiga saadi edukalt ühele poole, siis järg- On vist selline vanasõna, et „ühe õnnetus on tei- ja Tali Seltsimaja tarbeks. Krõll sai üle nelja ton- misena võeti käsile Tihemetsa kauplus. See pood oli üsna õnnetu nii seest kui se õnn“. Kevadel jäid „õnnetud“ salakütuse ve- ni, sellega saab läbi rohkem kui kuu. väljast. Lätist õnnestus saada kärgtelliseid ja nii fassaad korda teha. Kuna müü- dajad tollile vahele Ikla piiripunkti parklas. Al- Küsimusele, kas nüüd vähendatakse Krõlli gipind oli imeväike, laiendati kaupluseruumi kõrval olnud endise kohviku arvel, gul õnnestus tankistidel minema joosta, kuid eelarvet, vastas vallavanem Andres Annast, et seega suurenes pind üle kahe korra. püüti varsti kinni. hoopis juurde tuleb raha anda. Teatavasti kaob 19. oktoobril toimus siis poe ametlik avamine. Kohal olid ühistu töötajad, naa- Mida teha konfiskeeritud diiselkütusega? järgmise aasta keskelt erimärgistatud kütuse berkaupluste esindajad, abivallavanem ja muidugi ostjad. Autodele see hästi ei kõlvanud, liiga palju vääv- soodushind ning kütus läheb vallale kallimaks. Ülevaate tegi ühistu juhatuse esimees Peep Kaljuste, kes teatas, et tänu oma lit. Nii otsustati jagada see kütus tasuta abivaja- Praegu on kaalumisel, kas küttesüsteem ümber meeste tööle olid kulud väikesed, ca 40 tuhat eurot. Ka käibe kasvatamisel on Ki- jatele. Kuna omavalitsused on alati rahahädas, ehitada, näiteks pelletitele. lingi-Nõmme Majandusühistu vabariigis paremate hulgas. läks kütus jagamisele ning tasuta kütust sai ka ss Soovime kaupluse töötajatele head tööindu ja senisest rikkalikuma kaubasor- Saarde vald – vallavalitsuse maja, lasteaia Krõll timendi pakkumist meie tarbijatele! ss

Kingitus on kohal!

Tihemetsa kaupluse avamine.

Lasteaia juhataja Evi Lapp tõendab, et sai Maksu- ja Tolliameti riigivarajuhilt Abivallavanem Ave Kallo kaupluse juhatajat Eevi Kallot õnnitlemas. Aivars Tislerilt (endine Mõisaküla linnapea) „salakauba” kätte. 4 Nr 9 (152) kolmapäev, 29. oktooober 2014

Vaata, millal toimuvad tarbijakaitseameti vastuvõtud Sinu Taas algab ennetuskampaania „Vähem on parem“ kodukohas: www.tarbijakaitseamet.ee/ et/ametist/vastuvott-maakondades. Tervise Arengu Instituut viib alates esmaspäe- milline on alkoholi roll nende elus („miks ma Tarbijakaitseamet ootab Sind vast, 20. oktoobrist taas läbi alkoholi liigtarvita- joon?“) ning milliseid positiivseid muutusi võiks vastuvõtule, kui mise ennetuskampaaniat „Vähem on parem“. Sel- nende elus toimuda alkoholitarvitamise vähenda- • Sul on kauplejaga tekkinud vaidlus, kuid Sa ei tea oma õigusi ega le eesmärk on anda mõtteainet vaagimaks, mida mise tulemusel. Kampaanias jutustavad oma lugu seda, kuidas edasi tegutseda; inimene alkoholitarvitamisega tegelikult võidab erinevad inimesed, näidates, et hea elu ei pea si- • oled juba kauplejale kirjaliku kaebuse esitanud, kuid ei saa kauplejalt ja mida kaotab. saldama alkoholi, pigem vastupidi. 15 päeva jooksul vastust; 2012. aastal tarvitati Eestis elaniku kohta 10,4 Kampaania pikem eesmärk on kujundada uut • oled juba kauplejale kirjaliku kaebuse esitanud ja ka vastuse saanud, liitrit absoluutset alkoholi. Kuulume sellega maa- normaalsust, kus alkoholitarvitamine ei oleks edu- kuid vastuses pakutud lahendus ei sobi Sulle. ilmas ühtede enim alkoholi tarvitavate riikide hul- ka, kaasaegse elustiili osa. Rohkem infot enda õiguste ja kohustuste kohta tarbijana leiad ameti ka. Alkoholitarvitamist võib pidada Eesti ühiskon- Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa veebilehelt www.tarbijakaitseamet.ee. nas normiks, seda teeb enamik ja alkoholitarvita- Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid mist ei pea põhjendama. Täna ei küsita „miks sa toetavad meetmed 2013–2014“ raames ja see on jood?“, vaid „miks sa ei joo?“. Üle riskipiiride tar- osa Tervise Arengu Instituudi tegevuskavast alko- Rahvusvaheliste linnuvaatluspäevade vitas alkoholi 2012. aastal 20% meestest ja 12,9% holi liigtarvitamise kahju vähendamiseks. naistest, need numbrid on paari viimase aastaga Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Ins- lõplikud tulemused võrreldes vähenenud. tituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 4.-5. oktoobril toimunud rahvusvahe- ka käesoleva aasta lindu jäälindu. Kampaania kutsub üles inimesi mõtlema, [email protected] listel linnuvaatluspäevadel EuroBir- Linnuvaatluspäevadel nähti ka dwatch2014 osales 40 riiki Euroopast muud põnevat. Näiteks vaadeldi, kui- ja Kesk-Aasiast. Eesti linnusõpradelt das merikotkas valgepõsk-lagle kät- laekus Eesti Ornitoloogiaühingusse 98 te sai ja kuidas sinikael-pardid käisid Pärnumaa Rajaleidja keskus vaatluste nimekirja, mille koostamisel tammikus tõrusid söömas, leiti üks 24. septembril avas SA Innove üle-eestilise Raja- sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või väike- osales vähemalt 320 inimest. Nädala- kaelarõngaga laululuik, kelle rõnga leidja keskuste võrgustiku, kuhu kuulub 16 keskust vallas. Õigel ajal kättesaadav ja asjatundlik õppe- vahetuse jooksul pandi kirja üle 400 kood õnnestus ka ära lugeda, vaadel- ja valdkonna arenduskeskus. Pärnumaa Rajaleid- nõustamis- või karjääriabi võimaldab igal noorel 000 linnu 167 liigist. Võrdluseks – di roostikus ööbimas vähemalt 4500 ja keskus asukohaga Metsa 1 on samuti osa ülerii- oma võimalustest teadlik olla ja eesmärke pare- sügiseste linnuvaatluspäevade viima- kuldnokka, Põlvamaal nähti surnud gilisest võrgustikust. Keskused pakuvad 1,5–26- mini täide viia. se kümne aasta parim tulemus on 730 hane juures toitumas koguni kaheksat aastastele lastele ja noortele lõimitud õppenõusta- Pärnumaa Rajaleidja keskusega saab ühen- 000 lindu ja 170 liiki. Kõige pikemas merikotkast ja ühte kaljukotkast. Kõi- mis- ja karjääriteenuseid ning korraldavad maa- dust aadressil: nimekirjas oli seekord aga koguni 111 ge erakordsem lugu juhtus aga Viljan- kondade nõustamiskomisjonide tööd. Metsa 1, 80010 Pärnu linnuliiki, mis on vaatluspäevade re- dimaal, kus otse ühe talu õues lendas Rajaleidja keskuste loomine on riigi panus Ees- telefon: 5886 0710 kordi kordamine. noor kühmnokk-luik elektritraatides- ti laste ja noorte toetamise süsteemi. Loodud kes- e-post: [email protected] Vaatamata kenale ilmale ei toimu- se ja hukkus. kuste kaudu on õppenõustamis- ja karjääriteenu- kontaktid: http://rajaleidja.ee/parnumaa nud vaatluspäevade nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõi- sed kättesaadavad kõigile Eesti lastele ja noortele, suuremat värvuliste rännet. Paljud si- ki vaatlejaid ning avalike ühisvaatlus- semaal vaatlusi teinud kurtsid, et oli te juhendajaid: Margus Ellermaa, Ee- erakordselt vähe linde ja isegi hanesid di Lelov, Linda Metsaorg, Arne Laan- Pärnumaal on ohutu jahipidamine ei näinud. Vastuspidiseid teateid tuli salu, Meelis Uustal, Aarne Tuule. Eri- selle eest mere äärest, kus just näda- lised tänud Kristjan Adojaanile ja OÜ kõrgendatud tähelepanu all lavahetusele langesid sügise parimad 5D Visionile online vaatlusvormi ja arktiliste veelindude rände päevad. tehnilise toe eest. Politseinikud ja keskkonnainspektorid tegid eelmi- Kuivõrd jahipidamine kuulub kõrgendatud ris- See kajastub ka vaatluspäevade tule- Linnuvaatluspäevade lõplikud tu- sel nädalavahetusel Pärnumaal algust jahimeeste kiga hobide hulka, on äärmiselt oluline jahimees- mustes, kus kõige arvukamateks liiki- lemused on Eesti Ornitoloogiaühin- kontrollimisega ning tõdesid, et Nõmme jahiselt- tel endil jälgida ohutust. Ühised kontrollkäigud deks olid aul, valgepõsk-lagle, viupart, gu kodulehel www.eoy.ee. Järgmi- sis on asjad korras. Sarnaste ühiste kontrollkäiku- Pärnumaa erinevatesse jahipiirkondadesse on po- merivart ja tõmmuvaeras. Kõige sage- sel aastal toimub EuroBirdwatch 3.-4. dega on plaanis jätkata kogu sügisese jahihooaja litseinikel ja keskkonnainspektoritel plaanis kogu damini vaadeldud liikideks olid siis- oktoobril. vältel, sest ühiseks eesmärgiks on, et jahipidami- jahihooaja vältel. Mõlemad ametkonnad loodavad, ki tavapäraselt rasvatihane, hallvares, Lisatud foto: Linnuvaatlus Põõsa- ne toimuks ohutult. et igakordselt on kokkuvõtteid tehes võimalik ai- pasknäär, harakas ja suur-kirjurähn. spea neemel, mis oli vaatluspäevade Pärnumaa konstaablijaoskonna piirkonnava- nult rõõmu tunda, et kõik on korras. Suuri haruldusi linnuvaatluspäevadel parim linnuvaatluskoht. Foto autor: nem Tõnu Kivis kiidab Nõmme jahiseltsi: „Jahi Kaja Grak ei nähtud, huvitavamateks liikideks Timo Pettay. Fotot on lubatud kasuta- juht oli eelnevalt teinud head ohutusalast selgitus- avalike suhete nõunik olid vööt-lehelind, lõunatirk ja vaenu- da ainult käesoleva pressiteate täieli- tööd, sest kõigil jahil osalenutel olid ohutusvestid Keskkonnainspektsioon kägu. Üsna palju nähti aga rändliike, ku või osalise avaldamise juures, vii- seljas ja kõik nad olid kained. Relvadega seotud 696 2227 kes peaks olema meilt juba lahkunud, dates foto autorile. dokumentatsioon oli samuti korras.“ 5347 9214 näiteks ristpart, valge-toonekurg, he- R i h o K i n k s , E e s t i Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo ju- [email protected] rilaseviu, suur-koovitaja, mustviires, Ornitoloogiaühing hataja Alvar Vallau selgitab: „Keskkonnainspekto- Leili Tuul hall-kärbsenäpp, lepalind, koldvint, Hariduse ja teavituse projektijuht rid pööravad lisaks nõuetekohasele eristuvale riie- pressiesindaja kõrkja-roolind, mustpea-põõsalind, [email protected] tel 508 6690 tusele ja jahirelva ohutule käitlemisele tähelepanu kommunikatsioonibüroo kukkurtihane jt. Neljas kohas vaadeldi ka sellele, et jahimeestel oleks korras jahipidami- Politsei- ja Piirivalveamet seks nõutav dokumentatsioon. Jälgitakse, et load 444 6450 oleksid korrektselt täidetud ning luba looma taba- 517 6108 misel õigel ajal ning korrektselt maha kantud.“ [email protected] 30. septembril kell 17.15 käisid päästjad Saarde vallas Marana külas, kus kokku olid põrganud kaks sõiduautot. Päästjad likvideerisid süttimisohu, katsid mahavalgunud õli absorbendiga ning puhastasid PÄRNU POLITSEIJAOSKOND sõidutee. PÄRNUMAA KONSTAABLIJAOSKOND SAARDE KONSTAABLIPIIRKOND 30. septembril kell 12.51 said päästjad teate tulekahjust Saarde vallas Saarde külas, kus teataja sõnul põles kaarhall. Päästjad alustasid kohale jõudes suitsusukeldumisega ning tulekollete kustutamisega. Kui Piirkonnapolitseinik RAUNO LENSMENT suurem tuli oli juba kontrolli all, hakati avama hoone konstruktsioone. Päästetööde kergendamiseks tuli välja vedada hoonesse ladustatud Vastuvõtuaeg kolmapäeviti kell 10.00–12.00 küttepuud. Tulekahju likvideeriti kell 14.11. Esialgsetel andmetel sai Saarde konstaablipunkt: Pargi 4, Kilingi-Nõmme tulekahju alguse ilmselt kaarhalli ühes otsas asuvast kuivatist. Keegi Tel 612 3521, +372 5341 9081, 110 põlengus viga ei saanud. Menetleja EDI TÄHTSE 24. oktoobril kell 21.56 said päästjad teate tulekahjust Kilingi–Nõmmes Tel 612 3502, +372 502 0100, 110 Pärnu tänaval, kus teataja sõnul töötas ühes korteris suitsuandur ning koridoris oli tunda suitsulõhna. Kuna keegi uksele koputamisele ei Noorsoopolitseinik KAIRI ÕILSALU reageerinud, avasid päästjad korteri ukse. Selgus, et korteris oli tehtud Tel 612 3521, +372 5309 3024, 110 tuli pliidi alla, söed olid ahjuukse vahelt välja kukkunud ning süüdanud pliidi ees oleva prügi. Korteriomanikku kodus ei olnud. Päästjad VASTUVÕTUVÄLISEL AJAL kustutasid põlengu ja tuulutasid ruumid. HELISTAGE TELEFONILE: 110 Päästjad tuletavad meelde, et põlevmaterjali ei tohi hoiustada küttekehade läheduses. Ahju või pliidi ette ladustatud paber või muu praht, mida on hea tulehakatuseks kasutada võib põhjustada tulekahju. Nr 9 (152) kolmapäev, 29. oktoober 2014 5

Mina hakkan leiba teenima. Loomepäev Kilingi-Nõmme Klubis Vahepeal oli vanem vend minia majja too- nud, keda perenaiseks hõikama hakati, mis laupäeval, 8. novembril kell 12 – 17 minule iseäranis võõras kuuldus. Ta tuli Surjust, Ilvese talust, tüdrukunimega Riina Klubis on ühepäevane fotonäitus Pärnu Fo- kontsertidel, etendustel ja festivalidel nii Pulk. Vana Uulu härra oli ise pulmas käinud toklubi liikmetelt. Sel päeval liiguvad foto- Eestis kui ka väljaspool – Baltimaades, ja püstjalu tüki saia meega süües vennale lau- graafid nii Kilingi-Nõmme klubis kui lin- Venemaal, Soomes, Rootsis, Hispaanias, sunud: „Noormees, pane tähele, sa viid pa- nas ja jäädvustavad kõikvõimalikke vaata- Itaalias. rema tütarlapse mu vallast. Armasta teda ja misväärsusi. Neid ülesvõtteid näeb järgmi- Pääse: 4 € / 2 € õpilased. Pilet kehtib hoolitse ta eest!“ Pärast pannud proua mõi- sel aastal. ka kontserdil. sas oma käega mõrsjale tanu pähe. • Kella 14.30-ks kutsume uute elamuste • Kell 16.00 algab ansambli Rondellus Perenaine rääkis meile võõrast murrakut, saamiseks õppima ajaloolisi tantse Saltato- kontsert. nõnda et hulk aega kulus, enne kui saime sel- res Revalienses tantsijate ja Virve Kurbeli Vanamuusikaansambel RONDELLUS lega harjuma. Valitses tol ajal veel igas val- juhendamisel. Tantsud on jõukohased kõi- loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak‘i las oma keelemurrak. Iseäranis silmapaist- kidele huvilistele. algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja re- vad selle poolest olid jäärakad, kes lasksid Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores nessansi muusikat. Olenevalt esitatavast ka- kui „lepase ree peal“. Revalienses (Tallinna Tantsijad ) on loodud vast koosneb ansambel kahest kuni kuuest Oli ühel kevadisel päeval – olin para- Virve Kurbeli poolt 1991. aastal. Ansambel muusikust, kes esinevad ajastu kostüümi- jasti seitsmeaastaseks saanud – kui ma pe- koosneb professionaalsetest tantsijatest, liik- des ja vanade pillide koopiatel (lautod, fii- remeest venda kuulsin emaga tagakambris mete arv ulatub kahekümneni. Repertuaa- del, portatiivorel, mitmesugused löökpil- midagi arutavat. ris on originaalkoreograafiat 15.–18. sajan- lid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, „Poiss on nüüd suur küllalt ja peab hak- dini ning tänapäeval loodud koreograafiat. kes on aastaid olnud tegevad Eesti parema- kama karjas käima,“ kuulsin viimaks ven- Saltatores Revalienses on teinud tihe- tes vanamuusikaansamblites. da otsustavalt lausuvat. „Mis ta muidu sööb vahele lepalehti, mis varsti parandust tõi. dat koostööd eesti vanamuusikaansamb- Pääse: 4 € / 2 € õpilased ja laiskleb.“ Oli igav karjas käia, sest olin üksinda. litega. Ansambliga Eesti Barokksolistid Olete oodatud! Nii otsustatigi ja minu „kuningapõlv“ Päevapaistelisel ilmal mõõtsin oma varju, on valminud tervikkavad eri ajajärkudest. Piia Kajando hakkas peale, mis kestis mu isatalus seitse et aega määrata, millal karja koju ajada, pil- Saltores Revalienses on esinenud paljudel aastat, ehk küll viimaseil aastail pooleni pi- visel ajal aga sattusin vahel varem tulema, din täitma ka tööpoisi kohuseid. mis eest sain kärada. Nüüd tehti mulle toimisest kotiriidest rüü Emal oli lehm ja lambad, aga nii vähe Sügishooaeg Kilingi-Nõmme Klubis selga, mis jaluni ulatus, lõhmuseniintest vii- heinamaad, et põllupeenardelt ja kroonu- sud jalga ja kott kaele, mille sisu eest hoolt metsast lisa pidi hankima. Kroonumetsa all kanti kahelt poolt: ema ja talu poolt. Nimelt olid lagedad heinamaalapikesed, mis tead- on alanud oli ema vahepeal moona peale asunud ja te- mata ajast olemas olnud ja mida kõrulised Aiatööd on enamasti tehtud. Nüüd on aeg ruta- eesti, läti. ma lehm ja kaks lammast käisid talu karjas. inimesed niitsid. Kes kord sealt heina tei- ta klubisse, et seltsis tantsu lüüa või koos laul- 1. novembril toimub Kilingi-Nõmme Klu- Selle eest pidi ta karjusele iga hommiku pii- nud, see pidas niidumaad omaks, aga juhtus da. Ringitegevus on Saarde valla rahval ikka au bis Pärnu- ja Viljandimaa harrastusteatrite mapudeli täitma, kuna talu poolt ligi pandi ka nii, et kes enne tuli ja vikati kanna maha sees olnud. Sel hooajal käib koos 146 taidlejat koolitus. Praegu ei ole meil oma näiteringi, leib ja räimed, vahel pühapäeviti ka natuke sai, päris heina. üheksa ringijuhi eestvedamisel. Alati on ooda- kuid koolitusele võivad registreeruda ka Saa- võid leiva silmaks. Üks niisugune niit oli „Kestle kaelas“, tud ringidesse ka uusi liikmed. Astuge ligi! rde valla inimesed. Võib-olla tekib mõnel jul- Pärast õpetati viisutegemine kätte ja siis kus ema heinal käis ja mis sellepärast ise- Hea meel on teatada, et seltskonnatantsu gel soov proovida ja oma trupp kokku kutsuda. pidin ise oma jalanõude eest hoolt kandma. äralik, et jalgealune õõtsus kui meri. Astu- (ehk peotantsu) kursus on täie hooga käima See oleks igati kiiduväärt ettevõtmine. Kõige nõrgemad olid pajuviisud, need ei sid sa sinna peale, vajusid sa nagu orgu, mä- läinud. Esimesel kokkusaamisel jäi saal val- Saarde valla kultuuriinfo lehekülg kul- kestnud enam kui kaks-kolm päeva, lõhmu- gi ees ja teine taga. Heina juur oli aga nii ti- sikeerutajatele väikeseks. Paigutasime toolid tuur.saarde.ee seniintest aga neli-viis päeva, kuna künna- he, et inimest kandis. Vanasti oli seal lausa paremini ja nüüd mahub veelgi rahvast juur- Väga tihti peame kuulama kriitikat, et Saa- puu omad poole rohkem vastu panid, kuid vesi lainetanud. de. Kel huvi, tulge tantsima! Sel aastal õpetab rde vallas on näha väga vähe kuulutusi eelole- neid oli raske saada. Ka vanad inimesed käi- Kui karjaskäimisest aega üle jäi, olin treener Erki Melts veidi rahulikuma tempoga, vate sündmuste kohta. Siiski on fakt see, et tel- sid viiskudes, sest usse olid kõik kohad täis, emale abiks heinal, marjul ja seenel. See- nii et kõik saavad hakkama, ka need, kes lii- lime iga sündmuse kohta ligi 20 kuulutust ja ja horgid torkisid jalgu. Nõnda pidi jalanõude ni kasvas rohkesti ja neist korjati paremaid, tuvad grupiga hiljem. jagame need mööda valda laiali. pärast alati mures olema ja neid uuendama. pilvikuid. Klubi bändis on vahetunud nii juhendaja Soovitan info hankimiseks minna kul- Vahel, kui jalad haudunud, pandi varvaste Järgneb. kui pillimehed. Viljandi Kultuuriakadeemias tuur.saarde.ee internetileheküljele, kus on õppiv Sander Kahu on leidnud meie noortega üleval kõik Saarde vallas toimuvad sündmu- hea kontakti. Kui bändi lisandub veel noore- sed. Liituge listiga ja iga uus teade vupsab teie maid õpilasi, siis saab teha kaks koosseisu – e-postkasti. algklassi õpilastele oma bänd. Kel huvi, kü- Kuidas liituda? Kirjutage aadressiribale Jõuluseadete konkurss sige infot. kultuur.saarde.ee ja olete õigel leheküljel. See- Kilingi-Nõmme klubi kuulutab välja jõulu- klubisse alates 28. novembrist kuni 12. det- Read on täienenud ka linetantsus ning järel otsige alt paremast nurgast lahter, kuhu seadete konkursi. Osa võtma kutsume kõi- sembrini. Kogupere jõulupäeval (13. det- võimlejaid on palju juurde tulnud. Koorid ja saate kirjutada oma e-posti aadressi, klõpsa- ki peresid – nii koduperesid kui töökohtade sembril) antakse tööde eest järgmised auhin- rahvatantsurühmad jätkavad sama entusiast- ke kastil „liitun“ ja alates sellest hetkest tuleb peresid kui muid ühendusi. Seade võib val- nad: kõige loovam, kõige huvitavam materja- likult ja nende esinemisi võis vallarahvas nau- sündmuste info teile ise koju kätte. mis teha kodus ja siis klubisse toimetada või li kasutus, kõige kaunim, kõige jõululikum ja tida sünnipäevapeol. Selle sügise esimesed peod on peetud ja ka klubis valmistada. Seadet peaks saama publiku lemmik. Jõuluseaded jäävad klubis 18. oktoobril käis meie valla laulu- ja män- teatritükid vaadatud, kuid ees on palju põne- teisaldada. Jõuluseade suurus on üks mee- vaatamiseks kolmekuningapäevani. gupunt Patlane rahvusvahelisel hõimupäeval vat ja novembrikuu klubis on sündmuste poo- ter kuni kaks meetrit. Võistlustöid ootame Piia Kajando Valmieras. Seal oli esindatud erinevate maade lest eriti tihe. Jälgige reklaami! rahvakunst: saksa, ukraina, valgevene, tatari, piia kajando Näitused klubis

24. oktoobril avati pidulikult Margit Jaanso- käsitöömeistrite vaibad, neid imetleti ja si- ni fotonäitus „Hetked – aeg silma vaadata“. litati ning mõttes otsiti vaibale kohta oma Margit Jaanson on meie oma valla inimene, kodu kaunistama. Tiina Rauk on meie val- kes fotograafiaga on tegelenud 15 aastat, la kunstnik, kelle maale tahaks jõulukuuks kuid oma esimese näituse lubab alles nüüd välja panna, kuid läbirääkimised temaga al- üles sättida. Margiti foto „Kustunud tuli – les käivad. Klubi on eelnimetatutele näitus- katkenud tee“ valiti Pärnumaa aastafotoks te eest väga tänulik. 2013. Klubis on väljas 19 erilist fotot. Näi- Viimane ülespanek „100 aastat Saarde tust saab vaadata kuu aega. laulupidu“ võetakse nüüd maha ja eksponaa- Eelmisel hooajal oli üleval meie val- did tagastame omanikele. Suur tänu, Olev la mehe Ahto Kruusamäe näitus „Öös on Paukson, Hille Tuuling ja Velma Kurm! valgust“. Palju rõõmu valmistasid Saarde Piia Kajando

Esmaspäeval, 3. novembril (03.11.2014) kell 17.00 toimub Saarde vallas Kilingi-Nõmme klubis Pärnu Lahe Partnerluskogu MTÜ infokoosolek „MAK meede 4 Leader PLPK tegevuspiirkonna strateegia perioodiks 2014–2020.” Oodatud on kõik asjast huvitatud sihtgruppide liikmed. Tõllale saab nüüd sõita mööda korralikku teed! 6 Nr 9 (152) kolmapäev, 29. oktoober 2014

167

1950

Kanaküla metsatöölistele haka- sai enda käsutusse uue hüdraulilis- keskkooli õpilased ning kultuuri- ti laenutama kirjandust. te piduritega veoauto ZIS-5, millega maja isetegevuslased. Veebruaris tabati Karl Kull Ti- sai ka palke vedada. Seni oli metsa- Mais asus Kilingi-Nõmme kesk- hemetsa õppe-katsemetskonnas majandil kasutada ainult vene veo- kooli kollektiiv eesotsas direk- Kaagipõllu vahtkonnas loata jäne- auto GAZ AA, millega tehti töö- ja tor Pääro Kressaga kaunistama sejahilt, trahviks 300 rubla. ametisõite. kooli ümbrust, et tähistada vääri- 22. veebruaril oli linna kultuu- Aprillis kinnitas Pärnumaa TSN kalt ENSV 10. aastapäeva. Istuta- rimajas loeng ja teemakohane film täitevkomitee oma otsusega lõpli- ti 85 ilupuud, 30 viljapuud ja 20 nõukogude armeest. kult projekti Kilingi-Nõmme lin- marjapõõsast. 28. veebruaril vahistati major na peaväljaku planeerimiseks endi- Ajaleht „Töörahva Hääl“ kri- Paul Lilleleht (Vabadusristi II/3 jrk) se turuplatsi kohale. Väljaku kujun- tiseeris sm Olev Sinimaad Saarde – Kilingi-Nõmme Liivamäe kait- damine võeti ENSV 10. juubeliaasta Toorlinavabriku juhtkonnast, kes selahingu juht. Kilinginõmmelane tööde kavasse. Platsi ümber ja Pär- soosivat saksa fašistide käsilaste Linda Pukk (sünd Lilleleht) mäle- nu tn äärde kavatseti ehitada korra- naisi ja andvat neile parimad töö- tas Paul Lillelehe varjamist, punkrit likud teed ja kõnniteed. kohad. Kriitika tõttu tehti vabrikus ja vahistamist. Lilleleht arreteeriti Saarde valla TSN TK juur- koosolek ning teatati, et vallanda- Lätis Väike-Olli talus, talle määrati de asutati käsitööring, et hakata takse osa naisi, sh Marie Ruul, An- 25+5 a, suri 1955. a Bratskis. ENSV 10. aastapäevaks rahvarii- na Kotkas, Alma Bauer. 6. märtsil arreteeriti kirjandus- deid valmistama. Maikuus likvideeriti Patis Met- loolane ja tõlkija Oskar Kuningas Tihemetsa valla „1. Mai“ kol- saküla Põllumajanduslik Ühistu. (s. 15.07.1911), viibis kinnipidami- hoos rajas endale 120 õunapuu- Tõlla sovhoosis alustati lauda sel kuni 1955. a. ga viljapuuaia (esimees Juhan Par- ehitust 100-pealisele piimakarjale. 12. märtsil andis kolhoos „Asu- rol). Tihemetsa vallas olid kol- Suvel paigaldati sinna 35 kW Odes- ja“ juhatuse korraldusel valimisjaos- hoosid „Kalevi“ (esimees Peeter sast hangitud soojuselektrijaam. konnale 3 liitrit täispiima, juhatuse Lohk), „Jüriöö“ (esimees Jakob- Saarde Tarbijate Kooperatiivi esimees oli H. Raalis. son), „Ühistöö“ (esimees Karl Ja- Tööstuskombinaadi tisleritöökoda Märtsis külastas agitrong nr 2 kobson), „Tasuja“, „Proletaar“ (esi- Kitsal tänaval juhatas Juhan Palge. Kilingi-Nõmme jaama. Näidati po- mees R. Jürisoo). 30. mai öösel, peale pikaajalist pulaarseid filme „Kohtumine Elbel“ Tali valla kolhoosid ja esime- ettevalmistust ja tänu koputajatele ja „Suur eeskuju“. Toimus 2 seans- hed: „Kalevi“ (Juhan Suni), „Val- viis NKVD Tihemetsa vallas Kõpu si ja lasteetendus. Klubivagunis sai gus“ (Ermiine Kallas), „Jaan Tom- piiri ääres läbi operatsiooni metsa- lugeda ajakirju ja seinalehte. Rong bi nimeline“ (A. Mägi, kt Hend- vendade tabamiseks. Punker, kus oli kaunistatud riigijuhtide piltidega rik Mitt), „Stalini-nimeline“ (And- varjas end August Juhkami rühm, ning öösel illumineeritud. rei Ilves). piirati ümber. Paaritunnise lahingu Märtsi seisuga oli Kilingi-Nõm- Saarde valla kolhoosid ja esime- järel olid kõik metsavennad surnud. me raamatukogus 3600 köidet, ak- hed: „Vahuri“ (Jaan Pedaja), „Saar- Tapeti August Juhkam (sünd 1914), tiivseid lugejaid 470 ja raamatuid de“ (August Tonberk), „Jõud“ (Erich Eduard Leppik (s 1925), Ilmar Kukk laenutati 1949. aastal 12000 kor- Reilent), „Kalevi (Ivan Suni), „Uu- (s 1925) ning tema naine Helga da. Raamatukogu juhatas Uno dismaa“, „Salme“, „Uus Elu“ (J. Kukk (s 1930). Punkrist saadi kätte Kalmus. Gruft, hiljem Meinhard Vaher), 2 automaati, 2 vintpüssi, 4 püstolit, Kilingi-Nõmme kultuurimajas „Koidukiir“ (A. Siim). 1 jahipüss, 13 salve automaatrelva- juhatas segakoori ja õpetas soliste Saarde valla Salme kolhoo- dele ja 150 padrunit. Grupile pandi Marie Tamra. si šefiks sai Kilingi-Nõmme süüks 2 tapmist, 2 haavamist, 7 sis- Kilingi-Nõmme keskkooli noo- segatööstus. semurdmist taludesse ja kooperatii- red naturalistid eesotsas õpetaja 1. mail korraldati linnas suur pa- vide ettevõtetesse. Asi oli tol ajal nii Linda Kasega viisid ellu 8-kordse raad-demonstratsioon ning kultuu- tähtis, et Riiklik Julgeolek esitas et- Lenini ordeni kavaleri akadeemik rimajas pidulik aktus, kus esinesid tekande EKP esimesele sekretärile Trofim Lõssenko katseid, pookides Saarde valla „Salme“ kolhoosi noo- sm Johannes Käbinile. Kolm pildikest Allikukivi Telliskivitööstusest. tomati kartulile. red lühinäidendiga „Lasteaed“. Üles Jääb pooleli. Kilingi-Nõmme metsamajand astusid ka Lavi ja Kilingi-Nõmme olev paukson

Ilmast ja põllust

„Siim teeb sillad soode peale (simu- ootamatult sügavat külmumist kuni saak koristatud ja hoidlasse paigu- toitumiseks taimejuuri, vilju, mu- seega soovitus lõks peibutussööda napäev 28.X), et mart saaks maale 10 cm, kohati hõredavõitu talirukkil tatud. Nüüd ehk oleks sobiv aeg üri- gulaid jm saadaval. Muti soodsaim tükiga üle hõõruda. Parimad palad tulla“ teadis vanarahvas. Edasi arut- 15 cm. Mullatemperatuur võrsumis- tada mügri/vesiroti nuhtlusele piir püügiaeg on juuni-juuli-august, on mahlased taimeosad: porgand, leti: „Kui mart külmetab, siis kadri sõlme sügavusel langes -0,5 kraa- panna. Väga palju on aastate kau- vihmaste päevadega, niiske mulla kartul, seller, söödapeet, õun. Mu- sulatab ja andres tinutab (külmetab) dile, eriti külmal päeval -1,7 kraa- pa kõneldud muttide kahjutegudest, olemasolul. Nii et vastupidi mügri tile sööta lõksu ei panda, lõksu võib veed jälle kinni. Aga kui mart sel di. Rüpsipõllul laiuva lehestiku all vesirotid on jäänud selle varju ja püüdmise võtetega. üle hõõruda mullaga. Lõkse peab aastal sulatab, siis kadri külmetab ja oli külmumissügavus 4 cm ringis, jõudsalt paljunema hakanud. Mut- Teiseks: tuleb leida üles kasutu- üles seadma võimalikult mitmes- andreski teeb vastupidi: tormi-tuis- temperatuur -0,5 kraadi. Võrsumi- tide tõrjeviisid panevad vesiroti ai- sel olevad käigurajad. Selleks kae- se käiku. ku, viskab märga lopsu (lund).“ Sel- ne septembri esimese dekaadi ruk- nult aevastama! Mõneti isegi aitame vata lahti ca 90 cm käiku ja jätta Lõhnaainetega tõrje on vähem line on meie ilmastiku käik hilissü- kikülvidel oli rahuldav – 3 võrsega, levimiskiirust suurendada. ööpäevaks seisma. Kui käigu ot- edukas, sest käikudes lendub va- gisel kuni püsivate külmadeni. Tea- ülekasvamist pole ilmselt kuivade- Karl Veberi 1993. a ilmunud sad pole kinni lükatud, siis käiku hepealsete avade kaudu gaas vm durid on märkinud viimastel küm- jahedate ilmadega märgata. Tali- raamatus „Mutt ja mügri aias“ kir- ei kasutata. Suletud – mullaga kin- lihtsalt õhku. Igasuguse tõrjeviisi nenditel varajase külma – arktilise nisu seisukord on kesisem, võrsed jeldab autor oma põhjalikus uuri- ni lükatud ava viitab muti tegutse- korral kehtib reegel: mügri reagee- õhu lühiajalisi sissetunge üha sage- nõrgavõitu. Üldiselt pole ilmastik mistöös muti ja mügri/vesiroti elu- misele. Kui mügri elupaik on lähe- rib kiiresti, väheste tundide jook- damini. Tuleb tuttav ette tänavugi! loodusele talveks ettevalmistuseks stiili erinevusi. Üritan kokkuvõtli- duses, siis suletakse tema poolt ava sul; muti tegutsemine selgub mõne Samas on sügise algusaegne soojem soodne. Järsud õhu- ja seejärel mul- kult olulisemat välja tuua. juba paari kuni kuue tunni jooksul. päeva või nädala möödudes. Kok- periood veninud oktoobri lõpupäe- latemperatuuri kõikumised üle +5 Esiteks: mügri parim püügiaeg Mügri ei talu tõmbetuult, võib ka kuvõttes peab jätkuma kannatust ja vini, seega taliviljakülvidel kasvu- kraadi päeval ja sügavad miinused on kuivapoolsel sügisel septemb- kohe uue käigu sisse lükata. tähelepanelikkust üsna pika aja väl- seisakut veel pole. Peale külmape- öösiti häirivad valguse kahanemise- ri lõpust kuni novembrini. Võib ka Edasi otsustatakse tõrjeviisi ka- tel. Edukat jahti! rioodi on lehestik taastanud erkro- ga seotud rütmi. Puudel-põõsastel veel hiljem, kui ei saja ja muld püsib sutamine. Tõhusam olevat lõksude- helise värvuse. püsis lehestik erakordselt kaua ro- mõõdukalt niiske või kuivapoolne. ga püüdmine. Mügri tabamiseks so- Svea Randmaa Jõgeva agrometeoroloogide helisena, lehtede langus oli oktoob- Varakevadel on sobivam aeg mul- bivat edukalt harilik rotilõks, mis mõõtmised talivilja põldudel 22.– ris kiire ja lühiajaline. la kuivamise algusest maikuuni. tuleks siduda maasse löödud vaia 25. oktoobrini näitasid mullapinna Aiapidajatel on peenramaadelt Mõte on selles, et poleks mügrile külge. Mügril on tugev lõhnataju, Nr 9 (152) kolmapäev, 29. oktoober 2014 7

H. Hanssoo 13. memoriaal males Mihklipäev lasteaias 10. oktoobril 2014 toimus Paide Ühisgümnaa- Kilingi-Nõmmest rohkem osavõtjaid polnud- Eesti rahvakalendris on mihklipäev suve lõ- mänge ja laule. Mihklipäevast alates hakka- siumis järjekordne H. Hanssoo mälestusturniir ki. Ometi on siit läinud aegadel tulnud ridamisi pu ja talve alguse püha. Mihklipäevast läks sid naised ketrama ja kuduma. Meestele jäid kiirmales noortele. Osa võtsid ka Eke Tomin- mängijaid, kes Eesti noortevõistlustel on saa- inimeste elu kergemaks: kõik välitööd pidid talus kõige raskemad tööd (põllu kündmine, ga ja Ago Tominga, kes õpivad vastavalt teist nud kõrgeid kohti. olema lõpetatud – vili põllult koristatud, kar- puutööd), selleks pidid nad tugevad olema. ja kolmandat aastat Kilingi-Nõmmes, kuid Eke järgmine võistlus on Tallinnas 12.–17. tul võetud ja juurvili keldris. Loomad aeti Tugevuse kontrollimiseks mängisime pere- maleharidust saavad Põhikooli malerin- nov. 2014, kus toimuvad Euroopa esivõistlu- lauta, sest vanasti usuti, et mihklipäeval lä- poja eestvõtmisel „Jõuvedamise mängu“. gis. Eke Tominga sai turniiri võitjaga võrdselt sed välk- ja kiirmales. Samuti ka maleülesan- heb hunt kurjaks ja muutub inimestele ja loo- Selgus, et jõudu meil jagub. punkte, kuid halvem lisanäitaja jättis ta teiseks, nete lahendamise EM ja riikidevaheline võist- madele ohtlikuks. Algasid tubased tööd. Mihklipäeval tehti ennustusi järgmiseks Ago Tominga oli neljas. Oma õpilaste tulemus- kondlik tšempionaat. Sooviks siis talle edu te- 29. septembril tähistasime lasteaias aastaks. Mihklipäeva ilus ilm pidavat tooma tega olen väga rahul, sest tegu oli tubli üleriigi- ma viiendal tiitlivõistlusel. Nüüdseks on 16- mihklipäeva. Lapsed olid kehastunud ko- külma talve. Ilm oligi tol päeval ilus, kas ta lise võistlusega, kus osavõtjaid oli ligi 150. aastane noormees oma elus viibinud malevõist- duloomadeks ja -lindudeks. Kõik tegelased ka külma toob – eks näeme! Saarde valla kontekstis on sellel võistlusel lustel umbes 450 päeva, Ago Tominga aga um- said ennast laulu „Taadil tare künka peal“ Kõik said lustida, siinkohal suur tänu veel lisaaspektid. Nimelt oli Hillar Hanssoo bes 400 päeva. saatel näidata. Proovisime meiegi „Hundi- tublidele lastevanematele vahvate maskide (1927–2002) aastatel 1956–1973 Kilingi-Nõm- Raivo Raaliste jooksu“ joosta. ja peakatete eest! me keskkooli lugupeetud direktor ja ta on Ki- Eit ja taat tutvustasid mihklipäevakombeid, Annika ja Heili lingi-Nõmme aukodanik. Üllatav seetõttu, et 1. Kilingi-Nõmme lahtised MV discgolfis Kevadel valmis „Teeme ära” kampaania kor- p). Kolmas koht selgitati ümbervisetega nel- ras Kilingi-Nõmme staadioni ümbrusesse ja mehe vahel, CTP-ga ehk lähima viske- metsa 9 korviga discgolfi rada. Rada aitasid ga korvile. Kõigi võistlejate silme all soori- paigaldada ja koristada ligi sadakond inimest. tas päeva ainsa Hole-In-One Martti Ojamaa Suvel leidis uus ajaviitepaik hulgaliselt har- 80 meetrise viskega. See tagas talle kolman- rastajaid. Kilingi-Nõmme inimesed võõrus- da koha. Naiste teise koha võitis Triinu Hurt tasid mitmete spordivõistlustega ülejäänud (76 p) ja kolmanda kilinginõmmelane Merle eestimaalasi. Teiste spordialade seas peeti Statsenko (78 p). Eraldi medaliarvestust pee- võistluseid ka discgolfis. Otsustasime alus- ti Saarde valla esindajatele. Paremuselt tei- tada veel sellel sügisel Saarde valla discgo- ne ja kolmas naine olid Kristi Vahi (86 p) ja lfi traditsioonidega. Paljud SK Saarde spor- Helle Berg (88 p). Parima Saarde valla me- divõistluste karikad on kujundanud Pärnu hena saavutas Madis Aal kokkuvõttes 9. ko- kiviraidur Ivo Vaher Vahtra (alias Morsk). ha (69 p). Talle järgnesid Mihkel Nuut (70 Nii tellisime nüüdki temalt aastateks rända- p) ja Uku Mark Pärtel (72 p). Suured tänud va karika, millele igal aastal graveeritakse toetajatele. Kolmele esikoha võitnule tasuta Kilingi-Nõmme lahtiste discgolfi MV pari- sõiduauto ülevaatus Lavi Autoteeninduses ja ma mehe ja naise nimed. Esimesed Kilingi- üks rehvivahetus Renzo autoremonditööko- Nõmme lahtised meistrivõistlused discgo- jas. Teistele ja kolmandatele kohtadele jaga- Lõbus pidu Krõllis. lfis toimusid 11. oktoobril 2014. Esimene ti meie piirkonna mesinike meepurke ja põl- meeste võitja on Ivo Linder Paikuselt, kes lupidajate kartulikotte. Aitäh Jaan ja Pilvi Taekwon-Do treeningud õpilastele läbis ainsana mõlemad ringid kolmega alla Mägile, Karl ja Juulika Ruukelile ning Rai- Eelkõige Kilingi-Nõmme, aga ka teistel Saarde valla õpilastel on väga vedanud sedavõrd in- pari (võidusumma 60 punkti). Naiste esiko- vo Tõnissonile. Imeilusate lillekimpude eest nustunud Taekwon-Do treeneri näol nagu Johan Sepp. Eesti, Balti ja Euroopa meistrivõist- ha viis Viljandisse Katrina Kauber . Ülejää- täname lillepoodi „Lumiroos“. Suur tänu ka luste medalid on kinnituseks suurepärastele oskustele. Meistriks saamisel on vaja palju har- nud meeste medalikohad läksid samuti Vil- Kilingi-Nõmme majandusühistule ja Disc- jutada. Osa treeninguid toimuvad Kilingi-Nõmme spordihoones. Johan on nõus omandatud jandisse. Teise koha võitis Raido Seegel (63 Sport OÜ-le. TOIVO TALLO teadmisi lahkelt igas vanuses huvilistega jagama. Eelnev kogemus pole tähtis! Grupitreeningud toimuvad esmaspäeviti kell 16.00 Kilingi-Nõmme spordihoones. Jagatakse algteadmisi enesekaitseks. Õpitakse olema distsiplineeritum, enesekaitse teh- nika valdamist ja arendamist. Treeningud toimuvad eraldi väikestele ja suurematele. Info: Johan Sepp +37256732991

Kolme koolimaja jooks külalistele. Operatiivse tegutsemise kiipide- Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi neli aastat ta- ga ajavõtusüsteemiga tagas OÜ Antrotsen- gasi algatatud sünnipäevajooks hoiab jätku- ter Urmas Paejärve juhtimisel. Kartin Vin- valt pidulisi koos. Raja läbinutest suurema keli kolmeaastane võitudeseeria katkes osalt hulga moodustavad praegused kooliõpilased. seoses pere juurdekasvu ootusega. Enama kui Lisandub neidki, kellel on Kilingi-Nõmmega 30 sekundiga parandas naiste rajarekordit ja seonduv mälestus möödunud kooliteest. On saavutas tänavuse võidu Õnne-Liina Jakob- ka päris kontvõõraid, kellele lihtsalt meeldi- son Tallinnast, järgnesid Kattri Reinula (Kei- vad rahvajooksud. Et kõige tublimaid tubli- la vald) ja Gerda Koop (Kil-Nõmme). Meeste dest eristada, suurendasid korraldajad sel aas- parimana kaitses möödunudaastast esikohta tal vanuseklasside arvu. Medaleid jagati esi- Jaanus Mäe Martin Tarkpea ja vanema venna mesele kolmele kümnes vanuserühmas (U-10; Tambeti ees (kõik Pärnu). Kalle Koop Saar- U-12; U-14; U-16; mehed ja naised). Lisaks de valla parimana pidi teist aastat järjest lep- Nii mängitakse discgolfi! eriauhinnad toetajatelt silmapaistvamatele pima neljanda kohaga. 8 Nr 9 (152) kolmapäev, 29. oktoober 2014

Reedel, 31. 10. kell 18 Kilingi-Nõmme Klubis klubi Eakas kokkusaamine NORA SINIJÄRV 24.09.2014 LEONIDA JÜRISOO 93 Pühapäeval, 02. 11. kell 17 Kilingi-Nõmme Klubis EVERT USIN 24.09.2014 MARET SAI 93 mängufilm „Kirsitubakas” MIA KINGISSEPP 02.10.2014 Ann SAAR 92 ASTRID KANARBIK 12.10.2014 JELENA KASELA 89 Kolmapäeval, 05. 11. kell 11.30 Kilingi-Nõmme Raamatukogus DEIVID KUKKE 06.10.2014 LEIDA KARON 88 kirjanikud kohtuvad lugejatega VALLI BLUMFELDT 87 Kolmapäeval, 05. 11. kell 11.30 Kil-Nõmme Gümnaasiumi VILMA TALTS 86 algklasside majas kirjanikud kohtuvad lastega HELJO KREITAL 86 SALE MITT 85 Reedel, 07. 11. kell 10 Kilingi-Nõmme Klubis MILVI RIST 75 OÜ Silmarõõm silmade kontroll VILMA STIMMER 75 Laupäeval, 08. 11. kell 16 Kilingi-Nõmme Klubis VEERA TOOTS TOIVO TAAR 75 vanamuusikaansambli Rondellus kontsert 18.07.1922 – 22.09.2014 Pühapäeval, 09. 11. kell 9 Kilingi-Nõmme Suveaias AINO PÄRNI laat 20.06.1932 – 25.09.2014 Pühapäeval, 09. 11. kell 10 PHKH Voltveti Koolituskeskuses isadepäeva maleturniir HARRI KALDMA SILMADE KONTROLL 28.04.1948 – 30.09.2014 Teisipäeval, 11. 11. kell 18 Kilingi-Nõmme Klubis SILMARÕHU MÕÕTMINE mälumäng OLJU TEEARU PRILLIDE MÜÜK Neljapäeval, 13. 11. kell 11.30 Kilingi-Nõmme Klubis 11.10.1936 – 04.10.2014 PRILLIDE PISIREMONT Laste- ja Noorteteater REKY etendus „Pöial-Liisi” OPTILISED Laupäeval, 15. 11. kell 15 Kilingi-Nõmme Klubis LIISI KOLTŠINA PÄIKESEPRILLID Pärnu Muuseumi seminar 08.04.1946 – 09.10.2014

Laupäeval, 15. 11. kell 19 Kilingi-Nõmme Klubis ARMILDE TALTS Klubirock 2014 30.09.1930 – 11.10.2014 07. november 2014. a Teisipäeval, 18. 11. kell 18 Vabaajakeskuses Martade teemaõhtu KELLA 10:00-st

Neljapäeval, 20. 11. kell 14 Vabaajakeskuses Hea hobusesõber, kui sulle meeldib ratsutada KILINGI-NÕMME diabeedikute seltsi kokkusaamine või hobustega tegeleda, siis helista telefonil KLUBIS Reedel, 21. 11. kell 19 Kilingi-Nõmme Klubis 56647314 Anne. Seasaare Näiemängu Seltsi etendus „Toonekurg” Silmade kontroll maksab 10 €. Prillitellijale on kontroll TASUTA. Reedel, 28. 11. kell 16 Kilingi-Nõmme Klubis Info ja eelregistreerimine klubi Eakas kokkusaamine tel 4490135. Pühapäeval, 30. 11. kell 16 Kilingi-Nõmme Klubis kontserdisari „Muusika Eestimaale” Baroki puudutus Maria Listra (sopran) Pühapäeval, 30. 11. kell 18 advendiküünla süütamine

Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Pangabussi peatused:

Mõisaküla IV kvartalis linnavalitsuse juures 13. ja 20. novembril kell 9.00–11.00 4. ja 18. detsembril Kilingi-Nõmme klubi ees kell 12.00–14.30

Tihemetsa IV kvartalis kaupluse juures 20. novembril kell 15.00–16.00 4. detsembril

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Pottsepatööd Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi Pliidid, ahjud,kaminad, teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. ehitus ja remont Tel. 55 506 605 Hannes e-mail [email protected]