Saarde Valla ÜVK Arengukava 2013-2025

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Saarde Valla ÜVK Arengukava 2013-2025 SAARDE VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 – 2025 EUROPOLIS OÜ Veebruar 2014 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 5 2. ÕIGUSLIK BAAS 7 3. VEERESSURSID JA KASUTUS 14 3.1. Vee erikasutusload 14 3.2. Puurkaevud 14 3.3. Põhjavee kvaliteet 17 3.4. Teostatud uuringud ja arendustööd 17 3.5. Olemasolevad tehnovõrkude joonised 17 4. KESKKOND 19 4.1. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava 19 4.2. Loodusressursid 20 4.2.1 Ehitusgeoloogilised tingimused ja põhjavesi 20 4.2.2 Pinnavesi 21 5. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 22 5.1. Üldandmed 22 5.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed 22 5.4. Vee tarbimine ja veekadu 26 5.5. Kohalik omavalitsus 27 5.6. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad 32 5.7. Järelevalve teostamine 33 6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 35 6.1. Kilingi-Nõmme linn 35 Ühisveevärgi objektid 35 6.1.1 Puurkaev – pumplad 35 6.1.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 40 6.1.3 Veetorustik 41 6.1.4 Tuletõrjeveevõtt 42 Ühiskanalisatsiooni objektid 42 6.1.5 Reoveepuhastusseadmed 42 6.1.6 Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad 44 6.2. Tihemetsa alevik 45 Ühisveevärgi objektid 46 6.2.1 Puurkaev – pumplad 46 6.2.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 47 6.2.3 Veetorustikud 48 6.2.4 Tuletõrjeveevõtt 49 Ühiskanalisatsiooni objektid 49 6.2.5 Reoveepuhastusseadmed 49 6.2.6 Reoveetorustikud, reoveepumplad ja sadeveesüsteem 50 6.3. Tali küla 51 Ühisveevärgi objektid 51 6.3.1 Puurkaev – pumplad 51 6.3.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet 53 6.3.3 Veetorustikud 53 6.3.4 Tuletõrjeveevõtt 54 2 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 Ühiskanalisatsiooni objektid 54 6.3.5 Reoveepuhastusseadmed 54 6.3.6 Reoveetorustikud 55 6.4. Tõlla küla 56 Ühisveevärgi objektid 56 6.4.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 56 6.4.2 Veetorustikud 57 6.4.3 Tuletõrjeveevõtt 57 Ühiskanalisatsiooni objektid 57 6.4.4 Reoveepuhastusseadmed 57 6.4.5 Reoveetorustikud 58 6.5. Saarde küla 59 Ühisveevärgi objektid 59 6.5.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 59 6.5.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet 61 6.5.3 Veetorustikud 62 6.5.4 Tuletõrjeveevõtt 62 Ühiskanalisatsiooni objektid 62 6.5.5 Reoveepuhastus 63 6.5.6 Reoveetorustikud ja sadevesi 65 6.6. Veelikse küla 65 Ühisveevärgi objektid 66 6.6.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 66 6.6.2 Veetorustikud 68 6.6.3 Tuletõrjeveevõtt 69 Ühiskanalisatsiooni objektid 69 6.6.4 Reoveepuhastusseadmed 69 6.6.5 Reoveetorustikud ja reoveepumpla 70 6.7. Lodja küla 70 Ühisveevärgi objektid 71 6.7.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 71 6.7.2 Veetorustikud 72 6.7.3 Tuletõrjeveevõtt 72 6.8. Kalita küla 72 Ühisveevärgi objektid 72 6.8.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 72 6.8.2 Veetorustikud 73 6.8.3 Tuletõrjeveevõtt 73 7. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 74 7.1. Strateegilised eesmärgid 74 7.2. Arendamise põhimõtted 74 7.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad 74 7.4. Investeeringud 75 7.5. Omafinantseeringu rahastamine 79 7.6. Investeeringute amortisatsioon 80 7.7. Investeeringute tulemused: tarbijate arvu muutumine 82 7.8. Nõudlusanalüüs 85 7.9. Veetootmise ja puhastitesse mineva reoveekoguse prognoos 88 7.10. Arendusstrateegia kulude prognoos 92 7.11. Veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks 97 3 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 LISAD LISA 1 KILINGI-NÕMME REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMISE TEHNOLOOGILINE KIRJELDUS LISA 2 SAARDE KOMMUNAAL OÜ KEHTIV VEE-ERIKASUTUSLUBA JA SELLE LISAD LISA 3 SAARDE ÜVK ARENGUKAVA POTENTSIAALSETE INVESTEERINGUTE ASENDISKEEMID LISA 4 SAARDE ÜVK ARENGUKAVA POTENTSIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHULOENDID 4 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 1. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel (edaspidi ÜVK arengukava). ÜVK arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ning vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt kord nelja aasta tagant. Vastavalt ÜVK-seadusele peab kava sisaldama: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on ühisveevärk ja - kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Sellest tulenevalt hõlmab Saarde valla ÜVK arengukava kaheksat asulat – Kilingi-Nõmme linna, Tihemetsa alevikku ning Saarde, Tali, Tõlla, Veelikse, Lodja ning Kalita küla. Kuni 2028 aastani Saarde valla arengutegevusi planeeriva Saarde valla arengukava kohaselt on valla peamisteks üldeesmärkideks tagada piirkonna tasakaalustatud areng, milles on kesksele kohale paigutatud inimene, arvestatuna tema vajadusi ja säilitades vajaduste rahuldamisel elukeskkonda säästva majandamise ja arengu printsiibil. Planeeritud arendustegevus lähtub püstitatud eesmärkidest, milleks on tegevused, mis on kooskõlas strateegiliste üldiste eesmärkidega. Saarde valla strateegilisteks üldiseks eesmärgiks veemajandusvaldkonnas on rekonstrueeritud ja majanduslikult optimaalselt haaratud kasutajate hulgaga ühisvee ja –kanalisatsioonisüsteemid Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Saarde valla tiheasustuspiirkondades peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arengukavaga fikseeritud tingimuste ja nõuetega. 5 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 Saarde valla investeeringuvajadus vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaasajastamiseks ning arendamiseks ületab valla rahalised võimalused ning seetõttu on vajalik rekonstruktsiooni- ja ehitustöödeks kasutada Eesti riiklike ning Euroopa Liidu fondide abi. Abiprojektide elluviimisel tuleb kindlasti silmas pidada olulist põhimõtet, et ehitustöödele järgnev vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimine, hooldamine ja edasiarendamine oleks jätkusuutlik süsteemi kogu järgneval „eluperioodil”. Käesolev Saarde valla ÜVK arengukava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. 6 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 2. ÕIGUSLIK BAAS Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni planeerimisel ja arendamisel peab lähtuma asjakohastest Euroopa Liidu direktiividest ning Eesti Vabariigi õigusaktidest. EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID: Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) 2000.aastal jõustunud veepoliitika raamdirektiiviga sätestatakse vee (s.h. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi Euroopa veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veeekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvak ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. Vee kaitse ja kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret. Asulareovee direktiiv ((91/271/EMÜ) Asulareovee direktiiv reguleerib asulatest ning tööstusest pärineva reovee kogumist, töötlemist ja keskkonda tagasi juhtimist, et kaitsta veekogusid ja põhjavett reostumise eest. Kuna kõikidest väiksematest asulatest või küladest ei ole majanduslikult põhjendatud juhtida reovett reoveepuhastisse, mis asub mitmete kilomeetrite kaugusel, siis määratleb direktiiv reoveekogumisala mõiste, mis tähendab piirkonda, kus on piisavalt palju elanikke või majanduslikku tegevust, et ehitada kanalisatsioon ja koguda kokku reovesi. Samuti kehtestatakse direktiiviga kokku kogutud, töödeldud ning keskkonda tagasi juhtitavale reoveele nõuded ning reostusnäitajatele piirväärtused, mkida tuleb puhastamisel saavutada. Iirväärtused ja nõuded puhastusprotsessile on kehtestatud vastavalt reoveehulgale, mille suurust arvutatakse inimekvivalentides, s.o. ühikutes, mis on võrdelised ühe inimese poolt tekitatava keskmise seostuse hulgaga ööpäevas. Nõuded reoveepuhastusele on rangemad siis, kui suubla on reostusele tundlikum. Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) üleminekuperiood kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite
Recommended publications
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • Rail Balticu Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramiseks Algatas Vabariigi 502 2086
    8KUULUTUSED| EKL | |Pärnu Pärnu Postimees Postimees 11.11. JUUNIJUUNI 20202020 Lae, loe ja kanna värsket kevadmoodi! Laadi alla Elu24 äpp ja võida Denim Dreami 100 € kinkekaart! Loe lähemalt elu24.ee/kevadmood Puhastame kraavid ja kinnistud VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED. võsast tasuta! 5880 4028. Tel 5622 6895. ENNU POISID. Hekitaimed liguster 45 tk ja 2aasta- Puit- ja parkettpõrandate lihvimine, Suurte ja ohtlike puude langetami- sed pistoksad 20 tk. 5660 7009. viimistlus, taastamine. Tel 515 4056. ne. 517 5783. Hobuse kõdusõnnik. 5595 9144. Puksiiriteenus (5 t). Tel 5595 9144. Teeme ehitus-, remondi- ja vii- mistlustöid. Tel 504 3610. Rahandusministeerium teavitab Ostan MTZ ja lääne traktoreid. Puur- ja küttekaevude puurimine; 5609 6431. pumpade, rauaeraldusfiltrite ja Pärnu maakonnaplaneeringu «Rail Balticu raudtee septikute paigaldus; vee-, kaevu-, ST kanalisatsioonitööd. Tel 521 7415, trassi koridori asukoha määramine» ja keskkonnamõju www.baltipuurkaev.ee. strateegilise hindamise (KSH) menetluste uuendamisest 3 t tagaluuktõstukiga veok, vaja- dusel ka töömehed. 5595 9144. Elamute soojustamise ja ümberehitamise projektid. Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks algatas Vabariigi 502 2086. valitsus 12.04.2012 korraldusega nr 173 «Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. raudtee trassi koridori asukoha määramiseks». Pärnu maavanem algatas maakonnaplaneeringu KSH 23.04.2012 korraldusega nr 267. Riigihalduse minister kehtestas koostatud Pärnu maakonnaplaneeringu Kalmistute hooldus. 5886 4471. 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 «Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine». Rauakola äravedu (ka väike ko- gus). 5814 5151. Riigikohtu 19.05.2020 asjas nr 3-18-529 tehtud otsusega tühistati riigihalduse ministri 13.02.2018 Katuse-, fassaadi-, üldehitustööd. 5672 0603. käskkirjaga kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering «Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha Salvkaevude kaevamine, puhasta- määramine» trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas.
    [Show full text]
  • Saarde Valla Ühisveevärgi- Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019 – 2030
    Lisa nr 1 Saarde Vallavolikogu 23.01.2019.a määrus nr 2 SAARDE VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019 – 2030 EUROPOLIS OÜ Jaanuar 2019 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ÕIGUSLIK BAAS 8 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid 8 2.2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021 9 2.3 Omavalitsuse õigusaktid 11 2.4 Vee erikasutusload ja põhjavee varud 12 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlm 13 3 KESKKONNAÜLEVAADE 15 3.1 Maastik, pinnavormid 15 3.2 Ehitusgeoloogilised tingimused 15 3.3 Põhjavee kaitstus 15 3.4 Pinnavesi ja vooluveekogud 17 3.5 Looduskaitse 19 4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 22 4.1 Üldandmed 22 4.2 Elanikkonna tarbimise taustandmed 23 4.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tarbijaskonna muutused olevikus ja lähitulevikus 26 4.4 Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele 27 4.5 Ettevõtete-asutuste veeteenuste tarbimine ja tarbimisprognoos 27 4.6 Ühiktarbimine 27 4.7 Kohalik omavalitsus 28 4.8 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja 30 5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD32 5.1 Kilingi-Nõmme linn 32 Ühisveevärgi objektid 32 5.1.1 Puurkaev – pumplad 32 5.1.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 37 5.1.3 Veetorustikud 41 5.1.4 Tuletõrjeveevõtt 42 Ühiskanalisatsiooni objektid 42 5.1.5 Reoveepuhastusseadmed 42 5.1.6 Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja sademeveekanalisatsioon 55 5.2. Tihemetsa alevik 57 Ühisveevärgi objektid 57 5.2.1 Puurkaev – pumplad 57 5.2.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 62 5.2.3 Veetorustikud 64 5.2.4 Tuletõrjeveevõtt 64 Ühiskanalisatsiooni objektid 64 5.2.5 Reoveepuhastusseadmed 64 5.2.6 Reoveetorustikud, reoveepumpla ja sadeveesüsteem 71 5.3.
    [Show full text]
  • Saarde Valla Jäätmekava 2018-2023“ Lisa
    Saarde Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 32 „Saarde valla jäätmekava 2018-2023“ Lisa Saarde valla jäätmekava 2018-2023 2018 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Saarde valla üldiseloomustus ............................................................................................. 5 1.1. Asutused ja ettevõtted .................................................................................................. 8 2. Valla jäätmehoolduse ülevaade .......................................................................................... 9 2.1. Jäätmekäitluskohad .................................................................................................... 12 2.2. Jäätmeteke ................................................................................................................. 12 2.2.1. Olmejäätmed ...................................................................................................... 15 2.2.2. Pakend ja pakendijäätmed .................................................................................. 16 2.2.3. Biolagunevad jäätmed ........................................................................................ 20 2.2.4. Paber ja kartong .................................................................................................. 21 2.2.5. Tekstiilijäätmed .................................................................................................. 22 2.2.6. Suurjäätmed .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Saarde Valla Sünnipäeva Tähistamine Heal Lapsel on Mitu Nime, Karming
    SAARDE KIHELKONNA HÄÄLEKANDJA Nr 11 (203) 22. november 2019 Hind 0.30 € Saarde valla sünnipäeva tähistamine Heal lapsel on mitu nime, Karming. Saarde vallal on mitu sün- Isade seas kõige popu- nipäeva. Esmakordselt sai laarsem töötuba oli Õnnela Saarde vald oma sünnipäeva Teearu juhendatud „Ka tähistada 80 aastat tagasi, Sinust võib saada Henn teistkordselt 14 aastat tagasi Rebane“. Vibusporti Dago ja kolmandat korda kaks Reidla juhendamisel sai aastat tagasi. Seda kõike proovida igaüks, nii väike- tähistasime me 19. oktoobril laps kui vanaema. Meister- Tihemetsa Spordihoones toi- damise töötuba viisid läbi munud perepäeval ja sama Katrin Vainlo ja Tiina Pihu päeva õhtul pidulikul sünni- ning Vaprushelmeid aitasid päevapeol Kilingi-Nõmme vormida Külli Kidra ja Kris- Klubis. tiina Välja. Helitehniliste lahenduste pakkumiseks tuli Perepäev Tihemetsa appi Heli Juhkamsoo. Spordihoones Peredel oli võimalus osa Perepäeva eel toimus üles- võtta aarete jahist, lapsi rõõ- kutse valla hallatavatele mustas glitter-tatoveerin- asutustele ja nendes toimeta- gute tegija ja Pipi. vatele huvitegevusringidele, Perepäeva lõpetasime et päeva sisustamisel kaasa imemaitsva tordi söömisega Saarde valla perepäev. Foto: Marie Kielas Saarde valla perepäev, Õnnela lüüa ja oma ettevõtmised nautides samas Tiiu Tam- Teearu õpituba. Foto: Marie Kielas tavapärasest keskkonnast miste loodud ilu meie ümber. Kõveri Puhkekeskus, välja tuua. Perepäeva eest- Siinkohal täname süda- Kilingi-Nõmme Gümnaa- vedajate rõõmuks vasta- mest asutusi, kes meie sium, MTÜ Vibusport, sid üleskutsele positiivselt sündmuse õnnestumisse VK Githa, Kilingi-Nõmme väga paljud. Nii olidki meid panustasid kas tegutseja või Klubi, Keldrikohvik, OÜ tol päeval muusikaga rõõ- toetajana. Oberis. mustamas Kilingi-Nõmme Aitäh: Tihemetsa Spor- Aitäh Talvi Saar ja Toivo Muusikakooli õpilased, dihoone, Tihemetsa Loo- Tallo, et ideega perepäev KiVaKese lauljad ning arm- metuba, Tihemetsa Raa- ellu viia, kaasa tulite! sad kanneldajad Tihemetsa matukogu, Kilingi-Nõmme Tänaseks meieni jõudnud Loometoast.
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud 2018 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • Peatuse Nimi Stop Code Asula L-Est X L-Est Y Kortleone Jäärja 6 436 905
    peatuse_nimi stop_code asula L-Est X L-Est Y märkus Kortleone Jäärja 6 436 905,6 559 664,2 ettepanek puudub esitatud nimekirjast Kortleone Jäärja 6 436 798,7 559 643,5 ettepanek puudub esitatud nimekirjast Jäärja Jäärja 6 434 024,7 559 974,7 ettepanek puudub esitatud nimekirjast Jäärja Jäärja 6 433 946,9 559 946,9 ettepanek puudub esitatud nimekirjast Kalita 6700209-1 Kalita küla 6439877,93 554434,93 olemas Kalita 6700208-1 Kalita küla 6439870,97 554477,96 olemas Kargoja 6700231-1 Kalita küla 6438873,98 553491,06 olemas Kargoja 6700232-1 Kalita küla 6438909,07 553516,05 olemas Külge 6700395-1 Kalita küla 6438752,99 551686,07 olemas Külge 6700394-1 Kalita küla 6438743,06 551646,02 olemas Kamali 6700219-1 Kamali küla 6452641,92 569485,03 olemas Kamali 6700220-1 Kamali küla 6452653,01 569499,93 olemas Karaski 6700229-1 Kamali küla 6452106,02 568358,94 olemas Karaski 6700230-1 Kamali küla 6452124,06 568361,92 olemas Mälgandi 6700599-1 Kamali küla 6453949,00 570326,00 olemas Mälgandi 6700598-1 Kamali küla 6453960,00 570314,00 olemas Sosi 6700932-1 Kamali küla 6453013,98 570675,01 olemas Sosi 6700933-1 Kamali küla 6453002,06 570661,93 olemas Kanaküla 6700222-1 Kanaküla küla 6456505,95 566759,02 olemas Kanaküla 6700221-1 Kanaküla küla 6456540,04 566792,94 olemas Kalmetu Kanaküla küla 6 457 027,8 568 763,6 olemas puudub esitatud nimekirjast Kalmetu Kanaküla küla 6 457 048,1 568 778,2 olemas puudub esitatud nimekirjast Kerema Kanaküla küla 6 458 763,6 573 221,0 olemas puudub esitatud nimekirjast Kerema Kanaküla küla 6 458 759,6 573 184,2 olemas
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Linna, Saarde Valla Ja Tali Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Kilingi-Nõmme Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 49, 0 Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemislepingu ja lisade kinnitamine Kilingi-Nõmme Linnavolikogu 13. aprilli 2005. a otsus nr 67 Seoses algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, juhindudes «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) §-dest 9 ja 91, aluseks võttes Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ajutise ühiskomisjoni põhimääruse (kinnitatud Kilingi-Nõmme Linnavolikogu 15.09.2004. a otsusega nr 45, Saarde Vallavolikogu 16.09.2004. a otsusega nr 76, Tali Vallavolikogu 20.09.2004. a otsusega nr 35), ajutise ühiskomisjoni poolt koostatud ja avalikkusele tutvumiseks välja pandud ühinemislepingu projekti, samuti ühiskomisjoni 12.04.2005. a istungi otsuse ettepanekute ja vastuväidete kohta, Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping koos lisadega (lisatud). 2.Anda volitus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esimehele Kalle Kiipus’ele ühinemislepingule ja lisadele allakirjutamiseks. 3.Avalikustada ühinemisleping Kilingi-Nõmme linna veebilehel ja avaldada Riigi Teatajas. 4.Otsus jõustub teatavakstegemisel. Volikogu esimees Kalle KIIPUS KINNITATUD Kilingi-Nõmme Linnavolikogu 13. aprilli 2005. a otsusega nr 67; Saarde Vallavolikogu 13. aprilli 2005. a otsusega nr 113; Tali Vallavolikogu 13. aprilli 2005. a otsusega nr 25 Seoses algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, juhindudes «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) §-st 9¹, lähtudes Tali Vallavolikogu 21. juuni 2004. a otsusest nr 27, Saarde Vallavolikogu 17.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]