Sibila Kruusakarjääri, Mõisametsa Liivakarjääri, Mõisametsa Ii Liivakarjääri Mäeeraldiste Kasutuselevõtuga Seotud Keskkonnamõju Hindamise (Kmh) Aruanne

SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Mall Orru Heli Milvek Rein Ramst

SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKAR- JÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERAL- DISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD TÄIENDATUD JA PARANDATUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige: Aivar Pajupuu

Tallinn 2015

1 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE ANNOTATSIOON

M. Orru, H. Milvek, R. Ramst. „Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri, Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud täiendatud ja parandatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne”. Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osa- kond. Tallinn, 2015. Tekst 193 lk, 21 tekstilisa, 4 graafilist lisa. (OÜ Ronk, Tallinna Teede Aktsiaselts, EGK).

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) käigus hinnati kavandatava tegevuse, taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtuga kaasnevat keskkonnamõ- ju ümbritsevale keskkonnale. Kavandatavaks tegevuseks on kaevandada OÜ Ronk poolt taotletava Sibila kruusakarjääri 10,25 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 630 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 42 tuh m3, taotletava Mõisametsa liivakarjääri 20,15 ha suurusel mäeeraldisel Tallinna Teede Aktsiaselts poolt ehituskruusa kokku 614 tuh m3, täite- liiva kokku 603 tuh m3 ja ehitusliiva kokku 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamäära- ga 94 tuh m3, taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri 6,95 ha suurusel mäeeraldisel Tallinna Teede Aktsiaselts poolt ehituskruusa kokku 248 tuh m3 ja täiteliiva kokku 185 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 33 tuh m3.

Kaevandamise käigus veetaset ei alandata ja seetõttu vääriselupaikasid kuivendamine ei ohusta. Samuti ei ole oodata negatiivset mõju karjääride läheduses paiknevate kaevude veetasemetele ega veekvaliteedile.

Kavandatavate mäeeraldiste teenindusmaa piires ei paikne Natura 2000 võrgustikku kuulu- vaid alasid. Enne kaevandamisele asumist tuleb taotletava Mõisametsa mäeeraldistelt ümber istutada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord (vastu võetud 15.07.2004) § 3. Taotletava Sibila mäeeraldise lähiümbruses kasvavate III kaitsekategooria taimeliikide vööthuul-sõrmkäpp ja suur-käopõll eksemplaride ümberistutamine ei ole vajalik, sest kaevandamise käigus veetaset ei alandata ning nende liikide kasvukohti ei mõjutata.

2 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE kaevandamise keskmise aastamääraga 42 tuh m3 15 aastat ning Tallinna Teede Aktsiaselts 20,15 ha suurusel Mõisametsa mäeeraldisel ehituskruusa 614 tuh m3, täiteliiva 603 tuh m3 ja ehitusliiva 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 94 tuh m3. Nimetatud alternatiivi puhul ei võeta taotletavat Mõisametsa II mäeeraldist kasutusele. Ehituskruusa, -liiva ja täiteliiva kogu kaevandatav maht kokku on 2042 tuh m3.

Varustuskindluse analüüsist selgus, et ehituskruusa jätkub lähtudes 50 km raadiusest veel antud teeninduspiirkonnas 9 aastaks ning lähtudes 20 km raadiusest 8 aastaks. Kui arvestada lähitulevikus planeeritavaid tee-ehitusprojekte, on ehituskruusa varustuskindlus 50 km raadiuses 5 aastat ja 20 km raadiuses 6 aastat.

Varustuskindluse analüüsist selgus, et täiteliiva jätkub lähtudes 50 km raadiusest veel antud teeninduspiirkonnas 4 aastaks ning lähtudes 20 km raadiusest 8 aastaks. Kui arvestada lähitu- levikus planeeritavaid tee-ehitusprojekte, on täiteliiva varustuskindlus 50 km raadiuses 2 aastat ja 20 km raadiuses 2 aastat.

Lähtudes varustuskindluse analüüsist (kui arvestada ka lähitulevikus planeeritavaid tee- ehitusprojekte) saab järeldada, et antud teeninduspiirkonna ehituskruusa ja -liiva ning täitelii- va varu ei ole kaetud (prognoositav nõudlus lähiaastateks ei ole kaevandamise lubadega välja antud varudega kaetud).

Märksõnad: tolm, müra, linnustik, taimestik, mõhnastik, roheline võrgustik ja varustuskindlus

Juhtivekspert: Mall Orru

3 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Sisukord

Annotatsioon ...... 2

Sissejuhatus ...... 17

1. KMH läbiviimise meetodid ja alusdokumendid ...... 18

2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 22

3. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtu põhjendus …………………………………………………………………………………………...25

3.1. Sibila kruusakarjääri mäeeraldis ...... 25

3.2. Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldis ...... 25

3.3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldis ...... 25

4. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus ...... 25

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 29

5.1. Geoloogiline ehitus ...... 30

5.1.1. Sibila kruusakarjääri mäeeraldise geoloogiline ehitus ...... 30

5.1.2. Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise geoloogiline ehitus ...... 31

5.1.3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise geoloogiline ehitus ...... 32

5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 34

5.2.1. Sibila kruusakarjääri mäeeraldise hüdrogeoloogilised tingimused ...... 36

5.2.2. Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise hüdrogeoloogilised tingimused...... 36

5.2.3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise hüdrogeoloogilised tingimused ...... 36

5.3. Maavaravarud ja kvaliteet ...... 37

5.3.1. Sibila kruusakarjääri mäeeraldise maavaravarud ja maavara kvaliteet ...... 37

5.3.2. Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise maavaravarud ja maavara kvaliteet ...... 38

5.3.3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise maavaravarud ja maavara kvaliteet .... 39

5.4. Mäenduslikud tingimused ...... 40

5.4.1. Sibila kruusakarjääri mäeeraldise mäenduslikud tingimused ...... 40

4 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

5.4.2. Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise mäenduslikud tingimused ...... 40

5.4.3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise mäenduslikud tingimused ...... 41

5.5. Taimestik (sh vääriselupaigad) ...... 41

5.6. Loomastik ...... 50

5.7. Linnustik (sh metsise püsielupaik) ...... 52

5.8. Kaitstavad loodusobjektid ...... 60

5.9. Kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid ...... 62

5.10. Sotsiaalmajanduslik olukord ning majandustegevus ...... 66

5.10.1. Paide vald ...... 66

5.10.2. Kose vald ...... 66

6. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid ...... 67

6.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus ...... 67

6.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ...... 68

6.2.1. 0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele ...... 68

6.2.2. Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset ...... 69

6.2.3. Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes...... 69

6.2.4. Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes ...... 69

7. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev oodatav keskkonnamõju ...... 70

7.1. Mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele ...... 70

7.2. Mõju taimestikule (sh vääriselupaikadele) ...... 73

7.3. Mõju loomastikule ...... 75

7.4. Mõju linnustikule (sh Mustla-Nõmme metsise püsielupaigale) ...... 80

7.5. Mõju inimeste tervisele ja heaolule ...... 83

5 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

7.5.1. Situatsiooni ülevaade ...... 83

7.5.2. Kasutatav tehnoloogia ...... 86

7.5.3. Peenosakeste (tolmu) heitkoguste arvutamine ja hajuvus ...... 88

7.5.4. Karjääri tegevusest põhjustatud müra tasemed ...... 98

7.5.5. Hinnang müra ja peenosakeste (tolmu) mõjule ...... 111

7.5.6. Kokkuvõte peenosakeste (tolmu) ja müra levikust ...... 115

7.6. Mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja kinnisvarale ...... 116

7.7. Mõju maastikule (sh mõhnastikule) ja rohelisele võrgustikule ...... 123

7.8. Mõju põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa seisukorrale kavandatava materjali väljaveol ...... 135

7.9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 138

7.10. Kumulatiivsed mõjud seoses Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega ...... 139

8. Kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele üldplaneeringutele ja arengukavadele ...... 142

9. Alternatiivsete tegevuskavade võrdlev hinnang ...... 144

9.1. Kavandatav tegevus ...... 144

9.2. Alternatiivide võrdlusmeetod ...... 144

9.3. 0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele ...... 145

9.4. Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset ...... 145

9.5. Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes ...... 145

9.6. Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes ...... 146

9.7. Alternatiivide võrdlemine ...... 146

9.7.1. Kriteeriumitele omistatud tähtsused ...... 149

6 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

9.7.2. 0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele ...... 153

9.7.3. Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset ...... 153

9.7.4. Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes...... 154

9.7.5. Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldiselt arendajate taotletud mahtudes ...... 154

9.7.6. Väljaveotee alternatiivide võrdlemine ...... 154

10. Leevendavad meetmed ...... 156

10.1. Negatiivse mõju vähendamine põhja- ja pinnaveele ...... 156

10.2. Negatiivse mõju vähendamine taimestikule (sh vääriselupaikadele) ...... 156

10.3. Negatiivse mõju vähendamine loomastikule ...... 158

10.4. Negatiivse mõju vähendamine linnustikule (sh Mustla-Nõmme metsise püsielupaigale) ...... 159

10.5. Negatiivse mõju vähendamine inimeste tervisele ja heaolule ...... 159

10.5.1. Peenosakesed (tolm) ja müra ...... 159

10.6. Negatiivse mõju vähendamine piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja kinnisvara hindadele ...... 161

10.7. Negatiivse mõju vähendamine maastikule (sh mõhnastikule) ja rohelisele võrgustikule ...... 161

10.8. Negatiivse mõju vähendamine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee seisukorrale kavandatava materjali väljaveol ...... 162

11. Varustuskindlus ja selle analüüs...... 162

11.1. Taotletavate Sibila-, Mõisametsa- ja Mõisametsa II mäeeraldiste varustuskindluse analüüs …………………………………………………………………………………..163

11.1.1. Ehituskruusa varustuskindlus taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste puhul ...... 163

11.1.2. Ehitusliiva varustuskindlus taotletava Mõisametsa mäeeraldise puhul ...... 170 7 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

11.1.3. Täiteliiva varustuskindlus taotletavate Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste puhul ...... 177

11.2. Varustuskindluse analüüsi kokkuvõte ...... 185

12. Ammendatud karjääriväljade korrastamine ...... 186

13. KMH avalikustamine ja sellele järgnev kavandatav keskkonnaseire ...... 187

Hindamistulemuste kokkuvõte, järeldused ja soovitused ...... 188

Kirjanduse loetelu ...... 192

Joonised

Joonis 1. Taotletavate mäeeraldiste paiknemine Eesti kaardil ...... 19 Joonis 2. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride asukoht ...... 24 Joonis 3. Taotletavatest mäeeraldistest põhja- ja läänesuunas olevad lähimad elamud ...... 27 Joonis 4. Taotletavatest mäeeraldistest ida- ja lõunasuunas olevad lähimad elamud ...... 28 Joonis 5. Taotletavate Mõisametsa liivamaardla mäeeraldiste paiknemine (M 1: 20 000) ..... 29 Joonis 6. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II uuringuruumide geoloogilistel uuringutel täheldatud kraavid ...... 35 Joonis 7. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste piirkonnas ...... 43 Joonis 8. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste läheduses olevate vääriselupaikade asukohad ...... 47 Joonis 9. Taotletavate mäeeraldiste ja Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga ligikaudne asetsemine maastikus (sinine) ...... 57 Joonis 10. Mustla-Nõmme metsise püsielupaigas asuvate mängude tsentrite asukoht-punaselt; alad tsentrist 1 km raadiuses (isaslindude päevane puhkepiirkond mängu ajal-kollane); alad tsentrist kuni 3 km raadiuses (alal viibitakse pesitsusajal ja väljaspool seda-sinine) ...... 58 Joonis 11. Aerofotode ja täpsustavate välitööde käigus määratletud loomade käigurajad ja põhilised liikumissuunad Vahe-Eesti rohekoridori piirkonnas Ardu‒Roosna-Alliku joonel (lilla: peamised liikumissuunad; kollane: registreeritud loomarajad) ...... 78

8 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 12. Loomade liikumisrajad (oranž joon) ja peamised liikumissuunad (sinine joon) Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride piirkonnas (punane joon), pidades silmas reljeefi eripära ...... 79 Joonis 13. Kuusiku meteoroloogiajaama aastane tuuleroos pikaajalise (1971-2000) perioodi kohta (Allikas: Ilmateenistus) ...... 86 Joonis 14. Taotletava Sibila kruusakarjääri tegevuse 24 tunni keskmise PM-SUM hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) ...... 94 Joonis 15. Taotletavate Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjääride 24 tunni keskmise PM- SUM hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) ...... 95 Joonis 16. Taotletava Sibila kruusakarjääri tegevuse 24 tunni keskmise PM-10 hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) ...... 96 Joonis 17. Taotletavate Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjääride 24 tunni keskmise PM- 10 hajuvus (tuul puhub 6 m/s kagu suunas) ...... 97 Joonis 18. Hetkeolukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee) ...... 102 Joonis 19. Ettevalmistustööde müra hajuvus (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning buldooseriga katendi vallitamine taotletaval Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel) ...... 103 Joonis 20. Taotletavate mahtude korral kaevandamisel tekkiv olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel) ...... 104 Joonis 21. Taotletavate mahtude korral kaevandamisel tekkiv olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning toodangu väljavedu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistelt) ...... 105 Joonis 22. Taotletavate mahtude korral kaevandamisel tekkiv olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine ja toodangu väljavedu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistelt) ...... 106 Joonis 23. Öine hetkeolukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee)...... 109 Joonis 24. Öine olukord kaevandamisega (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel) ...... 110 Joonis 25. Orienteerujate jaoks säiliv mõhnastik väljaspool taotletavaid Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ...... 125 Joonis 26. Orienteerujate jaoks säiliv mõhnastik väljaspool Karude karjääri ...... 126 Joonis 27. Mõisametsa liivamaardlat ümbritsevad orienteerumisalad ...... 127

9 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 28. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike, rohevõrgustike kaardilt ...... 129 Joonis 29. Roheline võrgustik ja rohekoridori ristumine tee või muu takistusega ...... 130 Joonis 30. Väärtuslikud maastikud ...... 131 Joonis 31. Väljavõte Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" rohevõrku toetavad ja välistavad objektid kaardilt ...... 132 Joonis 32. Väljavõte Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" rohelise võrgustiku ülevaate kaardilt ...... 133 Joonis 33. Väljavõte Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" Järvamaa väärtuslike maastike kaardilt ...... 134 Joonis 34. Liiklussageduste kaart ...... 136 Joonis 35. Väljavõte Paide valla üldplaneeringu piirangute kaardilt ...... 143 Joonis 36. Väljavõte Kõue valla üldplaneeringu põhijoonisest ...... 143 Joonis 37. Väljaveotee alternatiiv 1 (märgitud punasega) ja väljaveotee alternatiiv 2 (märgitud sinisega) ...... 155 Joonis 38. Maanteeameti poolne ettepanek alternatiivse väljaveotee osas ...... 155 Joonis 39. Ehitusmaavarade keskmine kulu maantee-ehituse 1 km kohta, tuhat m3 (Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatud Eesti ehitusmaavarade nõudluse prognoos aastateks 2012-2020) ...... 163

Tabelid

Tabel 1. Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise geoloogiline ehitus ...... 31 Tabel 2. Taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige . 32 Tabel 3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige ...... 33 Tabel 4. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste linnustik pesitsusajal transektloenduse põhjal ...... 54 Tabel 5. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste linnuliikide territooriumid transektloenduse põhjal ...... 55 Tabel 6. Metsise (II kaitsekategooria) tegevusjäljed kavandatava tegevuse ala servaaladel ... 56 Tabel 7. Muude kaitsealuste liikide koordinaadid mäeeraldistel või nende vahetus naabruses ...... 56

10 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 8. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste lähiümbruses asuvate kaevude veekvaliteedi ja -tasemete andmed (mõõdetud 11.06.2013. a) ...... 72 Tabel 9. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjäärialade kasutuselevõtuga ja nende korrastamisega kaasnevad prognoositavad keskkonnamõjud erinevate loomastiku rühmadele ...... 76 Tabel 10. Taotletavate Mõisametsa liivamaardla kaevandamislubade ülevaade ...... 83 Tabel 11. Jääkvaru mäeeraldistel ja kaevandamise keskmine aastamäär ...... 84 Tabel 12. Mõisametsa liivamaardla vedude intensiivsus ...... 85 Tabel 13. Karjäärisisese transpordi aastased eriheite kogused...... 89 Tabel 14. Kaevise töötlemise erinevate protsesside eriheitmed ...... 90 Tabel 15. Kaevise töötlemise tolmu heitmed taotletavates karjäärides ...... 90 Tabel 16. Langemisprotsesside emissiooni faktorid ...... 91 Tabel 17. Langemisprotsesside emissiooni faktorid ...... 91 Tabel 18. Kontsentreeritud tolmuheide karjääris ...... 92 Tabel 19. Tolmu kontsentratsioonide piirväärtused ...... 92 Tabel 20. Mõisametsa liivamaardlas taotletavates karjäärides kasutatavate seadmete helivõimsustasemed ...... 99 Tabel 21. Müra tasemed taotletavatele mäeeraldistele lähimate majapidamiste juures, dB .. 111 Tabel 22. Müra tasemed taotletavate mäeeraldistele lähimate majapidamiste juures, dB ..... 111 Tabel 23. Tolmu tasemed taotletavatele mäeeraldistele lähimate hoonete juures, μg/m3 ..... 113 Tabel 24. Kriteeriumite suhtelise tähtsuse määramine ...... 147 Tabel 25. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C1 alusel ...... 147 Tabel 26. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C2 alusel ...... 147 Tabel 27. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C3 alusel ...... 147 Tabel 28. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C4 alusel ...... 148 Tabel 29. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C5 alusel ...... 148 Tabel 30. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C6 alusel ...... 148 Tabel 31. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C7 alusel ...... 148 Tabel 32. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C8 alusel ...... 149 Tabel 33. Alternatiivide kaalutud hinded ...... 149 Tabel 34. Kõik ehituskruusa kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ...... 164

11 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 35. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks ...... 165 Tabel 36. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ...... 166 Tabel 37. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) 166 Tabel 38. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1), materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) ja kruusateedele katete ehituse objektid aastateks 2014‒2017 (3) ...... 167 Tabel 39. Kõik ehituskruusa kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ...... 168 Tabel 40. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks ...... 169 Tabel 41. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ...... 170 Tabel 42. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) 170 Tabel 43. Kõik ehitusliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ...... 171 Tabel 44. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks ...... 172 Tabel 45. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ...... 173

12 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 46. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) 173 Tabel 47. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1), materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) ja kruusateedele katete ehituse objektid aastateks 2014‒2017 (3) ...... 174 Tabel 48. Kõik ehitusliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ...... 175 Tabel 49. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks ...... 176 Tabel 50. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ...... 177 Tabel 51. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) 177 Tabel 52. Kõik täiteliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ...... 179 Tabel 53. Täiteliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks ...... 180 Tabel 54. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ...... 181 Tabel 55. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) 181 Tabel 56. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1), materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) ja kruusateedele katete ehituse objektid aastateks 2014‒2017 (3) ...... 182

13 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 57. Kõik täiteliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ...... 183 Tabel 58. Täiteliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks ...... 184 Tabel 59. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ...... 185 Tabel 60. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) 185

Fotod

Foto 1. Mets taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise lõunaosas ...... 44 Foto 2. Metsatee taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise põhjaosas ...... 44 Foto 3. Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise põhjaosa (puurindes on ohtramalt kaske) ...... 45 Foto 4. Vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise läänepiiri läheduses ...... 45 Foto 5. Raiesmik taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise põhjaosas ...... 46 Foto 6. Mets taotletavaid Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi eraldava tee ääres ...... 46 Foto 7. Vabadussõja Ardu lahingu mälestussammas ...... 63 Foto 8. Ohverdamiskoht "Hiiemägi" (ohverdamiskoht - loodest, E. Russow, 2.aug.1999)..... 64 Foto 9. Kivikalme (kinnismälestis) ...... 65 Foto 10. Kalmistu "Surnumägi" (E. Russow, 2.aug.1999) ...... 66

Tekstilisad

Lisa 1. Sibila kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlus ...... 195 Lisa 2. Kaevandamise loa taotlus Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldisel ...... 204 Lisa 3. Kaevandamise loa taotlus Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldisel ...... 222 Lisa 4. Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kaevandamise loa taotluste keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamine ...... 239 14 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Lisa 5. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise teade ...... 250 Lisa 6. Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri, Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise täiendatud programm ..... 251 Lisa 7. Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri, Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsus ...... 268 Lisa 8. OÜ Ronk poolt korraldatud Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõjude hindamise programmi avaliku arutelu protokoll ...... 272 Lisa 9. Ettepanekud KMH programmile, saabunud kirjad ning nende vastused ...... 276 Lisa 10. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääri keskkonnamõju hindamise algatamise teade ...... 309 Lisa 11. Nikolai Laanetu eksperthinnag - Mõisametsa I ja II ning Sibila kruusakarjääride kasutuselevõtuga kaasnevad keskkonnamõjud ulukipopulatsioonidele ...... 310 Lisa 12. Ekspertarvamus. Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud KMH - linnustiku ekspertiis (Koostaja: Andrus Jair) ...... 335 Lisa 13. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste lähiümbruses asuvate kaevude veekvaliteedi ja -tasemete andmed (mõõdetud 11.06.2013. a) ...... 349 Lisa 14. Jan Johansoni poolt koostatud Sibila kruusakarjääris ning Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjäärides kaevandamisel tekkiva müra ja peenosakeste eksperthinnang (Agenda Keskkonnabüroo OÜ) ...... 356 Lisa 15. Roadplan OÜ koostatud "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 60,670 ristmik" liiklusohutuse audit ...... 388 Lisa 16. Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade ...... 395 Lisa 17. Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri, Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise aruande tutvustava avaliku arutelu protokoll (18.12.2014) ...... 396 Lisa 18. KMH aruande protsessis esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende vastused ...... 403

15 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Lisa 19. Imsi KMH aruande juurde kuuluv kinnisvara ekspertarvamus ...... 489 Lisa 20. Sangla III KMH juurde kuuluv kinnisvara ekspertarvamus ...... 491 Lisa 21. Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri, Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise aruande koosoleku protokoll Eesti Orienteerumisliidu, arendajate, Keskkonnaameti ja KMH aruande osapooltega tõstatud küsimuste arutamiseks ja kompromissi leidmiseks (28.04.2015) ...... 493

Graafilised lisad

Graafiline lisa 1. Mõisametsa liivamaardla Sibila kruusakarjääri mäeeraldise plaan M 1:2000

Graafiline lisa 2. Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise plaan M 1:2000

Graafiline lisa 3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise plaan M 1:2000

Graafiline lisa 4. Sibila kruusakarjääri ja Mõisametsa ning Mõisametsa II liivakarjääride varustuskindluse plaan M 1: 200 000

16 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE SISSEJUHATUS

Käesolev töö käsitleb KMH-d seoses kohaliku tähtsusega Mõisametsa liivamaardla Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtuga.

Sibila kruusakarjääris on arendajaks OÜ Ronk, kes esitas kaevandamise loa taotluse (Lisa 1) 10,25 ha suurusele mäeeraldise (teenindusmaa 18,83 ha) pindalale.

Mõisametsa liivakarjääris on arendajaks Tallinna Teede Aktsiaselts, kes esitas kaevandamise loa taotluse (Lisa 2) 20,15 ha suurusele mäeeraldise (teenindusmaa 20,15 ha) pindalale.

Mõisametsa II liivakarjääris on arendajaks Tallinna Teede Aktsiaselts, kes esitas kaevandamise loa taotluse (Lisa 3) 6,95 ha suurusele mäeeraldise (teenindusmaa 6,95 ha) pindalale.

Kavandatavaks tegevuseks Sibila kruusakarjääri 10,25 ha suurusel mäeeraldisel on kaevandada ehituskruusa kokku 630 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 42 tuh m3, taotletava Mõisametsa liivakarjääri 20,15 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 614 tuh m3, täiteliiva kokku 603 tuh m3 ja ehitusliiva kokku 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aasta- määraga 94 tuh m3 ning taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri 6,95 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 248 tuh m3 ja täiteliiva kokku 185 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aas- tamääraga 33 tuh m3.

KMH seoses Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga algatas (Lisa 4) Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 26.04.2011. a otsusega nr HJR 10-5/11/48888-10 maavara kaevandamise lubade taotluste (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3) alusel.

Arendustegevuse eesmärgiks on Sibila kruusakarjääris kasutada kaevandatavat materjali kohalike teede ehitusel ja teistel ehitustöödel, Mõisametsa liivakarjääris kasutada maavara tsiviil- ja teedeehituses ning Mõisametsa II liivakarjääris kasutada kaevandatavat maavara teede muldkehade ehitamiseks ning täitepinnaseks. Koos kõikide huvigruppidega toimus KMH programmi avalik arutelu 05.12.2011. a Anna Vaba Aja Majas (Lisa 8).

KMH viis läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töögrupp, kuhu kuulusid juhtivekspert Mall Orru (litsents KMH0125), geotehnoloog-mäeinsener Heli Milvek (litsents KMH0152) ja Rein Ramst (litsents KMH0146).

17 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Erialaeksperdina kaasati Rein Ramst (botaanik, taimestiku hindamine, litsents KMH0146).

Müra ja peenosakeste eksperthinnangu andis Jan Johanson (litsents KMH0134) (Lisa 14).

Loomastiku hindamisel kaasati loomastiku ekspert Nikolai Laanetu (Lisa 11) ja linnustiku hindamisel kaasati linnustiku ekspert Andrus Jair (Lisa 12).

Liiklusohutuse auditi (Lisa 15) koostasid Roadplan OÜ audiitorid Indrek Oden (tegevusloa number 11197m) ja Priidu Kooskora (tegevusloa number 12010).

Ekspertgrupp tänab koostöö eest Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni, endist Kõue Vallavalitsust, Paide Vallavalitsust, Kose vallavalitsust, OÜ-d Ronk ja Tallinna Teede Aktsia- seltsi.

Samuti saime igakülgset informatsiooni taotletavate mäeeraldiste ümbruskonnas olevate elamute omanikelt, kes osalesid KMH käigus kaevude aktide ja piirkonna situatsiooni iseloo- mustavate küsitluslehtede täitmisel.

KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel arvestati erinevate huvigruppide, ümbruskonna elamute ja arendajate seisukohtadega.

1. KMH LÄBIVIIMISE MEETODID JA ALUSDOKUMENDID

KMH algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (kiri nr HJR 10-5/11/48888-10; 26.04.2011, Lisa 4) seoses maavara kaevandamislubade taotlemistega Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldistel OÜ Ronk ja Tallinna Teede Aktsiaselts poolt (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3). OÜ Ronk taotleb maavara kaevandamise luba Sibila kruusakarjääri mäeeraldisele ning Tallinna Teede Aktsiaselts taotleb maavara kaevandamise lubasid Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldistele. Taotle- tavad mäeeraldised paiknevad Harju maakonnas Kose vallas (Sibila kruusakarjääri mäeeral- dis, katastritunnus: 36302:002:0420) ning Järva maakonnas Paide vallas (Mõisametsa liiva- karjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldised, katastritunnus: 56501:001:0047) asuval kohaliku tähtsusega Mõisametsa liivamaardlal (Joonis 1).

18 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 1. Taotletavate mäeeraldiste paiknemine Eesti kaardil Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni teade KMH algatamisest seoses Sibila kruusa- karjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste planeeritava kasutuselevõtuga ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (Lisa 10).

Sibila kruusakarjääri mäeeraldis

Taotletaval Sibila kruusakarjääri mäeeraldisel taotleb maavara kaevandamise luba OÜ Ronk. Taotletava Sibila kruusakarjääri geoloogilise uuringu aruanne on tehtud 2010. aastal: „Sibila uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2010)” (R. Sinisalu, 2010; EGF 8231). Sibila uuringuruumi varu kinnitati ja maardla kanti keskkonnaregistri maardlate nimistusse keskkonnaministri 04.11.2010. a käskkirja nr 1580 alusel. Maardlaosa registrikaardi nr on 0884. Maavara kaevandamise loa taotluse (Lisa 1) alusel on mäeeraldise teenindusmaa pindala 18,83 ha ja mäeeraldise pindala 10,25 ha. Kaevandatavaks varuks on 658 tuh m3, sh allpool põhjaveetaset 185 tuh m3 ehituskruusa ning maavara kaevandamise

19 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE keskmiseks aastamääraks on 42 tuh m3. Taotletava kaevandamise loa kehtivuse ajaks on 15 aastat. Kasuliku kihi paksus on 1,4‒11,3 m, keskmiselt 6,35 m.

Kavandatavaks tegevuseks on Harju maakonnas Kose vallas kohaliku tähtsusega Mõisametsa liivamaardlast (graafiline lisa 1), mille põhjaosas on valdavaks maavaraks ehituskruus, kaevandamine karjääriviisiliselt seal paiknevast Sibila kruusakarjääri mäeeraldiselt (10,25 ha). Kaevandatavat materjali kavatsetakse kasutada kohalike teede ehitusel ja teistel ehitustöödel (sh Kose‒Võõbu ja Võõbu‒Mäo uute maanteelõikude rajamine).

Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldis

Taotletaval Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldisel taotleb maavara kaevandamise luba Tallin- na Teede Aktsiaselts. Taotletava Mõisametsa liivakarjääri geoloogiline uuring on tehtud 2010. aastal: „Mõisametsa uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010)” (M. Karimov, 2010; EGF 8199). Taotletava Mõisametsa mäeeraldise varu on kinnitatud keskkonnaministri 20.07.2010. a käskkirja nr 1020 alusel. Maardlaosa registrikaardi nr on 0884. Maavara kaevandamise loa taotluse (Lisa 2) alusel on nii teenindusmaa kui ka mäeeraldise pindala 20,15 ha. Kaevandatavaks varuks on ehituskruusa 672,3 tuh m3, täite- liiva 231,7 tuh m3 ja ehitusliiva 663,0 tuh m3 ning maavara kaevandamise keskmiseks aasta- määraks on 94 tuh m3. Taotletava kaevandamise loa kehtivuse ajaks on 15 aastat. Kasulik kiht koosneb munakaid sisaldavast veeriselisest kruusast, eriteralisest kruusakast liivast ja peene- kuni ülipeeneteralisest liivast.

Kavandatavaks tegevuseks on ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamine Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldiselt (graafiline lisa 2). Maavara kasutusaladeks on tsiviilehitus ja teede- ehitus (sh Kose‒Võõbu ja Võõbu‒Mäo uute maanteelõikude rajamine). Taotletav ala asub Järva maakonnas Paide vallas Mustla-Nõmme külas, riigimaa RMK Järvamaa metskonna katastriüksusel Väätsa metskond maatükk nr 3 (katastritunnus: 56501:001:0047).

Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldis

Taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldisel taotleb maavara kaevandamise luba Tal- linna Teede Aktsiaselts. Taotletava Mõisametsa II liivakarjääri geoloogiline uuring on tehtud 2010. aastal: „Mõisametsa II uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010)” (M. Karimov, 2010; EGF 8200). Mõisametsa II mäeeraldise varu on kinnitatud keskkonnaministri 09.06.2010. a käskkirja nr 823 alusel. Maardlaosa registrikaardi nr on

20 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

0884. Maavara kaevandamise loa taotluse (Lisa 3) alusel on nii teenindusmaa kui ka mäeeral- dise pindala 6,95 ha. Kaevandatavaks varuks on ehituskruusa 248 tuh m3 ja täiteliiva 185 tuh m3 ning maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 33 tuh m3. Taotletava kaevandamise loa kehtivuse ajaks on 15 aastat. Kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus muutub uuringualal ca 7 m ulatuses: 75,3‒81,7 m.

Taotletav Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldis asub Järvamaal Paide vallas Mustla-Nõmme külas, Väätsa metskonna maatüki nr 3 metsamaal (katastritunnus: 56501:001:0047). Tegemist on riigimaaga, mis kuulub RMK Järvamaa metskonna koosseisu.

Kõigil kolmel taotletaval mäeeraldisel (Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II) on säilinud mets. Kaevandama asumisel tuleb langetada mets, juurida kännud ja koorida kattekiht. Sibila mäeeraldist läbib metsatee. RMK 21.04.2010. a kooskõlastuse nr 3-1.20/330 kohaselt peab säilima võimalus kasutada nimetatud teed metsamajanduslike tööde teostamiseks. Kaevetööde käigus paigutatakse metsatee kaeveala lääneservale.

Taotletavate Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud KMH koostati vastavalt keskkonnamõjude hindamise programmile (Lisa 6), mille avalik arutelu toimus 05.12.2011. a Anna Vaba Aja Majas (Lisa 8).

Pärast avalikku arutelu täiendati programmi vastavalt arutelu käigus üleskerkinud küsimuste- le. Võeti arvesse ja uurimise alla eelkõige ümbruskonna elanike mured, et välja selgitada kaevandamisega tekkida võivad kaevude vee kvaliteedi ja -tasemete muutused ning kaevise väl- javeotee parim lahendus. Samuti uuriti müra, peenosakeste levikut, mõju loomastikule jne.

KMH aruande koostamisel lähtuti järgnevatest seadustest ja õigusaktidest:

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (vastu võetud 22.02.2005, RT I 2005, 15, 87)  Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004, RT I 2004, 38, 258)  Maapõueseadus (vastu võetud 23.11.2004, RT I 2004, 84, 572)  Jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004, RT I 2004, 9, 52)  Veeseadus (vastu võetud 11.05.1994, RT I 1994, 40, 655)  Välisõhu kaitse seadus (vastu võetud 05.05.2004, RT I 2004, 43, 298)

21 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (vastu võetud 22.09.2004, RTL 2004, 128, 1984)  Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürata- seme mõõtmise meetodid (vastu võetud 04.03.2002, RTL 2002, 38, 511)  Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed (vastu võetud 29.11.2012, RT I, 04.12.2012, 1)

KMH metoodika seisneb keskkonna praeguse seisundi kaardistamises, kavandatava tegevuse ning selle alternatiivide prognoositava keskkonnamõju võrdlemises ja selle alusel optimaalse tegevusvariandi soovitamises. Uurimismeetoditena kasutatakse mõjutatava keskkonna parameetrite (veetasemed ja vee kvaliteet kaevudes) ning Sibila kruusakarjääris, Mõisametsa lii- vakarjääris ja Mõisametsa II liivakarjääris toimivate mõjutegurite (müra tugevus, õhu tolmu- sisaldus jne) intensiivsuse prognoosimist ja modelleerimist, vaatlusi, küsitlusi, ekspertarva- musi. Arvesse võetakse KMH protsessi käigus laekunud informatsiooni, arvamusi ja ettepa- nekuid. Kõik KMH koostamise käigus laekunud kirjavahetused, arvamused ja nendele koostatud vastused on lisatud KMH aruandele.

Alternatiivide võrdlus toimub kriteeriumite alusel. Võimaluste võrdluse tulemuseks on sobivaima lahendusvariandi leidmine. Esmalt valitakse alternatiivide võrdlemise kriteeriumid, seejärel määratakse kriteeriumi kaal. Järgnevalt hinnatakse kõiki alternatiive kõikide kriteeriumite alusel (alternatiivide paremusjärjestus kriteeriumi alusel). Lõpptulemusena arvutatakse alternatiivide kaalutud hinded. Parim lahendus saab kõige kõrgema kaalutud hinde.

Töö tegemisel oli abiks käsiraamat „Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine” (koostanud T. Põder). KMH aruannet täiendatakse ja parandatakse vastavalt avalikul arutelul üles- kerkinud küsimustele ja ettepanekutele.

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Harju maakonnas Kose vallas kohaliku tähtsusega Mõi- sametsa liivamaardla (graafiline lisa 1) põhjaosas paiknevas Sibila kruusakarjääri mäeeraldi- sel ehituskruusa karjääriviisiline kaevandamine, Järva maakonnas Paide vallas Mustla- Nõmme külas riigimaa RMK Järvamaa metskonna katastriüksusel Väätsa metskond maatükk nr 3 asuval Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa, täiteliiva ja ehitusliiva kae-

22 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE vandamine ning Järvamaal Paide vallas Mustla-Nõmme külas, Väätsa metskonna maatükk nr 3 metsamaal asuval Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamine (Joonis 2). Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 10,25 ha, kaevandamise keskmine aastamäär on 42 tuh m3 ning seal plaanitakse kaevandada 15 aastat. Taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise pindala on 20,15 ha, kaevandamise keskmine aastamäär on 94 tuh m3 ning kaevandamise loa kestvus on 15 aastat. Taotletava Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,95 ha, kaevandamise keskmine aastamäär on 33 tuh m3 ning seal plaanitakse kaevandada kruusa ja liiva 15 aastat. Taotletaval Sibila kruusakarjääri mäeeraldisel on arendajaks OÜ Ronk ning taotletavatel Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisa- metsa II liivakarjääri mäeeraldistel on arendajaks Tallinna Teede Aktsiaselts. Kolmelt mäe- eraldiselt planeeritakse kaevandada ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva teede ehituseks, ehi- tustöödeks, tsiviilehituseks, muldkeha ehitamiseks ja täitepinnaseks Harju, Järva ja Rapla maakonna tarbeks (sh Kose‒Võõbu ja Võõbu‒Mäo uute maanteelõikude rajamine).

Uute taotletavate alade kasutuselevõtt loob võimaluse Harju ja Järva maakonnas ning nende lähipiirkondades teede- ja tsiviilehituseks vajamineva materjali parema kättesaadavuse.

23 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 2. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride asukoht

24 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE 3. TAOTLETAVATE SIBILA, MÕISAMETSA JA MÕISAMETSA II MÄE- ERALDISTE KASUTUSELEVÕTU PÕHJENDUS 3.1. SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDIS

Ronk OÜ taotleb Mõisametsa liivamaardlale Sibila kruusakarjääri mäeeraldise avamiseks maavara kaevandamise luba eesmärgiga kasutada ehituskruusa teedeehituses ja tsiviilehituses. Sibila kruusakarjääri kaeveloa taotlus esitatakse OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2010. aastal läbi viidud uuringutöö tulemusena eraldatud ja keskkonnaministri poolt 04.11.2010. a käskkirjaga nr 1580 kinnitatud pindalaga ja mahu varualale. Kaeveluba taotletakse 15-ks aastaks.

3.2. MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDIS

Tallinna Teede Aktsiaselts taotleb maavara kaevandamise luba Mõisametsa liivamaardlal (registrikaardi nr 0884) Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldisel, mis hõlmab Mõisametsa liivamaardla aktiivse tarbevaru 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. plokke.

Tallinna Teede Aktsiaselts on firma, mis tegeleb kõikide teehoiutöödega, sh teede hooldusre- mondiga ja kaevetööde- ning teeseisundi järelvalvega. Maaomanik on Eesti Vabariik. Mater- jali kavatsetakse kasutada teede ehituseks ning üldehituses.

3.3. MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDIS

Tallinna Teede Aktsiaselts taotleb maavara kaevandamise luba Mõisametsa liivamaardlal (registrikaardi nr 0884) Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldisel, mis hõlmab Mõisametsa liivamaardla aktiivse tarbevaru 1., 2., 3. ja 4. plokke.

4. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS

Taotletav Sibila kruusakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Kose vallas, taotletavad Mõisametsa ja Mõisametsa II liivakarjääride mäeeraldised Järva maakonnas Paide vallas

25 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Mustla-Nõmme külas riigimaa RMK Järvamaa metskonna katastriüksusel Väätsa metskond maatükk nr 3.

Taotletava Sibila mäeeraldise teenindusmaale lähim inimasustus, Nõmmeri küla, jääb ca 1 km lääne poole. Taotletav Sibila mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad osaliselt maaparan- dussüsteemiga (VID kood 4108950010010).

Taotletav Mõisametsa mäeeraldis jääb ligikaudu 250 m Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest kirdesse. Ala asub Ardu alevikust ligikaudu 3 km kaugusel kagus. Kõrvemaa maastikukaitseala jääb ligikaudu 2 km kirdesse ja Paunküla veehoidla ca 2,7 km loodesse. Lähimad majapidamised asuvad taotletava mäeeraldise lõunapiirist 200‒300 m kaugusel, läänesuunda jäävad majapidamised on taotletava mäeeraldise piirist ligikaudu 900 m kaugusel (Joonis 3, Joonis 4).

Taotletav Mõisametsa II mäeeraldis jääb ligikaudu 700 m Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest kirdesse. Ala asub Ardu alevikust ca 3 km kaugusel kagus. Taotletavast mäeeraldi- sest jääb Kõrvemaa maastikukaitseala ca 2 km kirdesse ja Paunküla veehoidla ca 2,9 km loodesse. Lähimad majapidamised asuvad taotletava mäeeraldise lõunapiirist ~300 m kaugusel ja läänepiirist ~1,3 km kaugusel (Joonis 3, Joonis 4).

26 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 3. Taotletavatest mäeeraldistest põhja- ja läänesuunas olevad lähimad elamud 27 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 4. Taotletavatest mäeeraldistest ida- ja lõunasuunas olevad lähimad elamud 28 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Taotletav Sibila kruusakarjääri mäeeraldis paikneb RMK „Paunküla metskond 6” maaüksusel (katastriüksuse tunnus 36302:002:0420), taotletavad Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldi- sed asuvad RMK „Väätsa metskond 3” maaüksusel (katastriüksuse tunnus 56501:001:0047). Toodangu väljavedu taotletavatest karjääridest plaanitakse olemasoleva Nõmme-Seli- ja Mustla-Nõmme metsatee kaudu Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteele (Joonis 5). Arenda- jad kohustuvad hoidma korras ja vajadusel parendama karjääridest väljuvat teed kuni Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteeni, sh vajadusel tegema väljaveoteedel tolmutõrjet.

Joonis 5. Taotletavate Mõisametsa liivamaardla mäeeraldiste paiknemine (M 1: 20 000) Lähimad majapidamised jäävad taotletavatest Sibila kruusakarjäärist loode suunas ~670 m kaugusele (Pritsu majapidamine), lääne suunas ~720 m kaugusele (Kuuru ja Uuetoa majapidamised) ning taotletavast Mõisametsa ja Mõisametsa II liivakarjääridest lõuna suunas

29 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

~300 m kaugusele (Metsanurga ja Liivaku majapidamised). Karjäärist kavandatav väljaveotee möödub Metsanurga majapidamisest lähimast kohast ~100 m kauguselt.

Taotletavad mäeeraldised paikenad Nõmmeküla kaardistatud orienteerumisalal. Nõmmeküla kaardistatud orienteerumisala kattub sh Mustla-Nõmme metsise püsielupaigaga. Tulenevalt Eesti Orienteerumisliidu tegevdirektori Paul Poopuu kirjeldusest on Nõmmeküla orienteerumisala oluline nii rahvatervise kui ka spordikultuuri edendamise seisukohalt.

5.1. GEOLOOGILINE EHITUS

Käesolev peatükk on koostatud kolme geoloogilise uuringu aruande „Sibila uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2010)” (R. Sinisalu, 2010; EGF 8231), „Mõisametsa uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010)” (M. Karimov, 2010; EGF 8199) ja „Mõisametsa II uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010)” (M. Karimov, 2010; EGF 8200) põhjal.

5.1.1. SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE GEOLOOGILINE EHITUS

1960. a teostas Geoloogia ja Maapõuevarade kaitse Valitsus Harju rajoonis liiva ja kruusa otsingu-uuringutöid, mille käigus avastati Sibila leiukoht (Saarelaid, 1961). Leiukohale rajati 10 šurfi ja 3 puurauku, laboriuuringuteks võeti 8 proovi. Leiukohas levis munakalis-rahnuline, valdavalt karbonaatse koostisega kruus, mille kihi kogupaksust rajatud kaevistega ei õnnestu- nud kindlaks teha. Leiukoha suuruseks hinnati 6,0 ha ja varuks 276 tuh m3. Kaevandamise mäetehnilised tingimused hinnati heaks, sest veetase jäi kasuliku kihi uuritud lamamist süga- vamale. Peale 1960. a uuringuid ei ole Sibila leiukohal uuringutöid tehtud.

Taotletava mäeeraldise geoloogilise uuringu tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus aastal 2010, mille käigus koostati ala topograafiline alus mõõtkavas 1:2000, rajati 10 šurfi ja 20 puurauku, laboriuuringuteks võeti 52 proovi. Uuringutöö tulemusena arvutatud ehituskruusa aktiivne tarbevaru on kinnitatud keskkonnaministri 04.11.2010. a käskkirjaga nr 1580.

Taotletav Sibila mäeeraldis paikneb loode‒kagusuunalise järsunõlvalise oosiahela kesk- ja lõunaosas, mille suhteline kõrgus on kohati kuni 11 m ja maapinna absoluutkõrgused (edaspidi abs kõrgused) on vahemikus 76,3‒89,4 m. Oosiahela ida- ja läänejalam on soostunud ning kaetud lodumetsaga. Alal levib 0,2‒0,7 m paksuse turbakihi all savi või ülipeeneteraline savikas liiv. Oosi materjaliks on veeriseid ja tardrahne sisaldav kruus. Mäeeraldise lõunaosas ka-

30 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE tab oosiahela läänenõlva ülipeeneteraline aleuriitne liiv. Kruus ja veerised on valdavalt karbonaatse koostisega. Kruusas esinevad liiva vahekihid ja läätsed. Kruusa lamamiks on savikas kruusasegune liiv või paelahmakatega saviliivmoreen.

Mäeeraldise geoloogiline ehitus on järgmine (Tabel 1):

Tabel 1. Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise geoloogiline ehitus

5.1.2. MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE GEOLOOGILINE EHITUS

Taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise piires on geoloogilisi uuringuid tehtud 2010. aastal (Karimov, 2010), mille alusel 2010. aastal kinnitati ehituskruusa, eriotstarbelise liiva ja ehitusliiva aktiivne tarbevaru.

Mäeeraldis jääb piirkonda, kus on läbi viidud pinnakatte geoloogiline kaardistamine mõõtka- vas 1:50 000 (Suuroja jt., 2003). 60ndate aastate lõpus tehti alal Paide rajooni ehitusliivade ja -kruusade otsimistöid (E. Voolma, 1970). Mäeeraldise vahetus läheduses asuvad veel kaks ala, kus on teostatud geoloogilist kruusa ja liiva varu uuringut. Mõisametsa II uuringuala asub taotletava Mõisametsa mäeeraldisega ida poolt külgnevast teekaitsevööndist ida pool. Sibila uuringuala külgneb nurkapidi taotletava Mõisametsa mäeeraldisega loodes. Sibila uuringuruum sisuliselt kujutabki endast loodesuunalist oosi, mis saab alguse Mõisametsa mäeeraldise territooriumilt. Valdav osa Mõisametsa II uuringuruumist on geoloogilise ehituse poolest sarnane taotletava mäeeraldisega.

Mäeeraldis paikneb glatsiofluviaalse päritoluga, tugevalt liigestatud mõhnastiku alal. Ala on väga muutliku geoloogilise ehitusega. Territooriumi piires levivad liustikujõelised ning jää- järvelised setted, laiguti moreen. Liustikujõelised setted on esindatud munakaid sisaldava veeriselise kruusaga ja eriteralise kruusaka liivaga. Jääjärveliste setete lasund koosneb peene- kuni ülipeeneteralisest liivast. Nende setete lamamiks on enamasti hall liivsavimoreen vähese jämepurruga ning hall savi ja aleuriit.

31 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Kasulik kiht koosneb munakaid sisaldavast veeriselisest kruusast, eriteralisest kruusakast liivast ja peene- kuni ülipeeneteralisest liivast. Ala üldistatud geoloogiline läbilõige (kasuliku kihi leviku piires) on esitatud Tabel 2-s:

Tabel 2. Taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige

Kattekihiks on valdavalt kasvukiht (muld) paksusega valdavalt 0,2 m. Puuraugus Pa-29 moodustavad kattekihi kasvukiht (0,2 m) ja 0,6 m paksune beežikashall liivsavimoreen.

Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluviaalsed setted. Glatsiofluviaalsed setted on esindatud munakaid sisaldava kruusaga ja kruusaka liivaga. Limnoglatsiaalsete setete lasund koosneb peene- kuni ülipeeneteralisest liivast. Kruusas esinev jämepurdne materjal, mille sisaldus ulatub kohati 75%-ni, on valdavalt karbonaatne. Kristalliinse koostisega materjali osakaal võib ulatuda 10%-ni. Ligikaudu 70% ulatuses moodustab läbilõike ülemise osa väga peene- kuni ülipeeneteraline liiv, mille lasundi paksus varieerub 0,6‒9 m. Liivale moodustab lamami enamasti jämepurrurohke kruus ja kruusane liiv lasundi paksusega kuni 9,0 m.

Kasuliku kihi lamami abs kõrgus muutub mäeeraldise piires suures ulatuses: 69,3‒80,9 m.

Lamam koosneb enamasti beežikast või beežikashallist liivsavimoreenist ja kohati savist. Ka- sulik kiht jäi läbimata kas selle tõttu, et kihipaksus ületas lubatud uurimissügavust (10 m) või selle tõttu, et geoloogiline läbilõige osutus kohati tehniliselt läbimatuks. Uuritud materjal oli jämepurrurikas.

5.1.3. MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE GEOLOOGILINE EHITUS

Taotletava Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise piires on geoloogilisi uuringuid tehtud 2010. aastal (Karimov, 2010), mille alusel samal aastal kinnitati ehituskruusa ja täiteliiva aktiivne tarbevaru.

32 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Mäeeraldis jääb piirkonda, kus on läbi viidud pinnakatte geoloogiline kaardistamine mõõtka- vas 1:50 000 (Suuroja jt., 2003). Samuti 60ndate aastate lõpus tehti Paide rajooni ehitusliivade ja -kruusade otsimistöid (E. Voolma, 1970). Mäeeraldise vahetus läheduses asuvad veel kaks ala kus on teostatud geoloogilist kruusa ja liiva varu uuringut. Mõisametsa uuringuala asub taotletava Mõisametsa II mäeeraldisega ida poolt külgnevast teekaitsevööndist lääne pool. Sibila uuringuala külgneb nurkapidi Mõisametsa uuringualaga loodes. Nende alade geoloogiline ehitus on nende samade moodustiste jätk, mis saavad alguse käsitletaval alal. Sibila uuringuruum kujutab endast loodesuunalist oosi, mis saab alguse Mõisametsa uuringuala territooriumilt. Valdav osa taotletavast Mõisametsa II mäeeraldisest on geoloogilise ehituse poolest sarnane Mõisametsa uuringuala idapoolse osaga.

Mäeeraldis paikneb glatsiofluviaalse päritoluga, tugevalt liigestatud mõhnastiku alal. Ala on väga muutliku geoloogilise ehitusega. Territooriumi piires levivad liustikujõelised ning jää- järvelised setted. Liustikujõelised setted on esindatud munakaid sisaldava veeriselise kruusaka liivaga. Jääjärveliste setete lasund koosneb peene- kuni ülipeeneteralisest liivast.

Tabel 3. Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige

Kattekihiks on valdavalt kasvukiht (muld) paksusega valdavalt 0,2 m. Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluviaalsed ja limnoglatsiaalsed setted. Glatsiofluviaalsed setted on esindatud munakaid sisaldava kruusaga ja kruusaka liivaga. Limnoglatsiaalsete setete lasund koosneb peene- kuni ülipeenliivadest. Kruusas esinev jämepurdne materjal, mille sisaldus ulatub kohati 51%-ni, on valdavalt karbonaatne. Kristalliinse koostisega materjali osakaal võib ulatuda 10%-ni.

33 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Läbilõike ülemise osa moodustab väga peene- kuni ülipeeneteraline liiv, mille lasundi paksus varieerub tugevalt liigestatud reljeefi tõttu 0,3‒3,3 m ning on seega suhteliselt ebaühtlase paksusega. Liivale moodustab lamami enamasti jämepurrurohke kruus ja kruusane liiv lasundi paksusega kuni 6,0 m. Kasuliku kihi lamami abs kõrgus muutub uuringualal ca 7 m ulatuses 75,3‒81,7 m.

Antud uuringuala piires lamamini jõutud ei ole, sest kasuliku kihi paksus ületas lubatud uuri- missügavust (7 m). Uuritud materjal läbilõike alumises osas oli enamasti jämepurrurikas.

5.2. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Mõisametsa liivamaardlas levib liustikujõeliste ja liustikujärveliste setete veekiht. Vesi on vabapinnaline ja toitub sademetest. Mõisametsa liivamaardlas on veetase maapinnast abs kõr- gusel 76,8‒80 m. Antud piirkonnas on esimeseks põhjavee kihiks Ordoviitsiumi põhjaveekiht, mis on antud piirkonnas valdavalt nõrgalt kaitstud. (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=SMA01&user_id=at&bbox=573164.360456231, 6547286.56126791,588714.561259444,6555950.53648547&setlegend=HMAGAP_01=0,FM AGQL01=0,HMAGPVK_01=1&LANG=1) KMH eksperdid on arutanud OÜ Eesti Geoloo- giakeskuse (edaspidi OÜ EGK) juhtivhüdrogeoloogi Katrin Ergi ja nõuniku Rein Perensi ning geoloogilise kaardistamise osakonnajuhataja Kalle-Mart Suurojaga oletatava geoloogilise rikke teemal. OÜ EGK hüdrogeoloogid ja geoloogilise kaardistamise osakonnajuhataja on arvamusel, et isegi kui oletatav loode-kagusuunaline geoloogiline rike alal esineb, siis taotletavatel aladel liiva ja kruusa kaevandamine ei too kaasa ootamatuid olukordi seoses geoloogilise rikke olemasoluga. Taotletavate alade kruusakihi lamamiks on moreen. Seega oletatav tektooniline rike, mis on seotud aluspõhja kivimitega, kruusa ja liiva kaevandamise seisukohast ei oma mingit tähtsust. (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=SMA01&user_id=at&bbox=573164.360456231, 6547286.56126791,588714.561259444,6555950.53648547&setlegend=HMAGAP_01=0,FM AGQL01=0,HMAGHG_01=1&LANG=1)

34 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 6. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II uuringuruumide geoloogilistel uuringutel täheldatud kraavid

35 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

5.2.1. SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Sibila mäeeraldise geoloogilises läbilõikes on vettkandvateks seteteks kruus ja liiv ning vett- pidavaks nende lamamiks olev saviliivmoreen. Kruusa ja liiva lamam paikneb abs kõrgusva- hemikus 72,0‒78,0 m (keskmiselt 75,8 m). Oosiahela veekompleks on vabapinnaline ja toitub sadevetest. Veetase on maapinnast 0,5‒9,8 m sügavusel abs kõrgusvahemikus 76,8‒78,3 m (keskmiselt 77,6 m). Kasuliku kihi paksus on 1,4‒11,7 m (keskmiselt 4,6 m), sellest allpool veetaset 0,0‒5,8 m (keskmiselt 1,7 m). Veetaseme lang mäeeraldise läänepiiril olevas kraavis (Joonis 6) on 4,4 m/km (78,25‒73,82 m). Peale kaevandamisele kuuluva kruusavaru ammendamist saab kaeveala korrastada veekoguks ja osaliselt metsamaaks. Taotletav Sibila kruusa- karjääri mäeeraldis kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Voose, PÜ-35 (http://msr.agri.ee/ehitis.aspx?ehi_id=12839, VID kood: 4108950010010).

5.2.2. MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE HÜDROGEOLOOGILISED TINGI- MUSED

Taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise piires levib liustikujõeliste ja liustikujärvelis- te setete veekiht. Veetase kraavides, kaevandites ja mõhnadevahelistes veeloikudes jäi uuringute perioodil (novembri lõpp‒detsembri algus 2009. a) 78,0‒80,1 m abs kõrgusele. Taotleta- vast Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldisest ~20 m põhja pool asub maaparandussüsteemiga kaetud ala Voose, PÜ-35 (http://msr.agri.ee/ehitis.aspx?ehi_id=12839, VID kood: 4108950010010). Taotletavast Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldisest lääne pool algava kraavi (Joonis 6) põhja kõrgus on 78,2 m (vesi 78,25 m). Kraav kulgeb ca 150‒200 m paralleelselt objekti piiriga, algul kirdesuunaliselt ja pöörab siis loodesse ning edasi Paunküla veehoidla suunas (ca 3,0 km). Selles suunas on langus suurim, moodustades kuni 4,5%. Taotletava mäe- eraldise põhjaosast (78,8 m) ja loodenurgast (78,5 m) algavad ca 900 m pikkused kraavid (Joonis 6) suubuvad Nõmme järvest kagu‒loodesuunalisse väljavoolukraavi (76,1 m), mis lõpeb Paunküla veehoidlas. Taotletavast mäeeraldisest kirde-põhja suunas jätkub väike langus (ca 0,2‒0,3 m/km). Vesi on vabapinnaline ning veekiht toitub sademetest.

5.2.3. MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE HÜDROGEOLOOGILISED TIN- GIMUSED

Taotletava Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise piires levib liustikujõeliste ja liustikujärve- liste setete veekiht. Veetase kaevandites jäi uuringute perioodil (novembri lõpp‒detsembri

36 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE algus 2009. a) keskeltläbi 80,0 m abs kõrgusele. Taotletavast Mõisametsa II liivakarjääri mäe- eraldisest ~5 m põhja pool asub maaparandussüsteemiga kaetud ala Vanamõisa, TTP-494 (http://msr.agri.ee/ehitis.aspx?ehi_id=18661, VID kood: 6112510030130130,). Taotletava mäeeraldise põhjaosast algavad kraavid (Joonis 6) suubuvad Nõmme järvest kagu‒loodesuunalisse väljavoolukraavi (76,1 m), mis lõpeb Paunküla veehoidlas. Taotletava mäeeraldise kirde-põhja suunas jätkub väike langus (ca 0,2‒0,3 m/km). Vesi on vabapinnaline ning veekiht toitub sademetest. Pinnavee äravoolu takistavad kohati kinnikasvanud, kinniva- junud kraavid.

5.3. MAAVARAVARUD JA KVALITEET

5.3.1. SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE MAAVARAVARUD JA MAAVARA KVA- LITEET

Kruusasegune liiv on keskmiseteraline (peensusmoodul 2,38), kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (7,05‒14,93%), sisaldab kruusaosakesi 6,6‒35,08%. Kuivõrd kruusasegune liiv ei oma väljapeetud levikut ja paksust (see tähendab, et kruusa ja liiva levik on väga muutlik nii vertikaalses kui ka horisontaalses suunas ehk nimetatud maavarad on ebaühtlase ruumilise paiknemisega) ning on kruusakihi lamamis ja valdavas osas allpool veetaset, on otstarbekas see kaevandada koos kruusaga.

Kruusa jämepurd on valdavalt karbonaatse koostisega, kuid sisaldab läbilõike ülaosas ca 15% tardrahne. Kruusas esinevad paiguti liiva vahekihid ja läätsed. Kruusa jämepurru lõimis on järgmine: >70 mm osakesi on 0‒48,57% (keskmiselt 17,3%); osakesi 70‒40 mm on 0‒74,08% (keskmiselt 38,5%); osakesi 40‒20 mm on 0‒48,73% (keskmiselt 21,9%); osakesi 20‒10 mm on 3,39‒55,12% (keskmiselt 12,6%); osakesi 10‒5 mm on 1,73‒49,88% (keskmiselt 9,7%). Kruusa ja segateralise liiva liivaosis on peen kuni ülijäme (keskmine peensusmoodul 2,82), kvarts-päevakivi koostisega, sisaldab savi- ja tolmuosakesi keskmiselt 7,31%. Mäe- eraldise kruus vastab ehituskruusa tingimustele ja sobib peale purustamist ja fraktsioneerimist kasutamiseks ehitussegudes ja teede ehituses.

Liiv on kvarts-päevakivi koostisega, ülipeeneteraline-aleuriitne (keskmine peensusmoodul 0,58), täisjääk sõelal 0,63 mm on 2,55% ning sisaldab <0,16 mm osakesi 56,72%, sh savi- ja tolmuosakesi 3,92%. Liiv vastab maavarana väikese peensusmooduli tõttu täiteliiva tingimustele.

37 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Taotletava mäeeraldise pindala on 10,25 ha ja teenindusmaa pindala 18,83 ha. Mäeeraldise maavaravarud, piirid ja sügavuse on kinnitanud keskkonnaminister oma 04.11.2010. a käsk- kirjaga nr 1580. Kaevandatava kihi paksus on vahemikus 1,4‒11,7 m, sellest allpool veetaset paikneb 0,0‒5,8 m. Kasuliku kihi lamam on vahemikus abs kõrgusel 72,0‒78,0 m. Kaevetöö- de käigus jääb mäeeraldise ringpiiril osa katte- ja kasulikust kihist kaevandamata. See on vajalik selleks, et kujundada mäeeraldise ringpiiril nõlvtervikud peale kaevetööde lõpetamist pealpool veetaset kaldega 1:1,4 ja allpool veetaset kaldega 1:2.

Taotletava Sibila mäeeraldise ehituskruusa aktiivne tarbevaru on järgmine:

 11. plokk: ehituskruusa aktiivne tarbevaru pealpool veetaset 473 tuh m3  12. plokk: ehituskruusa aktiivne tarbevaru allpool veetaset 185 tuh m3

Teisaldatava kattekihi maht on 82 tuh m3, sh kasvukihi maht on 47 tuh m3.

5.3.2. MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE MAAVARAVARUD JA MAAVARA KVALITEET

Tuginedes Eesti Maavarade Komisjoni 20. mai 2010. a protokollilisele otsusele nr 10-109, kinnitas keskkonnaminister 20. juuli 2010. a käskkirjaga nr 1020 Mõisametsa uuringuruumis 20,15 hektaril asuva ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru mahus 1566 tuh m3. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 672 tuh m3, ehitusliiva aktiivne tarbevaru 231 tuh m3 ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 663 tuh m3.

Ehituskruusas on jämepurru (>5 mm) sisaldus 29,2‒75,8%, kaalutud keskmisena 51,9%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,3‒21,3%, kaalutud keskmisena 7,4%. Väljasõelutud liiva peensusmoodul on 1,4‒2,9, kaalutud keskmisena 2,0 (peeneteraline liiv). Väljasõelutud kruusas domineerivad fraktsioonid 10‒5 mm, 10‒20 mm ja 20‒40 mm. Kruusas esinevad munakad ja veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi kuluta- tud. Kristalliinse koostisega materjali sisaldus kruusa fraktsioonides varieerub ca 3‒20%. Kruusast väljasõelutud liiv sobib suure savikuse tõttu (kaalutud keskmisena 14,6%) vaid täi- tepinnaseks.

Täiteliivas on jämepurru (>5 mm) sisaldus 0‒28,7%, kaalutud keskmisena 6,4%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,0‒25,4%, kaalutud keskmisena 7,4%. Väljasõe- lutud liiva peensusmoodul on 0,4‒2,0, kaalutud keskmisena 0,9 (ülipeeneteraline liiv).

38 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Ehitusliivas on jämepurru (>5 mm) sisaldus 0‒29,0%, kaalutud keskmisena 13,8%. Loodusli- ku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 0,8‒8,0%, kaalutud keskmisena 5,2%. Välja- sõelutud liiva peensusmoodul on 1,4‒2,5, kaalutud keskmisena 1,9 (peeneteraline liiv).

Looduslik materjal on oma omaduste poolest kirjeldatav standardis EVS-EN 13242:006+A1:2008 „Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid” esitatud parameetrite vahemikega ning sobib eelkõige kasutamiseks teede ja tehnovõrkude (taristute) ehitamisel.

5.3.3. MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE MAAVARAVARUD JA MAAVARA KVALITEET

Tuginedes Eesti Maavarade Komisjoni 20.05.2010. a protokollilisele otsusele nr 10-110, kinnitas keskkonnaminister 09.06.2010. a käskkirjaga nr 823 Mõisametsa II uuringuruumis 6,95 ha asuva ehituskruusa ja täiteliiva aktiivse tarbevaru mahus 433 tuh m3. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 248 tuh m3 ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 185 tuh m3.

Ehituskruusas on jämepurru (>5 mm) sisaldus 31,9‒52,1%, kaalutud keskmisena 42,4%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 3,6‒15,5%, kaalutud keskmisena 9,2%. Väljasõelutud liiva peensusmoodul on 1,5‒2,4, kaalutud keskmisena 1,8 (peeneteraline liiv). Väljasõelutud kruusas domineerivad fraktsioonid 10‒5 mm, 10‒20 mm ja 20‒40 mm. Kruusas esinevad munakad ja veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi kuluta- tud. Kristalliinse koostisega materjali sisaldus varieerub ca 3‒20% kruusa fraktsioonides. Kruusast väljasõelutud liiv sobib suure savikuse tõttu (kaalutud keskmisena 16,0%) vaid täi- tepinnaseks.

Täiteliivas on jämepurru (>5 mm) sisaldus 0‒27,5%, kaalutud keskmisena 7,1%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 1,8‒23,9%, kaalutud keskmisena 7,6%. Väljasõe- lutud liiva peensusmoodul on 0,4‒2,0, kaalutud keskmisena 1,0 (ülipeeneteraline liiv).

39 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

5.4. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

5.4.1. SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Mäenduslikud tingimused kruusa kaevandamiseks on soodsad. Kasulik kiht on valdavalt pealpool veetaset ja kaevetöid saab teha olenevalt kasuliku kihi paksusest ühe või kahe kaeve- astmena. Esmalt eemaldatakse kattekiht ning seejärel kaevandatakse kruus. Kattekiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse mäeeraldise teenindusmaal ning säilitatakse kaeveala hilisema korrastamise tarbeks. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, aunasid ei tihendata. Katte- ja kasuliku kihi kaevandamisel kasutatakse buldooserit ja nõlvad tasandatakse veepealses osas kaldega 1:1,4 ja veealuses osas kaldega 1:2. Kaevandatava kihi lamami abs kõrgus on vahemikus 72,0‒78,0 m (keskmiselt 75,8 m). Peale varu ammendamist tasandatakse kaeve- astmed ja karjääri äärealad saavad ettenähtud nõlvuse ning kaeveala korrastatakse osalt metsamaaks ja osalt ca 2,5‒5,8 m sügavuseks veekoguks. Piki oosiahela harja kulgenud metsatee taastatakse kaeveala lääneserval. OÜ Ronk tagab juurdepääsu edasise metsateeni, rajades teenindusmaa piires teed edasi kuni Sibila mäeeraldise kaguosas (Mõisametsa mäeeraldise loodeosas) olemasoleva metsateeni.

5.4.2. MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Mäenduslikud tingimused Mõisametsa mäeeraldisel liiva ja kruusa kaevandamiseks pole keerulised. Kattekiht koosneb põhiliselt kasvukihist (mullast), mis vallitatakse kuni 3 m kõrgus- tesse vallidesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi valle tihendada.

Maavara on võimalik kaevandada 2 astmega: esimese astmega kaevandatakse veetasemest kõrgemal paiknev, keskmiselt 4,1 m paksune kiht 79 m abs kõrguseni ning teise astmega kaevandatakse suuremahulise pöördkopp ekskavaatoriga veetasemest madalamal paiknev, keskmiselt kuni 3 m paksune kiht 72‒77 m abs kõrguseni. Väljatud materjal tõstetakse veekogu kaldale nõrguma.

Perspektiivis võib karjääri alale kujuneda 2,3‒7 m sügavune veekogu.

Kaevandamisel peab jälgima, et veepealses osas oleksid kruuspinnase nõlvad kaldega 1:1,4, liivpinnase nõlvad kaldega 1:2. Veealuste kruuspinnaste püsiv kalle on 1:3, liivpinnastel 1:5.

40 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

5.4.3. MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Mäenduslikud tingimused Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldisel liiva ja kruusa kaevandamiseks pole keerulised. Kattekiht koosneb põhiliselt kasvukihist (mullast), mis vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse vallidesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi valle tihendada. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele ei kavandata veetaseme alandamist. Taotletavalt Mõisametsa II mäeeraldiselt on plaanitud kaevandada kahes astmes – esimese astmega veepealne varu ning seejärel teise astmega veealune varu.

Kaevandamisel peab jälgima, et veepealses osas oleksid kruuspinnase nõlvad kaldega 1:1,4, liivpinnase nõlvad kaldega 1:2. Veealuste kruuspinnaste püsiv kalle on 1:3, liivpinnastel 1:5. Peale kaevandamist kujuneb alale kuni 4 m sügavune veekogu.

5.5. TAIMESTIK (SH VÄÄRISELUPAIGAD)

Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste taimestiku iseloomustamiseks teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskuse rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna juhata Rein Ramst (litsents KMH 0146) 2011. a 10. ja 11. juulil taotletavatel aladel välitöid. Välitööde eesmärgiks oli taotletavate mäeeraldiste taimestiku üldine kirjeldamine ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade registreerimine. Selleks läbiti alal kaardi alusel marsruute ning fiksee- riti käsi-GPS seadme Magellan Explorist 500 abil kaitstavate taimeliikide kasvukohtade koordinaadid.

OÜ Ronk poolt taotletav Sibila kruusakarjääri mäeeraldis on kogu ulatuses kaetud metsaga (Joonis 7). Ala lõunaosas domineerib puurindes harilik kuusk (Picea abies). Taotletava mäe- eraldise kaguserval on kuusik laanemetsa-ilmeline, alustaimestiku moodustavad harilik mustikas (Vaccinium myrtillus), harilik laanelill (Trientalis europaea), harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris), kattekold (Lycopodium annotinum), sinilill (Hepatica Mill.) ja harilik leseleht (Maianthenum bifolium). Mujal ala lõunaosas on mets kuivem, puurindes on üsna palju ka harilikku mändi (Pinus sylvestris) (Foto 1), alumises rindes harilik pihlakat (Sorbus aucuparia) ja arukaske (Betula pendula) ning põõsarindes mage sõstart (Ribes alpinum) ja harilikku vaarikat (Rubus idaeus). Alustaimestiku moodustavad harilik kilpjalg (Pteridium aquilinum), harilik maikelluke (Convallaria majalis), lillakas (Rubus saxatilis), võsaülane (Anemone nemorosa), mets-härghein (Melampyrum sylvaticum), mets-kurereha

41 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

(Geranium sylvaticum), harilik hiirehernes (Vicia cracca), keskmine ristik (Trifolium medium), metsmaasikas (Fragaria vesca), harilik jänesekapsas, harilik mustikas, harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum) ja võnk-kastevars (Deschampsia flexuosa).

Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise põhjapoolses osas domineerib puurindes mänd, kuusk kasvab peamiselt alumises rindes (Foto 2), ala põhjatipus aga esineb nii kuusikut kui kuuse-männi-kase segametsa (Foto 3). Alustaimestiku liigiline koosseis on igal pool sarnane eeltooduga. Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise lääneserva naabruses on mäe jalamil lodumets (Foto 4), kus 2011. a juuli algul kasvas ligikaudu 20 eksemplari III kaitsekategooria liiki vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii) ning paarkümmend meetrit kagu pool kuivemas kasvukohas 5 eksemplari suurt käopõlle (Listera ovata).

AS Tallinna Teed taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise põhjaosas on raiesmik (Foto 5), kus kasvavad üksikud männid, harilik vaarikas, rohurindes võnk-kastevars, sulg- aruluste, ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) ja harilik kilpjalg. Raiesmikust kagu pool kasvab taotletava mäeeraldise põhjaosas palumets, kus puurinde moodustavad ca 30 m kõrgused männid ja kuused, puhmarinde mustikas ja pohl ning rohurinde mets-härghein, leseleht ja võnk-kastevars. Taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise kesk- ja lõuna- osas kasvab segamets kuuse ja kasega (Foto 6), ala on osaliselt soostunud. Alustaimestikus kasvavad seal harilikud tarnad (Carex nigra), lillakas, vaarikas, sulg-aruluste, kilpjalg, paiguti ka harilik pilliroog (Phragmites australis), harilik angervaks (Filipendula ulmaria) ja harilik varsakabi (Caltha palustris). Ala lääneserval kasvas künka jalamil 2011. a juuli alguses ca 5 eksemplari III kaitsekategooria liiki vööthuul-sõrmkäppa.

Taotletava Mõisametsa mäeeraldise lõunaserval leidub ka kunagise puisniidu laike hõredalt kasvavate kaskede ja harilike sarapuudega (Corylus avellana), rohurindes keskmine ristik, harilik kerahein (Dactylis glomerata), longus helmikas (Melica nutans), sulg-aruluste, harilik naat (Aegopodium podagraria), angervaks, mets-kurereha, mets-härghein, maikelluke ja kilpjalg.

Nii taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise idaosa kui sellest kohaliku tähtsusega kruusateega eraldatud, taotletav Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldis on kaetud palumetsa- ga. Puurindes domineerib mänd, lisaks kasvab kuuske ning üksikuid kaski (Foto 6). Puhma- rindes esineb nii mustikat kui pohla, rohurindes mets-härgheina, võnk-kastevart, ala põhjaosas

42 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE ka maikellukest, sulg-aruluste, laanelille, samblarindes harilikku palusammalt (Pleurozium schreberi), harilikku laanikut (Hylocomium splendens) ja põdrasamblikke (Cladina sp). Kait- sealuseid taimeliike taotletava Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldise piires ei leitud.

Joonis 7. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste piirkonnas ‒ Vööthuul-sõrmkäpp (III kat); ‒ suur käopõll (III kat); ‒ taotletava mäeeraldise piir

43 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Foto 1. Mets taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise lõunaosas

Foto 2. Metsatee taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise põhjaosas

44 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Foto 3. Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise põhjaosa (puurindes on ohtramalt kaske)

Foto 4. Vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise läänepiiri läheduses

45 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Foto 5. Raiesmik taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise põhjaosas

Foto 6. Mets taotletavaid Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi eraldava tee ääres

46 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 8. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste läheduses olevate vääriselupaikade asukohad 47 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~697 m kagu, Mõisametsa mäeeraldisest ~30 m lõuna ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~138 m kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP145021, mille pindala on 0,75 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=581174; Y=6550603. Vääriselupaiga põhitüübiks on laane-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1142 jänesekapsa kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~886 m kagu, Mõisametsa mäeeraldisest ~132 m lõuna ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~557 m kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP145015, mille pindala on 2,21 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580770; Y=6550480. Vääriselupaiga põhitüübiks on laane-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1142 jänesekapsa kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~924 m kagu, Mõisametsa mäeeraldisest ~243 m lõuna ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~336 m kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP145014, mille pindala on 1,73 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580988; Y=6550397. Vääriselupaiga põhitüübiks on palu-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1131 pohla kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1 km kagu, Mõisametsa mäeeraldisest ~294 m edela ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~805 m kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP145016, mille pindala on 0,63 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580542; Y=6550467. Vääriselupaiga põhitüübiks on palu-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1131 pohla kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,1 km kagu, Mõisametsa mäeeraldisest ~427 m lõuna ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~479 m kaugusele lõuna poole jääb vääriselupaik VEP145022, mille pindala on 3,0 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=581332; Y=6550063. Vääriselupaiga põhitüübiks on laane-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1142 jänesekapsa kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,5 km kagu, Mõisametsa mäeeraldisest ~811 m lõuna ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~847 m kaugusele lõuna poole jääb vääriselupaik VEP145023, mille pindala on 0,85 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=581282; Y=6549779. Vääriselupaiga põhitüübiks on palu-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1131 pohla kasvukohatüüp.

48 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,1 km kagu, Mõisametsa mäeeraldisest ~348 m lõuna ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~674 m kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP145020, mille pindala on 1,57 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580767; Y=6550231. Vääriselupaiga põhitüübiks on laane-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1141 jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,1 km edela, Mõisametsa mäeeraldisest ~524 m edela ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~1,1 km kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP158128, mille pindala on 3,93 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580108; Y=6550780. Vääriselupaiga põhitüübiks on palu-segametsad ning kasvukoha tüüp on 1132 mustika kasvukohatüüp. Nimetatud alal tuleb hoiduda majandamast ning samuti on keelatud eemaldada sealt surnud ja lamapuitu.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,8 km lõuna, Mõisametsa mäeeraldisest ~1,1 km edela ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~1,3 km kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP145017, mille pindala on 1,11 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580369; Y=6549672. Vääriselupaiga põhitüübiks on raba-männikud ja kaasikud ning kasvukoha tüüp on 1431 rabametsa kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~2,0 km lõuna, Mõisametsa mäeeraldisest ~1,5 km lõuna ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~1,5 km kaugusele edela poole jääb vääriselupaik VEP145018, mille pindala on 2,54 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580537; Y=6549350. Vääriselupaiga põhitüübiks on raba-männikud ja kaasikud ning kasvukoha tüüp on 1431 rabametsa kasvukohatüüp.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~2,7 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~2,1 km ja Mõisamet- sa II mäeeraldisest ~2,1 km kaugusele lõuna poole jääb vääriselupaik VEP145019, mille pindala on 0,21 ha. Nimetatud ala keskpunkti ristkoordinaadid on X=580358; Y=6548770. Vääriselupaiga põhitüübiks on teised palu-lehtmetsad ning kasvukoha tüüp on 1132. mustika kasvukohatüüp.

Taotletavast Sibila kruusakarjääri mäeeraldisest ca 1,3 km kaugusele loodesse jääb II kaitsekategooria kaitsealune liik soojumikas registrikoodiga KLO9303282 (Saussurea alpina subsp. esthonica). Nimetatud II kaitsekategooria kaitsealune liik soojumikas jääb taotletavast Mõi-

49 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE sametsa mäeeraldisest ligikaudu 2,2 km kaugusele loodesse ning taotletavast Mõisametsa II mäeeraldisest ligikaudu 2,6 km loodesse.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,9 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~2,9 km ja Mõisamet- sa II mäeeraldisest ~3,3 km kaugusele läände jääb III kaitsekategooria liigi pruunika pesajuu- re (Neottia nidus-avis) leiukoht registrikoodiga KLO9303698, mille asukohaks on Harjumaa Kose vald Kiruvere küla.

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~2 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~2,8 km ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~3,1 km kaugusele põhja poole jääb III kaitsekategooria liigi pruunika pesa- juure (Neottia nidus-avis) leiukoht registrikoodiga KLO9303698, mille asukohaks on Harju- maa Kose vald Kiruvere küla.

5.6. LOOMASTIK

Eksperdi Nikolai Laanetu hinnangul (Lisa 11) on karjääride ala ja sellega piirnevate elupaikade loomastik järgmine:

 Orav. Arvukamalt leiti liigi tegutsemist Kõrvemaa looduskaitseala metsastunud piirkonnas. Rabasaarte piirkonnas esines jälgi vaid üksikutes kohtades.  Kobras. Liik levib uurimisala piirkonna jõgedes ja metsakraavides, põhjustades siinsete kuivendussüsteemide ummistusi, üleujutusi ja voolusängide ristumist. Liik esineb Hiie- veski ojas ning sealsetes metsakraavides.  Valgejänes. Vaatlusalal esines liiki madala arvukusega Kautla soo ja Seli raba vahelistel metsaaladel. Liigi arvukus on suhteliselt madal, tingitud peamiselt ilvese ja teiste kiskjate suurest arvukusest. Paiguti esines ka halljänest.  Halljänes. Registreeriti vaid kolmes kohas: Mustla-Nõmme, Kautla ja Matsimäe põlluser- vades. Liik on suhteliselt madala arvukusega, sest talle ei sobi suured metsa- ja rabamaastike piirkonnad. Nimetatud alad sobivad eelkõige valgejänesele.  Kiskjatest oli kärplaste sugukond esindatud mitme liigiga, kelledest esines arvukamalt metsnugis ja vähem arvukalt tuhkur, saarmas, kärp, nirk ja mäger.  Saarmas. Liigi tegutsemist esines Kautla järvest väljavoolul ning Paunküla veehoidlas, Hiieveski veehoidlas ja selle sissevoolu kraavil ning Jägala-Paunküla kanali piirkonnas. Liik on arvukas ka Jägala jões ja metsakuivenduse eesvooludel. Planeeritavate mäeeraldis-

50 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

te piirkonnas liik puudus ja samuti puudusid mäeeraldiste piirkonnas temale sobivad elupaigad.  Mink. Mingi tegutsemist leiti Hiieveski kraavis ja Jägala jões ning Paunküla-Jägala kanali piirkonnas. Mäeeraldise piirkonnas puuduvad liigile sobivad elupaigad ja seetõttu teda selles piirkonnas ei esine.  Tuhkur. Tuhkru esinemist talvel teostatud välitööde perioodil ei täheldatud, küll aga on see liik levinud Paunküla paisjärve piirkonnas ja Ardu asula lähedal. Mäeeraldise piirkond ei ole liigile sobivaks elupaigaks ja antud piirkonnas võib ta esineda vaid juhuslikult.  Metsnugis. Karjäärialade ja sellega piirnevate raba- ja metsaalade uuringute perioodil leiti metsnugise jälgi Kautla soo ja Laeksaare vahelisel metsaalal, Matsimäe soo, Mustla- Nõmme ja Hiieveski kanali piirkonnas. Liik esineb ka plaanitavate karjäärialade metsades, sest need elupaigatüübid on metsnugisele elamiseks ja toitumisalana sobivad. Välitööde ajal aga sellest piirkonnast metsnugise jälgi ei leitud.  Kärp. Kärbi tegutsemist ei leitud kavandatavate karjäärialade piirkonnas ega selle lähiala- del, küll aga esines liik Paunküla-Jägala kanali keskosas ja Paunküla veehoidla serva kraavides.  Nirk. Nirgi jälgi leiti Kautla järvest väljavoolu piirkonnas ja tõenäoliselt esineb seda liiki ka rabaserva aladel. Kavandatavate karjäärialade piirkonnas selle liigi jälgi ei leitud, küll aga võib ta esineda Hiieveski kanali ja sealsete soostike piirkonnas ning Paunküla veehoidla kaldavööndis.  Mäger. Tema arvukus on uuringualal madal või puudub hoopis.  Karu. Püsivat esinemist karjäärideks kavandataval alal ei teata, küll on aga see liik levinud Voose, Kautla ja Seli rabade piirkonnas. Sagedamini märgatakse karusid metsamarjade korjamise ajal ning enne talveuinakusse jäämist teraviljapõldudel.  Koerlased. Koerlastest on esindatud antud piirkonnas arvukamalt rebane, kährik, vähem- arvukalt hunt.  Hunt. Välitööde perioodil uurimisala piires hundi jälgi ei kohatud, kuid ala on liigile hästi sobiv ja liik esineb seal perioodiliselt nii sigimisperioodil kui ka toitumisrännakutega seonduvalt. Karjääride ala ei ole sellele liigile püsielupaigana kasutuses, küll aga on soodsad talle põhjapoolsed rabapiirkonnad, seetõttu karjääride kasutuselevõtt ei ole liigile mää- rava tähtsusega.

51 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

 Rebane. Taotletavad Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjäärialad on rebasele vähe- väärtuslikud elupaigad ja kavandatav tegevus ei ole arvestatava mõjuga rebase elupaikadele ega migratsiooni tingimustele.  Kährik. Esineb vaatlusala kõikides piirkondades ja selle arvukus on viimasel kahel aastal kärntõve kiirest levikust tingituna langenud. Võõrliigina ei ole selle liigi kaitse vajalik, ka ei ole karjäärialade kasutuselevõtt kährikule olulise mõjuga.  Ilves. Ilvese tegutsemisjälgi ei leitud kavandatavate karjäärialade lähialadel, kuid teda esines Kautla soo ja Laeksaare raba piirkonnas. Karjääri lähialad on liigile elamiseks sobivad.  Sõralistest esines uuringute alal põder, metskits ja metssiga.  Metssiga. Arvukamalt esines metssigu uurimispiirkonnas Kõrvenurga, Kautla, Matsimäe ja Hiieveski kanali lähialadel.  Põder. Karjääripiirkonnad on järsunõlvaliste moreenküngastega ala, kus põtrade ja teiste loomade liikumine on osaliselt takistatud ja orienteeritud moreenkuhjatiste kulgemise suundadega. Karjääride kasutuse perioodil ei ole loomade liikumine karjääri süvikute piirkonnas võimalik, kuid ka praegu ei kasuta põdrad mäeeraldise piiridesse jäävaid alasid ei liikumiseks ega ka toitumisaladena. Need paiknevad valdavalt mäeeraldiste servaaladel, moreenkuhjatiste vahelistes madalates piirkondades ning karjääridest kaugemale jäävates elupaiga tüüpides.  Metskits. Uuringute piirkonnas esines metskitse Ardu piirkonnas, Hiieveski paisjärve ja üksikute isenditena Kautla suunaliselt sealsete talude lähialadel ning Matsimäe piirkonnas. Raba vahelistel aladel ei esinenud metskitse jälgi. Kui liik selles piirkonnas esineb, siis suhteliselt madala arvukusega. Madala arvukuse põhjuseks on kiskjate perioodiliselt kõrge arvukus ja kesised elutingimused. Kavandatavate karjäärialade piirkondades selle liigi esinemist ei registreeritud, kuigi ala on varjumiseks ja ka elupaigana sobilik.

5.7. LINNUSTIK (SH METSISE PÜSIELUPAIK)

Ekspert Andrus Jairi poolt teostatud (Lisa 12) linnustiku inventuuri käigus (2011. a) tuvastati kokku 37 linnuliigi esinemine, neist 6 on kaitsealused: metsis (II kaitsekategooria), laanepüü, sookurg, hoburästas, öösorr ja väike-kärbsenäpp (III kaitsekategooria). Eksperdi sõnade kohaselt ei kajasta inventuuri tulemused kindlasti kõiki käsitletavas piirkonnas pesitsevaid või pesitsusajal esinevaid linnuliike, sest inventuur viidi läbi perioodil alates mai lõpust kuni juuni keskpaigani. Paljude varajaste pesitsejate lauluaktiivsus oli märgitud perioodil juba madal, 52 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE nende pesakonnad hulkusid laiemal alal toitu otsides ringi ja võisid märkamata jääda (tavalis- test liikidest näiteks põhjatihane, puukoristaja jne). Samuti olid viimased kaks karmi talve hinnanguliselt kahandanud kakkude (ja ilmselt ka rähnide) arvukust ning nende lauluaktiiv- sust (paljud kurnatud isendid/paarid ei pesitse ega laula), mistõttu nende avastamine oli ras- kendatud. Eksperdi arvamust mööda tuleks invasioonilindudest kindlasti arvestada kuuse- käbilinnu olemasoluga headel käbiaastatel. Kõigi tavalisemate liikidega, keda inventuuri käi- gus kohati vähemalt ühel mäeeraldisel, tuleks arvestada ka teistel mäeeraldistel kui potent- siaalsete haudelindudega, sest tegemist on tavaliste haudelindudega, kellele kõik kolm mäe- eraldist ja nende lähialad elupaigana sobivad. Kirjeldatud metoodiliste vigade tasandamiseks käsitleti võimalike pesitsejatena ka neid, eelkõige tavalisemaid linnuliike, eristades nad vasta- va märkusega inventuuri käigus kohatuist. Kaitsealuste liikide leiukohad/tegevusjäljed kirjel- dati GPS-koordinaatidena (Tabel 7). Koordinaat oli loendaja täpne asukoht ja kaitsealune liik asus kõikidel juhtudel peale sookure mäeeraldise piirides (ka neil juhtudel kui inventeerija ise liikus mööda mäeeraldise piiri või sellest napilt väljas). Tavalisemate liikide puhul piirduti leitud territooriumide arvu ja levikupildi lühikirjeldusega. Liikide kokkuvõtet sisaldab Tabel 4, territooriumide kokkuvõtet Tabel 5, metsiste tegevusjälgede koordinaate (tegevusjälgede täpsed asukohad) Tabel 6 ja muude kaitsealuste liikide asukohtade koordinaate Tabel 7.

53 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 4. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste linnustik pesitsusajal transektloenduse põhjal

54 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 5. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste linnuliikide territooriumid transektloenduse põhjal

55 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 6. Metsise (II kaitsekategooria) tegevusjäljed kavandatava tegevuse ala servaaladel

Tabel 7. Muude kaitsealuste liikide koordinaadid mäeeraldistel või nende vahetus naabruses Kavandatava Liik Koordinaat N Koordinaat E Kaitsekategooria Arv Tegevus Märkus tegevuse ala tüve põlispuu, ilmestab Harilik mänd Mõisametsa II 59.08847 025.42690 puu ümbermõõt ca maastikku 1 2,5-3,0 m tähelepanuväärne Harilik pärn Mõisametsa 59.08832 025.41569 kasvukoht mitmeid puid liik metsas 1 Hoburästas Sibila 59.09542 025.41312 III 1 häälitseb Hoburästas Mõisametsa II 59.08699 025.42534 III 1 häälitseb Hoburästas Sibila 59.09881 025.40701 III 1 paikne Laanepüü Sibila 59.09840 025.40781 III 1 laulab Laanepüü Mõisametsa II 59.08835 025.42805 III 1 tegevusjälg ekskremendid Laanepüü Mõisametsa 59.08858 025.41954 III 1 paikne Määramata kuklane Mõisametsa 59.09100 025.41778 III 3 kuhilpesa Määramata kuklane Mõisametsa 59.09237 025.41679 III 1 kuhilpesa Määramata kuklane Sibila 59.09332 025.41541 III 1 kuhilpesa Määramata kuklane Mõisametsa 59.08714 025.41596 III 3 kuhilpesa Määramata kuklane Mõisametsa 59.08707 025.41348 III 1 kuhilpesa Sookurg Sibila 59.09396 025.41484 III 2 laulab kostub idast Sookurg Mõisametsa II 59.08835 025.42805 III 2 laulab kostub läänest edelast Sookurg Mõisametsa 59.08714 025.41596 III 1 häälitseb (lähedalt), kahel päeval värskelt Vaskuss Mõisametsa 59.08705 025.41836 III 1 noor isend hukkunud Väike-kärbsenäpp Sibila 59.09919 025.40602 III 1 laulab Väike-kärbsenäpp Mõisametsa 59.08749 025.41991 III 1 laulab Väike-kärbsenäpp Mõisametsa 59.08848 025.41226 III 1 laulab Väike-kärbsenäpp Sibila 59.09780 025.40884 III 1 laulab Öösorr Mõisametsa II 59.08835 025.42805 III 1 laulab

56 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Taotletavatest Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistest kagu suunas, vastu viimase piiri, asub Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga piiranguvööndi piir (Joonis 9). Kuivõrd Mustla-Nõmme metsise kohta on tänaseks olemas piisavalt värskeid andmeid, siis käesoleva KMH raames ei pidanud linnustiku ekspert Andrus Jair (Lisa 12) otstarbekaks uuesti läbi viia kukkede loendamist. Eksperdi arvates on see püsielupaik üks Eesti elujõulisemaid. 2011. aastal läbi viidud (teostaja: K. Ojaste) metsise püsielupaikade inventuuri käigus tuvastati püsi- elupaigas kaks mängu, milles osales kokku 7 isaslindu (vastavalt 5 ja 2 isaslindu). Püsielupaik tervikuna oli suhteliselt heas seisundis. Probleemiks oli mängupaiga servas esinev kraavitus, mille vahetus ümbruses oli täheldatav suur kuivenduse mõju. KMH raames läbi viidud inven- tuuril tuvastati püsielupaiga servas metsasihil ATV jäljed, mida eksperdi arvates tuleb käsitle- da kui ühte võimalikku probleemi. Mitte kaugel Mõisametsa II mäeeraldise piirist leiti inventuuri käigus täiendavalt üks mängupuu, mis on mängu keskusest eemal. Eksperdi oletuse kohaselt kuulub see üksikule isaslinnule, kelle territoorium võib ulatuda Mõisametsa II põhjapii- ril asuva sooservani. Eksperdi vaatluse kohaselt esines Mustla-Nõmme metsise püsielupaigas lisaks musträhni (III kaitsekategooria, 1 territoorium), laanepüüd (III kaitse-kategooria, 1 territoorium), hoburästast (III kaitsekategooria, 1 territoorium) ja nõlva-lehelindu (ei kuulu kaitstavate linnuliikide hulka, 1 territoorium) (Joonis 10).

Joonis 9. Taotletavate mäeeraldiste ja Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga ligikaudne asetsemine maastikus (sinine) 57 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 10. Mustla-Nõmme metsise püsielupaigas asuvate mängude tsentrite asukoht-punaselt; alad tsentrist 1 km raadiuses (isaslindude päevane puhkepiirkond mängu ajal-kollane); alad tsentrist kuni 3 km raadiuses (alal viibitakse pesitsusajal ja väljaspool seda-sinine)

Taotletavast Sibila mäeeraldisest ~954 m, Mõisametsa mäeeraldisest ~447 m kaugusel ja Mõisametsa II mäeeraldise vahetus läheduses ida pool on Mustla-Nõmme metsise püsielupai- ga piiranguvöönd, mille pindala on 27,1 ha. Tegemist on VI ‒ piiratud looduskasutusega kait- sevööndiga (registrikood: KLO3100081), mille valitsejaks on Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regioon. Nimetatud ala on võetud kaitse alla keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPpieW3cMAD99sgtXt5Rn1HKw5y9p0A 6)

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,3 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~850 m ja Mõisamet- sa II mäeeraldisest ~455 m kaugusele ida poole jääb Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd, mille pindala on 121,0 ha ning mis on IV ‒ elupaiga- või liigikaitseala kait- sevöönd (registrikood: KLO3100082), mille valitsejaks on Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regioon. Nimetatud ala on võetud kaitse alla keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine.

58 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPKFDaGYYOWNOutRw3HeFiLHiqKGk cwz)

Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine1 (vastu võetud 13.01.2005) § 4 lg 1 jaguneb metsise püsielupaiga maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Ni- metatud määruse § 4 lg 2 alusel kehtib püsielupaigas looduskaitseseaduses sätestatud kaitse- kord selle määruse erisustega. Nimetatud määruse § 4 lg 3 alusel on püsielupaika jäävatel teedel ja radadel lubatud sõidukitega liiklemine. Sõidukitega liiklemine väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukitega liiklemine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, kaitstava loodusobjekti valitseja nõus- olekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Nimetatud määruse § 4 lg 4 alusel on püsielupaigas lubatud jahipidamine, välja arvatud sihtkaitsevööndis 1. veeb- ruarist kuni 31. augustini. Nimetatud määruse § 4 lg 5 alusel on sihtkaitsevööndis 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine, muude metsa kõrvalsaaduste varumine. Nimetatud määruse § 4 lg 51 alusel on sihtkaitsevööndis püsielupai- ga valitseja nõusolekul 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud olemasolevate teede ja tehnovõr- gu rajatiste hooldustööd. Nimetatud määruse § 4 lg 6 alusel võib liigi elutingimuste säilimi- seks ja parandamiseks vajaliku tegevusena püsielupaiga valitseja lubada sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini ning loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimist. Nimetatud määruse § 4 lg 7 alusel on piirangu- vööndis lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju osas tuleb arvestada järgmiste piirangutega: 1) lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1,0 ha ning laius 30 meetrit; 2) turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha. Nimetatud määruse § 4 lg 8 alusel tuleb piiranguvööndis raiete tegemisel arvestada järgmisi piiranguid metsa vanuselisele koosseisule ja raielangi kujule: 1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%; 2) raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta vanust puistut vähe- malt 100 m laiuse ribana. Nimetatud määruse § 4 lg 9 alusel on püsielupaiga piiranguvööndis keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

59 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

5.8. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Kavandatavate mäeeraldiste teenindusmaade piires ei paikne Natura 2000 võrgustikku kuulu- vaid alasid.

Taotletavast Sibila kruusakarjääri mäeeraldisest ca 1,9 km kirdesse jääb Kõrvemaa maastikukaitseala (registrikood: KLO1000265) pindalaga 20653,4 ha. Kõrvemaa maastikukaitseala valitsejad on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon ning Keskkonnaameti Viru regioon. Kõrvemaa maastikukaitseala paikneb Anija, Aegviidu ja Kose vallas Harjumaal, Albu, Paide ja Roosna-Alliku vallas Järvamaal ning Tapa vallas Lääne-Virumaal. Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 05.05.2004 määruse Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri § 1 lõikes 2 ja selle kohaselt on kaitseala moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks.

Kõrvemaa maastikukaitseala piirid kattuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõrvemaa loo- dusalaga (EE0060119). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615 Eu- roopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgi- veelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubja- vaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohurinderikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tõmmujuur (Graphoderus bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Kõrvemaa maastikukaitseala on ühtlasi ka osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Kõrvemaa linnualast (EE0060171), mille kogupindala on 22896,0 ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri on Kõrvemaa linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse kanakull (Accipiter gentilis), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platythynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), must-

60 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE rähn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hallõgija (Lanius excubitor), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kõrvemaa maastikukaitseala asub Järva- ja Harjumaa piiril. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest looduskaitseobjektidest võeti esimesena 1957. a kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond. 1971. a laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aeg- viidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsa-alad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele, sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega. Maasti- kukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60‒80 m. Kõrgemaks punktiks on Valgehobuse mägi Mägede mõhnastikus (106,9 m). Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõh- nastikke on kaks: Mägede ja Taganurga. Ulatuslikult esineb sandureid, Jägala jõe ääres ka rannikuluiteid. Peale Jägala jõe asuvad seal ka lisajõed Mustjõgi, Jänijõgi koos Liivoja ja Tar- vasjõega. Järved: Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse, Sisaliku, Ahvena, Linajärv, Purgatsi, Jäneda, Kalijärv, Kreo Linajärv, Kakerdaja järv, Suur Kalajärv ja Väike Kalajärv. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m).

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~3,8 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~4,4 km ja Mõisamet- sa II mäeeraldisest ~5,1 km kaugusele läände jääb Natura 2000 ala Ardu loodusala (EE0010112) pindalaga 42,5 ha. Rahvusvahelise tähtsusega alal asub Ardu must-toonekure püsielupaik (KLO3000490). Ardu loodusala kaitse-eesmärk on nimetatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 2 punktis 25 ja selleks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) kaitse. Ardu must- toonekure püsielupaiga kaitse-eesmärk on sätestatud keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri §-s 1 ja selleks on I kaitsekategooriasse kuuluva liigi must-toonekure (Ciconia nigra) isendite elupaikade, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks, kaitse.

Vahetult taotletavast Mõisametsa II mäeeraldisest ida pool (~3 m) asub Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga piiranguvöönd. Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga kaitse-eesmärk on sä- 61 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE testatud keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võt- mine §-s 1 ja selleks on II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljas- pool kaitsealasid asuvate elupaikade, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks, kaitse.

Taotletavatest mäeeraldistest lõuna pool asuvad ka III kaitsekategooria liigid soojumikas registrikoodiga KLO9303282 (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) registrikoodiga KLO9303698, mida on käsitletud KMH aruande peatükis 5.5 ning Mustla-Nõmme metsise püsielupaik, mida on käsitletud KMH aruande peatükis 5.7.

Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise lääneserva naabruses kasvas 2011. a juuli algul ekspert Rein Ramsti andmetel ligikaudu 20 eksemplari III kaitsekategooria alla kuuluvat vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii) ning paarkümmend meetrit kagu pool kuivemas kasvukohas 5 eksemplari suurt käopõlle (Listera ovata). Taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise lääneserval kasvas künka jalamil 2011. a juuli alguses ca 5 eksemplari vööthuul- sõrmkäppa (peatükk 5.5, Joonis 7).

Ekspert Andrus Jairi eksperthinnangu kohaselt esineb taotletaval Sibila mäeeraldisel (N: 59,09332, E: 025,41541) ja taotletaval Mõisametsa mäeeraldisel (N: 59,09100, E: 025,41778; N: 59,09237, E: 025,41679; N: 59,08714, E: 025,41596; N: 59,08707, E: 025,41348) III kaitsekategooria määramata kuklaste kuhilapesasid (peatükk 5.7, Lisa 12).

5.9. KULTUURIMÄLESTISED JA MUINSUSKAITSEOBJEKTID

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~1,7 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~2,3 km ja Mõisamet- sa II mäeeraldisest ~2,8 km kaugusele lääne poole jääb vabadussõja Ardu lahingu mälestus- sammas (Foto 7), mis on liigitatud ajaloomälestiseks ning registreeritud kinnismälestiseks. Mälestise registri number on 27088, see on arvele võetud 26.06.2003. a ning registreeritud 02.07.2003. a. Vabadussõja Ardu lahingu mälestussammas asub Harju maakonnas Kose vallas Ardu külas. Tegu on Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmär- giga, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest prot- sessidest. Mälestussammas asub Tallinnast 57 km kaugusel Ardu lähedal Treieli mäel, maantee parempoolsel nõlvakul. Vana samba koht on maantee õgvenduse all. Taastatud sammas on betoonist ja proportsioonidelt kogukam. Obeliskil on ainult Vabadusristi kontuur ja tahvel muudetud tekstiga: „EESTI OLE JULGE, SEST SINU EEST,/ SINU VABADUS JA KAIT-

62 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

SEB EESTI MEES!/ SIIT LÖÖDI VAENLANE TAGASI/ 6.1.1919. A.” asub ülemisel soklil. Praegune mälestise üldseisukord on rahuldav, vähese hooldusega. Betoonsamba tehniline seisukord on rahuldav, viimistlus ei ole korrektne. Tekstiga tahvli seisukord on hea ning metall- kettide ja -postide seisukord on rahuldav. Valatud aluse seisukord on aga ebarahuldav, pealis- kiht on lagunenud. Valatud trepid on sammaldumas ning sambani viiv tee on rohtunud. Maan- teelt künka jalamile viiv asfalteeritud jalgtee on heas korras. (http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27088)

Foto 7. Vabadussõja Ardu lahingu mälestussammas

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~2,97 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~2,4 km ja Mõisa- metsa II mäeeraldisest ~3 km kaugusele edela poole jääb ohverdamiskoht „Hiiemägi” (Foto 8), mis on liigitatud arheoloogiamälestiseks ning registreeritud kinnismälestiseks (registri number: 18558). Mälestis on arvel ja registreeriti 14.10.1998. a. Ohverdamiskoht „Hiiemägi” asub Harju maakonnas Kose vallas Nõmmeri külas ning tema seisund on rahuldav. Muinsus- kaitseseaduse § 25 lg 1 lähtuvalt on mälestise kaitsevöönd 50 m laiune maa-ala mälestise vä-

63 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE liskontuurist arvates. Mälestise tunnuseks on kirjalikult fikseeritud rahvapärimusteade ning see on teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurikiht. (http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=18558)

Foto 8. Ohverdamiskoht "Hiiemägi" (ohverdamiskoht - loodest, E. Russow, 2.aug.1999)

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~3,6 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~3 km ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~3 km kaugusele kagu poole jääb kinnismälestisena registreeritud Kivikalme (Foto 9), mis on liigituse järgi arheoloogiamälestis (registri number: 9733). Mälestis on arvel ja registreeritud 27.11.1997. a. Kivikalme asub Järva maakonnas Paide vallas Mustla külas ning tema seisund on rahuldav. Kivikalme tunnused on inimluude ja arheoloogilise kultuurikihi olemasolu. (http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=9733)

64 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Foto 9. Kivikalme (kinnismälestis)

Taotletavatest Sibila mäeeraldisest ~4 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~3,4 km ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~4 km kaugusele edela poole jääb kalmistu „Surnumägi” (Foto 10), mis on liigituse järgi arheoloogiamälestis ning registreeritud kinnismälestiseks (registri number: 18557). Mälestis on arvel ja registreeritud 14.10.1998. a ning asub Harju maakonnas Kose vallas Nõmmeri külas. Nimetatud mälestise seisund on rahuldav. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1 lähtuvalt on mälestise kaitsevöönd 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise tunnuseks peetakse matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise, inimluude ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurikihi olemasolu. (http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=18557)

65 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Foto 10. Kalmistu "Surnumägi" (E. Russow, 2.aug.1999) 5.10. SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD NING MAJANDUSTEGEVUS 5.10.1. PAIDE VALD

Paide valla suuruseks on 300 km2 ning seal elab 03.01.2013. a seisuga 1736 inimest. Asustus- tiheduseks on 5,87 elanikku km2 kohta.

Paide vallas on kokku 28 küla: Anna, Eivere, Kirila, Korba, Kriitlevälja, Mustla, Mustla- Nõmme, Mäeküla, Mäo, Mündi, Nurme, Nurmsi, Ojaküla, Otiku, Pikaküla, Prääma, Puiatu, Purdi, Sargvere, Seinapalu, Sillaotsa, Suurpalu, Sõmeru, Tarbja, Valgma, Veskiaru, Viraksaare ja Võõbu.

Paide vallas tegutsevad ettevõtted on leitavad aadressilt https://paidevv.kovtp.ee/ettevotlus.

5.10.2. KOSE VALD

Kose ja Kõue vald moodustati 16. jaanuaril 1992. a. Kose Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 165 Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ja Kõue Vallavolikogu 30.11.2012 otsusega nr 163 Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks taotlesid Kose ja Kõue vald Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Muutmist taotleti

66 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

27.06.2013 määrusega nr 107 Kose valla ja Kõue valla haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määrusega nr 159 Eesti territooriumi haldusük- suste nimistu kinnitamine otsustas Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalset korraldust muuta ning moodustada Kose valla ja Kõue valla ühinemise teel uue omavalitsusüksuse Kose valla. Ühinenud Kose vald sai uue valla staatuses moodustatud valimistulemuste kinnitamisest 26.10.2013. Valla territooriumil on 58 küla ja 5 alevikku. Suurimad on Kose 2100, Kose- Uuemõisa 900 ja Ardu 500 elanikuga.

Kose vallas tegutsevad ettevõtted on leitavad aadressilt http://ettevotlus.eu/ettev-tted (andmed seisuga 14.05.2014). Vastavalt Kose valla Internetileheküljele on Kose valla rahvaarv 7129 inimest.

6. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID 6.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Kavandatavaks tegevuseks on kaevandamine ehituskruusa ja -liiva ning täiteliiva Mõisametsa liivamaardlas (registrikaardi nr 884) kolmelt mäeeraldiselt: Sibila kruusakarjääri (maavara kaevandamise luba taotleb OÜ Ronk), Mõisametsa liivakarjääri (maavara kaevandamise luba taotleb Tallinna Teede Aktsiaselts) ja Mõisametsa II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba taotleb Tallinna Teede Aktsiaselts). Kokku on kolme mäeeraldise suurus 37,36 ha, kus summaarseks keskmiseks kaevandamise aastamääraks plaanitakse 169 tuh m3. Sibila kruusa- karjääri mäeeraldis on 10,25 ha ja teenindusmaa 18,83 ha, Mõisametsa liivakarjääri mäeeral- dis ja teenindusmaa mõlemad on 20,15 ha suurused ning Mõisametsa II liivakarjääri mäeeral- dis ja teenindusmaa on mõlemad 6,95 ha.

Kaevandamistöödele eelnevad ettevalmistustööd, mille käigus langetatakse mets, juuritakse kännud ja eemaldatakse kattekiht. Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse vallidesse. Mulla aktiivsuse säilitamiseks ei tohi valle tihendada.

Taotletavas Sibila kruusakarjääris kasutatakse kattekihi eemaldamisel ja kasuliku kihi kaevandamisel buldooserit, ekskavaatorit ja kopplaadurit. Kruus sõelutakse, purustatakse ja fraktsioneeritakse ajal, mil õhutemperatuur ületab 0º C (märts‒oktoober). OÜ Ronk plaanib kasutada taotletavas Sibila kruusakarjääris rootorpurustit Trackpactor 320 SR ja sõelana Chiftain 2100. Kruusa rikastamise käigus sorteeritud erineva terasuurusega kuhilad paigutatakse kaeveala põhja. Rikastatud maavara väljavedu toimub karjäärist aastaringselt autotrans-

67 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE pordiga. Väljaveoteeks on plaanitud mäeeraldise kagupiirini ulatuv Väätsa metskonna maa- tükke nr 3 ja 29 eraldav teega metsasiht.

Mõisametsa liivakarjääris kaevandatakse maavara 2 astmega: esimeses astmes kaevandatakse ülevalpool põhjaveest paiknev, keskmiselt 4,1 m paksune kiht ning teises astmes kaevandatakse suuremahulise pöördkoppekskavaatoriga allpool põhjaveetaset paiknev, keskmiselt kuni 3 m paksune kiht.

Mõisametsa II liivakarjääris on otstarbekas alustada kaevandamist mäeeraldise läänepoolsest osast, sest seal asub kogu varu põhjaveetasemest kõrgemal. Seejärel kaevandatakse varu üle- jäänud mäeeraldiselt, esmalt põhjaveetasemeni ja seejärel veealune varu.

Kõigil kolmel taotletaval mäeeraldisel plaanitakse kaevandada ka allpool põhjavee taset, kuid seda tehakse veetaset alandamata (veealune kaevandamine), mistõttu ei kaasne olulisi veere- žiimi ja veekvaliteedi muutusi pinnaveekogudes (Hiieveski kraav, Hiieveski paisjärv, Paunkü- la veehoidla).

Kruusa ja liiva erinevatesse fraktsioonidesse sõelumiseks kasutatakse taotletavates Mõisamet- sa ja Mõisametsa II liivakarjäärides vajadusel ühte mobiilset sorteerimissõlme, mis paigutatakse karjääri põhja. Erineva fraktsiooniga toodang laaditakse kallurile ekskavaatori või fron- taallaaduriga. Toodangu vedu tarbijale toimub kalluritega. Taotletavate Mõisametsa mäeeral- disest ~250 m kaugusel ning Mõisametsa II mäeeraldisest ~700 m kaugusel edela suunas kulgeb Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa põhimaantee nr 2.

6.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID

Kavandatava tegevuse alternatiivide pakkumine võimaldab leida erinevaid viise kavandatava tegevuse elluviimiseks. Alternatiivide käsitlemise eesmärk on parima võimaliku lahenduse leidmine ning nende paremusjärjestuse määramine.

6.2.1. 0-ALTERNATIIV. NULLVARIANT EHK SIBILA, MÕISAMETSA JA MÕISAMETSA II MÄEERALDISI EI VÕETA KASUTUSELE

0-alternatiivi puhul taotletavatel Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel KMH aruandes käsitletavat kavandatavad tegevust ei rakendata. Nimetatud alternatiivi puhul jäävad taotletavad alad samasuguseks nagu nad on praegu.

68 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

6.2.2. ALTERNATIIV 1. KAEVANDAMINE KOLMELT MÄEERALDISELT (SIBILA, MÕISA- METSA, MÕISAMETSA II) TOIMUB AINULT ÜLEVALPOOL PÕHJAVEE TASET

Alternatiiv 1 puhul kaevandatakse taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa 445 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 30 tuh m3, taotletava Mõisametsa liiva- karjääri mäeeraldisel ehituskruusa 430 tuh m3, täiteliiva 407 tuh m3 ja ehitusliiva 30 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 58 tuh m3 ning taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa 169 tuh m3 ja täiteliiva 151 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aas- tamääraga 21 tuh m3. Alternatiiv 1 puhul oleks mäeeraldiste korrastamise suunaks metsastamine.

6.2.3. ALTERNATIIV 2. KAEVANDAMINE KOLMELT MÄEERALDISELT (SIBILA, MÕISA- METSA, MÕISAMETSA II) TOIMUB ARENDAJATE TAOTLETUD MAHTUDES

Alternatiiv 2 puhul kaevandatakse taotletava Sibila kruusakarjääri 10,25 ha suurusel mäeeral- disel ehituskruusa kokku 630 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 42 tuh m3, taotletava Mõisametsa liivakarjääri 20,15 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 614 tuh m3, täiteliiva kokku 603 tuh m3 ja ehitusliiva kokku 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 94 tuh m3 ning taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri 6,95 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 248 tuh m3 ja täiteliiva kokku 185 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 33 tuh m3. Alternatiiv 2 puhul oleks mäeeraldiste korrastamise suunaks osaliselt metsastamine ja osaliselt veekogude kujundamine.

6.2.4. ALTERNATIIV 3. KAEVANDAMINE TOIMUB AINULT SIBILA JA MÕISAMETSA MÄEERALDISTELT ARENDAJATE TAOTLETUD MAHTUDES

Alternatiiv 3 puhul kaevandatakse taotletava Sibila kruusakarjääri 10,25 ha suurusel mäeeral- disel ehituskruusa 630 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 42 tuh m3 ning taotletava Mõisametsa liivakarjääri 20,15 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa 614 tuh m3, täite- liiva 603 tuh m3 ja ehitusliiva 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 94 tuh m3. Alternatiiv 3 puhul oleks mäeeraldiste korrastamise suunaks osaliselt metsastamine ja osaliselt veekogude kujundamine. Nimetatud alternatiivi puhul jääb taotletav Mõisametsa II mäe- eraldis kasutusele võtmata.

69 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE 7. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDEGA KAASNEV OODATAV KESKKONNAMÕJU 7.1. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE NING KAEVUDELE

Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja idapiiril paiknevad kraavid (Joonis 6) kannavad vee Hiieveski kraavi kaudu Hiieveski paisjärve. Põllumajandusameti Harju keskuse 26. aprilli 2010. a otsuse nr 14-1.1/306 ja 27. aprilli 2010. a kirja nr 14- 15/1291-1 kohaselt tuleb tagada piirialadel (mäeeraldise teenindusala) paiknevates kuiven- duskraavides vee vaba vool. See tingimus on täidetud, sest nimetatud kraavid ei paikne mäe- eraldisel ega mäeeraldise teenindusmaal.

Peatükis 5.2 ja selle alapeatükkides 5.2.1, 5.2.2 ja 5.2.3 kirjeldatud kraavidele (Joonis 6) kavandatava tegevusega mõju puudub, sest kaevandamine kõigilt kolmelt mäeeraldiselt on plaanitud küll allpool põhjavee taset, kuid seda veetaset alandamata ning mäeeraldiselt välja juhtimata (st Joonis 6 kajastatud kraavidesse vett ei juhita). Eelpool nimetatud peatükkides on samuti kajastatud maaparandussüsteeme. Kavandatava tegevusega ei kaasne maaparandussüs- teemidele mõju, sest mäeeraldistelt ei juhita vett naaberkinnistutel olevatele aladele ning ole- masolevad maaparandussüsteemid jäävad toimima.

Kõigil kolmel taotletaval mäeeraldisel võiksid põhja- ja pinnaveele mõju avaldada kaevandamiseks kasutatavate mehhanismide hooldus ja tankimine, mille käigus tuleb vältida kütte ja määrdeõlide sattumist karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Arendajad teostavad masinate hooldust ja tankimist vaid selleks ettenähtud kohtades, seetõttu ka mõju põhja- ja pinnaveele puudub.

Samuti ei ole oodata negatiivset mõju karjääre ümbritsevate kaevude veetasemetele ega veekvaliteedile, sest kaevandamine saab toimuma ilma veetaset alandamata ning mäeeraldistelt vett välja juhtimata. Seetõttu ei toimu ka väljaspool mäeeraldisi veerežiimi muutuseid. Veere- žiimi muutused (alanduslehter) võivad toimuda ainult mäeeraldiste piires.

KMH käigus mõõdeti 2013. a juunis ekspertide poolt taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõi- sametsa II mäeeraldiste lähiümbruses olevates kaevudes veetaset (Tabel 8). Mõõtmised viisid läbi ja kaevude aktid (Lisa 13) nende seisunditest koostasid antud KMH ekspertrühma kuuluvad Mall Orru ja Heli Milvek. Kui omanik elas elamus alaliselt, siis teostati mõõtmine tema juuresolekul ning akt allkirjastati. Tabel 8-st on näha, et veetasemed juunis olid üsna kõrged 70 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

(3,5‒5,55 m), sest kõik kaevude omanikud said oma kaevudest vajaliku vee kätte ning mitte ükski kaev ei olnud veest kuiv. Kõige kõrgem veetase oli Männioksa talus ning kõige madalam Uuetoa talus.

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: nimetatud alternatiivi puhul taotletavaid alasid ei võeta kasutusele ning kogu praegune olukord seoses põhja- ja pinnaveega ning kaevudega ei muutu.

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: nimetatud alternatiivi puhul mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele puudub, sest kaevandamine toimub ainult ülevalpool põhjavee taset.

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: nimetatud alternatiivi puhul mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele puudub. Kaevandamine toimub küll allpool põhjavee taset, kuid kaevandamise käigus ei toimu põhjavee alandamist, samuti ei juhita vett mäeeraldistelt välja (toimub veealune kaevandamine).

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: nimetatud alternatiivi puhul mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele puudub. Kaevandamine toimub küll allpool põhjavee taset, kuid kaevandamise käigus ei toimu põhjavee alandamist, samuti ei juhita vett mäeeraldistelt välja (toimub veealune kaevandamine).

71 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 8. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste lähiümbruses asuvate kaevude veekvaliteedi ja -tasemete andmed (mõõdetud 11.06.2013. a)

Kaevu Kaevu kaugus Sanitaar- Kaevu Elektri- Kaevu veetase O₂, lähimast Kuupäev Kaev Asukoht Valdaja kaitseala sügavus, pH juhtivus, akti nr maapinnast, mg/l taotleta- seisund m μS/cm m vast mäeeral- disest, m 1 11.06.2013 salvkaev Kennu 1 Aare Puul hea 6,2 5,17 6,7 383 0,83 310 Allan-Ahto 2 11.06.2013 puurkaev Kreitsmani hea 60 4 6,79 361 0,58 380 Kreitsman 3 11.06.2013 puurkaev Rabaääre - hea 10 - 6,94 451 0,45 490 4 11.06.2013 puurkaev Männioksa Harti Paimets hea 60 3,5 6,89 388 0,42 590 5 11.06.2013 puurkaev Lepiku Madis Leppik hea - - 6,79 377 0,33 800 6 11.06.2013 salvkaev Uuetoa Piirsalu hea 6,87 5,55 6,53 488 0,73 760 7 11.06.2013 salvkaev Pritsu Reinap hea 5,1 4,5 7,06 388 0,98 670

72 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

7.2. MÕJU TAIMESTIKULE (SH VÄÄRISELUPAIKADELE)

Kavandatava tegevusega kaasneb mäeeraldiste piires kogu taimestiku järk-järguline eemaldamine vastavalt mäetööde arengule. Metsa raadamine ja pinnase koorimine ei põhjusta niis- kusrežiimi muutust väljaspool mäeeraldisi (nii alustaimestikus kui ka puurindes), sest väljas- pool mäeeraldisi sealne taimestik ja niiskusrežiim säilib. Niiskusrežiimi muutused esinevad ainult taotletavate mäeeraldiste piires.

KMH aruande peatükis 5.5 on välja toodud, et taotletava Mõisametsa mäeeraldisel kasvavad III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpa eksemplarid. Seega kaasneb kavandatava tegevusega negatiivne mõju antud III kaitsekategooria taimeliigile.

KMH aruande peatükis 5.5 esitatud vääriselupaikadele negatiivne mõju puudub, sest taotletavatelt mäeeraldistelt toimub veealune kaevandamine, mille käigus ei toimu vee välja pumpa- mist ning mäeeraldistelt vee välja juhtimist. Mäeeraldistest väljaspool ei toimu veerežiimi muutust ning sellega on ka välistatud mõju vääriselupaikadele.

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: Antud alternatiivi puhul mõju taimestikule ja vääriselupaikadele puudub, sest taotletavaid mäeeraldisi ei võeta kasutusele.

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: Nimetatud alternatiivi puhul kaasneb mõju taimestikule kogu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste ulatuses, sest kaevandamisega kaasneb mäeeraldiste piires kogu taimestiku järk-järguline eemaldamine vastavalt mäetööde arengule. Väljapoole mäeeraldisi taimestikule mõju ei avaldata. Samuti ei avaldata negatiivset mõju KMH aruande peatükis 5.5 esitatud vääriselupaikadele ja taotletava Sibila kruusakarjää- ri mäeeraldise lääneserva naabruses kasvavatele III kaitsekategooria liikidele vööthuul- sõrmkäpa ja suur käopõlle eksemplaridele. Kaevandamisega kaasneb negatiivne mõju taotletava Mõisametsa mäeeraldisel kasvavatele III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpa eksemplaridele (alternatiivide 1, 2 ja 3 korral). Kui rakendada leevendavat meedet, mille puhul tuleb enne kaevandamisele asumist (rakendades alternatiive 1, 2 või 3) taotletava Mõisa- metsa mäeeraldiselt ümber asustada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasus- tamise kord (vastu võetud 15.07.2004) § 3, siis mõju III kaitsekategooria taimeliigile puudub.

73 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: Nimetatud alternatiivi puhul kaasneb mõju taimestikule kogu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste ulatuses, sest kaevandamisega kaasneb mäeeraldiste piires kogu taimestiku järk-järguline eemaldamine vastavalt mäetööde arengule. Väljapoole mäeeraldisi taimestikule mõju ei avaldata. Samuti ei avaldata negatiivset mõju KMH aruande peatükis 5.5 esitatud vääriselupaikadele ja taotletava Sibila kruusakarjää- ri mäeeraldise lääneserva naabruses kasvavatele III kaitsekategooria liikidele vööthuul- sõrmkäpa ja suur käopõlle eksemplaridele. Kaevandamisega kaasneb negatiivne mõju taotletava Mõisametsa mäeeraldisel kasvavatele III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpa eksemplaridele (alternatiivide 1, 2 ja 3 korral). Kui rakendada leevendavat meedet, mille puhul tuleb enne kaevandamisele asumist (rakendades alternatiive 1, 2 või 3) taotletava Mõisa- metsa mäeeraldiselt ümber asustada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasus- tamise kord (vastu võetud 15.07.2004) § 3, siis mõju III kaitsekategooria taimeliigile puudub.

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: Nimetatud alternatiivi puhul kaasneb mõju taimestikule kogu Sibila ja Mõisametsa mäeeraldiste ulatuses, sest kaevandamisega kaasneb mäeeraldiste piires kogu taimestiku järk-järguline eemaldamine vastavalt mäetööde arengule. Väljapoole mäeeraldisi taimestikule mõju ei avaldata. Samuti ei avaldata negatiivset mõju KMH aruande peatükis 5.5 esitatud vääriselupaikadele ja taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise lääneserva naabruses kasvavatele III kaitsekategooria liikidele vööthuul-sõrmkäpa ja suur käopõlle eksemplaridele. Kaevandamisega kaasneb negatiivne mõju taotletava Mõisametsa mäeeraldisel kasvavatele III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpa eksemplaridele (alternatiivide 1, 2 ja 3 korral). Kui rakendada leevendavat meedet, mille puhul tuleb enne kaevandamisele asumist (rakendades alternatiive 1, 2 või 3) taotletava Mõisametsa mäeeraldiselt ümber asustada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord (vastu võetud 15.07.2004) § 3, siis mõju III kaitsekategooria taimeliigile puudub.

74 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

7.3. MÕJU LOOMASTIKULE

Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride rajamisega mõjub ilvestele esmajoones metsa-ala vähenemine ja võib ka loomade liikumisel olla häiritud, kuid peale karjääri- de ammendamist muutub ala taas sellele liigile atraktiivseks (Lisa 11).

Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjäärialade kasutuselevõtt suurendab tea- taval määral metskitsedele häirimisfaktori mõju, sest metskits on suhteliselt tolerantne inimtegevuse suhtes, siis seetõttu ei ole kavandatav tegevus sellele liigile oluline ega negatiivse mõ- juga. Pigem on uut tüüpi elupaiga teke metsastunud alale sellele liigile positiivse mõjuga (Lisa 11). Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride kasutuselevõtuga ja nende korrastamisega kaasnevad mõjud loomastikule on Tabel 9-s.

Plaanitavad karjäärialad paiknevad Eesti ühe suurema kirde-loodesuunalise roheala lääneser- vas. Selle rabade ja valdavalt metsade vöötme ulatus Koselt kuni Roosna-Allikuni on ligikaudu 30 km, kuid Ardu ja Roosna-Alliku joonel vaid 20 km. Läänepoolses küljes on oluliseks loomade liikumist tõkestavaks ja suunavaks teguriks Paunküla veehoidla, idas aga Pandivere kõrgustik ja Paide lähialade suured põllumajandusmaastikud. Suur metsade ja rabade vöönd on elupaikadeks ja ka turvalisteks liikumisteedeks ning varjepaikadeks esmajoones suur- ulukitele. Paunküla veehoidlast ida suunas paikneb rikkalik rabade piirkond ning seetõttu on loomade rändeteed lokaliseerunud valdavalt raba servaaladele ja orienteeritud soosaarte kul- gemissuundadega. Rabamaastike, põldude ja asulate ning veekogude paiknemine mõjutab oluliselt loomade migratsiooniteid. Ka intensiivsele inimtegevusele allutatud alad ja häirimis- faktori suurenemine maanteede näol mõjutab loomade rännet ning sunnib kasutama ohutu- maid maastikepiirkondi varjeteks, rändeks ja elupaikadeks.

75 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 9. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjäärialade kasutuselevõtuga ja nende korrastamisega kaasnevad prognoositavad keskkonnamõjud erinevate loomastiku rühmadele Ulukite liigid ja Mõju ulukitele, kui tegevuseks on Mõju karjääride Mõju peale karjääride Mõju kaugemas perspektiivis liigirühmad vaid metsanduslikud tegevused töötamise ajal korrastamist Pisiimetajad Uruhiirte ja kaelushiirte Mõju sõltub klimaatilistest (nahkhiired, Negatiivne mõju asurkonnad naasevad aladele tingimustest ja käbide rohkusest, Karjäärialade metsastumisega karihiired, leethiir, metsaliikidele, oravale, seoses rohurinde paranemisega. metsade hooldusest ja raiest. Metsade taastuvad metsale omased liigid. pisihiir, kaelushiir, karihiirtele ja leethiirele, Nahkhiired asustavad piirkonna vananedes paranevad elutingimused Vee elupaikade lisandumine siil, orav ja lisaks teistele liikidele on mõju seoses väikeveekogude ning oraval, mägral, metsnugisel, vähem suurendab liigilist mitmekesisust. mitmed teised vähem väike. puiste vaheliste avatud alade teistel liikidel. esinevad liigid tekkega. Otsene mõju kaasneb Paraneb väikekiskjate toidubaas Olukord metsade vananemisega metsaraie ja pinnase esmajoones pisiimetajate Väikekiskjad (kärp, Paraneb väikekiskjate toidubaas paraneb, kuid metsade raiega seoses raadamisega. Teatav asurkondade produktiivsuse ja nirk, tuhkur, mink, esmajoones pisiimetajate mõju liikide lõikes on erinev ja mõju metsnugisele ja liigirikkuse suurenedes. Amfiibide saarmas, metsnugis, asurkondade produktiivsuse ja enamasti soodus seoses raiesmikel tema toidubaasile. ja kalastiku kujunemine kährik, rebane) liigirikkuse suunas. hiirte elutingimuste paranemisega. Teistele liikidele on karjäärijärvedes soodustab mingi, mõju marginaalne. tuhkru ja saarma esinemist.

Karjäärialade rajamisega Puistute ja elustiku taastumise vähenevad varje järgselt kujuneb alast samaväärne Suurkiskjad (ilves, Metsanduslikud mõjud on võimalused ja suureneb või kõrgema produktiivsuse ja Loomade liikumisteed taastuvad hunt, karu) arvestatavad, kuid väheolulised. häirimisfaktor ja kvaliteediga toitumisala teatavad liikumise suurkiskjatele. Paranevad senised takistused. migratsiooni tingimused.

Raied ja metsade uuenemine parandab sõraliste toidubaasi ja ka Tööde perioodil ei ole varjetingimusi. Piiratud on osaliselt karjääride tööpiirkonnad Paranevad sõraliste Puistute arenedes paraneb põdra Sõralised (põder, loomade liikumine Sibila mäeeraldise sobivad elupaigad liikumisvõimalused ja metskitse toidubaas ja metssea ja metskitse metskits, metssiga) moreenseljandike nõlvadel. Põhja- sõralistele ja sellel elu- ja toitumistingimused. varje- ja migratsiooni tingimused. lõunasuunaline ränne toimub seetõttu perioodil on tõkestatud Hiieveski oja ja moreenseljandike ka osaliselt rändeteed. vahelise madala piirkonna kohas. 76 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Pidades silmas Paunküla paisjärve mõju loomade migratsioonile, ilmneb, et üks osa põhja- lõuna ja lõuna-põhjasuunalisest loomade migratsiooniteest suundub Kose-Ravila ja Sõmeru- Sae metsamassiivide suunale ja idapoolne suund läbib ühe osana Mustla-Nõmme piirkonna metsa ja rabaalasid, teine ja olulisem osa aga Mustla-Nõmme vahelist ala.

Joonis 11 ja Joonis 12 iseloomustavad, millist tähtsust etendab vaadeldavate mäeeraldiste piirkond loomade rändeteena.

Loomade talviste liikumisjälgede ja püsivate loomaradade ning lähtudes teabest teedel hukkunud loomade kohta (Lisa 11) võib märkida, et üks arvestatavamaid loomade liikumisteid asub Mustla raba ja Nõmme vahelisel, suhteliselt kitsa metsavöötme piirkonnas. Loomade hukkumisi on registreeritud kahe maakonna (Harju- ja Järvamaa) piiril ning Mustla raba ka- gunurgas, kus loomad ületavad Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteed (Joonis 11, Joonis 12).

Kuidas mõjutab karjääride kasutuselevõtt loomade liikumist tulevikus, seda saab siiski prog- noosida, pidades silmas olemasolevat olukorda ja nägemust karjäärialade seisundist peale korrastamistöid.

Põder ja metssiga ei ületa meelsasti Sibila karjääri alaks kavandatavat suhteliselt kõrget ja järsku moreenseljandikku, vaid nad kasutavad liikumiseks selle madalamat vaheala ja Hiie- veski oja läbimurde piirkonda. Loomade liikumisradasid ei esinenud ka teiste karjäärialade keskses osas. Enamasti kasutasid loomad liikumiseks madalaid servaalasid ja moreenseljandike vahelisi madalamaid piirkondi (Joonis 12).

Arvestades asjaolu, et karjääride kasutus toimub etappide kaupa, kusjuures ammendatud ala ka koheselt korrastatakse, siis on mõju loomade liikumisteede tõkestamise seisukohast väike.

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: Nimetatud alternatiivi puhul taotletavaid alasid kasutusele ei võeta. Juba praegu, enne kavandatavat tegevust et ületa ulukid meelsasti Sibila karjääri alaks kavandatavat suhteliselt kõrget ja järsku moreenseljandikku, vaid nad kasutavad liikumiseks selle madalamat vaheala ja Hiieveski oja läbimurde piirkonda. Enamasti kasutasid loomad liikumiseks madalaid servaalasid ja moreenseljandike vahelisi madalamaid piirkondi.

77 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: Nimetatud alternatiivi puhul ei kaasne ulukipopulatsioonile negatiivseid mõjusid, sest juba praegu väldivad ulukid suhteliselt kõrget ja järsku moreenseljandikku ning kasutavad liikumiseks madalamaid ja tasasemaid piirkondasid.

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: Nimetatud alternatiivi puhul ei kaasne ulukipopulatsioonile negatiivseid mõjusid, sest juba praegu väldivad ulukid suhteliselt kõrget ja järsku moreenseljandikku ning kasutavad liikumiseks madalamaid ja tasasemaid piirkondasid.

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: Nimetatud alternatiivi puhul ei kaasne ulukipopulatsioonile negatiivseid mõjusid, sest juba praegu väldivad ulukid suhteliselt kõrget ja järsku moreenseljandikku ning kasutavad liikumiseks madalamaid ja tasasemaid piirkondasid.

Joonis 11. Aerofotode ja täpsustavate välitööde käigus määratletud loomade käigurajad ja põhilised liikumissuunad Vahe-Eesti rohekoridori piirkonnas Ardu‒Roosna-Alliku joonel (lilla: peamised liikumissuunad; kollane: registreeritud loomarajad)

78 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 12. Loomade liikumisrajad (oranž joon) ja peamised liikumissuunad (sinine joon) Sibila, Mõisametsa ja Mõi- sametsa II karjääride piirkonnas (punane joon), pidades silmas reljeefi eripära

79 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

7.4. MÕJU LINNUSTIKULE (SH MUSTLA-NÕMME METSISE PÜSIELUPAIGALE)

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: Linnustiku eksperdi arvamuse kohaselt on nullvariant kogu sealsele linnustikule parim lahendus: elupaik jääb alles tänasel kujul. Ekspert on põhimõttelisel seisukohal, et nullvariant on soodsaim lahendus metsisele ja selle liigi Mustla-Nõmme püsielupaigale.

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt ülevalpool põhja- vee taset tähendab, et kaevandataval alal elutsevad linnuliigid (sh Tabel 7-s esitatud linnuliikidele kaasnev mõju) leiavad omale pesitsemiseks sobiva piirkonna kaevandamisalade lähis- tel. Mõnede inimtegevuse suhtes tundlikumate linnuliikide jaoks muutuvad ajutiselt mitteka- sutatavaks ka elupaigad karjääride lähemas naabruses. Ekspert märgib ka võimalikku, kaevandamisel lisanduvat, inimkülastuse koormuse mõju. Eksperdi arvamuse kohaselt on Mõi- sametsa ja Mõisametsa II mäeeraldised oma elupaigatüübilt metsisele soodsad ja arvestada tuleks, et kaevandamise korral väheneb osaliselt püsielupaiga (147 ha) piiranguvööndiga piirnev ja tõenäoliselt ajuti metsiste poolt kasutatav mustikamets (peamiselt Mõisametsa II pindalaga 6,95 ha).

Kaevandamine Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel vähendab püsielupaigaga piirnevat ja käesoleval ajal tõenäoliselt metsiste poolt kasutatavat mustikametsa, mis eksperdi arvates on ebasoodne. Olgu märgitud, et see vähenemine moodustab 5‒10% alast, mis moodustub püsielupaiga ja Mõisametsa II kaevandamisala pindalade summast. On siiski põhjust arvata, et metsiste tegevusalasse kuuluvad ka püsielupaigast põhja, kirde ja lõuna poole jäävad ulatuslikud alad. Ekspert märgib ka võimalikku piirkonnas tõusvat inimesepoolset külastuskoormust, mis võib metsise asurkonda negatiivselt mõjutada, märkides seejuures ära Mõisametsa II kar- jääri, mis on kavandatud püsielupaiga piiranguvööndi piiri lähistele. Eksperdi kinnitusel asub Mõisametsa II mäeeraldise idapiir siiski ca 1 km kaugusel püsielupaiga põhjapoolse mängu tsentrist (mängu ajal veedavad kuked päevase puhkeaja enamasti 1 km raadiuses mängutsent- rist). Võrreldes nullvariandiga on käsitletav alternatiiv linnuliikidele ja nende elupaikadele ebasoodsam.

Antud alternatiivi puhul ei avaldata metsisele negatiivset mõju kaevandamisega kaasneva müra ja peenosakeste levikuga. Jan Johansoni koostatud müra ja peenosakeste leviku mudelid (Lisa 14) on koostatud selliselt, et nendes on ka arvestatud purustus-sorteerimissõlme igal 80 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE mäeeraldisel. Taotletav Mõisametsa II mäeeraldis paikneb vahetult metsise püsielupaiga pii- ranguvööndiga. Tallinna Teede Aktsiaselts aga ei plaani liiva ja kruusa kaevandamisel Mõi- sametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel kasutada purustus-sorteerimissõlme, mis tähendab, et ei toimu kaevise töötlemist. See aga tähendab ka seda, et müra ja peenosakeste levik ei toimu sellises ulatuses nagu seda näitavad aruandes kajastatud mudelid (Lisa 14), vaid müra ja peenosakeste levik nendel mäeeraldistel on veel väiksem. Samuti ei ulatu ka metsiste mängu- puud (Lisa 12) Lisa 14-s kajastatud mudelitel müra ja peenosakeste leviku piirkonda. Seega ei ole kavandataval tegevusel müra ja peenosakeste seisukohast negatiivset mõju kaitsealusele loomaliigile metsisele.

Kavandatava tegevuse tulemusena ja seoses sellest tulenevate muutustega asenduvad tänased linnuliigid uutega. Sõltuvalt asukohast, uuest reljeefist, kaevandatud nõlvade materjali omadustest jne on võimalikud uued liigid, näiteks väiketüll, kaldapääsuke, nõmmelõoke ja nõm- mekiur.

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt arendajate poolt taotletud mahtudes tähendab ühtlasi kaevandamist altpoolt põhjavee taset. Sellise stsenaariumi puhul leiavad kaevandamisaladel elutsevad liigid (sh Tabel 7-s esitatud linnuliikidele kaasnev mõju) pesitsemiseks sobiva piirkonna kaevandamisalade lähistel. Osa inimtegevuse suhtes tundlikumate linnuliikide jaoks muutuvad ajutiselt mittekasutatavateks elupaigad ka karjääride lähimas naabruses. Ekspert märgib ka võimalikku kaevandamisel lisanduvat inim- külastuse koormuse mõju. Eksperdi arvamuse kohaselt on Mõisametsa ja eriti Mõisametsa II mäeeraldised oma elupaigatüübilt metsisele soodsad ja arvestada tuleks, et kaevandamise korral väheneb osaliselt püsielupaiga (147 ha) piiranguvööndiga piirnev ja tõenäoliselt ajuti metsiste poolt kasutatav mustikamets (peamiselt Mõisametsa II pindalaga 6,95 ha).

Kaevandamine toimub kogu taotletud (suurendatud) mahus (kasutusele võetakse ka allpool põhjavee taset asuvad varud). Karjääriala metsades täna elavad linnuliigid pesitsemiseks uue sobiva piirkonna kaevandamisalade lähistel. Kaevandamise mõju võib eksperdi arvates vähe- sel määral mõjutada Mustla-Nõmme metsise populatsiooni, sest karjäärid paiknevad piirkonnas, mida metsistel on käesoleval ajal võimalus ajuti kasutada. Kaevandamine Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel vähendab püsielupaigaga piirnevat ja käesoleval ajal tõenäoliselt metsiste poolt kasutatavat mustikametsa, mis eksperdi arvates on ebasoodne. Olgu leevendava

81 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE asjaoluna märgitud, et see vähenemine moodustab alla 5‒10% alast, mis moodustub püsielu- paiga ja Mõisametsa II kaevandamisala pindalade summast. On siiski põhjust arvata, et metsiste tegevusalasse kuuluvad ka püsielupaigast põhja, kirde ja lõuna poole jäävad ulatuslikud alad. Ekspert märgib ka võimalikku piirkonnas tõusvat inimesepoolset külastuskoormust, mis võib metsise asurkonda negatiivselt mõjutada, märkides seejuures ära Mõisametsa II karjääri, mis on kavandatud püsielupaiga piiranguvööndi piiri lähistele. Eksperdi kinnitusel asub Mõi- sametsa II mäeeraldise idapiir siiski ca 1 km kaugusel püsielupaiga põhjapoolse mängu tsentrist (mängu ajal veedavad kuked päevase puhkeaja enamasti 1 km raadiuses mängutsentrist).

Kui kaevandamine toimub arendajate taotletud mahtudes, siis metsisele ei avaldata negatiivset mõju kaevandamisega kaasneva müra ja peenosakeste levikuga. Jan Johansoni koostatud mü- ra ja peenosakeste leviku mudelid (Lisa 14) on koostatud selliselt, et nendes on ka arvestatud purustus-sorteerimissõlme igal mäeeraldisel. Taotletav Mõisametsa II mäeeraldis paikneb vahetult metsise püsielupaiga piiranguvööndiga. Tallinna Teede Aktsiaselts aga ei plaani liiva ja kruusa kaevandamisel Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel kasutada purustus- sorteerimissõlme, mis tähendab, et ei toimu kaevise töötlemist. See aga tähendab ka seda, et müra ja peenosakeste levik ei toimu sellises ulatuses nagu seda näitavad aruandes kajastatud mudelid (Lisa 14), vaid müra ja peenosakeste levik nendel mäeeraldistel on veel väiksem. Samuti ei ulatu ka metsiste mängupuud (Lisa 12) Lisa 14-s kajastatud mudelitel müra ja peenosakeste leviku piirkonda. Seega ei ole kavandataval tegevusel müra ja peenosakeste seisukohast negatiivset mõju kaitsealusele loomaliigile metsisele.

Kavandatava tegevuse tulemusel, sellest johtuvate elupaigas toimuvate muutustega asenduvad tänased linnuliigid uutega. Sõltuvalt asukohast, kaevandatud nõlvade materjali omadustest, veekogude olemasolust ja mõõtmetest jne on võimalik uute liikide ilmumine, näiteks väike- tüll, kaldapääsuke, nõmmelõoke, nõmmekiur, sõtkas, sinikael-part ja kaugemas tulevikus, taimestiku tekkimise järel, erinevad võimalikud roostiku-, kaldavööndi- ja veelinnuliigid.

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: Antud alternatiiv avaldab linnustikule vähem mõju kui alternatiivid 1 ja 2. Nimetatud alternatiivi puhul jääb Mõisametsa II mäeeraldis kasutusele võtmata, mis tähendab ka seda, et säilivad senised metsiste toitumiskohad Mõisametsa II mäeeraldisel. Samuti ei pea linnuliigid (sh Tabel 7-s esitatud linnuliigid), kelle pesad jäävad Mõisametsa II mäeeraldisele,

82 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE endale uut pesakohta leidma. Alternatiivi 3 puhul on mõju Mustla-Nõmme metsise püsielu- paigale tühine.

7.5. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE 7.5.1. SITUATSIOONI ÜLEVAADE

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon algatas oma 26.04.2011. a kirjaga nr HJR 10- 5/11/48888-10 KMH Ronk OÜ ja Tallinna Teede Aktsiaseltsi (edaspidi arendajad) esitatud Sibila kruusakarjääri ning Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kaevandamise loa taotlustele. Taotletavate mäeeraldiste müra ja peenosakeste1 (edaspidi tolm) eksperthinnang (Lisa 14) on koostatud Jan Johansoni poolt taotletavate kaevandamislubade me- netluste raames algatatud KMH jaoks.

Müra ja tolmu poolt põhjustatud keskkonnamõju on oluline vaadata võimaliku koosmõju tekkimise seisukohast, seetõttu tuleb vaadelda kõiki taotletavaid karjääre koos. Täiendavalt jää- vad taotletavate karjääride lähedusse Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest ~460 m kaugusel edelas asetsevad Karude kruusamaardla karjäärid, kuid nende kauguse ja alasid eraldava olulise liiklusintensiivsusega maantee tõttu ei ole oodata mõjude liitumist taotletavate mäe- eraldistega. Ülevaade Mõisametsa liivamaardlas taotletavatest kaevandamise lubadest, loa omanikest ning kaevandajatest on toodud Tabel 10-s.

Tabel 10. Taotletavate Mõisametsa liivamaardla kaevandamislubade ülevaade

Müra ja tolmu mõjule hinnangu andmisel on oluline aastas kaevandatav maavara kogus ning sellest johtuv vedude intensiivsus. Tabel 11-s on toodud taotletavate karjääride kaevandatav varu ja kaevandamise keskmine aastamäär.

1 Peenosakesed on õhus heljuvad erinevate suurustega tahke aine osakesed ehk nn tolm 83 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 11. Jääkvaru mäeeraldistel ja kaevandamise keskmine aastamäär

Tabel 10-st nähtub, et sama arendaja taotleb Mõisametsa liivamaardlas kahte mäeeraldist. Kuivõrd neis karjäärides esineb enamjaolt sama materjal (ehituskruus, täiteliiv), siis tõenäoli- selt ei toimu mitmes karjääris samaaegset kaevandamist. Kuivõrd hindamisel on oluline läh- tuda konservatiivsuse printsiibist, siis vaadeldakse hinnangu andmisel siiski olukorda, kui kõigis karjäärides toimub kaevandamine samaaegselt keskmise aastamäära juures.

Nii müra kui tolmu seisukohast on oluline materjali väljaveo intensiivsus. Reaalses olukorras määrab väljaveo intensiivsuse materjali nõudlus, vähe tõenäoline on olukord, kus kõik karjää- rid toimetavad kaevandamise loaga lubatud keskmise aastamäära juures. Kuivõrd Jan Johan- soni poolt teostatud eksperthinnangu eesmärgiks on kaardistada maksimaalselt negatiivne võimalik olukord, siis edaspidised arvutused ja hinnangud on antud tingimustel, et iga karjäär töötab kaevandamise loas kehtestatud aastase määra juures. Täiendava kontsentreerituse ehk konservatiivsuse hinnangu andmisel annab asjaolu, et tööpäeva kestuseks on arvestatud 8 tundi ning töö ajaks on arvestatud üheksa kuud aastas (talvine periood välja arvatud), seega töö toimub 180 päeva aastas (1440 tundi aastas). Tabel 12-s on tuginedes keskmistele aastatele kaevandamismääradele toodud vedude maht ühes tunnis, arvestades ühe kalluri kandevõimeks 20 tonni.

84 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 12. Mõisametsa liivamaardla vedude intensiivsus

Aastane kaevandamise Veo Veo- inten- Kalluri kan- Mäeeraldise maht intensiivsus, kal- devõime, t nimetus siivsus, lurit/ päevas tuh m3 tuh t2 kallu- rit/h Sibila kruusa- 42,0 84,0 3,0 24 karjäär Mõisametsa 94,0 188,0 20 7,0 56 liivakarjäär Mõisametsa II 33,0 66,0 2,5 liivakarjäär 20 Kokku: 100

Nii müra kui tolmu hindamisel ja hajuvuskaartide koostamisel tuleb arvestada eeltoodud andmetega.

Maanteeameti 2013. a liiklusloenduse andmetel on Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteel liiklusintensiivsus taotletava karjääri asukohas (60,5 km-l) 7177 autot ööpäevas, millest sõi- du- ja pakiautod moodustavad 83%, veoautod ja autobussid 4% ning autorongid 13%. Kui- võrd andmed on antud ööpäeva kohta, siis tuleb arvutada päevase aja autode hulk metoodika alusel, mille alusel päevase aja autode hulk moodustab 70% ööpäevast (ülejäänud osa moodustab õhtune ning öine aeg). Päevase aja liiklusintensiivsuseks kujuneb sel juhul 5024 autot. Lubatud piirkiirus käsitletaval maanteelõigul on 90 km/h.

Müra ja tolmu levikule avaldavad mõju ka üldised piirkonna klimaatilised tingimused. Mõi- sametsa liivamaardlale lähima meteoroloogiajaama (Türi meteoroloogiajaama) andmetel on piirkonnas valitsevad pikaajalised keskmised ilmaolud järgmised:

Temperatuurid: - välisõhu keskmine temperatuur on 5,3°C; - kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur on -4,8°C; - kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur on +16,7°C.

Tuuled: - väikseim kuu keskmine tuule kiirus (august) 2,1 m/s; - suurim tuule keskmine kiirus (jaanuar) 3,0 m/s;

2 Arvutustes on võetud konservatiivselt aluseks kõigi erimite puhul loodusliku liiva mahukaal 2,00 t/m3 85 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

- paljuaastane keskmine tuule kiirus 2,6 m/s.

Sademed: - aasta keskmine sademete hulk 745 mm; - minimaalne keskmine kuu sademete hulk (veebruar) 36 mm; - maksimaalne keskmine kuu sademete hulk (august) 92 mm.

Joonis 13. Kuusiku meteoroloogiajaama aastane tuuleroos pikaajalise (1971-2000) perioodi kohta (Allikas: Ilmateenis- tus) 7.5.2. KASUTATAV TEHNOLOOGIA

Taotletavates karjäärides kasutatakse kruusa ja liiva kaevandamisel traditsioonilist tehnoloo- gilist skeemi. Kogu tegevus algab karjääriala kaevandamiseks ettevalmistamisega, sellele järgneb ajaliselt pikim etapp, milleks on maavara kaevandamine ning tegevus lõppeb karjääri- ala korrastamisega. Kõik tegevused avaldavad rohkemal või vähemal määral mõju keskkonnale, kuid müra ja tolmu seisukohast olulisim on kaevandamisaegne tegevus. Edaspidi vaadeldakse käesolevas eksperthinnangus ainult neid müra ja tolmu häiringuid põhjustavaid tegevusi, mis on otseselt seotud maavara kaevandamisega. Tegevused, mis on lühiajalised ning võiks toimuda ka eraldiseisvalt, ilma maavara kaevandamiseta (näiteks metsa raadamine ja selle väljavedu), eksperthinnangus ei vaadelda.

Kaevandamise käigus toimuvad protsessid on toodud järgneval skeemil. Kõik protsessid tekitavad rohkemal või vähemal määral müra või tolmu. 86 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Müra vähenemine sõltub heliallika suurusest ja kujust, mistõttu jagunevad peamised müraalli- kad kaheks. Punktallikas, mille müra levib keralainena, on kõik karjääris töötavad masinad (kallur, frontaallaadur, purusti, sõelur jms). Pikk ja kitsas allikas on joonallikas, mille müra levib silinderlainena. Selle moodustavad liikuvad objektid, näiteks maanteel liikuvad autod ja karjäärist toodangut transportivad kallurid.

Kui palju need protsessid ja tegevused müra tekitavad ning kuidas helirõhu lainete (müra) tasemed alanevad tundlike objektide (elamute) suunal, seda on käsitletud peatükis 7.5.4.

Tootmise ja töötlemisega kaasneb pea alati peenosakeste ehk tolmsete osakeste teke ja len- dumine. Tekkiv tolm on identne materjalidega, mida töötlemise käigus purustatakse ja sõelu- takse või millest on valmistatud transpordiks kasutatava teekatte ülemine kiht. Kruusa ja liiva kaevandamine toimub reeglina looduslikult märjas või niiskes keskkonnas ja selle juures rakendatakse avakaevandamise tehnoloogiat. Osaliselt kasutatakse kaevandatud kruusa loodus- likul kujul liivasegusena (mulletes, täidetes), kuid üldjuhul toimub töötlemisega (purustamine ja fraktsioonideks sõelumine) kaevisele lisandväärtuse andmine.

Purustus-sorteerimissõlme kolusse laetud kaevis rikastub sõelumise teel (töötab raskusjõu toimel, eraldatakse liiv ja kruusaosised) ning kruusmaterjal purustatakse soovitud suurusesse (fraktsiooni). Purustamine reeglina toimub ühe- või kaheastmeliselt, kuid vajadusel tehakse ka kolmeastmelist purustamist. Mõningatel juhtudel toimub toodangu märgrikastamine, kus tol- muosised pestakse välja. Kõik sellised tegevused (transport, eri töötlemise viisid) tekitavad rohkem või vähem tolmu. Kui palju need protsessid Mõisametsa liivamaardla tootmis-

87 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE võimsuste juures tolmu tekitavad ning kuidas tekitatud tolmusaaste hajub, seda on käsitletud peatükis 7.5.3.

7.5.3. PEENOSAKESTE (TOLMU) HEITKOGUSTE ARVUTAMINE JA HAJUVUS

Saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud Kanada keskkonnaagentuuri ja Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (edaspidi USEPA) poolt väljatöötatud metoodikaid (Lisa 14-s olev ptk 9). USEPA metoodika kasutamist karjäärides on kooskõlastanud Kesk- konnaministeerium näiteks oma 18.12.2013. a kirjaga nr 12-3/13/10555-2 ja oma 10.11.2014. a kirjaga nr 12-3/14/8595-2. Heitkoguste arvutused on tehtud eeldusel, et mõju leevendamist mistahes moel ei toimu. Lähtuvalt tolmu tekkest tuleb vaadelda kolme põhilist tolmu tekitavat tegevust: - transport - kaevise töötlemine - vahetegevused

Vähemal määral tekib tolmu ka toodangu pikemaajalisel ladustamisel (peenosised kuivavad).

Transport

Karjääridest väljavedu hakkab toimuma Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteele, enne maanteele jõudmist kulgeb tee mööda tolmuvaba katteta teed (väljaveoks kohandatud Nõm- me-Seli ja Mustla-Nõmme metsateed). Transpordi puhul on põhiliseks tolmu allikaks pindamata teed (kruusateed), sest sisetransport karjääris ning väljavedu liigub osaliselt pindamata teel.

Pindamata teel masinatega liikumine põhjustab rataste või roomikute survel teekatte ülemise kihi purunemist ja peenestumist. Maapinnaga kokkupuutes olevad masinate pöörlevad osad keerutavad ülesse tee kattematerjali purunemise tagajärjel tekkinud peeneid osiseid (tolmu). Samuti tekib vahetult liikuva masina juures ja selle taga turbulentne õhuvool, mis sarnaselt ratastega peeneid osiseid liikuma ja lenduma paneb. Tee tolmu teke ja levik on lineaarses seoses liiklusintensiivsusega, oma rolli mängib ka teekatte materjal.

Pindamata teede tolmu heidet on võimalik arvutada Kanada keskkonnaagentuuri poolt karjää- ride jaoks väljatöötatud juhendi abil, mille järgi pindamata tee tolmu heide arvutatakse järg- mise valemi abil:

88 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

 CE  E  VKT  EFX  ADJ1  , kus  100 

E – emissiooni faktor (tahkete heitmete tegur) VKT – aastane sõidu kogu kilometraaž, km (annual total vehicle kilometers travelled)3 4 EFx – emissiooni faktor, kg/VKT ADJ – parandustegur5 CE – kasutatava tolmutõrje efektiivsus, %6

Järgmises tabelis (Tabel 13) on arvutatud karjäärisiseste teede transpordist põhjustatud tolmu eriheite kogused (arvutused on tehtud ilma igasuguse leevenduseta ning arvestamata materjali loodusliku niiskust ja õues valitsevat õhuniiskust).

Tabel 13. Karjäärisisese transpordi aastased eriheite kogused

Kaevise töötlemine

Kruusakarjääris (kõigis taotletavates karjäärides esineb ehituskruusa) kaevise töötlemise all peetakse silmas purustus- ja sorteerimissõlme tööd. USEPA metoodika kohaselt jaguneb purustus- ja sorteerimissõlme töö erinevateks protsessideks, mille kohta heitmete kogus on antud, sealjuures iga protsessi tekitatav eriheitekogus on erinev. Eriheitmete ja tootmismahu põhjal saab välja arvutada summaarsed kaevise töötlemise heitekogused. Aluseelduseks on asjaolu, et kaevise töötlemise korral kasutatakse igas käsitletavas taotletavas karjääris mobiilset purustus-sorteerimissõlme (alternatiiviks oleks statsionaarne sõlm, mida uutes puiste- ja täitemater- jalide karjäärides purustamistegevuse episoodilisuse tõttu ei ole majanduslikult ratsionaalne kasutada). Antud eeldus põhineb kaevandamisel rakendatavast tehnoloogilisest skeemist. Kuivõrd Tallinna Teede Aktsiaselts taotleb Mõisametsa liivamaardlas kahte mäeeraldist (Mõisametsa ja Mõisametsa II) ning karjäärides lasub enamjaolt sama materjal (ehituskruus,

3 Arvutatud Tabel 12 ja karjääride väljaveoteede pikkuste järgi 4 Kruusakarjääri puhul on peenosise faktor keskmiselt 4,8% (Pits and Quarries Guidance, Environment Canada) 5 Võimalik lisada parandustegur lumikattega päevade arvelt (ei ole arvutustes kasutatud) 6 Arvutustesse on võetud efektiivsuseks 0% leidmaks kontrollimatu tolmu emissiooni kogused 89 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE täiteliiv), siis arendaja sõnul ei toimu praktilisel kaalutlusel neile kuuluvates kahes karjääris korraga kaevise töötlemist. Hindamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist ja hinnangu andmisel on vaadeldud olukorda, kui kõigis kolmes karjääris (Sibila, Mõisametsa ja Mõisa- metsa II) toimub siiski kaevandamine ja kaevise töötlemine samaaegselt keskmise aastamäära juures. Tabel 14-s on antud erinevate protsesside eriheitmed.

Tabel 14. Kaevise töötlemise erinevate protsesside eriheitmed

Protsess PM-SUM, kg/t7 PM-10, kg/t Purustamine 0,0027 0,0012 Peenpurustamine 0,0195 0,0075 Konveier 0,0015 0,0006 Sõelumine 0,0125 0,0043 Peensõelumine 0,1500 0,0360 Kokku: 0,1862 0,0496

Tabel 15-s on arvutatud kõigi Mõisametsa liivamaardla taotletavate karjääride kaevise tööt- lemise tolmu heitkogused.

Tabel 15. Kaevise töötlemise tolmu heitmed taotletavates karjäärides

Vahetegevused

Vahetegevused on igasugused muud tegevused nagu näiteks laadimised ja fraktsioneeritud killustiku konveierist puistangusse langemine, mis samuti tekitavad tolmu. USEPA metoodika kohaselt arvutatakse langemisoperatsioone järgmise valemiga:

7 Iga tonni kivi töötlemisel tekkiv peenmaterjali (tolmu) kogus kilogrammides 90 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

1,3  U     2,2  E  k(0,0016)  1,4 , kus  M     2 

E – emissiooni faktor (tahkete heitmete tegur) k – osakeste suuruste kordaja8 U – keskmine tuule kiirus, m/s9 M – materjali niiskussisaldus, %10

Tabel 16-s on arvutatud langemisprotsesside heitkogused

Tabel 16. Langemisprotsesside emissiooni faktorid

Tehtud arvutustest nähtub, et eelkõige kruusas sisalduva kapillaarvee ehk loodusliku niiskus- sisalduse tõttu ei teki peentolmu ehk tolmu fraktsiooniga PM-10. Väga vähesel määral tekib summaarset tolmu. Tabel 17-s on toodud Mõisametsa maardla karjääride vahetegevuste tolmu heitkogused. Kuivõrd olulist kogust peentolmu (PM-10) vaheprotsessidest ei teki, ei ole seda arvestatud.

Tabel 17. Langemisprotsesside emissiooni faktorid

8 PM-SUM 0,74; PM-10 0,35 9 Mõisametsa maardla lähimas vaatlusjaamas keskmiselt 2,6 m/s 10 Kruusades suur looduslik niiskus ~4% 91 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Maksimaalne kontsentreeritud tolmuheide ühes mäeeraldise punktis on toodud Tabel 18-s

Tabel 18. Kontsentreeritud tolmuheide karjääris

Vastavalt keskkonnaministri 08.07.2011. a määrusele nr 43 on saasteainetele (sh tolmule) kehtestatud piirväärtused. Tolmu osas tahketele osakestele summaarselt (PM-SUM) ja peen- tolmule (PM-10) vastavad piirtasemed on toodud Tabel 19-s.

Tabel 19. Tolmu kontsentratsioonide piirväärtused

Saasteaine SPV111, μg/m3 SPV2412, μg/m3 PM-SUM 500 150 PM-10 - 50

Saasteainete (tolmu) leviku modelleerimiseks kasutati tarkvara CadnaA lisamoodulit APL, mis võimaldab arvutada, hinnata ja esitada õhusaasteainete levikut vastavalt asjakohastele Euroopa juhenditele. Moodul APL töötab mudelil AUSTAL2000, mida arendab Saksa Kesk- konnakaitse Agentuur (UBA–Umweltbundesamt). Kasutatav mudel baseerub Lagrange´i osakeste leviku võrrandil. Mudel arvestab ajast sõltuvalt autotranspordi või tööstusallika heidet, tuule muutlikust, atmosfääri stabiilsust ning võtab arvesse maastiku reljeefi ning seal paikne- vaid ehitisi. Arvutatud PM-SUM ja PM-10 emissioonide kohta on koostatud hajuvuskaardid kahe situatsiooni kohta: kui puhub tuul kiirusega 6 m/s taotletavas Sibila kruusakarjääris Prit- su hoone suunas (Kuuru ja Uuetoa hooned jäävad taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise piirist mõnevõrra kaugemale) ja kui puhub tuul kiirusega 6 m/s taotletavates Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjäärides Metsanurga ja Liivaku hoonete suunas. Mõlema stsenaariumi korral on arvestatud kõigi maardlas taotletavate karjääride tegevusega ehk koosmõjuga. Keskmise tuulekiiruse 6 m/s aluseks on eksperdi Jan Johansoni otsus, sest valitud kiirus kir- jeldab võimalikku peenosiste leviku olukorda ja tingimusi võrdlemisi konstruktiivselt. Lisa- selgitusena veel, et väiksema tuule korral on peenosiste leviku ulatus väiksem, sealjuures väiksema leviala sees on peenosiste kontsentratsioon kõrgem. Kui tuul on kiirem, siis stimu-

11 Saastatuse taseme ühe tunni keskmine piirväärtus 12 Saastatuse taseme 24 tunni keskmine piirväärtus 92 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE leeritud olukorras levivad peenosised kaugemale, kuid peenosiste konstantse ja tuulest sõltu- mata heite juures muutub ühes punktis peenosise kontsentratsioon suurema hajuvuse tõttu väiksemaks. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et valitud tuule suunad ei ole ju- huslikud, vaid vaadeldud on olukordi, kus tundlikud objektid (hooned) asuvad suurimate peenosiste tekitajate ehk punktallikate (masinad, purusti) suhtes alla tuult. Nii tegevuse kirjel- duses kui ka vastavatel joonistel (Joonis 14, Joonis 15, Joonis 16, Joonis 17) on ära märgitud ning toodud koosmõju olukord.

Tolmu hajuvuse kaardid on koostatud karjääris toimuva transpordi ning seal toimuvate protsesside kohta (transport on paigutatud joonallikana kas olemasolevale või kavandatavale tee- lõigule ning protsessid on punktallikana paigutatud elamutele lähimasse asukohta).

Järgmistel joonistel on koostatud tolmu hajuvuse kaardid nelja olukorra kohta:

- Joonis 14 – Taotletava Sibila kruusakarjääri tegevuse 24 tunni keskmise PM-SUM hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) - Joonis 15 – Taotletavate Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjääride 24 tunni keskmise PM-SUM hajuvus (tuul puhub 6 m/s lõuna suunas) - Joonis 16 – Taotletava Sibila kruusakarjääri tegevuse 24 tunni keskmise PM-10 hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) - Joonis 17 – Taotletava Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjääride 24 tunni keskmise PM-10 hajuvus (tuul puhub 6 m/s lõuna suunas)

93 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 14. Taotletava Sibila kruusakarjääri tegevuse 24 tunni keskmise PM-SUM hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) 94 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 15. Taotletavate Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjääride 24 tunni keskmise PM-SUM hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) 95 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 16. Taotletava Sibila kruusakarjääri tegevuse 24 tunni keskmise PM-10 hajuvus (tuul puhub 6 m/s loode suunas) 96 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 17. Taotletavate Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjääride 24 tunni keskmise PM-10 hajuvus (tuul puhub 6 m/s kagu suunas) 97 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

7.5.4. KARJÄÄRI TEGEVUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA TASEMED

Kavandatav tegevus tekitab karjääris töötavate mehhanismide ja transpordiga müra. Müra normtasemed ruumides ja hoonestusaladel saab leida sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määru- sest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Müra normtaseme kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00‒23.00)13 ja öisest (23.00‒7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust – püsiva või muutuva tasemega müra ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Taotletavates Mõisametsa liivamaardla karjääri- des toimub kaevandamine ühes vahetuses eeldusliku kestusena 8 tundi ööpäevas (päevane ajavahemik). Päevane ajavahemik on võetud eelduseks lähtuvalt arendajate poolsest kavatsu- sest (st öösel mistahes töid ei kavandata). Arendajad ei saa siiski välistada täielikult olukorda, kus võib harvaesineva suuremahulise tellimuse korral tekkida vajadus teha karjääris töid (kaevandamine ja kaevise töötlemine) ka öisel ajal. Materjali vedusid öösel ei teostata. Prakti- kas toimuvad sellised öised tegevused kooskõlastatult kohaliku kogukonnaga. Tabel 21, Joo- nis 23 ja Joonis 24 kujutavad öise kaevandamise olukorras koosmõju. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse vastavalt sotsiaalministri määrusele üldplaneeringu järgi kategooria- tesse:

- I kategooria: looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad - II kategooria: laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates - III kategooria: segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja toot- misettevõtted) - IV kategooria: tööstusala

Karjäärile lähimad elamud paiknevad II kategooria alal, kus kehtivad järgmised päevased piirväärtused (tumedalt toonitatud piirtasemed kehtivad Mõisametsa maardla tingimustes):

- Tööstusettevõtete müra ekvivalentne (LpA,eq,T, dB) taotlustase uutel planeeritavatel II kategooria aladel on päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB;

13 Jan Johansoni poolt koostatud eksperthinnangus lähtutakse, et töö toimub 8 tunnise vahetusena päevase aja 7.00‒23.00 jooksul 98 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

- Liiklusmüra ekvivalentne (LpA,eq,T, dB) taotlustase uutel planeeritavatel II kategooria aladel on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 45 dB.

Kuivõrd arendajate poolt karjääris kasutatavate ekskavaatorite ja frontaallaadurite margid on erinevad, on kasutatud arvutustes analoogsete võimsustega masinate tasemeid, millede müra emissiooni suurusjärk jääb samale tasemele. Kasutatavate masinate analoogid ja nende müra- tasemed on toodud Tabel 20-s.

Tabel 20. Mõisametsa liivamaardlas taotletavates karjäärides kasutatavate seadmete helivõimsustasemed

Seadme heli- Seade Kasutusala võimsustase14 (LWA, dB)

pöörkoppekskavaator kaevetranšee rajamiseks, kruusa ja liiva 10315 Komatsu PC240 kaevandamiseks ja kallurite laadimiseks

frontaallaadur Komatsu kaevetranšee rajamiseks, kruusa ja liiva 10416 WA320 kaevandamiseks ja kallurite laadimiseks buldooser T-130 kattepinnase koorimine 10617

10-30 tonnise kandevõimega kallu- kaevise ja töödeldud materjali väljavedu karjäärist 8018 rid ja poolhaagisveo- keid

vajadusel töödeldakse karjääris kaevandatavat

purustus- kruusa sõelumise ja/või purustamise teel sõltuvalt 11819 sorteerimissõlm (nii kruusa granulomeetrilisest koostisest ja tarbijate statsionaarne kui mo- nõudlusest toodetakse kas purukruusa või killustik- biilne) ku *sarnase võimsusega masinad on sarnaste müra emissioonidega, seetõttu neid samu tasemeid kasutatakse ka maardla kõigi karjääride müra hindamisel.

Nagu Jan Johansoni poolt koostatud eksperthinnangus (Lisa 14 peatükis 3) on märgitud, esineb kaevandamise iseärasusest lähtuvalt kaht tüüpi müraallikaid. Kindlas asukohas töötavad

14 Müraemissiooni ja mürataset ühendab müra leviku liikumistee. Müraallikas kiirgab müraemissiooni, kiiratud võimsus levib allikast eemale müra mõjupiirkonnas olevale objektile, tekitades mürataseme (LP). Liikumistee reaktsioon ehk heli sumbuvus näitab, kuidas moodustub müraemissioonist müratase. Kui teel esineb peegeldu- misi, on liikumisteid mitu ja kogu liikumistee koosneb nende koosmõjust. Mürataseme määravad seega kindlaks allika müraemissioon ja levikutee omadused. Helivõimsustaset (LWA) väljendatakse enamasti spektrina, st sageduse fraktsioonina. Helivõimsustaseme väärtus on tavaliselt palju suurem kui mürataseme oma (Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. Ökokratt 2010.) 15 Baltem AS kodulehel toodud Komatsu toodete spetsifikatsioonid (www.baltem.ee) 16 Kuivõrd purustus-sorteerimissõlm on karjääriti erinev, on võetud hajuvusarvutustes aluseks suurima helivõim- sus-tasemega seadme tase 17 Kasutatud analoogsete parameetritega Komatsu buldooseri helivõimsustaset 18 150 kW ja suurema mootori võimsusega ja suurema kui 3,5 t täismassiga N2 ja N3 kategooria auto 19 Kuivõrd purustus-sorteerimissõlm on karjääriti erinev, siis on võetud hajuvusarvutustes aluseks suurima heli- võimsustasemega seadme tase 99 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE masinad ja tööprotsessid (laadimistsoon, statsionaarsed sõlmed jms) on punktallikad. Nii kar- jääri sise- kui ka välistransport esindavad joonallika tüüpi ehk liikuvat müra. Joonallikast tu- lenev müra on ka Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteel toimuva liikluse tekitatud müra ja karjääri sisetranspordi müra (maanteel on arvestatud maksimaalseks liikumiskiiruseks 90 km/h, karjääris maksimaalselt 30 km/h). Karjääri müra on hinnatud maksimaalses olukorras, kus töötavad laadijana ekskavaator ja frontaallaadur (reeglina töötab ainult üks neist), töötab purustus-sorteerimissõlm ja toimub väljavedu. Samuti on vaadeldud olukorda ettevalmistus- tööde faasis, kui toimub buldooseriga katendi eemaldamine ja teisaldamine teenindusmaale. Müra seisukohast on vaadeldud koosmõju tekkimise võimalust ehk olukorda, kui töö toimub kõigis karjäärides korraga.

Karjääri müra hajuvusarvutused on modelleeritud tarkvaraga DataKustik CadnaA v4.2. Kar- jäärimüra modelleerimisel on lähtutud standardist ISO 9613-2, mis arvestab pinnaseefekti, absorbeerimisvõimet, maastiku reljeefi, hoonete kõrgusi ja kõrghaljastust (antud olukorras looduslik mets). Teeliikluse müra hindamisel on lähtutud Prantsusmaa siseriiklikust arvutus- meetodist NMPB-Routes-08. Meetod võtab arvesse pinnaseefekti, hoonete kõrgust, maapinna absorbeerimisvõimet ja maastiku kõrguselist varieerumist (reljeefi). Kõrghaljastust standard arvesse ei võta ning seetõttu võib transpordimüra tegelik hajumine olla intensiivsem. Mõle- mad meetodid on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis toodud kui soovituslikud arvutusmeetodid/standardid, juhul kui siseriiklik standard puudub (Eestis täna müra modelleerimiseks siseriiklik standard puudub). Modelleerimise jaoks on koostatud maapinna kõrgusmudel, mis arvestab ka asjaoluga, et masinad töötavad süvendis (3 m sügavusel, tegelik karjääri sügavus suurem ning müra alandav efekt samuti suurem). Hindamaks müra ja tolmu olukorda lähimate elamute juures, on masinad karjäärides paigutatud hoonete suunas lähimasse võimalikku asukohta. Päris kaevandamise alguses ei ole veel tekkinud süvendit, milles töötamise korral tekiks karjääri astan- gu poolt müra levikut tõkestav barjäär. Sealjuures tuleb arvestada, et müra hajuvuse kaardid on koostatud olukorras, kus müra tekitajad asuvad tundlikule objektile (hooned) lähimas asukohas. Mäetööstuses aga ei praktiseerita võimalike riskide maandamise tõttu kunagi tegevust, et uue karjääri avamistööd tehtaks mistahes tundliku objekti suhtes lähimas asukohas. Ten- dents on vastupidine ning karjäär avatakse konkreetset situatsiooni arvestavalt, st võimalikult kaugelt tundlike objektide suhtes. Kui mäetööde arenedes jõutakse tundlike objektideni, siis on olemas juba teave ja kaardistatud konkreetses asukohas levivad mõjud ning rajatud või

100 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE tekkinud (näiteks karjääri astang) vajalikud lahendused. Eeltoodu kehtib ka positiivse pinna- vormi korral.

Vastavalt sotsiaalministri 22.07.2013. a määrusele nr 87 Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava, on müra kaartidel müra tekitajad ja müra vastuvõtjad asetatud 4 m kõrgusele maapinnast, mistõttu müra alandavaid takistusi ja elemen- te on vähem ning mürataseme alanemine vähem intensiivne. See asjaolu lisab koostatud kaar- tidele täiendava konservatiivsuse.

Järgmistel joonistel on koostatud müra hajuvuse kaart järgmiste olukordade kohta:

- Joonis 18 – Hetkeolukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee) - Joonis 19 – Ettevalmistustööde müra hajuvus (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning buldooseriga katendi vallitamine taotletavatel Sibila, Mõisametsa ja Mõisamet- sa II mäeeraldistel) - Joonis 20 – Taotletav olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistelt) - Joonis 21 – Taotletav olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning toodangu väljavedu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistelt) - Joonis 22 – Taotletav olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine ja toodangu väljavedu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistelt)

Joonis 18‒Joonis 22 kajastatud Kennu-1 majapidamine kannab nüüdseks nime Metsanurga (Tabel 22‒Tabel 23 on Metsanurga majapidamise all mõeldud eelpool nimetatud joonistel kajastatud Kennu-1 majapidamist).

101 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 18. Hetkeolukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee) 102 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 19. Ettevalmistustööde müra hajuvus (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning buldooseriga katendi vallitamine taotletaval Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel) 103 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 20. Taotletavate mahtude korral kaevandamisel tekkiv olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel) 104 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 21. Taotletavate mahtude korral kaevandamisel tekkiv olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning toodangu väljavedu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistelt) 105 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 22. Taotletavate mahtude korral kaevandamisel tekkiv olukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine ja toodangu väljavedu Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistelt) 106 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Nii nagu päevase kaevandamise korral, esineb öisel kaevandamisel kaht tüüpi müraallikaid. Kindlas asukohas töötavad masinad ja tööprotsessid (masinad, purustus-sorteerimissõlmed jms) on punktallikad. Joonallika tüüpi ehk liikuvat müra tekitab Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteeliiklus (maanteel on arvestatud maksimaalseks liikumiskiiruseks 90 km/h). Karjääri müra on hinnatud maksimaalses olukorras, kus töötavad laadijana ekskavaator ja frontaallaadur (reeglina töötab ainult üks nendest), töötab purustus- sorteerimissõlm. Väljavedu öisel ajal ei toimu. Vaadeldud on koosmõju tekkimise võimalust ehk olukorda kui töö toimub kõigis karjäärides korraga.

Karjääri müra hajuvusarvutused on modelleeritud tarkvaraga DataKutsikCadnaA v4.2. Kar- jääri müra modelleerimisel on lähtutud standardist ISO 9613-2, mis arvestab pinnaseefekti, absorbeerimisvõimet, maastiku reljeefi, hoonete kõrgusi ja kõrghaljastust (antud olukorras looduslik mets). Teeliikluse müra hindamisel on lähtutud Prantsusmaa siseriiklikust arvutus- meetodist NMPB-Routes-08. Meetod võtab arvesse pinnaseefekti, hoonete kõrgust, maapinna absorbeerimisvõimet ja maastiku kõrguselist varieerumist (reljeefi). Kõrghaljastust standard arvesse ei võta ning seetõttu võib transpordi müra tegelik hajumine olla intensiivsem.

Maanteeameti 2013. a liiklusloenduse andmetel on Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteel liiklusintensiivsus taotletava karjääri asukohas (60,5 km-l) 7177 autot ööpäevas, millest sõi- du- ja pakiautod moodustavad 83%, veoautod ja autobussid 4% ning autorongid 13%. Kui- võrd andmed on antud ööpäeva kohta, tuleb arvestada öise aja autode hulk sama metoodika alusel mis päevalgi ehk selle alusel õhtuse ja öise aja autode hulk moodustab 30% ööpäevast. Õhtuse ja öise aja liiklusintensiivsuseks kujuneb sel juhul 2153 autot. Lubatud piirkiirus käsit- letaval maanteelõigul on 90 km/h.

Olemasoleva ala taotlustasemest lähtuvalt, mis II kategooria alal ning öisel ajal on järgmised:

- tööstusettevõtete müra ekvivalentne (LpA,eq, dB) taotlustse olemasolevatel II kategooria aladel on päevasel ajal 40 dB ja öisel ajal 40 dB

- liiklusmüra ekvivalentne (LpA, eq,T, dB) taotlustase olemasolevatel II kategooria aladel on päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 45 dB

Järgmistel joonistel on koostatud müra hajuvuse kaart kahe öise olukorra kohta:

Joonis 23 ‒ Öine hetkeolukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee) Joonis 24 ‒ Öine olukord kaevandamisega (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel) 107 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 23‒Joonis 24 kajastatud Kennu-1 majapidamine kannab nüüdseks nime Metsanurga (Tabel 21-s on Metsanurga majapidamise all mõeldud eelpool nimetatud joonistel kajastatud Kennu-1 majapidamist).

108 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 23. Öine hetkeolukord (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee) 109 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 24. Öine olukord kaevandamisega (Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra ning kaevandamine Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel) 110 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Müra leviku modelleerimise tulemused on toodud Tabel 21-s. Tabel 21. Müra tasemed taotletavatele mäeeraldistele lähimate majapidamiste juures, dB Tööstus- Liiklus- Joonise nr ja müra tasemed, dB Majapidamise müra müra Nr nimi piirtase, piirtase, Joonis 23 Joonis 24 dB dB 1 Pritsu 13,5 25,5

2 Kuuru 38,7 42,0

3 Uuetoa 40 50 40,9 43,7

4 Metsanurga 38,4 48,9

5 Liivaku 18,6 29,8

Modelleerimistulemustest nähtub, et Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee ei ületa piirkonna lähimate hoonete juures liiklusmüra öist piirtaset. Küll aga sellele lisanduv öine kaevandamine ja kaevise töötlemine karjääris avaldab piirtaset ületavat müra Kuuru, Uuetoa ja Met- sanurga majapidamiste juures, mistõttu öisel ajal ei tohi karjääris töid läbi viia. Kuivõrd töös- tusmüra öine piirtase peab olema väga madal, st allpool ekvivalentset taset 40 dB, siis ei avalda olulist alandavat efekti ka masinate karjääris ümber- või hoonetest kaugemale paigutamine. Öine töö karjääris toimub ainult lähimate majapidamistega kooskõlastatult (soovitatavalt kõi- ge viie lähima hoonega).

7.5.5. HINNANG MÜRA JA PEENOSAKESTE (TOLMU) MÕJULE

Müra leviku modelleerimise tulemused on toodud Tabel 22-s. Tabel 22. Müra tasemed taotletavate mäeeraldistele lähimate majapidamiste juures, dB

Tööstus- Liiklus- Joonise nr ja müra tasemed, dB

Majapidamise müra müra Nr nimi piirtase, piirtase, 18 19 20 21 22 dB dB

1 Pritsu 28,9 29,4 30,4 29,5 30,8

2 Kuuru 54,1 54,1 54,2 54,1 54,2

3 Uuetoa 55 60 56,3 56,3 56,4 56,3 56,4

4 Metsanurga 53,8 53,9 54,9 54,9 55,8

5 Liivaku 34,0 34,1 35,3 34,0 35,3

111 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Modelleerimistulemustest nähtub, et Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee avaldab Uuetoa majapidamise juures piirtaset ületavat müra, kui lähtuda taotlustasemest, mis on kehtestatud uute planeeritavate alade jaoks. Liiklusmüra tõttu jääb seal müratase kõrgemaks kõigi vaadeldud stsenaariumite korral. Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra puhul, kus on tegemist olemasoleva olukorraga, tuleks lähtuda olemasolevate alade taotlustasemetest, mis on II kategooria alal 60 dB. Seega otsest probleemi maanteemüra ei põhjusta ning see mahub luba- tu piiresse. Kõige konservatiivsema stsenaariumi järgi (Joonis 22), kus töötavad kõik kolm taotletavat karjääriala täisvõimsusel, võib tekkida vähene tööstusmüra piirtaseme ületus Met- sanurga majapidamise juures. Kuivõrd kahte karjääri taotleb üks arendaja, siis tõenäoliselt sellist olukorda tegelikkuses kunagi ei teki. Seega kõiki asjaolusid arvesse võttes ei avalda taotletav tegevus Mõisametsa liivamaardlas olemasolevas müra situatsioonis lähimate hoonete juures olulist mõju, kuid tekib vähene negatiivne mõju. Kuivõrd hinnang on antud konservatiivses olukorras, siis otsest müra leevendusmeetmete väljapakkumise vajadust esialgu ei ilm- ne. Siiski ei saa jätta tähelepanuta Metsanurga majapidamise juures modelleerimisest lähtunud vähest piirtaseme ületust. Karjääride täisvõimsusel töötamisel ja aktiivse väljaveo perioodil tuleks teha ühekordne müra mõõtmine Metsanurga majapidamise juures, millele tuginedes on võimalik teha otsus, kas on vaja rakendada täiendavaid meetmeid.

Müra hinnanguna selgus, et Mõisametsa liivamaardlas taotletavad karjäärid üksi ega koostoimes teiste maardla karjääridega ei tekita suure tõenäosusega piirtaset ületavat müra lähimate elamute juures ja otseseid leevendusmeetmeid ette näha ei ole vaja. Soovitatav on siiski täien- dava müra olukorra parandajana rajada mäeeraldiste piirile hoonete suunas müra alandav katendivall ning kõigi karjääride aktiivse kaevandamistegevuse ja väljaveoperioodil teha ühe- kordne müra kontrollmõõtmine Metsanurga hoone juures. Igasuguse kõrgusega vallist on mü- ra olukorra parandamisel abi, kuid kuivõrd vallid rajatakse lisaks müra olukorra parandamise- le ka üldise tehnoloogilise ladustamise eesmärgil, siis võib eeldada, et olenevalt ladustatavast pinnasest (kasvupinnas või muu katend) saab valli kõrgus olema vähemalt 3 m. Hoonete all on mõeldud lähimaid hooneid, st müra olukorda parandava katendivalli sobiv asukoht (valli rajamist saab ette näha kaevandamise projektiga) on Mõisametsa ja Mõisametsa II liivakarjää- ride lõunapiiril ning Sibila kruusakarjääri põhjapoolsel piiril. Katendivalli ei ole mõistlik rajada kohe (esialgu), vaid mäetööde ettevalmistustööde (metsa raadamine, katendi koorimine) lähenedes eelmises lauses viidatud karjääriosa piirialadele. Kui konkreetne müra mõõtmine peaks viitama piirtasemest kõrgemale mürale (kuigi koostatud müra prognoos seda eeldust ei kinnita), siis tuleb täiendavate meetmete rakendamiseks konsulteerida keskkonnaspetsialisti- 112 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE ga, kes tunneb müra valdkonda. Müra tekke seisukohast puudub otsene vajadus rajada uus väljaveotee Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteele.

Tolmu leviku modelleerimise tulemused on esitatud Tabel 23-s

Tabel 23. Tolmu tasemed taotletavatele mäeeraldistele lähimate hoonete juures, μg/m3

PM-SUM PM-10 Joonise nr ja tolmu Majapidami- Saaste- Nr SPV24, SPV24, kontsentratsioon, se nimi aine μg/m3 μg/m3 μg/m3

14 15 16 17 PM- 0,0 - - - SUM 1 Prit- su PM-10 - - 0,0 -

PM- - 39,7 - - 2 Metsanurga SUM 150 50 PM-10 - - - 7,8 PM- - 0,0 - - 3 Liivaku SUM

PM-10 - - - 0,0

Modelleerimistulemustest nähtub, et taotletav tegevus ja transport eraldi ning koosmõjus kõigi tegevustega ei avalda olulist mõju ülenormatiivse tolmu näol lähimate majapidamiste juures. Hajuvuskaardid on koostatud lähimate elamute suhtes ning neist kaugemaid ei ole käsitletud põhimõttel, et kaugemate elamute juures on tolmu kontsentratsioon veelgi väiksem. Tolm sadeneb suhteliselt kiiresti selle tekke asukoha lähedal, ülenormatiivse tolmu tase ulatub mõõduka tuule (6 m/s) korral tekke asukohast 50‒150 m kaugusele. Väljaveoteele lähima majapidamise Metsanurga juures võib täheldada suuremat tolmu (peenosiste) kontsentratsiooni kasvu, mistõttu väljaveotee olukorral tuleb kindlasti jooksvalt silma peal hoida. Mõistlik oleks preventiivselt kasutada mõnda tolmuvastast meedet – töödelda karjääri väljaveoteed hoonetele lähimas asukohas kaltsiumkloriidiga või viia maanteelt karjääri kulgev tee tolmuvaba katte alla (piisab, kui teha seda osaliselt Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest kuni Metsanurga elamuni viivalt teelt kirde suunda pöörava karjääri teeni ning sealt karjääride suunas edasi ~100 m pikkune teelõik). Millist meedet vajaduse korral rakendatakse, see jääb karjääri arendajate otsustada. Üks tolmuleevendusmeede ehk tee veega kastmine antud olukorras ei oleks kõige parem lahendus, sest väljaveotee läheduses tundlikke objekte (eluhoo- ned) on vähe ning selline lähenemine võib põhjustada pori teket, mida ratastranspordiga 113 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE maanteele kantakse ning mis pärast kuivamist tolmama hakkab. Kuivõrd tolm on leevendatav füüsiline nähtus, siis ei ole otsest vajadust tolmu seisukohast rajada väljaveoks uut väljaveo- teed Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteeni.

Vastavalt keskkonnaministri 11.06.2014. a määrusele nr 20 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba1, on nõutav välisõhu saasteluba, kui saasteallikast eralduvate tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku (PM-SUM), sealhulgas PM-10 osakeste heitkogus ületab ühe tonni aastas. Taotletava- tes karjäärides on aastane tolmu heitkogus kokku suurem kui 1 tonni aastas, st taotletava tegevuse jaoks on vaja täiendavalt taotleda välisõhu saasteluba ning koostada lubatud heitkoguse (LHK) projekt.

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: antud alternatiivi korral ei avaldata inimese heaolule ja tervisele mitte mingisugust mõju, sest taotletavaid alasid ei võeta kasutusele ning kogu senine looduskeskkond jääb sa- maks.

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: antud alternatiivi korral töötavad koos kõik kolm mäe- eraldist kuid kaevandatavad mahud on väiksemad võrreldes alternatiiviga 2. Antud alternatiivi puhul võiks siiski käsitleta mõjusid sama ulatuslikult nagu alternatiivi 2 korral: kui töötavad kõik kolm taotletavat karjääriala täisvõimsusel, siis võib tekkida vähene tööstusmüra piirtaseme ületus Metsanurga majapidamise juures. Kaevandamistegevus ja transport eraldi ning koosmõjus kõigi tegevustega ei avalda olulist mõju ülenormatiivse tolmu näol lähimate majapidamiste juures.

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: antud alternatiivi puhul on mõju inimese heaolule ja tervisele ja heaolule kujutatud Joonis 14‒Joonis 17 ja Joonis 20‒Joonis 22. Kõige konservatiivsema stsenaariumi järgi (Joonis 22), kus töötavad kõik kolm taotletavat karjääriala täisvõim- susel, võib tekkida vähene tööstusmüra piirtaseme ületus Metsanurga majapidamise juures. Lähtuvalt modelleerimistulemustest järeldub, et taotletav tegevus ja transport eraldi ning koosmõjus kõigi tegevustega ei avalda olulist mõju ülenormatiivse tolmu näol lähimate majapidamiste juures.

114 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: antud alternatiivi puhul on mõju inimese heaolule ja tervisele väiksem võrreldes alternatiividega 1 ja 2, sest kaevandatakse ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistel, mis tähendab, et kaevandamistegevus jääb elamutest kaugemale.

7.5.6. KOKKUVÕTE PEENOSAKESTE (TOLMU) JA MÜRA LEVIKUST

Jan Johansoni poolt koostatud eksperthinnangust (Lisa 14) järeldus, et taotletavast tegevusest tekkiv piirtaset ületav müra võib levida kuni 250 m kaugusele. Antud hinnang kehtib ainult Mõisametsa liivamaardla tingimustes, sest modelleerimine on tehtud vastavalt sealsele situat- sioonile (maapinna reljeef, karjääri sügavus jms). Müra hinnang on antud olukorras, kus töö- tavad kõik maardla taotletavad karjäärid lubatud keskmise aastamäära juures. Hinnang on seega antud konservatiivses ehk maksimaalses võimalikus olukorras ning sellist olukorda reaalses elus suure tõenäosusega ei teki, sest kahte taotletavat karjääri soovib üks arendaja, kes tõenäoliselt kahes karjääris samaaegselt ei kaevanda. Kaevandamisel ei teki olulist müra- taseme liitumist maardla teiste karjääridega. Kuivõrd hinnatud on olukorda, kus kolm taotletavat karjääri korraga töötavad, siis eelmise lause kontekstis on mõeldud Mõisametsa liivamaardlas igat taotletavat karjääri eraldi vaadatuna, mille suhtes ülejäänud taotletavad karjääris on nö maardla teised karjäärid. Taotletavad karjäärid üksi ega koostoimes teiste piirkonna müratekitajatega ei tekita suure tõenäosusega piirtaset ületavat müra lähimate elamute juures ja otseseid leevendusmeetmeid ette näha ei ole vaja. Käsitletavas asukohas on teiseks oluliseks müratekitajaks lisaks karjääri mürale Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee müra. Soo- vitav on siiski rajada mäeeraldise piirile müra olukorda parandava elemendina hoonete suunas müra alandav katendivall ning kõigi karjääride aktiivse kaevandamistegevuse ja väljaveope- rioodil teha ühekordne müra kontrollmõõtmine Metsanurga hoone juures. Konsulteerides keskkonna-spetsialistiga kes tunneb müra valdkonda, tuleb vajadusel rakendada täiendavaid müra leevendusmeetmeid (näiteks müratõkke sein väljaveotee äärde).

115 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE ne mõju heaolule on aga subjektiivne ning seda ei ole võimalik kuidagi mõõta ega hinnata, kuid selline mõju on olemas ning seda tuleb ühiskonnas eksisteerimise juures (teistega arves- tamine) pidada paratamatuks. Häiringu vähendamiseks on soovitav suured müratekitajad pai- gutada tundliku objekti (elamu) suunas müraekraani lähedale (karjääri astang, puistang mäe- eraldise piiril, toodangu ladu vms). Müra häiring esineb regulaarselt karjääride tööajal ning lõpeb pärast karjääride korrastamistööde lõppu.

Jan Johansoni koostatud eksperthinnangust (Lisa 14) järeldus, et taotletavast tegevusest tekkiv piirtaset ületav kontrollimatu tolm võib taotletavatest mäeeraldistest levida olenevalt karjääri tootmisvõimsusest 50‒150 m kaugusele. Antud hinnang kehtib ainult Mõisametsa liivamaardla tingimustes, sest arvutused ja modelleerimised on tehtud vastavalt sealsele tootmis- võimsusele. Tolmu hinnang on antud olukorras, kus töötavad kõik maardla karjäärid lubatud keskmise aastamäära juures. Hinnang on seega antud konservatiivsetes tingimustes. Sibila-, Mõisametsa- ja Mõisametsa II karjääride samaaegsel tegutsemisel ei teki karjääride vahemaa tõttu olulist asukohapõhist tolmu kontsentratsiooni kasvu. Samuti ei toimu olulist tolmutasemete liitumist maardla karjääride tegevuste vahel, kuid mitme karjääri koostegutsemisel laieneb töötsooni võrra kõrgendatud tolmukontsentratsioonidega ala. Karjääri tegutsemise ajal tuleb tähelepanu pöörata väljaveoteele karjäärist kuni Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteeni ning vajadusel rakendada mõnda Jan Johansoni eksperthinnangus (Lisa 14) väljapakutud või mõnda muud leevendusmeedet. Selleks, et karjäärist tingitud tolmu häiring viia võimali- kult minimaalseks, tuleb karjääri vastutava isiku (mäetööde juhi) poolt olukorda jälgida ning vajadusel rakendada õigeaegselt lisameetmeid. Tolmu häiringud võivad esineda kaevandamisperioodi ajal ning see lõpeb pärast karjääri bioloogiliste korrastamistööde lõppu. Tolmu kontsentratsiooni regulaarse mõõtmise järgi lähimate majapidamiste juures otsene vajadus puudub.

7.6. MÕJU PIIRKONNA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE JA KIN- NISVARALE

Sotsiaalmajanduslikule olukorrale avaldab positiivset mõju asjaolu, et kruusa ja liiva kaevandamisega kaasneb valla elanikele uusi töökohti (valvurid ja autojuhid), maksimaalselt 4-5 töökohta. Karjääri rajamine toob kaasa ka kohalikule omavalitsusele täiendavate rahaliste vahendite laekumise (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

116 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Kinnisvara hindadele avaldavad kõige enam mõju füüsilised tegurid (tolm, müra), aga kuivõrd kaevandamise käigus võetakse tarvitusele erinevaid leevendavaid meetmeid, siis nende mõju on minimaalne. Arvestades, et taotletava mäeeraldise lähedal asub olemasolev karjäär (Karu- de II kruusakarjäär), siis võib eeldada, et olemasoleva tegevusega Karude II karjääris on juba lähipiirkonna kinnisvara hindadele eelnevalt mõju avaldatud ja kavandatava tegevusega ei kaasne olulist täiendavat mõju.

Tuginedes varasematele Aarete Kinnisvara OÜ-st Silvi Merilo ekspertarvamustele (näiteks Imsi turbatootmisala KMH (Lisa 19) ja Sangla III KMH (Lisa 20) puhul), siis on kinnisvara- turul karjääride, tööstusalade ja tuuleparkide vahetus läheduses asuvad kinnistud vähem lik- viidsed, mistõttu on selliste objektide hinnad ka piirkonna keskmisest madalamad. Kinnistute väärtuse langus sõltub karjääri kasutuse aktiivsusest, müra- ja õhusaaste levikust, piirnevate kinnistute suurusest ja eripärast, hoonete ja mäeeraldiste vahelisest kaugusest, hoonestusalade ja karjääri vahelise kõrghaljastuse olemasolust (kaitseb tolmu leviku ning masinamüra eest) ja valdavatest tuulesuundadest. Suurem mõju on kavandataval tegevusel hoonestatud ja elamu- maaks sobivatele kinnistutele. Hoonestamata kinnistute turuväärtus üldjuhul ei muutu.

KMH aruande tekstilisadesse on lisatud Aarete Kinnisvara OÜ koostatud Imsi ja Sangla tur- bamaardlate KMH kinnisvara eksperthinnangud, sest nende kinnisvara hinnangute ülesehituse põhimõtete põhjal on KMH ekspertgrupp andnud omapoolse hinnangu Sibila- Mõisametsa ja mõisametsa II kinnisvara hindade muutumisele. Imsi ja Sangla kinnisvara hinnangute põhjal toodi välja taotletavate karjääride läheduses olevad elamud, nende kaugused mäeeraldistest, kõrghaljastuse olemasolu ja arvestati ka neid elamuid, mis paiknevad väljaveotee ääres. Eks- pertide seisukohta võib lugeda objektiivseks, sest turba kaevandamisel levib tolm veelgi kaugemale tolmuallikast kui liiva ja kruusa kaevandamisel, sest turvast kogutakse tasastelt avatud väljadelt.

Müra ja peenosakeste leviku kaugusest tingituna (tuginedes ka kinnisvara ekspertide arvamus- tele) võib maksimaalselt kuni 500 m kaugusel karjäärialast esineda hoonestatud kinnisvara hindade langust (20‒30%). Karjäärialade ja elamute vahele jääb ka metsavöönd, mis vähen- dab müra intensiivsust ~2 korda ning samuti on ka peenosakeste levik metsas piiratud. Tugi- nedes Imsi ja Sangla KMH aruannete kinnisvara ekspertarvamustele, siis on energia tarbimise suurenemine muutnud aktuaalseks fossiilsete kütuste kasutuselevõtu küsimused. Üha enam suurendatakse ka taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. (ÜRO kliimamuutuste raamkon-

117 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE ventsiooni Kyoto protokoll). Inimesed tarbivad küll aina enam energiat, kuid üldjuhul ei soo- vita sellega kaasnevaid mõjusid taluda oma elukoha naabruses. Nimetatud asjaolu saab kõrvu- tada ka kavandatava tegevusega Mõisametsa liivamaardlas. Kaevandatav liiv ka kruus on vajalik tee-ehituses (sh renoveerimiseks) ja ka üldehituses. Mõisametsa maardlast kaevandatav ehituskruus, -liiv ja täiteliiv on vajalik tee-ehituses (muldkehade, filtreerivate kihtide ja kruu- sateede ehitus ja pindamine) ja ka elamuehituses (trasside täitmine, betoonsegude tegemine). Kuivõrd on nõudlus taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu järele, siis esineb samamoodi koguaeg nõudlus ka kruusa ja liiva järele ehitamise tarbeks. Kuivõrd antud KMH aruandes on näiteks toodud Imsi ja Sangla kinnisvara ekspertarvamused, siis sarnaselt turbatootmisaladel kasutatavatele masinatele plaanitakse ka Mõisametsa liivamaardlas kasutada diiselmootoriga karjäärimasinaid (st plaanitaval Mõisametsa liivamaardlas kasutatavatel masinatel on samad müratasemed mis turbatootmisaladel kasutatavatel masinatel). Suure tõenäosusega väheneb karjääriala lähiümbruses hoonestatud kinnisvara likviidusus mõnevõrra, seda eriti nende kinnistute osas, mis jäävad keskkonnamõjude alasse (kuni 500 m kaugusele) ning millelt visuaal- selt on kaevandamistegevus näha.

Karjäärialaga piirnevate ja kõrghaljastuseta hoonestatud kinnistute likviidsus turul on väga madal ja turuväärtus võib olla kuni 70% madalam piirkonna keskmisest. Kinnisvara väärtuse langus väheneb proportsionaalselt kinnistu kaugusega karjäärist. Oluline mõju on kõrghaljas- tusel. Kui 500 m kaugusel paiknevate hoonestatud kinnistute väärtus väheneb ca 20‒30%, siis üle 1 km kaugusel paiknevate kinnistute turuväärtuse vähenemine on minimaalne ja piisava kõrghaljastuse olemasolu korral karjääriala ja hoonestusala vahelisel alal ei mõjuta maardla kasutuselevõtt vara väärtust. Kavandatava tegevuse otsene mõju piirkonnast kaugemal paiknevate kinnistute väärtus üldjuhul ei lange.

Turuväärtusele avaldab ka mõju karjääre teenindava transpordi liiklusintensiivsus ja väljaveo- teede seisukord. 5‒20% võivad langeda nende hoonestatud kinnistute hinnad, mis jäävad kar- jääre teenindava tee vahetusse lähedusse. Tolmuvaba teekatte korral on mõju väärtuse langu- sele väiksem. Samuti vähendab väärtuse langust haljastuse olemasolu tee ja hoonete vahelisel alal. Minimaalne on mõju põllu- ning metsamajandusliku otstarbega kinnistutele eeldusel, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi muutusi piirkonna veerežiimis. Kavandatav tegevus vähendab eelkõige kinnistute turuväärtust, millel paiknevad hooned jäävad rajatavatest mäe- eraldistest kuni 500 m kaugusele. Vaadeldavale alale lähimad hoonestatud kinnistud on:

118 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

- Metsanurga (56501:001:0380), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~860 m, Mõisametsa mäeeraldisest ~300 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~350 m kaugusel lõuna suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~230 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~230 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~300 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest ~93 m kaugusele ida suunda ning nende vahele jääb ~90 m laiune mets. - Kennu (56501:001:0390), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~870 m, Mõisametsa mäe- eraldisest ~340 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~310 m kaugusel lõuna suunas. Kin- nistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~230 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~230 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~300 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest ~120 m kaugusele ida suunda ning nende vahele jääb ~90 m laiune mets. - Kreitsmani (56501:001:0360), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~920 m, Mõisametsa mäeeraldisest ~390 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~380 m kaugusel lõuna suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~255 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~255 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~270 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest ~200 m kaugusele ida suunda ning nende vahele jääb ~90 m laiune mets. - Rabaääre (56501:001:0055), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~1 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~490 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~490 m kaugusel lõuna suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~265 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~265 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~280 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest ~310 m kaugusele ida suunda ning nende vahele jääb ~110 m laiune mets ning mõned kinnistud. - Peerupuu (56501:001:0046), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~960 m, Mõisametsa mäeeraldisest ~360 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~375 m kaugusel lõuna suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~265 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~230 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~265 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest ~280 m kaugusele ida suunda ning nende vahele jääb ~90 m laiune mets ning mõned kinnistud. - Liivaku (56501:001:0046), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~1,2 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~640 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~420 m kaugusel lõuna suunas.

119 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~540 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~540 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~350 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest rohkem kui 500 m kaugusele. - Jalaka (56501:001:0310), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~1,2 km, Mõisametsa mäe- eraldisest ~630 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~610 m kaugusel lõuna suunas. Kin- nistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~610 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~610 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~490 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest rohkem kui 500 m kaugusele. - Männioksa (56501:001:0300), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~1,2 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~640 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~590 m kaugusel lõuna suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~610 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~610 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~530 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest rohkem kui 500 m kaugusele. - Metsaääre (56501:001:0056), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~1,2 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~660 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~610 m kaugusel lõuna suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~435 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~435 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~500 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest rohkem kui 500 m kaugusele. - Lepiku (56501:001:0250), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~1,5 km, Mõisametsa mäeeraldisest ~910 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~800 m kaugusel lõuna suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~435 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~435 m laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~580 m laiune mets. Kinnistu jääb planeeritavast väljaveoteest rohkem kui 500 m kaugusele. - Männiku (36302:003:0131), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~830 m kaugusel edela suunas, Mõisametsa mäeeraldisest ~925 m ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~1,45 km kaugusel lääne suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~450 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~880 m laiune mets ja kinnistu ja Mõi-

120 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

sametsa II mäeeraldise vahele jääb ~880 m laiune mets. Kinnistu ei jää väljaveotee lä- hedale. - Uuetoa (36302:003:0133), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~760 m kaugusel edela suunas, Mõisametsa mäeeraldisest ~1 km ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~1,5 km kaugusel lääne suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~450 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~730 m laiune mets ja kinnistu ja Mõi- sametsa II mäeeraldise vahele jääb ~730 m laiune mets. Kinnistu ei jää väljaveotee lä- hedale. - Nurme (36302:003:0027), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~920 m kaugusel edela suunas, Mõisametsa mäeeraldisest ~1,2 km ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~1,7 km kaugusel lääne suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~450 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~730 m laiune mets ja kinnistu ja Mõi- sametsa II mäeeraldise vahele jääb ~730 m laiune mets. Kinnistu ei jää väljaveotee lä- hedale. - Pritsu (36302:002:0243), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~670 m, Mõisametsa mäe- eraldisest ~1,6 km ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~2 km kaugusel loode suunas. Kin- nistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~630 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~1,3 km laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~2 km laiune mets. Kinnistu ei jää väljaveotee lähedale. - Laane (36302:002:0327), mis paikneb Sibila mäeeraldisest ~810 m, Mõisametsa mäe- eraldisest ~1,7 km ja Mõisametsa II mäeeraldisest ~2,2 km kaugusel loode suunas. Kinnistu ja Sibila mäeeraldise vahele jääb ~470 m laiune mets, kinnistu ja Mõisametsa mäeeraldise vahele jääb ~1,3 km laiune mets ja kinnistu ja Mõisametsa II mäeeraldise vahele jääb ~2 km laiune mets. Kinnistu ei jää väljaveotee lähedale.

Lähim elamu (Metsanurga) jääb Karude II kruusakarjäärist ~880 m kirde suunda ning elamu ja karjääri vahele jääb mets, mille laius on ~815 m. Karude kruusakarjääri väljaveotee ning taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride väljaveotee ristumiskohast (Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee) on lähima elamuni (Metsanurga) ~455 m ning väljaveo- teede ristumiskoha ja Metsanurga elamu vahele jääb ~400 m laiune mets. Tuginedes antud andmetele, võime väita, et väljavedudega erinevatest karjääridest ei teki kumulatiivseid mõju- sid kinnisvarale, sest taotletavate mäeeraldiste väljaveotee, Karude kruusakarjääri väljaveotee ning mõlema väljaveotee ristumiskoha ning lähima elamu (ka ülejäänud elamute) vahele jääb

121 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE mets (kõrghaljastus), mis aitab väljaveoteel tekkivat müra summutada ning kaitseb kinnisvara tolmu leviku eest.

Peale maavara kaevandamise lõpetamist tõusevad kinnisvara hinnad, sest kaevandamisega rikutud maa-ala korrastatakse hiljem veekoguks (alternatiivide 2 ja 3 korral), mis saab olema Kose ja Paide vallale puhke- ja supluskohaks ning oleks valdade elanikele heaks puhkamis- võimaluseks. Alternatiiv 1 puhul korrastatakse taotletavad mäeeraldised metsa-aladeks.

Positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuna saab veel välja tuua asjaolu, et väärtuslikku ja kvali- teetset tee-ehitusmaterjali hakatakse saama lähedamalt.

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: nimetatud alternatiivi korral sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja kinnisvara hindadele mõju ei avaldata. See tähendab, et jäävad loomata täiendavad töökohad, Paide ja Kose valda- del jääb saamata ressursimaks.

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: antud alternatiivi korral tekivad uued töökohad, Paide ja Kose vald saavad küll ressursimaksusid, kuid mitte sama suures ulatuses kui alternatiiv 2 puhul. Antud alternatiivi rakendamisel võib langeda ajutiselt (kaevandamise perioodil) aga Met- sanurga kinnisvara väärtus. Kuivõrd aga mäeeraldiste ja kinnistu vahele jääb metsariba, siis on kinnisvara väärtuse langus väike.

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: antud alternatiivi korral tekivad uued töökohad, Paide ja Kose vald saavad ressursimaksusid. Antud alternatiivi rakendamisel võib langeda ajutiselt (kaevandamise perioodil) aga Metsanurga kinnisvara väärtus. Kuivõrd aga mäeeraldiste ja kinnistu vahele jääb metsariba, siis on kinnisvara väärtuse langus väike.

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: antud alternatiivi korral tekivad uued töökohad, Paide ja Kose vald saavad ressursimaksusid. Antud alternatiivi puhul taotletavat Mõisametsa II mäeeraldist ei võeta kasutusele ning lähtuvalt sellest liigub kaevandamistegevus elamutest kaugemale, mistõttu Metsanurga majapidamise kinnisvara väärtuse ajutine (kaevandamise perioodil) langus on minimaalne (võrreldes alternatiividega 1 ja 2).

122 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

7.7. MÕJU MAASTIKULE (SH MÕHNASTIKULE) JA ROHELISELE VÕRGUSTIKU- LE

Taotletav Sibila mäeeraldis paikneb ca 1,3 km pikkuse ja 100‒200 m laiuse ning kohati 10‒11 m suhtelise kõrgusega, okasmetsaga kaetud loode‒kagusuunalise järsunõlvalise jääjõe- lise tekkega oosiahela kesk- ja lõunaosas. Oosiahela ida- ja läänejalam on soostunud ning kaetud lodumetsaga.

Taotletavad Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldised paiknevad täielikult metsamaal. Ala- de piires on liigestatud mõhnalis-oosiline reljeef. Vahelduvad erisuunalised kitsad seljandi- kud, mõhnad ja lohud (Joonis 25). Taotletavad mäeeraldised paiknevad glatsiofluviaalse pä- ritoluga tugevalt liigestatud mõhnastiku alal.

Planeeritavad karjäärialad paiknevad Eesti ühe suurema kirde-loode suunalise roheala lääne- servas. Selle rabade ja valdavalt metsade vöötme ulatus Koselt kuni Roosna-Allikuni on ligikaudu 30 km, kuid Ardu ja Roosna-Alliku joonel vaid 20 km. Läänepoolses küljes on oluliseks loomade liikumist tõkestavaks ja suunavaks objektiks Paunküla veehoidla, idas aga Pan- divere kõrgustik ja Paide lähialade suured põllumajandusmaastikud.

Plaanitavate karjääride ala ulatus moodustab selles rohekoridoris marginaalse osa ning loomade põhilisi liikumissuundasid on tõkestamas teisele poole maanteed jäävad karjäärid ja rabad ning avatud maastikud, mis küll praegu osaliselt metsastuvad kuid samas on teostatud loomade peamise liikumissuuna piirkonnas lageraideid. On loomulik, et metsade kasutust teostatakse metsakorralduskavade alusel ja need mõjutavad oluliselt loomade liikumisteid, kuid suures mastaabis toimuvad need jätkuvalt ka suurenenud häirimisfaktoriga piirkondades.

Arvestades karjäärialade ulatust ja selle kaugust loomi ohustavast Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest, siis on loomade koondumine maantee ja karjääride lähipiirkonda häirimisfaktorist tingituna vähetõenäoline. Loomad liiguvad suhteliselt kiiresti edasi turvalisematesse elupaiga tüüpidesse. Pidades silmas Kesk-Eesti rohekoridori ulatust, siis on kavandatava tegevuse ala suhteliselt marginaalse mõjuga. Mis puutub Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee ohtlikkusesse loomadele, siis see oht on ja jääb ning suureneb tulevikus veelgi seoses kavandatava laiema teelõigu rajamisega.

123 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Mõju maastikule (sh mõhnastikule) ja rohelisele võrgustikule esineb ainult taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste piires. Mõju maastikule (sh mõhnastikule) esineb terve kaevandamisaja jooksul, sest terve selle aja jooksul nimetatud mäeeraldiste piires on maastik pidevalt muutuv, sest sellel ajal toimub maavara väljamine.

Joonis 27-l on kujutatud Mõisametsa liivamaardlat ümbritsevad orienteerumisalad (kokku 9 ala). Taotletavad Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldised asuvad Nõmmeküla (http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2013096, kaardistatud ala suurus 8,8 km2) orienteerumisala peal. Nõmmeküla orienteerumisala, mis kuulub ka Eesti Spordire- gistrisse, kattub ka Mustla-Nõmme metsise püsielupaigaga. Vastavalt Joonis 27-le ümbritse- vad veel Mõisametsa liivamaardlat Mustla-Nõmme (ei kuulu Eesti Spordiregistrisse), Voose- Vetepere (kuulub Eesti Spordiregistrisse, kaardistatud ala suurus 8,68 km2, http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2010027), Voose S (kuulub Eesti Spordiregistrisse, http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2009010, kaardistatud ala suurus 5,69 km2), Voose N (kuulub Eesti Spordiregistrisse, kaardistatud ala suurus 4,65 km2, http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2011001), Rootsi- pere mägi (kuulub Eesti Spordiregistrisse, kaardistatud ala suurus 2,85 km2 http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2011002), Kose-Uuemõisa (kuulub Eesti Spordiregistrisse, http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2010003, kaardistatud ala suurus 3,97 km2), Paukjärve-Jussi järved‒Apuparra‒Aegviidu‒Neljärve (kuulub Eesti Spordiregistrisse, kaardistatud ala suuruseks on 112,9 km2, http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2013043,) ja Koitjärve (kuulub Eesti Spordiregistrisse, http://www.orienteerumine.ee/kaart/kaartshow.php?Kood=2011006, kaardistatud ala suurus 14,8 km2) orienteerumisalad.

Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtuga ei lange tugiala loodusliku ala osatähtsus alla 90% ja rohevõrgustik jääb toimima ning mistõttu ei kaasne rohelisele võrgustikule olulist negatiivset mõju.

124 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 25. Orienteerujate jaoks säiliv mõhnastik väljaspool taotletavaid Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi

125 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 26. Orienteerujate jaoks säiliv mõhnastik väljaspool Karude karjääri

126 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 27. Mõisametsa liivamaardlat ümbritsevad orienteerumisalad

Vastavalt endise Kõue valla üldplaneeringule (http://koue.ee/images/phocadownload/YP/2012/koue_valla_ldplaneering_seletuskiri_23_05_ 2012%20korr.pdf) ei ole rohelise võrgustiku ala takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Taotletava Sibila mäeeraldise kasutuselevõtt ei takista ümbritseva ala rohelise võrgustiku toimimist.

127 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Vastavalt Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna koostatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule (Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused) (http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Harjumaa/Teemaplaneeringu_lopparuanne_lisadega_oe .pdf) on roheline võrgustik planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täidab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluse arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsad keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohelist võrgustikku iseloomustab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimine. Vastavalt Kõue valla üldplaneeringu 2012 põhijoonisele ei jää taotletav Sibila mäeeraldis maavara kaevandamise keelualasse. (http://koue.ee/images/phocadownload/YP/120713/kue%20p%20j1%20phijoonis%2022.06.2 012.pdf)

Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infra- struktuuride paiknemise ja vajaduse analüüsile. Rohelises võrgustikus võib eristada kahte omavahel seotud osa. Esimene osa on tugi- ehk tuumalad. Need on piirkonnad, millele süs- teemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) alad. Teine osa on rohekoridorid, ribastruktuurid nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse ter- viklikkuse tagajad). Tugi- ehk tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on äärealad. Need alad jäävad küll tuumala piiridest välja, kuid on nende kandjateks ja moodustamise aluseks. Tuumalade säilimine toimub eelkõige äärealade rohelise võrgustikuga sobiva maakasutuse kaudu.

Vastavalt Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna koostatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule rohelise võrgustiku äärealade maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel, väheneb koheselt ka tuumala. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Vastavalt nimetatud teemaplaneeringule on Paunküla maakondliku tähtsusega väärtuslik tugiala.

128 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Kavandatava tegevusega toimub metsa raadamine vaid taotletavate mäeeraldiste piires ning samuti ei rajata kuivenduskraave. See omakorda tähendab, et raadatava metsamaa ulatus jääb alla 10% looduslike alade osakaalust tugialas, mis on tuvastatav ka Harjumaa ja Järvamaa teemaplaneeringute kaartidelt. (http://jarva.maavalitsus.ee/documents/119580/205450/00001+kaardid+ohelise+vorgustiku+u levaate+kaart.pdf/3d5b8361-56c6-48e0-87d1-77eddcb1e58e, https://harju.maavalitsus.ee/documents/906560/1194154/Teemaplaneeringu+Asustust+ja+ma akasutust+suunavad+keskkonnatingimused_v22rtuslikud+maastikud_rohevorgustik.pdf)

Joonis 28. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike, rohevõrgustike kaardilt

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kaasasolevate MapInfo kihtide abiga on KMH ekspertgrupp koostanud joonised, kus on välja toodud taotletavatel mäeeraldistel ja nende lähiümbruses asuvad rohelise võrgustiku alad (Joonis 29) ja väärtuslikud maastikud (Joonis 30). Vastavalt Joonis 29-le on T6 tuumala (riigi suur), K8 rohekoridor (piirkonna/maakonna suur) ja K9 rohekoridor (maakonna väike). Nagu Joonis 30-lt näha, siis ei asu taotletav Sibila mäeeraldis väärtuslikel maastikel. Lähim maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik on Paunküla. Taotletav Sibila mäeeraldis ei asu rohevõrgustiku konfliktialal ega loo- duskaitsealal. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste (väärtuslikud maastikud, rohevõrgustik) kaardile (http://harju.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused-roheline- vorgustik-1, Joonis 28) asub taotletav Sibila mäeeraldis huvitava reljeefiga alal.

129 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 29. Roheline võrgustik ja rohekoridori ristumine tee või muu takistusega

130 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 30. Väärtuslikud maastikud

131 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohevõrku toetavad ja välistavad objektid kaardile (http://jarva.maavalitsus.ee/documents/119580/205450/00000+kaardid+ROHEVoRKU+TOE TAVAD+JA+VaLISTAVAD+OBJEKTID.pdf/885e0aa5-d22e-49b0-9869-8f28e17f9555, Joonis 31) asub taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldise edelanurk rohevõrgustiku tuumala ja koridori piiril.

Joonis 31. Väljavõte Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" rohevõrku toetavad ja välistavad objektid kaardilt Vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohelise võrgustiku ülevaate kaardile (http://jarva.maavalitsus.ee/documents/119580/205450/00001+kaardid+ohelise+vorgustiku+u levaate+kaart.pdf/3d5b8361-56c6-48e0-87d1-77eddcb1e58e, Joonis 32) asuvad taotletavad

132 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldised rohelise võrgustiku alal ning taotletava Mõisamet- sa mäeeraldise edelanurk rohevõrgustiku tuumala ja koridori piiril.

Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjas leheküljel 27 (http://jarva.maavalitsus.ee/documents/119580/205450/Seletuskiri.pdf/ac6421eb-246c-4a6e- 86bb-898e822f82b3) on välja toodud, et rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Taotletavate Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtuga ei lange tugiala loodusliku ala osatähtsus alla 90%. Samuti on välja toodud, et enam tuleks tähelepanu pöörata puhkemajanduse kui rohelise majandusha- ru arengule ja seda eriti maakonna loodeosas. Korrastatud mäeeraldised loovad head puhke- majanduslikud tingimused.

Joonis 32. Väljavõte Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" rohelise võrgustiku ülevaate kaardilt 133 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Järvamaa väärtuslike maastike kaardile (http://jarva.maavalitsus.ee/documents/119580/205450/00003+kaardid+J%C3%A4rvamaa+v %C3%A4%C3%A4rtsulikud+maastikud.pdf/a1ef3e1b-40f3-438b-baca-e897dcf0abbb, Joonis 33) ei asu taotletavad Mõisametsa ega Mõisametsa II mäeeraldised väärtuslikel maastikel ning seega puudub ka väärtuslikele maastikele mõju.

Joonis 33. Väljavõte Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" Järvamaa väärtuslike maastike kaardilt Lähtuvalt peatükis toodud materjalist võib järeldada, et kavandatav tegevus vastab maakonna- ja üldplaneeringutele.

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: nimetatud alternatiivi puhul puudub mõju maastikule ja rohelisele võrgustikule, sest taotletavaid alasid ei võeta kasutusele.

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: mõju maastikule (sh mõhnastikule) ja rohelisele võrgus- tikule esineb ainult taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste piires. Mõju maastikule (sh mõhnastikule) esineb terve kaevandamisaja jooksul, sest terve selle aja jooksul

134 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE nimetatud mäeeraldiste piires on maastik pidevalt muutuv, sest sellel ajal toimub maavara väljamine. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtt ei takista ümbrit- seva ala rohelise võrgustiku toimimist. Antud alternatiivi puhul võetakse Nõmmeküla orienteerumisalast kaevandamiseks kasutusele 37,35 ha.

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: mõju maastikule (sh mõhnastikule) ja rohelisele võrgusti- kule esineb ainult taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste piires. Mõju maastikule (sh mõhnastikule) esineb terve kaevandamisaja jooksul, sest terve selle aja jooksul nimetatud mäeeraldiste piires on maastik pidevalt muutuv, sest sellel ajal toimub maavara väljamine. Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste kasutuselevõtt ei takista ümbrit- seva ala rohelise võrgustiku toimimist. Antud alternatiivi puhul võetakse Nõmmeküla orienteerumisalast kaevandamiseks kasutusele 37,35 ha.

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: võrreldes alternatiividega 1 ja 2 avaldab alternatiivi 3 rakendamine maastikule vähem mõju, sest senine maastik Mõisametsa II mäeeraldisel säilib. Mõju maastikule (sh mõhnastikule) esineb terve kaevandamisaja jooksul ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeral- diste piires, sest terve selle aja jooksul nimetatud mäeeraldiste piires on maastik pidevalt muutuv, sest sellel ajal toimub maavara väljamine. Sibila ja Mõisametsa mäeeraldiste kasutusele- võtt ei takista ümbritseva ala rohelise võrgustiku toimimist. Antud alternatiivi puhul võetakse Nõmmeküla orienteerumisalast kaevandamiseks kasutusele 30,4 ha.

7.8. MÕJU PÕHIMAANTEE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA SEISUKORRALE KAVANDATAVA MATERJALI VÄLJAVEOL

Maanteeameti 2013. a liiklusloenduse andmetel (Joonis 34) on Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteel liiklusintensiivsus taotletava karjääri asukohas (60,5 km-l) 7177 autot ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 83%, veoautod ja autobussid 4% ning autorongid 13%. Nimetud teelõigu liiklussagedust käsitletakse, sest sinna vahele jääb ka taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste väljaveotee, mis ristub antud maanteelõi- guga.

135 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 34. Liiklussageduste kaart

136 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Kui taotletavad Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldised võetakse kasutusele, siis liiklussagedus Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteel suureneb karjääridest materjali välja- vedavate kallurautode arvelt.

0-alternatiiv. Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele: nimetatud alternatiivi puhul ei lisandu Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteele täien- davaid transportautosid seoses karjääride avamisega.

Alternatiiv 1. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset: Vastavalt Roadplan OÜ on koostanud tööle „Põhimaan- tee nr 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 60,670 ristmik” (Lisa 15) ei kaasne auditeeritud ristmikul Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjää- ri mäeeraldiste kasutuselevõtuga olulist liiklussageduse kasvu ning karjääride avamisega ei kavandata olemasoleva teevõrgu muutmist. Kuivõrd nähtavustingimused auditeeritud ristmikul on head, muid liiklusohtlikke puudusi teelõigul ei esine ning lisanduv liiklussagedus on tühine (alla 1%), siis ei ole näha liiklusohutuse taseme langust planeeritavate karjääride tõttu.

Alternatiiv 2. Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes: Vastavalt Roadplan OÜ on koostanud tööle „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 60,670 ristmik” (Lisa 15) ei kaasne auditeeritud ristmikul Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäe- eraldiste kasutuselevõtuga olulist liiklussageduse kasvu ning karjääride avamisega ei kavandata olemasoleva teevõrgu muutmist. Kuivõrd nähtavustingimused auditeeritud ristmikul on head, muid liiklusohtlikke puudusi teelõigul ei esine ning lisanduv liiklussagedus on tühine (maksimaalselt 1%), siis ei ole näha liiklusohutuse taseme langust planeeritavate karjääride tõttu.

Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes: Vastavalt Roadplan OÜ on koostanud tööle „Põhimaantee nr 2 (E263) Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 60,670 ristmik” (Lisa 15) ei kaasne auditeeritud ristmikul Sibila kruusakarjääri ja Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga olulist liiklussageduse kasvu ning karjääride avamisega ei kavandata olemasoleva teevõrgu muutmist. Kui- võrd nähtavustingimused auditeeritud ristmikul on head, muid liiklusohtlikke puudusi teelõi- gul ei esine ning lisanduv liiklussagedus on tühine (alla 1%), siis ei ole näha liiklusohutuse taseme langust planeeritavate karjääride tõttu.

137 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

7.9. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Kavandatava tegevusega (alternatiivide 0, 1, 2 ja 3 rakendamisel) ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 ala Kõrvemaa maastikukaitsealale ega selle kaitse-eesmärkidele ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kõrvemaa loodusalale (EE0060119). Seega puudub ka mõju Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Taotletavate mäeeraldiste kasutuselevõtuga ei kaasne negatiivset mõju Kõrvemaa maastikukaitsealal aset leidvatele looduslikele protsesside- le, sealse maastiku ja elustiku mitmekesisusele, sh kaitsealustele liikidele ning poolloodusli- kele kooslustele ja nende säilimisele. Samuti puudub kavandataval tegevusel (alternatiivide 0, 1, 2 ja 3 rakendamisel) negatiivne mõju Kõrvemaa loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele, sest taotletavad mäeeraldised jäävad nimetatud alast piisavalt kaugele (taotletav Sibila mäeeraldis ~1,8 km edela suunda, taotletavad Mõisametsa ja Mõisametsa II mäe- eraldised ~1,9 km lõuna suunda.

Kavandatava tegevusega (alternatiivide 0, 1, 2 ja 3 rakendamisel) ei kaasne ka negatiivset mõju Ardu loodusala kaitse-eesmärgile ega Ardu must-toonekure püsielupaiga kaitse- eesmärgile, sest Ardu loodusala jääb kavandatavast tegevusest piisavalt kaugele (taotletavast Sibila mäeeraldisest ~3,8 km, taotletavast Mõisametsa mäeeraldisest ~4,4 km ja taotletavast Mõisametsa II mäeeraldisest ~5,1 km kaugusele).

Alternatiivide 0, 1, 2 ja 3 korral ei avaldata negatiivset mõju KMH aruande peatükis 5.5 esitatud taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise lääneserva naabruses kasvavatele III kaitsekategooria liikidele vööthuul-sõrmkäpa ja suur käopõlle eksemplaridele. Kaevandamisega kaasneb negatiivne mõju taotletava Mõisametsa mäeeraldisel kasvavatele III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpa eksemplaridele (alternatiivide 1, 2 ja 3 korral). Kui rakendada leevendavat meedet, mille puhul tuleb enne kaevandamisele asumist (rakendades alternatiive 1, 2 või 3) taotletava Mõisametsa mäeeraldiselt ümber asustada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord (vastu võetud 15.07.2004) § 3, siis mõju III kaitsekategooria taimeliigile puudub.

138 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE kaasneb negatiivne mõju taotletavate Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistel esinevatele III kaitsekategooria kuklastele. Kui rakendada alternatiivide 1, 2 ja 3 korral leevendavat meedet, mille korral tuleb enne kaevandamisele asumist (alternatiivide 1, 2 ja 3 korral) taotletavatel Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistel esinevad sipelgapesad ümber asustada vastavalt Vabariigi Valit- suse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord § 2, siis mõju nimetatud III kaitsekategooria liigile puudub.

Kavandataval tegevusega (alternatiivide 0 ja 3 korral) puudub samuti negatiivne mõju Mustla- Nõmme metsise püsielupaiga kaitse-eesmärgile, sest taotletavatelt mäeeraldistelt ei juhita vett välja (toimub veealune kaevandamine). Seetõttu ei ole oodata ka negatiivset mõju taotletava Mõisametsa II mäeeraldisega piirnevale Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga piiranguvööndi- le ja sealt edasi Mustla-Nõmme metsise püsielupaigale. Vastavalt linnustikueksperdi arvamu- sele kaasneks alternatiivide 1 ja 2 rakendamisega mõju Mustla-Nõmme metsistele, sest Mõi- sametsa II mäeeraldise kasutuselevõtuga kahaneks metsise toitumisala ning samuti tekiks ser- vaefekt Mõisametsa II ja Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga piiranguvööndiga.

7.10. KUMULATIIVSED MÕJUD SEOSES KARUDE KRUUSAMAARDLAS TOIMUVA KAEVANDAMISTEGEVUSEGA

Antud peatükki eesmärk on analüüsida võimalikke kumulatiivseid mõjusid seoses tegevusega Karude maardlas, käsitledes antud KMH aruandes toodud mõjuvaldkondasid. Taotletav Mõi- sametsa mäeeraldis jääb Karude kruusamaardlast 740 m kaugusele kirdesse.

Kumulatiivseid mõjusid põhja- ja pinnaveele ning kaevudele seoses kavandatava tegevuse ja Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega ette ei ole näha, sest vastavalt käes- oleva KMH aruande peatükile 7.1 ei teki erinevate alternatiivide lõikes nimetatud mõjuvald- konnas negatiivseid mõjusid.

Kumulatiivseid mõjusid taimestikule (sh vääriselupaikadele) seoses kavandatava tegevuse ja Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega ette ei ole näha, sest vastavalt käes- oleva KMH aruande peatükile 7.2 ei teki erinevate alternatiivide lõikes nimetatud mõjuvald- konnas negatiivseid mõjusid.

Mõisametsa liivamaardlas maavarade kaevandamisel võimalikke kaasnevaid keskkonnamõju- sid loomastikule on hinnatud erinevate alternatiivide lõikes KMH aruande peatükis 7.3. Tugi- nedes ekspert Nikolai Laanetu öeldule, siis taotletavate karjääride ulatus moodustab antud 139 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE piirkonna rohekoridoris marginaalse osa. Loomade põhilisi liikumissuundasid on hetkel (juba enne taotletavate alade kasutuselevõttu) tõkestamas teisele poole maanteed jäävad Karude kruusamaardla karjäärid, raba ja avatud maastikud, mis küll praegu osaliselt metsastuvad, kuid samas on teostatud loomade peamise liikumissuuna piirkonnas juba lageraided. Arvesta- des taotletavate karjäärialade ulatust ja nende kaugust loomi ohustavast Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest, siis on loomade koondumine maantee ja karjääride lähipiirkonda häirimisfaktorist tingituna vähetõenäoline. Nad liiguvad suhteliselt kiiresti edasi turvalisematesse elupaiga tüüpidesse. Seetõttu võib pidada ka kumulatiivset mõju loomastikule seoses Karude maardlas toimuva kaevandamistegevusega ja taotletavate alade kasutusele- võtuga marginaalseks.

Mõisametsa liivamaardlas maavarade kaevandamisel võimalikke kaasnevaid keskkonnamõju- sid linnustikule (sh Mustla-Nõmme metsise püsielupaigale) on hinnatud erinevate alternatiivide lõikes KMH aruande peatükis 7.4. Kumulatiivseid mõjusid seoses Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega linnustikule ei teki.

Sibila kruusakarjääris ning Mõisametsa- ja Mõisametsa II liivakarjäärides kaevandamisel tekkiva müra ja peenosakeste eksperthinnangus (Lisa 14) on öeldud, et Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest ~460 m kaugusel edelas asuvad Karude kruusamaardla karjäärid, kuid nende kauguse ja alasid eraldava olulise liiklusintensiivsusega maantee tõttu ei ole oodata mõjude (müra ja peenosiste) liitumist taotletavate mäeeraldistega. Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee näol on tegemist tugeva müra emissiooniga joonallikaga. Selleks, et tekiks oluline koosmõju mõlemal pool teed paiknevate objektide vahel, peaksid need objektid avaldama teemürast oluliselt kõrgemat müra, mida aga antud juhul ei ole (see asjaolu kajastub hästi müra kaartidel, kus müra tase Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteest läänepoolsel alal ei erine oluliselt koos taotletavate karjääride müraga või ilma nendeta).

Peenosakeste puhul on samuti eelmises lõigus nimetatud eksperthinnangus (Lisa 14) öeldud, et olulist koosmõju Karude kruusamaardla karjääridega ei teki. Ainukeseks koosmõju tekke kohaks võib pidada transpordist tekkivat peenosiste levikut. Lähimate Karude kruusamaardla mäeeraldiste kaevandamislubade täiendavates tingimustes on seatud valdkonda otseselt puu- dutavad nõuded. Karude IV liivakarjääri kaevandamise loas on öeldud, et enne materjali väl- javeo alustamist karjäärist viia Saarnakõrve külatee alates karjääri teeotsast kuni Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteega ristumiseni mustkatte alla. Karude II kruusakarjääri maavara kaevandamise loas on öeldud, et loa omanik peab maavara transpordiga kaasneva 140 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE tolmu (välisõhku eralduvate tahkete osakeste) lubatud piirväärtustest kinnipidamiseks kuival ajal vajadusel kastma kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoidma neid niisketena. Eelkõige eeltoodud põhjustel puudub taotletavatel karjääridel oluline koosmõju Karude kruusamaardla karjääridega.

Sotsiaal-majanduslikke mõjusid seoses Mõisametsa liivamaardlas toimuva hakkava kaevandamistegevusega on käsitletud antud KMH aruande peatükis 7.6. Positiivse kumulatiivse mõ- juna võib välja tuua, et nii nagu on ka Karude kruusamaardla erinevate mäeeraldiste kasutuse- levõtuga kaasnenud Paide ja Kose valla elanikele uusi töökoht, siis kaasneb uusi töökohti ka Mõisametsa liivamaardla mäeeraldiste kasutuselevõtuga. Sarnaselt Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega kaasneva kaevandamisõiguse tasuga, mida saab Paide vald, hakkavad ka Paide ja Kose vallad saama Mõisametsa liivamaardlas toimuva kaevandamistegevuse eest kaevandamisõiguse tasu ehk täiendavaid rahalisi ressursse. Kinnisvara hindadele kaasnevaid mõjusid seoses Mõisametsa liivamaardlas toimuva kaevandamistegevusega on samuti käsitletud KMH aruande peatükis 7.6. Täiendavaid kumuleeruvaid mõjusid seoses Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega piirkonna kinnisvara hindadele ei kaasne.

Antud KMH aruandes on mõjusid maastikule (sh mõhnastikule) ja rohelisele võrgustikule käsitletud peatükis 7.7. Kumulatiivsete mõjudena seoses Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega võib käsitleda antud piirkonnas maastikupildi muutumist ja mõhnas- tikke kadumist Mõisametsa liivamaardlas. Sarnaselt Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega hõlmab ka Mõisametsa liivamaardla tükike rohelisest võrgustikust (Joonis 31).

Vastavalt liiklusohutuse auditile (Lisa 15) on maksimaalne veokite arv 60, mis karjäärist väl- jub (maksimaalne lisanduv liiklussagedus on 6 autot tunnis ehk liiklussageduse kasv sõiduraja kohta maksimaalselt 1%). Vastavalt nimetatud liiklusohutuse auditile on Mõisametsa liivamaardlast lisanduv liiklussagedus tühine ning sellest võib järeldada, et kumulatiivne mõju põhimaantee Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa seisukorrale kavandatava materjali väljaveol seoses Karude kruusamaardlas toimuva kaevandamistegevusega on tühine.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et Mõisametsa liivamaardla ja Karude kruusamaardla koos töö- tamisel ei teki negatiivseid kumulatiivseid mõjusid või siis on need marginaalsed. Positiivsed kumulatiivsed mõjud tekivad sotsiaalmajanduslikus mõjuvaldkonnas.

141 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE 8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS KEHTIVATELE ÜLDPLA- NEERINGUTELE JA ARENGUKAVADELE

Taotletavate Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga on seatud eesmärgiks ehituskruusa, täiteliiva ja ehitusliiva kui ressursside säästlik kasutamine ja kaevandamisega rikutud alade korrastamine. Karjääris kaevandatakse maavara, mille eesmärgiks on tee-ehitus, ehitustööd, tsiviilehitus, muldkeha ehi- tamine ja täitepinnas Harju ja Järva maakonna tarbeks. Uute taotletavate alade kasutuselevõtt võimaldab Harju, Järva ja Rapla maakonnas ning nende lähipiirkondades teede- ja tsiviilehituseks vajamineva materjali parema kättesaadavuse.

Taotletavate Sibila kruusakarjääri, Mõisametsa liivakarjääri ja Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtt ei hoia küll looduskeskkonda puutumatuna, kuid kaevandus- keskkond hoitakse korras ning kaevandatud maavara kasutatakse inimeste majandusliku heaolu hüvanguks. Pärast kruusa ja liiva kaevandamist alad korrastatakse ning Sibila mäeeraldis korrastatakse veekoguks, mille sügavus on ca 2,5‒5,8 m ja osalt ka metsamaaks, Mõisametsa karjääri alale kujuneb veekogu, mille sügavus on 2,3‒7 m ning Mõisametsa II karjääri alale kujuneb kuni 4 m sügavune veekogu.

Vastavalt Paide valla arengukavale aastateks 2013‒2020 on Paide vallas probleem, et juurde- pääs taludele on halb (pinnaseteed), mille lahenduseks on, et võimalusel tuleb hakata pinnase- teid ümber ehitama kattega teedeks. Taotletavatelt Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II kar- jääride mäeeraldistelt saaks teede ehituseks vajamineva kvaliteetse materjali.

Paide valla üldplaneeringu piirangute kaardil (töö nr 80-2005, http://paidevv.kovtp.ee/documents/1431381/1523021/YldPlaneering_Piirangute- kaart.pdf/84775cfc-fc3e-4525-b8d2-c03d0e27859c, Joonis 35) on märgitud ära Mõisametsa liivamaardla ning samuti on Paide valla üldplaneeringus (2006‒2011) mäetööstusmaana välja toodud Mõisametsa liivamaardla.

Vastavalt Kõue valla arengukavale (Tartu-Ardu 2012) on Kõue valla omandis olevaid teid kokku 83,5 km, nendest kõvakattega 5 km ja kruusakattega 78,5 km. Kohalikud teed on ra- huldavas, kohati ka ebarahuldavas seisus, ning teede olukord on viimastel aastatel halvene- nud. Taotletavatelt Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride mäeeraldistelt saaks teede paranduseks/ehituseks vajamineva materjali. 142 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Taotletav Sibila mäeeraldis on kantud Kõue valla üldplaneeringu põhijoonisele (http://avalik.amphora.ee/kouevv/index.aspx?type=12&id=32697, Joonis 36) ning see ei ole märgitud kui maavara kaevandamise keeluala.

Joonis 35. Väljavõte Paide valla üldplaneeringu piirangute kaardilt

Joonis 36. Väljavõte Kõue valla üldplaneeringu põhijoonisest

143 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE 9. ALTERNATIIVSETE TEGEVUSKAVADE VÕRDLEV HINNANG 9.1. KAVANDATAV TEGEVUS

Kavandatavaks tegevuseks on kohaliku tähtsusega Mõisametsa liivamaardla kolmelt taotletavalt Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiselt liiva ja kruusa kaevandamine kokku 37,35 ha suuruselt alalt. Taotletav Sibila mäeeraldis asub Harju maakonnas Kose vallas Kiruvere külas ning taotletavad Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldised asuvad Järva maakonnas Paide vallas Mustla-Nõmme külas. Sibila kruusakarjääris on arendajaks OÜ Ronk, kes esitas kaevandamise loa taotluse 10,25 ha mäeeraldise (teenindusmaa 18,83 ha) pindalale. Mõisametsa liivakarjääris on arendajaks Tallinna Teede Aktsiaselts, kes esitas kaevandamise loa taotluse 20,15 ha suurusele mäeeraldise (teenindusmaa 20,15 ha) pindalale. Mõisametsa II liivakarjääris on arendajaks Tallinna Teede Aktsiaselts, kes esitas kaevandamise loa taotluse 6,95 ha suurusele mäeeraldise (teenindusmaa 6,95 ha) pindalale. Arendustege- vuse eesmärgiks on Sibila kruusakarjääris kasutada kaevandatavat materjali kohalike teede ehitusel ja teistel ehitustöödel, Mõisametsa liivakarjääris kasutada maavara tsiviil- ja teedeehituses ning Mõisametsa II liivakarjääris kasutada kaevandatavat maavara teede muldkeha ehitamiseks ning täitepinnaseks.

9.2. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUSMEETOD

Alternatiivide võrdlemiseks kasutatakse paaritivõrdlust (paired comparison): kõiki alternatiive võrreldakse paarikaupa kõigi kriteeriumide alusel ning otsustatakse, milline on parem (näi- teks kas 0-alternatiiv on parem kui alternatiiv 1 esimese kriteeriumi (C1) alusel; kas 0- alternatiiv on parem kui alternatiiv 2 esimese kriteeriumi (C1) alusel jne. Võrdlus teostatakse kõikide kriteeriumide alusel kõikide alternatiivide kohta). Alternatiiv, mis võrdluses osutub paremaks, saab hindepunktiks 1, allajääja saab 0, võrdse paari korral saavad mõlemad 0,5. Punktid summeeritakse ning jagatakse kõigi alternatiivide punktisummaga. Saadud hinne näi- tab, milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus valitud kriteeriumi põhjal – kõrgeima hinde saab parim alternatiiv. Kriteeriumitele kaalu andmiseks teostatakse kriteeriumitele samuti paarivõrdlus erinevate kriteeriumite vahel. (T. Põder, Tallinn 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/KMHkasiraamat.pdf).

144 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

9.3. 0-ALTERNATIIV. NULLVARIANT EHK SIBILA, MÕISAMETSA JA MÕISA- METSA II MÄEERALDISI EI VÕETA KASUTUSELE

0-alternatiiv ehk kui taotletavaid Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele. Taolise otsusega nimetatud mäeeraldistelt ehituskruusa, täiteliiva ja ehitusliiva ei kaevandata ning see tooks kaasa Paide ja Kose valdade tee-ehituse ja ehituse jaoks kasutatava ehituskruusa ja ehitusliiva mitte saamise kohalikust karjäärist. 0-alternatiivi positiivseks kül- jeks on, et taotletava tegevuse ala looduskeskkond jääb muutmata.

9.4. ALTERNATIIV 1. KAEVANDAMINE KOLMELT MÄEERALDISELT (SIBILA, MÕISAMETSA, MÕISAMETSA II) TOIMUB AINULT ÜLEVALPOOL PÕHJA- VEE TASET

Nimetatud alternatiivi puhul kaevandatakse taotletava Sibila kruusakarjääri 10,25 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 630 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 42 tuh m3, taotletava Mõisametsa liivakarjääri 20,15 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 614 tuh m3, täiteliiva kokku 603 tuh m3 ja ehitusliiva kokku 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 94 tuh m3, taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri 6,95 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 248 tuh m3 ja täiteliiva kokku 185 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 33 tuh m3.

9.5. ALTERNATIIV 2. KAEVANDAMINE KOLMELT MÄEERALDISELT (SIBILA, MÕISAMETSA, MÕISAMETSA II) TOIMUB ARENDAJATE TAOTLETUD MAHTUDES

Alternatiivi 2 ehk kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes kaevandab OÜ Ronk 10,25 ha suurusel Sibila kruusa- karjääri mäeeraldisel 630 tuh m3 ehituskruusa kaevandamise keskmise aastamääraga 42 tuh m3 15 aastat, Tallinna Teede Aktsiaselts 20,15 ha suurusel Mõisametsa mäeeraldisel ehituskruusa, täiteliiva ja ehitusliiva kokku 1567 tuh m3 kaevandamise keskmise aastamäära- ga 94 tuh m3 15 aastat ning Tallinna Teede Aktsiaselts 6,95 ha suurusel Mõisametsa II mäe- eraldisel ehituskruusa ja täiteliiva kokku 433 tuh m3 kaevandamise keskmise aastamääraga 33 tuh m3 15 aastat.

145 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Vastavalt Säästva arengu seadusele on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Arendus- tegevuse eesmärgiks on Sibila kruusakarjääris kasutada kaevandatavat materjali kohalike teede ehitusel ja teistel ehitustöödel, Mõisametsa liivakarjääris kasutada maavara tsiviil- ja tee- ehituses ning Mõisametsa II liivakarjääris kasutada kaevandatavat maavara teede muldkeha ehitamiseks ning täitepinnaseks Paide ja Kose valdade tarbeks. Maavara kaevandamine ja selle kasutamine peab toimuma vastavalt säästva arengu põhimõtetele.

9.6. ALTERNATIIV 3. KAEVANDAMINE TOIMUB AINULT SIBILA JA MÕISAMET- SA MÄEERALDISTELT ARENDAJATE TAOTLETUD MAHTUDES

Alternatiivi 3 ehk kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes puhul kaevandab OÜ Ronk 10,25 ha suurusel Sibila kruusakarjääri mäe- eraldisel 630 tuh m3 ehituskruusa kaevandamise keskmise aastamääraga 42 tuh m3 15 aastat ning Tallinna Teede Aktsiaselts 20,15 ha suurusel Mõisametsa mäeeraldisel ehituskruusa 614 tuh m3, täiteliiva 603 tuh m3 ja ehitusliiva 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aasta- määraga 94 tuh m3. Nimetatud alternatiivi puhul ei võeta taotletavat Mõisametsa II mäeeral- dist kasutusele.

9.7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

Kriteeriumid, mille alusel erinevaid alternatiive võrreldi:

C1 – mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele C2 – mõju taimestikule C3 – mõju loomastikule C4 – mõju linnustikule C5 – mõju inimese heaolule ja tervisele C6 – sotsiaalmajanduslikud mõjud ja mõju kinnisvarale C7 – mõju maastikule ja rohelisele võrgustikule C8 – mõju põhimaantee Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa seisukorrale kaevandatava materjali väljaveol

146 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 24. Kriteeriumite suhtelise tähtsuse määramine

Tähtsus Kriteerium Summa Kaal C1 C2 C3 C4 C5 C6 C7 C8 C1 X 0,5 0,5 0 0 0 0,5 0,5 2 0,071 C2 0,5 X 1 0,5 0,5 0 0,5 1 4 0,143 C3 0,5 0 X 0,5 0 0 0,5 0,5 2 0,071 C4 1 0,5 0,5 X 0,5 0,5 0,5 1 4,5 0,161 C5 1 0,5 1 0,5 X 0,5 0,5 0,5 4,5 0,161 C6 1 1 1 0,5 0,5 X 1 1 6 0,214 C7 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 X 1 3,5 0,125 C8 0,5 0 0,5 0 0,5 0 0 X 1,5 0,054 Kokku: 28 1,00

Tabel 25. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C1 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 0,5 0,5 0,5 1,5 0,250 Alt1 0,5 X 0,5 0,5 1,5 0,250 Alt2 0,5 0,5 X 0,5 1,5 0,250 Alt3 0,5 0,5 0,5 X 1,5 0,250 Kokku: 6 1,00

Tabel 26. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C2 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 1 1 1 3 0,500 Alt1 0 X 0,5 0 0,5 0,083 Alt2 0 0,5 X 0 0,5 0,083 Alt3 0 1 1 X 2 0,333 Kokku: 6 1,00

Tabel 27. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C3 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 0,5 0,5 0,5 1,5 0,250 Alt1 0,5 X 0,5 0,5 1,5 0,250 Alt2 0,5 0,5 X 0,5 1,5 0,250 Alt3 0,5 0,5 0,5 X 1,5 0,250 Kokku: 6 1,00

147 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 28. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C4 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 1 1 1 3 0,500 Alt1 0 X 0,5 0 0,5 0,083 Alt2 0 0,5 X 0 0,5 0,083 Alt3 0 1 1 X 2 0,333 Kokku: 6 1,00

Tabel 29. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C5 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 1 1 1 3 0,500 Alt1 0 X 0,5 0 0,5 0,083 Alt2 0 0,5 X 0 0,5 0,083 Alt3 0 1 1 X 2 0,333 Kokku: 6 1,00

Tabel 30. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C6 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 0 0 0 0 0,000 Alt1 1 X 0 0 1 0,167 Alt2 1 1 X 0 2 0,333 Alt3 1 1 1 X 3 0,500 Kokku: 6 1,00

Tabel 31. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C7 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 1 1 1 3 0,500 Alt1 0 X 0,5 0 0,5 0,083 Alt2 0 0,5 X 0 0,5 0,083 Alt3 0 1 1 X 2 0,333 Kokku: 6 1,00

148 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 32. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C8 alusel

Eelistus Alternatiivid Summa Hinne Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 X 0,5 0,5 0,5 1,5 0,250 Alt1 0,5 X 0,5 0,5 1,5 0,250 Alt2 0,5 0,5 X 0,5 1,5 0,250 Alt3 0,5 0,5 0,5 X 1,5 0,250 Kokku: 6 1,00

Tabel 33. Alternatiivide kaalutud hinded

Kri- Kriteeriu- Alternatiivide hinded Alternatiivide kaalutud hinded teerium mi kaal Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 C1 0,071 0,250 0,250 0,250 0,250 0,018 0,018 0,018 0,018 C2 0,143 0,500 0,083 0,083 0,333 0,071 0,012 0,012 0,048 C3 0,071 0,250 0,250 0,250 0,250 0,018 0,018 0,018 0,018 C4 0,161 0,500 0,083 0,083 0,333 0,080 0,013 0,013 0,054 C5 0,161 0,500 0,083 0,083 0,333 0,080 0,013 0,013 0,054 C6 0,214 0,000 0,167 0,333 0,500 0,000 0,036 0,071 0,107 C7 0,125 0,500 0,083 0,083 0,333 0,063 0,010 0,010 0,042 C8 0,054 0,250 0,250 0,250 0,250 0,013 0,013 0,013 0,013 Kokku: 0,343 0,133 0,170 0,354

Kaheksa erineva kriteeriumi võrdlemise alusel on alternatiivide paremusjärjestus järgmine:

1. Alternatiiv 3. Kaevandamine toimub ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes (35,4%) 2. 0-alternatiiv – Nullvariant ehk Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võe- ta kasutusele (34,3%) 3. Alternatiiv 2 – Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub arendajate taotletud mahtudes (17,0%) 4. Alternatiiv 1 – Kaevandamine kolmelt mäeeraldiselt (Sibila, Mõisametsa, Mõisametsa II) toimub ainult ülevalpool põhjavee taset (13,3%)

9.7.1. KRITEERIUMITELE OMISTATUD TÄHTSUSED

Tegemist on kriteeriumitele omistatud tähtsustega nende omavahelisel paariti võrdlemisel. Kui tähtsus oli võrdne, siis said mõlemad kriteeriumid tähtsuseks 0,5. Kui üks kriteerium oli olulisem kui teine, siis sai olulisem kriteerium tähtsuseks 1 ning vähetähtsam kriteerium täht- suseks 0.

149 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

C1 ja C2 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest oluline on, et kavandatava tegevusega ei oleks oodata negatiivset mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele ega looduskaitse seisukohalt taimestikule (sh III kaitsekategooria taimeliigid vööthuul-sõrmkäpp ja suur käopõll) ja vääris- elupaikadele.

C1 ja C3 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest oluline on analüüsida piirkonna ulukipopulatsiooni elupaikasid ja migratsioontingimusi, sest üks osa põhja-lõuna ja lõuna-põhja suunali- sest loomade migratsiooniteest suundub Kose-Ravila ja Sõmeru-Sae metsamassiivide suunale ja idapoolne suund läbib ühe osana Mustla-Nõmme piirkonna metsa ja raba-alasid, teine ja olulise aga Mustla-Puiatu vahelist ala. Samuti on oluline, et kavandatava tegevusega ei oleks oodata negatiivset mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele.

C1 ja C4 said tähtsusteks vastavalt 0 ja 1. Kriteeriumit C4 võib pidada tähtsamaks, sest vahetult peale taotletavat Mõisametsa II mäeeraldist paikneb Mustla-Nõmme metsise püsielupaik (Lisa 12). Metsis on II kategooria kaitsealune liik.

C1 ja C5 said tähtsusteks vastavalt 0 ja 1. Kriteeriumit C5-te võib pidada tähtsamaks, sest kaevandamisega tekib tahes-tahtmata müra ja peenosakeste levikut, mida tuleb hoida kontrolli all, et see ei hakkaks negatiivselt mõjutama inimese heaolu ja tervist.

C1 ja C6 said tähtsusteks vastavalt 0 ja 1. Kriteeriumile C6 omistati tähtsuseks 1, sest kavandatava tegevusega kaasneb valla elanikele uusi töökohti (valvurid ja autojuhid), maksimaalselt 4-5 töökohta. Karjääride rajamisega on oodata ka kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite laekumist (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

C1 ja C7 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest kohalikule elanikkonnale on tähtis nii mõhnastiku säilimine kui ka joogivee olemasolu kaevudes.

C1 ja C8 said mõlemad samuti tähtsuseks 0,5, sest kohalikule elanikkonnale on tähtis nii joogivee olemasolu kaevudes kui ka Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa korrashoid ja liiklusohutus.

C2 ja C3 said tähtsusteks vastavalt 1 ja 0. C2 omistas tähtsuseks 1, sest looduskaitse seisukohalt on oluline hinnata mõju taimestikule (sh III kaitsekategooria taimeliigid vööthuul- sõrmkäpp ja suur käopõll) ja vääriselupaikadele ning et vääriselupaikasid ei seataks ohtu.

150 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

C2 ja C4 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest looduskaitse seisukohast on oluline nii Mustla- Nõmme metsise püsielupaiga kui ka vääriselupaikade säilimine, samuti on oluline hinnata mõju III kaitsekategooria taimeliikidele vööthuul-sõrmkäpale ja suur käopõllele.

C2 ja C5 said mõlemad samuti tähtsuseks 0,5, sest looduskaitse seisukohast on oluline vääris- elupaikade säilimine (samuti on oluline hinnata mõju III kaitsekategooria taimeliikidele vööt- huul-sõrmkäpale ja suur käopõllele) ning elanikkonna seisukohast on oluline kaevandamisega kaasnev mõju inimese heaolule ja tervisele.

C2 ja C6 said tähtsusteks vastavalt 0 ja 1. Looduskaitse seisukohast on küll oluline vääriselu- paikade säilimine (samuti on oluline hinnata mõju III kaitsekategooria taimeliikidele vööt- huul-sõrmkäpale ja suur käopõllele), kuid kohalikele elanikele kaasneb töökohtade tekkimine ning samuti on oluline oodatav mõju kohalike kinnisvara hindadele. Karjääride rajamisega on oodata ka kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite laekumist (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

C2 ja C7 said mõlemad tähtsusteks 0,5, sest looduskaitse seisukohast on oluline vääriselupai- kade säilimine (samuti on oluline hinnata mõju III kaitsekategooria taimeliikidele vööthuul- sõrmkäpale ja suur käopõllele) ning kohaliku elanikkonna jaoks on oluline mõhnastiku säili- mine.

C2 ja C8 said mõlemad samuti tähtsuseks 0,5, sest looduskaitse seisukohast on oluline vääris- elupaikade säilimine (samuti on oluline hinnata mõju III kaitsekategooria taimeliikidele vööt- huul-sõrmkäpale ja suur käopõllele) ning kohalikule elanikkonnale on tähtis Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa korrashoid ja liiklusohutus.

C3 ja C4 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest looduskaitse seisukohast on oluline nii ulukipopulatsiooni elu- ja migratsioonitingimused kui ka Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga säilimi- ne.

C3 ja C5 said tähtsusteks vastavalt 0 ja 1. Kriteerium C5 omistas tähtsuseks 1, sest elanikkonnale on siiski tähtsam, et kaevandamisega ei kaasneks negatiivset mõju nende heaolule ja tervisele.

C3 ja C6 said tähtsusteks vastavalt 0 ja 1. Kriteerium C6 omistas tähtsuseks 1, oluline on, et kohalikele elanikele kaasneb töökohtade tekkimine ning samuti on oluline oodatav mõju kohalike kinnisvara hindadele. Karjääride rajamisega on oodata ka kohalikele omavalitsustele 151 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE täiendavate rahaliste vahendite laekumist (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

C3 ja C7 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest vastavalt rohelisele võrgustikule, maastikule ja selle muutustele muutuvad ka loomade elu- ja toitumistingimused.

C3 ja C8 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest oluline on nii põhimaantee Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa seisukord ja liiklusohutus kui ka ulukipopulatsiooni elu- ja migratsioonitingimused.

C4 ja C5 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest oluline on nii Mustla-Nõmme metsise pü- sielupaiga säilimine kui ka asjaolu, et kaevandamisega ei kaasneks negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele

C4 ja C6 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest oluline on nii Mustla-Nõmme metsise pü- sielupaiga säilimine kui ka kohalikele elanikele uute töökohtade tekkimine ning oodatav mõju nende kinnisvara hindadele. Karjääride rajamisega on oodata ka kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite laekumist (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

C4 ja C7 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest nii mõju linnustikule (sh Mustla-Nõmme metsisele) kui ka maastikule ning rohelisele võrgustikule on olulised.

C4 ja C8 said tähtsusteks vastavalt 1 ja 0. Kriteerium C4 omandas tähtsuseks 1, sest looduskaitse seisukohast on tähtsam Mustla-Nõmme metsise elupaiga säilimine.

C5 ja C6 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest kaevandamise aspektist on olulised nii inimese heaolu ja tervis kui ka sotsiaalmajanduslik olukord ja kinnisvara hinnad.

C5 ja C7 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest oluline on, et kaevandamise ei mõjutaks negatiivselt inimese heaolu ja tervist ning samuti, et roheline võrgustik jääks toimima. Samuti on kohalikele tähtis antud piirkonna mõhnastik.

C5 ja C8 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest oluline on, et kaevandamise ei mõjutaks negatiivselt inimese heaolu ja tervist ning et põhimaantee Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa oleks korralik ja sõidetav.

152 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

C6 ja C7 said tähtsusteks vastavalt 1 ja 0. Kriteerium C6 omistas tähtsuseks 1, sest olulisem on kohalikele elanikele uute töökohtade tekkimine ning oodatav mõju nende kinnisvara hindadele. Oluline on ka karjääride rajamisega oodatav kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite laekumine (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

C6 ja C8 said tähtsusteks vastavalt 1 ja 0. Kriteerium C6 omistas tähtsuseks 1, sest olulisem on kohalikele elanikele uute töökohtade tekkimine ning oodatav mõju nende kinnisvara hindadele. Oluline on ka karjääride rajamisega oodatav kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite laekumine (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

C7 ja C8 said tähtsusteks vastavalt 1 ja 0. Kriteerium C7 omistas tähtsuseks 1, sest kohalikele elanikele on olulisem mõhnastiku säilimine.

9.7.2. 0-ALTERNATIIV. NULLVARIANT EHK SIBILA, MÕISAMETSA JA MÕISAMETSA II MÄEERALDISI EI VÕETA KASUTUSELE

0-alternatiiv sai alternatiivide võrdluses kaheksa kriteeriumi järgi hindeks 0,343 ning jäi alternatiivide paremusjärjestuses teiseks. Nimetatud alternatiivi korral taotletavaid Sibila, Mõisa- metsa ja Mõisametsa II mäeeraldisi ei võeta kasutusele. Selle alternatiivi rakendamisel ei kaasne negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuid võivad kaasneda negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud.

9.7.3. ALTERNATIIV 1. KAEVANDAMINE KOLMELT MÄEERALDISELT (SIBILA, MÕISA- METSA, MÕISAMETSA II) TOIMUB AINULT ÜLEVALPOOL PÕHJAVEE TASET

Alternatiiv 1 sai alternatiivide võrdluses kaheksa kriteeriumi järgi hindeks 0,133 ning sai alternatiivide paremusjärjestuses neljanda koha. Alternatiiv 1 puhul kaevandatakse taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa 445 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aasta- määraga 30 tuh m3, taotletava Mõisametsa liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa 430 tuh m3, täiteliiva 407 tuh m3 ja ehitusliiva 30 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 58 tuh m3 ning taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa 169 tuh m3 ja täiteliiva 151 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 21 tuh m3. Ehituskruusa, -liiva ja täiteliiva kogu kaevandatav maht kokku on 1632 tuh m3.

153 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

9.7.4. ALTERNATIIV 2. KAEVANDAMINE KOLMELT MÄEERALDISELT (SIBILA, MÕISA- METSA, MÕISAMETSA II) TOIMUB ARENDAJATE TAOTLETUD MAHTUDES

Alternatiiv 2 sai alternatiivide võrdluses kaheksa kriteeriumi järgi hindeks 0,170 ning sai alternatiivide paremusjärjestuses kolmanda koha. Nimetatud alternatiivi puhul kaevandatakse taotletava Sibila kruusakarjääri 10,25 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 630 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 42 tuh m3, taotletava Mõisametsa liivakarjääri 20,15 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 614 tuh m3, täiteliiva kokku 603 tuh m3 ja ehitusliiva kokku 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 94 tuh m3, taotletaval Mõisametsa II liivakarjääri 6,95 ha suurusel mäeeraldisel ehituskruusa kokku 248 tuh m3 ja täiteliiva kokku 185 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 33 tuh m3. Ehituskruusa, -liiva ja täiteliiva kogu kaevandatav maht kokku on 2475 tuh m3.

9.7.5. ALTERNATIIV 3. KAEVANDAMINE TOIMUB AINULT SIBILA JA MÕISAMETSA MÄEERALDISELT ARENDAJATE TAOTLETUD MAHTUDES

Alternatiiv 3 sai alternatiivide võrdluses kaheksa kriteeriumi järgi hindeks 0,354 ning sai alternatiivide paremusjärjestuses esimese koha. Nimetatud alternatiivi puhul toimub kaevandamine ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes. OÜ Ronk kaevandab 10,25 ha suurusel Sibila kruusakarjääri mäeeraldisel 630 tuh m3 ehituskruusa kaevandamise keskmise aastamääraga 42 tuh m3 15 aastat ning Tallinna Teede Aktsiaselts 20,15 ha suurusel Mõisametsa mäeeraldisel ehituskruusa 614 tuh m3, täiteliiva 603 tuh m3 ja ehitusliiva 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 94 tuh m3. Nimetatud alternatiivi puhul ei võeta taotletavat Mõisametsa II mäeeraldist kasutusele. Ehituskruusa, -liiva ja täiteliiva kogu kaevandatav maht kokku on 2042 tuh m3.

9.7.6. VÄLJAVEOTEE ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

Väljaveotee sobivaima lahenduse leidmisel võrreldakse kolme erinevat alternatiivi:

 Väljaveotee alternatiiv 1. Materjali väljaveoks kasutatakse olemasolevat teed, mis tehakse vastavalt plaanitavatele vedude koormustele korda (Joonis 37-l märgitud punase joonena)  Väljaveotee alternatiiv 2. Uue väljaveotee rajamine taotletava Mõisametsa liivakarjää- ri mäeeraldise edelanurgast otse Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteeni (Joonis 37-l märgitud sinise joonega) 154 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

 Väljaveotee alternatiiv 3. Maanteeameti poolne ettepanek alternatiivse väljaveotee osas (Joonis 38). Viidatud joonisel on märgitud punasega nii karjääri uus väljaveotee kui ka mõnesaja meetri pärast tagasipöörde koht, mis tuleb antud alternatiivi rakendades rajada.

Joonis 37. Väljaveotee alternatiiv 1 (märgitud punasega) ja väljaveotee alternatiiv 2 (märgitud sinisega)

Joonis 38. Maanteeameti poolne ettepanek alternatiivse väljaveotee osas KMH aruande eksperdid analüüsisid koostöös arendajate ja Maanteeametiga kõiki kolme väl- javeotee alternatiivi. Vastavalt Lisa 18-s olevale Maanteeameti 08.01.15 nr 19-2/14-00103/082 kirjale on majandus- ja taristuministri 11.07.2014 määrusega nr 56 muu-

155 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE detud Tee projekteerimise normid (RT I, 23.07.2014, 1) sätestatule, on väljaveotee alternatiiv 2 rakendamine vastuolus nimetaud määruse lisa Maanteede projekteerimisnormid p 5.2.1 Ris- tumiskoht. Seetõttu ei ole võimalik ka väljaveotee alternatiivi 2 rakendada.

Samuti käisid arendajad (Jüri Helila, Tiit Ploom, Enn Kikas ja Angela Notton) koos Maantee- ametiga (Taivo Nõlvand ja Andrus Guutmann) kohapeal vaatamas ja analüüsimas Maantee- ameti poolt välja pakutud alternatiivset väljaveoteed. Kohapeal selgus, et vastavalt Maantee- ameti ütlustele võib väljaveotee alternatiivi 3 korral väljaveoteelt Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteele sooritada ainult parempööret ehk pööret suunaga Tal- linna poole. Joonis 38-l märgitud tagasipöörde asukoht osutus samuti kohapeal viibides ohtli- kuks, sest Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteelt vasakpööret sooritades uuele rajatavale tagasipöördeteele ei ole ohutu, sest nähtavus Tallinna suunast vastutulevatele autodele on vä- ga halb ning sellega võivad kaasneda liiklusohtlikud olukorrad. Lähtuvalt eelolevast ei saa rakendada ka Maanteeameti poolt väljapakutud alternatiivset väljaveoteed (väljaveotee alternatiivi 3).

Rakendatav on väljaveotee alternatiiv 1, mille puhul tehakse olemasolev väljaveotee vastavalt plaanitavatele vedude koormustele korda.

10. LEEVENDAVAD MEETMED 10.1. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE PÕHJA- JA PINNAVEELE

Mäetööd taotletavatel Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel ei saa olulisel mää- ral mõjutada piirkonna veerežiimi, sest kaevetööde käigus looduslikku veetaset ei alandata. Taotletavatel Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldistel ja selle ümbruses pole tähel- datud veeprobleeme. Ümbruskonna kaevude veetasemed ja kvaliteet olid kaevude omanikele vastuvõetavad (Lisa 13). Antud juhul pole tarvis leevendavaid meetmeid välja pakkuda, sest kaevandamisega seonduv negatiivne mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele puudub.

10.2. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE TAIMESTIKULE (SH VÄÄRISELUPAI- KADELE)

Enne kaevandamisele asumist tuleb (rakendades alternatiive 1, 2 või 3) taotletava Mõisametsa mäeeraldiselt ümber istutada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord

156 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

(vastu võetud 15.07.2004) § 3. Seega puudub negatiivne mõju antud III kaitsekategooria taimeliigile kaevandamise ajal ning leevendavaid meetmeid pole vaja rakendada. Taotletava Sibila mäeeraldise lähiümbruses kasvavate III kaitsekategooria taimeliikide vööthuul- sõrmkäpp ja suur-käopõll eksemplaride ümberistutamine ei ole vajalik, sest kaevandamise käigus veetaset ei alandata ning nende liikide kasvukohti ei mõjutata. Kuivõrd kaevadamise käigus põhjavee taset ei alandata, ei muutu ümbritseva ala veerežiim ning puudub negatiivne mõju sealsele taimestikule ja vääriselupaikade seisundile.

III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid istutatakse ümber vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord (vastu võetud 15.07.2004). Nimetatud määruse § 3 kohaselt teatab kaitsealuse taime- või seeneliigi isendi ümberasustamise vajadusest ümberasustaja kirjalikult Keskkonnaametile. Teade peab sisaldama liigi nimetust ja võimaluse korral isendite arvu, ümberasustamise põhjust, kirjeldust selle kohta, kust taim või seen ümberasustamiseks võetakse ja ettepanekut, kuhu kohta või piirkonda isend tuleb ümber asustada.

Peale seda tellib Keskkonnaamet vastavalt nimetatud määruse § 4 kohaselt riigi kulul ühe nädala jooksul ümberasustamise loa taotluse või teatise saamise päevast arvates ümberasusta- tava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta, mis esitatakse ümberasustajale ühe kuu jooksul teatise saamise päevast arvates. Eksperdilt küsitakse ümberasustamise võimalikkuse hinnangut kooskõlas Looduskaitse- seaduse §-s 58 sätestatuga, ettepanekut ümberasustamise toimumise aja suhtes ning ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või -piirkondade kohta.

Vastavalt eelpool nimetatud määruse § 5 kohaselt võib ümberasustamine Looduskaitseseadu- se § 58 lg 5 kohaselt toimuda vaid siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Samuti ei tohi ümber asustada sellise kaitsealuse liigi isendit, mille kaitseks on moodustatud Loodus- kaitseseaduse § 4 lg 5 nimetatud püsielupaik. Kui on antud luba ümberasustamiseks, alustab Keskkonnaamet ekspertarvamuses nimetatud sobiva piirkonna maaomaniku või -valdajaga läbirääkimisi ümberasustamise tingimuste üle. Läbirääkimiste tulemusena kokkuleppe saavu- tamise päevast arvates ühe nädala jooksul saadab Keskkonnaamet ümberasustamiseks sobiva paiga asjus kirjaliku teate ümberasustajale ja Keskkonnainspektsioonile. Ümberasustaja võib kavandatava tegevuse ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul. Ümberasusta-

157 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE mise kulud, välja arvatud ekspertarvamuse saamisega seotud kulud, kannab ümberasustaja. Isendi ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi elujõulisuse säilimine.

10.3. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE LOOMASTIKULE

Taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II karjääride mäeeraldiste pindala moodustab 37,35 ha ja koos teenindusmaaga kokku 56,18 ha. Suhteliselt ulatusliku ala kasutuselevõtt, arvestusega 15 aastaks, toob endaga kaasa täiendava häirimisfaktori tööde piirkonnast tulene- va müra ja kavandatava piirkonna geomorfoloogilise muutuse kaevesüvendite tekkimise näol. Kuivõrd kaevandamine ei toimu aga kogu alal korraga, vaid etapiviisiliselt, siis on tööde hea korraldusega võimalik viia kaevesüvikutest ning mäetöödega kaasnevatest häirimisfaktoritest tingitud negatiivne mõju loomade rändevõimalustele minimaalseks.

Loomastiku kaitse ja elupaiga taastumise seisukohalt loomastiku eksperdi poolsed leevendavad meetmed alternatiivide 1, 2 ja 3 puhul (Lisa 11):

 Peale maardla ammendamist tuleb see võimalusel kohe korrastada, mille olulisemaks tegevuseks on väheviljaka pinnase katmine huumusrikka pinnasega ja seejärel metsastada. Metsastamiseks tuleb eelistada mändi, lehtpuu liigid levivad ise suhteliselt kiiresti loodusliku uuenemise tulemusena. Nimetatud leevendav meede tagab asjaolu, et piirkonna loomastik saab hakata kasutama kiiremini korrastatud alasid uute liikumisradade tekitamiseks (Piirkonna loomastik saab kasutada liikumiseks otsemaid teid).  Karjääride piirkonda tekkivad veekogud peavad olema liigendatud vahesektoritega. Nime- tatud leevendav meede võimaldab loomade paremat põhja‒lõunasuunalist liikumist. Seda tuleks järgida eelkõige Sibila mäeeraldise piirkonnas.

Andrus Jairi linnustiku eksperthinnangus (Lisa 12) on kirjas ka asjaolu, et taotletaval Mõisa- metsa mäeeraldisel leidub mitmeid sipelgapesi. Enne kaevandamisele asumist (alternatiivide 1, 2 ja 3 korral) tuleb taotletaval Mõisametsa mäeeraldisel esinevad sipelgapesad ümber asustada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord § 2, mille kohaselt kaitsealuse loomaliigi isendi (sealhulgas nt sipelgapesa) ümberasus- tamise loa saamiseks esitab ümberasustamisest huvitatud isik Keskkonnaametile kirjaliku loa taotluse, milles on esitatud loomaliigi nimetus ja võimalusel isendite arv ning ettepanek üm- berasustamise piirkonna või koha kohta, kuhu loom tuleb ümber asustada. Nimetatud määruse § 4 lg 3 kohaselt toimub nt sipelgapesa ümberasustamine eksperdi poolt koostatud juhendi

158 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE kohaselt Keskkonnaameti loa alusel. Nimetatud leevendav meede on efektiivne, kuna sipelga- pesade ümber asustamisega ei seata ohtu antud liigi elutingimusi.

10.4. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE LINNUSTIKULE (SH MUSTLA-NÕMME METSISE PÜSIELUPAIGALE)

Nullvariant: Planeeringualal käesoleval ajal pesitsevate linnuliikide jaoks on linnustiku eksperdi Andrus Jairi arvamuse kohaselt parimaks lahenduseks kui sealseid elupaiku mingil viisil ei muudeta ja säilib tänane olukord, mis tähendab nullvarianti ja kaevandamise mittelubamist. Linnustiku seisukohalt pole nullvariandi jaoks leevendavaid tegevusi vaja.

Rakendades alternatiive 1, 2 ja 3: Metsiste mitte häirimiseks tuleb rakendada leevendavat meedet, mille puhul kaevandamist ei tohi toimuda metsiste mänguperioodil ehk siis kaevandada võib ainult väljaspool metsiste mänguaega. Nimetatud leevendav meede tagab, et metsi- seid ei häirita nende mänguperioodil. Samuti on loomastikuekspert Nikolai Laanetu välja pakkunud meetme, mille puhul tuleb senised metssigade toitmiskohad (praegusel juhul asuvad lisasöötmise kohad Mõisametsa II mäeeraldisel, Mustla-Nõmme metsise püsielupaiga siht- kaitsevööndi piirides) mujale ümber viia. Meede on vajalik ja efektiivne, sest nii ei ohusta metssead metsiste elutingimusi, kes samuti kasutavad Mõisametsa II mäeeraldist toitumisalana. Nimetatud meede on rakendatav, kui arendajad võtavad ühendust kohalike jahimeestega, kes seejärel loovad uue toitmiskoha metsiste toitumisalast (Mõisametsa II mäeeraldisest) eemale. Riigikogu 21.04.2004. a vastu võetud Looduskaitseseaduse1 § 50 lg 9 kohaselt on metsise püsielupaigas keelatud metssea lisasöötmine. Metssead ei ohusta mitte metsiste toitumisala seisundit, vaid nad on kõikesööjatena üheks olulisemaks kanaliste pesade rüüstajaks.

10.5. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE 10.5.1. PEENOSAKESED (TOLM) JA MÜRA

Modelleerimistulemustest (ptk 7.5.3 ja ptk 7.5.4) nähtus, et taotletav karjääride paiknemine on tekkivate mõjude ning nende alanemise seisukohast kõiki asjaolusid arvesse võttes küllaltki soodne ning tegevus Mõisametsa liivamaardlas ei avalda lähimate hoonete juures olulist mõju nii müra kui tolmu näol. Otseseid leevendusmeetmeid tegevuse suhtes ei ole vaja ette näha. Ekspert Jan Johanson soovitab karjääride täisvõimsusel tööle hakkamisel ning aktiivsel välja- veo perioodil teha müra kontrollmõõtmine Metsanurga majapidamise juures. Karjääri täis- võimsusega töö all on mõeldud olukorda, kus on alustatud nö rutiinse karjääri tööga (etteval-

159 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE mistustööd on tehtud, toimub maavara kaevandamine ja töötlemine ning toodangu väljavedu). Kuivõrd mõõtmine on soovitatav teha esimesel võimalusel kui aktiivne karjääritöö on käivi- tunud, siis otseselt ei oma tähtsust karjääri töö-ee asukoht. Kui müra kontroll-mõõtmine peaks viitama piirtasemest kõrgemale mürale (kuigi koostatud müra prognoos seda eeldust ei kinnita), siis tuleb täiendavate meetmete rakendamiseks konsulteerida keskkonnaspetsialistiga, kes tunneb müra valdkonda. Kontrollmõõtmise teostamine on efektiivne, sest see annab täpsed tulemused kaevandamistegevusega kaasnevatest müratasemetest ning seeläbi saab rakendada muid meetmeid juhul kui müra tase osutub lubatust kõrgemaks.

Vastavalt Terviseameti soovitusele (Lisa 18) tuleb uute mäeeraldiste rajamisel II kategooria elamualal rakendada tööstusmüra taotlustasemeid (alla 55 dB), mis ei põhjusta üldjuhul häiri- vust ning tagab head akustilised tingimused.

Juhul kui kontrollmõõtmise käigus Metsanurga majapidamise juures peaks selguma, et ületa- takse uute karjääride rajamisel II kategooria elamualal tööstusmüra taotlustasemeid (üle 55 dB), siis tuleb rakendada leevendavat meedet, mis tagab taotlustasemest allapoole jääva müra- taseme: müraolukorra parandajana tuleb rajada mäeeraldiste piirile hoonete suunas müra alandav katendivall. Katendi valli rajamine on efektiivne, kuna see suunab müra tasemed kõr- gematesse õhukihtidesse ning elamute juures on seega müra tase väiksem. Kui katendivallist üksi ei piisa, et müra tase jääks alla lubatud taotlustaseme, siis tuleb rajada ka müratõkke sein väljaveotee äärde. Täiendav müratõkke sein on samuti efektiivne, kuna see tagab samuti väik- sema müra taseme elamute juures. KMH eksperdid nõustuvad Terviseameti soovitustega (Lisa 18), et Metsanurga hoone juures tuleb teostada kontrollmõõtmised ka elanike kaebuste korral ning et lisaks müra normtasemete tagamisele elamualal tuleb jälgida ka müratasemeid karjäärialal ning seda iga kord kui teostatakse kontrollmõõtmist Metsanurga majapidamise juures.

Nagu mõjude peatükis on selgitatud, siis võib tugeva tuulega tolmu levik ulatuslikumaks muutuda, kuid konstantse tolmu heite juures väheneb seeläbi suurema hajutatuse tõttu ka tolmu kontsentratsioon ühes asupunktis. Taotletavas asukohas aitab täiendavalt peenosiste kan- net tõkestada karjääre ümbritsev mets, mis takistab peenosiste levikut ning alandab tuule kii- rust. Täiendavat leevendusmeedet tuulise ilma jaoks rakendada ei ole vaja. Väga suure tuulega (tormiga) võib avatud karjääri pinnalt tekkida täiendav peenosiste tuulekanne, mis võib põhjustada täiendavaid häiringuid. Viimase teke on harv ja pigem ebatõenäoline ning kõigi loodusjõudude suhtes ei ole tehniliselt võimalik meetmeid ette näha. KMH eksperdid nõustu- 160 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE vad Terviseameti soovitusega (Lisa 18), et kaltsiumkloriidiga töötlemisel võib olla negatiivne mõju põhjaveele ja vahetus läheduses asuvatele kaevudele ning seepärast tuleb rakendada leevendava meetmena olemasoleva väljaveotee muutmist tolmuvabaks (mustkattega) teeks. Olemasoleva väljaveotee muutmine tolmuvabaks on efektiivne, sest see vähendab pori teket, mida ratastranspordiga hetkel olemasolevat teed mööda maanteele kantakse ning mis pärast kuivamist tolmama hakkab.

10.6. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE PIIRKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE JA KINNISVARA HINDADELE

Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kinnisvara hindasid antud piirkonnas. Leevendavaks asjaoluks kinnisvara hindadele võib pidada seda, et tulevikus, kui kruusa ja liiva varud on ammendatud, saavad mäeeraldistel olema veekogud (alternatiivide 2 ja 3 puhul) ja metsamaa (alternatiivide 1, 2 ja 3 puhul). Nimetatud asjaolu on efektiivne, sest veekogude rajamine elamutele lähemale tõstab selles piirkonnas kinnisvara väärtuseid.

Et kinnisvara hinnad seoses uute mäeeraldiste kasutuselevõtuga ei alaneks, sellele aitavad alternatiivide 1, 2 ja 3 puhul kaasa ka mäeeraldiste ja kinnistute vahele jäävad metsatukad. Nimetatud leevendav asjaolu on efektiivne, sest mets on parim kaitsevahend peenosakeste ja müra leviku tõkestamiseks.

10.7. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE MAASTIKULE (SH MÕHNASTIKULE) JA ROHELISELE VÕRGUSTIKULE

Orienteerujatele pakub taotletavatelt aladelt kaduva mõhnastiku puhul efektiivset leevendust alternatiivide 1, 2 ja 3 puhul asjaolu, et piirkonnas asub veel mõhnastikualasid, kus orientee- ruda (Joonis 25, Joonis 26, Joonis 27).

Harju maakonnas Kose vallas paikneva Nõmmeküla mõhnastiku pindala on hinnanguliselt 5 km2 (maa-ameti geoportaali andmetel). Taotletavate Sibila (10,25 ha), Mõisametsa (20,15 ha) ja Mõisametsa II (6,95 ha) mäeeraldiste pindala kokku 37,35 ha, seega hõlmavad need ca 7,5% Nõmmeküla mõhnastiku kogupindalast. Paraku on taotletavate mäeeraldiste piires tõe- poolest orienteerumisspordi harrastamiseks sobivaid vahelduva reljeefiga alasid. Peale varude ammendamist rajatava veekogu ümber on ilmselt võimalik kujundada ka orienteerumiseks

161 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE sobivaid alasid. Seega võiks Keskkonnaamet taotletavate mäeeraldiste korrastamise tingimuste väljatöötamisel arvestada ka Eesti Orienteerumisliidu ettepanekutega.

Kuivõrd kaevandamine taotletavatelt mäeeraldistelt toimub etapiviisiliselt, siis efektiivse leevendava asjaoluna on kokkuleppel arendajatega võimalik Eesti Orienteerumisliidul kasutada mäetöödest puutumata alasid orienteerumiseks ka kaevelubade kehtivusaja jooksul.

10.8. NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA PÕHIMAANTEE SEISUKORRALE KAVANDATAVA MATERJALI VÄLJAVEOL

Kuivõrd mõju Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee seisukorrale kavandatava materjali väljaveol alternatiivide 1, 2 ja 3 lõikes on väike (maksimaalselt kuni 1% suureneb ööpäevane liiklussagedus vedude arvelt (Lisa 15)), siis ei ole tarvis leevendavaid meetmeid rakendada.

11. VARUSTUSKINDLUS JA SELLE ANALÜÜS

Varustuskindlus näitab kui pikaks ajaks jätkub piirkonnas kaevandamiseks antud maavara arvestades viie aasta keskmiseid kaevandamismahtusid. Tänu varustuskindluse tagamisele paraneb teave maavarade nõudluse ja kaevandamise osas, mis aitab kaasa maavarade säästli- kumale kasutamisele arvestades riigi huvi.

Ehituses on kõige materjalimahukam valdkond uute maanteede ehitus ja olemasolevate pa- randamine. Hinnanguliselt leiab 70‒80% kaevandatud liivast ja kruusast kasutust teedeehituses. Sedavõrd, kuidas majandussurutis on vähendanud hoonete ja rajatiste ehitustööde mahtu- sid, on teedeehituse osakaal ehitusmaavarade kasutamisel suurenenud. Ehitusliiva ja -kruusa ning täiteliiva kasutatakse uute maanteede ja sildade ehitamisel, eritasandiliste ristmike rajamisel jne. Vastavalt Joonis 39-le kulub 1 km uue neljarealise tee ehitamiseks 12,6 tuh m3 ehitusliiva, 0,5 tuh m3 ehituskruusa ja 59,7 tuh m3 täiteliiva, muude uute maanteede ehituseks 5,6 tuh m3 ehitusliiva, 0,3 tuh m3 ehituskruusa ja 16 tuh m3 täiteliiva ning olemasolevate teede ümberehitamiseks 2,6 tuh m3 ehitusliiva, 0,4 tuh m3 ehituskruusa ja 4 tuh m3 täiteliiva.

162 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Joonis 39. Ehitusmaavarade keskmine kulu maantee-ehituse 1 km kohta, tuhat m3 (Allikas: Eesti Konjunktuuriinsti- tuudi koostatud Eesti ehitusmaavarade nõudluse prognoos aastateks 2012-2020) 11.1. TAOTLETAVATE SIBILA-, MÕISAMETSA- JA MÕISAMETSA II MÄEERAL- DISTE VARUSTUSKINDLUSE ANALÜÜS 11.1.1. EHITUSKRUUSA VARUSTUSKINDLUS TAOTLETAVATE SIBILA, MÕISAMETSA JA MÕISAMETSA II MÄEERALDISTE PUHUL

Ehituskruusa varustuskindlust on analüüsitud taotletavate Sibila, Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeraldiste puhul. Analüüsi juures on arvestatud kõiki mäeeraldisi, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse (graafiline lisa 4). Tabelites on näidatud, millised mäeeraldi- sed sobivad teekonstruktsiooni ehitamiseks ja kas kruusast saab purukruusa toota (Tabel 34, Tabel 35). Ehituskruusa varustuskindlus on arvutatud seisuga 18.07.2014. a.

Ehituskruusa varustuskindluse analüüs tehti ka 20 km raadiuses (Tabel 39, Tabel 40).

Ehituskruusa varustuskindlusesse kaasati ka lähitulevikus planeeritavad tee-ehitusobjektid nii 50 km (Tabel 36, Tabel 37, Tabel 38) kui ka 20 km (Tabel 41, Tabel 42) raadiuses.

Kuivõrd tihtipeale kasutatakse teede-ehitusel ka paekillustiku asemel ehituskruusa, siis on varustuskindluse analüüsi puhul „Kruusateedele katete ehituse objektid alates 2014‒2017” arvutustes lisanud ehituskruusa kogustele ka pool vajaminevast paekillustiku kogusest.

163 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 34. Kõik ehituskruusa kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse

Kruus Liiv Liiv puru- Veerise Kruus Liiv Savi Kruus Kruus Kruus Kruus Liiv 5- Liiv 2,5- Liiv 1,25- Liiv 0,63- Peensus- Mäeeraldis Kus kasutada? üle 70 0,315- 0,16- kruus munakad (üld) (üld) (üld) 70-40 40-20 20-10 10-5 2,5 1,25 0,63 0,315 moodul mm 0,16 0,05 Maleva IV 3. niiskuspiirkonnas jah 73,5 27,7 1,8 6,70 53,00 26,20 8,30 5,80 12,00 21,00 24,60 19,30 10,20 12,90 2,67 Kurisaare-3 3. niiskuspiirkonnas jah 53,5 44,5 2 9,8 33 38,9 12,9 5,4 5,5 10,8 31,3 30,1 12,9 9,4 2,28 Raja 3. niiskuspiirkonnas jah 2,7 37,4 57,3 2,6 13,6 31 30 14,4 11 8,4 9,2 19,7 34,6 25,3 2,8 2,9 Lasila II 3. niiskuspiirkonnas jah 43,05 54,175 2,775 17,27 25,75 23,03 17,60 20,68 11,10 17,03 30,08 27,00 7,23 7,58 2,71 Pahkla 3. niiskuspiirkonnas jah 25,2 43,2 28,8 2,8 36,80 20,30 21,50 13,70 7,70 14,90 11,10 23,60 20,10 22,60 8,00 2,20 Punamäe 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 42,2 53,6 4,2 22 34,3 26,8 16,9 5,6 13,1 30,4 33,4 12,5 5 2,1 Maleva II 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 39,45 56,15 4,4 4,40 20,00 34,35 24,05 19,40 8,50 13,10 25,65 26,55 15,75 10,45 2,30 Jalgsema 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 4,3 63,6 27,6 4,5 6,30 24,00 25,10 31,20 13,40 20,60 14,00 24,60 16,50 7,80 2,50 2,73 Pihuvere II 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 64,3 31,2 4,7 14,10 22,80 30,40 18,60 14,10 17,70 24,80 28,50 18,10 6,10 4,80 2,80 Maleva 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 64 31,1 4,9 4,40 36,60 35,20 15,90 7,90 10,60 15,40 26,10 24,10 12,90 10,90 2,30 Neitla 1. ja 2. niiskuspiirkonnas ei 6,2 89,5 4,9 2,9 5,6 14,5 29,8 26,9 20,3 Suuresöödi 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 7,1 45,3 46,2 4,95 10,55 24,75 25,15 21,50 18,05 14,95 10,80 19,10 20,75 17,75 5,95 Suuresta 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 0,5 21,67 73,17 5 1,00 25,50 43,90 21,45 47,60 6,67 7,20 16,27 23,67 24,23 21,90 1,73 Seli II muldkeha jah 10,2 24,90 59,80 5,1 30,00 27,30 18,50 13,90 10,30 9,10 8,20 15,50 17,40 23,80 18,10 Selli II muldkeha 10,2 24,9 59,8 5,1 30 27,3 18,5 13,9 10,3 9,1 8,2 15,5 17,4 23,8 18,1 1,8 Karude II muldkeha jah 12,65 41,39 40,30 5,66 23,4 21,7 21,3 15,5 18,1 15,4 12,5 20,6 18,6 20 12,9 2,25 Vahelaane V muldkeha 51 43,2 5,7 3,1 21 34,3 24,5 17,1 16,9 12,7 22,5 24,1 16,4 7,6 2,3 Kose-Risti muldkeha ei 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 2 Kose-Risti II muldkeha jah 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Kose-Risti III muldkeha jah 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 hertu - 2,3 37,7 54 6 5,8 31,2 29 17,2 16,8 9,6 15,4 20,2 26,8 17,6 10,4 2,3 Liivaku - jah 12,9 51,15 29,85 6,1 19,20 24,60 25,70 16,15 14,35 15,05 17,90 18,20 14,30 9,05 25,50 2,39 Alesti - jah 6,5 36,9 49,8 6,8 15,10 33,80 26,20 13,60 11,30 16,60 22,30 20,20 20,90 8,00 3,90 2,82 Neitla II - jah 42,6 50,5 6,9 11 33,4 32,4 23,2 7,1 11,9 18,2 29,9 22,2 10,7 1,9 Sonni - ei 2,7 21,8 68,6 6,9 11 17,1 22,9 19,6 29,4 5 9 14,3 23,9 25,5 22,3 1,6 Seli karjäär - ei 28 63,6 8,4 9,50 31,23 35,93 23,33 8,83 10,70 11,27 17,27 18,60 26,53 1,71 Vahelaane IV - ei 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru II - ei 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru - ei 0,55 18,375 71,15 10,2 2 8,325 27,875 30,18 32,63 6,025 8,55 16,625 22,6 24,275 21,925 1,65 Änari - jah 18,7 7,9 62 11,5 71,35 8,20 7,25 6,50 6,70 4,20 5,20 13,45 26,40 37,70 13,05 1,50 Vaidasoo - jah 14,9 72,33 11,73 11,20 25,20 25,50 20,50 17,60 4,50 5,60 11,43 17,27 21,00 40,23 1,71 Laudaru - jah 3,91 52,78 30,41 12,9 6,89 44,52 27,16 14,81 6,62 8,75 8,02 7,87 10,34 12,15 22,66 1,32 Piuga - jah 18,35 40,5 24,9 16,25 26,40 35,30 18,30 11,45 8,50 13,30 9,80 7,45 11,00 18,40 3,85 1,70 Vissuvere - jah 37,05 58,15 4,8 74,3 4,5 13,4 27,2 20 8,15 9,7 24 26,15 29,35 Palusaare - ei 1,3 5,1 32,6 59,1 3,2 13,5 26,8 31,3 18,6 9,8 4,1 8,5 25 35,2 19,8 7,4 Vahelaane II - jah 23,533 76,467 10,45 27,6 36,3 15 40,43 5,7 6,4333 19,6 26,2667 24,667 17,333

164 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 35. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks Seega Seega Algne Nõlvater- Maa- kaevandata Maa-ameti kaevandatav kaevandata Nr Nimi reg kaart Kaevandaja Loa nr ning kehtivus kaugus maavara aktiivne vikutesse ameti v varu geoportaalis varu v varu tarbevaru jääv varu bilansis geoportaalis bilnasis L.MK.JÄ-51672 (30.03.2006 - 1 Jalgsema karjäär 502 (1 plokk) AS Järva Teed 29,17 ehituskruus 103 103 0 23,2 23,2 23,2 23,2 01.04.2016) Metsamaahalduse HARM-096 (L.MK/300198) 2 Pihuvere II kruusakarjäär 203 (3 plokk) 22,11 ehituskruus 223 222 1 223 223 222 222 AS (18.12.2008 - 18.12.2018) HARM-077 (L.MK.HA- 3 Seli II kruusakarjäär 382 (22 plokk) AS Kiviluks 152110) (18.06.2007 - 34,79 ehituskruus 150 135 15 35,998 36 20,998 21 18.06.2022) Lemminkäinen HARM-106 (L.MK/318987) 4 Suuresöödi karjäär 791 (1 plokk) 34,98 ehituskruus 124 109 15 124 124 109 109 Eesti AS (14.06.2010 - 01.04.2017) 2/2005 (24.05.2005 - 5 Maleva karjäär 506 (1 plokk) Järva Teed AS 22,1 ehituskruus 274 217 57 268,554 268,6 211,554 211,6 23.05.2020) 615 (2 ja 3 Rapm-043 (26.09.2008 - 6 Pahkla kruusakarjäär TÜ Šeiker 34,1 ehituskruus 90,1 87,1 3 89,13 89,1 86,13 86,1 plokk) 22.09.2018) L.MK/319472 (11.11.2010 - 7 Maleva II kruusakarjäär 506 (3 plokk) Kivikandur OÜ 21,36 ehituskruus 328 319 9 212,103 212,1 203,103 203,1 10.11.2020) HARM-097 (L.MK/300224) 8 Suuresta liivakarjäär 843 (3 plokk) Arkop OÜ 32,99 ehituskruus 93 88 5 9 36,5 4 31,5 (06.01.2008 - 06.01.2021) L.MK/321996 (17.07.2012 - 9 Maleva IV kruusakarjäär 506 (6 plokk) Kivikandur OÜ 21,88 ehituskruus 165 158 7 167 167 160 160 17.07.2027) 71 (4 ja 5 L.MK/320181 (05.04.2011 - 10 Lasila II kruusakarjäär OÜ T.A.K.Ehitus 45,57 ehituskruus 180 176 4 174,456 176,3 170,456 172,3 plokk) 04.04.2026) L.MK/300802 (26.06.2009 - 11 Karude II kruusakarjäär 501 (6 plokk) AS Järva Teed 1,62 ehituskruus 430 402 28 300 300 272 272 24.06.2019) 897 (1 ja 2 Lemminkäinen HARM-116 (09.02.2012 - 12 Punamäe kruusakarjäär 10,08 ehituskruus 301 270 31 301 301 270 270 plokk) Eesti AS 09.02.2020) 761 (3 ja 5 HARM-099 (L.MK/300423) 13 Vahelaane V kruusakarjäär Kuusalu Veod OÜ 13,51 ehituskruus 339 493 -154 339 339 493 493 plokk) (24.03.2009 - 24.03.2024)

14 Kose-Risti liivakarjäär 450 (1 plokk) AS K. U. Mell HARM-066 (L.MK.HA-37032) 15,85 ehituskruus 68 64 4 8,2 8,2 4,2 4,2 (25.04.2005 - 13.04.2015) 450 (7 ja 9 HARM-108 (L.MK/319147) 15 Kose-Risti II kruusakarjäär AS K.U.Mell 15,28 ehituskruus 575 561 14 539,87 540 525,87 526 plokk) (04.08.2010 - 28.07.2020) 450 (10 ja 16 HARM-117 (07.12.2012 - 16 Kose-Risti III kruusakarjäär Eleet Invest OÜ 15,69 ehituskruus 234 225 9 233,8 233,8 224,8 224,8 plokk) 07.12.2022)

17 Kurissaare - 3 205 (4 plokk) AS Kiirkandur HARM-050 (L.MK.HA-18295) 10,59 ehituskruus 162,2 162,2 0 77 85 77 85 (15.07.2003 - 15.06.2018) 23 (10 ja 13 JARM-031 (16.10.2013 - 18 Neitla II liivakarjäär JAVO Grupp OÜ 19,91 ehituskruus 5 4,4 0,6 4,94 4,9 4,34 4,3 plokk) 16.10.2023) Rapm-084 (30.05.2014 - 19 Raja kruusakarjäär 454 (2 plokk) OÜ Sokkel Holding 29,36 ehituskruus 397 390 7 397 397 390 390 30.05.2024) 382 (25, 26, 27 Lemminkäinen HARM-122 (25.06.2013 - 20 Selli II 35,53 ehituskruus 167 144 23 167 167 144 144 ja 28 plokk) Eesti AS 25.06.2023) Kokku: 4408,3 4329,7 78,6 3694,251 3731,7 3615,651 3653,1 Viimase viie aasta keskmine kaevandatud maht 409,38 tuh m³ 3. niiskuspiirkonnas 883,586 m3 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 1047,197 m3 muldkehas 1684,868 m3 Kokku: 3615,651 m3 Ehituskruusa varustuskindlus (50 km raadiuses arvestades reaalseid veoteid) 8,83 aastat 165 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 36. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjali- de vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1)

Ehituskruusa Tee-ehitusprojekt Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kose-Võõbu 40-60 km 20,00 70,00 Raudsalu-Tagadi 19,20 67,50 Võõbu-Mäo 60-85 km 25,00 89,00 Reopalu-Mäo 87,8-94,1 km 6,30 10,50 Mäeküla möödasõit 92-96 km 4,00 19,00 Tagadi-Alu 23,9-47,5 km 19,90 87,00 Puhu ristmik 125-132 km 7,00 39,00 Kokku: 101,40 382,00 Ehituskruusa kaevandatav varu 3615,62 tuh m³ Viimase viie aasta keskm 409,38 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) 3233,62 tuh m³ Varustuskindlus (1) 7,90 aastat

Tabel 37. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjali- de vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2)

Harju Järva Rapla maakonna maakonna maakonna Maavara Aasta materjali materjali materjali nimetus vajadus, tuh vajadus, vajadus, m³ tuh m³ tuh m³ 2014 EK 14,29 14,73 17,50 2015 kruus 14,58 16,52 29,51 2016 kruus 100,25 100,73 112,51 2017 kruus 14,25 14,73 26,51 2018 kruus 14,25 14,73 26,51 2019 kruus 100,25 100,73 112,51 2020 kruus 14,25 14,73 26,51 Kokku: kruus 272,10 276,91 351,54 Kokku: kruus 900,54 Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) 2333,08 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) 5,70 aastat

166 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 38. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjali- de vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1), materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) ja kruusateedele katete ehituse objektid aastateks 2014‒2017 (3)

Ehituskruusa Tee nimetus (tee nr) Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kirna-Poaka (15208) 1,42 2,27 Imavere-Kiigevere (15164) 1,19 1,90 Kiisa-Maidla (11244) 1,24 1,98 Kirivere tee (24210) 1,40 2,24 Tamme-Loe-Tamme (20248) 1,52 2,43 Vao-Päinurme-Sulustvere (15161) 2,17 3,47 Kolu-Jändja (15172) 5,62 8,99 Peetri-Roosna-Alliku (15155) 2,06 3,30 Taikse-Tori-Türi-Alliku (15106) 3,59 5,74 Ääsmäe-Hageri (11247) 1,69 2,70 Rõusa-Käru (19244) 3,40 5,44 Kirna-Virika-Änari (15108) 2,58 4,13 Hageri-Koidula-Kuusiku (20101) 4,80 7,68 Kurna-Tuhala (11115) 7,27 11,63 Paide-Roovere-Kuimetsa (15129) 0,30 0,48 Perila tee (11311) 2,22 3,55 Kokku: 67,95 Ehituslubjakivi (tuh m³)/2 1,20 tuh m³ Ehituskruusa (tuh m³): 0,40 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) (3) 2265,13 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) (3) 5,53 aastat

167 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 39. Kõik ehituskruusa kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse

Kruus puru- Veerise Kruus Liiv Savi Kruus Kruus Kruus Kruus Liiv 5- Liiv 2,5- Liiv 1,25- Liiv 0,63- Liiv 0,315- Liiv 0,16- Peensus- Mäeeraldis Kus kasutada? üle 70 kruus munakad (üld) (üld) (üld) 70-40 40-20 20-10 10-5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 moodul mm Kurisaare-3 3. niiskuspiirkonnas jah 53,5 44,5 2 9,8 33 38,9 12,9 5,4 5,5 10,8 31,3 30,1 12,9 9,4 2,28 Punamäe 1. ja 2. niiskuspiirkonnas jah 42,2 53,6 4,2 22 34,3 26,8 16,9 5,6 13,1 30,4 33,4 12,5 5 2,1 Karude II muldkeha jah 12,65 41,39 40,30 5,66 23,4 21,7 21,3 15,5 18,1 15,4 12,5 20,6 18,6 20 12,9 2,25 Vahelaane V muldkeha 51 43,2 5,7 3,1 21 34,3 24,5 17,1 16,9 12,7 22,5 24,1 16,4 7,6 2,3 Kose-Risti muldkeha ei 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 2 Kose-Risti II muldkeha jah 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Kose-Risti III muldkeha jah 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Neitla II - jah 42,6 50,5 6,9 11 33,4 32,4 23,2 7,1 11,9 18,2 29,9 22,2 10,7 1,9 Vahelaane IV - ei 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru II - ei 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru - ei 0,55 18,38 71,15 10,2 2 8,325 27,88 30,18 32,63 6,03 8,55 16,63 22,60 24,28 21,93 1,65 Vissuvere - jah 37,05 58,15 4,8 74,3 4,5 13,4 27,2 20 8,15 9,7 24 26,15 29,35 Palusaare - ei 1,3 5,1 32,6 59,1 3,2 13,5 26,8 31,3 18,6 9,8 4,1 8,5 25 35,2 19,8 7,4 Vahelaane II - jah 23,53 76,47 10,45 27,6 36,3 15 40,43 5,7 6,43 19,60 26,27 24,67 17,33

168 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 40. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks

Algne Maa- Seega kaevan- Nõlvater- Maa- Seega aktiivne ameti kaevandatav Nr Nimi reg kaart Kaevandaja Loa nr ning kehtivus kaugus maavara datav vikutesse ameti kaevandatav tarbevar geopor- varu varu jääv varu bilansis varu bilnasis u taalis geoportaalis L.MK/300802 1 Karude II kruusakarjäär 501 (6 plokk) AS Järva Teed (26.06.2009 - 1,62 ehituskruus 430 402 28 300 300 272 272 24.06.2019) HARM-116 897 (1 ja 2 Lemminkäinen Eesti 2 Punamäe kruusakarjäär (09.02.2012 - 10,08 ehituskruus 301 270 31 301 301 270 270 plokk) AS 09.02.2020) HARM-099 761 (3 ja 5 (L.MK/300423) 3 Vahelaane V kruusakarjäär Kuusalu Veod OÜ 13,51 ehituskruus 339 493 -154 339 339 493 493 plokk) (24.03.2009 - 24.03.2024) HARM-066 (L.MK.HA- 4 Kose-Risti liivakarjäär 450 (1 plokk) AS K. U. Mell 37032) (25.04.2005 - 15,85 ehituskruus 68 64 4 8,2 8,2 4,2 4,2 13.04.2015) HARM-108 450 (7 ja 9 (L.MK/319147) 5 Kose-Risti II kruusakarjäär AS K.U.Mell 15,28 ehituskruus 575 561 14 539,87 540 525,87 526 plokk) (04.08.2010 - 28.07.2020) HARM-117 450 (10 ja 16 6 Kose-Risti III kruusakarjäär Eleet Invest OÜ (07.12.2012 - 15,69 ehituskruus 234 225 9 233,8 233,8 224,8 224,8 plokk) 07.12.2022) HARM-050 (L.MK.HA- 7 Kurissaare - 3 205 (4 plokk) AS Kiirkandur 18295) (15.07.2003 - 10,59 ehituskruus 162,2 162,2 0 77 85 77 85 15.06.2018) Kokku: 2109,2 2177,2 -68 1798,9 1807 1866,87 1875 Viimase viie aasta keskmine kaevandatud maht 233,31 tuh m³ 3. niiskuspiirkonnas 77 m3 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 270 m3 muldkehas 1519,87 m3 Kokku: 1866,87 m3 Ehituskruusa varustuskindlus (20 km raadiuses arvestades reaalseid veoteid) 8,00 aastat

169 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 41. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjali- de vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) Ehituskruusa Tee-ehitusprojekt Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kose-Võõbu 40-60 km 20,00 70,00 Võõbu-Mäo 60-85 km 25,00 89,00 Kokku: 45,00 159,00 Ehituskruusa kaevandatav varu 1866,87 tuh m³ Viimase viie aasta keskm 233,31 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) 1707,87 tuh m³ Varustuskindlus (1) 7,32 aastat

Tabel 42. Ehituskruusa varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjali- de vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) Harju Järva Rapla maakonna maakonna maakonna Maavara Aasta materjali materjali materjali nimetus vajadus, tuh vajadus, vajadus, m³ tuh m³ tuh m³ 2014 ehituskruus 0,00 7,37 8,75 2015 ehituskruus 0,00 8,26 14,76 2016 ehituskruus 0,00 50,37 56,25 2017 ehituskruus 0,00 7,37 13,25 2018 ehituskruus 0,00 7,37 13,25 2019 ehituskruus 0,00 50,37 56,25 2020 ehituskruus 0,00 7,37 13,25 Kokku: ehituskruus 0,00 138,45 175,77 Kokku: ehituskruus 314,22 Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) 1393,65 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) 5,97 aastat

11.1.2. EHITUSLIIVA VARUSTUSKINDLUS TAOTLETAVA MÕISAMETSA MÄEERALDISE PUHUL

Ehitusliiva varustuskindlust on analüüsitud taotletava Mõisametsa mäeeraldise puhul. Ana- lüüsi juures on arvestatud kõiki mäeeraldisi, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse (graafiline lisa 4). Tabelis on ära näidatud, millised mäeeraldised sobivad teekonstruktsiooni ehitamiseks (Tabel 43, Tabel 44). Ehitusliiva varustuskindlus on arvutatud seisuga 18.07.2014. a. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs tehti ka 20 km raadiuses (Tabel 48, Tabel 49). Ehituslii- va varustuskindlusesse kaasati ka lähitulevikus planeeritavad tee-ehitusobjektid nii 50 km (Tabel 45, Tabel 46, Tabel 47) kui ka 20 km (Tabel 50, Tabel 51) raadiuses.

170 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 43. Kõik ehitusliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse

Kruus Veerise Kruus Liiv Savi Kruus Kruus Kruus Kruus Liiv 5- Liiv 2,5- Liiv 1,25- Liiv 0,63- Liiv 0,315- Liiv 0,16- Peensus- Mäeeraldis millises teeehitusosas üle 70 munakad (üld) (üld) (üld) 70-40 40-20 20-10 10-5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 moodul mm Raja 3. niiskuspiirkonnas 2,7 37,4 57,3 2,6 13,6 31 30 14,4 11 8,4 9,2 19,7 34,6 25,3 2,8 2,9 Palusaare 3. niiskuspiirkonnas 5,1 32,6 59,1 3,2 13,5 26,8 31,3 18,6 9,8 4,1 8,5 25 35,2 19,8 7,4 Vetla 3. niiskuspiirkonnas 30,60 65,46 3,95 4,4 14,7 27,03 25,13 32,05 8,5 13,1 25,65 26,55 15,75 10,45 2,25 Vissuvere 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 37,05 58,15 4,8 74,3 4,5 13,4 27,2 20 8,15 9,7 24 26,15 29,35 2,15 Seli II 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 10,2 24,9 59,80 5,1 30 27,3 18,5 13,9 10,3 9,1 8,2 15,5 17,4 23,8 18,1 Selli II 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 10,2 24,9 59,8 5,1 30 27,3 18,5 13,9 10,3 9,1 8,2 15,5 17,4 23,8 18,1 1,8 Vahelaane V kruusakarjäär 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 51 43,2 5,7 3,1 21 34,3 24,5 17,1 16,9 12,7 22,5 24,1 16,4 7,6 2,3 Kose-Risti muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 2 Kose-Risti II kruusakarjäär muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Kose-Risti III kruusakarjäär muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Hertu kruusakarjäär muldkeha 2,3 37,7 54 6 5,8 31,2 29 17,2 16,8 9,6 15,4 20,2 26,8 17,6 10,4 2,3 Liivamäe muldkeha 4 89,9 6,1 100 3,3 11 29,4 33,2 17,4 5,7 2,2 Sonni - 2,7 21,8 68,6 6,9 11 17,1 22,9 19,6 29,4 5 9 14,3 23,9 25,5 22,3 1,6 Seli karjäär - 28 63,6 8,4 9,5 31,23 35,93 23,33 8,83 10,7 11,27 17,27 18,60 26,53 1,71 Kiruvere - 8,05 83,50 8,45 17,7 47,1 35,2 1,9 5,6 14,35 24,05 26,1 28 1,35 Sõmeru II - 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru - 0,55 18,38 71,15 10,2 2 8,33 27,88 30,18 32,63 6,025 8,55 16,625 22,6 24,28 21,93 1,65 Liivamäe II - 3,1 86,45 10,45 100 2,4 7,05 20,65 30,2 23,05 16,7 1,7 Änari - 18,7 7,9 62,00 11,5 71,35 8,2 7,25 6,5 6,7 4,2 5,2 13,45 26,4 37,7 13,05 1,5 Vaidasoo - 3 14,9 72,33 11,73 11,2 25,2 25,5 20,5 17,6 4,5 5,6 11,43 17,27 21,00 40,23 1,71 Neitla - 6,2 89,5 4,90 2,9 5,6 14,5 29,8 26,9 20,3 1,59 Vahelaane II - 23,53 76,47 10,45 27,6 36,3 15 40,43 5,70 6,43 19,60 26,27 24,67 17,33

171 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 44. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks

Seega Seega Algne Nõlvater- Maa- kaevandata Maa-ameti kaevandatav kaevandata Nimi reg kaart Kaevandaja Loa nr ning kehtivus kaugus maavara aktiivne vikutesse ameti v varu geoportaalis varu v varu tarbevaru jääv varu bilansis geoportaalis bilnasis Rapm-084 454 (3, 4 ja 5 Raja OÜ Sokkel Holding (30.05.2014 - 29,36 ehitusliiv 74 70 4 74 74 70 70 plokk) 30.05.2024) HARM-121 Kolmas Ettevõte Palusaare 904 (3 plokk) (30.05.2013 - 6,65 ehitusliiv 96 75 21 27,296 27,3 6,296 6,3 OÜ 30.05.2028) HARM-065 (L.MK/317796) Vetla 789 (1 plokk) Homeline OÜ 14,01 ehitusliiv 365 358,4 6,6 160,728 160,7 154,128 154,1 (31.03.2005 - 31.03.2015) 1/2005 (07.03.2005 - Vissuvere 551 (1 plokk) AS Väätsa Agro 15,99 ehitusliiv 13 13 0 13,12 13,1 13,12 13,1 31.12.2016) HARM-077 382 (23 (L.MK.HA-152110) Seli II AS Kiviluks 34,79 ehitusliiv 71 64 7 7 7 0 0 plokk) (18.06.2007 - 18.06.2022) 382 (31, 32, HARM-122 Lemminkäinen Selli II 34 ja 35 (25.06.2013 - 35,53 ehitusliiv 16 14 2 16 16 14 14 Eesti AS plokk) 25.06.2023) HARM-099 761 (4 ja 6 (L.MK/300423) Vahelaane V kruusakarjäär Kuusalu Veod OÜ 13,51 ehitusliiv 61 55 6 61 61 55 55 plokk) (24.03.2009 - 24.03.2024) HARM-066 450 (2 ja 3 (L.MK.HA-37032) Kose-Risti AS K. U. Mell 15,85 ehitusliiv 199 192 7 133,3 133,3 126,3 126,3 plokk) (25.04.2005 - 13.04.2015) HARM-108 450 (12 (L.MK/319147) Kose-Risti II kruusakarjäär AS K.U.Mell 15,28 ehitusliiv 108 105 3 100,254 100,4 97,254 97,4 plokk) (04.08.2010 - 28.07.2020) HARM-117 450 (14 Kose-Risti III kruusakarjäär Eleet Invest OÜ (07.12.2012 - 15,69 ehitusliiv 89 81 8 88,6 88,6 80,6 80,6 plokk) 07.12.2022) Riigimetsa Rapm-073 861 (2 ja 4 Hertu kruusakarjäär Majandamise (27.01.2012 - 34,37 ehitusliiv 68 66 2 68 68 66 66 plokk) Keskus 27.01.2027) 549 (1, 2 ja 3 5/2005 (11.08.2005 - Liivamäe AS Järva Teed 26,55 ehitusliiv 236,1 236,1 0 58,371 62 58,371 62 plokk) 11.08.2015) Kokku: 1396,1 1329,5 66,6 807,669 811,4 741,069 744,8 Viimase viie aasta keskmine kaevandatud maht 425,85 tuh m³ 3. niiskuspiirkonnas 230,424 m3 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 82,12 m3 muldkehas 428,525 m3 Kokku: 741,069 m3 Ehitusliiva varustuskindlus (50 km raadiuses arvestades reaalseid veoteid) 1,74 aastat 172 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 45. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1)

Ehitusliiva Tee-ehitusprojekt Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kose-Võõbu 40-60 km 20,00 240,00 Raudsalu-Tagadi 19,20 230,00 Võõbu-Mäo 60-85 km 25,00 300,00 Reopalu-Mäo 87,8-94,1 km 6,30 20,00 Mäeküla möödasõit 92-96 km 4,00 50,00 Tagadi-Alu 23,9-47,5 km 19,90 270,00 Puhu ristmik 125-132 km 7,00 120,00 Kokku: 218,60 1230,00 Ehitusliiva kaevandatav varu 741,07 tuh m³ Viimase viie aasta keskm 425,85 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) -488,93 tuh m³ Varustuskindlus (1) -1,15 aastat

Järva Rapla Harju maakonn maakonn maakonna Maavara a a Aasta materjali nimetus materjali materjali vajadus, tuh vajadus, vajadus, m³ tuh m³ tuh m³ 2014 ehitusliiv 0,30 0,50 0,30 2015 ehitusliiv 4,30 5,50 4,50 2016 ehitusliiv 52,30 52,50 52,40 2017 ehitusliiv 0,30 0,50 0,40 2018 ehitusliiv 0,30 0,50 0,40 2019 ehitusliiv 52,30 52,50 52,40 2020 ehitusliiv 0,30 0,50 0,40 Kokku: ehitusliiv 110,10 112,50 110,80 Kokku: ehitusliiv 333,40 Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) -822,33 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) -1,93 aastat

173 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 47. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1), materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) ja kruusateedele katete ehituse objektid aastateks 2014‒2017 (3)

Ehitusliiva Tee nimetus (tee nr) Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kirna-Poaka (15208) 1,42 3,69 Imavere-Kiigevere (15164) 1,19 3,09 Kiisa-Maidla (11244) 1,24 3,22 Kirivere tee (24210) 1,40 3,64 Tamme-Loe-Tamme (20248) 1,52 3,95 Vao-Päinurme-Sulustvere (15161) 2,17 5,64 Kolu-Jändja (15172) 5,62 14,61 Peetri-Roosna-Alliku (15155) 2,06 5,36 Taikse-Tori-Türi-Alliku (15106) 3,59 9,33 Ääsmäe-Hageri (11247) 1,69 4,39 Rõusa-Käru (19244) 3,40 8,84 Kirna-Virika-Änari (15108) 2,58 6,71 Hageri-Koidula-Kuusiku (20101) 4,80 12,48 Kurna-Tuhala (11115) 7,27 18,90 Paide-Roovere-Kuimetsa (15129) 0,30 0,78 Perila tee (11311) 2,22 5,77 Kokku: 110,42 Ehitusliiva (tuh m³): 2,60 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) (3) -932,75 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) (3) -2,19 aastat

174 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 48. Kõik ehitusliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse

Kruus Veerise Kruus Savi Kruus Kruus Kruus Kruus Liiv 5- Liiv 2,5- Liiv 1,25- Liiv 0,63- Liiv 0,315- Liiv 0,16- Peensus- Mäeeraldis millises teeehitusosas Liiv (üld) üle 70 munakad (üld) (üld) 70-40 40-20 20-10 10-5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 moodul mm Palusaare 3. niiskuspiirkonnas 5,1 32,6 59,1 3,2 13,5 26,8 31,3 18,6 9,8 4,1 8,5 25 35,2 19,8 7,4 Vetla 3. niiskuspiirkonnas 30,60 65,46 3,95 4,4 14,7 27,03 25,13 32,05 8,5 13,1 25,65 26,55 15,75 10,45 2,25 Vissuvere 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 37,05 58,15 4,8 74,3 4,5 13,4 27,2 20 8,15 9,7 24 26,15 29,35 2,15 Vahelaane V kruusakarjäär 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 51 43,2 5,7 3,1 21 34,3 24,5 17,1 16,9 12,7 22,5 24,1 16,4 7,6 2,3 Kose-Risti muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 2 Kose-Risti II kruusakarjäär muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Kose-Risti III kruusakarjäär muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Kiruvere - 8,05 83,50 8,45 17,7 47,1 35,2 1,9 5,6 14,35 24,05 26,1 28 1,35 Sõmeru II - 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru - 0,55 18,38 71,15 10,2 2 8,33 27,88 30,18 32,63 6,025 8,55 16,625 22,6 24,28 21,93 1,65 Neitla - 6,2 89,5 4,90 2,9 5,6 14,5 29,8 26,9 20,3 1,59 Vahelaane II - 23,53 76,47 10,45 27,6 36,3 15 40,43 5,70 6,43 19,60 26,27 24,67 17,33

175 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 49. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks

Seega Algne Nõlvater- Maa- Seega Loa nr ning kaevandatav Maa-ameti kaevandata Nimi reg kaart Kaevandaja kaugus maavara aktiivne vikutesse ameti kaevandatav kehtivus varu geoportaalis v varu tarbevaru jääv varu bilansis varu bilnasis geoportaalis HARM-121 Kolmas Ettevõte Palusaare 904 (3 plokk) (30.05.2013 - 6,65 ehitusliiv 96 75 21 27,296 27,3 6,296 6,3 OÜ 30.05.2028) HARM-065 (L.MK/317796) Vetla 789 (1 plokk) Homeline OÜ 14,01 ehitusliiv 365 358,4 6,6 160,728 160,7 154,128 154,1 (31.03.2005 - 31.03.2015) 1/2005 Vissuvere 551 (1 plokk) AS Väätsa Agro (07.03.2005 - 15,99 ehitusliiv 13 13 0 13,12 13,1 13,12 13,1 31.12.2016) HARM-099 761 (4 ja 6 (L.MK/300423) Vahelaane V kruusakarjäär Kuusalu Veod OÜ 13,51 ehitusliiv 61 55 6 61 61 55 55 plokk) (24.03.2009 - 24.03.2024) HARM-066 450 (2 ja 3 (L.MK.HA-37032) Kose-Risti AS K. U. Mell 15,85 ehitusliiv 199 192 7 133,3 133,3 126,3 126,3 plokk) (25.04.2005 - 13.04.2015) HARM-108 450 (12 (L.MK/319147) Kose-Risti II kruusakarjäär AS K.U.Mell 15,28 ehitusliiv 108 105 3 100,254 100,4 97,254 97,4 plokk) (04.08.2010 - 28.07.2020) HARM-117 450 (14 Kose-Risti III kruusakarjäär Eleet Invest OÜ (07.12.2012 - 15,69 ehitusliiv 89 81 8 88,6 88,6 80,6 80,6 plokk) 07.12.2022) Kokku: 931 879,4 51,6 584,298 584,4 532,698 532,8 Viimase viie aasta keskmine kaevandatud maht 211,02 tuh m³ 3. niiskuspiirkonnas 160,424 m3 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 68,12 m3 muldkehas 304,154 m3 Kokku: 532,698 m3 Ehitusliiva varustuskindlus (20 km raadiuses arvestades reaalseid veoteid) 2,52 aastat

176 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 50. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1)

Ehitusliiva Tee-ehitusprojekt Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kose-Võõbu 40-60 km 20,00 240,00 Võõbu-Mäo 60-85 km 25,00 300,00 Kokku: 218,60 540,00 Ehitusliiva kaevandatav varu 532,70 tuh m³ Viimase viie aasta keskm 211,02 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) -7,30 tuh m³ Varustuskindlus (1) -0,03 aastat

Tabel 51. Ehitusliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2)

Harju Järva Rapla maakonna maakonna maakonna Maavara Aasta materjali materjali materjali nimetus vajadus, vajadus, vajadus, tuh m³ tuh m³ tuh m³ 2014 ehitusliiv 0,00 0,25 0,15 2015 ehitusliiv 0,00 2,75 2,25 2016 ehitusliiv 0,00 26,25 26,20 2017 ehitusliiv 0,00 0,25 0,20 2018 ehitusliiv 0,00 0,25 0,20 2019 ehitusliiv 0,00 26,25 26,20 2020 ehitusliiv 0,00 0,25 0,20 Kokku: ehitusliiv 0,00 56,25 55,40 Kokku: ehitusliiv 111,65 Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) -118,95 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) -0,56 aastat

11.1.3. TÄITELIIVA VARUSTUSKINDLUS TAOTLETAVATE MÕISAMETSA JA MÕISAMET- SA II MÄEERALDISTE PUHUL

Täiteliiva varustuskindlust on analüüsitud taotletavate Mõisametsa ja Mõisametsa II mäeeral- diste puhul. Analüüsi juures on arvestatud kõiki mäeeraldisi, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse (graafiline lisa 4). Tabelis on ära näidatud, millised mäeeraldised sobivad teekonstruktsiooni ehitamiseks (Tabel 52, Tabel 53). Täiteliiva varustuskindlus on arvutatud seisuga 18.07.2014. a.

177 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Täiteliiva varustuskindluse analüüs tehti ka 20 km raadiuses (Tabel 57, Tabel 58). Täiteliiva varustuskindlusesse kaasati ka lähitulevikus planeeritavad tee-ehitusobjektid nii 50 km (Tabel 54, Tabel 55, Tabel 56) kui ka 20 km (Tabel 59, Tabel 60) raadiuses.

178 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 52. Kõik täiteliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse

Veerise Kruus Liiv Savi Kruus üle Kruus Kruus Kruus Kruus Liiv 5- Liiv 2,5- Liiv 1,25- Liiv 0,63- Liiv 0,315- Liiv 0,16- Peensus- Mäeeraldis millises teeehitusosas munakad (üld) (üld) (üld) 70 mm 70-40 40-20 20-10 10-5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 moodul Vahelaane II 3. niiskuspiirkond 23,53 76,47 0,01 10,45 27,6 36,3 15 40,43 5,70 6,43 19,60 26,27 24,67 17,33 Neitla 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 6,2 89,5 4,90 2,9 5,6 14,5 29,8 26,9 20,3 1,59 Suuresöödi 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 7,1 45,3 46,2 4,95 10,55 24,75 25,15 21,50 18,05 14,95 10,80 19,10 20,75 17,75 5,95 Suuresta 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 0,5 21,67 73,17 5 1,00 25,50 43,90 21,45 47,60 6,67 7,20 16,27 23,67 24,23 21,90 1,73 Seli II muldkeha 10,2 24,9 59,80 5,1 30 27,3 18,5 13,9 10,3 9,1 8,2 15,5 17,4 23,8 18,1 Selli II muldkeha 10,2 24,9 59,8 5,1 30 27,3 18,5 13,9 10,3 9,1 8,2 15,5 17,4 23,8 18,1 1,8 Karude V liivakarjäär muldkeha 7,2 87,3 5,5 15,95 21,9 33,25 18,00 21,85 1,20 1,25 3,05 10,55 34,10 49,85 0,80 Karude III muldkeha 7,2 87,3 5,5 15,95 21,9 33,25 18,00 21,85 1,20 1,25 3,05 10,55 34,10 49,85 0,80 Karude II muldkeha 12,65 41,39 40,30 5,66 23,4 21,7 21,3 15,5 18,1 15,4 12,5 20,6 18,6 20 12,9 2,25 Kose-Risti II kruusakarjäär muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Alesti - 6,5 36,9 49,8 6,8 15,10 33,80 26,20 13,60 11,30 16,60 22,30 20,20 20,90 8,00 3,90 2,82 Sonni - 2,7 21,8 68,6 6,9 11 17,1 22,9 19,6 29,4 5 9 14,3 23,9 25,5 22,3 1,6 Neitla II - 42,6 50,5 6,9 11 33,4 32,4 23,2 7,1 11,9 18,2 29,9 22,2 10,7 1,9 Alesti II kruusakarjäär - 8,4 39,95 44,65 7 17,2 28,30 24,80 17,00 12,70 12,35 19,50 22,35 21,15 8,50 4,40 2,58 Seli karjäär - 28 63,6 8,4 9,5 31,23 35,93 23,33 8,83 10,7 11,27 17,27 18,60 26,53 1,71 Kiruvere - 8,05 83,50 8,45 17,7 47,1 35,2 1,9 5,6 14,35 24,05 26,1 28 1,35 Sõmeru II - 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru - 0,55 18,38 71,15 10,2 2 8,33 27,88 30,18 32,63 6,025 8,55 16,625 22,6 24,28 21,93 1,65 Liivamäe II - 3,1 86,45 10,45 100 2,4 7,05 20,65 30,2 23,05 16,7 1,7 Änari - 18,7 7,9 62,00 11,5 71,35 8,2 7,25 6,5 6,7 4,2 5,2 13,45 26,4 37,7 13,05 1,5 Vaidasoo - 3 14,9 72,33 11,73 11,2 25,2 25,5 20,5 17,6 4,5 5,6 11,43 17,27 21,00 40,23 1,71 Kullamaa II liivakarjäär - 26,45 56,65 16,9 5,1 37,3 28,8 28,8 3,3 7,85 9,45 13,1 39,55 23,9 1,25 Lintsi kruusakarjäär - 27,2 48,167 17,8 28,05 27,55 15,95 15,2 13,25 8,467 8,3333 13,1333 11,6 16,53333 23,4667 1,35 Karude IV liivakarjäär - - 11 65,2 23,8 - 1,8 10,9 35,5 51,8 6,7 8,7 10,4 18,1 24,4 31,7 -

179 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 53. Täiteliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks

Seega Seega Algne Nõlvater- Maa- Loa nr ning kaevandata Maa-ameti kaevandata kaevandata Nimi reg kaart Kaevandaja kaugus maavara aktiivne vikutesse ameti kehtivus v varu geoportaalis v varu v varu tarbevaru jääv varu bilansis geoportaalis bilnasis HARM-111 Vahelaane II 761 (7 plokk) AS Kiviluks (14.12.2010 - 13,34 Täiteliiv 46 45 1 45,4 45,7 44,4 44,7 13.12.2020) JARM-017 23 (3 ja 6 Albu Neitla (03.03.2010 - 19,77 Täiteliiv 79 74 5 61,3813 61,65 56,3813 56,65 plokk) Vallavalitsus 27.01.2025) HARM-106 791 (6 ja 7 Lemminkäinen (L.MK/318987) Suuresöödi 34,98 Täiteliiv 31 28 3 31 31 28 28 plokk) Eesti AS (14.06.2010 - 01.04.2017) HARM-097 843 (1 ja 2 (L.MK/300224) Suuresta Arkop OÜ 32,99 Täiteliiv 54 51 3 342,6 36,6 339,6 33,6 plokk) (06.01.2008 - 06.01.2021) HARM-077 (L.MK.HA- Seli II 382 (24 plokk) AS Kiviluks 152110) 34,79 Täiteliiv 128 115 13 66,995 69,5 53,995 56,5 (18.06.2007 - 18.06.2022) HARM-122 Lemminkäinen Selli II 382 (33 plokk) (25.06.2013 - 35,53 Täiteliiv 6 5 1 6 6 5 5 Eesti AS 25.06.2023) HARM-119 501 (11 ja 12 Lemminkäinen Karude V liivakarjäär (19.02.2013 - 3,48 Täiteliiv 139 132 7 139 139 132 132 plokk) Eesti AS 19.02.2023) HARM-118 501 (7 ja 8 Lemminkäinen Karude III (19.02.2013 - 3,57 Täiteliiv 406 341 65 406 406 341 341 plokk) Eesti AS 19.08.2020) L.MK/300802 Karude II kruusakarjäär 501 (5 plokk) AS Järva Teed (26.06.2009 - 1,2 Täiteliiv 276 269 7 39,4 39,4 32,4 32,4 24.06.2019) HARM-108 (L.MK/319147) Kose-Risti II kruusakarjäär 450 (13 plokk) AS K.U.Mell 15,28 Täiteliiv 67 65 2 62,294 62,3 60,294 60,3 (04.08.2010 - 28.07.2020) 1232 1125 107 1200,0703 897,15 1093,0703 790,15 Viimase viie aasta keskmine kaevandatud maht 181,18 tuh m³ 3. niiskuspiirkonnas 44,4 m3 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 423,9813 m3 muldkehas 578,289 m3 Kokku: 1046,6703 m3 Täiteliiva varustuskindlus (50 km raadiuses arvestades reaalseid veoteid) 4,36 aastat 180 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 54. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1)

Täiteliiva Tee-ehitusprojekt Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kose-Võõbu 40-60 km 20,00 80,00 Raudsalu-Tagadi 19,20 76,80 Võõbu-Mäo 60-85 km 25,00 100,00 Reopalu-Mäo 87,8-94,1 km 6,30 25,20 Mäeküla möödasõit 92-96 km 4,00 16,00 Tagadi-Alu 23,9-47,5 km 19,90 79,60 Puhu ristmik 125-132 km 7,00 28,00 Kokku: 101,40 405,60 Täiteliiva kaevandatav varu 1093,07 tuh m³ Viimase viie aasta keskm 181,18 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) 687,47 tuh m³ Varustuskindlus (1) 3,79 aastat

Tabel 55. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2)

Ehitusliiva läheb vaja 333,4 tuh m³ (vastavalt joonisele 39 läheb täiteliiva 65% rohkem vaja kui ehitusliiva) Täiteliiva läheb vaja 216,71 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) 470,76 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) 2,60 aastat

181 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 56. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 50 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1), materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2) ja kruusateedele katete ehituse objektid aastateks 2014‒2017 (3)

Täiteliiva Tee nimetus (tee nr) Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kirna-Poaka (15208) 1,42 5,68 Imavere-Kiigevere (15164) 1,19 4,76 Kiisa-Maidla (11244) 1,24 4,96 Kirivere tee (24210) 1,40 5,60 Tamme-Loe-Tamme (20248) 1,52 6,08 Vao-Päinurme-Sulustvere (15161) 2,17 8,68 Kolu-Jändja (15172) 5,62 22,48 Peetri-Roosna-Alliku (15155) 2,06 8,24 Taikse-Tori-Türi-Alliku (15106) 3,59 14,36 Ääsmäe-Hageri (11247) 1,69 6,76 Rõusa-Käru (19244) 3,40 13,60 Kirna-Virika-Änari (15108) 2,58 10,32 Hageri-Koidula-Kuusiku (20101) 4,80 19,20 Kurna-Tuhala (11115) 7,27 29,08 Paide-Roovere-Kuimetsa (15129) 0,30 1,20 Perila tee (11311) 2,22 8,88 Kokku: 169,88 Ühe km tee ehituseks kulub täiteliiva: 4,00 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) (3) 300,88 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) (3) 1,66 aastat

182 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 57. Kõik täiteliiva kaevandavad mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse

Kruus Liiv Liiv Veerise Kruus Liiv Savi Kruus Kruus Kruus Kruus Liiv 5- Liiv 2,5- Liiv 1,25- Liiv 0,63- Peensus- Mäeeraldis millises teeehitusosas üle 70 0,315- 0,16- munakad (üld) (üld) (üld) 70-40 40-20 20-10 10-5 2,5 1,25 0,63 0,315 moodul mm 0,16 0,05 Vahelaane II 3. niiskuspiirkond 23,53 76,47 0,01 10,45 27,6 36,3 15 40,43 5,70 6,43 19,60 26,27 24,67 17,33 Neitla 1. ja 2. niiskuspiirkonnas 6,2 89,5 4,90 2,9 5,6 14,5 29,8 26,9 20,3 1,59 Karude V liivakarjäär muldkeha 7,2 87,3 5,5 15,95 21,9 33,25 18,00 21,85 1,20 1,25 3,05 10,55 34,10 49,85 0,80 Karude III muldkeha 7,2 87,3 5,5 15,95 21,9 33,25 18,00 21,85 1,20 1,25 3,05 10,55 34,10 49,85 0,80 Karude II muldkeha 12,65 41,39 40,30 5,66 23,4 21,7 21,3 15,5 18,1 15,4 12,5 20,6 18,6 20 12,9 2,25 Kose-Risti II kruusakarjäär muldkeha 5,8 40,8 47,4 6 12,4 19,1 37,6 19,1 11,8 8,7 8,1 19,9 26,7 23,5 13,1 2 Neitla II - 42,6 50,5 6,9 11 33,4 32,4 23,2 7,1 11,9 18,2 29,9 22,2 10,7 1,9 Kiruvere - 8,05 83,50 8,45 17,7 47,1 35,2 1,9 5,6 14,35 24,05 26,1 28 1,35 Sõmeru II - 2,5 22,5 66,40 8,6 10 9,6 31,2 28,4 20,8 7,7 8,7 20,2 24,5 28,5 10,4 1,9 Sõmeru - 0,55 18,38 71,15 10,2 2 8,33 27,88 30,18 32,63 6,025 8,55 16,625 22,6 24,28 21,93 1,65 Karude IV liivakarjäär - - 11 65,2 23,8 - 1,8 10,9 35,5 51,8 6,7 8,7 10,4 18,1 24,4 31,7 -

183 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 58. Täiteliiva varustuskindluse analüüs, kuhu on kaasatud kõik mäeeraldised, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 20 km raadiusesse ning millede materjal on sobilik teekonstruktsiooni ehitamiseks

184 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Tabel 59. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1)

Täiteliiva Tee-ehitusprojekt Pikkus, km vajadus, tuh m³ Kose-Võõbu 40-60 km 20,00 80,00 Võõbu-Mäo 60-85 km 25,00 100,00 Kokku: 45,00 180,00 1 km tee ehituseks kulub TL 4 tuh m³ Täiteliiva kaevandatav varu 666,48 tuh m³ Viimase viie aasta keskm 86,45 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) 486,48 tuh m³ Varustuskindlus (1) 5,63 aastat

Tabel 60. Täiteliiva varustuskindluse analüüs 20 km raadiuses reaalsete veoteede puhul arvestades täitematerjalide vajaduse prognoosi maakonniti suuremate objektide kaupa kuni 2020. a (1) ja materjalide vajadust riigimaanteede remondiks ja hoolduseks 2015‒2020 (2)

Ehitusliiva läheb vaja 111,65 tuh m³ (vastavalt joonisele 39 läheb täiteliiva 65% rohkem vaja kui ehitusliiva) Täiteliiva läheb vaja 295,87 tuh m³ Kaevandatav varu arvestades projekte (1) (2) 190,61 tuh m³ Varustuskindlus (1) (2) 2,20 aastat

11.2. VARUSTUSKINDLUSE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Varustuskindluse analüüsi juures arvestati kõiki mäeeraldisi, mis jäävad reaalseid veoteid pidi 50 km raadiusesse (graafiline lisa 4). Tabelites on ära näidatud, millised mäeeraldised sobivad teekonstruktsiooni ehitamiseks. Kuivõrd tihtipeale kasutatakse teede-ehitusel paekillustiku asemel ka ehituskruusa, siis varustuskindluse analüüsi puhul „Kruusateedele katete ehituse objektid alates 2014‒2017” lisati arvutustes ehituskruusa kogustele ka pool vajaminevast paekillustiku kogusest.

Varustuskindluse analüüsist selgus, et ehitusliiva jätkub lähtudes 50 km raadiusest veel antud teeninduspiirkonnas 2 aastaks ning lähtudes 20 km raadiusest 3 aastaks. Kui arvestada lähitu- levikus planeeritavaid tee-ehitusprojekte, on ehitusliiva varustuskindlus 50 km raadiuses ‒2 aastat ja 20 km raadiuses ‒1 aastat. 185 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

12. AMMENDATUD KARJÄÄRIVÄLJADE KORRASTAMINE

Pärast kaevandamisele kuuluva varu ammendamist tasandatakse Sibila kaeveala veepealsed nõlvad kaldega 1:1,4 ja veealused nõlvad kaldega 1:2. Vastavalt 23.11.2004 Riigikogu poolt vastu võetud Maapõueseadusele § 48 on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti kohaselt enne kaevandamise loa kehtivuse lõp- pemist. Taotletava Sibila kruusakarjääri mäeeraldise püsinõlvad kujundatakse ja kasvukiht paigaldatakse ammendatud aladele kaevetööde käigus, mistõttu täiendavad ajalimiiti korrastamisprojekti realiseerimise tarbeks ei taotleta. Sibila mäeeraldis korrastatakse 9 ha suuruseks veekoguks, mille sügavus on ca 2,5‒5,8 m ja osalt ka 1 ha suuruseks metsamaaks. Veekogu tekib karjäärialale kohe kui veealune varu on täies mahus kaevandatud. Kaeveala korrastamisprojekt, selle realiseerimise tingimused ja tähtajad kooskõlastatakse Riigimetsa Majanda- mise Keskuse, Kose Vallavalitsuse, Eesti Orienteerimisliidu ja Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regiooniga.

Perspektiivis võib Mõisametsa karjääri alale kujuneda ca 20 ha suurune veekogu, mille süga- vus on enamusalal 2‒3 m, kuid ala põhja osas võib veekogu sügavus ulatuda 6‒7 m. Veekogu tekib karjäärialale kohe kui veealune varu on täies mahus kaevandatud. Vastavalt 23.11.2004 Riigikogu poolt vastu võetud Maapõueseadusele § 48 on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti kohaselt enne kaevandamise loa kehtivuse lõppemist. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu.

Mõisametsa II mäeeraldise kasutuselevõtu puhul korrastatakse Mõisametsa II karjääri nõlvad ja põhi juba varu ammendamise käigus. Nõlvad kaetakse mullaga ning korrastatakse kruus-

186 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE pinnase puhul kaldega 1:1,4 ja liivpinnase puhul kaldega 1:2. Veealuse varu kaevandamisel kujuneb karjääri kuni 6,9 ha suurune veekogu, mille sügavus on enamusalal 2‒3 m, kuid ala põhja osas kuni 4 m. Veekogu tekib karjäärialale kohe kui veealune varu on täies mahus kaevandatud. Veealuses osas tasandatakse nõlvad kruuspinnase puhul kaldega 1:2 ja liivpinnase puhul kaldega 1:5. Vastavalt 23.11.2004 Riigikogu poolt vastu võetud Maapõueseadusele § 48 on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti kohaselt enne kaevandamise loa kehtivuse lõppemist. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu.

13. KMH AVALIKUSTAMINE JA SELLELE JÄRGNEV KAVANDATAV KESKKONNASEIRE

KMH aruande avalikustamine toimub vastavalt programmile (Lisa 6), järgides kõiki protse- duurireegleid. KMH programmi avalik arutelu toimus koos kõikide huvigruppidega 05.12.2011. a Anna Vaba Aja Majas Paide vallas (Lisa 8).

Kuivõrd on KMH aruande täiendamisel ja parandamisel arvestatud kohaliku elanikkonna ja linnustiku eksperdi A. Jairi arvamusega, et taotletavat Mõisametsa II mäeeraldist ei tuleks kasutusele võtta, siis on KMH ekspertgrupp konsulteerinud uuesti linnustiku eksperdi A. Jairiga ning küsinud seire soovitusi alternatiiv 3 rakendamiseks. Juhul kui planeerida kaevandamist ainult taotletavatel Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistel, siis on A. Jairi arvamus, et metsiste seiret tuleb teostada igal aastal ühe korra (aprilli keskpaigast kuni aprilli lõpuni) kogu kaevandamisperioodi vältel.

Taotletavaid mäeeraldisi ümbritsevate kaevude puhul tuleb esialgu teha arendajatel seiret kaevandamise esimesel kahel aastal üks kord aastas (veetaseme miinimumperioodil juuli‒august) samade kaevude puhul, mida on ka KMH käigus mõõdetud. Juhul kui kaevandamisega seotud muutusi kaevude seisundis ei täheldata, siis teostatakse edaspidi kaevude seisundi hindamist ainult sellistel juhtudel kui laekub kaebusi muutuste kohta, mis võivad olla tingitud kaevandamise mõjust. KMH käigus mõõdetud kaevude veetasemed ja määratud vee kvaliteet järgmiste elamute kaevudes: Metsanurga, Kreitsmani, Rabaääre, Männioksa, Lepiku, Uuetoa ja Pritsu. Kaevusid seirates määratakse vee pH, elektrijuhtivus ja hapnikutarve (O2) ning kui

187 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE palju on kaevus vett. Kaevandamisest tingituna ei ole oodata kaevude veekvaliteetides ja -tasemetes mingeid muudatusi. Kaevude vee sügavuse ja -kvaliteedi seiramine enne kaevandamisele asumist ja kaevandamise ajal annab eelkõige informatsiooni arendajatele kaevude seisundi kohta. Seire käigus kogutud informatsioon osutub vajalikuks juhtudel kui kohalik elanikkond pöördub seoses kaevude veetaseme või -kvaliteedi probleemide osas arendajate poole.

Ekspert Jan Johanson soovitab karjääride täisvõimsusel tööle hakkamisel ning aktiivsel välja- veo perioodil teha müra kontrollmõõtmine Metsanurga majapidamise juures. Karjääri täis- võimsusega töö all on mõeldud olukorda, kus on alustatud nö rutiinse karjääri tööga (etteval- mistustööd on tehtud, toimub maavara kaevandamine ja töötlemine ning toodangu väljavedu). Kuivõrd mõõtmine on soovitatav teha esimesel võimalusel kui aktiivne karjääritöö on käivi- tunud, siis otseselt ei oma tähtsust karjääri töö-ee asukoht.

Juhul kui tekivad ettenägematud keskkonnakahjustused ja laekuvad elanikkonna mured ja kaebused seoses veega, müraga ja peenosakestega, siis tuleb nende lahendamiseks teha kesk- konnaseiret. Seiret teevad arendajad: Ronk OÜ ja Tallinna Teede Aktsiaselts.

HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Läbiviidud KMH tulemusena osutus kõige sobilikumaks alternatiiv 3, mis sai alternatiivide võrdluses kaheksa kriteeriumi järgi hindeks 0,354. Nimetatud alternatiivi puhul toimub kaevandamine ainult Sibila ja Mõisametsa mäeeraldistelt arendajate taotletud mahtudes. OÜ Ronk kaevandab 10,25 ha suurusel Sibila kruusakarjääri mäeeraldisel 630 tuh m3 ehituskruusa kaevandamise keskmise aastamääraga 42 tuh m3 15 aastat ning Tallinna Teede Aktsiaselts 20,15 ha suurusel Mõisametsa mäeeraldisel ehituskruusa 614 tuh m3, täiteliiva 603 tuh m3 ja ehitusliiva 195 tuh m3 15 aasta jooksul keskmise aastamääraga 94 tuh m3. Nimetatud alternatiivi puhul ei võeta taotletavat Mõisametsa II mäeeraldist kasutusele. Ehituskruusa, -liiva ja täiteliiva kogu kaevandatav maht kokku on 2042 tuh m3.

Kuivõrd kaevandamise käigus veetaset ei alandata, siis vääriselupaikasid kuivendamine ei ohusta. Samuti ei ole oodata negatiivset mõju karjääre ümbritsevate elamute kaevude veetasemetele ega vee kvaliteedile.

188 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Kavandatavate mäeeraldiste teenindusmaade piires ei paikne Natura 2000 võrgustikku kuulu- vaid alasid, negatiivne mõju viimastele puudub.

Taotletavalt Mõisametsa mäeeraldiselt tuleb enne ala kasutuselevõttu ümber istutada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp eksemplarid vastavalt Vabariigi Valitsuse Kaitse- aluse liigi isendi ümberasustamise korra määrusele nr 248 (vastu võetud 15.07.2004) § 3. Taotletava Sibila mäeeraldise lähiümbruses kasvavate III kaitsekategooria taimeliikide vööt- huul-sõrmkäpp ja suur käopõll eksemplaride ümberistutamine ei ole vajalik, sest kaevandamise käigus veetaset ei alandata ning nende liikide kasvukohti ei mõjutata.

Andrus Jairi linnustiku eksperthinnangus on kirjas ka asjaolu, et taotletaval Mõisametsa mäe- eraldisel leidub mitmeid sipelgapesi. Taotletaval Mõisametsa mäeeraldisel esinevad sipelgapesad tuleb enne kaevandamisele asumist ümber asustada vastavalt Vabariigi Valitsuse mää- rusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord § 2, mille kohaselt kaitsealuse loomaliigi isendi (sealhulgas nt sipelgapesa) ümberasustamise loa saamiseks esitab ümber- asustamisest huvitatud isik Keskkonnaametile kirjaliku loa taotluse, milles on esitatud loomaliigi nimetus ja võimalusel isendite arv ning ettepanek ümberasustamise piirkonna või koha kohta, kuhu loom tuleb ümber asustada. Nimetatud määruse § 4 lg 3 kohaselt toimub nt sipelgapesa ümberasustamine eksperdi poolt koostatud juhendi kohaselt Keskkonnaameti loa alusel.

Taotletav tegevus ei ületa piirkonnas juba väljakujunenud müra olukorras (olulist mõju avaldab olemasolevale foonile Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee olemasolu) selle kesk- konnataluvust ega sea otseselt ohtu lähipiirkonnas elavate inimeste tervist. Küll aga mõjutab tegevus inimeste heaolu, sest olenemata asjaolust, et kogu tegevus karjääris toimub seadusega lubatud mürataseme piires, on karjääri tegevus siiski lähipiirkonnas kuulda (eriti mehaanilised löögid metalli ja kruusaveeriste kokkupuutel, näiteks kruusa laadimine purusti kolusse). Selli- ne mõju heaolule on aga subjektiivne ning seda ei ole võimalik kuidagi mõõta ega hinnata, kuid selline mõju on olemas ning seda tuleb ühiskonnas eksisteerimise juures (teistega arves- tamine) pidada paratamatuks. Häiringu vähendamiseks on soovitav suured müratekitajad pai- gutada tundliku objekti (elamu) suunas müra ekraani lähedale (karjääri astang, puistang mäe- eraldise piiril, toodangu ladu vms). Müra häiring esineb regulaarselt karjääride tööajal ning lõpeb pärast karjääride korrastamistööde lõppu.

189 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

Jan Johansoni koostatud eksperthinnangust järeldus, et taotletavast tegevusest tekkiv piirtaset ületav kontrollimatu tolm võib taotletavatest mäeeraldistest levida olenevalt karjääri tootmis- võimsusest 50‒150 m kaugusele. Antud hinnang kehtib ainult Mõisametsa liivamaardla tingimustes, sest on arvutatud ja modelleeritud vastavalt sealsele tootmisvõimsusele. Tolmu hinnang on antud olukorras, kus töötavad kõik maardla karjäärid lubatud keskmise aastamäära juures. Hinnang on seega antud konservatiivsetes tingimustes. Sibila-, Mõisametsa- ja Mõi- sametsa II karjääride samaaegsel tegutsemisel ei teki karjääride vahemaa tõttu olulist asuko- hapõhist tolmu kontsentratsiooni kasvu. Samuti ei toimu olulist tolmutasemete liitumist maardla karjääride tegevuste vahel, kuid mitme karjääri koostegutsemisel laieneb töötsooni võrra kõrgendatud tolmukontsentratsioonidega ala. Karjääri tegutsemise ajal tuleb tähelepanu pöörata väljaveoteele karjäärist kuni Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteeni ning vajadusel rakendada mõnda Jan Johansoni eksperthinnangus väljapakutud või mõnda muud leevendusmeedet. Selleks, et karjäärist tingitud tolmu häiring viia võimalikult minimaalseks, tuleb kar- jääri vastutava isiku (mäetööde juhi) poolt olukorda jälgida ning vajadusel rakendada õige- aegselt lisameetmeid. Tolmu häiringud võivad esineda kaevandamisperioodi ajal ning see lõpeb pärast karjääri bioloogiliste korrastamistööde lõppu. Tolmu kontsentratsiooni regulaarse mõõtmise järgi lähimate majapidamiste juures otsene vajadus puudub.

Sotsiaalmajanduslikule olukorrale avaldab positiivset mõju asjaolu, et kruusa ja liiva kaevandamisega kaasneb valla elanikele uusi töökohti (valvurid ja autojuhid). Karjääri rajamine toob kaasa ka kohalikule omavalitsusele täiendavate rahaliste vahendite laekumise (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks. Kinnisvara hindadele avaldavad kõige enam mõju füüsilised tegurid (tolm, müra), kuid kuivõrd kaevandamise käigus võetakse tarvitusele erinevaid leevendavaid meetmeid, siis nende mõju on minimaalne.

Peale maavara kaevandamise lõpetamist tõusevad kinnisvara hinnad, sest kaevandamisega rikutud maa-ala korrastatakse hiljem veekoguks, mis saab olema Kose ja Paide vallale puhke- ja supluskohaks ning oleks valdade elanikele heaks puhkamisvõimaluseks.

190 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

191 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE KIRJANDUSE LOETELU

1. H, Saarelaid, 1961. Paide tööpiirkonna kruusa ja liiva leiukohtade investeerimis-, eelluu- re- ja luuretöö aruanne. II köide (Harju rajoon). Kiiu (EGF 1833) 2. R. Sinisalu, 2010. Sibila uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.07.2010). OÜ Eesti Geoloogiakeskus (EGF 8231) 3. M. Karimov, 2010. Mõisametsa uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn (EGF 8199) 4. KeM Info- ja Tehnokeskuse EELIS andmebaas www.keskkonnainfo.ee 5. Mõisametsa liivamaardla registrikaart nr 0884 6. M. Karimov, 2010. Mõisametsa II uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn (EGF 8200) 7. K. Suuroja, K. Ploom, T. Mardim, T. All, K. Kaljuläte, M. Kõiv, T. Vahtra, O. Gromov, 2003. Baaskaardi Aegviidu (6342) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digi- taalse andmebaasi loomine (EGF 7593) 8. E. Voolma, 1970. Paide rajoonis tehtud ehitusliivade ja -kruusade otsimistööde aruanne (EGF 3114) 9. Kõue valla Internetilehekülg http://www.koue.ee/ 10. Paide valla Internetilehekülg http://www.paide.ee/ 11. Maa-ameti geoportaal http://geoportaal.maaamet.ee/ 12. Paide Valla arengukava 2013‒2020 https://paidevv.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=9b89335a-aa71-4c12-8f9e- 05c62e7e875e&groupId=1637120 13. Paide valla üldplaneering https://paidevv.kovtp.ee/documents/1637120/1847643/Yldplaneering_Seletuskiri.pdf 14. Kõue valla arengukava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/0201/2039/120927_50_arengukava.pdf# 15. Kõue valla üldplaneering http://koue.ee/images/phocadownload/YP/2012/koue_valla_ldplaneering_seletuskiri_23_0 5_2012%20korr.pdf 16. T. Põder, 2005. Tallinn. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/KMHkasiraamat.pdf 17. Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/

192 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN SIBILA KRUUSAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA LIIVAKARJÄÄRI, MÕISAMETSA II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISTE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) ARUANNE

18. All T. 2012. Varustuskindluse arvestamisest looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukavast 2011‒2020 lähtuvalt. Tallinn, 2012, http://www.ohutus.ee/public/documents/Kaevandamine/Infopaev_2012/KKM- _Tarmo_All.pdf 19. Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis.envir.ee/ 20. Maavaravarude koondbilansid, http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja- kaardid/Geoloogilised-andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html 21. Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPc6lKr3ehVd3AnpM18CJakQoI9wtYe i 22. Maanteeamet, 2007 „Kaltsiumkloriidiga tolmutõrje tegemise juhis”, http://www.mnt.ee/failid/juhised/tolmut6rje_juhis.pdf 23. Eesti konjunktuuriinstituut, 2011. Eesti ehitusmaavarade nõudluse prognoos aastateks 2012‒2020. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1182908/Eesti+ehitusmaavarad e+n%F5udluse+prognoos+2012-2020.pdf 24. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, 2010. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011‒2020. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1163577/Arengukava.pdf 25. Maanteeamet. Kruusateedele katete ehituse objektid aastateks 2014‒2017. http://www.mnt.ee/public/Kruusateedele_katte_ehituse_objektid_aastateks_2014_- _2017.pdf 26. Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, http://jarva.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud

193 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN