Pärnu Alamvesikonna Veemajanduskava

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Pärnu Alamvesikonna Veemajanduskava PÄRNU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................5 1. PÄRNU ALAMVESIKOND ......................................................................................6 1.1 ALAMVESIKONNA UURITUS ...........................................................................................................10 1.2 ASUSTUS JA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS........................................................................11 1.2.1 Administratiivne jaotus..........................................................................................................11 1.2.2 Asustus...................................................................................................................................13 1.3 INFRASTRUKTUUR .........................................................................................................................15 1.3.1 Lennuväljad ...........................................................................................................................15 1.3.2 Sadamad ................................................................................................................................16 1.3.3 Raudtee..................................................................................................................................16 1.3.4 Maantee .................................................................................................................................16 1.3.5 Gaas.......................................................................................................................................16 1.3.6 Elekter....................................................................................................................................17 1.3.7 Jäätmekäitluskompleksid .......................................................................................................17 1.3.8 Veehaarded ja reoveepuhastid...............................................................................................19 1.4 HÜDROENERGEETIKA ....................................................................................................................20 1.5 ALAMVESIKONNA GEOLOOGILINE EHITUS JA GEOMORFOLOOGIA..........................22 1.5.1 Aluspõhi.................................................................................................................................22 1.5.2 Pinnakate...............................................................................................................................24 1.5.3 Mullastik................................................................................................................................26 1.6 KLIIMA........................................................................................................................................28 1.6.1 Õhutemperatuur.....................................................................................................................28 1.6.2 Sademed.................................................................................................................................29 1.6.3 Lumikate ................................................................................................................................31 1.6.4 Jääolud ..................................................................................................................................31 1.6.5 Tuul........................................................................................................................................31 1.6.6 Vegetatsiooniperiood.............................................................................................................31 1.7 VETEVÕRK.................................................................................................................................32 1.7.1 Jõed .......................................................................................................................................34 1.7.2 Järved ....................................................................................................................................38 1.7.3 Meri .......................................................................................................................................40 1.7.4 Põhjavesi ...............................................................................................................................42 1.8 PINNAVEEKOGUDE LIIGITUS................................................................................................45 1.8.1 Ökopiirkonnad.......................................................................................................................45 1.9 PINNAVEEKOGUDE KATEGOORIAD ................................................................................................45 1.9.1 Pinnaveekogu tüübid .............................................................................................................46 1.9.1.1 Jõed.................................................................................................................................46 1.9.1.2 Järved .............................................................................................................................46 1.9.1.3 Merealad.........................................................................................................................47 1.10 MAJANDUS ..............................................................................................................................49 1.11 MAAKASUTUS ........................................................................................................................52 1.11.1 Maakasutuse intensiivsus.....................................................................................................55 1.12 MAAPARANDUS .....................................................................................................................58 1.12.1 PÕLLUMAJANDUSMAADE KULTUURISOBIVUSEST....................................................62 1.12.2 Soovitused põllumajanduslikuks maakasutuseks .................................................................66 2. INIMMÕJU .............................................................................................................68 2.1 VEEVÕTT.......................................................................................................................................68 2.2 VEE TARBIMINE.............................................................................................................................74 2.2.1 Joogivesi................................................................................................................................75 2.3 VEEHEIDE......................................................................................................................................75 2.4 REOSTUSKOORMUS .......................................................................................................................76 2.4.1 REOSTUSKOORMUS HAJUREOSTUSEST........................................................................................77 2.5 VEEKVALITEET PINNAVEEKOGUDES ................................................................................80 - 2 - 2.5.1 Jõed .......................................................................................................................................80 2.5.2 Järved ....................................................................................................................................87 2.5.3 Merealad................................................................................................................................89 2.5.3.1 Pärnu laht.......................................................................................................................89 2.6 JOOGIVEE KVALITEET....................................................................................................................91 3. KAITSTAVAD ALAD .............................................................................................92 3.1 OLEMASOLEVAD KAITSEALAD ......................................................................................................92 3.2 RAJATAVAD KAITSEALAD .............................................................................................................92 3.2.1 Looduskaitsealad...................................................................................................................92 3.2.2 Natura 2000...........................................................................................................................95 3.2.2.1 Piirangud veemajanduse arendamisel............................................................................95 3.3 LÕHILASTE JA KARPLASTE JÕED...................................................................................................96 3.4 SUPLUSALAD ............................................................................................................................99 3.5 NITRAADITUNDLIKUD ALAD........................................................................................................101 4. KESKKONNAEESMÄRGID ................................................................................102 5. MEETMED ...........................................................................................................104 5.1 PÄRNU JÕE VALGALA VEEKASUTUSKAVA....................................................................................104
Recommended publications
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia
    Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia February 2006 Table of Contents Preface . 3 3.4. Identifying impacts and proposing management activities . 36 List of partners . 4 3.5. Recommendations for coordinated nature Abbreviations . 5 management . 36 Executive summary . 6 4. Sookuninga, Nigula and Ziemelu Purvi as Transboundary Ramsar Site . 38 1. Background Information . 8 4.1. Relation between Ramsar Convention and 1.1. Introduction to the Master Plan . 8 EU Directives on Nature and Water . 38 1.2. North Livonia . 8 Water Bodies and their linkage to wetlands . 39 1.3. Physical Information. 10 4.2. Ramsar and EU management planning . 40 1.4. Biological Information . 10 Pilot River Basin Projects and Ramsar 1.5. Protection status of the biodiversity in Sites – an opportunity . 40 the project area . 13 4.3 Potential transboundary designation 1.6. Main factors influencing the biodiversity shared by Latvia and Estonia . 41 values in North Livonia . 14 4.4. Suggested procedure for achieving a transboundary designation of a 2. Management and Development of “North Livonia” Ramsar Site . 41 North Livonia . 16 4.5 Recommendations . 41 2.1. Protected areas management . 16 2.2. Hydrological management . 18 5. Recommendations for the future transboundary co-operation . 42 2.3. Forestry . 20 5.1. Importance of transboundary 2.4. Eco-tourism . 23 co-operation . 42 2.5. Cultural heritage . 26 5.2. Recommendations for the future transboundary co-operation . 43 2.6. Game management . 27 2.7. Agriculture. 29 References . 44 2.8. Estonian Native Cows.
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Valla Teataja Nr 18. 29.09.2019
    VALLA TEATAJA Nr 9 (18) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 29. september 2019 2019. AASTA PÄRNUMAA HARIDUSTÖÖTAJAD Aasta klassiõpetaja Silja Enok Silja Enok lõpetas 1990. aastal Tal- kirjutamine ja arvutamine on jäänud, Ta on JA Eesti nõukoja liige Oleme abikaasaga linna Pedagoogilise Instituudi alg- lisaks on tulnud teadus ja majandus. ning Eesti Majandus- ja mõlemad mujalt pärit, klasside õpetaja kasvatustöö metoo- Kus maalt algab teadlase või kunst- Ettevõtlusõpetajate Seltsi kuid lapsed on meil vänd- diku lisaerialaga. niku kasvatamine? Kõik asjad alga- juhatuse liige. ralased. Elasime mõned Kas tänapäeva lapsed on teistsu- vad algusest. Ka ettevõtlikkus on ,,Viimastel aastatel aastad välismaal ning tulime gused kui aastal 1990? eluhoiak, mis kujuneb aja jooksul oleme teinud õpetaja- tagasi koju, sest meie vanem ,,Kõik on muutnud, me ise ja elu ja mida on võimalik arendada.“ koolitusi peaaegu kõigis poeg Adam Erki oli kindlalt meie ümber. Muutunud on õpeta- Majandusõpetusest on saanud maakondades. Ma ei jaga otsustanud, et soovib edasi jatele pandud ootused ja isegi meie Silja Enoki lisaeriala. Esmalt tek- baasteadmisi, vaid metoo- õppida Eestis. Tänaseks ametinimetus. Alustasime õpinguid kis huvi, siis võimalus ja nüüdseks dikat, kuidas seda prog- on meie mõlemad pojad algklasside õpetaja erialal, kuid täna- on kujunenud välja veendumus rammi õpetada. Huvi meie Vändra Gümnaasiumi seks tuntakse meid klassiõpetajatena. majandusõppe olulisusest. Vändra koolituse vastu on suur. vilistlased. Adam Erki on Kõik sellised muutused on seotud Gümnaasium oli üks esimesi, kus Majandus ei ole aine, mille nüüdseks lõpetanud Tartu kohanemise ja lisahariduse omanda- majandusõpe eraldi ainena kooli tulemust oleks võimalik Ülikoolis materjaliteaduse misega. Teisalt lapsed on ikka lapsed õppekavasse võeti. Praegu õpeta- otsekohe mõõta, kuid selle eriala ja noorem poeg Jan oma rõõmude, murede ja kõige täht- takse majandust esimesest kaheteist- kasutegur võiks ilmneda Erik on sügisest sama üli- sam – uudishimuga.
    [Show full text]
  • Vana Kannel Eesti Regilaulud
    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA X EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA X TARTU 2012 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL X PAIDE JA ANNA REGILAULUD KOOSTAJAD OTTILIE KÕIVA, JANIKA ORAS TARTU 2012 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Toimetaja: Janika Oras Keeletoimetaja: Kadri Tamm Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhthein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital; Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (programmid “Eesti keel ja rahvuslik mälu“, “Eesti keel ja kultuuri- mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (programm “Eesti kirjandusklassika“); Eesti Kirjandus- muuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfinantseeritavad teadusteemad (SF0032470s03, SF0030180s08). Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-11-0 ISSN 1406-2267 4 EESSÕNA Vanade, regivärsiliste rahvalaulude e. regilaulude teaduslikule publitseerimisele kihel- konniti pani aluse dr. Jakob Hurt “Vana Kandle” esimeste köidetega 19. sajandi lõpuveeran- dil: “Vana Kannel” I, Põlva kihelkonna laulud, 1875–1886, ja “Vana Kannel” II, Kolga-Jaani kihelkonna laulud, 1884–1886. Siiani on ilmunud “Vana Kandle” (VK) köiteid kümnest kihel- konnast: VK III, Kuusalu I (1938), VK IV, Karksi I (1941), VK V, Mustjala (1985), VK VI: 1 ja VI: 2, Haljala (1989), VK VII: 1 ja VK VII: 2, Kihnu (1997 ja 2003), VK VIII, Jõhvi ja Iisaku (1999),VK IX, Lüganuse (2009). Käesolevas, “Vana Kandle” X köites, on Põhja-Eesti kahe väikekihelkonna Paide ja Anna regilaulud. Järvamaa regilaulude trükkitoimetamist “Vana Kandle” seerias oli esialgu kavas alustada Peetri ja Anna ühisköitega. Materjali ettevalmistamisel selgus, et Peetri kihelkonna regi- lauludest saaks omaette väga mahuka köite ja otstarbekam on avaldada Anna laulud koos Paide lauludega.
    [Show full text]
  • 54-3 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    54-3 buss sõiduplaan & liini kaart 54-3 Pärnu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 54-3 buss liinil (Pärnu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 7:25 (2) Raudteemuuseum: 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 54-3 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 54-3 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 54-3 buss sõiduplaan 22 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 teisipäev 7:25 Lavassaare 2 Võidu Tänav, Estonia kolmapäev 7:25 Raudtee neljapäev 7:25 2 Aiandi Tänav, Estonia reede 7:25 Tammesilla laupäev Ei sõida Jõõpre Kalmistu pühapäev Ei sõida Audru — Lavassaare — Vahenurme, Estonia Jõõpre 6 Looga Tee, Estonia 54-3 buss info Oara Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 22 Oja Reisi kestus: 36 min Liini kokkuvõte: Lavassaare, Raudtee, Tammesilla, Tamme Jõõpre Kalmistu, Jõõpre, Oara, Oja, Tamme, Malda, Audru Kool, Veiko, Lemmetsa, Audru Viadukti, Lõvi, Malda Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Salme, Vana- Pärnu, Emajõe, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Audru Kool Veiko 2 Veikko-Tooma Tee, Estonia Lemmetsa Audru Viadukti Lõvi 6 Lõvisaba Tee, Estonia Valgeranna Tee Papsaare 1 Pauri Tee, Estonia Ringraja Salme 1a Kahva Tee, Pärnu Vana-Pärnu 78a Haapsalu Maantee, Pärnu Emajõe 12a Haapsalu Maantee, Pärnu Tallinna Maantee Johann Voldemar Jannseni, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu Suund: Raudteemuuseum 54-3 buss sõiduplaan 22 peatust Raudteemuuseum marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Pärnu Maakonnaplaneering Rail Balticu Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramiseks
    Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Pärnu maakonna planeering “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks” 3 SISUKORD Sissejuhatus 6 1. Planeeringute koostamise eesmärk ja alused 12 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk 12 1.2 Planeeringuala 15 1.3 Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid 15 1.4 Planeeringu ja KSH uuringud 16 1.5 Planeeringu koosseis 20 1.6 Planeeringus käsitletavad mõisted 22 2. Trassi koridori alternatiivide väljatöötamise alused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 25 2.1. Trassi koridori mõiste ja tähendus planeeringus 25 2.2. Trassi koridori alternatiivide kujunemine ja nende väljatöötamise alused 26 2.3. Trassi koridori alternatiivide võrdlusmetoodika 27 2.3.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 28 2.3.2. Tehniline teostatavus 29 2.3.3. Ehitusmaksumus 30 2.3.4. Sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu 31 2.4. Võrdlustulemused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 32 3. Rail Balticu arendamise põhimõtted 38 3.1. Kavandatava kiire raudtee üldine iseloom 38 3.2. Kavandatava raudteeinfrastruktuuri kirjeldus 39 3.2.1. Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd 39 3.2.2. Pärnu reisijate raudteejaam 40 3.2.3. Möödasõidu jaam/piirijaam 41 3.2.4. Teedevõrgu toimimine ja raudtee ületusvõimalused 41 3.2.4.1. Ristumine teedega ning rööbasteedega 42 3.2.4.2. Ristumine vooluveekogudega 45 3.2.4.3. Raudteeületusvõimalused ulukitele 46 3.2.5. Raudtee toimimiseks vajalik elektritaristu 47 3.2.6. Võimalikud müra leevendusvajadusega alad. Vibratsioon 50 3.2.7.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]