Jaan Eelnurme.
Paide Püha-Risti koguduse minevik.
Paide kiriku 150-aasta juubeli väljaanne.
1936.
Jaan Eelnurme.
Paide Püha-Risti koguduse minevik.
Paide kiriku 150-aasta juubeli väljaanne.
1936. A. Seidelbergi pärijate trükk, Paides
Kesolev broh r toob meie silmade ette Paide koguduse mdunud sajandid oma tga, oma vitlustega, omarmudega ja kannatustega. Ägedad sjatormid kivad le Paide ja ei jta kivi kivi ple. hes linna ja tema elanikkudega hvinevad ka kirikud. - Sjatormid raugevad; vanadel rusuhunnikutel trkab jlle uus elu, - tusevad uued elamud, tuseb ka jlle uus kirik. Paide kogudus on pidanud aastasadade jooksul palju tormisid vastu vtma, kus tema kirik ja varandus hvines; kuid kikide raskuste peale vaatamata on tema enesele ika jlle ehitanud uue kiriku suure armastuse ja visadusega. Ja ta ehitab ka tna sama armastusega ja innuga, nagu eelmised plved on teinud. Jumala riik ei kao mitte aja mllus. Jumala sna on rippumatu aja vaimust. Evangeelium, mida Jumal Jeesuses Kristuses on lasknud kuulutada kigele maailmale, on maksev igale plvele. Jeesus Kristus on seesama eile ja tna ja igavesti. Elavale Issandale on rajatud kristlik kirik, selleprast on ka tema kadumatu. Kristus on tna kikide rahvaste lunastaja. Niikaua kui kristlik kirik Jumala kadumata te sna kuulutab, niikaua p sib tema. Jumala sna selgesti ja puhtasti kuulutada, see on kiriku krgem ja p ham lessanne. Kui vrdleme endisi aegu praeguse ajaga, siis peame tunnistama, et Jumala riik kige ajavaimu geda vastut peale vaatamata kasvab. Ajavaim on aga kaduv, nnda kuidas kik siin maailmas kaduv on. Jumala riik ei kao aga mitte, sest tema kohta ksi maksab totus, et tema lbiaastatuhandete oma jumaliku tiusele ja suurusele vlja peab judma. Meie kik oleme kutsutud selle riigi lesehitajateks. Eesti iseseisvuse ajal on palju hd td tehtud ka Paide koguduses ustavate koguduse liikmete poolt. Jumala riigi lesehitamiseks. Andku Jumal, et niisuguseid ustavaid tlisi juurde tuleks veel palju. Ehitades Jumala riiki meil kodumaal, teenime meie ka Eesti riiki ja rahvast. Kasutan siinkohal juhust, et s damlikku tnu avaldada Paide koguduse kauaaegsele nukogu ja juhatuse liikmele hra Jaan EelnurmeRle, kes selle bro ri koostamisel palju hd tahtmist on les nidanud ja oma aega on ohverdanud.
G. Pärli, Paide koguduse petaja, Jrvamaa praost Paides, 31. juulil 1936 a.
Sissejuhatus.
Paide koguduse saatusrikkast minevikust on seni vhe avalikkuse ette toodud. Kesolev bro r tahab anda l hikest levaadet Paide koguduse ajaloost, tema elust ja arengust. Ta on l hendatud vljavte minult koostatud Paide koguduse kroonikast. Viimase alusmaterjaliks oli peamiselt Paide kiriku arhiiv, mis sisaldab kaunis rikkaliku ja hsti korraldatud kogu arhivaale, kuigi paljud neist on rakirjad. Rohkem andmeid on silinud vene ajast, kuna rootsi ja ordu aja kohta neid leidub vhe. Vana kuni 1704. a. ulatuv Paide kirikuraamat, mis arvatavasti 16. Sajandisse tagasi ulatus ja selle aja kohta vga vrtuslikke teateid sisaldas, viidi Phjasja ajal Paidest Jamajasse (Saaremaal) kutsutud p. Heinrich Degleri poolt sinna kaasa. Hiljemini sealses kirikumisas juhtnud tulekahju puhul on see raamat hukkunud. Kiriku kroonikat ei ole ka senini peetud, kuigi seda k ll kirikuseadus nudis. Selleprast on ka kuni Phjasja lpuni koguduse mineviku kohta vga puudulik levaade. Mned andmed on vetud ka RussovRi kroonikast, J. JungRi raamatutest ja H. R. PauckerRi raamatust PEstlands GeistlichkeitP 1849. a. Sisse on vetud ka mned Paide ajaloolised andmed, sest Paide linn ja kogudus olid vanasti ks ja seesama, oli neil ka seega hine saatus. Pildid on minu enese lesvtted, peale nelja, mis on saadud eraisikuilt ja muuseumist.
Paides, august 1936. a.
Jaan Eelnurme.
Mõnda Paide koguduse minevikust.
Paide koguduse algust peame otsima kaugemast minevikust. Lunast tungisid peale sakslased ja phjast taanlased. Jrvamaa oli mlema saagihimulise vaenlase vahel t kk aega riiu phjuseks, kuni viimaks langes sakslastele, kes siin valitsema asusid. 1266. a. ehitasid sakslased siia rabak nka otsa, mnede oletuste jrele eestlaste maalinna asemele, ordu lossi, mis hiljem kindluseks muudeti. Ordu r tlitele jrgnesid varsti saksa kaupmehed ja ksitlised, kes ordu r tlite kaitse- ja valitsemise all siia elama asusid. Varsti tekkis alev, mis hiljem (1291 a.) sai linna igused. Algul tarvitati lossi kirikut, aga hiljem ehitati linna kirik, mille ehitamise kohta teated aga puuduvad. Seega oli Paides vanasti puht linna saksa kogudus. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. sajandi keskpaigas. 16. sajandi alguseks oli Paide kasvanud thtsaks kaubanduslikuks keskuseks. Siin oli peale lossi kiriku veel P ha-Risti ja Katarina kirik. Katarina kirik oli linna haigemaja kirik, seal juures oli ka petaja asupaik. 16. sajandi keskpaigas algasid kannatused. Sda sja jrele veeres le maa, sja jlgil kisid katkud ja nljahdad, mis kestsid, rootsi valitsuse aeg vlja arvatud, kuni Phja sja lpuni, s. o. kuni 1720 aastani. 1558. a. pletasid venelased Paide tiesti maha; P ha-Risti kirik ji aga veel p sima, sest tema oli kiviehitis ja asus eraldi lossi k lje all, mis ka vallutamata ji. 1560. a. venelased piirasid jlle Paidet 5 ndalat, aga asjata. 1562. a. vallutasid rootslased tormijooksuga Paide lossi, - sellega oli ka orduvalitsusel siin jdavalt lpp. 1571. a. piirasid venelased Paidet asjata 30 ndalat. Kaks aastat hiljem, 1573. a. uueaasta peval vallutasid venelased Paide kantsi tormijooksuga, teda enne 6 peva pommitades. Siis lasti ka P ha-Risti kirik hku. Sellest ajast ji Paide ligi 200 aastat ilma korraliku kirikuta. Rootslased katsusid korduvalt paidet venelastelt tagasi vtta mis lpuks ka 1581. a. nnestus. Kui Paide, mis kik linna tundemrgid oli kaotanud, oli vhe kosunud, hakkas rootsi kuningas Johann III seda kohe korraldama, eesktt aga kirikut. 1588. a. Paide alevikule antud eriigustes (privileegium) seisab esikohal, et vaesunud Paide kodanikud ei jua ise petajat lal pidada, viimast tuleb lossi valitsusel abistada ja anda aastas 12 t ndrit kukkeid, 12 otri, 1 rasvane hrg, 1 rasvane siga ja * t ndrit vid. T ri petajale tehti kohuseks ka Paides jutustamas kia. Kodanikele tehti lesandeks anda kiriku kella 1* laeva naela (umbes 200 kg.) vaske. Sellest viks oletada, et siis ehitati ajutine puukirik. Rahupevad ei kestnud kaua, - tulid poolakad. 1600. a. algas Poola-Rootsi sda. 1602. a. poolakad vallutasid Paide. See sda kestis 7 aastat ja lppes Rootsi viduga 1607. a. Kui maa oli lplikult rootsi valitsuse all, p dis kuningas Gustav Adolf eesktt kirikuelu korda seada; kuidas see siin s ndis, ei ole teada kiriku raamatu puudusel. Et rootsi valitsus siit ainult t hja sdis maa eest leidis ja sda suuri kulusid nudis, olid rahapuudusel paljude ve lemate palgad maksmata; seda tasuti siis kroonu maade kinkimisega. Sellega sai riigi valitsus ka ustavamaid valitsejaid maale. Nii sai ka suurt kive kindral Linnard Torstenson oma 30 aastase truu teenistuse eest kuninganna Kristina kest laenuks 1636. a. Mo misa hes sinna juurde kuuluvate k ladega ja Paide alevikuga. 10 aastat hiljem kingiti need temale jdavalt. Siit sai alguse Paide kodanikkude ja Mo misa vahel kohtu protsess, mis
kestis le 100 aasta ja ulatus mitu korda rootsi uekohtuni ja hiljem vene valitseva senatini. Paide kodanikud p dsid oma vanu linnaigusi maksma panna ja seletasid, et alevikuks arvatakse seda maaala, mis oli vljaspool vana linna kraavi, s. o. kiriku misa mbrus; Mo isa valdajad aga ei tahtnud Paide linna igustest midagi teada, arvasid aleviku alla terve Paide, panid kodanikkudele kohustusi peale ja nudsid makse. Selle t li lpetas vene keisrinna Katarina II oma suureulatuslikkude maareformidega, kus Eestimaa jaotati maakondadesse ja Paide hes lossi maa-alaga mrati 1783. a. maakonna linnaks; ta vabanes tiesti Mo misa alt 1789. a. sellekohase keisrinna ksukirja alusel. Mo mis sai aga vastutasuks Liivimaalt 4 9 kroonu karjamisa kokku 7 /8 adramaaga. Sama ksukirjaga fikseeriti ka patronaadi igus Paide kihelkonnas parun StackelbergRi pralt oleva Mo misa k lge, kus aga igakordse petaja valimise juures ka linn pidi saama kaasa rkida. Kui kidral L. Torstenson sai Mo misa hes k ladega ja Paide alevikuga prisomanduseks, siis hakkas tema ka kirikuelu korraldama. Esmalt, et Paide kogudust elujulisemaks muuta, hendas tema selle k lge Valgma, Seinapalu ja T lba k lad, mis ennem Peetri koguduse alla kuulusid. Nii kui muinsusuurija J. Jung kirjutab Peetri kirikuraamatu jrgi, s ndinud see 1647. a. Vhe hiljem tuli ka M ndi T ri koguduse alt Paide alla. Kuidas Prma hes Viraksaarega ja Eivere misa alla kuuluvad kaks talu Paide koguduse alla sattusid, ei ole teada, igatahes s ndis see rootsi valitsuse aegu. Peale selle varustas tema kirikut veel maaga kirikumisa asutamiseks, nii ka petajat pllu ja heinamaaga. Sellest nhtub, et Mo misa omanik kindlustas mitmeti koguduse majanduslikku k lge, ja nii kui see ldiselt teada, korraldas rootsi valitsus mitmeti koguduse sisemist elu-olu, nii et 17. sajandi lpuks muutus kogudus elujuliseks ja omas ka puukiriku, mille ehitamise kohta kindlaid andmeid ei ole. Kirik asus praeguse kiriku ees turuplatsil. Rahupevad kestsid seekord ligi 90 aasta. 1700. a. algas Phja sda, mis kestis meil 10 aastat ja lppes laastava katkuga 1710-1711. a. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt pletati linn jlle tiesti maha. Kes pgeneda ei suutnud, viidi vangi vi tapeti maha. Seekord plesid ra ka puukirik, petaja- ja kstri elumajad. Kiriku kellad, arvult kolm, viidi ra, nii et kogudusel jid veel jrele ainult maad, ja needki jid tju puudusel mitmeks aastaks sti. Sellega kaotas kogudus igasuguse tegutsemise vimaluse. Sjaaegu oli veel petaja, aga peale katku ji ra ka petaja. Et koguduse tegevust jlle ellu ratada, selleks korraldati konsisooriumi poolt 26. juulil 1715. a. kirikukatsumine, kus selgus, et petaja oli kutsutud siia mningate linna koguduse liikmete poolt suusnaliselt, aadel temast aga ei tahtnud midagi teada, seeprast mrati tema kirikukatsumise komisjoni, ja T ri petaja hakkas ka Paide koguduses jutlustama (1715 M 1723.a.). Kogudusel ei olnud ka juhatust, kuid see moodustati siis kohe. Paides ei olnud kirikut ega kooli, k ll aga tohutu palju krtse, nii kui seda mainib kirikukatsumise protokoll. Jumalateenistusi peeti endise kiriku taga liht hoones. Samal ajal peeti ka nu uue asekiriku ehitamise le; selleks aga puudusid igasugused vimalused. 1724. a. oli kogudus jlle niipalju kosunud, et valis enesele petaja, kes ka kohe meetrika raamatud sisse seadis, kuna 1739. a. seati sisse ka kiriku pearaamat (protokolli r.) ja kassa arvepidamine. Alles 1735. ja 1739. a. vahel ehitati vanast kasvuhoonest asekirik vana kivikiriku ette, s. o. rootsiaegse puukiriku asemele. Temas ei olnud pinke ega orelit, puudus ka torn. Katusel oli vike kell. 1744. a. tehti kirikusse kaks pinki eestseisuse jaoks, kus viimase heaksarvamise jrele visid ka teised istuda teatava tasu eest, mis kirikus ldiselt teatavaks tehti. Selle asekiriku
kohta kirjutab petaja D. G. Glanstroem oma aruandes konsistooriumile 1782. a. s. o. uue kivikiriku ehitamise aegu: PPaides on ikka alles vike vana asekirik, mis 40 aasta eest olnud kasvuhooneks, ja n d on armetu, vilets onn, kus jutlustaja ja kuulajad kannatavad k lma tuule, vihma ja lume kes, kuna uut kirikut ehitatakse kui Saalomoni templit, mis veel kaua aega vtab, enne kui valmis saab.P 1739. a. peale hakkab koguduse korralik asjaajamine, ja koguduse elu hakkab edukalt arenema. Et Paide ja Anna kogudus viksed olid ja raskustega vitlesid, soovitas konsistoorium neile hist petajat valida. Anna kogudus p dis aga Madise kogudusega hineda, kuid lpuks siiski pidi Paidega liituma. 30. dets. 1738. a. slmiti Paide ja Anna koguduse vahel kirjalik leping hise petaja kasutamiseks. Anna kogudus silitas tiesti oma iseseisvuse, ta peab eraldi kstri, kuna petaja maad ja senised koguduse kohustused petaja lalpidamiseks tiel mral edasi kestavad ja hise petaja kasutusse lhevad. Jpetaja peab iga p ha tagant kima Annas jutlustamas. 3. veebruaril 1739. a. valiti hiselt lepingu alusel esimene Paide-Anna koguduse petaja. Sellest ajast peale kasutavad Paide ja Anna kogudus hist petajat, kelle asukoht Paides. 1767. aastaks, vaatamata rahva viletsale seisukorrale, oli kogudus niivrd kosunud, et hakkas juba uut kivikirikut ehitama. Ehitamise juures tekkisid aga lahkhelid maa ja linna koguduse vahe, mida phjustas kauakestnud t li Paide ja Mo misa vahel. Selle tttu kiriku ehitamine venis pikale, ta sai valmis alles 1786. a. Maailma- ja Eesti Vabadussja all kogudus otsekohe ei kannatanud; viimasel juhul ldi vaenlane Paide koguduse piirilt taganema. Koguduse nimetus PP ha-RistiP on pritud orduajast. 3. juulil 1926. a. kogudus registreeriti 1925. a. maksmapandud Usu hingute seaduse alusel PPaide ev.-luteriusu P ha-Risti koguduseP nime all. 1934. a. uue kirikuseaduse ja selle seaduse alusel 1935. a. maksmapandud phimruste jrele registreeriti kogudus PEesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (E. E. L. K.) Paide P ha-Risti kogudus.P
Prast maaosade liitumist Paide linna koguduse k lge ji tema nimeks endiselt PPaide P ha-Risti kogudus.P Sisemiselt tema aga ei liitunud htlaseks tervikuks, vaid ji majanduslikul alal tegutsema linna- ja maakogudusena, sest need osad elasid erinevates tingimustes ja kandsid oma kohustused kiriku vastu erisuguselt, nii kui seda edaspidi neme. Muidu oli hine asjaajamine, kassa-, protokolli- ja meetrikaraamatud, vahet tegemata maa- vi linnakoguduse vahel, nii ka rahvuse suhtes. 1833. a., kui hakkas maksma esimene veneaegne kirikuseadus, seati sisse uued s nni-, laulatuse- ja surmaregistrid uute eeskirjade jrele. Perekonna (Personal) raamatud seati sisse esmakordselt 1838. a.; need olid: 1) eesti linnakoguduse jaoks, 2) eesti maakoguduse jaoks ja 3) saksa maa ja linnakoguduse jaoks. 1891. aastast hakati eesti maa ja linna koguduse jaoks hist perekonnaraamatut pidama, sest vahetegemine lks vimatuks. Peale eri perekonnaraamatu peeti saksa soost koguduse liikmetele ka eri jumalateenistusi hes armulauaga ja kigi teiste ametitalitustega; sellest tekkis veel teine alajaotus: eesti- ja saksakogudus. Kui Eesti Vabariigi alguses tuli kogudustel endid mber korraldada koguduste omavalitsuse ajutiste mruste jrele, siis eraldusid saksa soost koguduse liikmed, kus suur osa saksastunud eestlasi oli, iseseisvaks koguduseks, mida konsistoorium teolude teadmatuses ka igeks vttis. See tekitas aga kohapeal mitmeid
arusaamatusi. Kui 1924. a. suri viimane saksa rahvusest petaja, leidis eesti koguduse juhatus, kelle valitsemise alla n d kiriku arhiiv lks, et Paides ennem ei ole olnud kahte iseseisvat kogudust, ja nudis isehakanud koguduse liikmetelt liikmemaksu maksmist ning muude kohustuste titmist ldkoguduse vastu, ka ei lubanud ta kirikus eritenistusi pidada koguduse liikmeile, kes oma kohustusi koguduse vastu ei olnud titnud. Saksad, toetudes endisele korrale, p dsid endile luua eri saksa pihtkonna, mis aga esitatud lepingu kava jrele pidi kujunema koguduseks kogudusse. Selle jreldusel ji kokkulepe saavutamata. Konsistoorium, teolusid teada saades, ei saanud neid ka aidata 1925. a. vljaantud Usu hingute seaduse jrele avanes sakstel vimalus asutada oma iseseisvat kogudust, mis ka 26. aug. 1926. a. registreeriti PPaide Saksa P ha-Risti koguduseP nime all. Sellest ajast muutus Paide esialgne puht- saksa kogudus M puht-eesti koguduseks, selleks kulus aga aega le 600 aasta.
Pindalalt ei ole Paide kogudus kuigi suur, umbkaudu 85 r-km. Siia alla kuuluvad: Paide linn, mo mis hes Valgma, Seinapalu ja Tarbja k laga, M ndi mis hes kahe taluga (Saarevlja), Prma mis hes Viraksaarega, Eivere misa 1 alla kuuluvad kaks talu Edimesaar ja Sookeske ja Kirikuk la Prnuvlja, kokku 20 /8 rootsi adramaad, hiljem aga 35,12 vene revisj. adramaad. Vene ajastu teisel poolel arvestati talude suurust pevakohtade jrele, nii oli 1850 a. mber lalthendatud maaalal 2 kuuepeva kohta, 21 neljapeva kohta, 26 kolmepeva ja 8 kahepeva kohta, kokku 55 iseseisvat talumajapidamist ja 76 sauna ehk korterit, kus htekokku elas 179 talupoja perekonda. Paides elas sellel ajal umbes 1000 luteriusulist. Elanike ldarvu kohta on teateid ainult viimase sajaaasta kohta. Varemate aegade kohta vib saada levaadet ainult kaudsel teel, tarvitades selleks s ndinute arvu. Vrreldes s ndinute arvu linna- ja maakoguduses, vttes k mne aasta keskmise, saame umbkaudu linna ja maaelanike vahekorra 1725-1735. a. M 1 : 3; 1790 M 1800. a. M 1 : 1; 1890 M 1900. a. 3 : 2. Siin tuleb mrkida, et maal s ndinute arv tusis vga vhe, kuna linnas see aga vga judsasti tusis linna suurenemise tttu. Vrreldes s ndinute arvu eest ja saksa rahvuse vahel, saame terve koguduse kohta jrgmised vahekorrad: 1725 M 1735. a. M 4 : 1; sakste arv tusis alatasa ja 1800 M 1810. a. oli vahekord 2 : 1; 1850. aastast hakkab sakste arv vhenema; 1890 M 1900. a. oli vahekord juba 7 : 1, mis langes jrjest. 1835. a. oli koguduse hingede arv linnas 911 ja maal 958, kokku 1869. See arv tusis alatasa nii et 1864. a. oli see juba 2447; sellest linnas 640 meest ja 835 naist, kokku 1475, ja maal 444 m. ja 528 n., kokku 972. 1881. a. oli hingede arv linnas 1809 ja maal 1084, kokku 2893. 1911. a. oli maal ja linnas kokku 1657 meest ja 1884 naist, kokku 3541. 1935 aastal oli maksjaid liikmeid 1039, hes perekondadega M 2288 inimest. ______
Kirikud.
Esimesed andmed Paide kirikute kohta ulatuvad orduaega, mil peale lossikiriku oli veel kaks kirikut M Katarina ja P ha-Risti kirik. Katarina kirik asus selleaegse haigemaja juures, praeguse Pika- ja Vainu tnava loodepoolsel nurgal; tema hvines tules 1558.a.
P ha-Risti kirik asus praeguse kiriku kohal, oli gooti stiilis kiviehitis, krge torniga, aiaga piiratud. 1558. a. Paide mahapletamise aegu pses tema oma e Katarina saatusest, aga mitte kauaks. 15 aastat hiljem julu kolmandamal p hal 1572. a. ilmusid vene ved tsaar Juhan Julma ja tema kahe poja juhatusel Paidet r ndama ja vallutasid 1. jaanuaril 1573. a. tormijooksuga linna hes lossiga. Paide visa vastupanu, tsaari armsa vepealiku ja tema poja surm ajasid tsaari niivrd vihale, et ta laskis lossis ja linnas kik elamajnud inimesed piinata ja surmata. Uueaasta hommikul tormijooksu ajal olevat pgenenud palju kodanikke, mehi, naisi ja lapsi kiriku varjule, prast aga nhes, et psemist ei ole, lasknud nad endid hes kirikuga hku, kus palju inimesi on surma saanud. Kas nii vi teisiti, 1573. a. õhkulastud Paide kirik aga kirik lasti sellel korral hku ja (Daniel Meissneri ”Thesaurus seisis varemetes ligi 200 aastat. Selle philopoliticus” järele, 1624 – 1626.) aja jooksul tarvitati puust asekirikuid. 1767. a. petaja D. G. GlanstroemRi ametisse astumisega asuti uue kivikiriku ehitamisele hkulastud kiriku kohale. Esialgu puhastati ja kaevati vlja vanad vundamendid, kus tulid ilmsiks mitmed kenad sambad, piidad ja hauakivid, mis tendasid, et endine kirik on olnud gooti stiili ehitis. Peale kiriku aluse kordaseadmist alustati ka kohe vundamendi tegemist. Kirik rajati neljakandiline, 14* s lda pikk ja 7* s lda lai. Luna poole keskkohta k lje peale ehitati torn peasissekiguga, ja phja poole k lje peale keskkohta vike eeskoda tagumise sissekiguga. T edenes kaunis visalt, nii et vundament sai valmis alles nelja aasta prast. 7. sept. 1771. a. pandi ametlikult uue kiriku nurgakivi kiriku patroon ja lemeestseisja major parun Berend Reinhold von StackelbergRi ja kohaliku petaja D. G. GlanstroemRi poolt selleks korraldatud pidulikul jumalateenistusel. T jtkus innuga. Aga jrgmisel aastal tekkisid lahkhelid raha asjus linna koguduses, ja t ji seisma 5 aastaks, kui m rid olid 7* jalga krged. lemkirikuvalitsuse mjutusel kirikupatroon tegi 1777. a. ettepaneku, et kogudused leppigu kokku ja ehitagu kirik valmis, vi vastasel korral tema ehitab oleva plaani jrgi kiriku jrgmistel tingimustel: 1) tema kasutuss antagu kik kiriku ehitamiseks muretsetud materjalid, nii kui kivid, lubi, palgid, lauad, latid j.n.e., kik kiriku kapitalid, kokku 1792 rbl; 2) linna- ja maakogudus titku oma lubadused 12. veebruarist 1775. a-st, nimelt linna kogudus andku rahas nelja aasta jooksul 70 rbl. aastas ja maakogudus mne aasta eest maksetud t rgisjamaksu normi, s. o. aastas 4 1 rbl. 76 kop. adra pealt, mis vlja teeb 28 /8 adra pealt nelja aasta jooksul 338 rbl. 18 kop. ja 3) ehitajal jb igus korraldada korjandusi ja vastu vtta vabatahtlikke annetusi. Nendel tingimustel ehitab tema kiriku, peale 18 sakste perekonnapingi, mis kiriku ldkassa arvel tehakse, he aasta prast katuse alla, 2 aasta prast tarvitamisklblikuks ja nelja aasta prast tiesti valmis. Koguduste vahel kokkulepet
ei saavutatud, selleprast ehitas patroon kiriku les, aga lubatud nelja aasta asemel 9 aastaga. Kiriku kui torni m rid tehti paekivist. Aknaid oli 12, neli kumbagil k ljel kohastikku, niisama ka igas otsas 2 akent kohastikku. Lagi oli puust, lame. Katus oli kaetud kividega. Torn oli kiriku m ride krguselt kivist, krgemalt puust, ka torni katus oli puust ja le trvatud, kuna muud puuosad olid kaetud livrviga. Uue kiriku sissennistamine toimus 12. juulil 1786. a. Paide kreisi praosti Peetri petaja Joh. Fr. Rinne poolt, kiriku patrooni vabahrra Berend v. StackelbergRi juuresolekul. Et torn kiriku k lje peal on, tuleb nhtavasti sellest, et kirik ja torn ehitati vana vundamendi peale, ja kiriku peahoonet suurendati poole vrra htu poole torni, seega ji torn keset kirikut. Oli kirik valmis, algasid parandused. Ehk k ll kirikul katus oli Major Berend Reinhold kaetud kividega, nhtavasti aga ilma v. Stackelberg laud aluseta, nudis ta alalist Kiriku ülemeestseisja – patroon 1770 – 1794. parandust. 1828. a. tehti tornile kohati uus katus. 1839. a. 17. mail oli raske rahesadu, mis kestis , tundi, rahe terad kaalusid 2 loodi (25,5 gr.). Rahe li puruks kirikul 108 ruutu, petaja majal M 45, leeritoal M 37 ja kstri majal 4, kokku 194 ruutu, milline kahju maksis 110 rbl. 80 kop. Banko; peale selle purunes hulk kive kiriku katusel. 1840. a. tehti kirikule uued aknad, lengid ja raamid, arvult 13, mis maksid 360 rbl. Banko. Raha saadi linna rimeestelt vabatahtlike annetustena. Oli mdunud kiriku ehitamisest pisut le 50 aasta, kui kiriku katus ja lagi muutusid juba hdaohtlikeks, siin parandused enam ei aidanud, need tulid tiesti uued teha. 1842. aastast peale asuti hoolsasti selle teostamisele, muretseti raha ja materjale, koostati eelarve. T pidi algama 1844. a. kevadel; aga mnesugustel phjustel l kati t 1845. A. peale. Siis lasti kirik kubermangu arhitekti poolt le vaadata. Viimase eelarve ngi ette suurema remondi, nimelt ka sarikate ja toolvrgi uuendamise; aga et see nudmine s ndis varakevadel, kus palkide vedamiseks enam teed ei olnud, tuli t 1846. a. peale edasi l kata. T pidi eelarve jrele maksma 2604 rbl. Banko; sellest tuli 5 osa linna- ja 4 osa maakogudusele. Aga saatuslik 1845. a. otsustas kik teisiti. 10. mail 1845. a. sel kella 12 ja 1 vahel tekkis teadmata phjusel phja pool kirikut ehitusel oleva hoone laastudes tuli, mis levis kiiresti ja s tas lhedaloleva krge laua virna. Suurest leegist ja kuumusest vttis kuiv puust kirikutorn tuld, mis hes kirikuga ples maha kuni m rideni. Tulest suudeti psta lahtised asjad, ka kantsel ja altar, ehk k ll vigastatult. Ehkki selajal korralikku tuletrjet ei olnud, suudeti siiski tule levinemine linnas kodanikkude kaasabil ra hoida.
12. mail selsamal aastal kog. petaja C. G. HammerbeckRi, kohtu krvalistuja BergfeldRi ja kiriku vanema kaupmees Anton Valdmanni korraldusel kutsuti kokku suurem koosolek mbruskonna misnikest ja linnakodanikest nupidamisele kiriku uuesti lesehitamiseks. Valiti kolmeliikmeline saatkond, kuhu kuulusid p. C. G. Hammerbeck, Dr. Hesse ja vasksepp J. V. Hintze, kes sitsid Tallinna kuberner von Gr nevaldRi juurde koguduse nnetusest ja kahjust teatama ja abi paluma. Kuberner tundis koguduse nnetusele kaasa ja tema abil saadeti kirikuvalitsuse poolt kindralkuberneri kaudu keisrile palve koguduse toetamiseks riigi poolt 10 -M12 tuhande rubla suuruses summas kiriku uuesti lesehitamiseks. Vene siseministri poolt aga l kati palve tagasi keisrile ettepanemata, phjendades 1786. a. sisseõnnistatud Paide kirik. rahapuudusega niisuguseks otstarbeks. Prastpoole saadi aga siiski keisri kest 500 rbl. erateel. Kohapeal aga hakati kohe prast kiriku plemist asekirikut sisse seadma. Kiriku tagumine koda seati korda talupoegade surnute matmiseks. Ajutine kirik seati sisse vennaste koguduse palvemajja, milline tuli aga enne korda seada. Maja tsteti ja tehti mberringi 1* jala krgune vundament; kirikust pstetud altar ja kantsel seati sisse, tehti ka uus tee lhemalt uulitsalt le vainu palvemajani. T korraldati maakoguduse kulul. Et riigi toetuse peale pandud suured lootused nurjusid, tuli hakata koha peal abinusid otsima kiriku uuesti lesehitamiseks. Moodustati kuberneri kinnitusel 5- liikmeline komisjon, kuhu kuulusid parun P. v. Stackelberg M Palust, Dr. Hesse, J. V. Hintze, p. C. G. Hammerbeck ja O. P. Martinson, kik Paidest. Komisjoni esimeseks lesandeks oli korraldada rahakorjamist. Muretseti siseministrilt luba korjanduse toimepanemiseks kigis ev.-lut. usu kogudustes Venemaal. Annetuste korjajateks vljaspool Eesti kubermangu valiti O. F. Martinson ja Fred. Clever, esimene Narva ja Peterburki, teine Liivi ja Kuuramaale, kes pidid kima majast majja nii linnas kui maal. Korjajad varustati kubermangu valitsuse poolt kinnitatud nriraamatutega annetuste sissekirjutamiseks ja teiste tarviliste tunnistuste ja soovitustega. Eestimaal korraldati kigis kogudustes korjandusi.
Selle korjanduse teel saadi vabatahtlike annetustena raha kiriku lesehitamiseks: 1. Keiser Nikolai I-lt rbl. 500.- 2. Tartu lpilastelt (korrald. Kontsert) P 500.- 3. Liivimaa linna- ja maakogudustelt P 2.483.- 4. Kuuramaa P P P P 384.- 5. Saaremaa kogudustelt P 90.- 6. Peterburi luteri-usu kogudustelt P 1.344.- 7. Moskva P P P 459.- 8. Tallinna P P P 644.- 9. Narva P P P 82.- 10. Eestimaa r telkonnalt P 2.152.- 11. Eesti maakogudustelt P 435.- 12. Paide maakoguduselt P 142.- 13. Paide linnakoguduselt P 1.265.- ldsummas rubla. 10.480.- Peale selle saadi materjales: Tori FreyRlt 60 t ndrit lupja, pr. v. GlehnRilt 40 t ndrit lupja ja G. v. BaranoffRilt Vtsalt M 20 puuda gipsi. Et korjandus ootamata hid tagajrgi andis, moodustati kohe kirikuehitamise komisjon, kuhu kuulus eelpool thendatud 5-liikmeline komisjon, mis r telkonna poolt tiendati 3 liikmega, nimelt M. v. EngelhadtRiga M Kodasemalt, A. v. GruenevaldRiga M Esnast ja G. v. BaranoffRiga M Vtsalt. Komisjon kinnitati kuberneri poolt, mille jrele ta algas iseseisvalt tegevust. Esimeheks valiti Engelhardt ja asjaajajaks p. Hammerbeck, kes hoolsa ja asjatundliku t eest sai kuberneri kest kuldristi. Kiriku lesehitamiseks oli vaja keisri luba. Kirik ehitati vana m ride peale, mis enne kubermangu arhitekt A. Gableri poolt jrele vaadati; nad leiti k llalt kvad olevat, praod akna vlvides olid tekkinud suurest kuumusest, aga mitte vajumisest. Phjapool k ljes vljaehitust suurendati krkambri sisseseadmiseks. Ka m rid ehitati vhe krgemaks. Lagi tehti lame, puust, alt krohvitud, prand M laudadest, katus M laudadest, kaetud kividega. Torni peenike jagu kaeti vaskplekiga. Kiriku ahju ei tehtud, k ll aga krkambri. Ehitusmeistriks oli F. V. Schnorr, kes kiriku ehitamist algas vene m riseppadega 1847. a. vara kevadel ja lpetas selle 2 aastaga. Altari ja kantsli valmistas kohalik meister Altorf, vrvimistd tegi maalermeister C. M. Lemberg. Torni paigutati ajanitaja kell, mille tunde lv kell ripub torni peene jao k ljes. Ka piksevardad seati les. Paksult tules lekullatud vask rist torni otsas on Dr. Hesse ja kohtuvanem Silsky poolt kingitud. Kohtuvanem Hintze poolt on kingitud 2* jalga lbimdus paksust vaskplekist muna torni otsas hes tuulelipuga, millel aasta arv 1847. Muna sisse tema lesseadmisel 3. sept. 1847. a. pandi vogti-kohtu poolt vljaantud dokument, mis sisaldab mitmesuguste linnaasutuste ja komisjonide liikmete nimed ja Paide linna statistilised andmed. 14. sept. 1848. a. andis ehituskomisjon valmis kiriku, mille kubermangu arhitekt A. Gabler ennem le vaatas, kirikuvalitsusele le. Terve ehitus lks maksma 8 625 rbl. 19 kop. hbedas, le ji raha 1.063 rbl. 73* kop. lejnud rahast maksis kirikuvalitsus veel 70 rbl. meister M hlhausenile plaanide valmistamise eest. Kiriku nnistamine toimus 10. oktoobril 1848. a. kindralsuperintendent ReinRu poolt kuberner von Gr nevaldRi osavtul. J. Jung oma Paide ajaloos sel puhul kirjutab: PEt neljahlega koorilaul sellel ajal le ldse siin maal haruldane asi oli, siis olivad Pilistverest Vitsjrve k la lauljad sellel p hitsemise peval sl kirikus neljahlega laulmas, mis vga haruldane ja kena olevat olnud, et eestlased ka nnda laulda vinud, keda palju suuri mehi
imekspannes plt kuulanudP. 1877. a. pandi kiriku esimene ahi, mis aga ainult kirikut soendas; 1912. a. paigutati see ahi uuele kohale kiriku ja krkambri vahelise m ri avausse, nii et ta soendab kirikut ja krkambrit korraga; sellest ajast kaotati ka krkambri ahi. 1884. a. kaeti torni peene jao alumine osa uuesti vaskplekiga, mis maksis 1.250 rbl.
1848. a. Sisseõnnistatud Paide kirik.
1895 M 1898. a. tehti kiriku mber raudaed Jelehtme paest aluse peal, mis maksis 2280 rbl. Raha saadi selleks annetustest, lauluhtutest ja laululehtedest. 1901. a. muretseti kirikule 8 sisemist akent kunstmaali klaasist piltidega ja vappidega. Kahel aknal keskel on StackelbergRi ja RentelnRi sugukonna vapp, hel M Paide linna vapp, teistel M vaimuliku sisuga pildid. Neljal altaripoolsel aknal on leval sris evangelistide s mbolid: ingel M Matteus, lvi M Markus, hrg M Luukas ja kotkas M Johannes; lejnud neljal aknal leval inglite kujutised. Aknad annavad kirikule vga imposantse ilme. Aknad on valmistatud E. Tode tkojas Riias, nad maksid 1250 rbl. Raha selleks saadi kiriku remondi kassast. Annetati selleks ka
suuremaid summe vabatahtlikult. Altariruumi, krkambri ja tornialuse aknad muretseti 1913. aastal.
Paide kirik seest kuni 1909. a.
1909 M 1910. a. tehti kirikule suuremad juurdeehitised. Jhtupoole kiriku otsa ehitati uus kitsam juurdeehitis, all M sissekik kiriku, eeskojad ja trepikigud koorile, ja lal-eeskojad ja ruum oreli jaoks. Hommikupoole otsa tehti suurem juurdeehitis altariruumiks, vlvitud laega, kivi parkettprandaga, mis on kaks astet krgemal pearuumi prandast. Ka altari vre tehti uus ja altari pranda pinda suurendati tunduvalt. Kiriku ehitati juurde veel 3 ahju, ks valge kahhelkivist, mis 1929. a. mber paigutati altariruumi ja kaks kivivoodriga raudahju koori alla; sellest ajast peale saab kirikut korralikult soendada. Seestpoolt kiriku m rid kaeti 5-jala krguse laudpaneeliga, kirik valgendati seest. Kik esemed vrviti heledaks, pingid aga tiesti valgeks, domineeriv vrv on kreem. Ehitusmeistriks oli Juhan Nubian; vrvimise td tegi maalermeister A. Gr nberg. T algas 1909. a. ja lppes 1914. a. mberehitus maksis le 11 tuhande rbl. Raha saadi kiriku remondi kassa kaudu; luteriusu koguduste abikassalt saadi toetusena 2.000 rbl. ja 1.000 rbl laenu 10 aasta peale, mis hiljem ra tasuti. Selle mberehitamisega muutus kirik palju avaramaks ja ka palju ngusamaks nii seest kui ka vljastpoolt. 1927. a. remonteeriti kiriku m rid ja torni katus vljastpoolt. M rid krohviti ja valgendati. Vlisuksed ja aknad vrviti. T tegi lepingu jrele E. Kotter Valgast ja sai tasuks 152.445 marka. 1928. a. seati kiriku tielik elektrivalgustus linna elektrivrgu juhataja Joh. Toimetaja juhatusel. Terve sisseseade lks maksma kr. 1321,49. 1928. a. remonteeriti ja vrviti kiriku seinad ja lagi maalermeister A. Gr nbergRilt kunstnik A. Roosilehe kaasabil. See lks maksma 1284,08 krooni. Raha vlis- ja siseremondiks kui ka elektrivalgustuse sisseseadmiseks saadi selleks korraldatud loterii-allegriRdest ja lehtedega korjandustest. Kiriku pearuumi laius seestpoolt on 13,7 meetrit, pikkus 29,0 meetrit ja krgus 7,9 meetrit; altariruumi laius 12,5 meetrit, pikkus 7,3 meetr. Pearuumi pranda pinna
suurus on 397,3 m 2 ja altariruumi M 91,2 m 2, kokku 488,5 m 2. Torni kivijao krgus on 21,9 meetrit ja peenejao M 25,56 meetrit, seega torni ldkrgus maapinnalt risti otsa on 47,46 meetrit. Kiriku ldpikkus vljastpoolt on 42,0 meetrit.
Paide kirik käesoleval ajal.
Altar on valmistatud 1848. a. Paide laudsepp AltorfRilt F. V. SchnorrRi kavandi jrele. Altaripilt, 1,0X1,65 meetrit, kujutab Kristuse taevaminemist, ta on kingitud Vene keiser Nikolai I abikaasa Aleksandra Feodorovnalt*) 1848. a. Pilt on maalitud v. BaranoffRi poolt M NeffRi originaali jrele, mis asus keiserlikus kabelis Peterburis. Dr. Hesse mlestuste jrele olevat Baranoff olnud kurttumm ja saanud pildi maalimise eest kaasmaalaste kest 400 rbl. Pealkiri PAu olgu Jumalale krgesP altari kohta vlvile on maalitud kunstnik A. Roosilehelt 1925. a. tema oma kavandi jrele, niisama ka kaunistused inglikujudega altari mber 1928. a. Altaris on nha 2 kuueharulist kandelaabrit elektri lampidega, valmistatud A. Roosilehe kavandi jrele Paide tstuskoolis 1928. a. Altari vre on tehtud 1913. a. Altari ristikuju on admiral O. StackelbergRi kingitud 1859. a.; selle lipuust rist on toodud Jeruusalemmast, Kristuse kuju on valmistatud Peterburis.
*) Preisi kuninga Friedrich Vilhelm III vanem t tar Charlotte.
Kroonlühtritest kaks viksemat, 12 harulist, on prit 1787. aastast; hel nendest on plkiri V. F. Luppian. J. C. Lsch 1787.P Kolmas, 30-haruline, on 1913. a. rentmeister V. Brasche poolt kingitud. Ristimise riist kirikus koosneb veelooma karbist (Tridacna gigantea), mis toodud Manillast M Filipiini saartel M vene sjalaeval. Pronksalus hes Kristuse kujuga on valatud Peterburgis. Need olevat maksnud 500 rbl. Ta on kingitud admiral O. StackelbergRilt. Eesti Vabadussõjas 1918 – 1920. a. langenute koguduse liikmete mälestusmärk on valmistatud A. Roosilehe kavandi jrele Petserimaa raudkivist J. PuusikRu kivitstuses Tartus. Krgus 3 meetrit, nimetahvli suurus 60X100 cm., p stitatud 1929. a., maksis kr. 1528,0. ______
Orelid.
Esimene orel muretseti uude kivikiriku, mis nnistati 1786. a.; tema kohta aga puuduvad lhemad andmed. 1845. a. ples tema ra hes kirikuga. Kiriku lesehitamise puhul muretseti ka uus orel orelimeister Ernst KesslerRi juurest Tartus. See oli he manuaaliga ja 8 heliseva registriga; mehaanilistest registritest olid koppel ja superventiil. Pedaal oli nii-nimetatud PlaenupedaalP, millel enesel vilesid ei olnud, vaid laenas manuaalist. See orel maksis 1060 rubla hbedas. Tema nnistati sisse 10. okt. 1848. Ja lammutati 1933. a. juulis, seega oli ta kiriku teenistuses 85 aastat. Osa vilesid ja kappi tarvitati temast uue oreli ehitamiseks. Juba 50 aasta teenistuse jrele tunti oreli puudulikkust, sest oreli ehitamise tehnika oli palju edenenud ja ka nuded oreli vastu suurenenud. 1899. A. hakati uue oreli ehitamiseks raha korjama; see ei andnud aga kuigi hid tagajrgi, sest sellel ajal olid rahakorjamise viisid vga piiratud; et kogudusel tagavarakapitali ei olnud, loobuti oreli ehitamisest. Raha paigutati vrtpaberitesse uue oreli ehitamise arvele, mis aga hiljem vene raha kursi langusega oma vrtuse kaotas, kogusummas oli seda ligi 1000 rubla. 1931. a., kui juba kirik ja muud hooned enamvhem korras olid, alustati tie energiaga raha korjamist uue oreli ehitamiseks. Selleks kasutati kik rahahankimise vimalused, ja uue oreli hind 5.800 krooni saadi kokku 4 aastaga jrgmistest ettevtetest: 1) 5-st loterii-allegrist Kr. 1 364.- 23* % ldsummast 2) 1-st loteriist thtedega P 201.- 3* % P 3) 2-st vaimulikust laulupevast P 1 070.- 18* % P 4) Vabatahtlikest annetusist P 768.- 13+ % P 5) 4-st lehtedega korjandusest P 770.- 13+ % P 6) Paide linnavalitsuselt P 500.- 8, % P 7) Keskkassalt liikmemaksu vla nol P 392.- 6, % P 8) 6-st kontserdist kirikus P 351.- 6 % P 9) Riigivanemalt annetusena P 300.- 5 % P 10) Raha %% P 84.- 1* % P 1935. a. korraldatud III vaimuliku laulupeva tulud jid tagavarakapitaliks. Augusti kuul 1932. aastal slmiti koguduse juhatuse ja Vru orelimeistrite vendade J. T. T. KriisaRde vahel uue oreli ehitamise leping. Orel sai valmis 1. sept.
1933. a. Uue oreli nnistamine toimus suure pidulikkusega 1. oktoobril 1933. a. Jrva praost Chr. BeermannRi poolt Koeru petaja A. PhnRa ja Paide-Anna petaja G. Prli kaasabil.
Paide kirik, seest käesoleval ajal.
Oreli dispositsiooni seadis kokku orelikunstnik professor A. Topmann, selles on I manuaalis 7 helisevat registrit, nendest 5* reg. Endisest orelist ja II manuaalis M 7, kik uued; pedaalis on 3 registrit. Mehaanilisi registreid on 18. Orel on tiesti pneumaatiline ja viimase oreli tehnika nuete kohaselt ehitatud. Oreli edaspidiseks suurendamiseks on kappi reserveeritud tarviline ruum ja mngupulti tagavara registrid pandud. ______
Kirikukellad.
Phja sja aegu 1703. a., millal Paide jlle venelaste poolt maha pletati ja paljaks riisuti, olevat kirikukatsumise protokolli andmetel vaenlase poolt ra viidud 3 kirikukella. ks vike kell oli aga siiski pstetud; see leiti 1717. a. kiriku laekast selle avamise juures, mis ka kohe tarvitusele veti. 1739. a. seati sisse uus kellamaks, sakstele 25 kop. ja talupoegadele 10 kop. igakordse tarvitamise pealt surnute matmisel; kui kella ei tarvitatud, tuli ikkagi tasuda pool sellest maksust. Selle rahaga muretseti uus suurem kell. 1826. a. keiser Nikolai I kroonimise mlestuseks muretses Dr. Rinne uue kella tingimusega, et igakordse tarvituse pealt vetaks 50 kop. Banko, sellest 2 osa petajale ja 1 osa kirikule. See kell maksis 1061 rbl.B.; 449 rbl. oli kodanike poolt ennem annetatud, kuna puuduva osa 612 rbl andis Dr. Rinne. Selle jaoks tehti torni uus kvem alus, mis maksis 253 rbl. 50 kop. B.; raha saadi korjandusest kodanike keskel. Vike kell viidi kirikumisa.
1845. a. kiriku plemise aegu sulasid mlemad kellad ja kukkusid alla. Nende kahe kella jnustest, mida 10 puuda mber oli, valas tasuta uue kella vasksepp J. V. Hintze Paides oma vikses tkojas. See kell on praegu tornis ja kaalub 122,85 klg. Tema krgus kroonini on 45 cm., lbimt alt 54 cm. Pealkirjad on saksa keeles: PValatud Paides 29. mail 1845. a. J. V. HintzeRlt. Valamine on nnestunud, minu soov on titunudP. See kell pandi les poolplenud torni 2. juunil 1845. a., nnistati ja veti tarvitusele. Kiriku uuesti lesehitamisega muretseti veel suur kell FeldmannRi tkojast M Tallinnas, mis ka praegu tornis on. See kell kaalub 431 kg. Tema krgus kroonini on 71 cm., lbimt alt 94 cm. Kella k lje peal on pilt M Kristus ristil, Maria ja Johannes risti all. Pealkirjad on saksa keeles, all: PLaske endid lepitada Jumalaga Kristuse lbi. 2Kor., 5.20P; lal: PValatud A. J. FeldmannRi poolt Tallinnas, Anno 1848P. See kell vinnati torni palve ja laulu saatel eesti ja saksa keles suure rahvahulga juuresolekul 25. veebruaril 1848. a. Selle jrele nnistas kella p. Hammerbeck, ja prast 48-tunnilist proovihelistamist veti ta vastu kiriku ehitamiskomisjoni poolt. See kell maksis 368 rbl. 55 kop. hbedas.
Paide kiriku altar käesoleval ajal.
Ajanitaja tundelv kell, mis torni peene jao k ljes ripub, on valatud 1848. a. A. FeldmannRilt Tallinnas. Ta kaalub 155 kg. ja maksab 151 rbl. 20 kop.
______
Surnuaiad.
Juba 17. sajandi algul keelati surnute matmine metsadesse, aga et see mrus k llalt vali ei olnud, siis sellest ka palju ei hoolitud. he teise samaaegse mruse jrele pidid avalikud patused ja ristiusu plgajad ilma kristliku kombeta, s. o. jumala snata ja kellalmiseta, maetama. Rootsi kuningas Karl XI mrusega 1692. a. keelati kindlasti metsadesse ja kalmudesse matmine. Sellest ajast peale hakati surnuid kiriku juurde matma. Paides maeti vanasti saksa surnud vana kirikuaeda, mis m riga piiratud oli; selle eest maksti teatavat tasu. Talupojad oma surnud matsid vljaspoole kirikuaeda, s. o. praegusele turuplatsile, tasuta; see matmispaik oli aiaga piiramata. 1773. a. keelati keisrinna Katarina II poolt kirikutes ja linnade sees surnute matmine. Paides k ll kiriku surnuid ei maetud, aga uus surnuaed tuli kohe muretseda. Prast mningaid otsimisi leiti viimaks selleks kohane maat kk 2 versta linnast Suur- Prnuvljal. See maat kk omandati 20 rubla eest augusti kuul 1774. a. Linna kogudus maksis raha maa eest, kuna maakogudus tegi aia mber. Esimesena maeti uude surnuaeda 9. nov. 1774. a. leitnant Helffreich. 1836. a. andis linn t ki maad juurde, mille nnistamisega sekeldusi oli, sest ei saadud aeda valmis, mille tttu koerad ja sead visid sisse pseda ja haudu lahti ajada. 1800. a. ehitati surnuaeda esimene paekivist kabel. Samal ajal ehitati ka vike surnuaia vahimaja. 1835. a. ehitati uus surnuaia vahimaja. Et surnuaia vaht ainult linnakodanikkude teenistuses oli, siis tasuti ehituse kulud linnas korraldatud korjandusest, mis andis 221 rbl. ja linna kassast 45 rbl., kokku 266 rbl. Surnuaia kassat veel ei olnud, sest hauaasemeid anti tasuta. 1836. a. suurendati surnuaeda htupoolt 688 ruuts lla suuruse t kiga ja piirati kraavi ja aiaga. See nnistati sellesama aasta 23. augustil ja avati tarvitamiseks. Siin olid hesugused igused nii linna- kui maarahval, aga matmine s ndis ainult reas. Siis pandi ka ldiselt kindel kord maksma surnuaia tarvitamises, mille titmise jrele surnuaia vaht pidi valvama. 1846. a. suurendati surnuaeda ka hommikupoolt k ljest eesti maa- ja linnakoguduse jaoks, kus jllegi ainult reas vis matta, see osa nnistati 14. juulil 1846. a. Et niinimetatud vana surnuaed, s.o. keskkoht, mis krge m riga piiratud, oli tis maetud, siis tasandati osa 1846. a. ja hakati teistkordselt matma. Siia lubati veel ainult linna kodanikke ja misnikke matta. Et see vana surnuaed tasandati, sellega on ka seletatav, et vanemate thtsamate isikute haudu leida ei ole. 1856. a. ehitati meister KabrutzkiRlt surnuaeda uus kivikabel, mis koosnes kahest vlvitud keldrist ja hest pealmisest ruumist. Keldrid olid mratud surnute hoidmiseks, mille eest ka tasu veti. Hiljem tarvitati keldreid luude kogumise kohaks. Kui praegune kabel ehitati, lhuti eelmine maha ja keldrid aeti mulda tis. 1860. a., kui ruumi puudus ennast jlle tunda andis, tles linnavalitsus maakogudusele surnuaia tarvitamise iguse les (peale r tlimisade omanikkude). Et uue surnuaia asutamiseks kohta ei leitud, pikendati seda igust mneks aastaks. 1865. a. asutati maarahva jaoks uus surnuaed, ja endist, mida n d hakati kutsuma Reopalu surnuaiaks, kasutasid ainult linnaelanikud. Edaspidi kadus see vahetegemine, mlemaid surnuaedu vis vabalt tarvitada. 1900. a. tasandati ja planeeriti uuesti 1846.
a. juurdevetud osa linna pool surnuaia vahimaja ja hakati vlja andma ainult perekonna platsideks. 3 M 4 aastat hiljem istutati ka puud teede rde, ehitati uus aed mber ja tehti veel teine vrav, kuna vana vrav on ehitatud 1836. a. mber.
Vabadussõjas langenute mälestusmärk Paide kirikus.
1909. a. ehitati praegune kivikabel ehitusmeister J. MambergRilt. See maksis 1145 rbl. Raha saadi linnahoiukassalt 500 rbl., linnalt 300 rbl., korjandustest 65 rbl. ja koguduselt 280 rbl. 1900. a. suurendati veel surnuaeda uue osaga reas matmiseks vana surnuaia taha loodepoolsele nurgale. 1932. a. suurendati surnuaeda maaalaga 0,730 ha suuruses phjapoolt k ljest endise aia pikkuselt, mis nnistati 30. juulil 1932. a. Jrva abipraost Madise petaja VieckmannRi poolt. Selle osa keskpaika eraldati 1932. a. t kk 125,66 m 2 suuruses Paide Vab. Tuletrje hingule oma surnud liikmete matmiseks, kellel oma platsi ei ole. Reopalu surnuaeda alul maeti ilma kindla korrata, ei pandud ka haudadele riste ega muid mlestusmrke vastupidavamast materjalist. Alles 1806. a. hakati esmakordselt perekonna platse m ma prisomanduseks, hinnaga 50. kop. ruuts ld.
Perekonna platside omandamine lks hoogu alles 1830. a. peale. Et platside omandamisega palju maad kinni pandi, siis pidurdati seda alatasa hinna krgendamisega. 1900. a. peale jaotati surnuaed rajoonidesse, kus maksud olid mitmesugused, missugune kord tnapevani on kestnud. Vanemaid mlestusmrke surnuaial on: 1) LuppianRi perekonna hauamonument, neljakandiline, paekivist, tahvlitega sammas, 2 meetrit krge, aastaarvudega 1773, 1793, 1796 ja 1821. 2) Joh. Goth. Hintze hauamonument 1845. a. Need mlemad monumendid on muinsuskaitse alla vetud. 3) Muinsuskaitse alla on veel vetud Juhan LeinbergRi (Prohvet MaltsvetRi) haud, † 1884 a. 4) FetschorinRi M mmargune raudkivi post ingli kujuga, 1839. Aastast. 1837 M 1855. a. on paark mmend hauakivi mitmes suuruses. Vanemaid raudriste on M Sitnikof M 1853. a. vanu kiviriste ei ole. Paide koguduse petajaid, kes selle surnuaia kestvuse ajal on ametis olnud, on kik siia maetud, need on: D. G. Glanstroem, † 1824. a C. G. Hammerbeck, † 1870. a., Eug. V. Tiesenhausen, † 1886. a. ja C. Fr. Rall, † 1924. a. Kstritest on siia maetud: O. Peterson, J. Peterson, A. Kappel ja M. Kraut. Eesti Vabadussjas langenuile erimatmispaiku ei ole, nad on maetud mlemasse surnuaeda perekonnaplatsidela. Ei ole neil ka erimlestusmrke. Reopalu surnuaeda on maetud Ilmasja aegu 7 saksa okupatsiooni sdurit, kelle haudade korrashoiu eest tasub Saksa valitsus. Sillaotsa surnuaed. 1865. a. andis kiriku patron J. v. Stackelberg Mo misa vljalt 2 versta linnast Tallinna viiva tee rde t ki maad tasuta maarahvale surnuaia asutamiseks. Vene ajal kutsusti seda Mo surnuaiaks, praegu aga Sillaotsa surnuaiaks. See nnistati petaja HammerbeckRi poolt 16. sept. 1865. a. ja avati tarvitamiseks. Seal hakati ka perekonna platse m ma maarahvale, mis neile tnini vimatu oli, esialgu m di 15 kop. ruutjalg. Esimesena maeti sinna Mo metsavaht Juhan Veissmann 22. okt. 1865. a. 1920. a. suurendati surnuaeda luna poole uue maaalaga. See nnistati 7. novembril 1920. a. 1933. a. suvel ehitati sinna puurkaev. ______
Koguduse majapidamise hooned.
Kiriku ja teiste hoonete ehitamise ja parandamise kohta kuni 1756. a. ei olnud kindlat korda ega kohustuste jaotust, vaid toimiti nii kuidas olud lubasid. 1756. a. pandi aga kindel kord maksma, ja nimelt: 1) Kiriku korrashoid ja parandused tehti kiriku kassa arvel; 2) kstri ja kirikumehe maja ehitamise ja parandamise kuludest kandis linn 5 osa ja maakogudus 4 osa. 3) petajamaja oli linna ehitada ja parandada, vlja arvatud sisemised td, mis kiriku ldkassa arvel tehti; 4) petaja viljaait hes ksiaidaga, hobusetall hes vankriruumiga ja rehi hes phiruumiga olid Mo ja M ndi misa ehitada; 5) leerituba ja petaja saun olid Prma ja Eivere misa ehitada; 6) petaja loomatall ja Reopalu surnuaia vahimaja olid linna ehitada. 1866. a. peale hakati kik viksemad ehitused ja parandused tegema kiriku ldkassa arvel, kuna puudujgid aasta lpul tasusid linn ja misad rahas, vahekorras 5 : 4. Kirikumõis. Vanematest petaja asupaikadest on teada, et 1572. a. asus see Katarina kiriku juures, 1630. a. asus see kiriku maa peal selleaegse Viljandi tnava res (praegu Vike-Aia t. nr. 8) siis veel l hikest aega kirikutagusel maa-alal (1642.
a.). Praeguse koha peale asutati kirikumis 1650. a. mber; majad sinna ehitas ja hoidis korras linnakogudus. Phjasja aegu 1703. a. ples petaja elumaja hes krvalhoonetega ra. Viisteist aastat hiljem ehitati uus vike lgkatusega puumaja, loomalaut ja saun. 1744. a. ehitati veel juurde kirikukassa arvel ait, vike loomalaut, hobusetall hes vankriruumiga ja llekk; piimakamber ja elumaja parandati. Kik need ehitused maksid kokku 48 rubla 27. kop. Et selle raha eest vis nii palju ehitusi teha, on siis usutav, kui tutvuneme selleaegsete ksikhindadega; nii maksid: 1) kolmes llane palk M 3 kop., 4 s llane M 5 kop. ja 5 s llane M 6 kop; ks saelaud, 3 s lda pikk, - 1 kop; ks kubu lgi - * kop., ppinud tmehe pevapalk oli 12 kop. j.n.e.
Paide kiriku ümbruse plaan 1700. a. ümber. 1. Õhkulastud kiriku ase, selle ümber kiriku aed, kuhu saksa surnud maeti kuni 1774. a. 2. Puu asekirik, selle ümber talurahva surnuaed kuni 1774. a. 3. Köstri aiamaa, seal peal oli ka tema elumaja, mis 1703. a. ära põles. 4. Pikk tänav. 5. Rüütli tänav. 6. Tee linnast veski juurde ja sealt edasi talitee Mäo mõisa peale. 7. Vana kindluse kraav.
1756. a. mber ehitati petaja praegune paekivist elumaja, kuna phjapoolne k lgeehitus, koda, on ehitatud 1851. a. 1898. a. ehitati peale pningukambrid treppidega; need maksid 865 rbl. 63 kop, millest linn tasus 765 rbl. ja 100 rbl. veti maakoguduse surnuaia kassast.
Teised kirikumisad hooned, mis praegu veel p sivad, on ehitatud: vana leerituba 1830. a.; kivi hobusetallid 1850. a.; loomatallid 1881. a.; viljaait, mis 1934. a. le viidi PSillaotsaP talu maadele ja elumajaks mber ehitati 1800. a. Köstri elumajad . Kuni 1740. a. kasutas kster maat kki kiriku juures (v. joonis lk.21 p. 3), seal peal oli ka tema elumaja, mis hes puu asekirikuga ra ples. Peale selle tervelt 37 a. ei olnud kstril oma elumaja, ta elas rikorteris, tihti ka koolipetaja ruumes. 1734. a. alustati kstri uue maja ehitamist, mis tervelt kuus aastat kestis ja 1740. a. valmis sai. Temas oli tuba kahe kambriga ja rehi hes eestoaga. Et rehi oli tulekardetav, juba kaks korda oli maja tuleohus olnud, siis kaotati rehetuba 1795. a.; ruume hakati tarvitama looma tallideks. Aja jooksul muutus see maja elamisklbmatuks, ja kster elas korra rikorteris. 1835. a. tehti temas phjalik remont. 1854. a. ehitati kstrile praegune paekivist elumaja. Phjapoolne pool majast oli loomatalliks. Vana elumaja m di ra 50 rbl. eest. 1897. a. ehitati elumaja juurde luna poole kivist krvalruumid: ait, tallid, pesukk kambriga. Samal ajal tehti ka teine pool elumajast eluruumideks, mis seni loomatalliks oli. 1909. a. ehitati eluruumide peale kaks katusealust kambrit. Need maksid 340 rbl. Kirikumehe maja. 1750. a. veti kirikumees esmakordselt ametisse, siis ehitati temale vike maja lgkatusega, mille juures oli aiamaa ja kehv heinamaa. See asus linnast le versta kaugel kuskil Kurek la pldude taga Prma tee res. 1839. a. oli see maja juba elamisklbmatu ja kirikumees asus linna ri korteri elama. 1843. a. ehitati uus kivimaja savikrohviga ja lgkatusega hes rehetoaga. Kirikumees siiski kaua temas ei elanud kauguse tttu linnast, vaid asus linna ri korteri; tema maja riti vlja. See maja maksis 935 rbl. Banko, mida maksid linn ja maa vrdselt. 1892. a. vahetati kiriku konvendi palvel linnaga senine kirikumehe majaalune maat kk uue vastu, mis asub Veski tnaval ja on tnaseni koguduse valduses. Sinna peale ehitati 1893. a. uus elumaja hes krvalhoonetega. Ehitused maksid 1400 rbl.; raha veti koguduse ldkassast. Koguduse maja Pärnu tänaval. Need kaks kivimaja on 1902. a. kingitud kogudusele tingimusi Prma misa omanikkude Dagmar ja Voldemar v. RentelnRite poolt. Need majad on kinkijate poolt ehitatud kirikumisa maa peale 1901. aastal. 1903. a. ehitati suurde majja kaks katusealust kambrit koguduse vaestemaja sisseseadmiseks. Kirikumisa maade vrandamisega eraldati nende majadealune maa hes sinna juurde kuuluva aiamaaga, kogu suuruses 2974 m 2 ja anti kirikule tagasi. Reopalu surnuaiavahi maja. Juba 1774. a. omandas kogudus 20 rbl. eest t ki maad Reopalu surnuaia asutamiseks; hiljem suurendati seda mitu korda linna maaga, ehitati ka surnuaiavahi maja, mis kogudusele kuulus. Koguduse maat kk ji aga linna maast eraldamata ja koguduse nimele kinnistamata; alles 1935. a. koguduse palvel otsustas linnavolikogu seda maat kki 485 m 2 suuruses linna maast eraldada ja lubada koguduse nimele kinnistada. Sillaotsa talu vanad hooned omandas kogudus riigilt 1931. a. kr. 87 eest. Uus elumaja ehitati 1934. a. petaja vanast viljaaidast. Materjali vedasid le maakoguduse liikmed tasuta kuna lesehitamine, sisemised td ja vrvimine tehti eelarve korras kassa arvel.
______
Kirikumaad.
Paide kirikumaad on kahesugused: hed neist on kiriku obroki maad, millede peale kirikul ainult algomaniku igused on (dominus directus). Neid oli 18. sajandi algul le 40. Osalt vahetati nad 1740. a. kirikumaade mberkorraldamise puhul pllut kkide vastu mber. Praegu on neid 37, nad asuvad Turuplatsi-, R tli-, Pika-, Vike-Aia- ja Prnu tnava res. Need maad on saadud he vana eesiguse alusel, mille kohta ks vana Paide vogtikohtu protokoll rgib alljrgnevalt: PAnno Domini 1589. M 12. veebruaril on see protokoll siin alevikus Jumala nimel alatud ja jrgmiselt Tema Kuningliku Majesteedi allkirja ja pitsatiga varustatud eesiguse alusel, mis kohtu poolt kinnitatud ja aastaarvuga mrgitud. On juba vanast selle maa valitsuse poolt antud eesigustes, et kik majad ja priskrundid, mis selles linnakeses jvad prijateta, langevad kirikule. Ka kik pllud antakse selle linnakese piirides kirikule prisomanduseks, missugust eesigust on ka siiamaale tarvitatud.P Kne all olevad maat kid jid ka eesti maareformi seadusega puutumata. Linna obrokimaade krval olid kirikul veel prisomanduseks n. n. kirikumisa maad, kuhu kuulusid petaja, kstri, kirikumehe ja kirikumisa talude maad. Need maad, mis vrandati kik 1919. a. maaseadusega, on prit 17. ja 18. sajandist. 1646. a., kui rootsi kindral L. Torstenson sai enesele prisomanduseks Mo misa sinna juurde kuuluvate k ladega ja Paide tolleaegse alevikuga, asus ta Paide kirikuolude parandamisele. Esmalt andis kindral 2 krunti kirikumisa asutamiseks, mis sellistena silinud tnini, ning sellele veel lisaks pldu ja heinamaad. 1680. a. prandas Riia kindralkuberner, kindral ltn. Hans v. Fersen, kes oli sel ajal Mo misa omanikuks, Paide kirikule 100 riigitaalrit. Kuni 1709. a. oli see raha aga kirikule tasumata ja tegi hes protsentidega vlja juba 350 taalrit. Selle vla katteks andis FersenRi jreltulija (vimees) major Bengt Rosen kirikule mitmed maat kid alevikus ning pllu- ja heinamaat kid vljaspool alevikku. Juba 1588. a. on teated 2 adra suurusest maat kist, mis 1623. a. ostuteel lks piiskop Erico thor BeckRi ktte. 1630. a. m s tema need 2 adramaad Paide kodanikkudele 200 hrrastaalri eest, pool hbe- ja pool vaskrahas, vaatamata sellele, et temale olevat pakutud selle eest 300 hbetaalrit. Nii kui tema omas kaubakirjas kirjutab, on teinud ta seda kaastundest Paide viksa koguduse ja elanike vastu. T ki maad hes hoonetega kinkis ta kirikule, siis veel 30 taalrit petajale. Tingimuseks oli, et maa saaks jaotatud kodanikele kasutamiseks ja iga t ndrimaa k lvi pealt oleks makstud * taalrit kiriku ja kooli heaks. Heinamaa pealt oli viksem maks. Seda maksu maksid maa kasutajad kuni Phja sjani, s. o. ligi 70. aastat. Selle 2 adramaad ostsid 6 Paide kodanikku kokku, aga raha neil ei olnud rohkem kui 74 taalrit, selleprast laenasid nad lejnud osa 126 taalrit kirikult. Maakasutajad maksid k ll t ndri maa pealt kirikule, aga kiriku vla tasumise peale ei melnud keegi. 1740. aastal, kui juba le saja aasta mdus, oli vlg alles tasumata, siis tegi Jrva-Viru meeskohus kiriku nudmisel otsuse M vlg kahekordselt tasuda. 1748. a. oli vlg ikkagi veel tasumata; kas seda kunagi tasuti, ei ole teada. 1721. a. lks Mo mis StackelbergRide suguvsa ktte, kes kirikule omakord annetasid mitmed maat kid. Nii saadi 1740. a. kstrile majaehitamiseks t kk maad Vike-Aia ja Laia tnava vahel, kus asub kstri eluase tnini. Ajajooksul, iseranis Phja sja ajal, muutus omandusigus kirikumaade kohta ige segaseks ja mitmed valdajad tahtsid tunnistada maid omaks. Samal ajal olid ka mitmed maksukohustused ja vlad kiriku vastu iendamata. 1740. a. anti asi Jrva- Viru meeskohtu lahendada, kus kindlaks tehti kirikul saadaolevad summad ja ka
kiriku pralt olevad maad. Selle Jrva-Viru meeskohtu otsuse jreldusel tekkisid kirikul mitmed suured protsessid maadevaldajatega, mis mitu korda keisrini ulatusid, kus aga kirikul enamikus igus ji. Viimast korda oli kirikumaade k simus kohtu lahendada 1748. a. 1740. M 1748. a. seati kirikumaad lplikult korda. Pllud ja heinamaad koondati suurematesse t kkidesse. Selleks omandati mitmed vrad maat kid vahetamise teel linnas kirikul olevate kruntide vastu. Mo mis andis selle juures omalt poolt mned maat kid. Samal ajal asutati Prnuvljale kiriku vald, kus oli kolm neljapeva kohta. 1804. a. kinkis kaupmees J. A. Cysterius kirikule heinamaa t ki PValgmasaarP. 1880. a. andis linn tasuta kirikule prisomanduseks 29 tiinu maad Prnuvlja taludele karjamaaks ja tles sellega lahti kiriku misale karjamaa ja hagude (rehek tmiseks) muretsemise kohustustest. 1854. a. mdeti esmakordselt kirikumaad ja valmistati ametlik maade kaart. Hiljem kinnistati maad kiriku nimele. 1919. a. ti kirikumaade k simusse tielise revolutsiooni, sest Eesti Asutava Kogu poolt vastuvetud maareformi seadusega vrandati mitte ksi kiriku pllu- ja heinamaad, vaid ka maat kid hoonetega linna sees, kus kiriku ametikandjad elasid, peale kiriku. Linna lhedased pllu- ja heinamaad veti kohe le, kuna kaugemad jid esialgu koguduse kasutusse. Jnneks sai aga koguduse juhatus planeerimise peakomiteelt vlja kaubelda vrandatud maade eest vastutasuks Mo misa maadest 38 tiinu pllu-, heina- ja karjamaad. Hiljem nuti k ll selle maa kasutamise eest renti, aga selle tasumisest saadi ka mnesugustel asjaoludel lahti. 1925. a. Riigikogus vastuvetud maareformi muutmise seadusega mrati kirikutele tagasiandmiseks vrandatud maadest 75 ha., hiljem aga vhendati seda normi 50 ha peale. Tagasiandmisele kuuluvatest maadest ei olnud mitmesugustel phjustel soovitav ja osalt ka mitte vimalik tagasi anda kiki maid, siis sobis hsti vahetuskaup omalajal antud Mo misa maadest taluga. Talu, mille suurus oli 38t., hinnati 161 puhtakasu rubla peale. Vastuantavad maad, suuruselt 32 tiinu, hinnati samuti 161 puhtakasu rubla peale, pinnalt k ll viksemad, aga oma asendi ja koosseisu poolest krgema vrtusega. Peale lalmainitud talu anti tagasi veel petaja, kstri ja koguduse maja sinna juurde kuuluva aiamaaga ja 2 heinamaa t kki. Kirikumehe ja Reopalu surnuaia vahi maja olid koguduse nimele kinnistamata (linna nimel), seeprast need vrandamise alla ei kuulunud. Enne maade vrandamist oli kogudusel maid 136,5 tiinu, tagasi anti 40,5 tiinu, kuna vrandatuks ji 96 tiinu vi 106 ha. Kirikutelt vrandatud maade eest tasumaksmise seaduse alusel mrati 1935. a. Paide kogudusele vrandatud maade eest 4355 krooni. Tulud kiriku maadest. Obroki krundi maksu suuruse ja selle sundtasumise kohustuse mras vanasti linnakohus. Vanemaid teateid sellest on 1630. a., kus kiriku ja kooli lalpidamiseks tuli maksta kiriku krundi pealt 1* taalrit ja priskrundi pealt1 taaler. Prast 1695. a. suurt nlga on seda maksu tunduvalt vhendatud. See vhendatud maks kestis ka vene ajastu esimestel aastatel, mis siis oli 20 kop. hoonetega krundi pealt ja 10 kop. t hja krundi pealt, sedagi ainult veel kiriku krundi pealt. 1740. a. Viru-Jrva meeskohtu otsust mda tsteti seda 1630. a. tasemele, vastavalt 1 rbl. 20 kop. M 1* taalrile. 1840. a. langes see summa vene raha stabiliseerimisega 3* korda, s. o. 35 kop. peale. Et vanasti krundi maks oli mratud htlane selle suuruse peale vaatamata, seega vga eba htlane, korraldati 1893. a. see mber ja hakati arvestama 2 kop. iga 7 ruuts lla pealt. Selle mberkorraldamisega tusis krundi maks 3 - 5 kordseks, nii kuidas oli krundi suurus. Selle uue korralduse juures saadi krundi maksu aastas 64 rubla, mis petajale palga lisaks lks.
Eesti Vabariigi algaastail valitsuse mrusega arvestati 1 rubla 1* marka, aga 1927. a. eesti rahaseadusega muudeti mark M sendiks, seega 1 rbl. vrdseks 1* sendiga, missugune olukord krundi maksu peaaegu tiesti annulleeris. Kiriku pris omanduses olevate maade tulukuse ja kasutamise viiside kohta, leiame andmeid teistest peat kkidest. ______
Paide koguduse õpetajad.
Katoliku preestrite kohta ei ole teateid. Luteriusu petajate kohta on teateid rootsi aja algusest. Need olid: J o h a n n e s N i g r i n i u s on 13. okt. 1619. a. Peetri kiriku raamatus Paide petajana nimetatud; ta oli aga kohe siit T rile linud. G e o r g F r o h n, ametis 1620. aastast, elas veel 1627. a., lahkus vanaduse tttu enne GydebergRi. S u e n o A n d r e a, ka Sueno Germundi G y d e b e r g, oli siia kutsutud 12. mrtsil 1638. a. lks novembris 1639. a. Tallinna rootsi koguduse peale. J o h a n n B u s s m a n n, oli enne Tallinna Toomkooli muusikadirektoriks, kutsusti siia 16. mail 1641. a., aga majanduslike olude tttu ei kinnitatud teda kohe ametisse, vaid alles kiriku katsumise aegu 29. juunil 1642. a. piiskop Jheringi poolt. Suri 3. aug. 1666. a. S v e n o L a u r e n t i C o l a n d e r, kutsuti kuberner Bengt HornRi korraldusel krahv Torstensoni nimel Anna kiriku pealt siia 29. juunil 1667. a. Suri 1682. J o h a n n e s G r u n o ehk Grunov, nii kui tema ise kirjutas, ka Grano ehk Cronau, ordineeriti 21. juulil 1682. a. Suri 1693. a. H e i n r i c h D e g l e r ehk Deglin, ka Deglinus, s ndinud Ulmis, Schvabenis, 30. juulil 1665. a., ppis Ulmis ja Leipzigi likoolis 1685 M 1689. a., tuli 1689. a. Tallinna, kus ta 3 aastat elas, ordineeriti 6. juulil 1694. a.; kutsuti Jamajasse (Saaremaal) 1704. aasta alguses, kuhu tema ka Paide kirikuraamatu kaasa viis. A l e k s a n d e r H i l d e b r a n d, ka Hillebrandt, ppis Tallinna g mnaasiumis, 20. mail 1702. a. ordineeriti Tallinna sjave petajaks, kus ta 2 aastat ametis oli. Kutsuti siia 24. juulil 1704. a. Suri 1706. a. detsembris peaaju halvatusse. J o h a n n M a t h i a s A r v e l i u s, tuli Paide 11. okt. 1707. a., lks siit Risti kiriku peale 1712. a. J o h a n n S e n n e b e r g, prit Soomest. Oli sjave petaja, kutsuti mningate linna koguduse liikmete poolt suusnaliselt siia, aga aadli seisus ei tahtnud temast midagi teada, selleprast lks ta 27. juulil 1715. a. kirikukatsumise komisjoni. P e e t e r S c h w a b e, T ri petaja, oli ka htlasi Paide petajaks 1715- 1723. a. E r i c h M a s s a l i n, oli aadli sjave petaja, kutsuti Paide kodanike poolt siia 15. aug. 1723. a., vhe hiljem andis nusoleku ka Mo misa omanik. Suri 15. nov. 1723. a. J a k o b C h r i s t i a n E n g e l k e, prit Pommerist, oli rektoriks Kronstadtis, kutsuti Paide 4. nov. 1724. a. Konsistooriumi poolt kirjutati ette Anna kogudusele Paidega hineda ja Engelke mlema koguduse peale valida, mis ka 20. okt. 1725. a. s ndis. Suri detsembris 1726. a.
J o a c h i m S a l e m a n n, Ambla koguduse petaja poeg, ordineeriti lempetaja MikvitzRi poolt 8. mail 1725. a., lks ka 1738. a. P e e t e r F r i e d r i c h B o r n v a s s e r, kutsuti Paide ja Anna koguduse peale 3. veebr. 1739. a. prast seda, kui Anna koguduse hinemisest Madise kogudusega midagi vlja ei tulnud. Ordineeriti 25. juulil 1739. a., oli siis 29. a. vana. 1743. a. septembris kutsuti siit Ruge koguduse peale. Oli siin petajaks 5 aastat. O t t o R e i n h o l d v o n H o l t z, kutsuti Iisakust siia mais 1744. a., nnistati ametisse 12. aug. 1744. a., lks 8. apr. 1756. a. Keila koguduse peale. Oli siin petajaks 12 aastat. G o t t h a r d J o h a n n J e g e r, s ndinud Virumaal, kutsuti siia 24. Juunil 1756. a., ordineeriti 4. sept., samal aastal, nnistati ametisse Anna koguduse peale 6. okt. ja Paide koguduse peale 13. okt. 1756. a., oli Konsistooriumi assessor, kutsuti siit Tallinna Toomkoguduse peale 30. jaanuaril 1767. a., oli siin petajaks 12. aastat. D a v i d G o t t l i e b G l a n s t r o e m, s ndinud 3. veebr. 1744. a. Esimese hariduse sai ta kodukooli petajalt. 1761- 1762. a. ppis Knisgbergi likoolis arstiteadust, sealjuures ppides ka mtteteadust ja matemaatikat. Oli peale ppimist kodukoolipetajaks, ppides sealjuures ka usuteadust, ilma et oleks likooli astunud. Kahe aasta prast sai ta jutlustaja kanditaadiks. Kutsuti siia 30. apr. 1767. a., ordineeriti 13. juunil, ametisse astus 24. juunil s. a., ametisse nnistati Paide koguduse peale 1. juulil ja Anna koguduse peale 2. juulil 1767. a.; 3. juulist 1771. a. sai ta konsistooriaal lemapellatsiooni kohtu assessoriks, 24. jaanuarist 1795. a. konsistooriumi assessoriks ja 15. jaanuarist 1802. a. Jrva praostiks. 13. juulil 1817. a. tema 50 aastase ametijuubeli puhul sai Doktor theologiae diplomi Tartu likoolilt, ja kreekakeelse uue testamendi ilukites Eestimaa Ministeeriumilt. 1818. a. sai ta jutlustaja risti ja 1819. a. Vladimiri paela. 28. mrtsil 1819. a. sai ta konsistooriumi assessoriks ja 23. dets. Samal aastal Senior ministerii. Astus ametist ra juunis 1824. a. kui praost ja konsistooriumi assessor, ja suri 28. juulil samal aastal. Maetud on ta Paide reopalu surnuaeda 12. aug. 1824. a. Oli siin petajaks 57 aastat.
Õp. C. G. Hammerbeck. 1825 – 1866.
C a r l G o t t h a r d H a m m e r b e c k, s ndinud Paides 3. aug. 1800. a., ppis Tartu likoolis usuteadust 1820 M 1823. a., ordineeriti Tallinna Toomkirikus Paide-Anna petajaks 15. nov. 1825. a. ja sama aasta 9. dets. Jnnistati ametisse. 1849. a. sai ta kuldristi hoolsa teenistuse eest. 1853 M1856. a. sja mlestuseks sai ta vask jutlustaja risti Vladimiri paelaga ja medali Andrease paelaga. 6. juunil 1866. a. sai ta kantslis halvatuse ja astus teenistusest ra tervislikel phjusil juulis 1866. a. Suri 1870. a. Viljandis 70 a. vanuses, on maetud Reopalu surnuaeda. Oli siin petajaks 41 aastat. E n g e l b r e h t C a r l C o n s t a n t i n T i e s e n h a u s e n, s ndinud 22. sept. 1835. a., ppis 1846 M 1854. a. Tallinna Toomkoolis. Sja puhul astus ta sjave teenistusse 1854. a. Lahkudes sealt astus ta 1858. a. jaanuaris likooli f sika-matemaatika fakulteeti, see aga ei rahuldanud teda, mille tttu ta astus 1859. a. usuteaduse fakulteeti, mille lpetas 1863. a. Prooviaastat pidas ta jakobi petaja Valtheri juures. 17. sept. 1866. a. valiti ta Paide-Anna petajaks, ametisse nnistati 6. nov. samal aastal kindr.-superint. SchultzRi poolt. Suri 1886. a., on maetud Reopalu surnuaeda. Oli siin petajaks 19 aastat.
Õp. E. V. Tiesenhausen. Õp. C. F. Rall. 1866 – 1886. 1886 – 1924.
C a r l F r i e d r i c h J o h a n n R a l l, s ndinud Tallinnas 25. nov. 1859. a., ppis tartus usuteadust 1879 M 1886., ordineeriti Tallinna Toomkirikus 15. juulil 1886. a., valiti Paide-Anna petajaks 10. okt. 1886. a. ja sama aasta 14. dets nnistati ametisse kindr.-uperint. Dr. V. SchultzRi poolt Jrva praosti, Koeru petaja HoffmannRi ja ambla petaja Kn pferRi assisteerimisel. Oli Jrva praostiks 1903. M 1920. aastani. Suri 1. mrtsil 1924. a. 64 aasta vanuses. Maetud on ta Reopalu surnuaiale. Oli siin petajaks 38. a. G e r h a r d P r l i. s ndinud koolipetaja pojana 14. dets. 1889. a. Kavastu vallas, ppinud Kavastu algkoolis, hiljem H. TreffnerRi ja Aleksandri g mnaasiumis Tartus 1907 M 1912. a. Ilmasja aegu kutsuti ta sjaveteenistusse, kus lpetas 1. dets. 1916. a. Odessa sjakooli; hiljem vttis ta osa Ilmasjast lipnikuna ja Eesti Vabadussjast leitnandina. Tartu likooli usuteaduskonna on ta lpetanud 1923. a.
kevadel, ordineeritud 12. okt. 1924. a., prooviaasta pidas Tartu Pauluse kog. petaja HabichtRi juures, Paide koguduse peale valiti ta 1. veebr. 1925. a., sama kuu 27. peval kinnitas Konsistoorium tema Paide ja Anna koguduse petajaks. Ametisse nnistati ta 14. veebr. 1926. a. E. E. L. K. piiskop Jakob KukkRe poolt, Jrva praost Peetri p. Chr. BeermannRi, T ri p. P. KuusikRu ja J.-Jaani p. A. RosensteinRi assisteerimisel. 1927. a. alates on ta Paide linna volinikuks ja 1930. a. linnapeaks. 1. oktoobrist 1935. a. on ta Jrva praostiks. Teenete eest on talle annetatud Soome Valge-Roosi r tli ordu 2-kl. aumrk.
Õp. G. Pärli. 1925-st aastast alates.
______
Paide koguduse köstrid.
Millal Paides esimene kster ametisse seati, ei ole teada, nhtavasti s ndis see rootsi valitsuse lpul, sest Phja sja aegu oli kster ametis, ta lahkus peale suurt katku; peale selle ei olnud kstrit mitu aastat. 1739. a. peale, kus petaja hakkas ka
Annas jutlustamas kima, on kster jrjekindlalt ametis. Kuni 1736. a. ei olnud kirikus orelit, siis nuti kstrilt head laulu hlt, et koguduse laulu juhtida; temal tuli ka koolipetaja ametit pidada. Mned kstrid tegid ka ksitd krvalametina. Hiljem, kui kiriku orel ehitati, olid ametis organistid, kellelt peale orelimngu ka laulmist nuti nii eesti kui saksa keeles. 1869. a. hendati kstri ja organisti amet. Kstrid nii ka kster-organistid valis ja kinnitas ametisse kirikuvalitsus petaja ettepanekul. Teadaolevad köstrid: Johann Adamson (1739. a.), Adam Kolga (1744. a.), John (1768. a.), Joh. Christ. Vieckmann 1769 M 1772. a., Joh. Ludvig Veck 1772 M 1791. a., Carl Vilhelm B chner 1792 M 1798. a., Nicolaus Melchior Altdorff 1798 M 1816. a., Andreas Johanson 1816 M 1817. a., Kristjan Friedrich Koltrian 1817 M 1827. a., Otto Peterson 1827 M 1840. a., Jacob Peterson 1840 M 1860. a., Vilhelm Duglas 1860 M 1869. a.
Köster-organistid: Aleksander Kappel 1869 M 1894. a., Martin Kraut 1894 M 1918. a., Jaan Steinberg 1918 M 1925. a., Valter Peerna (ajutine kohusetitja) 1925 M 1928. a.
Köster-organist N. Sihvart 1928-st aastast alates.
Nikolai Sihvart, praegune kster-organist, s ndinud vallakirjutaja pojana 25. juulil 1904. a. Salla vallas Virumaal, lpetanud Rakvere reaalg mnaasiumi 1923. a. ja
sjakooli aspirantide kursused 1927. a. lipniku aukraadiga. Kstri kutsele on ta ennast ette valmistanud Kadrina koguduse petaja ja kstri juures ja kstri kutseeksami iendanud konsistooriumi juures 22. nov. 1928. a. Paide koguduse kster-organistiks on ta valitud koguduse tiskogu poolt 25. nov. 1928. a. ja ametisse nnistatud 22. mail 1929. a. Jrva praosti Peetri koguduse petaja Chr. BeermannRi poolt. 1934. a. peale on ta Paide linna volinikuks. Organistid: Franciscus Venceslaus Pitasch, linna saksa algkooli petaja, oli esimeseks organistiks alates 1786. a., G. F. Vittig, advokaat 1795. a., Thal, orelimeister 1848. a., Aleksander Hesse 1848 M 1856. a., Aleksander Kappel 1857 M 1869. a. ______
Kiriku laulukoor.
Aastaid tagasi ei olnud kogudusel oma laulukoori, siis kisid kirikus jumalateenistusi kaunistamas koorilauludega teiste organisatsioonide laulukoorid. Harva sai kirikus koorilaulu kuulda. Eesti Vabariigi algaastail tehti katseid kirikukoori asutamisega, mis aga kuigi suuri tagajrgi ei andnud. Praegusele kiriku koorile pandi alus 28. jaanuaril 1931. a. kster-organist N. SihvartRi poolt; samal peval peeti ka esimene lauluharjutus, millest 20 laulja mber osa vttis. Viieaastase tegevuse jrele on kooriliikmete arv kasvanud kahekordseks, tustes 40-le. Aastate jooksul on koor sagedasti esinenud kirikus. Ta on olnud kandvamaks juks koguduse poolt korraldatud kolmel vaimulikul laulupeval ja real kontsertidel. Koor ei piirdu mitte ksi kirikus esinemisega, vaid ka vljaspool. Ta on osa vtnud kahest viimasest ldlaulupeost, maakondlikust laulupeost ja naaberkoguduste poolt korraldatud laulupevadest. Praegu ttab koor edukalt oma asutaja kster-organist N. SihvartRi juhatusel.
Paide kirikukoor 1936. a.
Õpetaja ülalpidamisest.
Jpetaja lalpidamise kord ja koguduse kohustused selleks on prit rootsi ajast, osalt ka enne seda, mis kestis kuni vene aja lpuni, s. o. 1919. a. Seda sajandeid kestnud maksude muutmatust phjustasid sellekohased kirikuseadused, sest rootsi- nii ka hiljem veneaegse kirikuseaduse jrele vis petaja kasuks vetavaid makse ja muid kohustusi vhendada vi kaotada seaduseandlisel teel keisri kinnitusel. Vanemad teated petaja sissetulekute kohta on silinud 17. sajandi lpust, ja need olid: a) raha tasu; b) ametitalituste pealt vetav maks; d) naturaalkohustused; e) tulud maadest. Rahas sai petaja 50 riigitaalrit, sellest maksid Paide kodanikud 24 rt. Ja mis (Mo) 26 rt. Veneaegsetes kirjades ei leidu enam teateid misa osa tasumisest, aga Paide linn maksis oma osa jrjekindlalt edasi. mberarvestatult vene hbe raha peale oli see summa 1866. a. 5 rbl. 48 kop. Et sellest ajast kadus tiesti prii-inimeste torjus kiriku misa kasuks, mis puudutas linnas 25 M 30 inimest, siis suurendas linn oma osa 100 rubla peale aastas, mida makseti kuni 1919. a. Rahas sai petaja veel linnas asuvate kiriku obroki kruntide pealt saadava maksu. Alates 1756. a. sai petaja iga julu, lihavtte ja nelip hi esimesel p hal, uueaasta- ja mihklipeval koti ja astjate korjandused kirikus tervelt enesele. See pruuk kadus hes korjamise kotiga 19. sajandi lpul. Maksud ametitalituste pealt olid: ristimise eest vike viljamaks, matmise eest peremees vi perenaine 1 riigitaaler, sulane, t druk ja prii-inimene * rt.; lapse eest anti vike viljamaks. Noorerahva konfirmatsiooni eest enne armulauale minekut M 1 vakk kva vilja; kuulutuse ja laulatuse eest 2 taalrit; matuse kne ja jutluse eest M 1 M 4 rt. Need maksu normid olid mratud talupoegade jaoks, kuna misnike ja b rgerite jaoks need olid palju krgemad, suuremalt jaolt aga vabatahtlikud. Need maksu normid kestsid kuni 1919. a., tegid aga lbi mitmed muudatused rahas steemide alusel. Osalt neid muudeti ja tiendati. 1739. a. olid leeri maksud: poisi pealt 1 vakk kva vilja ja 1 koorem puid, t druku pealt 1 paar sukki ja 1 v. 1756. a. peale hakati ka leerit druku pealt vtma koorem puid ja 1856. aastast peale iga leerilapselt veel lisaks eestpalve eest 4 kop. ja pihti eest 1 kop. Samal ajal kihluste juures peigmees maksis 20 kop., 1 vakk kaeru ja koorem puid; pruut M 1 paar sukki ja 1 v. 1866. a. kaotati leeri ja laulatuse puud natuuras ja hakati rahas tasuma. Naturaalmaksud ametitalituste pealt kaotati 20. sajandi algusel, mindi le rahamaksule. Jpetaja sissetulekute hulka kuulus ka vrlaste ristimise tasu, mis oli ligi k mme korda krgem harilikust normist. Naturaalkohustused on prit rootsi ajast, nende jrele sai petaja iga aasta: Mo misalt 4 t ndrit rukkeid ja 4 t. otri *), M ndi misalt 1. t nder rukkeid ja 1 t. otri. Talupoegadelt: he adramaa pealt 4 k limitti rukkeid, 4 k l. otri, 4 k l. kaeru ja 4 kana, peale selle iga talu pealt 1 nael linu. Paide ja Hanik la veski andsid kumbki 1 t nder rukkeid vi otri. 1756. a. peale andis Paide veski 2 vakka vilja. 18. sajandi algul tuli talupoegadele veel lisaks iga talu pealt 1 koorem puid ja ks loogatis heinu. Need normid kestsid kuni Eesti Vabariigi algaastateni. 1900. a. peale hakkasid misad oma naturaalmakse tasuma rahas, nendele jrgnesid hiljem ka mned talupojad. Tulud maadest olid kahesugused: kirikumisa maadest ja kirikutalude maadest. ______*) t nder = 3 vakka = 9 k limitti, 1 k limit = 12 toopi.
17. sajandi lpul oli petajal kasutada pldu 21 t ndrimaad ja heinamaad ks koppel, kust 40 M 60 saadu heinu saadi. 18. sajandi esimesel poolel saadi aga palju maid juurde, nii et petajal oli 19. sajandi algul pldu 51 t ndrimaad; sama sajandi keskpaigas, kui kirikumaad esmakordselt mdeti, oli petajal kasutada pldu 24 tiinu ja heinamaad 20 tiinu. Jpetaja pllu ja heinat tegid vanasti priiinimesed ja kirikumisa talupojad. Priiinimesteks konsistooriumi seletuse jrele arvati kik talupojad, kes ei olnud peremehed, ja sulaste naised, vljaarvatud misade alalised teenijad ja sulaste naised. Sellel alusel loeti ka linnas priiinimesteks kik talupojad, kes ei olnud b rgeri juures kindlas teenistuses. Neid kogus terve koguduse peale 80 M 100 inimest. Kik nemad pidid 3 peva aastas kirikumisa td tegema, nimelt: 1 pev heinategemise, 1 pev rukkilikuse ja 1 pev suvivilja korjamise aegu. Ka Anna koguduse liikmed tegid Paides tpevi. Seal ei olnud priiinimestel teoorjust, vaid iga talu tegi aastas 2 hobuse- ja 2 jalatpeva; et aga kirikumisa pllud seal vikesed olid, ji tjudu jrele, ja seda kasutati Paides, nimelt kahe hobuse- ja kahe jalatpeva asemel kaks hobusetpeva aastas. Millal priiinimeste teoorjus algas, ei ole teada, aga 1739. a. oli see juba olemas ja lppes tiesti 1863. a. Krtsid tegid 3 tpeva aastas; neid oli 18 sajandi algul kaks: Sillaotsa ja Hanik la, 1850. a. tuli juurde K kita. Teoorjuse kadumisega hakkas petaja maid vlja rentima. Eelpool toodust neme, et petajal oli vanasti laialdane pllumajanduslik tegevus. Seal pidi ka olema vastav inventar ja kari. Inventari kohta puuduvad teated, aga karja kohta leiame hest 1863. a. aruandest, et kirikumisa majapidamises oli: 3 hobust, 1 pull, 6 thrga, 7 l psilehma, 9 mullikat ja vasikat, 10 lammast ja 4 le kuue kuu vanust siga. Kirikumaade mberkorraldamise aegu 1750. a. mber asutati PPrnuvljaleP 3 kirikutalu, kus iga talu eest tuli tema pidajal 3 peva ndalas kirikumisale td teha. 1805. a. sisseseatud vakuraamatu jrele olid need neljapeva kohad, s. o. tuli igal talul ndalas neli peva td teha kirikumisale, aga kiksuguste lisapevadega palju rohkem. Igal talul tuli teha aastas: 200 hobusepeva, (suvel 88 ja talvel 112) ja 141 jalapeva (suvel 139 ja talvel 2), kokku 341 peva. Peale eelthendatud pevade kisid ka priiinimesed, s. o. popsid ja sulaste naised, pevi tegemas, paarisrahvad 38 peva ja sulaste naised 17 peva aastas. Peale tpevade tuli aastas 6 naela linu ja 20 naela takku lngaks kedrata. Peale lalthendatud pevade andis iga talu viljapeksmise ajaks 3 korda ndalas he mehe ja he vaimu (t druku), kas hobusega vi ilma, nii kuidas nudmine oli. Maad oli igal talul napilt 6 tiinu ja vastav osa heinamaad (12 tiinu); karjamaad taludel ei olnud, kasutati linna karjamaad. Et k la oli vike ja kik peremehed olid vennad, kuulus k la politsei- ja kohtukorras Mo misa alla. K las oli oma kivist magasiait. Jpetaja, osalt ka kiriku poolt anti igale talule raudvaraks: 1 hobune ja 1 paar hrgi vi 2 hobust *) rakmetega, 3 t ndrit otri, 2 t. kaeru, 2 vankrit, 2 ket, 2 sahka, 2 kirvest, 2 vikatit, 4 sirpi, 2 labidat, 2 rege, 2 hangu, 2 harki, 4 kotti ja 2 kit. Teoorjuse kadumisega hakkas petaja alates 1867. a. talusid rentima. Alguses renditi talud vlja hes loomadega ja raudvaraga, hiljem aga ilma. Rendileandja poolt anti 37 hobuse-t p e v a Eivere misast. Eluhooned ehitati ja hoiti korras koguduse poolt. ______*) 1760. a. maksis mra hobune 7 M 8 rubla.
Et levaadet saada petaja tasust, olgu siia juurde lisatud tasusaaja enese aruanne 1903. aastast: Rahas: Paide linnalt 100 rbl., Kirikukassast 2 krundi raha 1 rbl. 71 k., Krundimaksu (obrok) 64 P - 165. r. 71 k. Ametitalituste pealt: (10 aasta keskmine) 573 r. M Naturaalkohustustest: 15 t ndrit 2 vakka rukkeid 4 r. 20 k. M 67 rbl. M k. 14 P 1 k limit otri 3 r. k. M 42 P M P, 9 P 1 P kaeru 2 r. 50 k. M 22 P M P, 106 leisik. (53 p.) heinu M r. 10 k. M 10 P 60 P, 53 kana M 15 k. M 7 P 95 P, 53 naela linu M 8 k. M 4 P 24 P, 51 koormat puid 1 r. 50 k. M 76 P 50 P, 230 r. 29 k. Tulud maadest: Renti kirikumisa maadest 801 r. M k. P P P taludest 324 r. M k. 1.125 r. M k. Kokku 2.094 r. M k.
______
Köstri ülalpidamisest.
Esimesed teated kstri sissetulekute kohta on 1739. a., nende jrele sai kster natuuras rukkeid ja otri Mo misast kumbagit 2 vakka, M ndi misast 1 vakk ja Prma misast * vakka; ka linnakodanikud andsid vabatahtlikult natuke vilja, kuna ennemalt olevat nad maksnud 6 taalrit. Talupoegadelt sai kster igalt peremehelt 1 k limit kva vilja ja 1 nuust linu. Rahas sai ta ristimise eest talupoegadelt 2 kopikat, sakstelt 10 kop., matmise eest 5 ja 10 kop. tiskasvanute pealt ja laste pealt pool sellest normist, leerilapse pealt 1 k limit vilja, laulatuse pealt 5 kop. ja 1 paar kindaid, 1806. a. peale ka 1 paar sukapaelu. Korjanduskotist sai ta iga p hapev 2 kop., ja kui oli 2 jutlust hel peval, siis 4 kop.; kolm korda aastas sai ta kotikorjanduse tervelt enesele. Saksad andsid mned kopikad vabatahtlikult armulauale kirjutamise juures. Naturaalmaksud ametitalituste pealt kadusid 19. sajandi lpul, mindi raha peale le. 1836. a. peale sai kster kahe krundi obroki maksu, mis tema maast oli ra m dud, ja 1850. a. peale sai ta linnavalitsuselt kstri maast lbikaevatud kraavi eest 60 kopikat. 1744. a. peale sai kster jlle linnavalitsuselt 6 taalrit, ja kui ta koolipetaja ametit ka pidas, siis veel 8 taalrit. 1866. a. kstri rahaline tasu linna kest tegi vlja 3 rbl. 20 kop. hbedas. Seda suurendati mitmel korral ja 1869. a. lisandus veel organistipalk, nii et vene aja lpul sai ta rahalist tasu 100 rbl. mber. Samal ajal oli temal kasutada pldu 1* tiinu ja heinamaad 11 tiinu.
______
Mõnda koguduse majapidamisest.
Kiriku jooksvate kulude katteks saadi vanasti sissetulekuid; korjanduskotist kirikus, trahvi-, surnuraami- ja kellarahadest; hiljem sai kirikukassa ka ristimise, laulatuse ja matmise rahadest osa, Kuigi need sissetulekud olid kaunis viksed, juti siiski ka tagavara kapitali koguda, nii kui seda ngime uue kivikiriku ehitamise juures. 19. sajandi teisest poolest rahva jukuse ja kultuurilise tasapinna tusmisega laienes ja arenes ka koguduse tegevus suuresti. Igasuguste eri lesannete jaoks seati sisse erikassad, mis hea eduga ttasid. Raha nendesse kassadesse saadi vabatahtlikkudest annetustest, kingitustest, kirikukorjandustest j. m. Neid oli le kahek mne; oma tegevuse lpetasid nad 1920. aastal. Mitmed nendest ttasid hea eduga. Eriti viks siin nimetada 1840. a. p. HammerbeckRi poolt asutatud koguduste vaestekassat. Selle kassa abil abistati vaeseid lahtise hoolekande alusel kuni 1903. a. Sel aastal ehitati koguduse majja kaks katusealust kambrit ja seati sisse koguduse vaestemaja, mille tarvis ka tarviline inventar muretseti. Kogudus pidas vaestemaja iseseisvalt lal kuni 1921. a., kus hoolealused, arvult 19, Jrva maakonna valitsusele le anti. Sellest ajast abistab kogudus vaeseid jlle lahtise hoolekande alusel. Kassade reservid hoiti Eestimaa misnikkude krediitkassa 5% maaobligatsioonides, raha aga riigi ja linna hoiukassas. Eesti maareformi seaduse teostamisega kaotasid lalthendatud obligatsioonid oma vrtuse, riigi hoiukassad evakueeriti Venemaale, selleprast kogudus kaotas erikassade arvel kaunis suuri summe.
ksikud kassad kaotasid alljrgnevalt: Obligatsioonides. Rahas. petajate leskede ja vaeslaste kassa 2.400 rbl. 231 rbl. kstri P P P 600 P 126 P vaestekassa 1.000 P 97 P kiriku ehitamise kassa - P 485 P P remondi kassa 400 P 154 P raudtee kaitseaia kassa 200 P 75 P petaja kasutada olev kassa 700 P 72 P oreli kassa 700 P 90 P Sillaotsa surnuaia kassa 400 P 437 P Kokku: 6.400 rbl. 1.767 rbl.
Seega oli koguduse ldkaotus 8.167 rubla. Kui vtta 1 rbl. 2 krooni, saame mmarguselt 16.000 krooni ehk 1.600.000 senti. Osa raha, mis linna hoiukassas hoiti, langes k ll vrtuses, aga saadi ikkagi hiljem ktte. Kiriku valitsemisel olid veel mitmed sihtkapitalid, enamikus matmispaikade korrashoidmiseks. Need kapitalid seisid puutumata, kuna protsendid kasutati mratud otstarbeks. Neid kapitale oli kogu summas 6000 rubla, mis maaobligatsioonides hoiti, mille tttu nad kaotasid oma vrtuse.
______
Koguduse juhtimisest.
Rootsi ajast koguduse juhtimise kohta teateid ei ole. 1715. a. moodustatud juhatuses anti lemeestseisja koht selleaegse Mo misa valdaja kapten Grave ktte, kuigi linn selle koha peale pretendeeris; linna poolt mrati juhatusse kaks esindajat. Hiljem kuni vene valitsuse lpuni vtsid konvendist osa Mo, M ndi, Prma ja Eivere misa valdajad, kaks Paide linna esindajat ja kohalik petaja kirjatoimetajana. Talupojad koguduse juhtimisest osa ei vtnud. Kuni 1854. a. oli lemeestseisja koht Mo misa omaniku kes, sealt peale aga valis konvent lemeestseisja oma liikmete hulgast 3 aasta peale, harilikult Mo misa rentnikest, kui need misniku seisusest olid. Alates 1715. a. olid lemeestseisja kohal: Kap. Grave, par. Adam Friedrich Stackelberg, par. Voldemar Stackelberg, major par. Berend Reinhold Stackelberg, par. Gustav Reinhold Stackelberg, par. Jakob Stackelberg, par. C. G. Pilar v. Pilchau, v. Staal M ndist, par. Stackelberg Ralt, par. G. Toll Vodjalt, V. v. Renteln Prmast, par. Stackelberg Eiverest ja 1911 M 1918. a. par. Stackelberg Palust, kes oligi viimane lemeestseisja.
Paide kiriku nõukogu. I rida, istuvad (vasakult): pr. R. Aadoni, esimees M.Ulk, õp. G. Pärli, pr. A. Korn, J.Lugus, pr. E. Indermitte, abiesimees O. Simson. II rida, seisavad: J. Tõnisson, J. Leithammel, V. Indermitte, O. Raudmets, kirjatoimetaja, köst. Org. N. Sihvart, laekahoidja J. Eelnurme. III rida: J. Nurmik, juhatuse liige P. Older, A. Sion, A.Gerber, J. Lillimägi, K. Liiv (puudub O. Sion).
Eesti omariikluse loomisega sai ka koguduse elu juhtimine 1919. a. phjalikult mber korraldatud, see lks peakoosoleku, nukogu ja juhatuse ktte. Peakoosolekust olid igustatud osa vtma kik tisealised koguduse liikmed, kes oma kohustused koguduse vastu korralikult olid titnud. Harilikest peakoosolekuist vtsid aga koguduse liikmed vga loiult osa, 8 M 10 %, kuna petaja ja kstri valimise koosolekuist veti elavalt osa.
Esimene asutav peakoosolek peeti 13. juulil 1919. a., kus valiti 20 liikmeline nukogu; 1921. a. vhendati seda arvu 18 peale. Kuna petaja ja kster on phikirja jrele automaatselt nukogu liikmed, on nukogu liikmete ldarv 20. 5. augustil 1919. a. pidas nukogu oma esimese koosoleku, kus esimeseks nukogu ja juhatuse esimeheks valiti August Tobro. Teisteks juhatuse liikmeteks valiti A. Freimuth abiesimeheks, A. Mtlik kirjatoimetajaks, J. Mamberg laekahoidjaks, J. Lugus ja prl. L. Altpere ametita liikmeiks. 19. aug. 1919. a. vttis juhatus endiselt konvendilt le koguduse varanduse ja asjaajamise. Algaastail oli nukogu ja juhatuse koosseis vga muutlik, oli katsetamise aeg. Hiljem aga kujunesid vlja teovimsad nukogu- ja juhatuse liikmed, keda korduvalt vljalangemise puhul tagasi valiti. Praegune nukogu valiti 16. juunil 1935. a. uute phimruste alusel viie aasta peale jrgmises koosseisus (klambrites - mis ajast nukogus): Johannes Tnisson (1921. a.) Johannes Leithammel (1931. a.) Johannes Nurmik (Neumann 1921. a.) Oskar Simson (1930. a.) Paul Older (1924. a.) Otto Raudmets (1927. a.) August Gerber (1921. a.) Jaak Lugus (1919. a.) Kustas Liiv (1929. a.) Amalie Korn (1931. a.) Otto Sion (1932. a.) Voldemar Indermitte (1925. a.) Mrt Ulk (1922. a.) Johan Lillimgi (1925. a.) Elfriede Indermitte (1931. a.) Regina Aadoni (Anderfeld 1930. a.) Jaan Eelnurme (Ehrenvert 1920. a.) Anton Sion (1927. a.) 1 Kuni 1935. a. uuendati iga aasta /3 nukogust, selle tttu tuli ka iga aasta juhatus mber valida. 1935. a. maksmapandud phimruste jrele valitakse juhatus 5 aasta peale.
Paide koguduse juhatus. Istuvad (vasakult): abiesimees O. Simson, õp. G. Pärli, esimees M. Ulk Seisavad: P. Older, kirjatoimetaja köst.-org. N. Sihvart, laekahoidja J. Eelnurme.
21. juulil 1935. a. valis nukogu 5 a. peale praeguse, jrjekordselt 18-da, juhatuse: 1) Mrt Ulk esimeheks. 2) Oskar Simson abiesimeheks, kster-org. Nikolai Sihvart kirjatoimetajaks, 4) Jaan Eelnurme laekahoidjaks ja 5) Paul Older. Jpetaja kuulub phimruste jrele juhatuse koosseisu. Alates 1919. a. on nukogu, htlasi ka juhatuse esimeesteks olnud: August Tobro, Jaak Lugus, Johannes Adamson, August Gerber, Rudolf Lepp, Johannes Indermitte, August Roosileht ja Mrt Ulk. ______
Haridus- ja kooliolud Paide koguduses.
Kui kaugele rootsi valitsuse ajal Paide koguduse koolide sisseseadmisega juti, ei ole teada. Phja sda hvitas suure osa rahvast, purustas kiriku ja kooli. Kulus aastak mneid, enne kui koolide asutamisega jlle algust tehti. Rootsi aja prandusena muuseas ji meil maksma rootsi kirikuseadus. Selle seaduse kohaselt pidid petaja ja kster iga p hapev kirikus pool tundi enne peateenistuse algust rahvale petama katekismust ja lugemist. See toimus nii, et petaja altari juures petas vanematele inimestele katekismust, ja kster tagakirikus M noorematele lugemist. Kes oli lugemise selgeks ppinud, hakkas kodus teisi petama. Lugemise petamine kirikus kestis kuni 18. sajandi lpuni, katekismuse petamine aga kuni 1830. aastani. Igakordse kirikukatsumise aegu katsuti ka kogudust kirikus katekismuse ja lugemise oskuses. Sellekujulisi kirikukatsumisi oli 1715., 1751., 1784., 1800. ja 1817. a. Nende katsumiste tulemustest saame levaate rahva selleaegse hariduse tasapinnast. 1715. a. katsuti ainult katekismuses, sest pika sja tagajrjel noortest oskasid lugeda mned ksikud. Katekismuses olid teadlikud ainult vanemad inimesed, kuna aga noortel sellest aimugi ei olnud. Ei olnud ka terves koguduses hes Paidega mitte hte kooli, k ll aga tohutu palju krtse. 1736. a. leeripilastest hed lugesid, teised veerisid thti. 1751. a. oli asi palju edenenud, katsumise tulemused olid: vanad kui ka noored oskasidlugemist rahuldavalt, k simustele vastasid nrgalt, aga s gavamates usuk simustes, vljaarvatud mned arukamad, olid nad Pkui surnudP. 1784. ja 1800. a. oli hinnang: nii vanad kui ka noored mitte ksi ei loe hsti, vaid omavad ka kaunis head teadmised usulistes tdedes ning vastavad ettepandud k simustele agaralt. 1817. a. oli edu veel suurem. Kindral-kuberner Brovne soovitusel hakati 1786. a. esmakordselt ka vljaspoolt kooli korraldamisele rhku panema. Samal aastal 16. apr. peeti Vtsal Jrva maakonna konvent, kus otsustati talurahva kooliolude parandamisele asuda. Selle konvendi otsuste phjal tegi 17. aug. samal aastal Paide kiriku konvent jrgmised otsused: a) Seniolevatele Valgma ja Seinapalu koolidele, kui tarvis on, ks veel lisaks avada; b) Eivere piirirsed lapsed saata Eivere misa kooli; c) M ndi lapsed M Kirila kooli; d) Prma lapsed M Vtsa kooli ja e) Paide linna lapsed M kstri kooli. Kes kodus oma lapsi, teenijaid vi hoolealuseid ei saa vi ei taha petada, peab neid lalthendatud kooli saatma mardist lihavtteni. Sellega lahendati kooli k simus paberil vga lihtsalt ja otstarbekohaselt, tegelikult aga ji koolikohustus endist viisi kodupetuse juurde. Valgma ja Seinapalu kool, mis vga primitiivsed olid, lpetasid mni aasta hiljem tegevuse, ja teised koolid olid kaugel.
1832. a. maksmapandud uue kirikuseaduse ja teiste valitsuse korralduste mjutusel hakkas ka lemkirikuvalitsus rohkem rhku panema kooliolude parandamisele. 1836. a. konsistooriumi poolt antud juhtnride phjal Paide kiriku konvent, et noori lugema petada ja leerile ette valmistada, pani maksma mitmed mrused. Nende mrustega tehti kodupetus sunduslikuks, hiljemalt 13-ks eluaastaks pidid kik lapsed lugeda oskama ja 5 peat kki peast teadma. Kui seda lastevanemad ise ei suutnud teha, pidid nad vtma laste loetaja koju omal kulul. Kui laps 13-ks eluaastaks ei saanud lugemist selgeks, siis pidid vanemad andma tema Mo paranduskooli, kuni lugemine selgeks sai ja 5 peat kki kes oli. Tasuks koolmeistrile petamise eest tuli anda 1 k limit rukkeid. Kui siis veel keegi lugeda oskamata leeri tuli, anti tema prast leeri sunduslikult vanemate kulul kstri kooli 3-ks ndalaks. Vrm ndrid pidid kaks korda aastas oma piirkonna lbi kima ja lapsi nende teadmistes katsuma. Jpetaja kohuseks oli igasse k lla loetaja mrata. Mruste titmise jrelvalvajaks olid vastavad misaomanikud, kuna aruanded t tulemustest esitati petajale. Ka need mrused ei toonud midagi uut koolioludesse. Laste petus jeti vanemate hooleks, kuna koolide asutamisest ja lalpidamisest hoiti krvale. Kodupetus sammus aga eduteed. 1830 M 1836. a. leeri tulnud 350-st lapsest ei osanud lugeda 6 last, (2%) needki on olnud nrgamistuslikud. Selle tttu ei saanud ka kstri trahvi kool ldse tegutseda, k ll aga peeti p hapevakooli, kus noored kogunesid peale jumalateenistust kstri majja, mis kestis mardist lihavtteni. 1840. a. tegi Balti kubermangude kindral-kuberner v. Pahlen omalt poolt korraldused, et kodupetus ja p hapeva koolid tulevad jtta endiselt petaja jrelvalve alla, ja kus veel koolisid ei ole, tuleb asutada ja anda nad ka petaja jrelvalve alla. Et koolide asutamist ja korrashoidmist kellegile kohuseks ei tehtud, selleprast ei toonud ka need korraldused mingeid parandusi koolioludesse. Tuke talurahva kooliolude edenemisele andis 1856. a. maksmapandud PTalurahva seaduseP mnerealine kooliolusid ksitlev paragrahv: kogukonnad, kus le 300 elaniku, peavad omal kulul kooli ellu kutsuma ja lal pidama; kus aga elanikkude arv alla selle, peavad kogukonnad selleks hinema. Teatavasti misnikkude vastuseismisel hakkas see seadus maksma alles 10 aastat hiljem, sellega ka kooliolude korraldamine. 1864. a. vttis lemkoolikomisjon selle seaduse titmiseks vastu mningad otsused talurahva kooliolude korraldamiseks. Need olid: 1) misad, kes seda veel ei ole teinud, peavad andma koolimaja jaoks maad, ja talupojad peavad kohe maja peale ehitama ja kooli kima panema, 2) koolipetaja palk peab umbkaudu vrdne olema selleaegse tubli sulase palgaga, s. o. 80 rbl. hbedas; kui koolimaad seda normi vlja ei anna, tuleb puuduv osa kogukonnal juurde maksta, 3) tuleb thele panna, et popsikohad ka kooli lalpidamisest osa vtavad, 4) klbmata koolipetajad tulevad asendada uutega, 5) kooliskimine on sunduslik, 6) koolist puudumise vabandavateks phjusteks on haigus, vanemate suur vaesus ja kooli kaugus ja 7) kooli jrelvalve kuulub kirikupetajale, kooli revidentidele ja vrm ndritele. Need otsused pandi maksma Eestimaa r telkonna peamehe parun PahlenRi poolt 29. dets. 1864. a. Siit ieti said meie rahvakoolid oma alguse, sest selle mrusega tehti koolide asutamine sunduslikuks, neile anti kindel kord ja ppekava, kuna senini juhuslikult asutatud koolides petati ainult lugemist ja katekismust, heal juhul ka kirjutamist ja laulmist. Sellele esialgsele korraldusele andis 22. nov. 1867. a. lemkoolikomisjon lisaks elluviimise mruse. Selles 25-paragrahvilises mruses olid thtsamad punktid: kogukonnad, kus le 300 elaniku, peavad korraldama ja lal pidama kooli. Koolipetajalt nuti veerimise ja lugema petamisoskust, korralikku lugemist ja
loetud t ki seletamist, korralikku kirjutamist, katekismuse ja piiblilugude tundmist ja seletamist, arvutamise 4 tehet tis- ja murdarvudega, laulu petamist. Jppeained koolis olid: lugemine, kirjutamine, arvutamine, peastarvutamine, katekismus, piiblilood ja laulmine. Hstiarenenud lastele vis ka muid aineid petada. Iga laps pidi vhemalt 2 M 3 talvet koolis kima 10. ja 13. eluaasta vahel. Vabandamata puudunud pevade eest mrati 1 kop. hbedas trahvi he peva eest koolikassa heaks. Seati sisse koolirevident ja kihelkonna koolivalitsus. Kihelkonna koolirevidendi valis enese keskelt kirikukonvent. Kihelkonna koolikomisjon koosnes hest kiriku juhatuse liikmest, kooli revidendist ja kohalikust petajast. Eelpool mainitud eeskiri mningate tienduste ja muudatustega sai keisri otsusega 25. apr. 1875. a. Eestimaa ev. Luteriusu talurahva kooli seaduseks. Thtsamad tiendused temas olid: kooliaeg mrati kindlaks 3 aasta peale 15. okt. M 15. aprillini; lapsi, kes 3 aastaga ei suutnud omandada tarvilikke teadmisi, vis veel neljandaks aastaks kooli nuda; koolitulijad lapsed pidid lugemist oskama. Krgendati koolipetaja palka: kogukonnad kuni 500 elanikuni pidid maksma 100 rbl. ja le selle iga 100 elaniku pealt lisaks 10 rbl. Jppekava tiendati vene keelega, mis viie aasta jooksul pidi olema sisse seatud, ja maateadusega. Kool pidi olema lastele tiesti prii. Kogukonnad 300 M 1000 elanikkudega pidid vhemalt he kooli lal pidama. Peale maa pidi mis veel andma ka palgid maja ehitamiseks, kuna kogukond pidi juurde vedama ja les ehitama. Trahviraha krgendati 1 M 10 kopikani. Seati sisse veel maakonna koolikomisjon ja iga kooli juurde koolivanem. Kihelkonna koolikomisjon tiendati vallavanemaga. Koolid ise lksid siseministeeriumi alla. 1877. a. pani lemkoolikomisjon ringkirjaga maksma mruse koolivanemate kohustuste kohta. Sama ringkirja phjal pidid kooli lpetanud lapsed veel kordamis koolis kima, nimelt 1 pev ndalas kuni leerini. 1878. a. andis lemkoolikomisjon vlja 67 paragrahvilise kooliregulatiivi, mis 25. apr. 1875. a. kooliseaduse selgitamiseks ja tiendamiseks pidi olema. Selles anti juhtnre kooli korra, inventari, laste ja petajate kohustuste, ppeainete ksitlemise viisi, koolilaste karistamise korra, klbelise kasvatuse jm. le. 17. mail 1887. a. kinnitati keisri poolt PLisaseadused algkoolide valitsemise kohta Eesti-, Liivi- ja KuuramaalP. Selle lisaseadusega lksid rahvakoolid haridusministeeriumi alla, kohapeal aga rahvakoolide inspektori ja direktori alla, kes omakorda allusid Tartu pperingkonna kuraatorile. Viimane asutis muudeti hiljem, kuna kohapealne inspektori amet edasi kestis. Kooli komisjonid jid puutumata. lem- ja maakonnakoolikomisjonid kaotasid oma thtsuse, sest nende lesanded lksid tegelikult vene koolivalitsuse ktte; kihelkonnakooli komisjonid jid aga edasi ttama ja vene koolivalitsusel kestis nendega asjaajamine edasi. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keele asemel vene keel. Koolis kvendati vene keele ppimist, kuna viimasel, s. o. kolmandamal, ppeaastal sai vene keel ppekeeleks peale usupetuse ja kirikulaulu. Siit algas vaevalt jalad allasaanud eesti rahvakooli venestamine. ______
Õppeasutised.
Saades eelpooltoodust l hikese levaate haridus- ja kooliolude arenemisest, vaatleme siinkohal lhemalt Paide koguduse piirides asuvate ja Paide koguduse lalpidamise ja kontrolli alla kuuluvate koolide arenemiskiku.
Paide linna eesti kool on Paide koguduse laps. Sada aastat tagasi oli Paides saksa ollus enamuses, selleprast olid ka kik koolid saksa ppekeelega. Sel ajal oli Paides linna algkool poeglastele, kreiskool ja t tarlaste kool. E s i m e n e e e s t i p p e k e e l e g a k o o l asutati Paide p. HammerbeckRi korraldusel 1835. a. algul. Kool asus linna vaestemajas ja peeti selle juhatuse poolt lal. Kool ttas p. HammerbeckRi otsesel juhtimisel. Koolipetajaks oli rtsepmeister Georg Magnus Sch tze, kelle t tulemustega rahul oldi. 1836. a. kis koolis 13 poeglast ja 23 t tarlast, kokku 36 last. See kool tegutses viis aastat ja lpetas oma tegevuse 1839. a. 15 aastat hiljem asutati uus eesti kool, selle kohta kirjutab Paide koolide inspektor J. H. Tegeler oma aruandes 1858. a.: 1854. a. 1. nov. petaja Hammerbeck, kui kohapealne vaeste eest hoolitseja, avas piduliku aktusega k i h e l k o n n a - k o o l i l i n n a k o g u d u s e e e s t i l a s t e j a o k s. Kuni 1858. a. on seal saanud 31 last mlemast soost petust, poisid enne lunat ja t tarlapsed peale lunat. Jpetust anti ainult eesti keeles ja nimelt: usupetuses, lugemises, kirjutamises, arvutamises, laulmises ja ksits. 1858. a. lpul oli seal koolis 28 last, neist 10 poeglast ja 18 t tarlast. Kool asus vaestemajas; petajaks oli Anton Maltz, kelle abikaasa keskndalal ja laupeval petas ksitd. Jpetus oli maksuta, sest see oli prii vaeste kool. Katekismus ja uus testament, niisama ka tarviline kirjutuspaber tuli lastel kaasa tuua, muu oli kik vaestemaja poolt. Ka sellel koolil ei olnud pikka iga. 30. dets. 1861. a. linna vaestemaja komitee keelas ra kirikukooli pidamise vaestemajas, sest et vaestemaja konoom Anton Maltz, kes koolipetaja ametit pidas, kisti krvale oma otsekohestest kohustustest. Et teisi kooli lalpidamise vimalusi ei olnud, suleti kool 1862. a. algusest. Et lemkoolivalitsuse ja kirikuvalitsuse poolt koolide asutamise nudmised jrjest kvenesid, asutas linnavalitsus 1865. a. u u e k o o l i m l e m a s t s o o s t e e s t i n o o r s o o j a o k s. See oli Tartu koolivalitsuse kontrolli all, kuna kog. petajale kuulus ainult usupetuse andmine. Jpetust anti poeg- ja t tarlastele eraldi, ppemaksu veti 50 kop. lapse pealt pooles aastas. Kool asus linna vaestemajas Anton MaltzRi juhtimisel, 1866. a. oli koolis 9 poeg- ja 9 t tarlast, kokku 18 last. Linnale aga ei meeldinud kooli lalpidamine, ta andis mni aasta hiljem kooli le kirikuvalitsusele; kool lks sellega lemkoolikomisjoni alla. Kirikuvalitsuse ktte le minnes sai kool nimeks Paide kiriku vaestekool, hiljem aga Eesti kirikukool. Aja jooksul paisus pilaste arv koolis suureks, vaestemaja ruumid jid kitsaks, selleprast viidi tema 1883. a le ri korteri, esmalt R tli tn. UusRi majja (praegu Nr. 26), siis sama tnavale KullRi majja (praegu nr. 42), kus ta 1892. a. asus. Sel aastal oli pilaste arv koolis 52, nendest 31 poeglast ja 21 t tarlast. Palgati uus koolijuhataja, sest siiamaale petas koolis vaestemaja juhataja. Ka ksit petaja tuli palgata ametisse. Kool hakkas ttama ainult enne lunat aasta lbi. Kooli ppekavas oli: piiblilugu M 4 tundi ndalas, katekismust M 2 tundi, arvutamist M 4 tundi, maateadust M 2 tundi, vene keelt M 6 tundi, laulmist M 4 tundi, ilukirjutust M 2 tundi, igekirjutust M 2 tundi, ettelugemist M 2 tundi, ettejutustust M 1 tund, testamendi lugemist M 1 tund ja ksitd M 3 tundi, kokku 33 tundi ndalas; ksit tunnid peeti peale lunat k. 2 M 3. Koolis oli 2 jagu, igas jaos aastane kursus. Alul kool ttas linna kulul. Kirikuvalitsuse ktte le minnes hakkas linn abiraha maksma 30 rbl. aastas, ka kirikukassalt saadi toetust. Sellest oli aga kik vhe kooli lalpidamiseks. Prduti r telkonna poole palvega abiraha saamiseks, palve rahuldati, Eestimaa r telkonna maapev mras 1869. a. alates 50 rbl. iga-aastast abiraha. 1883. a. peale, kus ppejud tulid palgata, kooli ruumid rida ja korras hoida, tusid kulud mitmekordselt. Tuli jlle toetajate poole prduda palvega abiraha
suurendamiseks, mis ka tagajrjeta ei jnud. R telkonna maapev suurendas oma abiraha 150 rubla ja linnavalitsus 100 rubla peale. Seati sisse ka ppemaks 50 M 250 kop. lapse pealt aastas. Vaeste laste ppemaksu tasus vaestekassa. Kui 1887. a. kik rahvakoolid registreeriti vene koolivalitsuses, jeti see kool kui linnasasuv registreerimata, sellega ji tema esialgu rahvakoolide inspektorile teadmatuks. 7. veebr. 1890. a. tuli ootamata inspektorilt jrelprimine kooli hooldaja p. RallRi nimele, kus muuseas k siti: Kelle jrelvalve all on eesti kirikukool, kelle poolt lubatud avada, kes on petajaks, mis keeles ja missuguse programmi jrele petatakse koolis. Samasuguse jrelprimise sai ka linna koolikolleegium, kus muude hulgas k simus oli: Miks seda kooli kutsutakse PeestiP kooliks. Algas kirjavahetus, mis kestis 2 aastat. Vene koolivalitsuse 13. jaan. 1892. a. kirjaga tehti teatavaks, et endise kirikukooli peale tuleb vaadata kui linna algkooli peale, selleprast pannakse ette linna koolikolleegiumile M petaja Tnis AntRi asemele, kes vene keelt k llaldaselt ei valda, uus otsida ja ppekonna kuraatorile esitada kinnitamiseks. Kooli leandmise puhul linnale tasuti kassasolevast rahast nende vaesemate pilaste eest ppemaks, kes teistesse koolidesse astusid; lpposa M 58 rbl. 20 kop. M anti le lasteaiale. Kooli linna ktte leminekuga lpetas r telkond abiraha maksmise. Kool anti le jaanipevast 1892. aastal. Koolis olid ppejududeks: 1) A n t o n M a l t z M asutamisest kuni 1882. a., palka sai ta 100 rbl. aastas. 2) H a n s H r g, juhataja 1883 M 1884. a., sai aastas palka 160 rbl. 3) M a g n u s T o o m b e r g, juhatajaks 1885 M 1888. a. sai 150 rbl. palka aastas. 4) T n i s A n t, juhatajaks 1889 M 1892. a., sai 180 rbl. palka aastas. 5) pr. T n i s s o n, ksit petajaks 1883 M 1892. a., sai 20 rbl. palka aastas, andis 3 tundi ndalas. 1897. a. alustas petaja C. Rall uue eesti kooli asutamiseks eeltid. Selleks korraldas ta Paide koolikolleegiumi koosoleku, kus ta ise ka liikmeks oli. Sellest kolleegiumi protokollist 8. mrts. 1897. a. on nha, et Paides oli siis kolm kooli: 1) 3- klassiline linnakool poeglastele, 2) 2-kl. II jrgu t tarlastekool ja 3) igeusu kirikukool mlemast soost lastele. See viimane on nhtavasti sama kool, mis 1892. a. luteri-usu kirikult le veti. Need koolid olid kik maksulised, jrelikult vaesematele lastele mitte k llalt kttesaadavad. Selleprast leidis koolikolleegium tarvilise olevat vaesema rahvakihi jaoks uut maksuvaba kooli asutada. Et linnavalitsus selle asutamisest loobus, lubas p. Rall selle asutamise enese peale vtta. Nii saadeti tema poolt 5. mail 1897. a. Tallinna ringkonna koolide direktorile palve linna 1-kl. algkooli asutamiseks. See palve saadeti aga tagasi seletusega, et p. Rall vib isiklikult avada niisuguse kooli, mis aga allub vene koolivalitsusele, ilma et kohalikul koolikolleegiumil oleks sellega midagi tegemist. Tuli sellega nustuda. 28. juulil 1897. a. kinnitas Tallinna ringkonna koolide direktor P p e t a j a C. R a l lR i e r a 1 M k l . a l g k o o l i m l e m a s t s o o s t l a s t e j a o k s P. Kool algas tegevust 6. okt. 1897. a. Jppekursus oli kaheaastane, maksuvaba. Lapsi veti vastu 7-aastaselt alates. Jpperaamatuid vis tarvitada, mis vene koolivalitsuse poolt olid soovitatud. Koolipetajad pidid olema kutsega, neid kinnitas ametisse koolivalitsus. Kooli vastutavaks lalpidajaks oli p. C. Rall. Kool paigutati kstri maja phjapoolsesse otsa, kus senini oli loomatall, mis kooliruumiks mber ehitati. Lapsi tuli kooli esimesel aastal 21, teisel M 27 ja kolmandal M 37. Jppeained olid: usupetus M 6 tundi ndalas, vene keel M 6 t., arvutamine M 3 t., eesti keel M 3 t., ilukiri M 2 t. ja ksit M 2 t. Teisel ppeaastal tiendati kava 2 laulu- ja 2 joonistamise tunniga.
Kool algas tegevust t hja kassaga. Kige enne tulid ruumid korda seada, mis suurt kulu nudis (340 rbl.). Tuli muretseda inventari, ppeabinusid ja mndagi muud. Jppejud kahel esimesel aastal teenisid tasuta. Esimeste kulude katteks nuti tagasi 1892. a. kooli leandmise puhul lasteaiale antud 58 rbl. 20 kop. Linnapealt laenati 135 rbl. (1898. a. makseti tagasi). Paide jukamad kodanikud annetasid vabatahtlikult: rentmeister Brasche M 25 rbl., notar Gabler M 10 rbl., prl. Rinne M 15 rbl., prl. Hesse M 10 rbl., kaupmees H. Kull M 50 rbl., peale selle oli palju viksemaid annetusi. Vaestekassast saadi 30 rbl. ldiselt saadi esimesel aastal tulusid 369 rbl. Teisel, 1898. a. andis linn abiraha 100 rbl., linnapea G. Veber M 30 rbl., notar Gabler M 10 rbl., H. Kull M 50 rbl. jne. Kolmandal tegevusaastal saadi linnalt jlle 100 rbl. abiraha, ja et teised lahked annetajad tagasi tmbusid, tuli jukamate laste kest vikest ppemaksu vtta, kuigi petus pidi olema maksuvaba. Sellel aastal tuli ppejududele ka tasu maksta, mis kooli lalpidamise sellel kujul raskeks tegi. Jppejududeks esimesel ppeaastal (1897 M 1898. a.) olid: 1) O l g a M a r i a S t r a n d m a n n, s nd. Proffen, petas vene keelt, 2) prl. E l l i o n o r a von zur M h l e n - arvutamist, 3) pr. H e d v i g a von zur M h l e n - eesti keelt, 4) A n n a G u t m a n n - piiblilugu, 5) M a r t i n K r a u t - katekismust ja 6) J o h a n n T e i s, preester, usupetust igeusulistele. Eelpool nimetatud petajad kinnitati ametisse koolivalitsuse poolt, nad teenisid tasuta. Teisel ppeaastal (1898 M 1899) astusid esimesed kolm petajat ametist tagasi, nende asemele tulid 1) E l s b e t G r u b e, petas vene keelt, 2) M e t a G u t m a n n - arvutamist ja 3) M i n n a R a n d - eesti keelt. Neil kolmel ei olnud petaja kutset, aga koolide direktor kinnitas nemad siiski erakorraliselt heks aastaks ametisse. Uuteks petajateks olid veel: M a g d a J o h a n s o n - ilukirja ja joonestamise, M a r t i n K r a u t - laulmise, ja J a d v i g a M a u r a c h - vimlemise alal. Kolmandal aastal (1899 M 1900) olid petajad juba palgalised, need olid: A u g u s t S e p i n g ja M a r g o t S e i d e l b e r g. Et p. RallRil tema maksuvaba erakooliga kuigi hid tuleviku vljavaateid ei olnud, asus ta selle kooli mberkorraldamisele. Luba anti aga tiesti uue kooli asutamiseks, selleprast see kool lpetas kolmeaastase kestvuse jrele oma tegevuse 1900. a. kevadel. Kooli mberkorraldamise palve esitas seekord koguduse juhatus, paludes luba kooli levtmiseks ja mberkorraldamiseks. Palve lahutati. 7. sept. 1900. a. andis Riia pperingkonna koolide direktor luba Paide ev. lut.- usu kogudusele avada h e k s a k l a s s i l i s e l i n n a a l g k o o l i m l e m a s t s o o s t l a s t e j a o k s. Jppeaeg kestis koolis kolm aastat. Jpetajateks koolis visid olla ainult algkooli petaja kutseigusega isikud, keda kirikuvalitsuse ettepanekul koolivalitsus ametisse kinnitas. Koolil olid kik algkooli igused, ta ttas Riia pperingkonna linnakoolide programmi jrele. Kool alustas tegevust 8. sept. 1900. a., esmalt kstri majas, kust ta aga varsti le viidi koguduse majja Prnu tnavale. Esimesel ppeaastal oli koolis 25 poeglast ja 20 t tarlast, kokku 45 last. Hiljem laste arv kikus 50 ja 60 vahel. Esimesel tegevusaastal saadi linnalt abiraha 100 rbl., linnapea G. Veber kinkis 150 rbl., koolirahast saadi 175 rbl. Edaspidi kooli lalpidamise allikateks olid: linna abirahad, koolirahad, annetused ja kiriku korjandused. 1903 M 1909. a. linna abiraha oli 250 rbl.; 1910. a. alates linn suurendas abiraha 500 rubla peale; see vimaldas kooliraha rakaotamist. Ilmasja aegu vene raha kursi langusega linn suurendas vastavalt abiraha. 1908. a. prduti ka vene koolivalitsuse poole abiraha saamiseks, aga tagajrjeta.
Kooli edukamaks tks valmistas lasteaed lapsi koolile ette. Nii kui seda teisalt neme, keelati ra lasteaias lastele petuse andmine lugemises, kirjutamises ja arvutamises, aga et ettevalmistust koolile jtkata, palus kirikuvalitsus 1915. a. luba avada kooli juurde ettevalmistuse klass. Selles leidis koolivalitsus kooli phikirja muutmist ja soovitas asutada lasteaeda, mis aga juba olemas oli ja mille prast parajasti vitlust peeti. Sellega luhtus ettevalmistamise klassi avamine. Ilmasja ajal ttas kool normaalselt 60 M 65 pilasega. Vene 1907. a. revolutsiooni jrele ttas kool takistamatult edasi, hakati aga petama kiki ppeaineid eesti keeles ja vhendati vene keele tundide arvu. Enamlaste vimulolek 1917. a. lpul ja 1918. a. algul koolitd ei takistanud. Ka saksa okupatsiooni aegu kool ttas normaalselt veneaegsete ppe- ja tunnikavade jrele, kuid eesti keeles, kuna uue ppeainena kohustati petama saksa keelt. 1. juulist 1918. a. hendati kool saksa okupatsiooni vimude algatusel hes kigi teiste Paides kuni 1918. a. kevadeni tegutsenud algkoolidega hiseks linna algkooliks, mis sellisena tnaseni tegutseb. Kooli mbel ja ppevahendid anti le uuele koolile. Koolijuhatajad olid: 1) J a k o b K u u s k, 1900 M 1905. a., prit Saaremaalt, kihelkonnakooli haridusega, petaja kutseeksami iendanud Riia pperingkonna juures. Palka sai algul 300 rbl., hiljem 400 rbl. aastas. 2) P e e t e r L e n k, 1906 M 1910. a., s nd. 4. juunil 1883. a. Imavere vallas, lpetas pedagoogilised kursused Paide linnakooli juures. Palka sai 380 rbl. aastas. 3) J a k o b L u i k, 1910 M 1911. a. 4) R u d o l f K u r e l a u k, 1912 M 1914. a., s nd. 19. veebr 1881. a. Vrumaal, lpetas Vru linnakooli. Palka sai 360 rbl. aastas. 5) J r i S d o r, 1914 M 1918. a., s nd. 21. apr. 1889. a. Viljandi maakonnas, Ko vallas, Kulple taluomaniku pojana. Jppis Ko-Kirivere vallakoolis, Pilistvere kihelkonna ja Eesti Aleksandri koolis. Jpetaja kutse omandas Paide linnakooli juures pedagoogilistel kursustel 1910. a. kevadel. Enamlaste vimuloleku ajal oli tema PtagaotsitavateP nimekirjas, selleprast pidi ta ennast varjama, areteeriti aga siiski enamlaste poolt veebruari algul 1918. a. Vabaks sai tema sama kuu 24-a hommikul, kui enamlased lahkusid Tallinnast. Tema raoleku aegu detsembris 1917. a. ja jaanuaris ja veebruaris 1918. a. oli asetitjaks koolis V i l h e l m i n e T r e u f e l d t. 6) H e l e n e S i i b e r g oli 1911 M 1918. A. ksitpetajaks; ta sai palka 40 rbl. aastas.
Paide kirikukooli nime all tegutses veel PSaksa koolP. Selle kooli tegelikuks lalpidajaks oli Saksa Seltsi kohalik osakond, kuna kirikuvalitsus oli tema ametlikuks hooldajaks ja lalpidajaks. Vene koolivalitsuse loaga kool algas tegevust augusti kuul 1906. a. 1909. a. algusest muudeti tema II jrgu 4-klassiliseks kooliks (I M IV kl) kolme ettevalmistamise jaoga (A. B. C.), igal jaol ja klassil oli heaastane kursus; koolis olid lapsed mlemast soost. 1913. a. lpul pperingkonna valitsuse loaga suurendati kooli 3-e keskkooli klassi vrra t tarlaste jaoks (V M VII kl.), sellega muutus kooli kursus k mneaastaseks. Viimane klass td tegelikult ei saanud alustada. Jppekeeleks oli saksa keel; vene keeles petati vene ajalugu ja maateadust, ppeainete hulgas oli ka vene keel. lemates klassides tarvitati ppekeeleks rohkem vene keelt. Jppemaks oli 15 M 35 rbl. pooles aastas.
1914. a. lahtipuhkenud Ilmasda sai koolile saatuslikuks. Kik saksa seltsid suleti. Kooli hoolekogu, kui tidesaatev organ, oli Saksa Seltsi poolt valitud, teda ei lubatud enam koosolekuid pidada. Kardeti kooli sulgemist, selle tttu pooled pilased ja mned petajad lahkusid. 1914. a. s gisel algas kool tegevust osalt kutseiguseta petajatega, nende seas ka vene keele petaja. Sellest haaras kinni koolide inspektor G. Rbalka, kes juba ammugi otsis phjusi kooli sulgemiseks. Olid ka mned teised puudused. Kool suleti Riia pperingkonna kuraatori otsusega 13. dets. 1914. a., ta lpetas tegevuse 18. dets. 1914. a. ______
Paide lasteaed.
Paide lasteaed on asutatud 1872. a. Tema asutajaks oli prl. Elisabeth Stackelberg, Palu misa omaniku t tar, kes Saksamaal sellekohase ettevalmistuse oli saanud. Esmalt asus lasteaed eramajades ri ruumides. 1888. a. asus lasteaed tema asutaja ja juhataja majja Suure-Aia tnavale (praegu Nr. 5). Varsti peale selle asus E. Stackelberg vlismaale elama, jttes lasteaia oma pilase prl. Paula JogurRi hooleks. See andis ennast aga kohe lasteaiale tunda, sest mjuva hooldaja puudusel kadusid toetajad, tulud kuivasid kokku ja lasteaed sattus raskustesse, kuigi tema juhataja ise kik td ra tegi. Abisaamiseks prdus lasteaia juhataja koguduse p. C. RallRi poole, kes selle vastu huvi tundis ja lasteaia 1891. a. lpul oma hooldamisele vttis, kus sel ajal 21 poeglast ja 19 t tarlast, kokku 40 last oli. Lasteaed viidi le kirikumisa hoovi peale leerituppa. Sellest ajast hakkas lasteaed koguduse organina tegutsema. 1903. a. viidi lasteaed le Prnu tnavale koguduse maja avaratesse ruumidesse, kus tema asus kuni linna ktte leminekuni 1927. aastal. Lasteaed ttas ilma phikirjata, ja vene koolivalitsuses registreerimata, misprast hiljem tekkisid mitmed sekeldused vene vimudega. Lapsi veti vastu 4 M 8 aastani. Jpetust anti kristlikus vaimus. Peale igasuguste mngude, jutustuste piibli loost, vimlemise, laulmise, ksit ja joonistamise petati ka lugemist ja kirjutamist, sellega valmistades lapsi ette algkoolile. Hiljem avati ka suvine mngumuru. 1898. a. septembris saabus maakonna lemalt kiri, et Riia pperingkonna kuraatori kirja phjal vib lasteaedu avada koolivalitsuse loal ja ttada selle kontrolli all, nii kui see on maksev erakoolide kohta, ja et lasteaiale tuleb nutada vastav luba, vastasel korral aga tuleb lasteaed sulgeda. Algas kirjavahetus vene vimudega, mis 4 aastat kestis. Siin tuleb tiendada, et peale Paide olid lasteaiad veel J.-Jaanis, Amblas, Koerus ja Peetris. Siis aeti asju enam hisel rindel, kus abiks olid praost ja konsistoorium hes r telkonna peamehega. P ti seletada, et siin on tegemist laste varjupaigaga, kuhu vanemad toovad lapsed t ajaks jrelvalve alla. Viimaks leiti Haridusministri seletus 1892. a., et niisugustes eraabippeasutistes koolivalitsus valvab ainult selle jrele, et nende juhid oleksid k llalt ustavad, ja et nende sihid htuksid valitsuse omadega. Sellega pseti sellest k llalt keeruliseks muutunud olukorrast, ja lasteaed vis katkestamata jtkata jtkata oma tegevust. 1907. a. jaanuarist asutati kirikuvalitsuse nimel veel saksa lasteaed, kust osa vtsid ka venelaste ja juutide lapsed. lalpidamist saadi Paide saksa seltskonnalt, saksa koguduse kirikukorjandustest ja ppemaksust. See lasteaed lpetas tegevuse hes saksa kooliga 1914. a. detsembris. 1913. a. algas uus aktsioon lasteaia sulgemiseks, igem lasteaedade, sest neid oli n d kaks; aktsiooni hingeks oli kohapealne rahvakoolide inspektor G. Rbalka.
20. nov. 1913. a. saabus mainitud inspektorilt kiri, et koguduse kaks lasteaeda ttavad seadusevastaselt, neid tuleb viibimata legaliseerida, paludes selleks kolivalitsuselt vastav luba, htlasi nudis ta mitmesuguseid andmeid lasteaedade tegevuse kohta. Kirikuvalitsus asus kohe samale seisukohale, mis eelminegi kord, et on tegemist lastevarjupaigaga jne. Inspektor Rbalka toetus sellele, et seal petatakse lastele lugemist ja kirjutamist, seega peetakse kooli seadusevastaselt. Kirikuvalitsus ttas vlja lastevarjupaiga phikirja-programmi ja saatis selle Eestimaa kubernerile kinnitamiseks. Lugemise ja kirjutamise petamine tuli maha salata. Kuberneri kest rndas palve Riia pperingkonna kuraatori ktte, kes omakorda jrele pris, kas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ka petatakse, kuna koha peal tegi politsei lekuulamist. Nii kestis kirjavahetus 2 aastat. 16. okt. 1915. a. tuli kirikuvalitsusele ettekirjutus kubermangu valitsuselt, et he ndala jooksul olgu saadetud palve Riia koolivalitsusele laste varjupaiga pidamise lubasaamiseks. Ksk tuli ainult he kohta, sest saksa lasteaed oli juba suletud. Riia koolivalitsuse kuraatorilt saadi viimaks luba lastevarjupaiga pidamiseks, aga seati les nudmine, mida just kardeti, et lastevarjupaiga juhataja valib kirikuvalitsus isikute seast, kellel algkoolipetaja kutse, ja kinnitab ametisse koolivalitsus. Et lasteaia sissetulekud olid vga piiratud, ei vidud sellele mteldagi, et palgata algkoolipetaja kutseigusega lasteaednik. Et lasteaia hooldaja p. Rall kohapeal puudus, siis ei teadnud kirikuvalitsus muud ette vtta, kui lasteaias 1916. a. teisest poolest t seisma jtta. Samal ajal asutati ka inspektor G. Rbalka organiseerimisel uus lasteaed, mis pidi olema mratud Ilmasjast osavtjate lastele. Juhatajaks oli pr. Rbalka, kes eesti keelt valdas, kuna abilisteks olid vene ametnikkude abikaasad. Sellel lasteaial ei olnud pikka iga, ta lpetas tegevuse 1917. a. s gisel, kui vene ametiasutused evakueeriti Venemaale. 1917. a. kevadel lahtipuhkenud vene revolutsioon p hkis kik vene kuraatorid, direktorid ja inspektorid; avanes vimalus jlle PseadusevastaseltP petuseandmist jtkata lasteaias. N d aga puudus raha. Saksa kirikuvalitsus ei olnud sellest huvitatud, puudus hooldaja. Siin tundis aga asja vastu huvi kiriku algkooli juhataja J ri Sdor, kes asjaalgatuse enese ktte vttis ja esmalt Kaubatarvitajate hisus PIvaP poole abisaamiseks prdus. Seal tunti asjale kaasa ja mrati lasteaia abistamiseks 1917. aasta hisuse puhtast kasust 1000 rbl. Moodustati ajutine lasteaia komitee, kuhu kuulusid kiriku poolt A. Stamm, O. Brasche, p. Rechtlich, ja Kaub. h. PIvaP poolt Hans Sepp, Jaak Lugus ja J ri Sdor, kelle korraldusel lasteaed algas tegevust aastase seisaku jrele 1917. a. suvel 100 lapsega. Enamlased ja saksa okupatsiooni vimud lasteaia td ei takistanud, ka Eesti Vabadussja aegu ttas ta normaalselt. Eesti Vabadussja lpul asutati veel Lastekaitse hingu lasteaed. Selle hingu arhiivi ei ole aga kuskilt leida, ja et tema thtsamad tegelased on juba manalasse varisenud, selleprast ei ole teateid selle lasteaia asutamise motiivide ja tema tegevuse kohta. 1922. a. lpetas PLastekaitse hingP tegevuse ja tema lasteaed liitus koguduse lasteaiaga. Uute olude tttu olid koguduse tulud vga piiratud, ta ei suutnud iseseisvalt lasteaeda lal pidada, selleprast tuli linnal appi astuda. 1922. a. lepiti linnaga kokku hise lasteaia pidamiseks, kus koguduse poolt anti ruumid, aed, inventar, lasteaednikkudele mbleeritud elukorterid; linnavalitsus kandis muud kulud, nii kui palgad, valgustuse ja k tte kulud. Lasteaia juhtimiseks moodustati komitee koguduse ja linnavalitsuse esindajatest. Komitee esimeheks oli 1922 M 1927. a. koguduse esindaja Mrt Ulk.
1927. a. keskel loobus linnavalitsus hise lasteaia pidamisest, et iseseisvalt ajakohast lasteaeda asutada; et kogudusel iseseisva lasteaia pidamiseks raha puudus, andis ta lasteaia hes inventariga linnavalitsusele le. Vene ajal peeti lasteaeda lal kiriku korjandustest, vabatahtlikest annetusist, ppemaksust ja vaestekassa abirahast, 1917 M 1918. a. olid pea sissetuleku allikad Kaub. h. PIvaP, tuletikuvabriku PBaltikaP ja linna abirahad. 1919 M 1921. a. peeti lasteaed lal maavalitsuse ja linna abirahadega. 1922 M 1927. a. olid peasissetulekud haridusministeeriumi ja linna abirahad, kuratooriumi poolt soetatud summad. Lasteaia leandmise puhul linnale annetati kassas olevast rahast sada krooni lasteaia juhataja Helene SiibergRile autasuks tema 20-aastase truu teenistuse eest, koguduse poolt annetati temale tema kasutuses olev korteri sisustus. Lasteaia juhatajaiks tema kestvuse ajal on olnud: Elisabeth Stackelberg M asutaja, Anna Engelbrecht, Adele Frank, Elise Tlp, de Fridrik, Paula Jogur, Karoline Reier 1893 M 1897. a., Anna Plts 1897 M 1904. a., Alide Jogur 1904 M 1905. a., Minna Nuut 1905 M 1907. a., Helene Siiberg 1907 M 1927. a. Abilisteks on olnud: Netti Zobel, Maria Steinberg, Elise Janson, Helmi Niubian ja Fieda Tamm, praegune linna lasteaia juhataja. ______
Maakoolid.
Valgma algkool. 1760. a. mber algas Valgma k las esmakordselt vene ajal tegevust talurahva kool, mis aga koolipetaja puudusel lpetas tegevuse 1774. a. 1784 M 1805. a. tegutses jlle Valgma k las samasugune kool. Jpetajateks nendes koolides olid lugedaoskajad talupojad, kes lastele petasid lugemist, heal juhul ka vhe katekismust. Koolimaju ei olnud, lapsed kogunesid kuskile talumajja, kus rohkem ruumi oli, et seal lugemist ppida. Koolist osavtt oli vga loid, kisid ainult mned ksikud lapsed; ka petaja omas aruandes nimetab neid nimelisteks, surnud koolideks. Kas koolipetajad palka ka said, ei ole teada. Samasugune kool tegutses ka Seinapalu k las, mis alustas tegevust ka 1760. a. mber ja lpetas koolipetaja surma puhul jdavalt oma tegevuse 1798. a. 1823. a. alustas tegevust Valgma k las uus kool, seekord juba tagajrjekamalt. Mo mis andis selleks maad 24 vakamaad ja ehitas koolimaja peale. Esimeseks koolipetajaks oli misa ametimees, vaba talupoeg Johann Friedrich (s nd. K kital 6. IX 1786. a.), kes hiljem perekonna nimeks sai Veinberger. Tema petas peale lugemise ja katekismuse ka kirjutamist ja laulmist. Et laste koolisaatmine vanematele raskusi s nnitas ja koolilt muud ei nutud kui lugemise oskust ja viit peat kki, mida vanemad ise kodus p dsid petada lastele, siis oli kooliskijate arv vike. 1829. a. kis koolis 12 poeglast ja 6 t tarlast, kokku 18 last; see arv aga aasta-aastalt vhenes, nii et 1837. a. kis koolis 3 poeglast ja 3 t tarlast, kokku 6 last, selleprast kirikuvalitsus mras 1840. a. selle kordamiskooliks. J. F. VeinbergerRi juhtimisel kool ttas tema surmani, s. o. 1851. a. 1852. a. jtkas koolitd talupoeg Hindrik Jaamheim, 1853. a. lpetas kool misa korraldusel koolipetaja puudusel tegevuse. Mni aasta hiljem jtkas kool jlle tegevust Jaan Laari juhtimisel kuni 1862. a. Sellel aastal oli koolis 14 poeglast ja 7 t tarlast, kokku 21 last. 1863. a. asus kooli juhtimisele Juhan Vahter, kes oli lpetanud Pilistvere kihelkonnakooli. Siit algas kooli mberkorraldamine uute mruste jrele; kooli
muudeti 1865. a. kordamiskoolist priskooliks; sellel aastal oli koolis 20 poeglast ja 18 t tarlast, kokku 38 last. Hakati koolitegevuse kohta enam ksikasjalisemaid aruandeid nudma. Esimene aruanne ilmus p. HammerbeckRilt 1866. a. kevadel, millest toon alljrgnevalt mned andmed: Mo piirkonnas oli revisjoni kirjade jrele 411 mees-, 465 naishinge, kokku 876 hinge; lapsi 7. eluaastast kuni leerini (s. o. 16. a.) 171; nendest kisid mardist lihavtteni 4 peva ndalas koolis 42 poeglast ja 39 t tarlast, kokku 81 last. Lugeda oskasid enam-vhem kik, katekismust 45, arvutamist ja kirjutamist 25 poeglast ja 8 t tarlast, kokku 33 last; peale selle piti veel piiblilugu ja laulmist. Et mned k lad koolist kaugel olid, kis koolipetaja iga 14 peva tagant kaugemates k lades ja misades kooliealisi lapsi katsumas. Koolipetaja 1 lalpidamiseks andsid talupojad iga aasta 3 pllu jaoks viljaseemne 1 /5 tsetverti pllu kohta ja tarvilise heinamaa; kaks korda aastas kisid ka vrm ndrid oma abilistega kooliealisi lapsi loetamas. Kodupetus oli hea. Kooliealisi lapsi, kes koolis ei kinud, oli Mo piirkonnas 90, M ndi piirkonnas 18, Prma piirkonnas 12 ja Prnuvlja piirkonnas 11, kokku 131 last; nendest oskasid lugeda keskmiselt M heani 119 ja halvasti 12, needki alla 10 aasta vanused. Kuigi kooliskimise sundus oli maksev, ei kinud aga siiski mitte kik selleealised lapsed koolis, selle phjuseks mrgib petaja oma aruannetes kooli kaugust, vanemate vaesust, kskiksust ja umbusaldust kooli vastu. Ka kodupetus oli linud tagurpidi. 1877. a. ehitati tiesti uus ruumikas koolimaja, materjali andis mis, kuna vald ehitas maja les. Juhan Vahter oli koolipetajaks kuni 1892. a., seega 28 aastat. Temale jrgnes poeg Aleksander Vahter, kes he aasta ametis oli, 1893 M 1894. a. Jrgmine koolipetaja oli Villem Juhani poeg Vahter, Pilistvere kihelkonnakooli haridusega (praegune Anna kog. kster), kes selles ametis oli 1894 M 1914. a., seega 20 aastat. Aja jooksul oli koolimaja muutunud tarvitamisklbmatuks. 1915 M 1916. ppeaastal peeti temas viimast aastat kooli. Jrgmised kaks aastat asus kool talumajades, kuna 1918. a. hendati ta Nurmsi kooliga Peetri kihelkonnas, kus paremad kooli ruumid olid. Viimased koolipetajad vene ajal olid: Andres Ruk 1914 M 1915. a., Helene Itslermann 1915 M 1916. a. ja Miina Linkberg 1916 M 1918. a. Saksa okupatsiooni vimud ei saanud suurt mju avaldada koolile l hikese aja tttu. Nende poolt mratud koolipetajad, abielupaar JamulRid, tagandati prast paarikuulist ametisolekut Jrva maavalitsuse poolt 1918. a. detsembris. Prast seda lks kooli juhtimine l hikeseks ajaks Mihkel VaimRu ktte. 1920. a. alates ttas kool 5 klassiga, kaks neist asusid Nurmsi koolimajas, kuna neli viidi le Sargvere misa hrrastemajja, 1921. a. kool muudeti 6-klassiliseks, 1922. a. lpetati Nurmsis koolipidamine ja kik klassid koondati Sargvere misa, kus kool tnaseni asub. Venestamise ajal kuni 1900. a. kis lapsi koolis 40 mber. Sellest ajast, Mo Tarbja kooli asutamisega, langes laste arv poole vrra; kuni Ilmasjani kisid lapsed ka kordamiskoolis 1 pev ndalas. Eesti Vabariigi algaastail kis lapsi koolis 140 mber, see arv langes aastate jooksul. 1935 M 36. ppeaastal oli 101 last. Eestiaegsed koolijuhatajad olid: Aadu Lott, Nurmsis 1920 M 1922. a., Johanna Lser, Sargveres 1920 M 1921. a., Lomp 1921 M 1922. a., Otto Matsina 1922 M 1923. a., Verner Hinnov 1923 M 1924. a., Hendrik Agur (Aben) 1924. a. alates.
Mäo-Tarbja algkool. Tarbja k la lastele oli vanasti kooliskimine suureks koormaks kauguse tttu ( le 10 km) koolimajast. Seda mrkas ka Riia koolivalitsus, prdudes 1895. a. jrelprimisega koguduse p. C. RallRi poole Paide maakoguduse hingede arvu kohta. Jp. C. Rall teatas, et maakoguduse hingede arv on 1300 mber, ja et uue kooli asutamine oleks vga soovitav. Kooli asukohaks soovitas ta omalt poolt Tarbja k la Mo misa Lasputre ja Lassime piirkonda. Viie aastaga asi edenes nii palju, et 30. sept. 1900 a. p hitseti uus koolimaja p. C. RallRi poolt, ja tegevus algas 16. okt 1900. a. Kooliseaduse kohaselt Mo misa omanik Stackelberg andis t ki maad paari vakamaa suuruses ja ehituse materjali, mida Tarbja k la peremehed kohale vedasid ja ehitamise juures abitjudu andsid. Ehitusmeistri A. FreimuthRi ttasu vttis mis ka enda kanda, kuigi see kooliseaduse jrele valla kohustus oli. Koolipetaja palk oli 100 rbl. aastas, mida Mo mis ja Tarbja k la hiselt tasusid, niisamuti ka muud kooli lalpidamise kulud. kooliskijate laste arv tema asutamisest kuni vene aja lpuni kikus 25 mber; ka kordamiskoolis kisid lapsed kuni leerini. 1921 M 22. ppeaastal muudeti kool 4-klassiliseks ja 1922 M 23. p. a. 6- klassiliseks algkooliks. Mo lastekodu asutamisega tusis pilaste arv tunduvalt, osa kooli viidi misa, ja htlasi sellega hakkas ka Jrva maavalitsus kooli lalpidamisest osa vtma. Suurendati ka petajate arvu. 1923. a. oli pilaste arv 84, viimasel, s. o. 1935 M 36 ppeaastal oli see arv 100. Kooli juhatajateks olid: J ri Toiker 1900 M 1906. a., Hans Lepp 1906 M 1908. a., Aliide Valdmann 1918 M 1921. a. Eduard Valdmann 1921 M 1922. a., Jaan Lapp 1932. a. alates.
Mäo mõisa kool. Peale Valgma kooli tegutses ka Mo misas mned aastad 1- kl algkool, mis oma tegevuse lpetas jdavalt 1880. a. Kooli peeti misa majas. Viimaseks koolipetajaks oli Karl Reinberg. Tema sai palka 40 rbl. aastas koolilaste trahvi- ja pperahast. Viimasel ppeaastal oli koolis 9 poeg- ja 14 t tarlast, kokku 23.
Mündi algkool. Vanasti kisid M ndi lapsed Kirila koolis, n d aga mberprdult. 1919. a. 19 nov. toodi Kirila kool le M ndi misa hrrastemajja Jrva maavalitsuse korraldusel. Selles algkoolis kivad: M ndi, Seinapalu, Kirila ja Kriilevlja lapsed. Algul kool oli 4-klassiline; 1926. a. muudeti ta 5-klassiliseks ka 1927. a. 6-klassiliseks algkooliks. Keskmine pilaste arv on koolis 50 M 60. Koolijuhatajaks on 1919. a. alates Mihkel Vaim.
Et anda lugejale pilti vene- ja eestiaegse algkooli ppekava, ppeainete, ndalatundide arvu ja nende muutuste kohta mitmesugustel ajajrkudel, lisan selgituseks juurde alljrgneva vrdlustabeli:
Kuni 1887. M Alates Alates VIII 1887. a. 1892. a. 1983. a. 1935. a. Jppeained\Klassid I II III I II III I II III I II III IV V VI Usupetus 5 5 5 5 5 5 6 6 6 2 2 2 2 2 2 Eesti keel 6 4 4 4 4 4 8 5 5 8 8 8 7 6 6 Eestikeelne kiri 8 4 4 3 3 3 ------Vene keel - 3 3 5 5 5 8 7 7 ------Ilukiri ------2 2 ------Matemaatika 5 5 5 5 5 5 6 6 6 6 6 6 5 5 5 Maateadus - 4 4 3 3 3 - 2 2 - - - 2 2 2 Kodulugu ------2 2 3 - - - Looduspetus ja tervishoid ------4 4 4 Ajalugu ja kodanikupetus ------2 3 3 Joonistamine ------2 2 2 2 2 2 Tpetus ------2 2 2 2 2 2 Laulmine 5 5 5 5 5 5 3 3 3 2 2 2 2 2 2 Vimlemine ------2 2 2 2 2 2 2 2 2 Kokku ndalas: 29 30 30 30 30 30 33 33 33 26 26 27 30 30 30
Tabelist paistab silma vene keele tundide arvu suurenemine ja eesti keele tundide arvu vhenemine venestuse s venemisel. Vrreldes veneaegset kooli eestiaegsega, on vahe ige suur, 3-aastasest on kool kujunenud 6-aastaseks. On tulnud juurde uued ained: kodulugu, looduspetus ja tervishoid, ajalugu ja kodanikupetus, joonistamine, vimlemine ja tpetus mlemast soost lastele. Vene keel, mis enne oli pea ppeaineks, on titsa ra jnud. Vrreldes vene- ja eestiaegse kooli ndalatundide arvu ksikutes ainetes, paistab silma suur vahe usupetuse ja laulmise tundide arvus.
Kui 1887. a. uue kooliseadusega ev.-lut usulised rahvakoolid haridusministeeriumi alla seati ja vene keel eesti rahvakoolides jrjest suuremas ulatuses maksma pandi, kui ministeeriumi kooliga uus kooli t p venestamise otstarbel loodi, siis oli ev.-lut usuline kool kahtlemata kantsiks meie rahva iseolemisele. Oma kindla usutunnistusliku ja rahvusliku iseloomuga eesti kool kasvatas rahvuslikku vaimu ja paral seeris venestamise mju. Paide kogudusel oma petajate kaudu on selles asjas k llalt suured teened. Jp. D. G. Glanstroem, otsustades tema aruannete jrele konsistooriumile, oli innukas koolimees, peale selle oskas ta k llaldaselt eesti keelt. Huvitav on tema eestikeelsete kiriku- ja kooliraamatute arvustamine 1777. a. konsistooriumile saadetud aruandes. Selles kirjutab ta muuseas, et kirjastajad ja kaupmehed tarvitavad neile antud igusi kurjasti, tr kkides raamatuid halvale pakkimispaberile nrgas kites, mis kohe laguneb; sisult on nad vimatuseni tis vigu, mis kohati arusaamise vimatuks teeb. Vead lhevad hest vljaandest teise parandamata le. Aruandes on toodud palju
niteid, toon neist paar alljrgnevalt: PAra vaimu t e o t a (toeta); Oh vtta meid ntraid t e o t a d a (toetada)P. Jp. C. G. Hammerbeck oli Paide esimese eestikeelse kooli ellukutsuja ja selle eest hoolitseja. Temal kui Paide plisel kodanikul oli eesti keel selge. Tema ei arendanud mitte ainult kooliharidust, vaid levitas ka kirjandust talupoegade seas. 1835. a. kutsuti tema poolt ellu kaks raamatukassat. he kaudu tema levitas talupoegade seas maksuta piiblit ja uut testamenti, teise kaudu oma hinnaga muud vaimulikku kirjandust. 1846. a. jaotati maal tasuta 128 uut testamenti, nii et igasse tallu sai ks eksemplar; linnas jaotati samuti tasuta 50 eksemplari. Erilised teened haridusealal olid p. C. RallRil, kelle korraldusel ja hooldamisel Paide kogudus pidas linna algkooli ja Paide ainukest lasteaeda. Eesti iseseisvuse loomisega vabanes kirik rahvahariduse lesannete titmisest, sest haridus kuulub omariikluse thtsamate lesannete hulka. Ev.-lut.-usu kirik oma rahvakooliga oli titnud suure ajaloolise lesande, ta oli tstnud meie rahva hariduslikku taset, loonud meist kirjaoskaja rahva, arendanud meie rahvustunnet, mis oli meie iseseisvuse nurgakiviks. ______
Lisaks toon Paide koguduse kirikuraamatute jrele koostatud vrdlustabeli inimeste eluea pikkuse ja s ndinute ja surnute arvu vahekorra le. Tabel on koostatud kolme ajajrgu kohta, igas jrgus 10 aastat. Esimene jrk, 1798 M 1806. a., raskem teoorjuse aeg; teine, 1901 M 1910. a., vene aja majandusliku tusu ajajrk ja kolmas, 1926 M 1935. a., iseseisvuse ajajrk. Kigel sel ajal valitses enam-vhem normaalne olukord, s. o. ei olnud sdu ega taude. Selgituseks olgu eldud, et esimeses ajajrgus oli rinnalaste surevus rmiselt suur, 34 % neist (ligi 50 % surnute ldarvust) suri esimesel ja teisel eluaastal, kuna kolmandal ajajrgul teeb see ainult 8 % vlja. Esimeses ajajrgus elas le 70 aasta ainult 7 % ldarvust, kolmandas aga 36 %. Need arvud illustreerivad nitlikult krgema kultuuri saavutisi. Peale selle nhtub tabelist, et meessoost isikuid s nnib vhem ja sureb rohkem, kui naissoost isikuid, millega on seletatav naissoo suur arvuline lekaal. Vene ajal oli krgeim s ndinute arv 1882. a., nimelt 98. Suurim surnute arv oli 1894. a., nimelt 108.
Surnud : 1798. M 1807. a. 1901. M 1910. a. 1926. M 1935. a. m. n. kokku % m. n. kokku % m. n. kokku % Esimesel eluaastal 82 65 147 28,5 64 50 114 15,5 25 21 46 7,5 1 M 5 a. 64 64 128 25,0 39 28 67 9,0 5 9 14 2,5 5 M 10 a. 13 13 26 5,0 11 13 24 3,0 3 6 9 1,5 10 M 20 a. 10 8 18 3,5 19 11 30 4,0 15 12 27 4,5 20 M 30 a. 6 17 23 4,5 19 13 32 4,5 28 16 44 7,5 30 M 40 a. 13 11 24 4,75 15 20 35 5,0 19 9 28 4,5 40 M 50 a. 16 15 31 6,0 32 26 58 8,0 37 14 51 8,5 50 M 60 a. 21 20 41 8,0 44 28 72 10,0 43 33 76 12,5 60 M 70 a. 24 18 42 8,0 49 50 99 13,5 42 47 89 15,0 70 M 80 a. 12 13 25 5,0 62 66 128 17,5 63 75 138 23,0 le 80 a. 3 6 9 1,75 34 40 74 10,0 27 51 78 13,0 Kokku 264 250 514 100 388 345 733 100 306 294 600 100 Krgeim vanus 86a. 88a. 90a. 89a. 91a. 95a. le 80. a. keskmine vanus 83a. 81,5 84,5 85,3 83,7 84,5 Sündinud : 336 360 696 376 379 755 243 280 523 S ndinute vahekord + + + - + + - - - surnutega 72 110 182 12 34 22 63 14 77
Surma phjuste kohta vib thendada, et esimeses ajajrgus ei tuntud paljuid sisemisi haigusi, nituseka peaaju, s dame, khukoopa haigusi, niisama ka vhjahaigust. Nimetatud on thtsamate haigustena: rinnahaigus (14 %), ruged (10 %), khutbi (7 %), leetrid (5 %), lkakha (5 %). Eriliseks surma phjuseks oli viletsus (Jammer M 14 %). Teises ja kolmandas ajajrgus on haigused enam-vhem hesugused. Kolmandal ajajrgul on esikohal s damehaigused (15 %), sellele jrgnevad: tiisikus (9 %), muud kopsuhaigused (9 %), peaaju haigused (7 %) jne. Kolmes ajajrgus esinevate haiguste ja surmajuhtude vrdlusel saame jrgmised vahekorrad protsentides: kopsutiisikus M 10, 11, 9; surnult s ndinud M 4, 2, 1; vanaduse nrkus M 6, 17, 21; enesetapmine M 0,2, 0,5, 4. Viimased arvud nitavad kurba tsiasja, enesetapmiste suurt tusu. Rmustava nhtena aga tendab laltoodud tabel inimese eluea kestvuse suurt tusu, mis on kultuuri, rahva jukuse, arstiteaduse ja tervishoiu kiire arengu tagajrg.
______