SAARDE VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 – 2025

EUROPOLIS OÜ Veebruar 2014

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 5 2. ÕIGUSLIK BAAS 7 3. VEERESSURSID JA KASUTUS 14 3.1. Vee erikasutusload 14 3.2. Puurkaevud 14 3.3. Põhjavee kvaliteet 17 3.4. Teostatud uuringud ja arendustööd 17 3.5. Olemasolevad tehnovõrkude joonised 17 4. KESKKOND 19 4.1. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava 19 4.2. Loodusressursid 20 4.2.1 Ehitusgeoloogilised tingimused ja põhjavesi 20 4.2.2 Pinnavesi 21 5. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 22 5.1. Üldandmed 22 5.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed 22 5.4. Vee tarbimine ja veekadu 26 5.5. Kohalik omavalitsus 27 5.6. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad 32 5.7. Järelevalve teostamine 33 6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 35 6.1. Kilingi-Nõmme linn 35 Ühisveevärgi objektid 35 6.1.1 Puurkaev – pumplad 35 6.1.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 40 6.1.3 Veetorustik 41 6.1.4 Tuletõrjeveevõtt 42 Ühiskanalisatsiooni objektid 42 6.1.5 Reoveepuhastusseadmed 42 6.1.6 Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad 44 6.2. Tihemetsa alevik 45 Ühisveevärgi objektid 46 6.2.1 Puurkaev – pumplad 46 6.2.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 47 6.2.3 Veetorustikud 48 6.2.4 Tuletõrjeveevõtt 49 Ühiskanalisatsiooni objektid 49 6.2.5 Reoveepuhastusseadmed 49 6.2.6 Reoveetorustikud, reoveepumplad ja sadeveesüsteem 50 6.3. Tali küla 51 Ühisveevärgi objektid 51 6.3.1 Puurkaev – pumplad 51 6.3.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet 53 6.3.3 Veetorustikud 53 6.3.4 Tuletõrjeveevõtt 54

2 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Ühiskanalisatsiooni objektid 54 6.3.5 Reoveepuhastusseadmed 54 6.3.6 Reoveetorustikud 55 6.4. Tõlla küla 56 Ühisveevärgi objektid 56 6.4.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 56 6.4.2 Veetorustikud 57 6.4.3 Tuletõrjeveevõtt 57 Ühiskanalisatsiooni objektid 57 6.4.4 Reoveepuhastusseadmed 57 6.4.5 Reoveetorustikud 58 6.5. Saarde küla 59 Ühisveevärgi objektid 59 6.5.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 59 6.5.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet 61 6.5.3 Veetorustikud 62 6.5.4 Tuletõrjeveevõtt 62 Ühiskanalisatsiooni objektid 62 6.5.5 Reoveepuhastus 63 6.5.6 Reoveetorustikud ja sadevesi 65 6.6. Veelikse küla 65 Ühisveevärgi objektid 66 6.6.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 66 6.6.2 Veetorustikud 68 6.6.3 Tuletõrjeveevõtt 69 Ühiskanalisatsiooni objektid 69 6.6.4 Reoveepuhastusseadmed 69 6.6.5 Reoveetorustikud ja reoveepumpla 70 6.7. Lodja küla 70 Ühisveevärgi objektid 71 6.7.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 71 6.7.2 Veetorustikud 72 6.7.3 Tuletõrjeveevõtt 72 6.8. Kalita küla 72 Ühisveevärgi objektid 72 6.8.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 72 6.8.2 Veetorustikud 73 6.8.3 Tuletõrjeveevõtt 73 7. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 74 7.1. Strateegilised eesmärgid 74 7.2. Arendamise põhimõtted 74 7.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad 74 7.4. Investeeringud 75 7.5. Omafinantseeringu rahastamine 79 7.6. Investeeringute amortisatsioon 80 7.7. Investeeringute tulemused: tarbijate arvu muutumine 82 7.8. Nõudlusanalüüs 85 7.9. Veetootmise ja puhastitesse mineva reoveekoguse prognoos 88 7.10. Arendusstrateegia kulude prognoos 92 7.11. Veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks 97

3 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

LISAD

LISA 1 KILINGI-NÕMME REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMISE TEHNOLOOGILINE KIRJELDUS

LISA 2 SAARDE KOMMUNAAL OÜ KEHTIV VEE-ERIKASUTUSLUBA JA SELLE LISAD

LISA 3 SAARDE ÜVK ARENGUKAVA POTENTSIAALSETE INVESTEERINGUTE ASENDISKEEMID

LISA 4 SAARDE ÜVK ARENGUKAVA POTENTSIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHULOENDID

4 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

1. SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel (edaspidi ÜVK arengukava).

ÜVK arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ning vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt kord nelja aasta tagant. Vastavalt ÜVK-seadusele peab kava sisaldama: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on ühisveevärk ja - kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Sellest tulenevalt hõlmab Saarde valla ÜVK arengukava kaheksat asulat – Kilingi-Nõmme linna, Tihemetsa alevikku ning Saarde, Tali, Tõlla, Veelikse, Lodja ning Kalita küla.

Kuni 2028 aastani Saarde valla arengutegevusi planeeriva Saarde valla arengukava kohaselt on valla peamisteks üldeesmärkideks tagada piirkonna tasakaalustatud areng, milles on kesksele kohale paigutatud inimene, arvestatuna tema vajadusi ja säilitades vajaduste rahuldamisel elukeskkonda säästva majandamise ja arengu printsiibil. Planeeritud arendustegevus lähtub püstitatud eesmärkidest, milleks on tegevused, mis on kooskõlas strateegiliste üldiste eesmärkidega. Saarde valla strateegilisteks üldiseks eesmärgiks veemajandusvaldkonnas on rekonstrueeritud ja majanduslikult optimaalselt haaratud kasutajate hulgaga ühisvee ja –kanalisatsioonisüsteemid

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Saarde valla tiheasustuspiirkondades peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arengukavaga fikseeritud tingimuste ja nõuetega.

5 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Saarde valla investeeringuvajadus vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaasajastamiseks ning arendamiseks ületab valla rahalised võimalused ning seetõttu on vajalik rekonstruktsiooni- ja ehitustöödeks kasutada Eesti riiklike ning Euroopa Liidu fondide abi. Abiprojektide elluviimisel tuleb kindlasti silmas pidada olulist põhimõtet, et ehitustöödele järgnev vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimine, hooldamine ja edasiarendamine oleks jätkusuutlik süsteemi kogu järgneval „eluperioodil”.

Käesolev Saarde valla ÜVK arengukava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega.

6 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

2. ÕIGUSLIK BAAS Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni planeerimisel ja arendamisel peab lähtuma asjakohastest Euroopa Liidu direktiividest ning Eesti Vabariigi õigusaktidest.

EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID:

Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) 2000.aastal jõustunud veepoliitika raamdirektiiviga sätestatakse vee (s.h. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi Euroopa veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veeekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvak ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. Vee kaitse ja kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret.

Asulareovee direktiiv ((91/271/EMÜ) Asulareovee direktiiv reguleerib asulatest ning tööstusest pärineva reovee kogumist, töötlemist ja keskkonda tagasi juhtimist, et kaitsta veekogusid ja põhjavett reostumise eest. Kuna kõikidest väiksematest asulatest või küladest ei ole majanduslikult põhjendatud juhtida reovett reoveepuhastisse, mis asub mitmete kilomeetrite kaugusel, siis määratleb direktiiv reoveekogumisala mõiste, mis tähendab piirkonda, kus on piisavalt palju elanikke või majanduslikku tegevust, et ehitada kanalisatsioon ja koguda kokku reovesi. Samuti kehtestatakse direktiiviga kokku kogutud, töödeldud ning keskkonda tagasi juhtitavale reoveele nõuded ning reostusnäitajatele piirväärtused, mkida tuleb puhastamisel saavutada. Iirväärtused ja nõuded puhastusprotsessile on kehtestatud vastavalt reoveehulgale, mille suurust arvutatakse inimekvivalentides, s.o. ühikutes, mis on võrdelised ühe inimese poolt tekitatava keskmise seostuse hulgaga ööpäevas. Nõuded reoveepuhastusele on rangemad siis, kui suubla on reostusele tundlikum.

Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) üleminekuperiood kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks/väljaehitamiseks üle 2000 ie asulates on aastani 2010, kuna vananenud kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite väljavahetamine ja renoveerimine on nii ajaliselt kui ka finantsiliselt mahukas. Seega peab reoveepuhastuse valdkonnas peab üle 2000 ie asulates ja reoveekogumisaladel olema välja ehitatud tsentraalsed kanalisatsioonisüsteemid ning tagatud normidele vastav reoveepuhastus 2010. aasta lõpuks.

Joogiveedirektiiv (80/778/EMÜ, 98/83/EÜ) Eesmärgiks on kaitsta inimese tervist saastunud joogivee kahjulike mõjude eest ning tagada, et joogivesi oleks puhas ja tervislik. Joogivee direktiivi nõudeid arvestades on sotsiaalministri määruse alusel kindlaks määratud kvaliteedi ja kontrolli nõuded Eestis kasutatavale joogiveele.

7 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Eesti joogivee puhul on tegemist sageli nn loodusliku saastumisega, kuna joogiveeks kasutatav põhjavesi on oma looduslike omaduste poolest tihti üsna rauarikas, suure väävelvesiniku sisaldusega või ülenormatiivse radionukleiidide sisaldusega. Looduslike omaduste poolest on Eesti põhjavesi ka kare ning agressiivne. Eesti ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et joogivee direktiivi (80/778/EMÜ, 98/83 EÜ) üleminekuperiood veevarustussüsteemide ja veepuhastusjaamade renoveerimiseks/väljaehitamiseks on aastani 2013, kuna Eestis on põhiliseks joogiveeallikaks põhjavesi, mille looduslikud omadused ei võimalda sellest saada ELI nõuetele vastavat joogivett ilma töötlemata. Seega on oluliseks investeeringuks veetöötlussüsteemide kõrval ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine. Selliste kulutuste tegemine ühinemise-eelsel perioodil on ebarealistlik, kuna vee-ettevõtted peaksid sellisel juhul tõstma vee hinda tasemele, mida tarbijad maksta ei suuda. Seega peab üle 2000 ie asulate joogivesi vastama nõuetele 2007.a. lõpuks ning üle 50 ie asulates peab puhta joogiveega varustatus olema tagatud 2013. aasta lõpuks.

Reoveesettedirektiiv (86/278/EMÜ)

Nitraadidirektiiv (676/EMÜ) Eesmärgiks on eelkõige vältida suurtes kogustes nitraatide sattumist veekeskkonda, piirates sellega reostuse mõju, mis on põhjustatud intensiivsest põllumajandusest.

EESTI SEADUSED Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558). Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363)

Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ÜVK süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud. ÜVK võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab ka vajaduse koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine.

8 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Vastavalt seaduselt peab ÜVK arengukava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) Nimetud seaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.

Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest

Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337) Nimetatud seaduse §3 kohaselt teostavad keskkonnajärelevalvet Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.

Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512)

Nimetatud seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest (s.h. veevõtt ja saasteainete heitmine veekogusse) riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.

Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud vee võtmisel põhjaveest vähem kui 5 kuupmeetrit ööpäevas. Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse orgaanilisi aineid, fosforiühendeid, lämmastikuühendeid, heljumit, sulfaate, ühealuselisi fenoole, naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi, heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 ning muid veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 2005, 15, 87) Planeerimisseadus (RT I 2002,99,579) Maaparandusseadus (RT I 2003,15,84)

9 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUSED Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrusega nr 99 kehtestatud “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” (RT I, 04.12.2012, 1) Määruses on toodud heitvee piirkontsentratsioonid, millede piires võib heitvett suublasse juhtida. Asulatele ja reoveekogumisaladele suurusega 2000 – 9999 ie (kehtib Kilingi-Nõmme reoveekogumisala kohta, reostuskoormus 2100 ie) suublasse juhtitava heitvee reostusnäitaja piirväärtused peavad vastama alljärgnevatele nõuetele: Reostusnäitaja Reovee piirväärtus, mg/l puhastusaste, %

Biokeemiline hapnikutarve, BHT7 15,0 suurem / võrdne 80 Keemiline hapnikutarve, (KHT) 125,0 suurem / võrdne 75 Heljuvainesisaldus 25,0 suurem / võrdne 80 Üldfosforisisaldus 1,0 suurem / võrdne 80 Üldlämmastikusisaldus 45,0 suurem / võrdne 30 Heitvee üldfosfori sisalduse piirväärtus 2000–9999 ie suurustel reoveekogumisaladel on kuni 31. detsembrini 2018. a 1,5 mg/l. Asulatele ja reoveekogumisaladele suurusega 300 – 1999 ie (kehtib Tihemetsa reoveekogumisala kohta, reostuskoormus 500 ie) suublasse juhtitava heitvee reostusnäitaja piirväärtused peavad vastama alljärgnevatele nõuetele: Reostusnäitaja Reovee piirväärtus, mg/l puhastusaste, %

Biokeemiline hapnikutarve, BHT7 25,0 suurem / võrdne 80 Keemiline hapnikutarve, (KHT) 125,0 suurem / võrdne 75 Heljuvainesisaldus 35,0 suurem / võrdne 70 Üldfosforisisaldus 2,0 suurem / võrdne 70 Üldlämmastikusisaldus 60,0 suurem / võrdne 30 Reoveekogumisaladel suurusega 300–1999 ie hindab kuni 31. detsembrini 2018. a heitvee üldfosfori sisalduse piirväärtuse määramise vajalikkust ja vajaduse korral määrab selle vastavalt § 4 lõikele 3 loa andja.

Asulatele ja reoveekogumisaladele suurusega alla 300 ie (kehtib ülejäänud Saarde valla kinnitatud reoveekogumisalade – Saarde küla ning Tali küla reoveekogumisalad - ning ühiskanalisatsiooniga varustatud asulate kohta) suublasse juhtitava heitvee reostusnäitaja piirväärtused peavad vastama alljärgnevatele nõuetele: Reostusnäitaja Reovee piirväärtus, mg/l puhastusaste, %

Biokeemiline hapnikutarve, BHT7 40,0 ei kohaldata Keemiline hapnikutarve, (KHT) 150,0 ei kohaldata Heljuvainesisaldus 35,0 suurem / võrdne 70 Üldfosforisisaldus ei kohaldata ei kohaldata Üldlämmastikusisaldus ei kohaldata ei kohaldata

Kõik Saarde vallas enne määruse jõustumist antud load kehtivad loas esitatud tingimustel kuni loa kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2015.

10 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Keskkonnaministri 16.oktoobri 2003. a määrusega nr 75 kehtestatud “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta”

Vabariigi Valitsuse 19.märts 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” Kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi., mille kohaselt reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie). Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie

Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61 (kehtiv redaktsioon alates 15.aprillist, 2011.a.) „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks” Lähtuvalt määrusest (viidatud Veeseaduse §-le 28) peab põhjaveehaardele moodustama sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 kehtestatud “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.

Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.

Alates 01.01.2014.a. peab joogivesi veevärkides, kust võetakse vett üle 10 m3 ööpäevas või mida kasutab enam kui 50 inimest või kui joogiveeva varustamine on osa ettevõtja majanduslikust või avalik-õiguslikust tegevusest, vastama Sotsiaalministri määrusega 31.juuli 2001.a. nr 82. kehtestatud kõikidele kvaliteedinõuetele. 2013.aastaga lõppes üleminekuperiood, mis võimaldas Terviseameti lubade alusel joogiveekäitlejail müüa kvaliteedinõuetele mittevastavat, kuid tervisele ohutut joogivett.

11 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

ARENGUKAVAD, UURINGUD JA PLANEERINGUD

Pärnu alamvesikonna veemajanduskava Pärnu alamvesikonna madalamatel aladel mõjutab madalate kaevude veekvaliteeti kõrge rauasisaldus. Asulates jääb individuaalkaevude probleemiks lokaalne reostus (ammoonium, bakterioloogiline reostus). Maapiirkondade puurkaevude osas puudub süsteemne ülevaade. Muutuste tõttu nende piirkondade arengus muutub ka veevarustuse struktuur. Maakondades on palju kasutusest väljalangenud puurkaeve, mis vajavad tamponeerimist. Individuaalkaevude vesi on sageli reostunud mikrobioloogiliselt ja lämmastikuühenditega. Kvaliteetset vett andvate puurkaevude osatähtsus on väike.

Pärnu alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaart mõõtkavas 1:400 000 Koostatud Eesti Geoloogiakeskus poolt, Tallinn 2003. Töö raames on koostatud detailne ülevaade põhjavee kaitstusest Pärnu alamvesikonna maa-alal.

Saarde valla üldplaneering, AS Entec (2007). Üldplaneeringus on koostatud Saarde valla rahvastikuprognoosid asulate lõikes, elamualade ja maakasutuse määratlemine, kirjeldatud maa-alade kasutus ja ehitustingimused, kehtivad planeeringupiiragud ning planeeringute vajadus. Tulenevalt vahepealsel perioodil aset leidnud muutustest on üldplaneeringu eeldusandmed osaliselt vananenud ning seega näiteks rahvastikuprognoosid ning ruumilise planeerimise andmed vaid osaliselt kasutatavad.

Saarde valla arengukava aastani 2028

Pärnu maakonnaplaneering, 1999, (vt: https://parnu.maavalitsus.ee/ et/maakonnaplaneering) mille kohaselt tuleb: o Ehitada uusi veetorustikke ja vahetada välja kõige vanem ja amortiseerunum osa veetorustikest; o Lõpetada põhjavee uuringud ja kinnitada põhjavee tarbevarud; o Varustada kõik uued objektid reovee puhastusseadmetega; o Reovesi puhastada vähemalt vastavalt kehtivatele normidele; o Amortiseerunud reoveepuhastid asendada uutega või rekonstrueerida; o Amortiseerunud ja lekkivad kanalisatsioonitorustikud tuleb asendada uutega; o Koostada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavad.

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", 2003, (vt. http://195.80.118.50/?id=11544)

Detailplaneeringud Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab valla volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Saarde vallas 2013.a. III kvartali seisuga algatatud olulisemad detailplaneeringud olid alljärgnevad:

Teade Aadress Asula – info planeeringu tüübi osas kehtestamisest Tartu-Viljandi-Sindi 330/110 kV õhuliini Kärsu 30.12.2011 nr 16.2- Kärsu küla küla Alva jõe piirkonna detailplaneering 3/323

12 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Raekoja mets (Kilingi-Nõmme veetöötlusjaama) 05.09.2011 nr 16.2- Kilingi-Nõmme linn detailplaneering 3/198 Vastuvõetud, Vahtra suurfarmi laiendamise detailplaneering Viisireiu küla kehtestamata Uue-Paru detailplaneering,( kinnistu jagamine, 07.08.2012 nr 16.2- Tuuliku ehitusõiguse taotlemine) 3/206 Järve külastuskeksuse detailplaneering (Nigula Reinu küla RP keskus) 13.05.2009 nr 8 Laurissoni katastriüksuse detailplaneering Saarde küla (Kinnistu jaotamine, ehitusõiguse taotlemine) 05.12.2007 nr 57 Kanaküla küla Maimetsa katastriüksuse detailplaneering ei lõpetatud Pärnu tn 37 detailplaneering (ehitusõiguse 07.07.2008 nr 16.2- Kilingi-Nõmme linn taotlemine) 3/186 Kitsas tn 2 detailplaneering (jagamine Kilingi-Nõmme linn ehitusõiguse taotlemine) 05.12.2007 nr 56

STANDARDID

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja –rajatiste projekteerimisel ning ehitamisel peab arvestama kehtestatud standardeid: EVS 847-1:2003 Ühisveevärk. Osa 1: Veehaarded EVS 847-2:2003 Ühisveevärk. Osa 2: Veepuhastus EVS 847-3:2003 Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioon EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

SAARDE VALLA ÕIGUSAKTID

Kehtestatud: Saarde valla ehitusmäärus Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise kord Saarde valla jäätmehoolduseeskiri

13 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

3. VEERESSURSID JA KASUTUS

3.1. Vee erikasutusload

Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema veevõtuõigus vee erikasutusloa alusel juhul, kui: o võetakse vett pinnaveekogust, sh ka jää võtmise korral enam kui 30 m³/ööpäevas; o võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³/ööpäevas; o võetakse mineraalvett; o juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse: o toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; o toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; o uputatakse tahkeid aineid veekogusse; o toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; o vee kasutamisel muudatekse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba.

Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal on seisuga IV kvartal 2013 Keskkonnaameti poolt veevõtu/veeheite eesmärgil väljastatud kehtiva vee erikasutusloa valdajaks OÜ Saarde Kommunaal, kellele on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/320123.

Vee erikasutusluba on toodud Lisas 2.

3.2. Puurkaevud Eesti Geoloogiakeskuse (EKG) andmebaasis on 112 Saarde valla puurkaevude andmed. Loetelu hõlmab ka registrisse kantud likvideeritud puurkaeve. Täielikku ülevaadet toodud loetelu ilmselt ei võimalda, kuna teadaolevalt asub vallas arvukalt ametlikult registreerimata puurkaevusid (eratarbijate valduses). Täpsema ülevaate saamisiseks oleks vajalik teostada olemasolevate puurkaevude ja nende valdajate täiendav uuring.

Peamiselt kasutatakse Saarde valla veevarustuseks kasutatakse kesk-devoni ja devoni veekompleksi põhjavett. Kilingi-Nõmme linnas paiknevate Kooli-Sambla puurkaevu ning Kilingi-Nõmme linna veehaarde puurkaev nr.2 puhul võetakse põhjavesi silur-ordoviitsiumi veekompleksist.

Tarbepuurkaevude katsepumpamise andmetel on puurkaevudest võimalik saada rohkem põhjavett kui antud momendil võetakse. Kui olemasolevaid

14 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 tarbepuurkaeve kasutada ratsionaalselt ja veetarbimine hajutada tarbepuurkaevude vahel, siis piesomeetriline tase alaneb ühtlaselt ja ei teki sügavat alanduslehtrit.

Kilingi-Nõmme reoveekogumisalal on keskveevarustuses seitse puurkaevu, mis kuuluvad Saarde Kommunaal OÜ-le ja millest viie osas on puurkaevust võetava vee maht reguleeritud vee-erikasutusloaga.

Kilingi-Nõmme puurkaevude veevõtt 2012.aastal Veevõtt Keskmine Keskmine Vee erikasutus- Puurkaev m3/aastas veevõtt veevõtt loaga lubatud (kat. nr) m3/päevas m3/h m3/päevas Aia tn pk 11 433 31,3 1,31 95,99 (7635) Kooli-Sambla pk 14 898 40,8 1,70 95,89 (7646) Linna veehaarde 2 090 22,9 3,82 68,49 pk nr.2 (10943) Metsamajandi pk 8 288 22,7 0,95 34,25 (7632) Kantsi tn pk 4 290 11,8 0,49 13,97 (7641) Urve tn pk 1 695 4,6 0,19 ei ole reguleeritud (7642) Kilingi sauna pk 465 1,3 0,05 ei ole reguleeritud Kokku 43 159 135,4 8,51 308,59

Projektikohast vee-erikasutusloaga lubatud maksimaalset veevõttu ei ületanud ükski puurkaev. Veevõtt puurkaevust nr.10943 algas 2012.aasta IV kvartalist. Veevõtt 2012.a. oli 43,2 tuh.m3.

Tihemetsa aleviku reoveekogumisalal on keskveevarustuses kasutusel kaks puurkaevu, mis kuuluvad Saarde Kommunaal OÜ-le, lisaks on puurkaev Tihemetsa põhikoolil.

Tihemetsa aleviku puurkaevude veevõtt 2012.aastal Keskmine Keskmine Vee erikasutus- Puurkaev Veevõtt veevõtt veevõtt loaga lubatud (kat. nr) m3/aastas m3/päevas m3/tunnis m3/päevas Keskasula pk 20 832 57,1 2,38 109,59 (7856) Profülaktooriumi 1 507 4,1 0,17 8,22 pk (7855) Põhikooli pk 398 1,1 0,05 ei ole reguleeritud Kokku 22 737 62,3 2,60 117,81 Projektikohast vee-erikasutusloaga lubatud maksimaalset veevõttu ei ületanud ükski puurkaev. Veevõtt 2012.a. oli 43,2 tuh.m3.

Saarde küla reoveekogumisalal on keskveevarustuses kasutusel kaks puurkaevu, mis kuuluvad Saarde Kommunaal OÜ-le.

Saarde Kommunaal OÜ-le kuuluvate Saarde küla puurkaevu veevõtt 2012.aastal Puurkaev Veevõtt Keskmine Keskmine Vee erikasutus- (kat. nr) m3/aastas veevõtt veevõtt loaga lubatud

15 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

m3/päevas m3/tunnis m3/päevas Keskuse pk 3 894 10,7 0,44 21,92 (7653) Lavi pk 2 464 6,8 0,28 11,23 (7639) Kokku 6 358 17,4 0,73 33,15

Tali külas on keskveevarustuses kasutusel üks puurkaev, mis kuulub Saarde Kommunaal OÜ-le.

Saarde Kommunaal OÜ-le kuuluva Tali küla puurkaev-pumpla veevõtt 2012.aastal Keskmine Keskmine Vee erikasutus- Puurkaev Veevõtt veevõtt veevõtt loaga lubatud (kat. nr) m3/aastas m3/päevas m3/tunnis m3/päevas Tali pk 4 451 12,2 0,51 25,21 (7669)

Tõlla külas on keskveevarustuses kasutusel üks puurkaev, mis kuulub Saarde Kommunaal OÜ-le. Saarde Kommunaal OÜ-le kuuluva Tõlla küla puurkaev-pumpla veevõtt 2012.aastal Puur Veevõtt Keskmine Keskmine Vee erikasutus- kaev- m3/aastas veevõtt veevõtt loaga lubatud pumpla m3/päevas m3/tunnis m3/päevas (kat. nr) Tõlla pk 3 117 8,5 0,36 12,33 (7867)

Veelikse külas on keskveevarustuses kasutusel kaksu puurkaevu, mis kuuluvad Saarde Kommunaal OÜ-le. Saarde Kommunaal OÜ-le kuuluvate Veelikse küla puurkaev-pumplate veevõtt 2012.aastal Puur Veevõtt Keskmine Keskmine Vee erikasutus- kaev- m3/aastas veevõtt veevõtt loaga lubatud pumpla m3/päevas m3/tunnis m3/päevas (kat. nr) Söökla pk 1264 3,5 0,14 ei ole reguleeritud (7659) Töökoja pk 15,41 828 2,3 0,09 (7661) (kuni IV kvartal) Kokku 2092 5,7 0,24 Alates 2012.IV kvartalist ei kuulu pk.nr 7661 veevõtt reguleerimisele vee erikasutusloa alusel.

Lodja külas on keskveevarustuses kasutusel üks puurkaev, mis kuulub Saarde Kommunaal OÜ-le. Saarde Kommunaal OÜ-le kuuluva Lodja küla puurkaev-pumpla veevõtt 2012.aastal Puur Veevõtt Keskmine Keskmine Vee erikasutus- kaev- m3/aastas veevõtt veevõtt loaga lubatud pumpla m3/päevas m3/tunnis m3/päevas (kat. nr) Lodja pk 1360 3,7 0,16 ei ole reguleeritud (7649)

16 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Kalita külas on keskveevarustuses kasutusel üks puurkaev, mis kuulub Saarde Kommunaal OÜ-le. Saarde Kommunaal OÜ-le kuuluva Kalita küla puurkaev-pumpla veevõtt 2012.aastal Puur Veevõtt Keskmine Keskmine Vee erikasutus- kaev- m3/aastas veevõtt veevõtt loaga lubatud pumpla m3/päevas m3/tunnis m3/päevas (kat. nr) Kalita pk 271 0,7 0,03 ei ole reguleeritud (7670)

3.3. Põhjavee kvaliteet Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning oma kvaliteedilt vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 kehtestatud korrale “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Saarde vallas asuvad tarbepuurkaevud vastavad suuremalt jaolt hetkel neile üldnõuetele. Joogivee tarbeks võetava põhjavee kvaliteedi uurimiseks on proove võetud perioodiliselt ning erinevate uuringute käigus.

Detailised puurkaevude põhjavee analüüsitulemused on esitatud Saarde valla asulate veemajandusrajatiste olemasoleva olukorra kirjelduses ptk.7.

3.4. Teostatud uuringud ja arendustööd

Saarde valla ÜVK süsteemi arendamiseks on aastatel 2007-2013 läbi viidud alljärgnevad olulisemad uuringud ning arendustööd:

Kilingi-Nõmme linna, Saarde küla keskuse ja Järve kooperatiivi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eelprojekt (OÜ Keskkonnaprojekt, OÜ Alkranel) Töö käigus selgitati välja peamised probleemid ning pakuti lahendused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni korrastamiseks ning arendamiseks Kilingi- Nõmme linnas, Saarde külas ning Järve kooperatiivis. Projekt oli aluseks Kilingi-Nõmme kesklinna piirkonnas torustkike ehitus- ja rekonstrueerimistööde elluviimisele.

3.5. Olemasolevad tehnovõrkude joonised

Käesoleva arengukava eelmise, 2007.aastal koostatud arengukava vahelisel perioodil on koostatud Saarde vallas olemasolevate ja perspektiivsete tehnovõrkude ja rajatiste kohta alljärgnevad projekteerimistööd:

17 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Nimetus Koostaja Asula Koostamise aasta Kilingi-Nõmme linna, Saarde Alkranel OÜ Kilingi- 2008/2009 küla keskuse ja Järve Nõmme kooperatiivi ühisveevärgi ja – linn, kanalisatsiooni eelprojekt Saarde küla Kilingi-nõmme kesklinna Sweco Projekt Kilingi- 2009 piirkonna OÜ Nõmme vk torustike rekonstrueerimise linn ja -rajamise tööprojekt Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam AB KAH Kilingi- 2012 ja veereservuaarid – Arhitektid OÜ Nõmme arhitektuurse ja konstruktiivse linn osa tööprojekt Kilingi-Nõmme AB KAH Kilingi- 2012 puurkaevpumplad – Arhitektid OÜ Nõmme arhitektuurse ja konstruktiivse linn osa tööprojekt Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam Veka Kilingi- 2012 – elektri ja automaatika osa Inseneribüroo Nõmme projekt OÜ linn Kilingi-Nõmme KP Künka Veka Kilingi- 2012 reoveepumpla – elektri ja Inseneribüroo Nõmme automaatika osa projekt OÜ linn Kilingi-Nõmme Kooli-Sambla Veka Kilingi- 2012 puurkaevpumpla – elektri ja Inseneribüroo Nõmme automaatika osa projekt OÜ linn Kilingi-Nõmme KP Künka Veka Kilingi- 2012 puurkaevpumpla – elektri ja Inseneribüroo Nõmme automaatika osa projekt OÜ linn Kilingi-Nõmme KP Künka Veka Kilingi- 2012 reoveepumpla –tehnoloogiline Inseneribüroo Nõmme osa tööprojekt OÜ linn Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam, Veka Kilingi- 2012 puurkaevpumplad, Inseneribüroo Nõmme välistorustikud –tehnoloogiline OÜ linn osa tööprojekt

18 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

4. KESKKOND

4.1. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest. Vesikond või alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, koos lisajõgede ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Vesikonnad ja alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade administratiivseid piire. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis 3 vesikonda ja 8 alamvesikonda. Eestis määratud vesikondadeks on Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond.

Eestis määratud alamvesikonnad on järgmised: - Harju alamvesikond - Läänesaarte alamvesikond - Matsalu alamvesikond - Pandivere alamvesikond - Peipsi alamvesikond - Pärnu alamvesikond - Viru alamvesikond - Võrtsjärve alamvesikond

2000.aastal jõustunud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga on sätestatud vee (s.h. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veeekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvak ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Kaitse ja kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret. Pärnu alamvesikonna madalamatel aladel mõjutab madalate kaevude veekvaliteeti kõrge rauasisaldus. Asulates jääb individuaalkaevude probleemiks lokaalne reostus (ammoonium, bakterioloogiline reostus). Maapiirkondade puurkaevude osas puudub süsteemne ülevaade. Muutuste tõttu nende piirkondade arengus muutub ka veevarustuse struktuur. Maakondades on palju kasutusest väljalangenud puurkaeve, mis vajavad tamponeerimist. Individuaalkaevude vesi on sageli reostunud

19 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 mikrobioloogiliselt ja lämmastikuühenditega. Kvaliteetset vett andvate puurkaevude osatähtsus on väike.

4.2. Loodusressursid

4.2.1 Ehitusgeoloogilised tingimused ja põhjavesi

Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi. Põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Põhjavee kasutamise ja kaitsega seotud õigused ja kohustused tulenevad vastavalt veeseaduses sätestatule. Piirkonnas on geoloogiliseks aluspõhjaks devoni liivakivi, mis on kohati kaetud suhteliselt paksu savi- või moreenikihiga. Pealiskihis domineerivad väheviljakad soostunud leedemullad ja turbamullad. Kilingi-Nõmme linna ümbruses on peamised leostunud ja leetjaid gleimullad, ning madalsoomullad. Saarde, Lodja ja Kalita küla ümbruses esineb leostunud ja leetjaid muldasid. Tihemetsa ümbruses on õhukese (kohati < 2 m) pinnakattega ala. Ehitusgeoloogiliselt jääb Saarde vald C4 rajooni (Kõrg-Eesti valdkond), mida iseloomustab Devoni platoo lainjas moreentasandik sellesse lõikunud ürgorgudega. Esineb väiksemaid voorestikke ning mõhnastikke. Pinnakatte paksus on reeglina suur (välja arvatud Tihemetsa ümbrus), domineerivaks pinnaseks on reeglina kivivaesem ning liivakam moreen. Liivade levik on väiksem, soostunud alasid on vähe ning nõrku savipinnaseid esineb harva. Aluseks on 4-5 meetri paksune moreen, orgudes kohati lammisetted ja nõrgad viirsavid. Pinnasevesi on tavaliselt 5-10 meetri sügavusel, orgudes maapinna lähedal. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid jäävad Saarde vallas enamjaolt 50 ja 60 m vahele. Saarde vallas on puurkaevude erideebit ligikaudu 0,1-0,5 l/s *m (Eesti Hüdrogeoloogiline kaart, M 1:400 000). Valla veevarustuses tarbitakse peamiselt (14 pumplat) Kesk-alam- Devoni (D2-1) põhjavee kogumi vett (joonis 2), mis levivad Pärnu (D2pr) ja Rezekne (D1rz) ning Tilže (D1tl) lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte. Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorptsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine – kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul. Arvestades eelpoolmainitud kriteeriume, on maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi loodusliku kaitstuse hinnang pindmise reostuse seisukohalt järgmine (Perens, jt. 2003): Kaitsmata alad (väga kõrge reostusohtlikkus): alvarid; moreeni <= 2 m (k = 0,01–0,5 m/d); liiv, kruus <= 20 m (k = 1–5 m/d);

20 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Nõrgalt kaitstud alad (kõrge reostusohtlikkus): moreeni 2–10 m (k = 0,01– 0,5 m/d); savi, liivsavi <= 2 m (k = 0,0001–0,005 m/d); Keskmiselt kaitstud alad (keskmine reostusohtlikkus): moreeni 10–20 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi, liivsavi 2–5 m, (k = 0,0001–0,005 m/d); Suhteliselt kaitstud alad (madal reostusohtlikkus): moreeni > 20–50 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi > 5–10 m (k = 0,0001–0,005 m/d); Kaitstud alad (väga madal reostusohtlikkus): moreeni > 50 m; savi > 10 m. Saarde vallas on peamiselt tegemist keskmiselt (keskmine reostusohtlikkus) ja suhteliselt hästi (madal reostusohtlikkus) kaitstud põhjaveega aladega. Tihemetsa asulas võib teatud piirkondades esineda nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid, kus on kõrge reostusohtlikkus. Kanaküla, Laiksaare ja Kärsu külades on põhjavesi osaliselt nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Sigaste külas on põhjavesi osaliselt nõrgalt kaitstud.

4.2.2 Pinnavesi

Saarde vald kuulub Pärnu jõe vesikonda ning on vooluveekogude osas arvukas, mida täiendavad paljud kuivenduskraavid. Suurimaks piirkonda läbivaks jõeks on Reiu jõgi (tundlik suubla lähtest kuni Pärnu–Valga mnt sillani, kood 11454), mis saab alguse Eesti - Läti piiri lähedalt Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu jõkke (tundlik suubla, kood 11235). Reiu jõkke suubuvad omakorda Ura (50 km), Veelikse (13 km), Jurga (9 km), Külge (18 km), Oolasoo, Kurgoja, Humalaste (14 km) jõed/ojad. Reiu jõe seisund oli vastavalt 2012. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire aruandele erinevate lõikude osas lõpphinnanguna hinnatud kas „heaks“ või „väga heaks“ Lähkma jõkke, mis on Reiu jõe parempoolne lisajõgi, suunatakse Kilingi- Nõmme linna reoveed. Lähkma jõe lähe asub Kilingi-Nõmme linna lähistel, jõe pikkus on 40 km, valgala 209 km². Tähtsamad lisajõed on Valdimurru, Kaskealuse ja Kutja oja, reostustundlik suubla nr. 11 468 Kilingi-Nõmme linna piires. Saarde vallas suuruselt teine jõgi on Halliste (tundlik suubla, kood 11360), kuhu suubub, Kanaküla sillast 2 km alavoolu, Voltveti oru allikatest alguse saav Alva jõgi (10 km). Halliste jõest jääb Saarde valda alamjooks, mis on särje-turva-haugi rikas. Alva jõe suubumiskohalt 2,5-3 km allavoolu, praegu inimtühja Reinse küla põhjapiiril, on jõel umbes poole kilomeetri pikkune kärestik – Vardja kosk. Lähkma jõe ökoliigiline seisund oli vastavalt 2012. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire aruandele lõpphinnanguna hinnatud „heaks“. Halliste jõgi suubub Navestisse ja on selle suurimaks lisajõeks. Suurim järv Saarde vallas on Rae järv (9,7 ha). Valla suuruselt teiseks järveks on Saarde paisjärv (6 ha). Vallas on veel Kaalu, Veelikse, Kamali, Tõlla, Kurgoja, Oraveski, Rahu ja Punapargi järved. Mitmetel paisjärvedel asusid kunagi vesiveskid. Järved loovad head eeldused piirkonna turismimajanduse arendamiseks, lisades piirkonna maastikule vahelduslikku ilu. Soodes on palju alla 2 ha suurusi umbjärvi – Tõrga raba laugas, Rongu raba laugas. Suurim rabajärv on Nigula järv (20,2 ha). Rabadest asuvad vallas Rehemaa raba ja Rongu raba. Väiksematest on veel Rinnaku, Jäärja, Väljaküla, Kärsu, Pale, Möksi, Viirasoo rabad.

21 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

4.3. Üldandmed Saarde vald loodi 05. märtsil 1992. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. Omavalitsus sai oma praeguse kuju 2005. aasta 16. oktoobril toimunud kohalike omavalitsuste valimiste järel, mil ühinesid Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn ja Tali vald.

Saarde valla pindala: 707 km² Rahvaarv (rahvaloenduse põhine): 3 845 elanikku

Saarde vald asub Pärnumaa kaguosas, valla üldsuurus moodustab Pärnu maakonna pindalast 14,7% ja on sellega pindalalt suurimaks Pärnumaa omavalitsuseks

4.4. Elanikkonna tarbimise taustandmed

Rahvastik Viimase läbiviidud rahvaloenduse andmetel elas seisuga 31.12.2011 Saarde vallas 3845 elanikku. 2000.aasta rahvaloenduse põhjal elas Saarde vallas (sh.Kilingi-Nõmme linn) 4494 elanikku ja Tali vallas 767 elanikku. Seega on praeguse Saarde valla territooriumiga piiritletud ala elanikkond aastatel 2000- 2011 vähenenud 1416 inimese ehk 26,9% võrra. Saarde vallas on olnud negatiivsed nii loomulik iive kui ka rändesaldo.

Saarde valla ühisveevärgi ja/või ühiskanalisatsiooniga asulate elanike arvu muutumine 2000.a. ja 2011.a. lõpu rahvaloenduste vahelisel perioodil. Asula 2000 2011 muutus muutus % keskm muutus a. (%) Kilingi-Nõmme linn 2208 1763 -445 -20,2 -1,7 Tihemetsa alev 835 532 -303 -36,3 -3,0 Kalita küla 120 85 -35 -29,2 -2,4 Lodja küla 174 110 -64 -36,8 -3,1 Saarde küla 375 318 -57 -15,2 -1,3 Tali küla 346 256 -90 -26,0 -2,2 Tõlla küla 103 82 -21 -20,4 -1,7 Veelikse küla 145 91 -54 -37,2 -3,1 ÜVK-ta asulad 955 608 -347 -36,3 -3,0

Elanike varustatus ÜVK teenusega asulate lõikes (2012.a.)

Asula Elanike arv Ühendatud ühisveevärgiga Ühendatud ühiskanalisatsiooniga Kilingi-Nõmme linn 1763 984 56% 984 56% Tihemetsa alev 532 463 87% 426 80% Jäärja küla 61 0 0% 0 0% Kalita küla 85 17 20% 0 0% Kamali küla 42 0 0% 0 0%

22 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Kanaküla küla 46 0 0% 0 0% Kärsu küla 25 0 0% 0 0% Laiksaare küla 71 0 0% 0 0% Lanksaare küla 11 0 0% 0 0% Leipste küla 86 0 0% 0 0% Lodja küla 110 26 24% 0 0% Marana küla 21 0 0% 0 0% Marina küla 21 0 0% 0 0% Mustla küla 18 0 0% 0 0% Oissaare küla 16 0 0% 0 0% Pihke küla 2 0 0% 0 0% Reinu küla 19 0 0% 0 0% Saarde küla 318 156 49% 134 42% Sigaste küla 68 0 0% 0 0% Tali küla 256 131 51% 120 47% Tuuliku küla 5 0 0% 0 0% Tõlla küla 82 75 92% 21 25% Veelikse küla 91 56 61% 36 40% Viisireiu küla 53 0 0% 0 0% Väljaküla küla 43 0 0% 0 0% KOKKU 3 845 1908 50% 1 720 45%

Elanike arvu prognoose võib vaadelda järgmiselt:  Pessimistlik prognoos, mille kohaselt elanike arv jätkab kahanemist samas suurusjärgus ehk vallas tervikuna 2,2% võrra aastas ja on aasta 2025 lõpuks langenud tasemele 2638 elanikku;  Optimistlik prognoos, mille kohaselt rahvaloendusjärgse perioodi elanike arvu kahanemise tempo on aeglasem, moodustades 40% ajavahemikus 2000- 2011 langustempost, vallas tervikuna oleks aastane langus oleks vastavat eeldust arvestades 0,9% võrra aastas ning elanike arv 2025.aasta lõpus 3362 inimest. ÜVK arengukava koostamise seisukohalt on otstarbekam arvestada pikaealiste objekti dimensioneerimisel optimistlikuma prognoosiga.

Elanike arvu prognoos aastaks 2025 2014 2017 2020 2025 Saarde vald kokku 3742 3638 3535 3362 Kilingi-Nõmme linn 1727 1692 1656 1597 Tihemetsa alev 513 493 474 442 Kalita küla 83 80 78 73 Lodja küla 106 102 98 91 Saarde küla 313 308 303 295 Tali küla 249 243 236 225 Tõlla küla 80 79 77 74 Veelikse küla 88 84 81 75 ÜVK-ta asulad 582 557 531 489

23 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Leibkonna maksevõime

Statistikaameti andmetel oli Pärnu maakonnas 2011.a. (hiliseimad Statistikaameti koduleheküljel avaldatud otseselt mõõdetud andmed) keskmine elaniku ekvivalentnetosissetulek aastas 6279,59 eurot ning kuus 523,30 eurot. Hilisemate aastate (2012-2014) näitajate kalkuleerimisel on eeldatud, et ekvivalentnetosissetuleku näitaja muutumine peegeldab üleriigilise keskmise brutopalgataseme muutumist.

Keskmine elaniku ekvivalentnetosissetulek Eestis ja Pärnu maakonnas Ekvivalentnetosissetulek eurodes Pärnu maakond Pärnu Muutus võrreldes Kogu Eesti (aastas, alates 2012 kaalutud Aasta maakond eelneva aastaga (aastas) Eesti keskmise (kuus) (Pärnu mk) palgakasvumääraga) 2009 6781,92 6067,26 505,61 2010 6570,37 6238,10 519,84 2,8 2011 7129,81 6279,59 523,30 0,7 2012 7550,47 6650,09 554,17 5,9 2013 8003,50 7049,09 587,42 6,0 2014 8515,72 7500,23 625,02 6,4

Kuna keskmise elaniku ekvivalentsissetuleku näitajad on mõõdetud maakonnapõhiselt, kuid samas võib sissetulekutasemete erisus olla maakonnas omavalitsusüksuste lõikes vägagi erinev, on ekvivalentsissetuleku näitaja Saarde vallas tuletatud, kasutades saadaolevaid omavalitsuste tasemel mõõdetud sissetulekuandmeid. Sissetulekute osas on Statistikaamet mõõtnud omavalitsusüksuste lõikes palgatöötaja kuukeskmise brutotulu näitajat – vastavalt sellele on ajavahemikus 2009-2011 moodustanud Saarde valla näitaja keskmiselt 95 % Pärnumaa maakondlikust näitajast. Leidmaks Saarde valla tuletatud elaniku ekvivalentsissetuleku näitajat, on kaalutud maakondlikku ekvivalentsissetuleku näitajat koefitsiendiga (0,95), mis on saadud, kõrvutades palgatöötaja kuukeskmise brutotulu näitajaid Saarde vallas ja Pärnumaal tervikuna.

Tuletatud elaniku ekvivalentnetosissetulek Saarde vallas Tuletatud ekvivalentsissetulek eurodes Pärnumaa Aasta Saarde vald (aastas) Saarde vald (kuus) keskmine (aastas) 2009 6067,26 5763,90 480,32 2010 6238,10 5926,19 493,85 2011 6279,59 5965,61 497,13 2012 6650,09 6317,58 526,47 2013 7049,09 6696,64 558,05 2014 7500,23 7125,22 593,77

Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele 2013.a. IV kvartal Saarde vallas (sh.käibemaks) Vesi 0,95 eurot/m3

24 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Kanalisatsioon 1,21 eurot/m3 Koondtariif sh.käibemaks: 2,16 eurot/m3

Abonenttasu Vesi 0,64 eurot/m3 Kanalisatsioon 0,64 eurot/m3 Koondtasu sh.käibemaks: 1,28 eurot/m3

Rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulule leibkonna sissetuleku suhtes loetakse 4%. Arvestades keskmiseks ühiktarbimiseks 70-75 liitrit/el päevas (vastavas suurusjärgus ühiktarbimine on Kilingi-Nõmmes, Talis), on leibkonna keskmise suuruse 2,2 inimese korral kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostmiseks 11-12 eurot kuus, moodustades 0,92-1,00% leibkonna sissetulekust. Arvestades keskmiseks veetarbimiseks alevikus ca 50-60 liitrit/el päevas (vastavas suurusjärgus ühiktarbimine on Tihemetsas, Saardes), on leibkonna keskmise suuruse 2,2 inimese korral kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostmiseks 9-10 eurot kuus, moodustades 0,7-0,8 % leibkonna sissetulekust. Väiksemates asulates on tulenevalt väga väikesest ühiktarbimistest ning Lodja ja Kalita külades ainult ühisveevärgi teenuse olemasolust tulenevalt veemajandusteenuste kulu veel väiksem.

4.5. Ettevõtete-asutuste veeteenuste tarbimine ja tarbimisprognoos

Asutuste/ettevõtete Reostuskoormus 2012.a. osakaal tarbimine (2012) arvestatult kogutarbimisest 2012.a. (m3/a) ie.-desse Kilingi-Nõmme linn 9 321 27% 365 Tihemetsa alev 3 338 27% 131 Saarde küla 1 345 29% 53 Tali küla 171 5% 7 Kalita küla 0 0 0 Lodja küla 0 0 0 Tõlla küla 0 0 0 Veelikse küla 0 0 0 KOKKU 14 175 25% 555

Perioodil 2014-2025 ei ole olemasolevate detailplaneeringute baasilt vallas ette näha suuremate valla ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni kasutavate ettevõtete teket. Tali asulasse on planeerimisel põllumajandustootmisega tegelev suurettevõte, kuid selle varustamiseks veeteenustega on plaanis välja ehitada valla ühisveevärgist ja ühiskanalisatsioonist eraldiseisev süsteem. Ettevõtete veeteenuste tarbimise osas võib prognoosida, et see püsib perioodil 2014-2025 enam-vähem konstantsel tasemel. Ühelt poolt võib ettevõtete tarbimisele mõju avaldada edasine mõningane rahvastiku

25 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

vähenemine, mis võib avaldada mõju ettevõtete töötajate arvu vähenemisele ning halvemal juhul mõne ettevõtte lahkumise piirkonnast. Teisalt on vastavalt Eesti pikaajalisele makromajanduslikule prognoosile alust eeldada majanduse elavnemist, mis omakorda eeldab tootmismahtude suurenemist ning veeteenuste ühiktarbimise suurenemist ettevõtte kohta.

4.6. Vee tarbimine ja veekadu

Saarde vallas ühisveevärgist tarbitud vesi 2012.aastal: Asula Veetarbimine, m3/aastas Veevõtt puurkaevudest Veekadu nimetus Elanikud Asutused Omatarve Kokku m3 aastas m3 päevas m3 aastas % Kilingi- 24 738 9 321 375 34 434 43 159 118,2 8 725 20 Nõmme Tihemetsa 8 754 3 338 54 12 146 22 737 62,3 10 591 47 Saarde küla 3 293 1 325 50 4 668 5 780 16,1 1 112 19 Tali küla 3 514 171 26 3 711 4 451 12,2 740 17 Kalita küla 216 0 0 216 271 0,7 55 20 Lodja küla 448 0 0 448 1 360 3,7 912 67 Tõlla küla 1 049 0 0 1 049 3 117 8,5 2 068 66 Veelikse küla 572 0 0 572 2 092 5,7 1 520 73 Kokku 42 584 14 155 505 57 244 82 967 227,3 25 723 31

Keskmine arvutuslik veetarbimine inimese kohta on ülaltoodud andmeid ja ühisveevärgiteenuse tarbijate arvu aluseks võttes: - Kilingi-Nõmme linnas 70 liitrit/päevas - Tihemetsa alevikus 53 liitrit/päevas - Saarde külas 59 liitrit/päevas - Tali külas 76 liitrit/päevas - Kalita külas 35 liitrit/päevas - Lodja külas 47 liitrit/päevas - Tõlla külas 38 liitrit/päevas - Veelikse külas 28 liitrit/päevas. Veelikse, Kalita ja Tõlla asulates on müügipõhised ühiktarbimise näitajad väga madalad (alla 40 liitri päevas elaniku kohta), põhjuseks on paljude selliste ühisveevärgiga varustatud eluruuumide olemasolu, milles formaalselt on elanikud, kuid tegelikkuses tarbijad eluruumides enam ei ela ning need seisavad kasutuseta.

Saarde vallas ühiskanalisatsiooni vastuvõetud reovee kogused abonentidele esitatud arvete põhjal olid 2012.aastal järgmised: Tarbijatele müüdud Infiltratsioon ja ballastvesi Kokku puhastitesse heitveeteenus Asula nimetus % puhastisse % puhastisse m3/aastas m3/aastas m3/aastas m3/päevas minevast reoveest minevast reoveest Kilingi-Nõmme 33 960 81% 8003 19% 41 963 115,0 Tihemetsa 11 115 100% 0 0% 11 091 30,4 Saarde küla 1 329 97% 41 3% 1 370 3,8

26 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 sh. Saarde septik 521 94% 31 6% 553 1,5 sh. Järve septik 807 99% 10 1% 817 2,3 Tali küla 3 650 97% 114 3% 3764 10,3 Tõlla küla 530 64% 297 36% 827 2,3 Veelikse küla 322 94% 20 6% 342 0,9 Kokku 50 906 86% 8 451 14% 59 357 162,6

Saarde küla reoveekogumissüsteem koosneb olemasolevalt kahest septikust (Saarde ja Järve), ülejäänud ühiskanalisatsiooniga asulaid teenidavad asulate reoveepuhastid. Kuna asulatest kogutud reovee hulga mõõtmiseks ei ole paigaldatud pumplatesse ega puhastitesse mõõdikuid, siis reovee tegelikud vooluhulgad ei ole teada, vaid hinnangud baseeruvad ühisveevärki pumbatud joogiveekogustel, mõnedes asulates oli arvestuslik puhastisse minev reoveehulk tarbimispõhisest reoveehulgast vaid veidi suurem, eriti arvestades torustike suhteliselt amortiseerunud seisukorda nendes asulates. Arvestusliku infiltratsiooni ja sadevee väga väike osakaal võivad olla tingitud asjaolust, et lisaks torustike kaudu pinnasest sisseimbuvale infiltratsiooniveele võib toimuda ka vastupidine tendents, kus reoveetorustikest lekib heitvesi pinnasesse enne reoveepuhastisse jõudmist.

4.7. Kohalik omavalitsus

Saarde vallavolikogu (15 liiget) ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1. Volikogu tööorganid on: o eestseisus; o alatised komisjonid; o ajutised komisjonid; o fraktsioonid; o töörühmad. Volikogu on moodustanud 6 komisjoni: . sotsiaalkomisjon; . arendus- ja ettevõtluskomisjon; . eelarvekomisjon; . kultuurikomisjon; . hariduskomisjon; . revisjonikomisjon. Neist veevarustuse- ja kanalisatsiooni teemadega tegeleb arendus- ja ettevõtluskomisjon.

Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, valla põhimäärusest ja teistest volikogu õigusaktidest.

27 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

SAARDE VALLA EELARVE PÕHINÄITAJAD 2006-2011 Omavalitsuse eelarve 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Põhitegevuse tulud KOKKU 3 420 143 3 771 702 4 280 208 3 888 339 3 512 210 3 489 712 Põhivabatulud 3 187 029 3 562 472 3 966 960 3 481 913 3 262 990 3 282 235 Sihtotst. toetus jooksvateks kuludeks 100 579 65 660 53 744 132 102 52 917 23 322 Muud tulud 132 535 143 569 259 504 274 325 196 303 184 156 Põhitegevuse kulud KOKKU -2 948 286 -3 401 325 -3 741 208 -3 745 789 -3 486 865 -3 331 113 Puhastatud kulud -2 847 707 -3 335 665 -3 687 464 -3 613 688 -3 433 948 -3 307 791 Jooksvad kulud sihtots. Eraldistest -100 579 -65 660 -53 744 -132 102 -52 917 -23 322 Põhitegevustulem (aastane omafinantseerimisvõimekus) 471 857 370 376 539 000 142 550 25 345 158 599 Investeerimistegevus -131 334 -293 601 -240 091 -210 171 -133 796 -35 558 Saadud siht.toetused investeering. 509 823 560 403 422 707 542 251 75 761 92 543 Investeeringud sihtots. Eraldistest -509 823 -560 403 -422 707 -542 251 -75 761 -92 543 Investeeringud omavahenditest -131 994 -319 272 -285 690 -213 484 -120 229 2 180 Tulud varade müügist 5 538 3 515 6 807 3 132 23 368 4 352 Intressitulud 5 702 30 428 45 982 30 274 2 270 1 260 Olemasol. kohustuste intressimaksed -10 581 -8 272 -7 191 -30 093 -39 204 -43 350 Uute kohustuste intressimaksed ------Eelarve ülejääk/puudujääk 340 523 76 775 298 908 -67 621 -108 451 123 041 Finantseerimistehingud -340 523 -76 775 -298 908 67 621 108 451 -123 041 Finantskohustuste vähenemine (-) -112 377 -49 838 -52 024 -60 165 -72 225 -63 109 Finantskohustuste suurenemine (+) 0 0 0 0 0 0 Muutus kassas ("-" suurenemine) -238 050 -26 937 -246 884 127 786 180 676 -59 932 Rahavoo ülejääk 0 0 0 0 0 0 Kassa saldo aasta lõpu seisuga 591 051 592 424 839 308 711 521 192 313 590 777 Võlakohustused 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kohustused kokku 179 906 141 439 1 784 692 1 698 371 1 639 229 1 575 355 Olemasolevad võlakohustused 179 906 141 439 1 784 692 1 698 371 1 639 229 1 575 355 sh laenud sildfinantseerimiseks 0 0 0 0 0 0 Võetavad võlakohustused ------Võlakoormuse % 5,4% 3,8% 41,7% 44,8% 47,0% 45,4% Võlakoormuse % sild- finantseeringu kohustuseta 5,4% 3,8% 41,7% 44,8% 47,0% 45,4% Eelarve ülejäägi/puudujäägi % 12,1% 2,4% 7,9% -2,1% -3,2% 3,6%

Võimekus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Omafinantseerimisvõimekus 471 857 370 376 539 000 142 550 25 345 158 599 Varade müük 5 538 3 515 6 807 3 132 23 368 4 352 KOKKU jooksev võimekus 477 395 373 891 545 806 145 681 48 713 162 951 Vaba võlakoormus 1 818 577 2 102 552 782 860 575 415 451 729 507 847 Kassa 352 360 591 051 592 424 839 308 711 521 192 313 KOKKU lisaraha võimekus 2 170 936 2 693 603 1 375 284 1 414 723 1 163 250 700 159 Allikas:Rahandusministeerium

Saarde valla eelarve nõrkused vastavalt kohalike omavalitsuste finantsraportile  Elanike arv on vähenenud perioodil 2003-2011 kokku 17,1%. Elanike arvu jätkuv langus pidurdab omavalitsusüksuse tulubaasi kasvu ja üldist arengut.

28 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

 Maksumaksjate arv on vähenenud perioodil 2002-2011 kokku 5,1%. Maksumaksjate arvu jätkuv vähenemine pidurdab omavalitsusüksuse tulubaasi kasvu ja üldist arengut.  Kuludest 4,6% on suunatud perioodil 2003-2011 omavahendites investeeringuteks. Enamik tulusid kulutatakse ära jooksvalt ning ei suudeta riiklike toetusteta tagada vara iseloomustab arengusse panustavat omavalitsusüksust.

Saarde valla eelarve tugevused vastavalt kohalike omavalitsuste finantsraportile * Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2011 oli 7%. Puhastulude kiire kasv tõstab omavalitsusüksuse arengusuutlikkust ning võimaldab pakkuda elanikele mitmekülgsemalt kvaliteetseid teenuseid. * Arvestuslikud tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2006-2011 moodustasid 71% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada. * Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2011 olnud 1,07. Omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt tagama oma varade säilimise ning panustama ka osaliselt arengusse. * Võlakoormus moodustas 2011. aasta lõpu seisuga 45% puhastatud eelarvest. Keskmine võlakoormus võimaldab omavalitsusüksusel suuremate projektide teostamist laenuvahendite arvelt. * Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil 2003-2011 olnud ülejäägis (3,2% puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga omavalitsusüksust. * Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2011 keskmiselt 16% puhastatud eelarvest. Kõrge likviidsus näitab, et omavalitsus- üksusel on kogunenud mõningasi ressursse ka investeeringute teostamiseks või hoiustamiseks.

Eeltoodud analüüsi põhjal võib väita, et suuremahulisemaid investeeringuid on vallavalitsus võimeline teostama olulisel määral laenude võtmise näol, siinjuures tuleb arvestada, et 1.jaanuaril 2011 jõustunud kohaliku omavalitsuse ükfuse finantsjuhtimise seaduse 6. Peatüki „Finantsdistsipliini tagamine“ §34 kohaselt võivad omavalitsused võtta laenu, kasutada kapitalirendi või faktooringukohustust, emiteerida võlakirju ja võtta muid pikaajalisi kohustusi, mis toovad kaasa tulevasi raha tagasimakseid järgmistel tingimustel: - netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat; - kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest; - netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra;

29 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

- netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära perioodil 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide omaosaluse katmiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata. [RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]. Vastav seaduse säte käib veemajandusprojektide kohta, mille rahastamise kohta on otsused langetatud enne 2011.aasta esimest jaanuari; - sildfinantseerimine käesoleva seaduse tähenduses on välismaise sihtfinantseerimise ja sellega seotud saadava kaasfinantseerimise ulatuses võlakohustuste võtmine väljamaksete teostamiseks vastava projekti raames kuni sihtfinantseeringute ja kaasfinantseeringute laekumiseni; - lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud bilansilistele võlakohustustele võetakse netovõlakoormuses arvesse bilansiväliselt kajastatud järgmiste perioodide rendikohustused mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest mittekatkestatava perioodiga üle ühe aasta. - käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhitegevuse tulude ja kulude vahe arvutamisel lahutatakse aruandeaasta põhitegevuse kuludest rendikulud, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud lepingutest.

Vastavalt Saarde valla eelarvestrateegiale 2014-2017 on eeldatud vallaeelarve põhitulude osas väikest kasvu. Alates 2017.aastast on eeldatud eelarve põhitulu taseme püsimist – elanike arv ja tegelik tulubaas arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist väheneb, kuid nominaalne tulu jääb konstantseks.

Perspektiivne vallaeelarve põhitegevustulu (tuh.eurot) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 3 601 3 576 3 546 3 588 3 654 3 714 3 714 3 714 3 714

Olemasolevate võlakohustuste kogumaht 2012.aasta lõpus oli vastavalt valla eelarvestrateegiale 1,511 mln. eurot. Kuni aasta 2016.lõpuni on arvestatud Saarde valla eelarvestrateegia 2014-2017 näitajatega. Edasi on arvestatud laenujäägi vähenemisega 60 000 eurot aastas.

Olemasolevate võlakohustuste prognoos aasta lõpu seisuga (tuh.eurot) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 511 1 467 1 406 1 348 1 289 1 228 1 168 1 108 1 048

Kuna Saarde valla veemajandusprojekti omafinantseeringu katmisega võetavad kohustused hakkavad mõjutama vastavalt KOFS §34 lg.5 omavalitsustele seatud 60% netovõlakoormuse künnist alates 2016.aastast, siis selleks aastaks on planeeritud vastavalt eelarvestrateegiale netokohustusteks (võlakohustused, millest on lahutatud likviidsete varade suunamata jääk) 1 274 309 eurot. Vastavalt eelarvestrateegiale on

30 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

2016.aastal vabaks laenureserviks 918 341 eurot, mis moodustab 25,1% valla põhitegevustuludest. Maksimaalselt selles mahus oleks võimalik arvestada veemajandusprojekti investeerimiseks laenu võtmisega, kuid eeldatavalt tuleks jätta osa reservist muude valdkondade projektide rahastamiseks laenuvahendite abil. Seejuures tuleb arvestada, et nii Saarde vallavalitsuse kui ka ettevõtte Saarde Kommunaal OÜ poolt võetav laen läheb Saarde valla laenukoormuse arvestusse.

Lisaks laenude kaudu võimalikule veemajandusprojektide finantseerimisele on Saarde valla eelarvestrateegias planeeritud perioodil 2014-2017 uute veemajandusprojektide tarbeks kokku 105 000 eurot. Eeldatavalt kasutataks seda ajaliselt varaseimaks planeeritud sadeveekanalisatsiooni projekti omaosaluse finantseerimiseks. Samas nõuaks ainuüksi nimetatud projekt maksumusplaani kohaselt omaosalust 182 250 euro ulatuses ehk lisaks valla eelarvevahenditest planeeritule 77 250 eurot enam. Finantsplaneerimises on arvestatud, et eelnimetatud vajak kaetaks Saarde valla poolt võetava laenuga.

Saarde vallavalitsusel on võimalik eelarvestrateegia kaudu lähitulevikus planeerida veemajandusinvesteeringute elluviimiseks enam omavahendite kasutamist ja selle kaudu vabastada enam laenuressurssi muude projektide finantseerimiseks. Käesoleva töö ettevalmistamisel on consultant analüüsinud Kilingi-Nõmme projekti elluviimise finantseerimisskeemi 2 erineva variandi korral: 1) juhul, kui perioodiks 2014-2016 säilitataks eelarvestrateegias toodud veemajandusprojektidele eraldatud omavahendid 105 000 euro ulatuses; 2) juhul, kui perioodiks 2014-2016 suurendataks veemajandusprojektidele eraldatud omavahendeid tasemeni 300 000 eurot.

Alternatiiv 1. Laenukoormuse kujunemine 2016.aastal olemasolevate veemajanduseprojektidele eraldatud omavahendite korral Omafin. Vaba Laenurressursi eelarve laen laen laen kokku laenuressurss täituvus periood vald ja vald ettevõte vald vald % (2014-2016) ettevõte 938 676 105 000 197 676 636 000 833 676 918 341 91 %

Alternatiiv 2. Laenukoormuse kujunemine 2016.aastal omavahendite suurendamisel tasemeni 300 000 €. Omafin. Vaba Laenurressursi eelarve Laen laen laen Kokku laenuressurss täituvus periood vald ja vald Ettevõte vald vald % (2014-2016) ettevõte 938 676 300 000 197 676 441 000 638 676 918 341 70 %

Seega, juhul kui Saarde vald 2015. või 2016.aasta jaoks koostatavas eelarvestrateegias suudaks kindlustada suuremate omavahendite taseme, tooks see kaasa suuremad võimalused vaba laenuressursi kasutamiseks. Olemasolevate veeprojektidele eraldatud omavahendite juures võtaks kahe projekti: 1) Kilingi-Nõmme sadeveesüsteemi ja 2) Kilingi-Nõmme lääne- ja lõunapiirkonna veemajandusprojekti omafinantseerimine eeldatavalt üle 90%

31 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Saarde valla vabadest laenuvahendistest. Alternatiivi 1 omavahendite ning laenukasutusega on arvestatud 7.peatükis

Peatükis 7.4 on esitatud planeeritud investeeringud ning peatükis 7.5. investeeringute omaosaluse rahastusmudel, mis arvestavad eeltoodud Saarde valla omavahendite kasutamise ja laenuressursi analüüsi.

4.8. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad

Vee- ja kanalisatsiooniteenust Saarde vallas osutab ettevõte Saarde Kommunaal OÜ, mis kuulub 100% Saarde vallale.

OÜ SAARDE KOMMUNAAL

Tegevusalad OÜ Saarde Kommunaali põhikirjajärgsed tegevusalad on järgmised: - elamute ja ettevõtete olmeveega varustamine - heitvee puhastamine ja suublasse juhtimine - maastiku hooldus ja korrashoid - autobusside transport - autode ja trakorite teenus - saunateenus - tavandisaali kasutus - hoonete ja objektide haldamine - korstnapühkimise teenus - taimsete jäätmete ladestusteenus Veeteenuste pakkumisest saadud tulu 2012.aastal oli 111,5 tuh.€, mis moodustas müügitulust 33,8%. 2011.aastal veeteenuste pakkumisest saadav tulu oli 111,1 tuh.€.

Teeninduspiirkond Teeninduspiirkonnaks on Saarde vald.

Töötajad 2012.aastal oli ettevõttes keskmiselt 22,7 töötajat. Aastalõpu seisuga oli töötajaid 24, nendest 7 osalise tööajaga.

Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad Saarde Kommunaal OÜ majandusaasta ettevõtte 2012.aasta müügitulu oli 329 687 eurot, sh.vee-ja kanalisatsiooniteenuste kogukäive 111 500 eurot. Ettevõtte puhaskasum oli 2012.a. 5 466 eurot ning puhaskasum on viimasel kolmel majandusaastal olnud vahemikus 2 tuh. kuni 6 tuh.€. Võrreldes aastatega 2009 ja 2008 on kasum tunduvalt langenud. Põhilisi ettevõtte finantsnäitajaid iseloomustab järgnev tabel.

Näitaja 2012 2011 2010 2010 Lühiajalise võlgnevuse 2,70 3,29 2,68 2,60

32 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

kattekordaja Likviidsuskordaja 2,62 2,99 2,63 2,55 Debitoorse võla laekumine 21,80 17,27 23,85 21,28 Võlakordaja 12,62 29,25 32,39 33,18 Tegevustulukus 1,66 0,87 1,91 13,57 Koguvara tulutoovustase (ROA) 1,35 0,70 1,53 10,73 Omakapitali tulutoovustase 1,54 0,99 2,26 16,06 (ROE)

Saarde Kommunaali kasumimahud on suurusjärgus, mis omavahenditest suuremahulisi investeeringuid planeerida ei võimalda. Samas vähenes 2012.aastal tunduvalt laenukoormus, mis tõi kaasa võlakordaja näitaja langemise võrreldes eelnevate aastatega suurusjärgus ca.2,5 korda. Ettevõtetele veemajandusprojektide finantseerimiseks laenukapitali eraldamisel on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kehtestanud reegli, mille kohaselt peab olema tagatud ettevõtte veemajandussektoris kõigil laenu tagasimakseaastatel laenuteeninduskordaja tasemel 1,25 – ehk ettevõtte veemajandussektori tegevuskasum peab ületama vähemalt 1,25 kordselt igal laenu tagasimakseaastal laenu põhiosamaksete ja intressimaksete summa. Vastav nõue seab otseselt laenude võtmise sõltuvusse kasumlikkusest, mis aga arvestades olemasolevaid Saarde Kommunaali kasuminäitajaid toob kaasa selle, et veemajandusprojektide finantseerimine laenuvahendite abil toimuks Saarde vallavalitsuse poolt võetavate laenude kaudu.

Vastavalt ÜVK seadusele §14 lõikele 2 kujundatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: - põhjendatud tegevuskulude katmine; - investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; - keskkonnanõuete täitmine; - kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; - põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Kuna Kilingi-Nõmme reoveekogumisala nominaalne reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi, on vajalik Saarde Kommunaal OÜ veeteenuste hindade eelnev kooskõlastamine konkurentsiametiga. Juhul, kui asulates kehtivad ühtlustatud veeteenuste hinnad, nii nagu see on seni olnud Saarde vallas, on vastav menetlus vajalik kõigis asulates hindade fikseerimiseks.

4.9. Järelevalve teostamine Vee tarbimise ja suublasse juhitava heitvee kvaliteedi ja koguse peab teostama järelevalvet Keskkonnainspektsioon ning kohalik omavalitsus. Väljapumbatud põhjavee ning loodusesse juhitud saasteainete koguste eest peab vee-ettevõtja tasuma loodusvara kasutusõiguse tasu ning saastetasu. Lähtuvalt Keskkonnatasude seadusest esitatakse Keskkonnaametile neli korda aastas aruanne suublasse juhitava reoveehulga ja kvaliteedi kohata ning väljapumbatud põhjavee hulga kohta. Vastavalt Keskkonnatasude

33 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

seadusele ja Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud tasumääradele maksab vee-ettevõte vee erikasutusõiguse tasu ja saastetasu.Terviseamet teostab järelevalvet joogivee vastavuse osas nõuetele. Vastavalt sotsiaalministri 31.07.2001 a. määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” vastutab joogivee kvaliteedi eest joogivee käitleja. Joogivee käitleja on veeseaduse kohaselt ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedi nõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule (tervisekaitsetalitusele). Joogivee käitleja tagab joogivee vastavuse käesoleva seaduse ja rahvatervise seaduse nõuetele ning nende seaduste alusel joogiveele kehtestatud õigusaktide nõuetele kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. - Joogivee käitleja koostab joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks ning kooskõlastab kava Terviseametiga Kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja koheselt: - uurima kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi; - rakendama vajalikke abinõusid ja teavitama sellest tarbijat ning asukohajärgset tervisekaitsetalitust. Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi, otsustab tervisekaitsetalitus, kuidas toimub joogivee edasine kasutamine.

Veemajanduse keskkonnatasude maksmine Vee- Reovee Ettevõtte tulumaks KOKKU Aasta erikasutustasu saastetasu ülenormatiivse (€) (€) (€) reoveesaaste osas (€) 2011 4881,31 4068,48 209,29 9159,08 2012 5664,29 3852,31 389,76 9906,36 2013 (I-III 4519,65 6843,04 381,44 11 744,13 kvartal 2013.aasta esialgne hinnanguline keskkonnatasude kogusumma oli ilma ükenormatiivse reoveesaaste eest makstava tulumaksuta 13 000 eurot, koos tulumaksuga 13 500 eurot.

34 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD

6.1. Kilingi-Nõmme linn Kilingi-Nõmme linnas on olemasolevalt nii ühisveevärgiga kui ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal 56%, viimase viie aasta jooksul on Kilingi-Nõmme linn olnud ainsaks Saarde valla asulaks, kus olemasolevat ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni situatsiooni on põhivara uuendamisse tehtavate investeeringutega parandatud.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide koondtabel: objekti/rajatise Ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad tk 6 kasutuses, 3 kasutusest väljas II astme pumplad tk 1 veereservuaaride maht m3 150+150 veepuhastusjaamad tk 1 veetorustikud m 11 870 hüdrandid tk 15 reoveepumplad tk 7 reoveepuhastid tk 1 survetorustikud m 2 598 isevoolsed m 11 482 kanalisatsioonitorustikud

Viimase viie aasta jooksul ehk alates 2008.aastast on rajatud veetöötlusjaam, täielikult rekonstrueeritud 2 puurkaev-pumplat ning 1 reoveepumpla, samuti teostatud väiksemahulised rekonstrueerimistööd reoveepuhastis. Torustikega seotud arendustöödest on viimase viie aasta jooksul rekonstrueeritud või rajatud 6060 m veetorustikku ja 5144 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku.

Ühisveevärgi objektid

6.1.1 Puurkaev – pumplad

6.1.1.1.Sambla puurkaev-pumpla (kat. nr.7646). 2011-2012 rajati uus puurkaev-pumpla olemasoleva kasutuses oleva puurkaev-pumpla asemele, eelnev puurkaev-pumpla lammutati. Hoone rajati puitkarkasskonstruktsioonis seina ja puitsarikatel katusega, mis kaetud profiilplekiga, tulepüsivusklass TP3. Seinad soojustati, välisviimistlusel kasutati terasprofiilplekki. Sokkel soojustati, sokkel kaeti tsementkiudplaadiga. Paigaldati elektriküttesüsteem ja ventilatsioon. Paigaldati välisvalgustus. 1 2 korruselise rekonstrueeritud hoone brutopindala 7,3 m . Vana pumplahoone lammutati.

35 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Elektri- ja automaatikasüsteemide osas paigaldati PLC-kontroller, rõhuandur, nivooandur, kulumõõtja ning analoogväljundiga temperatuuriandur, valvekeskusseade. Tagati juhtimine veetöötlusjaamasasuvast keskusest. Paigaldati pump: (18 m3/h, H=50 m). 2012.aastal oli veevõtt puurkaev-pumplast 14,9 tuh m3.

6.1.1.2. Linna veehaarde puurkaev-pumpla nr 2. Künka tn (kat. nr.10943) on võetud Saarde Vallavalitsuse bilanssi ja antud hallata OÜ Saarde Kommunaalile, 2011-2012 rajati olemasoleva kasutusest väljas oleva puurkaevu asemele. Vana pumplahoone lammutati. Hoone rajati puitkarkasskonstruktsioonis seina ja puitsarikatel katusega, mis kaetud profiilplekiga, tulepüsivusklass TP3. Seinad soojustati, välisviimistlusel kasutati terasprofiilplekki. Seinad ja sokkel soojustati , sokkel kaeti tsementkiudplaadiga. Paigaldati elektriküttesüsteem ja ventilatsioon. Paigaldati välisvalgustus. 1 korruselise rekonstrueeritud hoone brutopindala 2 7,3 m . Elektri- ja automaatikasüsteemide osas paigaldati PLC-kontroller, rõhuandur, nivooandur, kulumõõtja ning analoogväljundiga temperatuuriandur valvekeskusseade. Tagati juhtimine veetöötlusjaamas asuvast keskusest. Paigaldati pump: (18 m3/h, H=50 m)

2012.aastal oli veevõtt puurkaev-pumplast 2,1 tuh m3 (ainult IV kvartal).

Puurkaevu osas on 2011.aastal läbi viidud pumbatava põhjavee analüüs, selle tulemused ja vastavus sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” olid järgnevad: Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (15.04.2011) Värvus mg/l Pt 189,0 Hägusus NHÜ 26,0 Lõhn lahjendus-aste 1 Maitse lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 595 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 2,5 pH 6,5-9,5 7,8 Ammoonium mg/l 0,5 0,180 Naatrium mg/l 200 18 Baarium mg/l 1,39 Üldraud mg/l 0,2 3,1 Boor mg/l 1,0 0,53 Nitraat mg/l 50 0,09 Nitrit mg/l 0,5 0,085 Fluoriid mg/l 1,5 0,5 Kloriid mg/l 250 9,1 Elavhõbe μg/l 1,0 ˂0,02 Vask mg/l 2,0 ˂1 Sulfaat mg/l 250 1,8 Kaadmium μg/l 5,0 ˂0,02

36 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Mangaan μg/l 50 156 Arseen μg/l 10 0,16 Antimon μg/l 5,0 0,26 Seleen μg/l 10 0,10 Kroom μg/l 50 ˂0,5 Tsüaniid μg/l 50 ˂3 Benseen μg/l 1,0 ˂0,2 Pestitsiidide summa ng/l 50 15,3 Naftaproduktid μg/l ˂20 Benso(a)püreen μg/l 0,010 ˂0,01 Polütsükliliste aromaatsete μg/l 0,10 ˂0,01 süsivesikute (PAH) summa 1-aluselised fenoolid μg/l ˂2 2-aluselised fenoolid μg/l ˂10 Nikkel μg/l 20 4,1 Plii μg/l 10 ˂0,1 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 Kolooniate arv (22°C) PMÜ/ml - 40 Põhjavee analüüs näitas, et piirnormi ületab põhjavee raua- ja mangaanisisaldus, Tulenevalt probleemidest raua ja mangaani piirnormide täitmisega, paigaldati rajatavasse veetöötlusjaama 2012.aastal raua- ja mangaanieraldussüstem.

6.1.1.3. Aia tn puurkaev-pumpla (kat. nr. 7635) on Pärnumaa hooneteregistri tunnistuse, 08.01.2002. a., alusel netopinnaga 50,1 m2 (kõrgus 4 m) ning selle omanikuks on Kilingi-Nõmme linn (pumpla hoone on ehitatud 1970. Pumpla ja puurkaev on võetud Saarde Vallavalitsuse bilanssi ja antud hallata OÜ Saarde Kommunaalile. Aia tn. pumpla kompleksi kuulub 150 m3, ühe sektsiooniline reservuaar (pumplahoone kõrval, muldes), mille põhi on pumpade teljekõrgusest madalamal ning reservuaarist väljuv pumpade toitetorustik asub pumpla lae all, mistõttu täitub pump umbes kord kuus õhuga ning lülitub välja. Pumpla põrand on ümbritsevast maapinnast 1,2 m madalamal ning vajunud 10 cm ühest reservuaaripoolsest küljest (võimalik põhjus reservuaari leke). Vee- ettevõtte andmeil on reservuaar korras, kuid veepidavust siiski kontrollitud ei ole. Lisaks on puurkaev pumpla juures 80 m3 lisamahuti. Puurkaevu varustavad 4 kW pumbad (1 töö-, 1 reservpump) SAER IR-4P FC (Q=6…16 m3/h, H=57…49m; 3,7 bar). Võrku on ühendatud 10 m3 hüdrofoor. 2005. a. renoveeriti kogu pumpla kompleksi. Pumplast ehitati kanalisatsioonitrass (endisest keskkatlamajast tulevasse kanalisatsioonitrassi), mis tagab rauaärastusfiltrite läbipesu vee ärajuhtimise. Lisaks eelnevatele aastatele vahetatud esimese ja teise astme pumpadele paigaldati 2005. a. 2 (paaris) rauaärastusfiltrit ARS-410-263P ja õlivaba kompressor ROA. Teise astme pumpade tööd juhib sagedusmuundur, mis tagab stabiilse surve torustikus. Kaevus asetseva süvaveepumba pesu tsükliks tarviliku surve tagab esimese astme pumba juures olev membraanhüdrofoor ja sellel ole lülitusautomaatika.

37 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

2012.aastal oli veevõtt puurkaev-pumplast 11,4 tuh m3. OÜ Saarde Kommunaali andmetel vastab võetav põhjavesi veeklassile „hea“. 2012.aastal ja 2013.aastal ei ole puurkaevust vee-analüüse võetud, kuna seoses Künka tänava puurkaevu kasutussevõtuga jäi Aia puurkaev reservi ning 2013.aastast alates sellest regulaarset veevõttu ei toimu.

6.1.1.4. Metsamajandi puurkaev-pumpla (kat. nr.7632) on puuritud 1967. a. OÜ Saarde Kommunaali andmetel vastab võetav põhjavesi veeklassile „hea“. Puurkaevpumpla vesi on kvaliteetne ning probleeme ei ole ka ülenormatiivse üldraua sisaldusega (rauaärastusfiltrit ei ole paigaldatud). Puurkaev-pumpla on maa-alune, asudes valla maa-alal, kus hetkel toimub väikesemahuline aiapidamine (naabruskonna elanike poolt), mistõttu ei ole tagatud puurkaev- pumpla nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaev-pumpla vett kasutatakse ka aiamaade kastmiseks (suvisel ajal kokku ca 8 m3). Pumpla maa-alune osa on õhutatud ja rahuldavas seisukorras, va. siiski ajutine liigniiskus, mis mõjutab elektroonikat. 2005. a. renoveeriti pumpla sisustust, hiljem ei ole olulisi rekonstrueerimistöid ellu viidud. 2012.aastal oli veevõtt puurkaev-pumplast 8,3 tuh m3.

Puurkaevu osas on 2011.aastal läbi viidud pumbatava põhjavee analüüs, selle tulemused ja vastavus sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” olid järgnevad: Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (11.08.2011) Värvus mg/l Pt ˂4 Hägusus NHÜ ˂1 Lõhn lahjendus-aste 1 Maitse lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 260 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 3,9 pH 6,5-9,5 8,0 Ammoonium mg/l 0,5 0,016 Naatrium mg/l 200 2,3 Üldraud mg/l 0,2 0,1 Boor mg/l 1,0 0,124 Nitraat mg/l 50 4,2 Nitrit mg/l 0,5 0,018 Fluoriid mg/l 1,5 0,17 Kloriid mg/l 250 8,3 Elavhõbe μg/l 1,0 ˂0,015 Vask mg/l 2,0 ˂1 Sulfaat mg/l 250 10 Alumiinium μg/l ˂20 Kaadmium μg/l 5,0 ˂0,02 Mangaan μg/l 50 ˂20 Arseen μg/l 10 0,46 Antimon μg/l 5,0 ˂0,05 Seleen μg/l 10 ˂0,05 Kroom μg/l 50 0,54 Tsüaniid μg/l 50 ˂3

38 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Benseen μg/l 1,0 ˂0,2 Pestitsiidide summa ng/l 50 ˂ 5 1,2-dikloroetaan μg/l 3,0 ˂ 3 Trikloroeteen μg/l 10 ˂0,1 Tetrakloroeteen μg/l 10 ˂0,1 Naftaproduktid μg/l ˂20 Benso(a)püreen μg/l 0,010 ˂0,01 Polütsükliliste aromaatsete μg/l 0,10 ˂0,01 süsivesikute (PAH) summa 1-aluselised fenoolid μg/l ˂2 2-aluselised fenoolid μg/l ˂10 Nikkel μg/l 20 ˂0,1 Plii μg/l 10 ˂0,1 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 Kolooniate arv (22°C) PMÜ/ml - 0

Puurkaevust pumbatava põhjavee keemilised näitajad vastasid kõikide piirväärtuste osas joogivee kvaliteedi piirnormidele.

6.1.1.5. Kantsi tn puurkaev-pumpla (puurkaevu kat. nr 7641) on puuritud 1980. a. Pumpla hoonel on uuendatud katust, kuid pumpla hoones sees ei ole suuremamahulisi renoveerimistöid tehtud. 2007. a. vahetati (uuendati e. paigaldati) hooldustööde käigus puurkaevu pump (Calpeda 4SDM 5/15), lülitus-kaitseblokk, veekindel elektrikaabel ja roostevaba terastross ning PEM- toru 40 mm (35 m), põhjaklapp (1.1/4’’). Pumpla hoonet köetakse elektriradiaatoritega. 2012.aastal oli veevõtt puurkaev-pumplast 4,3 tuh m3. Juhul kui tarbijate arv veehaardese edasiselt langeb, võib osutuda ratsionaalseks puurkaevu sulgemine ning senised tarbijad (ca 70 inimest) ühendamine linna tsentraalse veevärgiga.

6.1.1.6. Urve tn puurkaev-pumpla (puurkaevu kat. nr. 7642) on Pärnumaa hooneteregistri tunnistuse, 08.01.2002. a., alusel netopinnaga 11,1 m2 (rajatud 1980.a., vundamendiplokkidest soojustamata hoone) ning selle omanikuks on Kilingi-Nõmme linn. 2005. a. septembris paigaldati pumpla hoonele uus katus. Lõuna ja läänepoolsed dekoratiivtellistest seinad lammutati ning alles jäänud tellistest seinad soojustati ja kaeti plekiga hiljem ei ole rekonstrueerimistöid teostatud. Pumplat köetakse elektriradiaatoriga. Pumplat ümbritseb põllumajandusmaa. 2012.aastal oli veevõtt puurkaev-pumplast 1,7 tuh m3. Juhul, kui tarbijate arv veehaardes edasiselt langeb, võib osutuda ratsionaalseks puurkaevu sulgemine ning seniste tarbijate (ca 70 inimest) ühendamine linna tsentraalse veevärgiga.

6.1.1.7. Sauna puurkaev-pumpla (puurkaevu kat.nr.7637) on rajatud 1952.aastal. Puurkaevul eraldi hoone puudub, elektrikilp ning pumpa reguleeriv veeautomaat paiknevad sauna hoones. 2012.aastal oli veevõtt puurkaevust 465 m3. Puurkaev on plaanis sulgeda ja tamponeerida.

39 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

6.1.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt

2011.a.-2012.a. rajati veetöötlusjaam, kus sama katuse alla toodi veetöötlussüsteemid, II astme pumpla ning töödeldud vee reservuaarid (2 x 150 m3). Reservuaarides säilitatav tuletõrjevee maht on 162 m3. Veetorn, mida veetöötlusjaamas paiknevad veereservuaarid asendama hakkasid, lammutati. Arvestades puurkaevudest võetava vee suurt raua ja mangaanisisaldust, paigaldati toorvee töötluse otstarbel aereerimisel rajanev raua- ja mangaanieralduse süsteem. Veetöötlusjaama paigaldati doseerimissüsteem naatriumhüpokloriti doseerimiseks, kui peaks esinema mikrobioloogiline reostus. Torustiku rajamisel paigaldati peale rauafiltrisüsteemi ja enne reservuaaridesse juhtimist vajalik ühendusotsik doseerimissüsteemi tarbeks. Survetõstepumpade juhtimine rajati vastavalt rõhule linna veevõrgus, selleks paigaldati trassile rõhuandurid (2 tk). II astme pumpade puhul on arvestatud, et maksimaalselt töötab korraga 3 pumpa ning üks pump on alati varus ning programmeeritud tööaja järel leiab aset tööpumpade automaatne vahetus. Tuletõrjeveevarustus tagatakse samuti survetõstepumpade abil, pumpade juurdelülitamine leiab aset kui teiste pumpade paralleelse tööga pole võimalik tagada linnale vajalikku vooluhulka ettenähtud rõhu (3 bar) juures. Paigaldati järgmised põhiseadmed: 2 survefiltrit a d=1250 mm raua ja mangaanieralduse läbiviimiseks; 4 survetõstepumpa (a 28 m3/h, H=40m); Pesuveepump (36 m3/h, H=15-20m); Hüdrofoor 200 l Staatiline mikser toorvee aereerimseks Õlivaba kompressor, õhurõhu paagiga 100 l toorvee aereerimseks

Veetöötlusjaam rajati, arvestades maksimaalse veetarbimise kalkulatsioonis järgmiseid parameetreid: vee tarbimine Qkd – 297 m³/d; 3 max ööpäevane vooluhulk, Qmaxd – 297 x 1,2 = 356,4 m /d; 3 tunni keskmine, Qkh : 356,4 / 24 = 14,85 m /h; max tunnitootlikkus, Qmaxh = kmaxh x Qmaxd / 24 kmaxh = 1,2 x 1,6 = 1,92; max tunnitootlikkus, Qmaxh = 1,92 x 356,4 /24 = 28,5 m3/h (7,9 l/s); tuletõrjevee vajadus, 15 l/s 3 tunni jooksul. Tuletõrjeveevarustus põhineb hüdrantidel. Töödeldud vee reservuaarides säilitatav tuletõrjevee varumaht on 162 m3.

Veekvaliteet lõpptarbijate juures on Kilingi-Nõmmel tänu veetöötlusseadmete olemasolule väga hea ja vastab joogivee kvaliteedinormidele. Veekvaliteet Kilingi-Nõmme linnas (joogivee keemilise analüüsi tulemused (I kvartal, 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi söökla Elektrijuhtivus μS/cm 2500 634

40 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 1,2 pH 6,5-9,5 7,64 Värvus Mg/Pt/l ˂5 Hägusus NTU ˂0,5 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,065 Nitraat mg/l 50 0,25 Kloriid mg/l 250 7,1 Üldraud mg/l 0,2 0,03 Fluoriid mg/l 1,5 0,7 Veekvaliteet Kilingi-Nõmme linnas (joogivee keemilise analüüsi tulemused, III kvartal, 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 30.09.2013, proovivõtukoht: lõpptarbija Sambla tn. Ammoonium mg/l 0,5 0,014 pH 6,5-9,5 7,68 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 266 Üldraud mg/l 0,2 ˂0,01 Värvus Mg/Pt/l 5 Hägusus NTU ˂0,5 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1

Veekvaliteet Kilingi-Nõmme linnas, joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused (I kvartal, 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi söökla Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0

Veekvaliteet Kilingi-Nõmme linnas, joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused (III kvartal, 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 30.09.2013, proovivõtukoht: lõpptarbija Sambla tn Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0

6.1.3 Veetorustik Kilingi-Nõmme linna veetorustiku pikkus on 11 870 m. Enamik torudest on malmist. mõningad üksikud lõigud (Kantsi tn puurkaevu piirkonnas) terasest. Osa malmtorustike kolmikutest on terasest. Suuremate korruselamute tarnetorustikud on terasest, väiksematel korruselamutel on malmsisendid. Eramute tarnetorustikud on malmist või tsingitud terasest. Rekonstrueeritud torustike maht on 2,56 km (kesklinna piirkonna torustike ehitusprojekti raames aastatel 2010-2011), rekonstrueerimist vajavate torustike maht on 2 395 km ehk 20% olemasolevatest torustikest. Torustikke on rajatud või olemasolevaid lõike rekonstrueeritud viimase viie aasta jooksul 6 060 m ulatuses. Veekadude osakaal varieerub Kilingi-Nõmme linnas väga olulisel määral. Kokku oli 2012.aastal veekadusid 20%. Veekadusid mõõdetakse puurkaev-

41 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 pumplate veehaarete põhiselt, kuna enamik veekadudest tekib amortiseerunud torustike lekete põhiselt, siis saab veekadude osakaalu kaudu kirjeldada ka torustike korrasoleku taset veehaardes.

Veevõtt Tarbimine Veekadu Veekao Puurkaevu veehaare m3/a m3/a m3/a määr (%) Aia 11 433 11 215 218 1,9 Kooli-Sambla, Künka 16 988 14 437 2 551 15,0 Metsamajandi 8 288 5 919 2 369 28,6 Kantsi 4 290 1 744 2 546 59,4 Urve 1695 654 1041 61,4 Kilingi Saun 465 465 0,0 0,0 KOKKU 43 159 34 434 8 725 20,2

6.1.4 Tuletõrjeveevõtt

Kilingi-Nõmme linnas koguti tuletõrjevett varasemalt veetorni, mis aga 2011- 2012 läbiviidud veemajandusprojekti raames lammutati. Enamik linna tuletõrje otstarbel kasutatavast veeressursist hoitakse veetöötlusjaama juures paiknevas reservuaaris (reservvee maht 162 m3). Kilingi-Nõmme linnas on 15 tuletõrjehüdranti. Hürdantide veetorustiku läbimõõt on 110 mm, staatiline surve veetorustikus on 3,0. Mõõdetud vooluhulga osas oli 14 hüdrandi vooluhulk vahemikus 30-35 l/s, ühel hüdrandil 25 l/s.

Ühiskanalisatsiooni objektid

6.1.5 Reoveepuhastusseadmed Linna reoveepuhasti valmis 1995. a. algul ja paikneb linna piiridest väljaspool, puhastades Kilingi-Nõmme linna elanike (ca 56 % kõigist elanikest) ja Saarde küla Lavi piirkonna reovett. Samuti tuuakse puhasti juurde kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest pärinevat jäädet. Tipp-perioodil on koormus 10 autotäit ööpäevas, kuigi algne koormus olevat olnud kavandatud kümme autot kuus. 2008. viidi läbi reoveepuhasti purgla ja kompostimisväljaku rekonstrueerimise osalised tööd, mille käigus rajati purgimismahuti (30 m3) ja kompostimisväljak (5450 m2, asfalteeritud ala 4715 m2, endise väljaku peale). Sellega lahendati purgimise osalise ülekoormusega seotud probleem. Lisaks teostati 2009.a. ühe mudaväljaku rekonstrueerimistöödena drenaažitorustiku paigaldus, killustikupadja rajamine, vana kruusafiltri eemaldamine. Eelmainitud rekonstrueerimistööd on olnud viimase viie aasta jooksul ainsaks reoveepuhasti töö kvaliteeti parandavaks investeeringuks. Kilingi-Nõmme reoveepuhasti põhikomponendid on:  liivapüüdja (terasest, vajab asendamist);  kahe rootoraeraatoriga (a’ 4 kW) ringkanal (320 m3);  vertikaalne järelselgiti;  mudaväljak;

42 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

 komposteerimisväljak;  abihoone (olmeruumid ja raudsulfaadi doseerimissõlm (automaatne, sõltudes  vooluhulgast), fosforiärastusseade;  biotiigid (7500 m2), kasutatakse järelpuhastuseks ning vajavad puhastamist.

Puhasti üldine seisukord on rahuldav. Puhasti rajamisel arvestati, et valvekeskuse arvutisse edastatakse kõik kontroll- ja mõõtesignaalid. Aeraatorite ja ringlusmudapumpade juhtimine toimub käsitsi peakilbist. Olmereo- ja drenaažvee pumpasid reguleerivad pumplas asuvad ujukid. Reoveepuhasti olmereovesi ja drenaaživeed mudaväljakutelt ning komposteerimisväljakult pumbatakse ringkanalisse. Puhasti on dimensioneeritud vastu võtma ööpäevas 450 m3 reovett reostuskoormusega kuni 80 kgBHT7 (jõudlus projekti järgi 1100 ie-d). Arvutuslik hüdrauliline jõudlus on siiski ainult 148 m3/d ja projektijärgne reostuskoormus 65 kgBHT7. Suurte vihmade ajal on puhasti hüdrauliliselt ülekoormatud. Vastavalt vee-erikasutusloale on puhastist väljuva reovee osas limiteeritud keskkonda viidavad hõljuvaine (piirnorm 25 mg/l), BHT7 (piirnorm 35 mgO2/l) ning KHT (piirnorm 125 mg/l) kogused. Üldfosfori osas on 2 mg/l kohta piirnormiks, mida ületava kontsentratsioonitaseme korral tuleb tasuda ülenormatiivse saaste eest tasutavate maksemäärade kohaselt.

Kilingi-Nõmme puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad 2012-2013 Mõõtmisaeg Proov 5074 Proov 811 Ühik Komponent 18.09.2012 25.09.2013 BHT7 mgO2/l 980 1360 Hõljuvaine mg/l 2200 895 UldN mg/l N 330 98 UldP mg/l P 76 18 KHT mgO2/l 2700 2870 pH 7,5 6,74

Kilingi-Nõmme puhastist väljuva reovee reostusnäitajad ja kogused (2012.a. ja 2013. a. I-III kvartal) Mõõtmisaeg I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal Ühik Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 mgO2/l 12 5,4 4 3 10 7,6 19 Hõljuvaine mg/l 18 10 8,4 3,1 3,9 14 20 UldN mg/l N 43 17,5 35 21 35,5 35 48 UldP mg/l P 0,83 0,45 3,5 1,5 1,8 3,9 3,9 KHT mgO2/l 47 30 72 ˂30 79 pH 7,5 7,9 7,6 7,7 7,4 7,6 7,6 Reoveekogus m3 11 069 10 503 10 424 9 968 10 894 10 451 Puhastis on olnud alates 2012.aasta algusest normi piires biokeemiline hapnikutarve, hõljuvaine kontsentratsioon, kuid üldfosfori kontsentratsioon on lubatut kolme kvartali proovide osas ületanud, seejuueres näitavad 2013.a. III kvartali proovide võrdlusandmed siseneva ja väljuva reovee reostuskontsentratsiooni osas, et puhastusefektiivsus üldfosfori osas on

43 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 madal. Vastav situatsioon viitab sellele, et puhasti fosforiärastusseadmeid on vaja uuendada.

6.1.6 Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumplad

Kilingi-Nõmme linna kanalisatsioonivõrgu pikkus on 14 080 m, millest isevoolseid torustikke on 11 482 m ja survetorustikke 2 598 m. 2010-2011 viidi läbi kesklinna piirkonnas torustike rajamis- ja rekonstrueerimistööde projekt, millega rekonstrueeriti 1796 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, rajati 1940 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, 145 m survetorustikku ja 94 m sadeveekanalisatsiooni. Kokku on viimase viie aasta jooksul rajatud või rekonstrueeritud 5 144 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, surve ja sadeveekanalisatsiooni tööde mahud kattuvad eelmainitud kesklinna piirkonnas läbi viidud töödega. Rekonstrueerimist vajavate torustikulõikude kogupikkus on isevoolse kanalisatsiooni osas 2 716 m (24 % torustikest) ning survekanalisatsiooni osas 1 810 m (70 % torustikest) Kanalisatsioonivõrk koosneb malmtorudest läbimõõduga 150-450 mm ja on isevoolne kuni ülepumplani. Kinnipidamiskohtade väljundid peakollektorisse koosnevad 250 mm läbimõõduga malmtorudest. Kohati on kanalisatsioonikaevudest puujuured läbi kasvanud, torustikud on kohati vajunud ja kalded ei vasta nõuetele. Reoveepumplaid on Kilingi-Nõmme linnas kokku 7. Viimase viie aasta jooksul on rajatud üks reoveepumpla. Reoveepumpla rajati veetöötlusjaama juurde (Künka tn), tegemist on kompaktpumpla tüüpi pumplaga, mis peamiselt teenindab veetöötlusjaama. Pumpla rajati arvestades vooluhulka kokku 36 m3/h, pumbatava vee tõstekõrgus on 10 m (arvestades ka rõhukadu torustikus ja pumplas). Pumplasse paigaldatati kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumpade survetorudele paigaldati siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao ületamiseks paigaldati pumbad (2 tk) järgnevate parameetritega: Q= 36 m3/h, H= 10,0 mVs, 4,0 kW. Pumpade tööle rakendamine automatiseeriti reovee nivoo järgi pumplas, selleks paigaldati vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset tasemel MIN - 0,55 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel MAX1 – 0,95 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,15 m. Lisaks rajatud veetöötlusjaama reoveepumplale on Kilingi-Nõmme linnas 6 reoveepumplat. Pumplad on tehniliselt heas seisukorras. Metsamajandi ja Järve tn pumplate puuduseks on suur energiakulu sademeterohkel ajal, kuna peapumpla töötab peaaegu pidevalt, mistõttu samaaegselt töötavad (peapumpla survetorustikku) Metsamajandi ja Järve tn pumplad, millede tegelik vooluhulk on väga väike. Kõikides pumplates on firma Sarlin pumbad ja uputuste vältimiseks ülevool.  Peapumpla (Oja tn.) - maapealne osa 6,4 x 5,4 m. Betoonmahuti (sise- ø 5,6 m, sügavus 7 m) on jaotatud vaheseinaga reoveemahutiks ja

44 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

pumbaruumiks. Pumbad (S1 064 A H3 (2 tk), Q 18,3 l/s, H 9 m ja P 4,7 kW) on kuivasetusega;  Lasteaia - maapealne osa 7,3 x 3,5 m. Kaks metallmahutit (ø 2 m, sügavus 4 m), üks reoveemahutiks ja teine pumbaruumiks. Kuivasetusega pump (SV 024 B 3, Q 4,65 l/s, H 8 m, P 1,8 kW);  Aia tn. - maa-alune 2-kambriline klaaskiudplastist pumpla (ø 2,2 m, sügavus 3 m). Kuivasetusega pumbad (SV 024 B 3 (2 tk), Q 6,9 l/s, H 6 m, P 2 kW);  Metsamajandi - maa-alune 1-kambriline klaaskiudplastist pumpla (ø 1 m, sügavus 4,5 m). Märgasetusega pump (SV 014 B L1, Q 4,1 l/s, H 5 m, 1,2 kW). Pumpla puhul on probleeme avariivoolu ja liigvee ärajuhtimisega (tuleb rekonstrueerida vana torustikku);  Järve tn. - maa-alune 1-kambriline klaaskiudplastist pumpla (ø 1 m, sügavus 4 m), mis töötab peapumpla survetorustikku. Märgasetusega pump (SV 024 B H1, Q 3,5 l/s, H 11 m, P 2,1 kW);  Kantsi tn - maa-alune 1-kambriline betoonpumpla (sise-ø 2,5 m, sügavus 4,7 m). Märgasetusega pump (SV 014 B L1 (1 tk), Q 3,16 l/s, H 5 m, P 1,1 kW).

6.2. Tihemetsa alevik Tihemetsa alevikus on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 87% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on 80%, viimase viie aasta jooksul ei ole aleviku ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni põhivara uuendamisse tehtavate investeeringutega olulisel määral parandatud, tehtud on väiksemahulisi parendustöid keskasula puurkaev-pumplas ja reoveepumplas.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide koondtabel: objekti/rajatise ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad tk 3 kasutuses, 1 reservis II astme pumplad tk 0 veereservuaaride maht m3 200+200 m3 (kasutusest väljas) veepuhastusjaamad tk 0 (veepuhastusseadmed on 1 puurkaev-pumpla juures) veetorustikud m 5 841 hüdrandid tk 0 reoveepumplad Tk 1 reoveepuhastid Tk 1 survetorustikud M 60 isevoolsed M 4 335 kanalisatsioonitorustikud

45 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Ühisveevärgi objektid

6.2.1 Puurkaev – pumplad Asulas on kokku kolm ühisveevarustuse puurkaevu – Tihemetsa keskasula (nimetatud ka ujula, kat. nr. 7865), Tihemetsa profülaktooriumi (kat. nr. 7852) ja elamutsooni (kat. nr. 7855) puurkaev. Elamutsooni puurkaevu hoitakse reservis. Ujula ja elamutsooni puurkaevud on ühendatud asula põhivõrku. Profülaktooriumi puurkaev varustab veega kahte eramut ja kahte töökoda. Tihemetsa Põhikooli puurkaev ei kuulu OÜ Saarde Kommunaali ega ka neile väljastatud vee-erikasutusloa alla.

6.2.1.1. Tihemetsa keskasula puurkaev (nimetatud ka ujula puurkaev, kat. nr. 7856) pumpla hoone on ehitatud 1988. a (paikneb asula keskuse kagunurgas). Pumpla oli projekteeritud kaheastmeliseks, mistõttu paiknevad pumplahoone kõrval kasutamata veereservuaarid (2 x 200 m3), millede pumpa korrastati 2007. a. kevadel. Rõhukõikumiste tasandamiseks kasutatakse 10 m3 hüdrofoori. Puurkaevu vett töödeldakse kahe rauaärastusfiltriga (Kemic 1002-PDA survefiltrid, millede tootlikus 10,2 m3/h), mis on paigaldatud 2002. a. 2004. a. paigaldati veel rauaeraldusfilter Eurowater WSB ja süvaveepump. Siiski esinevad probleemid, mis võivad olla põhjustatud veetöötlusseadmete ebapiisavast võimusest tipptundidel või filtrite ebapiisavast regeneratsioonist. Pumpla hoone on soojustamata (kasutatakse elektrikütet), kuid hoone seisund on rahuldav. Viimastel aastatel ei ole teostatud suuremamahulisi töid, vaid väiksemaid hooldustöid (2009.aastal filtrimaterjali vahetus, 2013.aastal katusekatte paigaldus). 2012.aastal oli veevõtt puurkaev-pumplast 20,8 tuh m3, moodustades aleviku üldisest veevõtust 91,6%. Puurkaevust pumbatava põhjavee kvaliteeti on regulaarselt võetavate proovidega kontrollitud, 2011.aasta mais võetud proovide (keemiline analüüs, mikrobioloogiline analüüs) tulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 25.05.2011, keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 23,0 Hägusus NHÜ 8,7 Lõhn lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 592 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 1,0 pH 6,5-9,5 7,5 Ammoonium mg/l 0,5 0,21 Naatrium mg/l 200 15 Üldraud mg/l 0,2 1,1 Nitraat mg/l 50 ˂ 0,04 Nitrit mg/l 0,5 0,015 Fluoriid mg/l 1,5 0,4 Kloriid mg/l 250 8,3 Sulfaat mg/l 250 0,4 Mangaan μg/l 50 20

46 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 25.05.2011, mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 Kolooniate arv (22°C) PMÜ/ml - 0

Ülemäärane põhjavee rauasisaldus on olnud põhjuseks, miks puurkaevule on paigaldatud rauaeraldusfiltrid.

6.2.1.2. Tihemetsa profülaktooriumi (kat. nr. 7852) puurkaev on rajatud 1960. a. Puurkaev asub Valga-Uulu mnt ja Punapargi teega külgneval alal. Puurkaev töötab eraldi veevõrku. Tarbijateks on kaks eramut ja kaks remonditöökoda. Puurkaev-pumpla paikneb telliskivihoones (hoone on soojustusega). Pumpla torustik, elektri- ja automaatikaseadmed ning hüdrofoor vajavad väljavahetamist. 2012.aastal oli veevõtt profülaktooriumi puurkaevust 1,5 tuh.m3. Nii nagu keskasula puurkaevust pumbatavas põhjavees on ka profülaktooriumi puurkaevu põhjavees rauasisaldus suhteliselt kõrge. Samas erinevalt keskasula puurkaevust profülaktooriumi puurkaevule rauaeraldusfiltreid paigaldatud ei ole.

6.2.1.3. Tihemetsa põhikooli (kat. nr.7873) puurkaev sügavus on 60 m, veekiht D2, rajatud 1976. a (samal ajal ehitatud trass, puudub puurkaev- pumpla hoone). Puurkaevu arvestuskaardilt (31.08.76. a. teostatud analüüs) selgub, et puurkaev-pumplast on mõõdetud joogivee indikaatorite piirsisaldusi ületav üldraua sisaldus (0,3 mg/l). Puurkaevust tagatakse veevarustus lisaks mõisakompleksile (kus paikneb kool) lähedal paiknevale kahele korterelamule (koolimajast kirdes, ca 150 m). Kooli veevarustustrassis ei ole esinenud lekkeid. Puurkaevule paigaldati raua- ja mangaanieraldusfiltrid 2007.a. lõpus. 2012.aastal oli veevõtt profülaktooriumi puurkaevust 0,4 tuh.m3.

6.2.1.4 Eramajade piirkonna puurkaev (kat. nr. 7855) on rajatud 1972. a. Asub Punapargi tee lähedal eramajade piirkonnas. Puurkaev asub pumplahoones, mis on täielikult amortiseerunud (sh. sissesade). Viimasel kümnel aastal on teostatud vaid esmavajalikke hooldustöid. Pumpla on reservis ja seda kasutatakse ainult siis kui asula põhipuurkaev kat. nr. 7856 ei tööta. Pumpla hoonet köetakse elektriradiaatoriga. 2012.aastal ja 2013.aasta I-II kvartalis veevõttu vastavast puurkaevust toimunud ei ole.

6.2.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt Tihemetsa keskasula puurkaevu vett töödeldakse kahe rauaärastusfiltriga (Kemic 1002-PDA survefiltrid, millede tootlikus 10,2 m3/h), mis on paigaldatud 2002. a. 2004. a. paigaldati veel rauaeraldusfilter Eurowater WSB ja süvaveepump. Siiski esinevad probleemid, mis võivad olla põhjustatud veetöötlusseadmete ebapiisavast võimusest tipptundidel või filtrite ebapiisavast regeneratsioonist.

47 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Veekvaliteet lõpptarbijate juures on Tihemetsa alevikus olnud hoolimata rauaeraldusseadmete olemasolust kõikuv, viimased näitajad 2013.a. II poolel võetud proovis on normi piires, samas Voltveti koolituskeskusest I kvartali lõpus võetud proovi osas ületas üldraua kontsentratsioon piirväärtusega lubatu mitmekordselt, muud mõõdetud näitajad olid joogivee kvaliteedinormidega kooskõlas. Üldraua kontsentratsioooni kõikumine on seletatav amortiseerunud torustikest eralduva kogusega, pumplast väljaminev vesi on üldraua kontsentratsiooniga, mis on ca.10 korda piirnormist madalam. Veekvaliteet Tihemetsa alevikus, joogivee keemilise analüüsi tulemused (I kvartal 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Voltveti koolituskeskuse söökla Elektrijuhtivus μS/cm 2500 595 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 ˂1,0 pH 6,5-9,5 7,41 Värvus Mg/Pt/l 15 Hägusus NTU 5,8 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,21 Nitraat mg/l 50 ˂0,04 Kloriid mg/l 250 7,2 Üldraud mg/l 0,2 0,72 Fluoriid mg/l 1,5 0,6

Veekvaliteet Tihemetsa alevikus, üldrauaühendite kontsentratsiooni mõõtmistulemus (IV kvartal 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 15.11.2013, veeallika liik: veevärgivesi Üldraud mg/l 0,2 0,037

Veekvaliteet Tihemetsa alevikus, joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 13.11.2013, veeallika liik: veevärgivesi Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0

6.2.3 Veetorustikud

Tihemetsa aleviku veetorustiku pikkus on 5 841 m. Enamik torudest on malmist. mõningad üksikud lõigud terasest. Osa malmtorustike kolmikutest on terasest. Suuremate korruselamute tarnetorustikud on terasest, väiksematel korruselamutel on malmsisendid. Eramute tarnetorustikud on malmist või tsingitud terasest. Suhteliselt heas korras torustikulõike on 3 696 m, rekonstrueerimist vajavate torustikulõikude maht on 2145 m, mis moodustab 37 % olemasolevate veetorustike kogumahust. Veekadude osakaal varieerub Tihemetsa alevikus keskmisel määral, keskmine on lähedane keskasula puurkaevu veekadude osakaalu näitajale,

48 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 kuna üle 90% aleviku veevõtust toimub just sellest puurkaevust. Ülikõrge oli veekadude osakaal 2012.aastal põhikooli puurkaevust pumbatava vee osas. Kokku oli 2012.aastal alevikus veekadusid 47%, mis näitab et asula veetorustikest on suur osa lõikudest väga halvas seisukorras.

Veevõtt Tarbimine Veekadu Veekao Puurkaevu veehaare m3/a m3/a m3/a määr (%) Keskasula 20 832 11 156 9 676 46,4 Profülaktooriumi 1 507 870 637 42,3 Põhikooli 398 120 278 69,9 KOKKU 22 737 12 146 10 591 46,6

6.2.4 Tuletõrjeveevõtt Tuletõrjevõtt põhineb neljal veevõtukohal, mille tehnilist seisukorda ei ole viimasel ajal parandatud (puudub ka täpsem info nende kasutatavuse kohta). Veevõtukohad on järgnevad:  looduslik, Tihemetsa elamud, "Maide" järv- ühepere elamute poolsest küljest;  tehislik, alevi keskuses asuvad mahutid (3 tk, vajavad korrastamist). Hüdrante asulas pole. Veetrasside uuendamisel tuleks kaaluda ka hüdrantide paigaldamist alevi keskele, kuid pigem võiks tuletõrje veevarustus jääda veemahutite ning looduslike veevõtukohtade alusele, kuna asum on väike.

Ühiskanalisatsiooni objektid

6.2.5 Reoveepuhastusseadmed Tihemetsa aleviku reoveepuhasti tüübiks on OXYD-180 (kestvusõhutusrežiimiga). Puhasti metallkonstruktsioonid on rahuldavas seisukorras, õhutus- ja settekambri puitosad on mädanenud. Järelpuhastus toimub kolmes järjestikuses biotiigis, mille kogupindala on 3300 m2 (vajavad puhastamist, sest on muda täis settinud, mida pole puhastatud alates 2008.aastast), suubla Alva oja. Puhastis puuduvad võre ja liivapüünis.

Puhasti töötab alakoormusega, mistõttu rakendatakse ka perioodilist õhustust (kompressori võimsus 4,5 kW). OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt 2003 a. tehtud uuringute käigus mõõdeti hapnikusisalduseks kõikides aeratsioonikambrites 0,01 mg/l, mis ei ole puhastusportsessi toimimiseks piisav (vajalik ca 2 mg/l). Puhasti juures asuva 3 biotiigi (3300 m2) seisukord on mitterahuldav, esineb pinnavee sissetungimist (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2003).

Vastavalt vee-erikasutusloale on puhastist väljuva reovee osas limiteeritud keskkonda viidavad hõljuvaine (piirnorm 25 mg/l), BHT7 (piirnorm 35 mgO2/l) ning KHT (piirnorm 125 mg/l) kogused.

Tihemetsa reoveepuhastisse siseneva reovee reostusnäitajad 2012-2013

49 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Mõõtmisaeg Proov 5073 Proov 5196 Ühik Komponent 18.09.2012 25.09.2013 BHT7 mgO2/l 190 100 Hõljuvaine mg/l 700 54 UldN mg/l N 41 43 UldP mg/l P 14 4,8 KHT mgO2/l 515 187 pH 7,7 7,45

Tihemetsa reoveepuhastist väljuv reovesi (2012.a. ja 2013.a. I-III kvartal) Mõõtmisaeg I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal Ühik Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 mgO2/l 3,6 12 3 3 9 9,5 5,8 Hõljuvaine mg/l 8,1 20 7,2 3,9 6,8 6,2 7,1 UldN mg/l N 7,8 4,4 3,5 2,6 9,4 6,1 8,9 UldP mg/l P 0,9 0,45 0,71 0,54 1,2 1,4 1,2 KHT mgO2/l 32 40 pH 7,4 7,6 7,5 7,4 7,3 7,3 7,4 Reoveekogus m3 2 918 2 817 2 812 2 544 2 697 2 544

2012.aasta ja 2013.aasta puhastustulemused on olnud nõuetekohased. Alevi hajaasustusest tingituna kasutatakse ülejäänud külas peamiselt settekaeve, filter- või imbsüsteeme ning kogumismahuteid. Alevi keskuses elavate inimeste arvu arvestades on neid süsteeme siiski vähe.

6.2.6 Reoveetorustikud, reoveepumplad ja sadeveesüsteem

Kanalisatsioonisüsteem on isevoolne ja rajatud ca 1970-ndatel. Kokku 4,395 km, millest 4,335 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Torustik on asbotsementtorustik (mõned lõigud on keraamilised), Ø 150...200 mm. Torustik on renoveerimata torustik ja amortiseerunud. Kõik torustikulõigud vajavad rekostrueerimist Probleeme on torustike, toruliitmike ja kaevude vettpidavusega.

Tihemetsa reoveepumpla asub Punapargi teel reoveepuhasti lähedal. - reovesi koondub (isevoolselt) alevikust; - pumpla on maa-alune (3x3 m); - pumba töö on reguleeritud mahutis paikneva reovee tasapinnaanduriga; - pumplal puudub võre; - pump vahetati välja 2012.a., asenduspumba tüüp “Flotec Biox 400/12”, 1,6 kW, 230V; - pumpla vajab hooldamist ning hilisemat rekonstrueerimist; - kuja vastab nõuetele.

Survekanalisatsioonitorustikku on ca 60 m. Torustik vajab rekonstrueerimist.

Sadeveekanalisatsioon - asula ainuke sademeveekanalisatsioon on töökoja ümbruses (ehitatud seitsmekümnendatel, täpne asukoht ja seisukord on teadmata), vesi juhitakse kanalisatsiooni.

50 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

- kortermajade ümber, drenaažitorustikud, vesi juhitakse kanalisatsiooni. - mujal, asula keskuses, sademeveega probleeme ei ole. Siiski vajavad olemasolevad kraavid tulevikus süstemaatilist hooldust.

6.3. Tali küla Tali külas, elanike arvuga 256 inimest, on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 51% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on 47 %, viimase viie aasta jooksul on olemasoleva ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni situatsiooni parandatud reoveepuhastis sette eemaldamise ning biotiikide ümbruse heakorrastamise kaudu ning keskuse puurkaev-pumplas filtrisüsteemi korrastamise kaudu.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide koondtabel: objekti/rajatise ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad tk 2 II astme pumplad tk 0 veereservuaaride maht m3 0 Veepuhastusjaamad tk 0 Veetorustikud m 1061 Hüdrandid tk 0 Reoveepumplad tk 0 Reoveepuhastid tk 1 Survetorustikud m 0 isevoolsed m 1439 kanalisatsioonitorustikud

Ühisveevärgi objektid

6.3.1 Puurkaev – pumplad Tali külas on Saarde Kommunaal OÜ vee-erikasutusloa alusel üks põhjaveehaare - Tali küla puurkaevu põhjaveehaarde, mis varustab joogiveega küla keskuses elavaid inimesi (ca 130 inimest ehk 51% kogu küla elanikkonnast). Veega varustatakse individuaalelamuid, korterelamuid (3x12 krt elamut, üks 8 ja 18 krt. elamu ja üks 12 krt elamu, millest on olemas ainult majakarp, kuid ühendused trassidesse on olemas), kauplus- teeninduskompleksi ja päevakeskust. 6.3.1.1 Tali keskuse puurkaev-pumpla (kat. nr. 7669) on rajatud 1973. a. Pumpla hoonet on 2006. a. tunduvalt korrastatud, uuendatud on väliseinasid (profiilplekiga), vahetatud katus ning osaliselt hoone sisustust. Korrastamist vajavad veel hoonesse tulev elektriliin, hoone lagi ja siseseinad ning vähesel

51 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 määral ka sisustus, kuid hetkel on tagatud puurkaev-pumpla toimimine. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Veeanalüüsitulemuste järgi, mis on tehtud 26.06.1973.a. puurkaevu arvestuskaardi alusel, oli ületatud joogivee indikaatorite piirsisaldus üldraua puhul (120,1 mg/l; piirsisaldus 0,2 mg/l). 2012. aastal teostatud põhjavee analüüsitulemusi kirjeldavad järgnevad tabelid:

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, põhjavee keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 20,0 Hägusus NHÜ 5,0 Lõhn lahjendus-aste 2 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 745 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 2,1 pH 6,5-9,5 7,8 Ammoonium mg/l 0,5 0,18 Naatrium mg/l 200 60 Üldraud mg/l 0,2 0,47 Nitraat mg/l 50 ˂ 0,04 Nitrit mg/l 0,5 0,005 Fluoriid mg/l 1,5 0,77 Kloriid mg/l 250 113 Sulfaat mg/l 250 6,7 Mangaan μg/l 50 ˂ 20

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 Kolooniate arv (22°C) PMÜ/ml - 0

OÜ Saarde Kommunaali andmete alusel vastab puurkaev-pumpla veekvaliteet põhjaveekogumite veeklasside jaotusele „hea“. Varasematel aastatel on olnud probleeme põhjavee rauasisaldusega, 2012.aasta proovi põhjal oli raua sisaldus põhjavees enam kui kaks korda suurem lubatust. Tali asula pumpla vesi on liigselt rauarikas, mis põhjustab ka vee hägusust. Tarbijatele on roosterikas vesi probleemiks, sest lisaks ebameeldivale maitsele ja välimusele rikub selline vesi valminud toitu ja köögis kasutatavaid toiduvalmistamisnõusid. Tali keskuse puurkaev-pumpla vajas põhjavee koostise tõttu rauaeraldusseadmeid. Korrasoleku tagaks automaatne läbipesu (2 või 3 ööpäeva järel, vesi juhitakse kanalisatsiooni) ja kord aastas toimuv hooldus. Filtri ja pumba häireteta koostööks oli Tali asula pumplasse vajalik paigaldada ka sagedusmuundur. 2013.aastal filtrisüsteemi korrastati ning selle järel võetud veekvaliteedinäitajad on normikohased, 1 oktoobril võetud proov üldraua ja mangaanisisalduse osas vastas mõlema näitaja osas piirnormile. Puurkaevust võetud joogivee (toorvesi) keemilise analüüsi tulemused, IV kvartal, 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus

52 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Kuupäev 01.01.2013, keskuse proovivõtukoht puurkaev peale fltreid Mangaan μg/l 50 9 Üldraud mg/l 0,2 0,02

6.3.1.2 Tali Põhikooli puurkaev, kat. nr. 8016. Puurkaev on rajatud 1955. a. Kasutab veekihti S, muud andmed puuduvad, kuigi päring tehti OÜ-sse EGK. Tali Põhikoolil on vee-erikasutusluba, mis ei käsitle põhjavee võttu, kuna seda võetakse vähem kui 5 m3 (puurkaev peab olema varustatud taadeldud veemõõtjaga ja pidada tuleb veevõtu päevikut, kuude lõikes).

Küla teiste elanike veevarustus on lahendatud eraomandis olevate salv- ja puurkaevudega.

6.3.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet Käesoleva seisuga Tali külas tarbijani jõudva joogivee osas veetöötlus puudub. 2013.aastal asulast – Tali päevakeskusest - võetud joogivee analüüsi tulemused on kirjeldatud järgnevates tabelites. Veekvaliteet Tali külas (joogivee keemilise analüüsi tulemused, II kv 2013) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Tali päevakeskus Elektrijuhtivus μS/cm 2500 747 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 2,6 pH 6,5-9,5 7,63 Värvus Mg/Pt/l ˂5 Hägusus NTU ˂0,5 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1 Mangaan μg/l 50 16 Ammoonium mg/l 0,5 0,075 Nitraat mg/l 50 0,4 Kloriid mg/l 250 119 Üldraud mg/l 0,2 0,05 Fluoriid mg/l 1,5 0,9

Veekvaliteet Tali külas, joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Tali päevakeskus Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0

Kuigi puurkaevust pumbatava vee osas ületas rauasisaldus 2012.a. piirnormi, jäi lõpptarbija juures üldraua sisaldus normi piiresse, nagu ka muud näitajad. Tulenevalt filtrite uuendamisest 2013.aastal loodi tarbijateni jõudva joogivee kvaliteedi paranemise osas veel paremad tingimused.

6.3.3 Veetorustikud Tali küla veetorustiku pikkus on 1061 m. Enamik torudest on malmist ehitatud 1960ndatel aastatel. mõningad üksikud lõigud terasest. Osa malmtorustike kolmikutest on terasest. Suuremate korruselamute tarnetorustikud on

53 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 terasest, väiksematel korruselamutel on malmsisendid. Eramute tarnetorustikud on malmist või tsingitud terasest. Rekonstrueeritud plasttorustike maht on 47 m, rekonstrueerimist vajavate torustike maht 1014 m. Veekadude osakaal oli 2012.aastal Tali külas 17%, mis on võrreldes teiste Saarde valla asulatega madalaim näitaja.

6.3.4 Tuletõrjeveevõtt Tali küla tuletõrjeveevõtt baseerub viiel rajatud veevõtukohal:  veehoidla Tali kontori ees;  veehoidla Tuuliku teeristis, endise Tali bensiinijaama territooriumil;  veehoidla Tali töökoja juures, üle tee Laiksaare poole;  Tali kuivati veehoidla;  tiik-mõisapargis, Tali põhikooli territooriumil.

Ühiskanalisatsiooni objektid

6.3.5 Reoveepuhastusseadmed

Tali küla reoveepuhasti on BIO-50 tüüpi puhasti. Viimase suurema investeeringuna vahetati 2006. a. kompressor. Puhastis ja biotiikides on palju setet. Paariaastase intervalliga on toimunud puhastist sette eemaldamine, puhastamist vajaksid ka biotiigid (viimati puhastati 2007.a.) Reovesi kogutakse kogumiskaevu, kus asub ka avariivool. Kogumiskaevust pumbatakse reovesi basseini (toimub õhuga rikastamine), reovesi läbib võrepüünise ja edasi suunatakse 2 biotiiki järelpuhastusse. Vee erikasutusloas esitatu alusel peab olema reoveepuhastus bioloogiline. Heitvee arvestuslik vooluhulk on 3200 m3/a, mis teeb päevaseks sissevooluks ca 8,77 m3/ööpäevas. Vastav näitaja on arvutuslikust näitajast 0,33 m3 võrra ööpäevas suurem, mis võib olla põhjustatud infiltratsioonist ehk torustiku halvast seisukorrast. Vastavalt vee-erikasutusloale on Tali reoveepuhastis limiteeritud keskkonda viidavad hõljuvaine (piirnorm 25 mg/l), BHT7 (piirnorm 35 mgO2/l) ning KHT (piirnorm 125 mg/l) kogused.

Tali puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad 2012-2013 Mõõtmisaeg Proov 5073 Proov 5185 Ühik Komponent 18.09.2012 25.09.2013 BHT7 mgO2/l 100 900 Hõljuvaine mg/l 265 1640 UldN mg/l N 31 111 UldP mg/l P 6,9 35 KHT mgO2/l 205 1940 pH 7,7 7,41

54 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tali puhastist väljuv reovesi (2012.a. ja 2013.a. I-III kvartal) Mõõtmisaeg I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal Ühik Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 mgO2/l 6,4 6,4 19 19 6,2 6,2 14 Hõljuvaine mg/l 85 85 36 36 22 22 44 UldN mg/l N 8,5 8,5 16 16 9,8 9,8 6,7 UldP mg/l P 1,5 1,5 3,3 3,3 1,1 1,1 2,2 KHT mgO2/l 32 96 pH 7,4 7,4 7,6 7,6 7,1 7,1 7,33 Reoveekogus m3 909 953 971 931 824 881

Mõõtmistulemused näitavad, et 2012.aastal ületas igas kvartalis hõljuvaine kontsentratsioon piirnormi ning ületanud piirnormi ka 2013.aastal, samuti on olnud probleeme üldfosfori kontsentratsiooniga, kus 2012.a. III-IV kvartalis oli saastenäit 3,3 mg/l ning puhastusaste vaid 54%. Üldhinnanguna on puhastisse sisenev reostuskoormus muutlik ning seetõttu ka väljundnäitajate varieeruvus keskmisest kõrgem.

Tali Põhikooli reoveepuhastussüsteem. Tali 6-klassiline põhikool (19 õpilast ja 8 õpetajat) ja lasteaed (13 last ja 3 kasvatajat) asuvad Tali küla keskusest ca 1040 m kaugusel, mõõdetud mööda teed, loodes. Tali Põhikoolil on vee-erikasutusluba, mis käsitleb ainult heitvee juhtimist suublasse, kuna põhjavett võetakse vähem kui 5 m3. Suublaks on Ura jõgi (kood 11481, saastetasu koefitsient 1). Lubatud vooluhulk aastas 1300 m3/ööp ehk ca 3,6 m3/ööp. Nõutav reoveepuhastusviis: mehaaniline ja bioloogiline. Puhastatud heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 nõuetele.

Lubatud saasteainete kogused BHT7 25 mg/l, KHT 125 mg/l, hõljum 35 mg/l. Loaga ei limiteerita üldfosfori, -lämmastiku ja pH sisaldusi, kuid saastetasu arvutatakse. Puhastisse siseneva reovee proovid tuleb võtta viimasest seirekaevust enne puhastit. Väljuva heitvee proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga viimasest seirekaevust peale puhastit (biotiike, joonis 22) enne suublasse juhtimist. Seire sagedus 2 korda aastas, va. KHT (1 x a). Heitvee arvestust tuleb pidada vastavalt puurkaevu veemõõtja näidule. Puurkaevu ja puhastit haldab Tali Põhikool.

6.3.6 Reoveetorustikud

Tali Küla keskuse kanalisatsioonisüsteemidega ei ole ühendatud 4 individuaalelamut, kes kasutavad kogumiskaeve või septikuid ja imbsüsteeme. Küla keskuse kanalisatsioonisüsteemide kogupikkuseks on ca 1439 m. Kogu küla rahvastikust saab ühiskanalisatsiooni kasutada 47%. Kanalisatsioonisüsteemis puuduvad reoveepumplad ja survekanalisatsioon. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud ilmselt samal ajal, kui joogiveetorustik: isevoolset kanalisatsioonitorustikku 1439 m, asbotsement, Ø 200 mm, torustik on amortiseerunud.

55 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

6.4. Tõlla küla Tõlla külas elanike arvuga 82 inimest (2011.aasta lõpu rahvaloendus) on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 92% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on 25 %. Küla on suhteliselt kompaktne, endise Tõlla sovhoosi keskus, keskuses elab enam kui 90% elanikest. Viimase viie aasta jooksul ei ole Tõlla külas olemasoleva ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni põhivara uuendamisse tehtavate investeeringutega parandatud.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide koondtabel: objekti/rajatise ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad tk 1 II astme pumplad tk 0 veereservuaaride maht m3 0 Veepuhastusjaamad tk 0 Veetorustikud m 700 Hüdrandid tk 0 Reoveepumplad tk 0 Reoveepuhastid tk 1 Survetorustikud m 0 isevoolsed m 175 kanalisatsioonitorustikud

Ühisveevärgi objektid

6.4.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Tõlla külas on Saarde Kommunaali vee-erikasutusloa alusel üks põhjaveehaare - Tõlla küla puurkaevu põhjaveehaarde, mis varustab joogiveega küla keskuses elavaid inimesi (ca 75 inimest ehk 92% kogu küla elanikkonnast). Veega varustatakse individuaalelamuid (8 tk), korterelamuid (6 tk, osa kasutusest väljas). Varem olid ühisveevärgi tarbijaks laudakompleks ja kauplus, momendil asutuste veetarbimine asulas puudub. Tõlla küla puurkaev-pumpla (kat. nr. 7867) on rajatud 1966. a. Vesi võetakse kesk-devoni põhjaveekogumist. Pumpla telliskivihoonet on hoitud seisus, mis tagaks hoone püsivuse ja pumpade töö ehk minimaalsel võimalikul toimimistasemel. Korrastamist vajavad hoone katus, lagi ja siseseinad. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Soojustus puudub Veeanalüüsitulemuste järgi, mis on tehtud. puurkaevu arvestuskaardi alusel, oli ületatud joogivee indikaatorite piirsisaldus üldraua puhul (0,3 mg/l; piirsisaldus 0,2 mg/l). Puurkaev-pumplale ei ole paigaldatud seadmeid veetöötluseks. Rauafiltri paigaldamise osas on vajadus olemas, sellele viitavad 2012.aastal lõpptarbijate juurest 2012.aastal võetud proov, milles

56 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 muud näitajad jäid normi piiresse, kuid üldraua sisaldus joogivees ületas piirnormi peaeegu kolmekordselt.

Veekvaliteet Tõlla külas (joogivee keemilise analüüsi tulemused) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Kamali tee 18 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 632 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 1,7 pH 6,5-9,5 7,39 Värvus Mg/Pt/l 15 Hägusus NTU 3,7 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,18 Nitraat mg/l 50 ˂0,04 Kloriid mg/l 250 5,4 Üldraud mg/l 0,2 0,58 Fluoriid mg/l 1,5 0,5

Veekvaliteet Tõlla külas, joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Kamali tee 18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0

6.4.2 Veetorustikud

Tõlla küla veetorustiku pikkus on 700 m. Torustik on malmist. Rekonstrueeritud torustikud puuduvad, sisuliselt kogu asula veetorustik on amortiseerunud. Veekadude osakaal oli 2012.aastal Tõlla külas 66%, mis on ülimalt kõrge näitaja ja viitab samuti veetorustike väga halvale seisundile.

6.4.3 Tuletõrjeveevõtt

Tuletõrje veevarustuse tarbeks on looduslik koht, mis asub Tõlla paisjärve ääres. Seda on kasutatud parema puudumisel, kuid tulevikus tuleb küla tuletõrje veevõtukoha tingimusi parandada, sest koht ei vasta nõuetele. Välja tuleb ehitada veevõtu platvorm (ala täita kruusaga), korrastada märgistust, parandada ümberpööramisvõimalusi.

Ühiskanalisatsiooni objektid

6.4.4 Reoveepuhastusseadmed

Tõlla küla reoveepuhasti on BIO-100 tüüpi, kuid madala reostuskoormuse tõttu septikuna töötav puhasti. Puhastis on palju setet ja liiva. Reoveepuhasti

57 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 ehituskonstruktsioonide seisund on rahuldav, kuid tehnoloogiline seadmestik on amortiseerunud. Heitvee arvestuslik vooluhulk on 827 m3/a (2012.a.), mis teeb päevaseks sissevooluks ca 2,27 m3/ööpäevas. Vastavalt vee-erikasutusloale on Tõlla reoveepuhastis limiteeritud keskkonda viidavad hõljuvaine (piirnorm 25 mg/l), BHT7 (piirnorm 35 mgO2/l) ning KHT (piirnorm 125 mg/l) kogused.

Tõlla puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad 2012.a. Mõõtmisaeg Proov 881 Ühik Komponent 18.09.2012 BHT7 mgO2/l 32 Hõljuvaine mg/l 23 UldN mg/l N 23 UldP mg/l P 3,3 KHT mgO2/l 75

Tõlla puhastist väljuv reovesi (2012.a. ja 2013.a. I-II kvartal) Mõõtmisaeg I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal Ühik Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 mgO2/l 19 5 5,2 5,2 21 21 Hõljuvaine mg/l 13 13 12 12 36 36 UldN mg/l N 11 4 3,1 3,1 14 14 UldP mg/l P 1,1 0,13 0,48 0,48 1,2 1,2 KHT mgO2/l ˂30 pH 6,9 6,9 Reoveekogus m3 144 283 270 130 114 125

Mõõtmistulemused näitavad, et 2012. a 2013.aastal piirnormiga normeeritud komponentide osas piirnormi ei ületatud, samuti ei ole üldlämmastiku ja üldfosfori kontsentratsioon kõrge. Samas on puhasti tööefektiivsus madal – 2012.aasta III kvartalis oli puhastusefektiivsus näiteks hõljuvaine osas 48%. Seega on madal reostuskontsentratsioon puhastist väljuvas reovees tingitud mitte puhastusprotsessist, vaid sissetuleva reovee madalatest reostusnäitajatest.

6.4.5 Reoveetorustikud

Tõlla küla kanalisatsiooniga on ühendatud ainult üks 8 korteriga korruselamu. Ülejäänud tarbijad kasutavad kogumiskaeve või septikuid ja imbsüsteeme. Küla keskuse kanalisatsioonisüsteemi kogupikkuseks on ca 175 m. Kogu küla rahvastikust saab ühiskanalisatsiooni kasutada 25%. Kanalisatsioonisüsteemis puuduvad reoveepumplad ja survekanalisatsioon. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud ilmselt samal ajal, kui joogiveetorustik, torustik on amortiseerunud. Tõlla külas väga suur on arvestusliku reoveepuhastisse sisenenud reovee ja veetarbimise alusel saadud arvutusliku reoveetarbe vahe. 2012.aastal oli heitvee arvestuslik vooluhulk on 827 m3/a, veetarbimise alusel saadud arvutuslik heitveekogus 280 m3/a. Vastav asjaolu viitab sellele, et asulas reoveesüsteemis on väga suur infiltratsiooni- ja ballastvee osakaal, moodustades 2/3 puhastisse mineva reovee kogusest.

58 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

6.5. Saarde küla Saarde külas elanike arvuga 318 inimest (2011.aasta lõpu rahvaloendus) on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 156 inimest ehk 49% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga 134 inimest ehk liitunute osakaal on 42 %. Saarde küla keskus asub Kilingi-Nõmmest ca 0,5 km lõunas. Saarde külas asuvad ka Lavi ja kooperatiiv „ Järve“ elamupiirkonnad, millest esimene jääb küla keskusest ca 1,3 km läände ja teine ca 0,9 km kirdesse. Seejuures Järve elamupiirkond kuulub Kilingi-Nõmme linna Kantsi puurkaevu veehaardesse. Lavi piirkonna reovesi puhastatakse Kilingi-Nõmme reoveepuhastis. Viimase viie aasta jooksul on Saarde asulas ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni põhivara uuendamisse tehtavate investeeringutega parandatud olukorda puurkaev-pumpla osas nii KIK siseriikliku programmi kui ka omavahenditega.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide koondtabel: objekti/rajatise Ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad tk 2 II astme pumplad tk 0 veereservuaaride maht m3 0 Veepuhastusjaamad tk 0 (asula kahte puurkaev-pumplasse on paigaldatud rauaärastusfiltrid) Veetorustikud m 2 309 Hüdrandid tk 0 Reoveepumplad tk 0 Reoveepuhastid tk 2 Survetorustikud m 0 isevoolsed m 2 113 kanalisatsioonitorustikud

Ühisveevärgi objektid

6.5.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Saarde küla ühisveevärki varustavad kaks puurkaev-pumplat. Saarde külakeskuse puurkaev-pumpla (kat. nr. 7653) 2006. a. osa pumpla sisustust (torustik, elekter, osaliselt soojustus) uuendati ja 2009.aastal teostati vana pumplahoone demonteerimine, lammutus ning uue pumplahoone ehitustööd – uus pumplahoone rajati asendatud rajatise vundamendile. Hoone rajati puitkarkasskonstruktsioonis seina ja puitsarikatel katusega, mis kaetud profiilplekiga, tulepüsivusklass TP3. Seinad soojustati, välisviimistlusel kasutati terasprofiilplekki. Sokkel soojustati, sokkel kaeti tsementkiudplaadiga.

59 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Paigaldati elektriküttesüsteem ja ventilatsioon. Paigaldati välisvalgustus. 1 2 korruselise rekonstrueeritud hoone brutopindala 7 m . Vana pumplahoone lammutati. Elektri- ja automaatikasüsteemide osas paigaldati PLC-kontroller, rõhuandur, nivooandur, kulumõõtja ning analoogväljundiga temperatuuriandur, valvekeskusseade. Tagati juhtimine veetöötlusjaamasasuvast keskusest. Paigaldati pump: (18 m3/h, H=50 m). Paigaldati rajatisesisese torustikuna polüetüleentorustik, lisati uus 500 l hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplast väljuv veetorustikulõik ca.40 m kuni esimese kaevuni. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Pumplas on rauaärastusfilter. Veeanalüüsitulemuste järgi, mis on tehtud puurkaevu arvestuskaardi alusel, ei olnud praegu kehtivaid joogivee indikaatorite piirsisaldusi ületatud. 2012.aastal peale filtreerimist võetud puurkaevust pumbatud vee analüüsitulemused on kirjeldatud järgnevates tabelites.

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 5.0 Hägusus NHÜ ˂1 Lõhn lahjendus-aste 1 Maitse lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 618 pH 6,5-9,5 7,6 Ammoonium mg/l 0,5 0,013 Üldraud mg/l 0,2 0,05

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 2012.aastal oli veevõtt Saarde külakeskuse puurkaev-pumplast 3,32 tuh. m3, asula puurkaevude veevõtust moodustas see 57%.

Lavi puurkaev-pumpla (kat. nr. 7639), ehitatud 1976, katust, välisust ning sisustust uuendati 2006.a. Eelnevalt, 2005.a., paigaldati rauaeraldusfilter (ARS-410-263), kompressor (ROA-P101-CALL), sagedusmuundur (VLT- 6002C) ja 100 l membraantüüpi hüdrofoor. Täiendavalt oleks vaja tegeleda pumpla soojustamisega. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Pumplas on rauaärastusfilter. Veeanalüüsi tulemuste järgi, mis on tehtud puurkaevu arvestuskaardi alusel, oli mõõdetud sisaldus üldraua puhul võrdne joogivee indikaatorite piirsisaldusega (mõlemad 0,2 mg/l). 2011.aastal peale filtreerimist võetud puurkaevust pumbatud vee analüüsitulemused on kirjeldatud järgnevates tabelites.

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 11.08.2011, keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 9,5

60 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Hägusus NHÜ 2,8 Lõhn lahjendus-aste 1 Maitse lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 624 pH 6,5-9,5 7,7 Ammoonium mg/l 0,5 0,015 Üldraud mg/l 0,2 0,9

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0

Nagu ilmneb proovivõtust, ei olnud vaatamata rauaeraldusseadmete olemasule üldraua kontsentratsioon normidele vastav, vaid ületas seda mitmekordselt. 2012.aastal oli veevõtt Lavi puurkaev-pumplast 2,46 tuh. m3, asula puurkaevude veevõtust moodustas see 43%.

6.5.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet Käesoleva seisuga on Saarde külas tarbijani jõudva joogivee osas kasutusel veetöötluseadmed rauaühendite kontsentratsiooni vähendamiseks, kuid Lavi puurkaev—pumpla osas need ei toimi tulemuslikult. 2013.aastal on asulast – Kalda tee 4 (keskuse veehaare) - võetud joogivee analüüsi tulemused kirjeldatud alljärgnevates tabelites: Veekvaliteet Saarde külas (joogivee keemilise analüüsi tulemused) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Kalda tee 4 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 625 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 ˂1,0 pH 6,5-9,5 7,57 Värvus Mg/Pt/l ˂5 Hägusus NTU ˂0,5 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,024 Nitraat mg/l 50 0,61 Kloriid mg/l 250 7,2 Üldraud mg/l 0,2 0,05 Fluoriid mg/l 1,5 0,6

Veekvaliteet Saarde külas, joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 27.03.2013, proovivõtukoht Kalda tee 4 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Lõpptarbija juures jäid veekvaliteedinäitajad kehtestatud normide piiresse.

61 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

6.5.3 Veetorustikud

Saarde küla ühisveevärgi torustiku pikkus on 2 309 m ja see jaguneb kolme veehaarde vahel Saarde keskuse puurkaev-pumpla veehaarde torustik:  rajatud 1964. a., malmtorustik, Ø 50 mm.  peatrassi kogupikkus 1255 m.  2006. a. asendatud 160 m PVC plasttorudega, Ø 40 mm.  rekonstrueerimata torustiku seisukord on halb, veekadu on suur.

Lavi puurkaev-pumpla veehaarde torustik:  rajatud 1984. a., terastorustik, Ø 50 mm.  peatrassi kogupikkus 439 m, ei ole rekonstrueeritud  rekonstrueerimata torustiku seisukord on rahuldav, veekadu on minimaalne.

Kilingi-Nõmme Kantsi puurkaev-pumpla veehaarde torustik:  rajatud 1964. a., malmtorustik, Ø 100 mm.  peatrassi kogupikkus 615 m.  rekonstrueerimata torustiku seisukord on halb, veekadu on väga suur.

Veekadude osakaal oli 2012.aastal Saarde küla kahes veehaardes kokku 19%, mis on keskmine näitaja. Samas on Lavi puurkaevu osas veekaomäär vaga väike ja keskasula puurkaevu osas kõrge. Veekadude osakaal on väga kõrge Kilingi-Nõmme Kantsi puurkaevust pumbatava vee osas, milline varustab Saarde küla Järve kooperatiivi tarbijaid (vt.p.7.1.3).

Veevõtt Tarbimine Veekadu Veekao Puurkaevu veehaare m3/a m3/a m3/a määr (%) Keskuse 3 316 2 258 1 058 31,9 Lavi 2 464 2 410 54 2,2 KOKKU 5 780 4 668 1 112 19,2

6.5.4 Tuletõrjeveevõtt

Tuletõrjeveevõtt on Saarde külas lahendatud looduslike veevõtukohtade kasutamise kaudu, tehisresrevuaarid ja hüdrandid puuduvad. Looduslikud veevõtukohad on järgmised:  Surnuaia järv surnuaia juures, sissepääs sauna vastast Jõe tänavalt;  Kirikujärv Saarde kiriku taga, juurdepääs Kantsi tänavalt;  Sillaotsa järve pais Nõmmest Tali poole 1 km vasakule.

Ühiskanalisatsiooni objektid Saarde küla ühiskanalisatsioon moodustub olemasolevas olukorras kolmest süsteemist – 1) keskuse majapidamiste (34 tarbijat) ja lisaks ettevõtete (reostuskoormus ca. 40 ie) reovesi juhitakse Saarde keskuse septikpuhastisse, 2) Lavi piirkonna majapidamiste (72 tarbijat) ja lisaks

62 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 ettevõtete (reostuskoormus ca. 10 ie) reovesi juhitakse Kilingi-Nõmme puhastisse ning 3) Järve piirkonna elanike (36 tarbijat) reovesi juhitakse Järve septikusse. Süsteem toimib killustunult ja seetõttu suhteliselt suurte ülalpidamiskuludega.

6.5.5 Reoveepuhastus

6.5.5.1 Saarde elamute septik. Reovesi juhitakse Uponori Sako reoveepuhastussüsteemi, mis koosneb kolmekambrilisest septikust (5 m3) ja filterväljakust (4 immutusava, filterväljaku täpsed mõõtmed on teadmata). Reovesi koguneb eelkaevu, kust edasi isevoolselt septikusse, filterväljakule ning lõpuks Humalaste ojasse. Puhasti ehituskonstruktsioonid vajaksid iseenesest renoveerimist, kuid tulenevalt võrdlevast analüüsist Saarde väikepuhastite eraldi puhastitena edasitoimimise alternatiivi ning teisalt reovee Kilingi-Nõmme reoveepuhastisse pumpamise vahel on planeeritud Saarde elamute septikpuhasti likvideerida. See tegevus toimuks seotult Kilingi-Nõmme reoveepuhasti rekonstrueerimisega ning eeldab teeninduspiirkondade vahelise survetorustiku ning reoveepumplate rajamist. Heitvee arvestuslik vooluhulk 2012.aastal oli 552,5 m3, mis teeb päevaseks sissevooluks ca 1,5 m3/ööpäevas. Lubatud vooluhulk aastas on 1200 m3. Vastavalt vee-erikasutusloale on Saarde elamute septikpuhastis limiteeritud keskkonda viidavad hõljuvaine (piirnorm 40 mg/l), BHT7 (piirnorm 40 mgO2/l) ning KHT (piirnorm 125 mg/l) kogused. Üldlämmastiku ja üldfosfori koguseid ei normeerita, kuid need kuuluvad saastetasude arvestusse.

Saarde puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad 2012-2013 Mõõtmisaeg Proov 764 Proov 5211 Ühik Komponent 18.09.2012 25.09.2012 BHT7 mgO2/l 1000 960 Hõljuvaine mg/l 1200 433 UldN mg/l N 109 106 UldP mg/l P 22 19 KHT mgO2/l 1640 1135 pH 6,83

Saarde puhastist väljuv reovesi (2012.a. ja 2013.a. I-III kvartal) Mõõtmisaeg I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal Ühik Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 mgO2/l 58 58 20 20 13 13 23 Hõljuvaine mg/l 56 56 42 42 31,5 31,5 16 UldN mg/l N 15 15 17 17 18 18 16 UldP mg/l P 3 3 2,9 2,9 2 2 2,2 KHT mgO2/l 233 100 pH 7,5 7,5 7,7 7,7 7,5 7,5 7,3 Reoveekogus m3 132 140 154 127 133 146

Mõõtmistulemused näitavad, et puhastist väljuvas reovees on saasteainete kontsentratsioon väga kõrge. Ajavahemikus 2012.a algusest kuni 2013.aastal III kvartalini ei suudetud pidevalt tagada piirnormidele vastavust normeeritud

63 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 komponentide osas mitte ühegi normeeritud komponendi osas. Enim kordi ületas normi hõljuvaine kontsentratsioon väljuvas reovees. Lisaks normeeritud saasteainetele on kõrge üldfosfori kontsentratsioon. Võrdluses näiteks Saarde küla teise reoveepuhasti Järve septikuga on puhasti tööefektiivsus tunduvalt parem, kuid probleemiks on siseneva reovee suhteliselt kõrge reostuskontsentratsioon, mida puhasti tööga normi piiridesse ei ole suudetud viia.

6.5.5.2 Järve elamute septik. Kokku kogutud reovesi juhitakse Kilingi- Nõmme territooriumil asuvasse betoonist septikusse, kaks eraldi asetsevat kambrit) ja heitvesi sealt Humalaste ojja Heitvee arvestuslik vooluhulk 2012.aastal oli 817 m3, mis teeb päevaseks sissevooluks ca 2,2 m3/ööpäevas. Lubatud vooluhulk aastas on 1 400 m3. Vastavalt vee-erikasutusloale on Järve elamute septikpuhastis limiteeritud keskkonda viidavad hõljuvaine (piirnorm 40 mg/l), BHT7 (piirnorm 40 mgO2/l) ning KHT (piirnorm 125 mg/l) kogused. Üldlämmastiku ja üldfosfori koguseid ei normeerita, kuid need kuuluvad saastetasude arvestusse.

Järve puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad 2012-2013 Mõõtmisaeg Proov 5066 Proov 5184 Ühik Komponent 18.09.2012 25.09.2013 BHT7 mgO2/l 30 2700 Hõljuvaine mg/l 34 4900 UldN mg/l N 17 241 UldP mg/l P 1,8 97 KHT mgO2/l 206 6569 pH 7,03

Järve puhastist väljuv reovesi (2012.a. ja 2013.a. I-III kvartal) Mõõtmisaeg I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal Ühik Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 mgO2/l 5,6 5,6 19 19 8,4 8,4 54 Hõljuvaine mg/l 13 13 29 29 24 24 71 UldN mg/l N 29 29 9 9 17 17 49 UldP mg/l P 1,3 1,3 1,7 1,7 2 2 6,3 KHT mgO2/l 91 121 pH 7,6 7,6 7,4 7,4 7,4 7,4 7,45 Reoveekogus m3 200 216 204 197 207 212

Mõõtmistulemused näitavad, et puhastist väljuvas reovees oli saasteainete kontsentratsioon normi piires kuni 2013.a. III kvartalini, hõljuvaine ja KHT osas siiski suhteliselt piirnormile lähedal. Samas näitab puhastisse siseneva ja puhastist väljuva reovee võrdlus, et puhasti tööefektiivsus on väga madal. 2012.a. III kvartalis ei olnud ühegi saasteaine puhastusmäär lähedane puhastitelt tavapäraselt eeldatava minimaalse puhastusefektiivsusega 80- 90%. Üldlämmastiku osas oli puhastusefektiivsus ligi 50%, muude mõõdetud komponentide osas aga oli puhastusprotsessi mõju marginaalne. 2013.aasta septembris puhastisse mineva reovee saastekontsentratsioonid erinesid väga olulsel määral aasta varem võetud proovi näitajatest, võrreldes aastatafuse perioodiga puhastusefektiivsus isegi paranes, kuid kuna siseneva reovee

64 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 reostuskontsentratsoon oli väga kõrge, oli väljuvas reovees tagatud vaid keemilise hapnikutarbe osas nõutav tase, seegi piirnormi lähedal.

Puhasti ehituskonstruktsioonid vajaksid iseenesest renoveerimist, kuid tulenevalt võrdlevast analüüsist Saarde väikepuhastite eraldi puhastitena edasitoimimise alternatiivi ning teisalt reovee Kilingi-Nõmme reoveepuhastisse pumpamise vahel on planeeritud Järve septikpuhasti likvideerida. See tegevus toimuks seotult Kilingi-Nõmme reoveepuhasti rekonstrueerimisega ning eeldab teeninduspiirkondade vahelise survetorustiku ning reoveepumplate rajamist.

6.5.6 Reoveetorustikud ja sadevesi

Saarde külas on kolm isevoolsest kanalisatsioonisüsteemi:  Küla keskuse kanalisatsioonisüsteem on isevoolne ja rajatud ca 1970- ndatel, torustikku ca 600 m, asbotsement-torustik, Ø 100 mm. Rekonstrueerimata torustik on amortiseerunud;  Lavi isevoolne kanalisatsioonisüsteem rajatud ca 1984. a., torustikku 922 m, asbotsement, Ø 100 mm.rekonstrueerimata torustik on rahuldavas seisukorras;  Järve isevoolne kanalisatsioonisüsteem rajatud 1980ndatel, torustikku 591 m, asbotsement, Ø 100 mm.rekonstrueerimata torustik on rahuldavas seisukorras.

Kuivõrd kanalisatsioon on lahendatud isevoolselt, siis reoveepumplad ja survekanalisatsioon asulas puuduvad. Küla keskuses on vähe asfalteeritud alasid, mistõttu tagab olemasolev kraavitus sadevee ärajuhtimise. Tulevikus tuleb tagada olemasolevate kraavide süstemaatiline korrashoid.

6.6. Veelikse küla Veelikse külas elanike arvuga 91 inimest (2011.aasta lõpu rahvaloendus) on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 61% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on 40 %. Külas tervikuna on valdavad individuaalelamud ning väga hõre asustus.Viimase viie aasta jooksul ei ole Veelikse asulas ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni põhivara uuendamisse tehtavate investeeringutega parandatud.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide koondtabel: objekti/rajatise Ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad Tk 2 II astme pumplad Tk 0 veereservuaaride maht m3 0 Veepuhastusjaamad Tk 0 Veetorustikud M 806 Hüdrandid Tk 0

65 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Reoveepumplad Tk 1 Reoveepuhastid Tk 1 Survetorustikud M 200 isevoolsed M 640 kanalisatsioonitorustikud

Ühisveevärgi objektid

6.6.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Veelikse küla ühisveevärki varustavad kaks puurkaev-pumplat. Veelikse söökla puurkaev-pumpla (kat. nr. 7659) on rajatud 1964. a. Vesi võetakse kesk-devoni põhjaveekogumist. Pumpla telliskivihoonet on hoitud seisus, mis tagaks hoone püsivuse ja pumpade töö ehk minimaalsel võimalikul toimimistasemel. Korrastamist vajavad hoone katus, lagi ja põrand. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Soojustus puudub Veeanalüüsitulemuste järgi, mis on tehtud. puurkaevu arvestuskaardi alusel, oli ületatud joogivee indikaatorite piirsisaldus üldraua puhul (1,0 mg/l; piirsisaldus 0,2 mg/l). Puurkaev-pumplale ei ole paigaldatud seadmeid veetöötluseks. Rauafiltri paigaldamise osas on vajadus olemas, sellele viitab 2012.aastal Veelikse söökla puurkavust võetud põhjaveeproov, milles muud näitajad jäid normi piiresse, kuid üldraua sisaldus joogivees ületas piirnormi enam kui kaheksakordselt.

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, põhjavee keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 25,0 Hägusus NHÜ 20,0 Lõhn lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 613 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 1,7 pH 6,5-9,5 7,6 Ammoonium mg/l 0,5 0,051 Naatrium mg/l 200 6,9 Üldraud mg/l 0,2 1,80 Nitraat mg/l 50 ˂ 0,04 Nitrit mg/l 0,5 0,04 Fluoriid mg/l 1,5 0,22 Kloriid mg/l 250 ˂ 5 Sulfaat mg/l 250 4,8 Mangaan μg/l 50 ˂ 20

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, põhjavee mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 Kolooniate arv (22°C) PMÜ/ml - 0

66 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

2012.aastal oli veevõtt Veelikse söökla puurkaev-.pumplast 1,44 tuh. m3, mis moodustas kogu asula veevõtust 54%.

Veelikse töökoja puurkaev-pumpla (kat. nr. 7661) on rajatud 1965. a. Vesi võetakse kesk-devoni põhjaveekogumist. Pumpla telliskivihoonet on hoitud seisus, mis tagaks hoone püsivuse ja pumpade töö ehk minimaalsel võimalikul toimimistasemel. Töökoja pumpla ehitus-tehniline seisund on veidi parem kui söökla puurkaev-pumplal, kuid see vajaks samuti parandamist. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Veeanalüüsitulemuste järgi, mis on tehtud puurkaevu arvestuskaardi alusel, oli ületatud joogivee indikaatorite piirsisaldus üldraua puhul (0,5 mg/l; piirsisaldus 0,2 mg/l). Puurkaev-pumplale ei ole paigaldatud seadmeid veetöötluseks. Rauafiltri paigaldamise osas on vajadus olemas, sellele viitab 2012.aastal Veelikse söökla puurkavust võetud põhjaveeproov, milles muud näitajad jäid normi piiresse, kuid üldraua sisaldus joogivees ületas piirnormi kümnekordselt.

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, põhjavee keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 10,0 Hägusus NHÜ 26,0 Lõhn lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 623 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 2,4 pH 6,5-9,5 7,6 Ammoonium mg/l 0,5 0,057 Naatrium mg/l 200 5,1 Üldraud mg/l 0,2 2,0 Nitraat mg/l 50 ˂ 0,04 Nitrit mg/l 0,5 0,02 Fluoriid mg/l 1,5 0,23 Kloriid mg/l 250 ˂ 5 Sulfaat mg/l 250 3,9 Mangaan μg/l 50 27

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, põhjavee mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 Kolooniate arv (22°C) PMÜ/ml - 0 2012.aastal oli veevõtt Veelikse töökoja puurkaev-.pumplast 1,21 tuh. m3, kogu asula veevõtust moodustas see 46%.

Joogiveekvaliteet lõpptarbijate juures. Arvestades asjaolu, et puurkaevudest võetav põhjavesi ületab piirnormi üldraua osas ja et selle normeerimiseks ei ole paigaldatud rauaereldusseadmeid, on rauaühendite kontsentratsiooniga probleemid ka lõpptarbijate juures.

67 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Veekvaliteet Veelikse asulas (joogivee keemilise analüüsi tulemused, III kvartal, 2013, töökoja pumpla vesi, proov lõpptarbija juurest) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 30.09.2013, proovivõtukoht: lõpptarbija kortermaja 54 Ammoonium mg/l 0,5 0,096 pH 6,5-9,5 7,20 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 625 Üldraud mg/l 0,2 1,9 Värvus Mg/Pt/l 40 Hägusus NTU 29 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1

Veekvaliteet Veelikse asulas (joogivee keemilise analüüsi tulemused, III kvartal, 2013, söökla pumpla vesi, proov lõpptarbija juurest) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev 30.09.2013, proovivõtukoht: lõpptarbija juures Ammoonium mg/l 0,5 0,082 pH 6,5-9,5 7,31 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 615 Üldraud mg/l 0,2 0,9 Värvus Mg/Pt/l 30 Hägusus NTU 11 Maitseläve indeks 1 Lõhnaläve indeks 1 Joogivee mikrobioloogilised näitajad olid normi piires. Veekvaliteet Veelikse asulas (joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused, III kvartal, 2013, töökoja pumpla vesi, proov lõpptarbija juurest) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 30.09.2012, proovivõtukoht: lõpptarbija juures Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0

Veekvaliteet Veelikse asulas (joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused, III kvartal, 2013, söökla pumpla vesi, proov lõpptarbija juurest) Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 30.09.2012, proovivõtukoht: lõpptarbija kortermaja 54 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0

6.6.2 Veetorustikud

Veelikse küla veetorustiku pikkus on kokku kahe haarde summeerimisel on 806 m (söökla puurkaevu veehaardes 445 m, töökoja puurkaevu veehaardes 361 m. Torustik on valdavalt malmist ja rajatud 1980-ndatel. Rekonstrueeritud plasttorustikke on söökla veehaardes 173 m, ülejäänud asula veetorustik on amortiseerunud. Veekadude osakaal oli 2012.aastal Veelikse külas 73% (tarbitud vett 572 m3, veekadu 1520 m3) , mis on ülimalt kõrge näitaja ja viitab samuti veetorustike

68 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 väga halvale seisundile, seejuures oli veekadude määr söökla puurkaevu veehaardes isegi üle 80%.

6.6.3 Tuletõrjeveevõtt

Tuletõrje veevarustuse tarbeks on looduslik koht, mis asub Veelikse järve paisu ääres.

Ühiskanalisatsiooni objektid

6.6.4 Reoveepuhastusseadmed

Veelikse küla reoveepuhasti on BIO-25 tüüpi, kuid septikuna tööle rakendatud puhasti. Puhastis on palju setet, liiva. Reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisund on rahuldav, kuid tehnoloogiline seadmestik on amortiseerunud, puhastusseadmed ei toimi kahel põhjusel, esiteks seadmete amortiseeritus, teiseks reostuskoormus, mis ei võimalda efektiivset toimimist biopuhastina. Puhasti töötab septikuna majanduslikel kaalutlustel, kuna reoveekogused ja reostuskoormus on minimaalne, reostuskoormus ei võimalda puhastit opereerida biopuhastina. Heitvee arvestuslik vooluhulk on 342 m3/a (2012.a.), mis teeb päevaseks sissevooluks ca 0,94 m3/ööpäevas. Puhasti projektijärgseks reostuskoormuseks on 180 inimekvivalenti, kuid puhasti olemasolev tarbijaskond on ainult ca 36 inimest. Puhastisse juhitakse ainult töökoja puurkaevu nr. veehaarde tarbijate reovesi. Vastavalt vee-erikasutusloale on Veelikse reoveepuhastis limiteeritud keskkonda viidavad hõljuvaine (piirnorm 25 mg/l), BHT7 (piirnorm 35 mgO2/l) ning KHT (piirnorm 125 mg/l) kogused.

Veelikse puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad 2012.a. Mõõtmisaeg Proov 5084 Proov 5208 Ühik Komponent 18.09.2012 25.09.2012 BHT7 mgO2/l 17 155 Hõljuvaine mg/l 17 160 UldN mg/l N 21 94 UldP mg/l P 2,6 16 KHT mgO2/l 60 pH 7,51

Veelikse puhastist väljuv reovesi (2012.a. ja 2013.a. I-III kvartal) Mõõtmisaeg I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal Ühik Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 mgO2/l 3,2 8 15 15 15 30 22 Hõljuvaine mg/l 3,1 17 36 36 36 60 37 UldN mg/l N 6,8 9,1 25 25 25 15 14 UldP mg/l P 0,33 1 3,1 3,1 3,1 1,6 1,9 KHT mgO2/l ˂30 80 pH 7,8 7,8 7,6 7,6 7,25 Reoveekogus m3 92 77 92 81 89 90

Mõõtmistulemused näitavad, et alates 2012.a II poolaastast on ületanud piirnormi normeeritud komponentide osas hõljuvaine kontsentratsioon, samuti

69 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 on kõrge üldfosfori kontsentratsioon. Puhasti tööefektiivsus on ülimadal, praktiliselt olematu, 2012.aasta III kvartalis puhastisse siseneva reovee kontsentratsioonid olid üldfosfori, hõljuvaine ja üldlämmastiku osas madalamad kui puhastist väljuval reoveel. Olulise keskkonnakahju on ära hoidnud asula reovee madal reostuskontsentratsioon (asulas ainult majapidamiste reovesi). 2013.aasta III kvartali seisuga on puhasti tööefektiivsus võrreldes aastataguse perioodiga tunduvalt paranenud.

6.6.5 Reoveetorustikud ja reoveepumpla

Veelikse küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ainult ühe puurkaevu veehaarde tarbijad . Ülejäänud tarbijad kasutavad kogumiskaeve või septikuid ja imbsüsteeme. Küla isevoolse kanalisatsioonitorustiku kogupikkuseks on ca 640 m ning survekanalisatsioonitorustiku kogupikkuseks ca.200 m. Kogu küla rahvastikust saab ühiskanalisatsiooni kasutada 25%. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud 1980ndatel aastatel, malmtorustik Ø 160 mm on suhteliselt rahuldavas seisukorras. Reoveepumpla (kaks vertikaalset pumpa CAB 80/18) seisukord on väga halb - hoone vajab renoveerimist ning edasisel kasutamisel soojustamist, sest iga talv külmub (külmumisoht on suurem ka põhjusel, et veetarve on vähenenud tarbimise tõttu madal) Iga aastane probleem on talvine pumpla ja trasside külmumine, mistõttu külmub ka puhasti (kuigi talvisel perioodil on laudadega kaetud). Puhastusprotsessi taastumine võtab aega mitu kuud, mistõttu on häiritud ka puhasti tööefektiivsus. Ka suvisel perioodil on puhastisse jõudva reovee vool ebaühtlane, kuna veetarbimine on väike ning pumpla mahutavus suur. Kui puhasti ja pumpla kasutamine jätkub ning nendele ei leita alternatiive, siis tuleb mõlemaid rajatisi korrastada.

6.7. Lodja küla Lodja külas elanike arvuga 110 inimest (2011.aasta lõpu rahvaloendus) on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 24% elanikest. Ühiskanalisatsioon puudub. Küla paikneb enam kui 3 km Kilingi-Nõmmest, valla lääneosas. Külas tervikuna on valdavad individuaalelamud ning väga hõre asustus.Viimase viie aasta jooksul ei ole ühisveevärki põhivara uuendamisse tehtavate investeeringutega parandatud.

Ühisveevärgi objektide koondtabel: objekti/rajatise Ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad tk 1 II astme pumplad tk 0 veereservuaaride maht m3 0 Veepuhastusjaamad tk 0

70 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Veetorustikud m 354 Hüdrandid tk 0

Ühisveevärgi objektid

6.7.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Lodja küla ühisveevärki varustab üks puurkaev-pumpla. Lodja puurkaev-pumpla (kat. nr. 7649) on rajatud 1965. a. Vesi võetakse kesk-devoni põhjaveekogumist. Hoone on üldiselt rahuldavas seisukorras, halvas seisukorras on katus, seintel ja põrandal on niiskuskahjustusi. OÜ Saarde Kommunaal on teostanud hüdrofoori ja hoone sisese torustiku vahetamise ja soojustanud katusealust (vähesel, vajalikul määral). Siiski on hoone sisseseade vananenud ning vajab uuendamist. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Veeanalüüsitulemuste järgi, mis on tehtud. puurkaevu arvestuskaardi alusel, oli ületatud joogivee indikaatorite piirsisaldus üldraua puhul (0,5 mg/l; piirsisaldus 0,2 mg/l). Puurkaev-pumplale ei ole paigaldatud seadmeid veetöötluseks. Rauafiltri paigaldamise osas on vajadus olemas, sellele viitab 2012.aastal puurkavust võetud põhjaveeproov, milles muud näitajad jäid normi piiresse, kuid üldraua sisaldus joogivees ületas piirnormi enam kui kaks korda.

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, põhjavee keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 15,0 Hägusus NHÜ 3,8 Lõhn lahjendus-aste 1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 376 Keemiline hapnikutarve mg/l O2 5,0 2,6 pH 6,5-9,5 7,9 Ammoonium mg/l 0,5 0,21 Naatrium mg/l 200 6,8 Üldraud mg/l 0,2 0,45 Nitraat mg/l 50 0,07 Nitrit mg/l 0,5 0,003 Fluoriid mg/l 1,5 0,43 Kloriid mg/l 250 ˂ 5 Sulfaat mg/l 250 6,7 Mangaan μg/l 50 ˂ 20

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 15.03.2012, põhjavee mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 Kolooniate arv (22°C) PMÜ/ml - 0 2012.aastal oli veevõtt Lodja puurkaev-pumplast kokku 1,36 tuh.m3. Joogiveekvaliteeti lõpptarbijate juures viimastel aastatel ei ole mõõdetud, kuid

71 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 arvestades puurkaevudest võetav põhjavee piirnormi ületamist üldraua osas ning rauaeraldusseadmete puudumist on alust eeldada, et vesi on rauarikas ka lõpptarbijate juures.

6.7.2 Veetorustikud

Lodja küla veetorustiku pikkus on on 354 m. Torustik on valdavalt malmist ja rajatud 1980ndatel. Veetorustikku on amortiseerunud. Veekadude osakaal oli 2012.aastal Lodja külas 67% (tarbitud vett 572 m3, veekadu 912 m3), mis on ülimalt kõrge näitaja ja viitab veetorustike väga halvale seisundile.

6.7.3 Tuletõrjeveevõtt

Tuletõrje veevarustuse tarbeks on loodud koht Lodja kruusaugu paisjärve paisu ääres.

6.8. Kalita küla Kalita külas - elanike arvuga 85 inimest (2011.aasta lõpu rahvaloendus) on ühisveevärgiga liitunud 17 inimest ehk 20% küla elanikest. Ühiskanalisatsioon puudub. Küla paikneb 6 km Kilingi-Nõmmest edalas. Külas tervikuna on valdavad individuaalelamud ning väga hõre asustus.Viimase viie aasta jooksul ei ole ühisveevärki põhivara uuendamisse tehtavate investeeringutega parandatud.

Ühisveevärgi objektide koondtabel: objekti/rajatise Ühik Arv nimetus puurkaev-pumplad tk 1 II astme pumplad tk 0 veereservuaaride maht m3 0 Veepuhastusjaamad tk 0 Veetorustikud m 398 Hüdrandid tk 0

Ühisveevärgi objektid

6.8.1 Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Kalita küla ühisveevärki varustab üks puurkaev-pumpla. Kalita puurkaev-pumpla (kat. nr. 7670) on rajatud 1986. a. Vesi võetakse kesk-devoni põhjaveekogumist. Hoone on rahuldavas seisukorras, va. katus ning lagi, milledele on teostatud OÜ Saarde Kommunaali poolt hädapärasemad tööd (katkiste eterniitplaatide asendamine, jms.). Hoone

72 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 sisseseade on vananenud ning vajab uuendamist. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Veeanalüüsitulemuste järgi, mis on tehtud. puurkaevu arvestuskaardi alusel, oli ületatud joogivee indikaatorite piirsisaldus üldraua puhul (0,67 mg/l; piirsisaldus 0,2 mg/l) ning ammooniumi puhul (0,75 mg/l; piirsisaldus 0,5 mg/l). Puurkaev-pumplale ei ole paigaldatud seadmeid veetöötluseks. 2008.aastal võeti puurkavust põhjaveeproov, milles näitajad jäid normi piiresse, kuid samas ei mõõdetud näiteks üldraua sisaldust Hilisemad andmed puurkaevust võetava vee kvaliteedi osas puuduvad.

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 10.06.2008, põhjavee keemilise analüüsi tulemused) Värvus mg/l Pt 0 Hägusus NHÜ 8,8 Maitse Palli Elektrijuhtivus μS/cm 2500 426 Ammoonium mg/l 0,5 0,08

Näitaja Ühik Piirnorm Kogus Kuupäev (proov võetud 10.06.2008, põhjavee mikrobioloogilise analüüsi tulemused) Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml - 0 2012.aastal oli veevõtt Kalita puurkaev-pumplast 271 m3.

6.8.2 Veetorustikud

Kalita küla veetorustiku pikkus on on 398 m. Torustik on valdavalt malmist ja rajatud 1980ndatel. Veetorustik on rahuldavas olukorras. Veekadude osakaal oli 2012.aastal Kalita külas 20% (tarbitud vett 216 m3, veekadu 55 m3), mis on keskmine näitaja ja tunduvalt parem, kui samas suurusjärgus tarbijate arvu ning torustikupikkusega Lodja küla veehaardes, Veelikse töökoja puurkaevu või Veelikse söökla puurkaevu veehaaretes.

6.8.3 Tuletõrjeveevõtt

Tuletõrje veevarustuse tarbeks on loodud koht Lodja kruusaugu paisjärve paisu ääres.

73 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

7. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA

7.1. Strateegilised eesmärgid Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.

7.2. Arendamise põhimõtted Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arengukavale. Arengukava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjaldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest. ÜVK arengukava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2014-2025. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest. Samuti võetakse arvesse investeeringumahu piiritlemisel valla ja veemajandusettevõtja rahalist võimekust.

7.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnad Saarde vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks jäävad : o Kilingi-Nõmme linn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; o Tihemetsa alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; o Tali küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; o Saarde küla ühisveevärgi -kanalisatsiooni piirkonnana; o Tõlla küla ühisveevärgi -kanalisatsiooni piirkonnana; o Veelikse küla ühisveevärgi -kanalisatsiooni piirkonnana; o Kalita küla ühisveevärgi piirkonnana; o Lodja küla ühisveevärgi piirkonnana; Saarde küla reovesi juhitakse vastavalt arendusplaanidele 2018.aastal rekonstrueeritavasse Kilingi-Nõmme reoveepuhastisse ja asulas momendil töötavad 2 septikpuhastit likvideeritakse.

74 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

7.4. Investeeringud Investeeringumahu piiritlemisel on arvestatud Saarde valla ja veemajandusettevõtja Saarde Kommunaali rahalist võimekust. Seda arvestades on valitud investeeringuteks Kilingi-Nõmme linnas suuremahulised investeeringud perioodil 2014-2018 ning Tihemetsa alevikus suuremahulised investeeringud pikaajalises perspektiivis (2019-2020), väiksemates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades teostatakse hädavajalikud investeeringud lühiajalises perspektiivis. Investeeringud on planeeritud järgnevate eesmärkide saavutamiseks: Kilingi-Nõmme linn; - sadeveekanalisatsiooni väljaehitus reoveepuhastisse mineva reovee mahu vähendamiseks; - veevõrgu laiendamine linna lääne- ja lõunaosas, millega saavutataks eeldatavalt ca 25% linna elanike jaoks liitumisvõimalused ühisveevärgiga. Piirkonna olemasolevad amortiseeriunud veetorustikud rekonstrueeritakse. Torustikulõikude loend paiknemise kirjelduse ja planeeritud kaevisetüübi ning läbimõõtudega sisaldub käesoleva dokumendi lisas 3.; - reoveekanalisatsiooni laiendamine lääne- ja lõunaosas, millega saavutataks eeldatavalt ca.23% linna elanike jaoks liitumisvõimalused ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Piirkonna olemasolevad amortiseerunud reoveetorustikud rekonstrueeritakse. Torustikulõikude loend paiknemise kirjelduse ja planeeritud kaevisetüübi ning läbimõõtudega sisaldub käesoleva dokumendi lisas 3; - 2 reoveepumpla (Kiriku tn, Raba tn) rajamine linna lääne- ja lõunaosa uute liitujate teenindamiseks. Pumplad on planeeritud pinnasesse paigaldatavate kompaktpumplatena, kummalgi 2 pumpa, arvestades potentsiaalset reoveehulka on esialgseteks töökarakteristikuteks planeeritud pumpade jaoks mõlema pumpla kohta Q 4 l/s, H 6 m, P 2X 2 kW; - Kilingi-Nõmme reoveepuhasti rekonstrueerimine, seotult 2 septikpuhasti lammutamisega Saarde külas vee-erikasutusloas kirjeldatud normidele vastavate kontsentratsioonide saavutamiseks. 2010.aastal analüüsiti võrdlevalt Alkranel OÜ poolt 3 eraldi puhasti edasise opereerimise alternatiivi (status quo säilitamine alternatiivina 1) ning Kilingi-Nõmme ja Saarde asulate reoveepuhastuse lahendamist edaspidi ühe puhasti kaudu (alternatiiv 2). Ekspluatatsioonikulutused osutusid hinnanguliselt eraldi puhastite ja ühise puhasti korral võrdseteks. Ühise puhasti rajamine Kilingi-Nõmme linna osutus ca 100 000 eurot (8%) odavamaks kui 3 eraldi puhasti rekonstrueerimine. Lisaks on ühe suurema puhasti toimimine töökindlam võrreldes eraldi väikese puhasti omaga. Reoveepuhasti rekonstrueerimine hõlmaks järgnevaid peamisi töid: - eeluuringud ja projekteerimistööd - Kilingi-Nõmme puhasti osalised ja Saarde ning Järve septikpuhastite täielikud lammutustööd; - tehnohoone (ca 180 m2) ehitus;

75 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

- tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigaldus (eeldatav tehnoloogiline lahendus antud lisas nr.3) - protsessimahutite (1x36, 2x672 m3) ehitus; - järelsetiti ehitus (168 m3); - mudatihendi ehitus (54,3 m3); - platsi korrastustööd (aed, haljastus, teed); - elektri ja automaatikatööd; - ventilatsiooni ja elektrikütte tööd; - käivitamine ja testid.

Tabel.7.1. Kilingi-Nõmme investeeringud

Toetus Planeeritud Investeeingu Ühiku Tööde Tööde Ühik (KIK või ehitustööde nimetus maksumus maht maksumus EL fondid) aeg

Kilingi-Nõmme Veetorustik 1 099 938 m 138 9930 1 374 923 2015-2016 ühiskaevises (80%) Veetorustik eraldi 292 464 m 180 2031 365 580 2015-2016 kaevises (80%) Isevoolne 1 121 538 kanalisatsioon m 173 8100 1 401 923 2015-2016 (80%) ühiskaevises 186 300 Isevoolne kanalitoru m 225 1035 232 875 2015-2016 (80%) Survekanalisatsioon 244 185 m 123 2480 305 231 2015-2016 ühiskaevises (80%) Survekanalisatsioon 17 280 m 160 135 21 600 2015-2016 eraldi kaevises (80%) Reoveepumpla 32 000 tk 20000 2 40 000 2015 seadmed (80%) Reoveepumpla 32 000 tk 20000 2 40 000 2015 rajatised (80%) 182 250 Sadeveetorustik m 225 1620 364 500 2014 (50%) Reoveepuhasti 556 000 tk 695000 1 695 000 2018 ehitus seadmed (80%) Reoveepuhasti 556 000 tk 695000 1 695 000 2018 ehitus rajatised (80%) KOKKU - - - 5 536 632 4 319 956 2014-2018 NB! Ühikhindades kajastuvad ka eeluuringute ja projekteerimise ning omanikujärelvalve kulud Tihemetsa alevik; - veevõrgu laiendamine aleviku piirkondades, kus ühisveevärk seni puudub, millega saavutataks eeldatavalt ca 8% aleviku elanike jaoks liitumisvõimalused ühisveevärgiga. Piirkonna olemasolevad amortiseerunud veetorustikud rekonstrueeritakse. Torustikulõikude loend paiknemise

76 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025 kirjelduse ja planeeritud kaevisetüübi ning läbimõõtudega sisaldub käesoleva dokumendi lisas 3; - reoveekanalisatsiooni laiendamine lääne- ja lõunaosas, millega saavutataks eeldatavalt ca 15% aleviku elanike jaoks liitumisvõimalused ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Piirkonna olemasolevad amortiseerunud reoveetorustikud rekonstrueeritakse. Torustikulõikude loend paiknemise kirjelduse ja planeeritud kaevisetüübi ning läbimõõtudega sisaldub käesoleva dokumendi lisas 3; - 1 reoveepumpla (Punapargi tee) täielik rekonstrueerimine aleviku teenindamiseks. Pumpla on planeeritud rekonstrueerida pinnasesse paigaldatava kompaktpumplana, 2 pumbaga), arvestades potentsiaalset reoveehulka on esialgseteks töökarakteristikuteks planeeritud Q 2,1 l/s, H 6 m, P 2X1,5 kW; - OXYD 180 tüüpi reoveepuhasti põhjalik rekonstrueerimine. Tööd hõlmaksid reoveepuhasti ehituskonstruktsioonilise osa täielikku renoveerimist, mudatöötuskompleksi rajamist, biotiikide puhastust ning elektri- ning automaatikaseadmete paigaldamist.

Tabel.7.2. Tihemetsa investeeringud

Toetus Planeeritud Ühiku Tööde Tööde Projekti nimetus Ühik (KIK või ehitustööde maksumus maht maksumus EL fondid) aeg

Tihemetsa Veetorustik 236 160 m 138 2132 295 200 2019-2020 ühiskaevises (80%) Veetorustik eraldi 443 952 m 180 3083 554 940 2019-2020 kaevises (80%) Isevoolne 264 323 kanalisatsioon m 173 1909 330 404 2019-2020 (80%) ühiskaevises 691 380 Isevoolne kanalitoru m 225 3841 864 225 2019-2020 (80%) Survekanalisatsioon m 123 0 0 0 ühiskaevises Survekanalisatsioon 7 680 m 160 60 9 600 2019-2020 eraldi kaevises (80%) Reoveepumpla 16 000 tk 20000 1 20 000 2019 seadmed (80%) Reoveepumpla 16 000 tk 20000 1 20 000 2019 rajatised (80%) Sadeveetorustik m 225 0 0 0 Reoveepuhasti 120 000 tk 150000 1 150 000 2019-2020 ehitus seadmed* (80%) Reoveepuhasti 120 000 tk 150000 1 150 000 2019-2020 ehitus rajatised* (80%) KOKKU - - - 2 394 369 1 915 495 2019-2020 NB! Ühikhindades kajastuvad ka eeluuringute ja projekteerimise ning omanikujärelvalve kulud

77 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Muude asulate investeeringud - Saarde külas investeeringud, mis kaasnevad reovee ümbersuunamisega Kilingi –Nõmme reoveepuhastisse ehk sadeveetorustike rajamine ning kahe pinnasesse paigaldakompaktpumpla rajamine, eeldatavate pumpade töökarakteristikutega Q 3,5 l/s, H 6 m, P 2X1,2 kW. Lõikudes, kus survekanalisatsioon on kas - Tali külas, Tõlla külas, Lodja külas, Kalita ning Veelikse külas tehakse investeeringud raua- ning mangaanifiltrite paigaldamiseks. Veelikse külas, mille veevarustus toimib olemasolevalt 2 puurkaevu veevõtu baasil, muudetakse süsteem 1 puurkaevu põhiseks. Tabel.7.3. Investeeringud muudes asulates Toetus Planeeritud Ühiku Tööde Tööde (KIK või Projekti nimetus Ühik ehitustööde maksumus maht maksumus EL aeg fondid) Saarde Saarde reovee 16 000 tk 20 000 1 20 000 2014-2017 ülepumpla seadmed (80%) Saarde reovee 16 000 tk 20 000 1 20 000 2014-2017 ülepumpla rajatised (80%) Saarde 33 870 survekanalisatsioon m 160 344 42 338 2014-2017 (80%) eraldi kaevises Saarde 8 468 survekanalisatsioon m 123 86 10 585 2014-2017 (80%) ühiskaevises Saarde isevoolne 11 908 kanalisatsioon m 160 86 14 885 2014-2017 (80%) ühiskaevises Järve reovee 16 000 tk 20 000 1 20 000 2014-2017 ülepumpla seadmed (80%) Järve reovee 16 000 tk 20 000 1 20 000 2014-2017 ülepumpla rajatised (80%) Järve 51 200 survekanalisatsioon m 123 520 64 000 2014-2017 (80%) ühiskaevises Veetorustik 57 600 m 138 520 72 000 2014-2017 ühiskaevises (80%) Tali Puurkaev-pumpla 4 000 tk 5000 1 5 000 2014-2017 seadmed (80%) Puurkaev-pumpla 2 400 tk 3000 1 3 000 2014-2017 rajatised (80%) Veelikse Puurkaev-pumplate läbipesu 2 000 tk 2500 1 2 500 2014-2017 videouuring, (80%) veeanalüüsid Puurkaev-pumpla 4 000 tk 5000 1 5 000 2014-2017 seadmed (80%)

78 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Puurkaev-pumpla rajatised, teise 4 000 tk 5000 1 5 000 2014-2017 pumpla (80%) konserveerimine Tõlla Puurkaev-pumpla 4 000 tk 5000 1 5 000 2014-2017 seadmed (80%) Puurkaev-pumpla 2 400 tk 3000 1 3 000 2014-2017 rajatised (80%) Lodja

Puurkaev-pumpla tk 5000 1 5 000 4 000 2014-2017 seadmed Puurkaev-pumpla tk 3000 1 3 000 2 400 2014-2017 rajatised Kalita 0 Puurkaev-pumpla tk 5000 1 5 000 4 000 2014-2017 seadmed Puurkaev-pumpla tk 3000 1 3 000 2 400 2014-2017 rajatised KOKKU - - - 328 308 262 646 2014-2017 NB! Ühikhindades kajastuvad ka eeluuringute ja projekteerimise ning omanikujärelvalve kulud.

7.5. Omafinantseeringu rahastamine Kilingi-Nõmme linna veemajandusinvesteeringute elluviimiseks on planeeritud järgmine rahastusjaotus: Tabel 7.4. I periood (2014-2016) valla vahendid ettevõtte laen valla laen toetus KOKKU: 4 146 632 € 105 000 197 676 636 000 3 207 956 II periood (2018) valla vahendid ettevõtte laen valla laen toetus KOKKU: 1 390 000 0 0 278 000 1 112 000 I perioodi veemajandusprojektide rahastuseks kuluks Saarde valla eelarvestrateegias 2013-2016 eraldatud veemajandusinvesteeringute omavahendid ning 91% valla vabast laenuressursist planeeritud veemajanduslaenu võtmise seisuga (2016.aasta algus).

Tihemetsa aleviku veemajandusinvesteeringute elluviimiseks on planeeritud järgmine rahastusjaotus: Tabel 7.5. Aasta 2019-2020 valla vahendid ettevõtte laen valla laen toetus KOKKU: 2 394 369 € 0 0 478 874 1 915 495

Saarde valla külade veemajandusinvesteeringute elluviimiseks on planeeritud järgmine rahastusjaotus: Tabel 7.6. Aasta 2014-2017 valla vahendid ettevõtte laen valla laen toetus KOKKU: 328 308 € 0 0 65 662 262 646

79 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

7.6. Investeeringute amortisatsioon

Investeeringute osas on seadmete kasutuseaks arvestatud 15 aastat (kulum aasta kohta 6,67%) ning rajatiste ning torustike kasutuseaks on arvestatud 50 aastat (kulum aasta kohta 2,00%).

Tabel.7.7. Kilingi-Nõmme investeeringute kulum Põhivara kulum Kilingi-Nõmme Maksumus Amortisatsiooninorm aastas Veetorustik ühiskaevises 1374923 2 27498 Veetorustik eraldi kaevises 365580 2 7312 Isevoolne kanalisatsioon ühiskaevises 1401923 2 28038 Isevoolne kanalitoru 232875 2 4658 Survekanalisatsioon ühiskaevises 305231 2 6105 Survekanalisatsioon eraldi kaevises 21600 2 432 Reoveepumpla seadmed 40000 6,67 2668 Reoveepumpla rajatised 40000 2 800 Sadeveetorustik 364500 2 7290 Reoveepuhasti ehitus seadmed* 695000 6,67 46357 Reoveepuhasti ehitus rajatised* 695000 2 13900 KOKKU 5 536 632 - 145 057

Kuna investeeringud viiakse ellu mitme aasta jooksul ning on eeldatud, et erinevate aastate vahel varieerub põhivarana arvelevõtmine, tekib kulum aastate lõikes kumulatiivselt. Tariifiarvestuses arvestatakse kuluna sihtfinantseeringu ehk toetuse välist põhivarakulumit ehk investeeringu omafinantseeringuosa kulumit.

Tabel 7.8. Kilingi-Nõmme investeeringute kulumiarvestus Kumulatiivne kulum (v.a. Lisanduv kulum aasta Aasta Kumulatiivne kulum toetuse sihtfinantseering kohta põhivarasse) 2014 7 290 7 290 3 645 2015 3 468 10 758 4 339 2016 74 043 84 801 19 147 2017 0 84 801 19 147 2018 60 257 145 057 31 198 2019-2025 0 145 057 31 198

Tabel.7.9. Tihemetsa investeeringute kulum Põhivara kulum Tihemetsa Maksumus Amortisatsiooninorm aastas Veetorustik ühiskaevises 295200 2 5904 Veetorustik eraldi kaevises 554940 2 11099 Isevoolne kanalisatsioon ühiskaevises 330404 2 6608 Isevoolne kanalitoru 864225 2 17285 Survekanalisatsioon ühiskaevises 0 2 0

80 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Survekanalisatsioon eraldi kaevises 9600 2 192 Reoveepumpla seadmed 20000 6,67 1334 Reoveepumpla rajatised 20000 2 400 Sadeveetorustik 0 2 0 Reoveepuhasti ehitus seadmed* 150000 6,67 10005 Reoveepuhasti ehitus rajatised* 150000 2 3000 KOKKU 2 394 369 - 55 826

Tihemetsa investeeringud võetakse arvele eeldatavalt 2019 ja 2020, seega ka antud juhul on eeldatud kogukulumi kumulatiivset kujunemist.

Tabel 7.10. Tihemetsa investeeringute kulumiarvestus Kumulatiivne kulum (v.a. Lisanduv kulum aasta Aasta Kumulatiivne kulum toetuse sihtfinantseering kohta põhivarasse) 2019 1 734 1 734 347 2020 54 092 55 826 11 165 2021-2025 0 55 826 11 165

Tabel.7.11. Muude asulate investeeringute kulum Põhivara kulum Investeering Maksumus Amortisatsiooninorm aastas Saarde Saarde reovee ülepumpla seadmed 20 000 6,67 1 334 Saarde reovee ülepumpla rajatised 20 000 2 400 Saarde survekanalisatsioon eraldi 42 338 847 kaevises 2 Saarde survekanalisatsioon 10 585 212 ühiskaevises 2 Saarde isevoolne kanalisatsioon eraldi 14 885 298 Ühiskaevises 2 Järve reovee ülepumpla seadmed 20 000 6,67 1 334 Järve reovee ülepumpla rajatised 20 000 2 400 Järve survekanalisatsioon ühiskaevises 64 000 2 1 280 Veetorustik ühiskaevises 72 000 2 1 440 Tali 0 Puurkaev-pumpla seadmed 5 000 6,67 334 Puurkaev-pumpla rajatised 3 000 2 60 Veelikse 0 Puurkaev-pumpla seadmed 2 500 2 0 Puurkaev-pumpla rajatised, teise 5 000 6,67 334 pumpla konserveerimimne Tõlla Puurkaev-pumpla seadmed 5 000 6,67 334 Puurkaev-pumpla rajatised 3 000 2 60 Lodja Puurkaev-pumpla seadmed 5 000 6,67 334 Puurkaev-pumpla rajatised 3 000 2 60

81 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Kalita Puurkaev-pumpla seadmed 5 000 6,67 334 Puurkaev-pumpla rajatised 3 000 2 60 KOKKU 325 808 - 9 552

Tabel 7.12. Muude asulate investeeringute kulumiarvestus Kumulatiivne kulum (v.a. Lisanduv kulum aasta Aasta Kumulatiivne kulum toetuse sihtfinantseering kohta põhivarasse) hiljemalt 2017 9 552 9 552 1 910 2018-2025 0 9 552 1 910

7.7. Investeeringute tulemused: tarbijate arvu muutumine Investeeringute tulemusel kasvab tarbijate osakaal Saarde valla asulatest Kilingi-Nõmme linnas ning Tihemetsa alevikus, põhjuseks on ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni laiendamine uutesse piirkondadesse. Kilingi-Nõmme linnas kasvab võrreldes olemasoleva situatsiooniga ka tarbijate absoluutarv. Prognoosi kohaselt saavutakse Kilingi-Nõmme linnas nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni osas liitunute määr 82,6% aastal 2018, nimetatud aastal oleks tarbijate arv 1388 inimest. Edaspidiselt liitunute osakaal säiluks, kuid tarbijate absoluutarv väheneks. Tihemetsa alevikus saavutataks tipposakaalud (ühisveevärgi osas 96%, ühiskanalisatsiooni osas 94% liitunute osas aastal 2022, nimetatud aastal oleks tarbijate arv vastavalt ühisveevärgil 441 inimest ja ühiskanalisatsioonil 434. Edaspidiselt liitunute osakaalud säiliksid, kuid tarbijate absoluutarv väheneks. Ülejäänud asulates on eeldatud ÜVK teenuste tarbijate osakaalu jäämist olemasolevaga samale tasemele, mis aga arvestades rahvastikumuutuste iseloomu tähendab absoluutväärtuses tarbijate arvu vähenemist. Tarbijate arvu muutumist on kirjeldatud tabelites 7.13. ja 7.14.

82 Tabel 7.13. Ühisveevärgiteenust kasutavate elanike arvu prognoos Saarde valla asulate lõikes Asula 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kilingi-Nõmme linn 971 964 958 1041 1234 1388 1378 1368 1358 1349 1339 1329 1319 Tihemetsa alevik 452 446 440 435 429 424 418 412 437 441 435 429 423 Jäärja küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kalita küla 17 17 16 16 16 16 16 16 15 15 15 15 15 Kamali küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kanaküla küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kärsu küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laiksaare küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lanksaare küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Leipste küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lodja küla 26 25 25 25 24 24 24 23 23 23 23 22 22 Marana küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Marina küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Mustla küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Oissaare küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Pihke küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Reinu küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Saarde küla 154 153 153 152 151 150 150 149 148 147 146 146 145 Sigaste küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tali küla 128 127 126 125 124 123 122 120 119 118 117 116 115 Tuuliku küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tõlla küla 74 74 73 73 72 72 71 71 70 70 69 69 68 Veelikse küla 54 53 53 52 51 51 50 49 49 48 47 47 46 Viisireiu küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Väljaküla küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU 1876 1860 1844 1918 2103 2247 2228 2209 2220 2211 2191 2172 2152

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tabel 7.14. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike arvu prognoos Saarde valla asulate lõikes Asula 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kilingi-Nõmme linn 1016 1009 1002 1085 1268 1388 1378 1368 1358 1348 1339 1329 1319 Tihemetsa alevik 415 410 405 400 395 390 384 379 424 434 428 422 416 Jäärja küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kalita küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kamali küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kanaküla küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kärsu küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laiksaare küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lanksaare küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Leipste küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lodja küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Marana küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Marina küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Mustla küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Oissaare küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Pihke küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Reinu küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Saarde küla 132 132 131 130 129 129 128 127 127 126 125 125 124 Sigaste küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tali küla 118 117 116 115 114 113 112 111 110 109 108 107 106 Tuuliku küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tõlla küla 20 20 20 20 20 20 19 19 19 19 19 19 19 Veelikse küla 35 35 35 34 34 33 33 32 32 31 31 31 30 Viisireiu küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Väljaküla küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU 1738 1723 1709 1784 1960 2072 2054 2037 2070 2068 2050 2031 2013

84 7.8. Nõudlusanalüüs Saarde valla ÜVK teenuste nõudlusanalüüsi koostamisel perioodiks 2014-2025 on arvestatud järgnevate eeldustega.  Ühiktarbimise osas on arvestatud, et olemasoleva ühiktarbimise tase suureneb aasta-aastalt kõikides Saarde valla asulates, põhjuseks vastavale eeldusele on esiteks Kilingi-Nõmme linnas ja Tihemetsa alevikus uute liitujate osas peamiselt individuaalelamute liitumine, mille keskmine tarbimine elaniku kohta on tavapäraselt kortermajade vastavast näitajast kõrgem. Külade puhul on aga eeldatud järk-järgulist ebareeglipäselt madala ühiktarbimise tasemest eemaldumist. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et makromajanduslike eelduste alusel elanike keskmine ostujõud peaks keskpikas perspektiivis kasvama ning see loob samuti tingimused ühiktarbimise kasvuks. Ühiktarbimise osas on eeldatud, et: - asulates, kus olemasolev vee ühiktarbimine elaniku kohta on enam kui 50 l/p (Kilingi-Nõmme linn, Saarde küla, Tali küla, Tihemetsa alevik), tõuseb ühiktarbimine igal aastal 0,5% võrra; - asulates, kus olemasolev vee ühiktarbimine elaniku kohta on 30-50 l/p (Kalita küla, Lodja küla, Tõlla küla), tõuseb ühiktarbimine igal aastal 0,75% võrra; - asulates, kus olemasolev vee ühiktarbimine elaniku kohta on alla 30 l/p (Veelikse küla), tõuseb ühiktarbimine igal aastal 1,0% võrra. Eeldatud on, et arvestuslik majapidamiste vee ühiktarbimine on võrdne reoveeheitega. Reeglina esitatakse majapidamisele, milline omab nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniteenust, arved arvestades sama veetarbimise ja reoveeheite mahtu.

 Eramajapidamiste veeteenuste tarbijate arv tulenev tabelites 7.13. ja 7.14. esitatud tarbijate arvu muutumise dünaamikast.

 Asutuste ja ettevõtete veetarbimise osas on eeldatud, et perioodil 2013- 2025 veetarbimine jääb samale tasemele 2012.aasta näitajaga, 2012.aasta veetarbimine asutuste ja ettevõtete osas oli 14 660 m3.

 Asutuste ja ettevõtete reoveeheite osas on eeldatud, et perioodil 2013- 2025 jääb reoveeheide samale tasemele 2012.aasta näitajaga, 2012.aasta reoveeheide asutuste ja ettevõtete osas oli 11 668 m3.

Veetarvet ning reoveeheidet on kirjeldatud tabelites 7.15. ja 7.16.

Tabel 7.15. Ühisveevärgiteenuse nõudluse prognoos teenust kasutavate asulate lõikes Saarde vallas VEETARBIMISPROGNOOS 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kilingi-ELANIKUDNõmme tarbijad 971 964 958 1041 1234 1388 1378 1368 1358 1349 1339 1329 1319 Kilingi-Nõmme ühiktarbimine 70 70 70 71 71 71 72 72 72 73 73 73 74 Kilingi-Nõmme(l/ veetarvep) kokku 24626 24581 24534 26804 31943 36092 36017 35940 35861 35781 35699 35616 35530 Tihemetsa(m3) tarbijad 452 446 440 435 429 424 418 412 437 441 435 429 423 Tihemetsa ühiktarbimine 53 53 54 54 54 54 55 55 55 55 56 56 56 Tihemetsa(l/i veetarven/p) kokku 8737 8672 8606 8539 8471 8402 8333 8262 8795 8928 8847 8766 8683 Kalita(m3) tarbijad 17 17 16 16 16 16 16 16 15 15 15 15 15 Kalita ühiktarbimine (l/in/p) 35 35 36 36 36 36 37 37 37 37 38 38 38 Kalita veetarve kokku (m3) 213 212 212 211 211 210 209 209 208 207 207 206 205 Lodja tarbijad 26 25 25 25 24 24 24 23 23 23 23 22 22 Lodja ühiktarbimine (l/in/p) 47 47 48 48 48 49 49 50 50 50 51 51 51 Lodja veetarve kokku (m3) 442 440 437 435 432 430 427 425 422 419 416 413 410 Saarde tarbijad 154 153 153 152 151 150 150 149 148 147 146 146 145 Saarde ühiktarbimine (l/in/p) 59 59 60 60 60 60 61 61 61 62 62 62 63 Saarde veetarve kokku (m3) 3322 3321 3321 3320 3319 3318 3317 3316 3315 3314 3313 3311 3310 Tali tarbijad 128 127 126 125 124 123 122 120 119 118 117 116 115 Tali ühiktarbimine (l/in/p) 76 76 77 77 78 78 78 79 79 79 80 80 81 Tali veetarve kokku (m3) 3559 3545 3531 3517 3503 3488 3473 3458 3442 3427 3411 3395 3378 Tõlla tarbijad 74 74 73 73 72 72 71 71 70 70 69 69 68 Tõlla ühiktarbimine (l/in/p) 38 38 39 39 39 39 40 40 40 41 41 41 42 Tõlla veetarve kokku (m3) 1032 1033 1033 1034 1034 1035 1035 1035 1035 1035 1036 1036 1036 Veelikse tarbijad 54 53 53 52 51 51 50 49 49 48 47 47 46 Veelikse ühiktarbimine (l/in/p) 28 28 29 29 29 29 30 30 30 31 31 31 32 Veelikse veetarve kokku (m3) 553 552 550 548 546 544 542 540 538 536 533 531 528 ELANIKE VEETARVE KOKKU 42484 42355 42224 44408 49459 53520 53354 53185 53617 53648 53462 53273 53081 ASUTUSTE VEETARVE KOKKU 14660 14660 14660 14660 14660 14660 14660 14660 14660 14660 14660 14660 14660 KOGU VEETARVE 57144 57015 56884 59068 64119 68180 68014 67845 68277 68308 68122 67933 67741 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tabel 7.16. Ühiskanalisatsiooniteenuse nõudluse prognoos teenust kasutavate asulate lõikes Saarde vallas REOVEEHEITE PROGNOOS 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kilingi-Nõmme tarbijad 1016 1009 1002 1085 1268 1388 1378 1368 1358 1348 1339 1329 1319 Kilingi-Nõmme ühiktarbimine 70 70 70 71 71 71 72 72 72 73 73 73 74 Kilingi-Nõmme(l/p) reovesi kokku 25776 25729 25680 27948 32825 36086 36011 35934 35856 35776 35694 35610 35525 Tihemetsa(m3) tarbijad 415 410 405 400 395 390 384 379 424 434 428 422 416 Tihemetsa ühiktarbimine 53 53 54 54 54 54 55 55 55 55 56 56 56 Tihemetsa reovesi(l/in/p) kokku (m3) 8034 7974 7913 7852 7790 7726 7662 7598 8539 8781 8701 8621 8540 Saarde tarbijad 66 66 65 65 65 64 64 64 63 63 63 62 62 Saarde ühiktarbimine (l/in/p) 59 59 60 60 60 60 61 61 61 62 62 62 63 Saarde reovesi kokku (m3) 1424 1423 1423 1423 1422 1422 1422 1421 1421 1420 1420 1419 1419 Tali tarbijad 118 117 116 115 114 113 112 111 110 109 108 107 106 Tali ühiktarbimine (l/in/p) 76 76 77 77 78 78 78 79 79 79 80 80 81 Tali reovesi kokku (m3) 3280 3267 3254 3241 3228 3214 3201 3187 3172 3158 3143 3128 3113 Tõlla tarbijad 20 20 20 20 20 20 19 19 19 19 19 19 19 Tõlla ühiktarbimine (l/in/p) 38 38 39 39 39 39 40 40 40 41 41 41 42 Tõlla reovesi kokku (m3) 280 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 Veelikse tarbijad 35 35 35 34 34 33 33 32 32 31 31 31 30 Veelikse ühiktarbimine (l/in/p) 28 28 29 29 29 29 30 30 30 31 31 31 32 Veelikse reovesi kokku (m3) 363 362 361 359 358 357 356 354 353 351 350 348 346 ELANIKE REOVESI KOKKU 39157 39036 38912 41104 45904 49087 48933 48775 49622 49767 49589 49408 49224 ASUTUSTE REOVESI KOKKU 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 KOGU REOVEEHEIDE 50825 50704 50580 52772 57572 60755 60601 60443 61290 61435 61257 61076 60892

87 7.9. Veetootmise ja puhastitesse mineva reoveekoguse prognoos

Saarde valla koguveetarbimine perioodil 2013-2025 peamiselt Kilingi-Nõmme linna tarbijate arvu suurenemise tõttu eeldatavalt kasvab, samas on planeeritud perioodi 2016-2018 ulatuslik Kilingi-Nõmme linna veetorustike rekonstrueerimine, mis eeldatavalt toob kaasa veekadude osakaalu vähenemise linna veebilansis. Olemasolevalt tasemelt 20,2% on eeldatud alates 2016.aastast veekadude vähenemist tasemeni 15%, vastav vähenemine avaldab mõju ka Saarde valla kui terviku veekadude määra mõningasele alanemisele.

Tihemetsa alevikus on planeeritud veetorustike rekonstrueerimistööd ellu viia aastaks 2020, arvestades olemasolevat kõrget torude amortiseerituse taset ja veekadude määra 47%, on Tihemetsa eeldatav veekadude vähenemine tunduvalt suurem ning toimub mitme aasta jooksul (eeldatud on 2020.aastal osalinse mõju avaldumist). Alates 2022.aastast on eeldatud Tihemetsa aleviku veekadu olema toodetud veest 12 %. Tihemetsa aleviku veekadude määr on arengukava vaatlusaluse perioodi lõpuks Kilingi-Nõmme linna vastavast näitajast madalam, kuna rekonstrueerimisega vahetatakse välja kõik aleviku torustike amortiseerunud torustikulõigud, Kilingi-Nõmmes jäävad rahaliste vahendite paigutamise tõttu linna lääneosa ja kesklinna piirkonna veevarustusvõrgu arendamisse edasist lahendust ootama linna idapiirkonnas paiknevad amortiseerunud torustikulõigud.

Saarde valla ülejäänud ühisveevarustussüsteemiga asulates suuremamahulist veetorustike rekonstrueerimist planeeritud ei ole ning veekadude osakaal jääb nendes eeldatavalt samale tasemele olemasoleva olukorraga, mida peegeldavad 2012.aasta veekadude näitajad.

Kuigi reoveepuhastitesse mineva reovee koguhulk peamiselt tarbijate arvu suurenemise tõttu Kilingi-Nõmme linnas ja Tihemetsa alevikus kasvab, väheneb Kilingi-Nõmme linna reoveebilansis tänu torustike rekonstrueerimisele infiltratsioonivee osakaal. Olemasolevalt tasemelt (19% puhastitesse mineva reovee kogumahust) langeb infiltratsioonimäär rekonstrueerimisjärgselt aastast 2017 tasemele 16%. Tihemetsa asulas väheneb aleviku reoveetorustike rekonstrueerimise projekti mõjul infiltratsioonivee osatähtsus tasemelt 35% tasemele 12% aastaks 2021.

Saarde valla ülejäänud asulate ühiskanalisatsioonis jääb infiltratsioonivee osakaal puhastatavas reovees nendes eeldatavalt samale tasemele olemasoleva olukorraga, mida peegeldavad 2012.aasta näitajad.

Tabel 7.17. Veetootmisprognoos Saarde valla asulate lõikes Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kilingi-Nõmme elanikud (m³) 24626 24581 24534 26804 31943 36092 36017 35940 35861 35781 35699 35616 35530 Kilingi-Nõmme asutused (m³) 9696 9696 9696 9696 9696 9696 9696 9696 9696 9696 9696 9696 9696 Kilingi-Nõmme veekadu % 20 20 20 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 Kilingi-Nõmme veekadu (m³) 8688 8677 8665 6441 7348 8080 8067 8053 8040 8025 8011 7996 7981 Kilingi-Nõmme veetootmine (m³) 43010 42953 42895 42942 48987 53868 53780 53689 53597 53502 53406 53308 53207 Tihemetsa elanikud (m³) 8737 8672 8606 8539 8471 8402 8333 8262 8795 8928 8847 8766 8683 Tihemetsa asutused (m³) 3392 3392 3392 3392 3392 3392 3392 3392 3392 3392 3392 3392 3392 Tihemetsa veekadu % 47 47 47 47 47 47 47 27 12 12 12 12 12 Tihemetsa veekadu (m³) 10585 10528 10470 10412 10352 10293 10232 4311 1662 1680 1669 1658 1647 Tihmetsa veetootmine (m³) 22714 22592 22468 22343 22216 22087 21957 15965 13849 14000 13908 13816 13722 Kalita elanikud (m³) 213 212 212 211 211 210 209 209 208 207 207 206 205 Kalita asutused (m³) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kalita veekadu % 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kalita veekadu (m³) 54 54 54 54 54 54 53 53 53 53 53 52 52 Kalita veetootmine (m³) 267 267 266 265 264 264 263 262 261 260 259 258 257 Lodja elanikud (m³) 442 440 437 435 432 430 427 425 422 419 416 413 410 Lodja asutused (m³) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lodja veekadu % 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 Lodja veekadu (m³) 901 896 892 887 882 877 871 866 860 855 849 843 837 Lodja veetootmine (m³) 1343 1336 1329 1321 1314 1306 1298 1290 1282 1274 1265 1256 1247 Saarde elanikud (m³) 3322 3321 3321 3320 3319 3318 3317 3316 3315 3314 3313 3311 3310 Saarde asutused (m³) 1375 1375 1375 1375 1375 1375 1375 1375 1375 1375 1375 1375 1375 Saarde veekadu % 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 Saarde veekadu (m³) 1116 1116 1116 1116 1115 1115 1115 1115 1115 1114 1114 1114 1113 Saarde veetootmine (m³) 5813 5812 5811 5810 5810 5809 5807 5806 5805 5803 5802 5800 5798 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tali elanikud (m³) 3559 3545 3531 3517 3503 3488 3473 3458 3442 3427 3411 3395 3378 Tali asutused (m³) 197 197 197 197 197 197 197 197 197 197 197 197 197 Tali veekadu % 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 Tali veekadu (m³) 748 745 742 739 736 733 730 727 724 721 718 715 712 Tali veetootmine (m³) 4504 4487 4470 4453 4436 4418 4400 4382 4364 4345 4326 4307 4287 Tõlla elanikud (m³) 1032 1033 1033 1034 1034 1035 1035 1035 1035 1035 1036 1036 1036 Tõlla asutused (m³) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tõlla veekadu % 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 Tõlla veekadu (m³) 2031 2032 2033 2034 2035 2035 2036 2036 2037 2037 2037 2037 2037 Tõlla veetootmine (m³) 3063 3064 3066 3067 3069 3070 3071 3072 3072 3073 3073 3073 3073 Veelikse elanikud (m³) 553 552 550 548 546 544 542 540 538 536 533 531 528 Veelikse asutused (m³) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Veelikse veekadu % 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Veelikse veekadu (m³) 1473 1469 1465 1460 1455 1450 1444 1439 1433 1427 1420 1413 1406 Veelikse veetootmine (m³) 2026 2021 2015 2008 2001 1994 1987 1979 1971 1962 1954 1944 1935

KOKKU VEETARBIMINE (m³) 57144 57015 56884 59068 64119 68180 68014 67845 68277 68308 68122 67933 67741 KOKKU VEETOOTMINE (m³) 82739 82531 82320 82210 88097 92816 92563 86446 84201 84220 83993 83762 83527

Tabel 7.18.Reoveeheite ja puhastatava reovee prognoos Saarde valla asulate lõikes Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kilingi-Nõmme elanikud (m³) 25776 25729 25680 27948 32825 36086 36011 35934 35856 35776 35694 35610 35525 Kilingi-Nõmme asutused (m³) 8211 8211 8211 8211 8211 8211 8211 8211 8211 8211 8211 8211 8211 Kilingi-Nõmme infiltratsioon % 19 19 19 19 16 16 16 16 16 16 16 16 16 Kilingi-Nõmme infiltratsioon (m³) 7972 7961 7950 8482 7816 8438 8423 8409 8394 8378 8363 8347 8331 Kilingi-Nõmme reovesi (m³) 41959 41901 41841 44640 48853 52735 52646 52554 52460 52365 52267 52168 52066 Tihemetsa elanikud (m³) 8034 7974 7913 7852 7790 7726 7662 7598 8539 8781 8701 8621 8540

90 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tihemetsa asutused (m³) 3286 3286 3286 3286 3286 3286 3286 3286 3286 3286 3286 3286 3286 Tihemetsa infiltratsioon % 35 35 35 35 35 35 35 22 12 12 12 12 12 Tihemetsa infiltratsioon (m³) 6095 6063 6030 5997 5964 5930 5895 3070 1612 1645 1635 1624 1613 Tihmetsa reovesi (m³) 17415 17323 17230 17135 17039 16942 16844 13953 13437 13712 13622 13531 13439 Saarde elanikud (m³) 1424 1423 1423 1423 1422 1422 1422 1421 1421 1420 1420 1419 1419 Saarde asutused (m³) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Saarde infiltratsioon % 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 Saarde infiltratsioon (m³) 271 271 271 271 271 271 271 271 271 271 270 270 270 Saarde reovesi (m³) 1695 1694 1694 1694 1693 1693 1693 1692 1691 1691 1690 1689 1689 Tali elanikud (m³) 3280 3267 3254 3241 3228 3214 3201 3187 3172 3158 3143 3128 3113 Tali asutused (m³) 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 Tali infiltratsioon % 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 Tali infiltratsioon (m³) 562 560 558 555 553 551 549 547 544 542 540 537 535 Tali reovesi (m³) 4013 3998 3983 3968 3952 3936 3920 3904 3888 3871 3854 3837 3819 Tõlla elanikud (m³) 280 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 Tõlla asutused (m³) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tõlla infiltratsioon % 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36 Tõlla infiltratsioon (m³) 158 158 158 158 158 158 158 158 158 158 158 158 158 Tõlla reovesi (m³) 438 438 439 439 439 439 439 439 440 440 440 440 440 Veelikse elanikud (m³) 363 362 361 359 358 357 356 354 353 351 350 348 346 Veelikse asutused (m³) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Veelikse infiltratsioon % 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 Veelikse infiltratsioon (m³) 242 241 240 240 239 238 237 236 235 234 233 232 231 Veelikse reovesi (m³) 605 603 601 599 597 595 593 590 588 586 583 580 577

KOKKU TARBIJATE REOVESI (m³) 50825 50704 50580 52772 57572 60755 60601 60443 61290 61435 61257 61076 60892 KOKKU REOVESI PUHASTEISSE (m³) 66125 65958 65787 68475 72574 76341 76134 73133 72504 72664 72456 72245 72029

91 7.10. Arendusstrateegia kulude prognoos

Veemajandusteenuste pakkumise tegevuskulude prognoosil on arvestatud järgmiste taustandmetega:

- baaskuludena on arvestatud 2012.aasta Saarde Kommunaali ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumise kulusid, siiski on, arvestades 2013.aasta I-III kvartali hoolduskulusid, tõstetud hoolduskulude prognoosi baasaastaga võrreldes 12% võrra lisaks tarbijahinnaindeksi mõjule;

- kulude muutumisel sõltumatult tootmismahtudest on arvestatud esiteks pikaajalise makromajandusprognoosi tarbijahinnaindeksi muutumisega (kulud v,a. tööjõukulud), tööjõukulude osas on arvestatud pikaajalise makromajandusprognoosi tööjõukulu muutuse indeksiga (palgakasvu muutumise indeks). Indeksid on avaldatud tasuvusanalüüsi koostamise abimaterjalina 29.10.2013 kodulehel www.struktuurifondid.ee;

- muutuvkulud on seatud sõltuvusse muutustest piirkonna veetootangu ja reoveepuhastites puhastatava reovee tootmismahtudest. 2013.aastal on arvestatud elektrikulude osas ühikhindade kasvuga 8% lisaks tarbijahinnaindeksile, millele viitavad 2013.aasta Saarde Kommunaal OÜ I-III kvartali kuluandmed;

- püsikulude muutumisel tootmismahtude suurenemisest sõltuvalt on arvestatud, et tulenevalt arendusprojekti elluviimisest Kilingi-Nõmme linnas tõuseb Saarde Kommunaali veemajandusrajatiste hoolduskulu võrreldes situatsiooniga kui arendusprojekti investeeringuid ei tehtaks 2015.a. 3,5% võrra, 2016.aastal 10% võrra, 2017.aastal 20% võrra ning 2018.aastal 23% võrra. Eeltoodud suurenemine vastab suurusjärgus lisakulude tekke arvestusmeetodile, mille puhul uute torustike igaastane hoolduskulu moodustaks 0,2% soetusmaksumusest, reoveepumplate rajatiste igaastane hoolduskulu 0,5% soetusmaksumusest ning reoveepumplate seadmete igaaastane hoolduskulu 2% soetusmaksumusest. Rekonstrueeritud rajatiste ja torustike osas hoolduskulude suurenemist ei eeldada, v.a. Kilingi-Nõmme reoveepuhasti seadmete uuendamise osas, mille puhul on eeldatud, et 25% investeeringust seadmetesse võib käsitleda uue (mitte olemaolevat asendava) investeeringuna ning selle osas on eeldatud iga-aastast hoolduskulu 2% soetusmaksumusest.

Tabel 7.19. Lisanduvate hoolduskulude arvestus Kilingi-Nõmme linnas Investeering Osakaal töödes Hoolduskulu % Kulubaas € Hoolduskulu a. € Veetorustik uus 0,8 0,2% 1392402 2785 Veetorustik rek 0,2 0,0% 348101 0 Iseveoolne kanal uus 0,8 0,2% 1307838 2616 Iseveoolne kanal rek 0,2 0,0% 326960 0 Survetorustik uus 0,35 0,2% 114391 229 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Survekanal rek 0,65 0,0% 212440 0 Reoveepumpla uus, seadmed 1,0 2,0% 40000 800 Reoveepumpla uus, rajatised 1,0 0,5% 40000 200 Reoveepuhasti uus, seadmed 0,25 2,0% 173750 3475 Reoveepuhasti rek, seadmed 0,75 0,0% 521250 0 Reoveepuhasti rek, rajatised 1,0 0,0% 695000 0 Sadeveetorustik uus 1,0 0,2% 364500 729 LISANDUV HOOLDUS KOKKU 10833

Kuna Kilingi-Nõmme linna investeeringud avalduvad lisahoolduskuluna täismahus eeldatavalt 2018.aastal, hooldusmaksumused on arvestatud aga 2013.aasta kulude hinnataseme alusel, võib eeldada et eeltoodud tabelis olev kulu tuleb läbi kaaluda vahepealsete aastate tarbijahinna koondmõjuga, mis on 18%. Kaaludes lisanduva koguhoolduskulu läbi tarbijahinnaindeksi koondmõjuga, saame väärtuse 12,8 tuh €. Vastav summa vastab suurusjärgus hoolduskulude väärtuste vahele täisstsenaariumi (Kilingi-Nõmme arendusprojektid viiakse ellu) ja nullstsenaariumi (Kilingi-Nõmme linna arendusprojektide elluviimiseta) hoolduskulude võrdluses.

Tihemetsa alevikus elluviidavate investeeringute hooldusmahu suurenemine tõstab võrdluses situatsiooniga kui arendusprojekti investeeringuid ei tehtaks, hoolduskulude mahtu 2021.aastal 6,8% võrra. Eeltoodud suurenemine vastab suurusjärgus lisakulude tekke arvestusmeetodile, mille puhul uute torustike iga-aastane hoolduskulu moodustaks 0,2% soetusmaksumusest, reoveepumplate rajatiste igaastane hoolduskulu 0,5% soetusmaksumusest ning reoveepumplate seadmete igaaastane hoolduskulu 2% soetusmaksumusest. Rekonstrueeritud rajatiste ja torustike osas hoolduskulude suurenemist ei eeldada, v.a. Tihemetsa reoveepuhasti seadmete uuendamise osas, mille puhul on eeldatud, et 25% investeeringust seadmetesse võib käsitleda uue (mitte olemaolevat asendava) investeeringuna ning selle osas on eeldatud igaaastast hoolduskulu 2% soetusmaksumusest.

Tabel 7.20. Lisanduvate hoolduskulude arvestus Tihemetsa alevikus Hooldus Osakaal töödes Hoolduskulu % Kulubaas Hoolduskulu a. € Veetorustik uus 0,15 0,2% 127521 255 Veetorustik rek 0,85 0,0% 722619 0 Iseveoolne kanal uus 0,15 0,2% 179194 358 Iseveoolne kanal rek 0,85 0,0% 1015435 0 Survetorustik uus 0 0,2% 0 0 Survekanal rek 1,0 0,0% 9600 0 Reoveepumpla uus seadmed 1,0 2,0% 20000 400 Reoveepumpla uus rajatised 1,0 0,5% 20000 100 Reoveepuhasti uus seadmed 0,25 2,0% 37500 750 Reoveepuhasti rek seadmed 0,75 0,0% 112500 0 Reoveepuhasti rek rajatised 1,0 0,0% 150000 0 LISANDUV HOOLDUS KOKKU 1863

93 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Kuna Tihemetsa investeering avaldub lisahoolduskuluna eeldatavalt 2021.aastal, hooldusmaksumused on arvestatud aga 2013. aasta kulude hinnataseme alusel, võib eeldada et eeltoodud tabelis olev kulu tuleb läbi kaaluda vahepealsete aastate tarbijahinna koondmõjuga, mis on 29%. Kaaludes lisanduva koguhoolduskulu läbi tarbijahinnaindeksi koondmõjuga, saame väärtuse 2,4 tuh €. Vastav summa vastab suurusjärgus hoolduskulude väärtuste vahele täisstsenaariumi (Tihemetsa arendusprojekt viiakse ellu) ja nullstsenaariumi (Tihemetsa arendusprojektide elluviimiseta) hoolduskulude võrdluses.

Kuna suureneb tarbijate arv nii Kilingi-Nõmmel kui Tihemetsas, on eeldatud, et toimub väikesemahuline üldkulude kasv võrreldes olukorraga kui arendusprojekte ellu ei viidaks. Tulenevalt Kilingi-Nõmme arendusprojektist tõuseks veemajanduse üldkulud ettevõttes võrreldes situatsiooniga kui projekti ellu ei viidaks 2018.aastal 3% võrra ning tulenevalt Tihemetsa arendusprojektist 2022.aastal 1,5% võrra.

Tööjõukulude osas on eeldatud, et vajadust lisatöökohtade loomise järele tulenevalt arendusprojektide elluviimisest ei teki, vähenev töömaht olemasolevate süsteemide hoolduse osas ja juurde tekkiv töömaht rajatavate süsteemide hoolduse osas tasakaalustavad üksteist.

Veemajandusrajatiste investeeringute amortisatsioonikulude prognoosil on arvestatud eeldustega, millised on kirjeldatud käesoleva peatüki tabelites 8.4-8.8. Olemasoleva põhivara osas on arvestatud aastaseks jäägi vähenemiseks 2,5%.

Saarde Kommunaal OÜ poolt võetava veemajandusprojektide omaosaluse katmiseks võetava investeerimislaenu summaks on arvestatud 197 676 €, laenu tagasimakse perioodiks on arvestatud 20 aastat ning laenu intressimääraks on arvestatud 3,75%.

94 Tabel 7.21. Saarde Kommunaal OÜ tegevuskulude prognoos Aasta 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Hinnamuutuse indeks (%) Baas 3,2 2,7 2,8 2,9 2,8 2,8 2,8 2,8 2,7 2,7 2,7 2,7 2,6 Tööjõukulu muutuse indeks (%) Baas 6,0 6,2 6,3 6,5 6,5 6,7 6,6 6,4 6,2 6,1 6,0 5,9 5,8 MUUTUVKULUDE ÜHIKHINNAD Elektrikulu vee pumpamisele (€) 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 Elektrikulu veepuhastusele (€) 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 Elektrikulu reoveepuhastusele (€) 0,11 0,13 0,13 0,13 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,13 0,14 0,14 Vee-erikasutustasu (€) 0,07 0,08 0,08 0,09 0,09 0,10 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 Reovee kemikaalikulu (€) 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 Reovee saastetasu (€) 0,06 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,08 0,09 0,09 0,09 TOOTMISMAHUD Toodetav vesi (m3) 82967 82739 82531 82320 82210 88097 92816 92563 86446 84201 84220 83993 83762 83527 Reovesi reoveepuhastitesse (m3) 66300 66125 65958 65787 68475 72574 76341 76134 73133 72504 72664 72456 72245 72029 MUUTUVKULUD Elektrikulu vee pumpamisele (€) 4222 4693 4808 4930 5066 5580 6044 6196 5949 5951 6113 6261 6412 6561 Elektrikulu veepuhastusele (€) 4222 4820 4938 5063 5203 5731 6208 6364 6110 6112 6278 6430 6586 6738 Elektrikulu reoveepuhastusele 7494 8330 8534 8750 7497 8168 8833 9056 8942 9105 9371 9597 9827 10053 Vee-erikasutustasu (€) 5664 6213 6818 7480 7687 8468 9171 9402 9027 9030 9276 9501 9730 9955 Reovee kemikaalikulu (€) 1339 1378 1412 1448 1551 1690 1827 1873 1850 1883 1938 1985 2033 2079 Reovee saastetasu (€) 4241 4365 4472 4585 4911 5351 5786 5932 5858 5964 6139 6286 6437 6585 PÜSIKULUD Tööjõukulu (€) 24119 25565 27147 28858 30733 32731 34926 37247 39626 42096 44666 47343 50136 53054 Hooldus (sh.kaubad, toore) (€) 14656 16940 17397 18510 20952 25846 32681 33596 34537 37881 38904 39955 41033 42100 Halduskulud (€) 24054 24824 25494 26208 26968 27723 29354 30176 31021 32336 33210 34106 35027 35938 Muud kulud (€) 262 270 278 285 294 302 310 319 328 337 346 355 365 374

TEGEVUSKULUD KOKKU 90274 97399 101297 106117 110861 121591 135141 140162 143247 150696 156241 161819 167587 173438

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tabel 7.22. Saarde Kommunaal OÜ veemajanduse põhivara amortisatsioonikulude prognoos

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Olemasolev põhivara 8537 8324 9055 8829 8608 8393 8183 7979 7779 7585 7395 7210 7030 6854 Investeering Kilingi-Nõmme 0 0 3645 4339 19147 19147 31198 31198 31198 31198 31198 31198 31198 31198 Investeering Tihemetsa 0 0 0 0 0 0 0 347 11 165 11 165 11 165 11 165 11 165 11 165 Investeering muud asulad 0 0 0 0 0 1910 1910 1910 1910 1910 1910 1910 1910 1910 Põhivara kulum kokku 8537 8324 12700 13168 27755 29450 41291 41434 52052 51858 51668 51483 51303 51127

Tabel 7.23. Saarde Kommunaal OÜ veemajanduse laenukulude prognoos ning laenukattekordaja täitmismäära arvestus

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Intressid 0 0 0 0 7413 7042 6672 6301 5930 5560 5189 4818 4448 4077 Põhiosa tagasimakse 0 0 0 0 9884 9884 9884 9884 9884 9884 9884 9884 9884 9884 Laenude teeninduskulu kokku 0 0 0 0 17297 16926 16556 16185 15814 15444 15073 14702 14332 13961 Tegevuskulud + laenuteenindus 90274 97399 101297 106117 128158 138517 151697 156347 159061 166139 171314 176521 181919 187399 NÕUTAV LAENUKATTEKORDAJA (1,25-kordne tegevuskulude ja 160198 173146 189621 195434 198827 207674 214142 220652 227398 234248 laenuteeninduse summa)

96 7.11. Veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks

Saarde valla tariifiprognoosil ja abonentkulude prognoosimisel on lähtutud järgnevatest eeldustest: - vaatlusalusel perioodil säilub olukord, kus: esiteks kõigis valla asulates kehtib ühisveevärgiteenuse kuupmeetri eest ühtne tariif nii eratarbijatele kui ettevõttetele; teiseks kehtib puhastatava reovee kuupmeetri eest ühtne tariif nii eratarbijatele kui ettevõttetele; ja kolmandaks kehtivad ühtsed abonenttasud nii majapidamistele kui ettevõtetele kõikides valla asulates; - müüdava joogivee ja heitveeteenuse kogused baseeruvad nõudlusanalüüsile; - tariifidest ja abonenttasudest tekkiv tuluvoog peab katma tegevustulud ning investeeringuprojektide sihtfinantseeringute ehk toetusvälise põhivara amortisatsioonikulu; - tariifidest ja abonenttasudest tekkiv tuluvoog peab võimaldama Saarde Kommunaal OÜ poolt veeprojekti investeeringuteks võetava laenu tagasimaksmise aastatel laenukattekordaja täitmise ehk olema vähemalt 1,25 korda suurem kui tegevuskulude ja laenukattekulude summa. - teenuse ühikukulu tõusumaar ei tohiks olla ühelgi aastal väga kõrge ehk ei teenuse ühikukulu ei tohiks tõusta enam kui 1/3 võrra võrreldes eelneva aasta samaliigilise ühikukuluga; - veeteenuste kulutuste tase ei tohiks eramajapidamistele ületada tarbimistaseme 150 l/in/p juures (seejuures on mõeldud nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni tarbimist) 4% piirkonna leibkonna sissetulekutest. Ülalkirjeldatud eeldustest lähtuvalt kontsentreeruks väga oluline tariifi- ja abonenttkulumäärade tõus perioodi 2014-2016, kui tariifitõus ning abonenttasu tõus nii vee- kui ka ühiskanalisatsiooniteenuse eest oleks vastavalt 2014.aastal 21% (eeldatavalt 1.maist 2014, seega tabelis 7.26. on kirjeldatud 2014.aasta osas kombineeritud tariifimäära) ning 2016.aastal 28%. 2015.aastal jääks tariifitase samaks 2014.aasta maist kehtiva määraga ning 2017.aastal jääks teenuste ühikukulud tarbijate jaoks samale tasemele 2016.aastaga, alates 2018.aastast toimuks teenustasude tõus üle aasta ning tõusumäär jääks kõikide teenuste osas tasemele 6%. Vastav tariifiprognoos on koostatud eeldusel, et Saarde Kommunaal OÜ finantseerib laenuga osaliselt Kilingi-Nõmme linnas ellu viidavatest arendusprojektide omafinantseeringu (197,7 tuh. € ulatuses), kuid Tihemetsa arendusprojekti ja väiksemates asulates ellu viidavate arendusprojektide omaosaluse katab täies mahus Saarde Vallavalitsus ja nende projektide omaosaluseks Saarde Kommunaal OÜ laenuvahendeid kaasama ning selle tõttu laenukoormust tõstma ei pea.

Tabel 7.24. Müügimahud vastavalt nõudlusanalüüsile Müügimaht 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Elanikud (vesi, m3) 42584 42484 42355 42224 44408 49459 53520 53354 53185 53617 53648 53462 53273 53081 Ettevõtted (vesi, m3) 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 14155 Elanikud (reovesi, m3) 39294 39157 39036 38912 41104 45904 49087 48933 48775 49622 49767 49589 49408 49224 Ettevõtted (reovesi, m3) 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 11668 Vesi müüdud kokku (m3) 56739 56659 56530 56399 59150 65498 71908 71846 71782 70995 72011 71942 71872 71798 Reovesi müüdud kokku (m3) 50962 50825 50704 50580 52772 57572 60755 60601 60443 61290 61435 61257 61076 60892

Tabel 7.25. Veemajanduse teenusetariifid Tariif m³ kohta käibemaksuta (€) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Elanikud (vesi, m3 ) 0,79 0,79 0,90 0,96 1,23 1,23 1,30 1,30 1,38 1,38 1,46 1,46 1,55 1,55 Ettevõtted (vesi, m3 ) 0,79 0,79 0,90 0,96 1,23 1,23 1,30 1,30 1,38 1,38 1,46 1,46 1,55 1,55 Elanikud (reovesi, m3) 1,01 1,01 1,15 1,22 1,56 1,56 1,66 1,66 1,75 1,75 1,86 1,86 1,97 1,97 Ettevõtted (reovesi, m3) 1,01 1,01 1,15 1,22 1,56 1,56 1,66 1,66 1,75 1,75 1,86 1,86 1,97 1,97 NB! 2014.aasta osas on tegemist kombineeritud tariifimääradega, jaanuar-aprill kehtivad 2013.a. määrad, alates maist 2014. kehtivad uued määrad kuni 2015.a. lõpuni.

Tabel 7.26. Veemajanduse abonenttasud Abonentasud käibemaksuta (€) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Vesi 0,53 0,53 0,61 0,65 0,83 0,83 0,88 0,88 0,93 0,93 0,98 0,98 1,04 1,04 Kanalisatsioon 0,53 0,53 0,61 0,65 0,83 0,83 0,88 0,88 0,93 0,93 0,98 0,98 1,04 1,04 Kokku 1,07 1,07 1,22 1,29 1,65 1,65 1,75 1,75 1,86 1,86 1,97 1,97 2,09 2,09 NB! 2014,aasta osas on tegemist kombineeritud abonenttasumääradega, jaanuar-aprill kehtivad 2013,a,määrad, alates maist 2014. uued määrad kuni 2015.a. lõpuni

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tabel 7.27. Veemajanduse teenus- ja abonenttulud Tululiik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tariifitulu elanikud (vesi) 33709 33630 38222 40444 54446 60639 69554 69338 73266 73861 78337 78066 82458 82161 Tariifitulu ettevõtted (vesi) 11205 11205 12774 13558 17354 17354 18396 18396 19499 19499 20669 20669 21910 21910 Tariifitulu elanikud (reovesi) 39620 39482 44870 47474 64190 71687 81257 81001 85585 87070 92565 92234 97411 97048 Tariifitulud ettevõtted (reovesi) 11765 11765 13412 14235 18221 18221 19315 19315 20474 20474 21702 21702 23004 23004 Abonenttulu (vesi) 2356 2356 2685 2850 4013 4414 4679 4679 4960 4960 5258 5258 5573 5573 Abonenttulu (reovesi) 2356 2356 2685 2850 4013 4414 4679 4679 4960 4960 5258 5258 5573 5573 KOKKU 101011 100793 114649 121412 162238 176730 197879 197408 208744 210824 223789 223187 235929 235268

Tabel 7.28. Veemajanduse laenukattekordaja täitmise arvestus 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tegevustulud 101011 100793 114649 121412 162238 176730 197879 197408 208744 210824 223789 223187 235929 235268 Laenukattekordaja 1,25 piirväärtus 160198 173146 189621 195434 198827 207674 214142 220652 227398 234248 Tulude ja piirväärtuse vahe 2040 3584 8259 1974 9917 3150 9647 2535 8530 1020 Laenukattekordaja täitmine 1,27 1,28 1,30 1,26 1,31 1,27 1,31 1,26 1,30 1,26

Tabel 7.29. Veemajanduse tegevuskulude ja põhivara amortisatsiooni katmise arvestus 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tegevustulud 101011 100793 114649 121412 162238 176730 197879 197408 208744 210824 223789 223187 235929 235268 Tegevustulud ja amortisatsioon 98811 105723 113997 119285 138617 151041 176432 181596 195299 202553 207909 213302 218890 224565 Tegevuskulude ja kulumi katmine 2200 -4930 651 2127 23621 25689 21447 15812 13445 8271 15880 9884 17039 10703

99 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tabel 7.30. Veemajandusteenuste kulukuse arvestus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Leibkonnaliikme keskmine tulu aastas (€) 6697 7098 7538 8013 8534 9088 9698 10342 11003 11689 12402 13145 13921 Leibkonna keskmine suurus (in.) 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 Leibkonna kogutulu 14733 15616 16583 17628 18774 19994 21335 22753 24206 25715 27285 28920 30626 Kilingi-Nõmme linna leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 120,54 138,10 147,32 189,51 190,45 202,89 203,90 217,22 218,31 232,56 233,72 248,99 250,23 Abonentkulude sh.käibemaks 15,36 17,51 18,59 23,79 23,79 25,22 25,22 26,73 26,73 28,33 28,33 30,03 30,03 Veemajandusteenuste kulu kokku 135,90 155,61 165,90 213,30 214,24 228,11 229,12 243,95 245,04 260,90 262,06 279,02 280,27 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,92 1,00 1,00 1,21 1,14 1,14 1,07 1,07 1,01 1,01 0,96 0,96 0,92 Tihemetsa aleviku leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 91,92 105,32 112,34 144,52 145,24 154,72 155,50 165,65 166,48 177,35 178,24 189,87 190,82 Abonentkulude sh.käibemaks 15,36 17,51 18,59 23,79 23,79 25,22 25,22 26,73 26,73 28,33 28,33 30,03 30,03 Veemajandusteenuste kulu kokku 107,28 122,83 130,93 168,31 169,03 179,94 180,71 192,38 193,21 205,68 206,57 219,91 220,86 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,73 0,79 0,79 0,95 0,90 0,90 0,85 0,85 0,80 0,80 0,76 0,76 0,72 Saarde küla leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 102,33 117,24 125,06 160,88 161,68 172,24 173,10 184,40 185,32 197,43 198,41 211,37 212,43 Abonentkulude sh.käibemaks 15,36 17,51 18,59 23,79 23,79 25,22 25,22 26,73 26,73 28,33 28,33 30,03 30,03 Veemajandusteenuste kulu kokku 117,69 134,75 143,64 184,67 185,47 197,45 198,32 211,13 212,05 225,76 226,75 241,40 242,46 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,80 0,86 0,87 1,05 0,99 0,99 0,93 0,93 0,88 0,88 0,83 0,83 0,79 Tali küla leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 131,81 151,02 161,09 207,23 208,27 221,87 222,98 237,54 238,72 254,31 255,58 272,27 273,63 Abonentkulude sh.käibemaks 15,36 17,51 18,59 23,79 23,79 25,22 25,22 26,73 26,73 28,33 28,33 30,03 30,03 Veemajandusteenuste kulu kokku 147,17 168,53 179,68 231,02 232,06 247,08 248,19 264,27 265,45 282,65 283,92 302,31 303,67 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 1,00 1,08 1,08 1,31 1,24 1,24 1,16 1,16 1,10 1,10 1,04 1,05 0,99

100 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

Tõlla küla leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 65,91 75,70 80,95 104,39 105,17 112,32 113,16 120,85 121,76 130,03 131,01 139,91 140,96 Abonentkulude sh.käibemaks 15,36 17,51 18,59 23,79 23,79 25,22 25,22 26,73 26,73 28,33 28,33 30,03 30,03 Veemajandusteenuste kulu kokku 81,27 93,21 99,53 128,18 128,96 137,54 138,38 147,58 148,49 158,36 159,34 169,94 170,99 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,55 0,60 0,60 0,73 0,69 0,69 0,65 0,65 0,61 0,62 0,58 0,59 0,56 Veelikse küla leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 48,56 55,92 59,94 77,49 78,27 83, 79 84,63 90,61 91,51 97,97 98,95 105,94 107,00 Abonentkulude sh.käibemaks 15,36 17,51 18,59 23,79 23,79 25,22 25,22 26,73 26,73 28,33 28,33 30,03 30,03 Veemajandusteenuste kulu kokku 63,92 73,43 78,53 101,28 102,06 109,01 109,85 117,34 118,24 126,31 127,29 135,97 137,03 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,43 0,47 0,47 0,57 0,54 0,55 0,51 0,52 0,49 0,49 0,47 0,47 0,45 Kalita küla leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 26,70 30,66 32,79 42,29 42,60 45,50 45,84 48,95 49,32 52,67 53,07 56,67 57,10 Abonentkulude sh.käibemaks 7,68 8,76 9,29 11,89 11,89 12,61 12,61 13,36 13,36 14,17 14,17 15,02 15,02 Veemajandusteenuste kulu kokku 34,38 39,42 42,08 54,18 54,50 58,11 58,45 62,32 62,69 66,84 67,24 71,69 72,12 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,23 0,25 0,25 0,31 0,29 0,29 0,27 0,27 0,26 0,26 0,25 0,25 0,24 Lodja küla leibkonnad Tariifikulud sh.käibemaks 35,85 41,18 44,03 56,78 57,21 61,10 61,56 65,74 66,23 70,73 71,26 76,11 76,68 Abonentkulude sh.käibemaks 7,68 8,76 9,29 11,89 11,89 12,61 12,61 13,36 13,36 14,17 14,17 15,02 15,02 Veemajandusteenuste kulu kokku 43,53 49,93 53,33 68,68 69,11 73,71 74,16 79,10 79,60 84,90 85,43 91,12 91,69 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,30 0,32 0,32 0,39 0,37 0,37 0,35 0,35 0,33 0,33 0,31 0,32 0,30 Teenusekulukus tarbimistasemel 150 l/p/in Tariifikulud sh.käibemaks 260,16 296,58 314,79 402,93 402,93 427,11 427,11 452,73 452,73 479,90 479,90 508,69 508,69 Abonentkulude sh.käibemaks 15,36 17,51 18,59 23,79 23,79 25,22 25,22 26,73 26,73 28,33 28,33 30,03 30,03 Veemajandusteenuste kulu kokku 275,52 314,09 333,38 426,72 426,72 452,32 452,32 479,46 479,46 508,23 508,23 538,73 538,73 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 1,87 2,01 2,01 2,42 2,27 2,26 2,12 2,11 1,98 1,98 1,86 1,86 1,76

101 Veemajandusteenuse kulukuse arvestuse tabelist nähtub, et kuna Saarde valla asulate ühiktarbimine on suhteliselt madal, siis leibkondade kulutustes tarbimine 4% piirmäära lähedusse ei jõua. Kõrgeim teenuse kulukus piirkonna asulates esineb aastal 2016, mil asulatest kõrgeima kuluga on teenuse tarbimine Tali külas (eeldatav veeteenuste kulukus 1,31%) ja Kilingi-Nõmme linnas (eeldatav veeteenuste kulukus 1,21%). Siiski tuleb arvestada, et paljud leibkonnad on keskmisest madalama sissetulekutasemega või ka keskmisest väiksema liikmete arvuga. 150-liitrise ühiktarbimise juures tõuseks 2016. aastal veeteenuste kulukus tasemele 2,42%, mis ei jääks väga kaugele 4% piirmäärast. Praeguse seisuga ei saa siiski eeldada üheski Saarde valla asulas ühiktarbimise kasvu sedavõrd kõrgele tasemele.