ÜHINEMISLEHT

Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemisleht 31. oktoober 2016

Hoiad käes Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemist kajastavat infolehte. Kolme omavalitsuse ühinemisläbirääkimised on jõudnud punkti, kus ühinemisleping on valmis, küsimused saanud vastuse ning erimeelsused selgeks räägitud. Lepingut on täienda- tud ettepanekutega, mida said esitada kõik. Lehes on kogu ühinemist puudutav informatsioon, samuti leiab siit nii omavalitsusjuhtide kommentaarid kui ka riigi ja mitme ettevõtja seisukohad. Anna ka oma arvamusest teada ja osale rahvaküsitlusel!

Ühinemise eel. Pildil: vasakult Paide linnapea Siret Pihelgas, Paide linnavolikogu esimees ja Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre, Paide vallavanem Veljo Tammik, Paide vallavolikogu esimees Raivo Raja ning Roosna-Alliku vallavolikogu esimees Aivar Tubli. Foto: Maarit Nõmm RAHVAKÜSITLUSED Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise küsitlused viiakse läbi Roosna-Alliku vallas, Paide vallas ning Paide linnas.

PAIDE LINNA haldusterritooriumil toimub küsitlus 06.novembril 2016 kella 10.00 kuni 18.00 ja 07.novembril 2016 kella 11.00 kuni 19.00. Küsitluspunkt on asukohaga Paide Kultuurikeskus, aadressiga Pärnu 18, Paide. Hääletussedeli tellimine koju toimub telefonil 383 8633 või 516 9959.

PAIDE VALLAS toimub küsitlus 6.novembril 2016 kella 10.00 kuni ROOSNA-ALLIKU VALLAS toimub küsitlus 6. novembril 20.00 ja 7.novembril 2016 kella 10.00 kuni 20.00. 2016 kella 10.00 kuni 18.00 ja 7. novembril 2016 kella 10.00 kuni 18.00. Paide vallas on moodustatud neli küsitluspiirkonda: 1. Paide piirkond, küsitluspunkt asub Paide Vallavalitsuses, Pärnu tn 3, Roosna-Alliku vallas on moodustatud kaks küsitluspiirkonda: Paides. Piirkonna moodustavad , Mäo, Prääma, , Krii- 1. Roosna-Alliku piirkond, mille moodustavad Roosna-Alliku levälja, , Mündi ja külad; alevik, Allikjärve, Esna, Kaaruka, , , , Tänna- 2. piirkond, küsitluspunkt asub Tarbja Raamatukogus, Kooli tee 1, pere külad. Tarbja külas.Piirkonna moodustavad Tarbja, Pikaküla, ja Korba külad; Küsitluspunkt asub Roosna-Alliku valla haldushoones aadressil 3. Anna piirkond, küsitluspunkt asub Anna Raamatukogus, Kanarbiku Pargi 10, Roosna-Alliku alevik. tee 4, Anna külas. Piirkonna moodustavad , Ojaküla, , Anna, 2. piirkond, mille moodustavad , , Vedruka Sõmeru, Nurme, Puiatu, Võõbu, Mustla ja Mustla-Nõmme külad; ja Viisu külad. 4. piirkond, küsitluspunkt asub Sargvere Raamatukogus, Pikk Küsitluspunkt asub Viisu rahvamajas aadressil Viisu mnt 4, Viisu tn 4, Sargvere külas. Piirkonna moodustavad Mäeküla, Valgma, Nurmsi, küla. , Sargvere ja külad. Küsitluslehe täitmist kodus saab taotleda, kui isiku tervislik sei- Küsitluslehe täitmist kodus saab taotleda, kui isiku tervislik seisund või sund või mõni muu mõjuv põhjus on takistuseks tema küsitlus- mõni muu mõjuv põhjus on takistuseks tema küsitluspunktis osalemi- punktis osalemiseks. Taotlus esitatakse komisjonile (Roosna- seks. Taotlus esitatakse vallasekretärile või Paide piirkonna komisjonile. Alliku tel 5216944, Viisu tel 56505131) või vallasekretärile (tel Kasti saab koju tellida telefonidel 383 8953 või 50 15 975. Koju tellimisi 3840665, 56665339) hiljemalt kolm tundi enne küsitluskoha sul- võetakse vastu 7.novembril kuni kella 17.00ni. gemist küsitluse viimasel päeval so 7. novembril 2016 kella 15.00.

Küsitlusest on õigus osa võtta igal küsitluse ajaks vähemalt 16- aastaseks saanud elanikul, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt küsitlust korraldavas vallas/linnas. Küsitluse käigus saab arvamuse anda ainult üks kord. Küsitluses osalemiseks võtke kindlasti kaasa isikut tõendav dokument! Aktiivset osalemist! 2 Ühinemisleht

Linn vs vald Peeter Saldre likute küsimus. Paide linnavolikogu liikmed km2. Tallinna poolt vaadatuna algab ju Paide Paide linnavolikogu esimees on väljendanud kindlat soovi säilitada Pai- linn Mustla-Nõmmelt. Kui Järva Teataja tõi de linn ja kutsudes naaberomavalitsusi ühi- hiljuti avaldatud artiklis välja, et Paide linn Viimasel kuudel on toimunud Paide linnas, nemisläbirääkimisteks laua ümber, oli see ka saab territooriumi mõttes maailmalinnaks, Paide vallas ja Roosna-Alliku vallas hulga- eeltingimuseks. Ühinemisleping on tänaseks siis tõest on hinnang kaugel ja isegi Eestis liselt ühinemisteemalisi koosolekuid, kus läbi vaieldud ja kokku lepitud. Ühineva oma- jääksime endiselt väikelinnaks. Ka Narva, on elanikele tutvustatud ühinemislepingut valitsuse nimeks saab Paide linn ja keskuse Haapsalu ja Pärnu säilitavad peale ühine- Paide linna nimelise omavalitsusega. Osa- asukohaks Paide, Keskväljak 14. Sümboolika- mist naabervaldadega linna staatuse ja näi- võtt ei ole olnud ülemäära aktiivne, kuid lä- na jääb kasutusele Paide linna sümboolika. teks Pärnu linn on peale planeeritavat ühi- bivalt on valdadest esitatud küsimust, „kas Sõna linn on eesti keeles kasutusel kahes nemist oma territooriumilt Paidest peaaegu hakkame nüüd linnas elama?“. tähenduses: linna all mõistetakse suurt tihe- neli korda suurem. Kõik selgub lõplikult küll Paraku saamegi valida vaid kahe variandi asustusega asulat, kus elab palju inimesi, kes alles detsembris, kui allkirjastatakse ühine- vahel, mida haldusreformi seadus meile lu- ei tegele põllumajandusega; või haldusük- mislepingud. bab. Kumba valida, kumba jätta kõrvale? Ta- sust, mis hõlmab asula koos lähiümbrusega. Kogu eelnevat kokku võttes peab nentima vaelanikule sisulist vahet ei ole, millist nime Kõik tundub väga lihtne, kuid suhtluses võ- olukorra keerukust, kuid mitte lootusetust. kannab omavalitsus. Vaadates laiemalt, on tab linna nimega kohanemine esialgu aega. Euroopas ei hõlma linnad vaid tiheasustuse- pilt pisut teine. Samal ajal oleks ühesuguselt koheldud mõ- ga ala, vaid koosnevad erinevatest asumitest. Paide linn tähistas äsja oma 725. juubelit. lemad vallad: muutus ei vähendaks väiksema Sellest lähtudes peaks meie oma mõtlemist Sellise vanusega linnu on Eestis 12 ja soov väärtust ega suurendaks suurema tähtsust. pisut pitsitama ja harjuma uue olukorraga. säilitada linna staatus on neil kõigil. Kas kõik Samuti on tekitanud küsimusi omavalitsu- Püüame mitte otsida probleemi, vaid lahen- ajaloolised linnad suudavad säilitada oma se suurus. Tõsi ta on, tänase 10 km2 asemel dust. Miks mitte kuuluda Paide linna Kaaruka staatuse, on ühinemisläbirääkimiste ja va- saab Paide linna territooriumi suuruseks 443 või Anna külas elades.

Maainimeste hääl peab linnas kostma kõlavalt Raivo Raja ki raamleping, mis tuleb sisuga täita. Vastu gema tuleviku peale, siis on mõistetav Va- Paide Vallavolikogu esimees võetava ühinemislepinguga anname kokku- bariigi Valitsuse ärevus ja agoonijalik püüe leppelised ja põhimõtted suunised uue oma- midagi ära teha. Haldusreformid on toimu- Tänaseks oleme ühinemisläbirääkimiste valitsuse toimimiseks. nud juba läbi valude ka meie naaberriikides komisjonidega palju arutelusid ja läbirää- Järgnevalt ootame, et ka meie inimesed an- ja kaugemalgi, ikka põhjuseks rahvastiku va- kimisi pidanud. Üldiselt on need olnud tei- naksid oma nõusoleku hääletamisele minnes nanemine, tööealiste inimeste vähenemine neteist austavad ja konsensust taotlevad. ühinemise kavale ehk lepingule, mille alusel ja väljaränne. Nii ka meil. Peame suuremaks Viimatigi toimus kohati tuliseks kippuv soovime meie edasist elu ühises omavalitsu- muutuma, et üheskoos elu maal eluväärsena vaidlus Paide valla ettepanekul, seoses sot- ses edasi arendada. hoida. Haldusreformi on vaja, kuid lähteko- siaalsete toetuste nimistu ja maksete suu- Kui lähtuda Paide valla hinnangult, siis on had selle efektiivseks teostamiseks maal on ruste osas. Nimistuna said need lepingusse kolme omavalitsuse ühinemisel oma plussid olnud riiklikul tasandil puudulikud. lisatud. kui ka miinused. Arutelude käigus selgus, et Meile ette antud olustikus peame edasi Ühinemisleping on juhtkomisjoni poolt me oleme senini oma valdu küllaltki erisuu- elama ja ise oma eluga ka uues moodustuvas valmis. Kindlasti ei ole selles dokumendis naliselt arendanud. Erinevad on olnud ees- omavalitsuses hakkama saama. Kaasavarad arvestatud sajaprotsendiliselt kõikide tahet märgid ja tulemused. Paide valda oleme ma- ei olegi pahad kui üldisemalt võtta. Maalas- ja on probleemikesi, mis seoses ühinemise jandanud ja juhtinud küllaltki tulemuslikult. tena peame rohkem harjuma linnas elama ja rakendusega võivad veel esile kerkida. Paljud Volikogude koosseisud on töötanud aastate ühiselus suutma kõlava häälega kaasa rääki- asjad tuleb lahendada ühinemistööde käigus jooksul rahumeeselt ja asjalikult. Me ole- da. Kui Paide valla rahvas annab selleks meie enne järgmisi kohalikke valimisi. Uuel vali- me suutnud välistada igasugused poliitilised volikogule võimaluse ja ühinemiseks toetu- taval volikogul seisab ees uue valitsuse töö- vastuolud ja keskendunud oma rahva teeni- se, siis saame töötada selle nimel, et elujärge lerakendamine vastavalt meie kõigi kaasabil misele. Minu arvates ei oleks haldusreformi edasi arendada ja linna uusi võimalusi roh- koostatud ühinemislepingule. See on siis- meile täna üldse vajagi. Kui aga mõelda kau- kem kasutada.

Roosna-Alliku vald on võrdne partner uue omavalitsuse loomisel ja vallaga. Just selline oli veebruaris meie ini- Kohapealne teeninduskeskus hoiab ära ää- Ma tänan inimesi, kes augustis osalesid mestega peetud koosolekute arutelude tule- remaastumise ning asjaajamise ja kohaliku Viisus ja Roosna-Allikul liitumislepingut tut- mus. Inimesed ütlesid selgelt välja, et käivad võimu kaugenemise inimestest. Samuti saa- vustavatel rahvakoosolekutel ning tegid hil- rohkem Paide suunal ja kui kellegagi liituda, vad inimesed sedakaudu kaasa rääkida uue jem mitmeid täiendusettepanekuid. Suurt siis on see valik kõige loogilisem. Seetõttu üt- omavalitsuse kui terviku asjades. hulka neist võeti arvesse lepingut täiendades. lesime ära Järva valla kutsest ühise läbirääki- Praegused valla allasutused Roosna-Alli- Usun, et pidev inimeste arvamuse küsimine miste laua taha istuda. ku põhikool ja kaks lasteaeda lähevad täies ja tagasisidega arvestamine on Roosna-Alliku Teile tutvumiseks esitatud ühinemislepin- koosseisus ja seniste struktuuridega üle uu- vallas liitnud meid koostööle. Pole juhus, et gu projekti kokkupanemiseks on kolme oma- de omavalitsusse. Muide, uues omavalitsuses samal ajal, kui mitmel pool on inimesed info- valitsuse esindajatest koosnevad töörühmad ühtlustatakse lasteaiakasvatajate palgad kõr- vaeguses ja ärevuses pakutud valikute suhtes, käinud kuude kaupa tihedalt koos ja pidanud gema taseme järgi. Oluline on ka märkida, et oleme meie ajanud asju avatult ja oma ini- tuliseid vaidlusi. Kuigi läbirääkimised kul- põhikoolis säilivad kõik klassikomplektid, st mestelt nõu küsides ning selle järgi talitades. gesid sõbralikus õhkkonnas, tuli partnerite- ei moodustata liitklasse. Senisel kursil jätkates peavad kolme oma- le selgitada Roosna-Alliku valla eripärasid, Senise struktuuriga jäävad meile alles mõ- valitsuse volikogud detsembris Paide Kultuu- kuulata teiste arvamusi ja soove ning kaits- lemad rahvamajad. Noortekeskus läheb Pai- rikeskuses samaaegselt ühe katuse all igaüks ta nii oma ettepanekuid kui arvestada ja teha de Avatud Noortekeskuse alla. Raamatuko- eraldi oma istungi. Peale ühinemislepingu kompromisse teistega. gudest saavad Järvamaa Keskraamatukogu volikogudes heaks kiitmist allkirjastavad vo- Läbirääkimisperioodile tagasi vaadates filiaalid. likogude esimehed üheskoos lepingu. olen veendunud, et Roosna-Alliku valla ini- 2017. aasta sügisel valitava uue volikogu Järgmisel aastal ootab meid ees suur töö, meste huvid said hästi kaitstud. Meie ette- juhtivkomisjoniks saab regionaalarengu ko- mille käigus ühinevad omavalitsused pea- panekul ei koondu uues omavalitsuses kogu misjon, kuhu hakkab igast liituvast omava- vad ette valmistama uue omavalitsuse eelar- juhtimine linna. Roosna-Allikule jääb teenin- litsusest kuuluma vähemalt kolm liiget. Ka ve kavandi, kokku leppima toetuste korra ja duskeskus, mille etteotsa saav piirkonnajuht selle kokkuleppe saavutamisel oli Roosna-Al- suurused ning valmistama ette hulga alusdo- Aivar Tubli kureerib igapäevaselt kohalikke asju, hakkab liku valla eestkõnelejatel oluline roll. Ülejää- kumente. Roosna-Alliku vallavolikogu esimees kuuluma uue Paide linnavalitsuse koosseisu nud uue volikogu neljas komisjonis saab ole- Samuti peame looma tingimused, et uus ja töötab linnapea otsealluvuses. ma igast liituvast omavalitsusest vähemalt omavalitsus saaks alustada valimiste järel Aasta algusest väldanud tõsine töö vabariigi Ametnikest jäävad Roosna-Allikule tööle üks liige. sujuvalt tegevust ja valida endale juhid ning valitsuse algatatud haldusreformi etteval- teeninduskeskuse sekretär, sotsiaaltöö spet- Kokku lepitud investeeringute kavast saa- asuma elu korraldama. mistamiseks on jõudmas järku, kus liituvate sialist ja hoolekandetöötaja. Viimane hakkab vad liitumisele järgneval kolmel aastal osa Pean oluliseks, et me hakkaksime veel omavalitsuste inimestelt oodatakse heaks- kuuluma Paide Sotsiaaltöökesksuse hingekirja. kõik meie valla allasutused. Samuti paraneb enne ametlikku ühinemist kujundama uue kiitu liitumislepingule ja volikogudelt selle Praegused Viisu ja Roosna-Alliku heakorratöö- tänavavalgustusse investeerides turvalisus omavalitsuse identiteeti ning kasutame sõlmimist. tajad jätkavad oma senist tööd Paide Halduses. meie vallas. Täpsemalt saate rahastatavaid järgnevat aastat uute kaaskodanikega tut- Teadupoolest valis Roosna-Alliku vald uue Töötajatele tagatakse kaasaegne töökeskkond objekte ja tegevuste ajakava vaatata meie vumiseks, harjumiseks ja ühiste eesmärkide omavalitsuse moodustamise koos Paide linna ja tööülesannete täitmiseks vajalik transport. lehest. seadmiseks. Ühinemisleht 3

Osalege rahvahääletusel, iga arvamus loeb! Sotsiaalvaldkondlikud loomulik, nii keerulises olukorras peavad- veel kord üle korrata. See on maamaks, ki inimesed erinevalt arvama, kuna ka re- eriti haritava maa ja loodusliku rohumaa form mõjub neile erinevalt. Mis puudutab maamaksumäär. Paide vald on siin kaota- muudatused haldus- iseseisvalt jätkamist, siis praegu kehtiva ja, kuna põllumaa maamaksumäär tõuseb seaduse järgi sellist varianti Paide valla ja 0,5%-lt 1,0%-le ja Roosna-Alliku vald on Roosna-Alliku valla jaoks ei ole. Riigiko- võitja, kuna seal langeb põllumaa maa- reformist tulenevalt hus võib seda küll muuta, kuid riigikohtu maksumäär 2,0%-lt 1,0%-le. Kuna laual Anni Alev lahendit veel ei ole ja minu isiklik arvamus oli kaks ettepanekut, kas 0,5% nagu Paide Roosna-Alliku abivallavanem on, et üht või teist paragrahvi võidakse küll vallas või 2,0% nagu Roosna-Alliku val- muuta, kuid Haldusreformi seadus tervi- las, siis 1,0% on kompromiss, mille puhul Läbirääkimised on minu kuna jääb kehtima. Isegi sellest sõltuma- maksulaekumine jääb umbes samaks ja hinnangul olnud edukad ja ta on iseseisvalt jätkamine probleemne, eelarveauku ei teki. Kui maamaksumäär oleme jõudmas ühe etappi täna saab Paide vald hästi hakkama, saaks oleks 0,5%, väheneks maamaksu laeku- lõppossa. Ühinemisleping ka lähiaastatel, kuid mida aasta edasi, seda mine Roosna-Alliku vallas oluliselt ja jä- on võtnud meilt kõigilt raskem on praegust taset hoida, rääkima- relikult tuleks kärpida ka kulusid. Mil- rohkesti aega, peetud on Veljo Tammik ta edasiminekust. Kui me ei taha, et 5-10 le arvelt? Toetused? Allasutused? Teede tuliseid vaidlusi ja toimu- Paide vallavanem aasta pärast oleks Paide vallas elu halvem hooldus? Läbirääkijad ei leidnud kohta, nud produktiivset arutelu. kui praegu, tuleb otsused teha täna. kust saaks kärpida kulusid nii, et see ei Leian, et tänaseks on kok- Ühinemisläbirääkimised lähenevad lõ- Teie, head inimesed, saate oma arvamust mõjuks negatiivselt ühinenud omavalit- ku pandud sobilik variant pusirgele, varsti on käes aeg, kus pea- avaldada rahvahääletusel, mis toimub no- suse inimestele. Selge on ka see, et nii ühi- kõigile osapooltele, mis, me tegema lõpliku otsuse, kas ühineda vembri alguses. Kuidas see täpselt läbi nemisel Järva vallaga kui ka sundliitmisel usun, parandab oluliselt või mitte. viiakse, saate lugeda käesolevast lehest. ükskõik kellega tõuseks põllumaa maa- meie kõigi elukvaliteeti. Kuhu me oleme siis tänaseks jõudnud? Väga oluline on selles osaleda, nii neil, kes maksumäär 2,0%, kuna kõigil teistel (välja Üheks oluliseks punktiks on minu silmis loomulikult sot- Ühinemislepingu projekt on läbinud ava- on poolt, kui ka neil, kes on vastu. Midagi arvatud Paide linn, kus põllumaad ei ole) siaalvaldkond, mis on ilma haldusreformitagi keeruline ja ras- likustamise. Rahvakoosolekutest osavõtt pole veel lõplikult otsustatud. Ühinemise kehtib maksimummäär ja langetamisvõi- ke temaatika. Mured on meil Järvamaal sarnased – rahvasti- ei olnud küll väga aktiivne, kuid need, kes pooldajad, palun ärge olge mugavad ja ärge malus sisuliselt puudub. Nii et valisime ku vananemine, tugispetsilistide puudus nii haridussüsteemis osalesid, tundsid teema vastu tõsist huvi, lootke sellele, et Paide linna, valla ja Roos- kahest halvast vähem halva, haritava maa kui ka täiskasvanutele, sotsiaaltranspordi küsimused, spetsia- oli küsimusi ja oli ka diskussioone. Koos- na-Alliku valla ühinemine toimub niikuinii. maks jääb jätkuvalt kaks korda madala- liseerunud ametnike töökoormus jne. olekutel, vähemalt Paide vallas, ei koha- Ühinemise vastased, palun ärge arvake, et maks kui teistes omavalitsustes ning kõik Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on kohaliku oma- nud vastuseisu nende kolme omavalitsu- teie arvamus ei loe midagi. Kõigi arvamus seni makstud toetused säilivad ka edaspidi valitsuse ülesanneteks pakkuda järgmiseid teenuseid – kodu- se ühinemisele. Loomulikult ei tähenda on volikogudele otsuse tegemisel oluline. ja kõik allasutused jätkavad tööd. teenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldus, isiklik abistaja, see seda, et kõik toetavad. Jätkuvalt on nii Palun rääkige oma tuleviku määramisel Kokkuvõtteks pean Paide linna, Paide tugiisikud, võlanõustamine, varjupaigateenus, turvakodu, sot- neid, kes on poolt, neid, kes on vastu, neid, kaasa ja osalege hääletusel! valla ja Roosna-Alliku valla ühinemist mei- siaaltransport ja eluruumi tagamine. Väikese valla esindajana kellel on ükskõik kui ka neid, kes eelistak- Veel üks teema, mis on leidnud ka mee- le kõigile parimaks variandiks, tekib tugev näen, et meie piirkondades ei ole piisaval hulgal teenuse vaja- sid jätkata iseseisva Paide vallana. See on diakajastuse, kuid pole paha põhipunktid ja suure arengupotentsiaaliga omavalitsus. jaid, et selle jaoks eraldi spetsiliste või teenuse osutajaid leida. Ühinemislepingu põhimõtteliseks sotsiaalvaldkonna lähte- punktiks oli teenuste kättesaadavuse parendamine ning ame- tikohtade loomine spetsialistidele. Sotsiaaltöös on meie kõigi Ühinemisprotsess on lõpusirgel ühine eesmärk luua selline vaimne ja füüsiline elukeskkond, kus abivajaja toimetulek kasvab kuni iseseisva toimetulekuni. avalikkusele läbivaatamiseks ja ettepa- saadud arvestada kas seadusest tulenevalt Ei ole aga mõeldav, et iga vald töötab välja omad sotsiaalkor- nekute tegemiseks. või ettenägevalt tulevikku vaadates, kuid rad ja – määrad. Uues ühinenud omavalitsused luuakse ühe- Augusti lõpul ja septembri alguses toi- välja on pakutud osapooli rahuldavad al- sugustele alustele ja määradele põhinev sotsiaaltoetuste ja – musid piirkondlikud rahvakoosolekud, Pai- ternatiivid. See tekitab kindlustunde, et määrade süsteem. Toetuste taotlemise alused ning väljamakse de vallas toimus kohtumine kaheksas külas, elu läheb edasi ja ühinemises nähakse pi- kriteeriumid erinevad praegustel alustel üpris kardinaalselt, Roosna-Alliku vallas kahes külas, Paide lin- gem võimalusi. Mida konkreetsemaks läks kuid ühiselt liigume lihtsasti arusaadava ja elanikele mugava nas toimus üks koosolek. Inimeste osalemi- lepingu projekt, seda rohkem tekkis erine- sotsiaaltoetuste ja – teenuste teavitamise süsteemi suunas. ne rahvakoosolekul oli üsna tagasihoidlik, vaid sisulisi küsimusi. Kuna ühinemise näol on tegemist maa ja linna piirkonna- erinevates kohtades 6-20 inimest. Koha- Lisaks lepingule on ettevalmistamisel ga, on teenuste kättesaadavus ja murekohad erinevad. Sellegi letulnud olid seevastu teemast huvitatud, koostööprojekt, kus pannakse paika järg- poolest ilmnes, et kõik laua taga istuvad omavalitsused tun- mitmed olid teinud ära kodutöö, lepingu- mise aasta tegevused, mis tehakse ära nevad puudust sotsiaaltranspordist, juriidilisest nõustamisest, projektiga tutvunud ning küsisid konkreet- enne sügist, enne tegelikku ühinemist. perenõustajatest, logopeedidest ja tugiisikutest jms. Kõiki ni- seid küsimusi. Oli nii optimistlikku kui ka Nende hulka käib juba uue omavalitsuse metatud teenuseid on komisjonides arutatud ning põhifooku- murelikku suhtumist. Ühinemislepingule arengudokumentide koostamine - aren- sena teenuste arendusena ühinenud omavalitsuses välja too- Tiina Larven tehti kokku 52 muudatusettepanekut, suu- gukava, eelarvestrateegia, sotsiaaltoetus- dud. Ühinemiskoordinaator rem osa oli neist redaktsioonilised, kuid te ja teenuste kord jm. Nendega pannakse Kokku on lepitud, et igasse tänasesse vallakeskusesse jäävad oli ka tõsiseid sisulisi. Juhtkomisjon kiitis paika uue omavalitsuse tegelik areng. See teeninduskeskused, kus kindlasti jätkab tööd sotsiaaltöötaja Osalen ühinemisprotsessis selle aasta heaks 36 ettepanekut, 5 ettepanekut arves- on suur töö ja kaasarääkimise võimalus ning hoolekandetöötaja, kes korraldavad esmased sotsiaaltee- maist. Liitusin, kui lepingu projekt oli ju- tati osaliselt, 11 ettepanekut ei arvestatud on kõikidel omavalitsustel võrdne. nused. Lastekaitsele spetsialiseerub eraldi ametnik, et kind- ba laual, laua ümber olid veel kuus osa- erinevatel põhjustel. 6.-7. novembrini toimub rahvaküsit- lustada lastega seotud ohtude varajane ennetamine. Ühinenud poolt. Väätsa, Imavere ja Kareda lahku- Iga muutus kutsub esile kahtlused, et- lus, seejärel lõplik lepingu läbivaatamine vallas on sotsiaalvaldkonna tulemused kindlasti paremad, ku- misega suve algul läks protsess jõudsalt tenägematu tulevik on hirmutav. Siinjuu- ja kinnitamine volikogudes. Aasta lõpuks na iga sotsiaaltöötaja saab spetsialiseeruda sotsiaaltöö kindla- edasi. Lepingu ettevalmistamise perioo- res tahaksin küll elanikke rahustada, juht- esitatakse ühinemisdokumendid maava- le lõigule, mis võimaldab minna rohkem süvitsi. dil käis juhtkomisjon koos regulaarselt komisjon on teinud väga tublit tööd, läbi nemale. Kes soovib ühinemise protsessiga Leian, et koostoimimine on efektiivsem ja tulemused laial- kaks korda kuus. Augusti alguseks oli on arutatud ja kaalutud erinevad eluvald- põhjalikumalt tutvuda, siis kogu haldus- dasemad. Üleminekuperiood tuleb huvitav ja täis väljakutsu- lepinguprojekt valmis ning saadeti ühi- konnad ning lepingusse sisse kirjutatud reformi senine info on üleval omavalit- vaid muudatusi, mis koostöö korral muudab meie ühinenud nevate omavalitsuste volikogudele ning osapoolte huvid. Kõikide soovidega ei ole suste kodulehtedel. omavalitsuse ja kogu Järvamaa võimekamaks! Sotsiaalvaldkondlikud muudatused haldusreformist tulenevalt mas ühe etappi lõppossa. Ühine- kodu osutatav üldhooldus, isiklik määradele põhinev sotsiaaltoetus- Kokku on lepitud, et igasse tä- misleping on võtnud meilt kõigilt abistaja, tugiisikud, võlanõustami- te ja – määrade süsteem. Toetuste nasesse vallakeskusesse jäävad rohkesti aega, peetud on tuliseid ne, varjupaigateenus, turvakodu, taotlemise alused ning väljamak- teeninduskeskused, kus kindlas- vaidlusi ja toimunud produktiivset sotsiaaltransport ja eluruumi taga- se kriteeriumid erinevad praegus- ti jätkab tööd sotsiaaltöötaja ning arutelu. Leian, et tänaseks on kok- mine. Väikese valla esindajana näen, tel alustel üpris kardinaalselt, kuid hoolekandetöötaja, kes korral- ku pandud sobilik variant kõigile et meie piirkondades ei ole piisa- ühiselt liigume lihtsasti arusaadava davad esmased sotsiaalteenused. osapooltele, mis, usun, parandab val hulgal teenuse vajajaid, et selle ja elanikele mugava sotsiaaltoetus- Lastekaitsele spetsialiseerub eral- oluliselt meie kõigi elukvaliteeti. jaoks eraldi spetsiliste või teenuse te ja – teenuste teavitamise süstee- di ametnik, et kindlustada las- Üheks oluliseks punktiks on minu osutajaid leida. mi suunas. tega seotud ohtude varajane en- silmis loomulikult sotsiaalvaldkond, Ühinemislepingu põhimõtteliseks Kuna ühinemise näol on tegemist netamine. Ühinenud vallas on mis on ilma haldusreformitagi kee- sotsiaalvaldkonna lähtepunktiks maa ja linna piirkonnaga, on tee- sotsiaalvaldkonna tulemused kind- ruline ja raske temaatika. Mured on oli teenuste kättesaadavuse paren- nuste kättesaadavus ja murekohad lasti paremad, kuna iga sotsiaaltöö- meil Järvamaal sarnased – rahvas- damine ning ametikohtade loomi- erinevad. Sellegi poolest ilmnes, et taja saab spetsialiseeruda sotsiaal- tiku vananemine, tugispetsilistide ne spetsialistidele. Sotsiaaltöös on kõik laua taga istuvad omavalitsu- töö kindlale lõigule, mis võimaldab puudus nii haridussüsteemis kui ka meie kõigi ühine eesmärk luua sel- sed tunnevad puudust sotsiaaltrans- minna rohkem süvitsi. täiskasvanutele, sotsiaaltranspordi line vaimne ja füüsiline elukesk- pordist, juriidilisest nõustamisest, Leian, et koostoimimine on efek- küsimused, spetsialiseerunud amet- kond, kus abivajaja toimetulek kas- perenõustajatest, logopeedidest ja tiivsem ja tulemused laialdasemad. Anni Alev nike töökoormus jne. vab kuni iseseisva toimetulekuni. Ei tugiisikutest jms. Kõiki nimetatud Üleminekuperiood tuleb huvitav ja Roosna-Alliku abivallavanem Sotsiaalhoolekande seadusest tu- ole aga mõeldav, et iga vald töötab teenuseid on komisjonides arutatud täis väljakutsuvaid muudatusi, mis lenevalt on kohaliku omavalitsuse välja omad sotsiaalkorrad ja – mää- ning põhifookusena teenuste aren- koostöö korral muudab meie ühine- Läbirääkimised on minu hinnan- ülesanneteks pakkuda järgmiseid rad. Uues ühinenud omavalitsused dusena ühinenud omavalitsuses nud omavalitsuse ja kogu Järvamaa gul olnud edukad ja oleme jõud- teenuseid – koduteenus, väljaspool luuakse ühesugustele alustele ja välja toodud. võimekamaks! 4 Ühinemisleht

PAIDE LINNA, PAIDE VALLA JA ROOSNA-ALLIKU VALLA ÜHINEMISLEPING Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse kor- • Omavalitsuse kujundamine võimekaks 6. OV JUHTIMISSTRUKTUUR JA haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine. Si- ralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti ja usaldusväärseks koostööpartneriks sise- HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE sekonkursi nurjumisel korraldatakse avalik territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, riiklikult ja rahvusvahelisel tasandil. MUUTMISEGA KAASNEVAD ORGANISAT- konkurss. haldusreformi seaduse § 16 lõike 4, koha- 6.10. Kui ametnik või töötaja OV ühinemis- liku omavalitsuse üksuste ühinemise soo- 3. ÜHINEMISE AEG SIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED järgselt tööd jätkata ei saa, koondatakse dustamise seaduse § 3 lõike 1 ja § 5 lõike 1, Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku 6.1. OV volikogu koosseisus on 23 liiget, vastav ametikoht, nähes ette lisaks seadu- Paide Linnavolikogu ettepaneku Paide Val- valla ühinemine toimub 2017. aasta koha- kes valitakse ühes valimisringkonnas, mis sele täiendava tasu ühe kuupalga ulatuses, lavolikogule ja Roosna-Alliku Vallavoliko- liku omavalitsuste volikogude valimistule- moodustatakse ühinevate omavalitsuste v.a juhul, kui seadus näeb ühinemise käigus gule algatada ühinemisläbirääkimiste kor- muste väljakuulutamise päeval. territooriumi põhiselt. OV volikogu juurde lahkuvatele palgalistele valitsuse liikmete- raldamine (17.12.2015 otsus nr 91) ja Paide luuakse piirkondlike huvide esindamiseks le täiendava lisakompensatsiooni. Vallavolikogu (28.01.2016 otsus nr 1) ning 4. OMAVALITSUSÜKSUSE ÕIGUSLIK regionaalarengu vähemalt 9-liikmeline Roosna-Alliku Vallavolikogu (26.02.2016 STAATUS, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt 3 liiget 7. AVALIKE TEENUSTE ARENDAMINE otsus nr 2) otsused ühinemisläbirääkimis- kõikidest omavalitsusüksustest. Teistesse 4.1. Pärast ühinevate omavalitsuste ühine- 7.1. Haridus te korraldamisega nõustumise kohta ning volikogu komisjonidesse (eelarvekomisjon, 7.1.1. Alus- ja põhiharidust saab omandada sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste mist ning nendest uue omavalitsusüksuse haridus- ja kultuurikomisjon, sotsiaal- ja võimalikult kodu lähedal. Kõigile lastele ta- tulemused, Paide linn, Paide vald ja Roos- moodustamist ühinevad omavalitsusüksu- tervishoiukomisjon, revisjonikomisjon) gatakse lasteaia- ja koolikoht. Olemasole- na-Alliku vald (edaspidi nimetatud ühine- sed kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud kaasatakse igast ühinenud omavalitsusük- vad haridusasutused säilitatakse sõltuvalt vad omavalitsused) kinnitavad käesoleva lõpevad. susest vähemalt üks esindaja. ühinemislepingu (edaspidi leping), mille 4.2. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse liik õpilaste olemasolust. Roosna-Alliku Põhi- 6.2. OV ametnikkond kujundatakse struk- eesmärgiks on moodustada ühinemise kau- on linn. koolis säilitatakse 9 klassikomplekti. tuurina, kus ühelt poolt on selgelt eristatud du uus omavalitsusüksus (edaspidi OV) . 4.3. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse nimi 7.1.2. OV volikogu kehtestatava lasteaia OV kui terviku strateegilise valitsemise ja vanemate kaetava osa määr (nn lasteaia on Paide linn (lepingus edaspidi OV). juhtimise tasand ning funktsioonid, teisalt 1. ÜLDSÄTTED 4.4. Uus kohaliku omavalitsuse üksus on kohamaks) võib olla diferentseeritud sõltu- teenuste osutamise ja nende korraldamise valt lapse vanusest, lasteasutuse majanda- 1.1. Leping sätestab ühinevate omavalit- ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste funktsioonid. suste vabatahtliku ühinemise tulemusena üldõigusjärglane. miskuludest või muudest asjaoludest. 6.3. Haldamise ja teenuste osutamise 7.1.3. Tehakse koostööd Paide riigigümnaa- omavalitsusüksuste ühinemise aja ja ees- 4.5. OV territoorium moodustub Paide lin- funktsioone püütakse nii palju kui võima- märgid, moodustatava omavalitsusüksuse na, Paide valla ja Roosna-Alliku valla terri- siumi ja õpilaskodu ning Järvamaa Kutse- lik delegeerida OV hallatavatele asutustele, hariduskeskuse arendamisel. õigusliku staatuse, nime, sümboolika, pii- tooriumi summana ja OV piir kulgeb mööda kodanikeühendustele ja erasektorile, ta- 7.1.4. Haridusvaldkonnas töötavad kvalifit- rid, ühinenud omavalitsusüksuste õigus- ühinenud omavalitsuste välispiiri. gades samas valdkonna professionaalse ja seeritud ja motiveeritud spetsialistid. Õpe- aktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad 4.6. OV volikogu ja valitsuse juriidiliseks majanduslikult tõhusa toimimise. tajate töötasustamine ja haridusasutuste organisatsioonilised ümberkorraldused ja asukohaks on Paide linn, Keskväljak 14. 6.4. OV keskusesse koondatakse juhti- OV poolne rahastamine viiakse tasemele, juhtimisstruktuuriga seotud muutused, 4.7. OV sümboolikana jääb kasutusele Paide misfunktsioonid ja teenused, mis on oma avalike teenuste osutamise põhimõtted eesmärgiga võtta kasutusele uuenduslikud linna sümboolika. olemuselt koordineeriva iseloomuga või valdkonniti, töötajate ja ametnikega seotud õppe- ja kasvatusmeetodid ning sellele vas- eeldavad kitsast spetsialiseerumist. Keskus küsimuste lahendamise, investeeringud ja tav taristu. 5. HALDUSTERRITORIAALSE tagab OV varade, sh hallatavate asutuste riikliku ühinemistoetuse kasutamise. 7.1.5. Laiendatakse tugiteenuste kättesaa- KORRALDUSE MUUTMISEGA käsutuses olevate varade majandamise ja 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade davust haridusasutustes (logopeed, eripe- arendamise kohapeal; tagab järelevalve kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE dagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog). piirkondlike teenuste osutamise kvaliteedi omavalitsusüksusele pandud kohustuste JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS 7.1.6. Toetatakse haridusasutuste omava- üle, sh delegeeritud teenuste osas; tagab täitmisel ja teenuste korraldamisel ning ra- helist koostööd, eelkõige õpetajakoolitust 5.1. Uue omavalitsusüksuse moodustami- OV heakorraalaste ülesannete, mis on ots- haliste vahendite suunamisel lähtub oma- ning kogemuste omandamist ka riiklikul ja sest muutuvad omavalitsuse haldusterri- tarbekas tagada kohapeal, täitmise. valitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse rahvusvahelisel tasandil. tooriumil kehtivaks need õigusaktid, mis 6.5. Tasakaalustatud ja kodanikulähedas- ajal käesolevas lepingus sätestatust. 7.1.7. Väärtustatakse kogukonna ja ettevõt- olid kõikide ühinevate omavalitsuste poolt te otsustusprotsesside tagamiseks luuakse jate lõimumist kooliga, edendatakse nende ühinemistoimingute käigus vastu võetud. praeguste Paide linna, Paide valla ja Roos- 2. ÜHINEMISE EESMÄRGID koostööd. 5.2. Ühinenud kohaliku omavalitsuse ük- na-Alliku valla elanike jaoks teeninduskes- 7.1.8. Luuakse tingimused laborite, töö- ja 2.1. Ühinemise üldised eesmärgid on: suste õigusaktid kehtivad kuni haldusterri- kused Paide linna ja Roosna-Alliku alevik- • omavalitsusüksuste arengupotentsiaali tehnoloogiaõpetuse, ujulate jm ressursi tõ- toriaalse korralduse muutmise tulemusena ku, kus teenuspiirkonnad moodustatakse ühendamine ning piirkonna konkurentsi- moodustunud kohaliku omavalitsuse ük- husamaks kasutuseks. otstarbekust silmas pidades ja need ei pea võime ja maine kasvatamine, seeläbi ela- suse õigusaktide kehtestamiseni selle ko- 7.1.9. Hariduslike erivajadustega (HEV) las- kattuma lepinguosaliste omavalitsuste hal- nikele turvalise, võimeka ja jätkusuutliku haliku omavalitsuse üksuse territooriumil, tele pakutakse olemasolevate lasteaedade duspiiridega. Teeninduskeskustes võtavad kohaliku omavalitsuse tagamine; kus need valdade ja linnade ühinemiseni ja koolide baasil võimetekohaseid ja paind- elanikke vastu OV juhtkond ja teenistujad, • elanike heaolu suurendamine, tagamaks kehtisid. likke õpitingimusi. seeläbi tagatakse OV elanike esmane nõus- eneseteadliku, vastutustundliku ja võimali- 5.3 Uue põhimääruse kehtestamiseni te- 7.1.10. Õpilastele tagatakse tasuta trans- tamine ja teenuste osutamine kohapeal (sh kult iseseisvalt toime tuleva kodaniku ter- gutseb OV Paide linna põhimääruse alusel. port kooli (põhikool, gümnaasium sh riigi- täiskohaga piirkonna, kes on linnavalitsuse vena ja aktiivsena elatud aastate kasvu. 5.4. Uue omavalitsusüksuse õigusaktid tu- gümnaasiumisse) ja koju OV piires. liikmed, sotsiaaltöö spetsialistid ja sekre- 2.2. Ühinevad omavalitsused seavad ühine- leb viia kooskõlla seaduste nõuetega hilje- 7.1.11. Ühtlustatakse OV lasteaiaõpetajate tärid). Teeninduskeskustes tagatakse kõik misega saavutada järgmised alaeesmärgid: malt 1. detsembriks 2018. töötasud, võttes aluseks ühinevates oma- • Kujundada uut tüüpi omavalitsuse juhti- vajalikud töövahendid sh autokasutamise 5.5. Ühinevate omavalitsuste kõik õigu- valitsustes makstava kõrgeima töötasu. miskorraldus, kus omavalitsuse kesktasand võimalus teeninduspiirkonnas. sed, kohustused, asjaajamise dokumendid, 7.1.12. Ühinemisjärgsel perioodil jätkatak- tegeleb eelkõige strateegiliste küsimus- omandis olevad varad ja hallatavad asutu- 6.6. Teeninduskeskuste piirkonnas ku- se õpilaste toetamist seniste tavade ja mää- tega, kõrget spetsialiseerumist nõudvate sed lähevad OV-le üle käesoleva lepingu jundatakse töökorraldus selliselt, et oleks rade järgi. teenuste osutamisega ja strateegilise aren- punktis 3 sätestatud ajal. tagatud kohalike elanike kaasarääkimis- 7.2. Huvitegevus ja noorsootöö dustegevusega ning kodanikulähedaste 5.6. OV haldusesse üleminevad hallatavad võimalus kohalikes ja üleomavalitsuslikes 7.2.1. Tagatakse mitmekesine, kättesaadav igapäevateenuste osutamine toimub piir- asutused tegutsevad kuni uute põhimää- otsustusprotsessides, et aidata kujundada ja võrgustikul põhinev huviharidus. Paku- kondlikes teeninduskeskustes. ruste kehtestamiseni seni kehtinud põhi- arvamusi ja koguda sisendeid ning tagasi- takse kvaliteetset ja mitmekülgset huvite- • Tagada ühinenud omavalitsuste ühtne määruste alusel ja ulatuses, kus need ei ole sidet otsustusorganitele (OV valitsus, OV gevust võimalikult lapse elukoha lähedal. areng, kodulähedaste töökohtade loomine vastuolus käesoleva lepinguga. volikogu, volikogu komisjonid) piirkonna 7.2.2. Huvihariduse ja huvitegevuse aren- ja säilitamine, elukeskkonna kaasajastami- 5.7. Haldusterritoriaalse korralduse muut- tervikliku arengu küsimuste lahendamiseks ne (sh maapiirkonnas internetiühenduse mise tulemusena moodustunud kohaliku damisel säilitatakse maksimaalselt juba ja halduse/valitsemise kvaliteedi kohta. toimivad süsteemid ja otsitakse uusi või- arendamisele kaasaaitamine). omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõt- 6.7. Teeninduskeskustes osutatakse neid • Asjatundliku ja motiveeritud ametnik- malusi täiendavate tegevuste pakkumiseks, miseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni teenuseid, mida on otstarbekas osutada konna kujundamine läbi spetsialiseerumis- kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse milleks kasutatakse mitmekesiseid rahas- elanikule ruumiliselt lähedal. Teenindus- võimaluse. üksuste arengukavad ja üldplaneeringud tusallikaid (KOV, teenuse tarbija, fondid). keskuses osutatavate teenuste hulk sõltub • Elanike ja kodanikuühenduste suurem nendel territooriumidel, kus need enne Riiklikku huviharidusele antavat toetust keskuse teeninduspiirkonna suurusest ja kaasamine OV juhtimisse, luues elanikele ühinemist või liitumist kehtestati. Kuni kasutatakse selles piirkonnas, millele see võimalus võtta vastutus oma elukeskkonna ühinemise tulemusena moodustunud ko- olemusest, mis võib vajadusel olla teenus- algselt oli ette nähtud. korraldamisel. haliku omavalitsuse üksuse arengukava keskuseti erinev. 7.2.3. Eelistatakse huvihariduse oman- • Teenuste mitmekesistamine, nende pa- vastuvõtmiseni lähtutakse otsustamisel 6.8. OV kui ametiasutuse töötajate ameti- damist OV sees, väljaspool OV õppijatele rem kvaliteet ja suurem kättesaadavus, kõigi ühinenud kohaliku omavalitsuse ük- kohtade struktuuri projekt (lisa 5) võetakse kompenseeritakse kulud vajaduspõhiselt. juurdepääs teenustele, mis nõuavad amet- suste arengukavadest. lähtekohaks OV volikogus juhtimisotsuste Koostatakse huvikoolide ja huvihariduse nikelt suuremat professionaalsust. 5.8. Lepingu kinnitamise järgselt võtavad tegemisel. rahastamise kord. • Pakutava hariduse kvaliteedi tõstmine ning ühinevate omavalitsuste volikogud varalisi 6.9. Ühinenud kohalike omavalitsuste ame- 7.2.4. Kujundatakse noortekeskuste võr- elukestva õppe tagamine ja arendamine. kohustusi, mida ei ole planeeritud eelar- tiasutuste teenistujad jätkavad teenistust gustik, säilitades noortekeskused ja noor- • Ühistranspordisüsteemi korraldamine vestrateegias, lähtudes käesoleva lepingu põhiliselt oma endises töövaldkonnas ju- tetoad ning suurendades noorte endi rolli inimeste liikumise vajadustele vastavaks. punktist 12.3. hul, kui OV ametiasutuse struktuurist ei noorsootöö kavandamisel ja juhtimisel. • Munitsipaalvara parem haldamine, ener- 5.9. Ühinevate omavalitsuste omanduses tulene teisiti. Ametiasutuste töö ümber- Noosootöö viiakse ühtse juhtimise alla ja giasäästu ja taastuvenergia kasutamine olevate ja nende asutatud juriidilised isi- korraldamisel ja uute teenistujate teenis- noorsootöötajate arv säilib. Noortekes- kortermajades, eramutes ja munitsipaal- kud või nende osad lähevad üle ühinenud tusse võtmisel valitakse personal esmalt kustes pööratakse eraldi tähelepanu õpin- hoonetes ning sellealane teavitustöö ela- omavalitsusele, sh asutajaliikme õigused ja sisekonkursi teel, et tagada info, teadmiste gutest väljalangenud ja mittetöötavatele nike seas. kohustused. ja oskuste kvaliteet ning selle säilimine ja noortele. Ühinemisleht 5

7.2.5. Olulisteks huvitegevuse pakkujateks, 7.6. Elamu- ja kommunaalmajandus, dade kogemusi ja teisi toimivaid praktikaid kuni haldusterritoriaalse korralduse muuda- eriti täiskasvanute sihtgrupis, on piirkond- ühisveevarustus ja –kanalisatsioon, soo- kodanikuühenduste ja külavanemate kaasa- tuse jõustumiseni peavad asjaomased voli- likud ühendused, sh mittetulundusühingud jamajandus, jäätmemajandus, haljastus miseks, tegevuse rahastamiseks ning taristu kogud võlakohustuste võtmisel kuni valimis- ja külaseltsid. Võimalusel ja valmisolekul 7.6.1. Koondatakse OV pakutavad kom- haldamiseks. Tööd jätkavad külamajad. tulemuste väljakuulutamise päevani konsen- antakse huvihariduse ja noorsootöö osuta- munaalmajandustegevused, kui sellega 8.2. Toetus kodanikeühendustele jääb vä- suslikult heaks kiitma kohaliku omavalitsuse mine üle kodanikeühendustele. saavutatakse parem teenuskvaliteet ning hemalt samale tasemele kui see on enne üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 7.3. Sotsiaalteenused ja -toetused efektiivsem ettevõtete toimimine ja aren- ühinemist (rahaline toetus, haljastus, pro- punktides 1-3, 52 ja 7 ning lõikes 7 nimeta- 7.3.1. Tagatakse sotsiaalteenuste kvaliteet damine läbi mastaabiefekti. OV hoonete jektide läbiviimine ja sildfinantseerimine). tud võlakohustuse ja muude tulevastel eel- ja mitmekesisus läbi ühinenud OV suurema haldus- ja majanduslikud tugifunktsioonid 8.3. Rakendatakse kaasamise hea tava põ- arveaastatel raha väljamaksmist nõudvate mastaabi ja väikeste sotsiaalabisihtrühma- antakse üle SA-le Paide Haldus. himõtteid. Jätkatakse küla- ja asumivane- pikaajaliste kohustuste võtmise. Käesoleva de laienemise, arendatakse sihtrühmaspet- 7.6.2. OV arendab SA Keskkonnainvestee- mate tegevuse toetamist ning tugevdatakse lepinguga lepivad ühinevad omavalitsused siifilisi sotsiaalteenuseid. ringute Keskus (KIK) toel vee- ja kanali- nende suuremat osalust OV elus ja otsus- kokku, et ühinemislepingu heakskiitmise 7.3.2. Luuakse erineva profiiliga sotsiaal- satsioonitaristut piirkondades, mis jäävad tuste tegemisel. Moodustatakse kogukon- hetkest kuni haldusterritoriaalse korralduse reoveekogumise alasse, et tagada kvaliteet- valdkonna spetsialistide ametikohad, mis di ühendavad ja esindavad kogud, mis on muudatuse jõustumiseni on lubatud raha- ne ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenus võimaldavad spetsialiseerumist ja teenus- nõuandvad kogud OVle. liste kohustuste (võlakohustus ja muu raha te kvaliteedi parandamist. Laiendatakse ning muuta piirkond atraktiivsemaks elu- keskkonnaks. Rekonstrueeritakse lokaal- väljamaksmist nõudev pikaajaline kohus- sotsiaalteenuste osutamise tugisüsteemi 9. OV MEEDIAKAJASTUS seid väiksemaid ühisveevärgi- ja kanalisat- tus) võtmine ühinevate omavalitsuste kaupa ja võrgustikku. Paide linna koondatakse OVl on oma perioodiline ajaleht ja kohalik konkreetses ühinevas omavalitsusüksuses teenistujad, kes osutavad administratiivse sioonirajatisi, mis asuvad tiheasustusalasid teenindavates piirkondades, kus sellised raadiosaade. seadusega lubatud laenukoormuse piires, iseloomuga sotsiaalteenuseid, teenindus- võrgud on kasutusel. 10. Organisatsioonidesse kuulumine ja mis on toodud omavalitsusüksuse eelarvest- keskustesse jääb esmane hoolekanne. Tee- 7.6.3. Jätkatakse osalemist hajaasustuse välissuhted rateegias. Eelarvestrateegiast lähtuvalt on ninduspiirkondades säilitatakse hoolekan- programmis 10.1. OV kuulumise koostööorganisatsioo- Roosna-Alliku valla maksimumsumma 433 detöötaja töökohad. 7.6.4. Kaugküttekatlamajad viiakse teh- nidesse otsustab OV volikogu pärast 2017. 173 eurot, Paide linna maksimumsumma 1 7.3.3. Sotsiaalteenused ja -toetused keh- noloogiliselt säästlikumatele lahenduste- aasta kohalike omavalitsuste volikogude 500 000 eurot, Paide valla maksimumsumma testatakse ühesugustel alustel ja määra- le, kasutades taastuvaid energiaallikaid. valimisi. 865 527 eurot. Juhul kui laenu võetakse, siis des. Jätkatakse sünnitoetuse, esimest korda Eesmärgiks on saavutada energiasääst 10.2 OV välissuhete aluseks olevad part- lähtutakse põhimõttest, et laenuga ei kaeta koolimineva lapse toetuse ja matusetoetuse amortiseerunud kaugküttetorustiku re- nerluskokkulepped kiidab heaks OV voliko- püsikulusid, vaid investeeringuid. maksmist. Elanike toimetulekutaseme tõst- konstrueerimisega. Hoonete ehitamisel ja gu, arvestades maksimaalses ulatuses väl- miseks eelistatakse vajaduspõhiseid toetusi. rekonstrueerimisel lähtutakse Euroopa Lii- jakujunenud ja toimivaid koostöösuhteid 13. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS 7.3.4. Arendatakse välja sotsiaaltranspordi välispartneritega. du direktiividest ja siseriiklikest nõuetest 13.1. Leping loetakse lepinguosaliste vahel teenus, tagamaks abivajajate juurdepääs energiasäästu saavutamisel. kinnitatuks, kui ühinevate omavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuteenustele. 7.6.5. Jätkatakse koostööd korraldatud jäät- 11. INVESTEERINGUD volikogud on selle oma otsusega kinnita- 7.3.5. Luuakse elanikule mugav ja lihtsas- meveo osas. Korraldatakse jätkuvalt ohtlike 11.1. Investeeringuid tehes järgitakse piir- nud. Ühinevate omavalitsuste volikogude ti arusaadav sotsiaaltoetuste ja –teenuste jäätmete kogumisringe hajaasustuses ning konna tasakaalustatud arengu põhimõtet, otsused on käesoleva lepingu lahutama- teavitamise süsteem. arendatakse jäätmejaamade tööd. ühinevate omavalitsuste arengukavasid ja tuks osaks. 7.3.6. Kodanikeühendustele delegeeritak- 7.6.6. Ühinevate omavalitsuste munitsi- eelarvestrateegiaid, pooleliolevaid inves- 13.2. Leping jõustub OV volikogu valimis- se nende sotsiaalteenuste osutamine, kus paalelamufond säilitatakse, et osutada elu- teeringuid ja võetud kohustusi ning majan- tulemuste väljakuulutamise päeval. ühendustel on valmisolek ja professionaal- ruumi tagamise teenust või anda eluruum duslikke võimalusi, samuti objekti olulisust 13.3. Leping kehtib OV volikogu valimistu- sus teenust kvaliteetselt osutada ning tee- üürile OVle vajalikele spetsialistidele. ning kasusaajate hulka. 7.6.7. Haljasalade hooldamine jätkub vähe- lemuste väljakuulutamise päevast järgmis- nuse pakkuja lähedus loob abivajajale eeli- 11.2. Viiakse läbi ettevõtlus- ja turismiala- malt samal tasemel, st maht ja kvaliteet ei te korraliste kohalike omavalitsuste vali- se teenust tarbida. seid ümarlaudasid, et võtta kasutusele pa- lange. miste tulemuste väljakuulutamiseni. 7.3.7. Osutatakse eluruumi tagamise tee- rimaid lahendusi ettevõtlikkuse suurenda- 7.6.8. OV-s kehtestatakse haritavale maale 13.4. Ühinemislepingu ja ühinemiskokku- nust, arvestades erinevate sihtgruppide va- maksumäär kuni 1%, teistele maadele kuni miseks ja uute töökohtade loomiseks. leppe muutmiseks esimese valimisperioodi jadustega. 2,5 %. 11.3. Ühinevate omavalitsuste kokkulepi- jooksul pärast haldusterritoriaalse korral- 7.3.8. Seatakse eesmärgiks hooldekodutee- 7.6.9. Täiendavalt vabastatakse maamak- tud prioriteetsete investeeringute loetelu duse muudatuse jõustumist on vajalik vo- nuse arendamine piirkondades, kus erasek- sust riikliku pensionikindlustuse seaduse koos eeldatava maksumuse ja finantseeri- likogu koosseisu vähemalt 3/4 häälteena- tor nõudlusele vastavat teenust ei paku või alusel pensioni saaja või isik, kellel on töö- misallikatega on esitatud käesoleva lepin- mus. ei vasta teenuse hind sihtgrupi maksevõi- võimetoetuse seaduse alusel tuvastatud gu lisas. mele. osaline või puuduv töövõime, tema kasutu- 11.4. OV volikogul on õigus prioriteetsete 14. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 7.4. Rahvatervise ja tervishoiu korraldus investeeringute nimekirjas teha muudatu- ses oleva elamumaa või maatulundusmaa Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad 7.4.1. Terviseedendus ja tervislike eluviisi- si, kui need tulenevad reaalselt välja kuju- õuemaa kõlviku osas kuni 0,15 ha ulatuses. vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi sea- de propageerimine ning selleks tingimuste neva eelarve summast või kui on ilmne, et loomine on OV üks eesmärk. 7.6.10 Viisu külas ja Roosna-Alliku alevikus dustega ettenähtud korras. säilivad majandus- ja heakorratöölise töö- investeerimine on majanduslikult ebaots- 7.4.2. Tervishoiuteenuse osutamise süs- tarbekas, väheefektiivne või kahjulik OV kohad. 15. MUUD TINGIMUSED teemsuse ja efektiivsuse saavutamiseks arengu seisukohalt. toetatakse Paide Tervisekeskuse väljaaren- 7.7. Ühistransport 15.1. Leping kehtestab ühinevate omava- 7.7.1 Luuakse ühtne transpordisüsteem, 11.5. Kaasfinantseeringuga seotud inves- damist ning teenuse koondamist 8 perears- litsuste kohustused, mis kuuluvad tingi- mis ühendab reisijaveo liinid ja sõidugraa- teeringud teostatakse toetusraha eralda- ti nimistuga keskusesse, et oleks tagatud musteta täitmisele. Kui ühinevate omava- fikud vastavalt elanike liikumisvajadustele. misel. kvaliteetsed, aastaringsed ning piirkonna litsuste õigusaktid on käesolevas lepingus 7.7.2 Rakendatakse ja toetatakse paindlik- 11.6. Investeeringute saamiseks ja uute vajadustele vastavad meditsiini- ja tugi- sätestatuga vastuolus, loetakse käesolev teenused. Seejuures seavad ühinevad oma- ke ja täiendavaid transpordiviise. töökohtade loomiseks tegeletakse aktiiv- 7.8. Teed ja tänavad selt kohaturundusega. leping ülimuslikuks ja ühinevad omavalit- valitsused eesmärgiks, et perearstiteenuse sused järgivad oma tegevuses käesolevas koondumine keskustesse ei vähendaks pe- 7.8.1. Teede hooldamise, sh teede talihool- lepingus kirjapandut. rearstiteenuse kättesaadavust (vastuvõtu duse teostamisel säilivad kehtivad põhi- 12. ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE 15.2. Lepingu lahutamatuks osaks on selle koha ja aja mõttes) võrreldes lepingu kin- mõtted ja kvaliteedinõuded, arvestades 12.1. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühi- juurde kuuluvad lisad. nitamise hetkel olemasolevaga. piirkondlikke eripärasid. nemise soodustamise seadusega sätesta- 15.3. Lepingut järgitakse OV arengudoku- 7.5. Vaba aeg, kultuur, sport 7.8.2. Tagatakse teede remont, rekonst- tud ühinemistoetust kasutatakse ühinenud 7.5.1. Mitmekülgne kultuurielu ja tugev ko- rueerimine ja teehoole teehoiu- ning koha- mentide ja eelarvestrateegia koostamisel. omavalitsuste haldusterritooriumil tehta- 15.4. Leping on koostatud kolmes identses gukonnatunne on OV oluline ülesanne . like teede investeeringute kava alusel koos vateks investeeringuteks, vastavalt seaduse 7.5.2. Kultuuri- ja sporditegevus jätkub ühi- eestikeelses originaaleksemplaris, millest tänavavalgustuse väljaarendamisega. järgi ühinenud omavalitsuse kohta eralda- nevate omavalitsusüksuste olemasolevates kõik ühinevad omavalitsused saavad ühe 7.8.3. Teehoolduse ja vajalike investeerin- tud summade piires. Prioriteediks seatakse asukohtades ja seda arendatakse senisest originaali. gute tegemisel lähtutakse põhimõttest, et investeeringud, lähtudes punktis 11 toodud süsteemsemalt ja terviklikumalt. Vald- jooksvad suvised ja talvised hooldustööd konna juhtimisse kaasatakse kultuuri- ja põhjendustest. rahastatakse OV tulubaasi põhjal. Riigi 12.2. Ühinemistoetust kasutatakse järgmis- LEPINGU LISAD spordikeskuste juhid, eesmärgiga paremini poolt tee hoolduseks ja investeeringuteks koordineerida ja mitmekesistada kultuuri- teks seaduses ettenähtud tegevusteks: Lisa 1. Seletuskiri haldusterritoriaalse kor- eraldatavast summast planeeritakse ühi- 12.2.1. Registrite ühildamine ja sellega seo- ralduse muutmise vajaduse põhjenduse, ja sporditegevust. nenud omavalitsustele nende haldusterri- 7.5.3. Jätkatakse traditsiooniliste kultuuri- tud info- ja kommunikatsioonitehnoloogi- territooriumi suuruse ja alaliste elanike tooriumil teostatavateks töödeks iga-aas- liste ning tarkvara soetamisega seotud in- arvu kohta ja spordisündmuste läbiviimist ja toetamist taselt proportsionaalselt samaväärne hulk ning koostatakse iga-aastane ühtne kul- vesteeringud. Lisa 2. OV kaart mõõtkavas 1:50 000 vahendeid võrreldes ühinemiseelse perioo- 12.2.2. OV juhtimisstruktuuri ümberkorral- Lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse tuuri- ja spordisündmuste kalender. diga. 7.5.4. Kultuurikeskusele ja rahvamajadele li- damisega seotud kulud, sh koondamishüvi- muutmisega kaasnevate prioriteetsete in- 7.8.4. Prioriteediks on arengukavade ja üld- saks toetatakse kultuuriteenuste pakkumisel tused. vesteeringute loetelu planeeringutega ette nähtud taristu kaas- mittetulundusühinguid ja külaseltse. Raama- 12.2.3. OV õigusaktide ühtlustamine ning Lisa 4. Juhtimisstruktuur tukogud viiakse ühtse juhtimise alla, tagatak- ajastamine, sh riigiteede rekonstrueerimi- arengu- ja strateegiadokumentide koosta- Lisa 5. Paide valla auditeeritud majandus- se piirkondlike raamatukogude tegevus. ne, milleks taotletakse rahalisi vahendeid. mine. aasta aruanne 2015 7.5.5. Soodustakse pärimuskultuuriga seo- 12.2.4. Ametnike ja töötajate ümber- ja Lisa 6. Roosna-Alliku valla auditeeritud tud tegevusi, sh laste ja noorte sellealaseid 8. KODANIKUÜHISKOND täiendõpe. majandusaasta aruanne 2015 tegevusi. 8.1. Toetatakse kodanikeühenduste tege- 12.2.5. Organisatsioonide töökorralduste Lisa 7. Paide linna auditeeritud majandus- 7.5.6 Toetatakse kohalike muuseumide te- vust ja külaliikumist. Kodanikuühiskonna ühtlustamine (sh arhiivi korrastamine). aasta aruanne 2015 gevust ja arengut. arendamisel analüüsitakse ühinevate val- 12.3 Ühinemislepingu heakskiitmise hetkest Lisa 8. Hallatavate asutuste nimekiri. 6 Ühinemisleht Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla Investeeringuprioriteedid ühinevates omavalitsustes ühinemislepingu seletuskiri1 Paide vald Ühinemislepingu õiguslik alus: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõi- PAIDE VALD ke 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, Haldusreformi seaduse § 16 lõike 4, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus ja Paide * Tänavavalgustussüsteemide Maksumus sh KOV Investeeringu väljaehitamine 200000 80000 2017/2018 Linnavolikogu ettepanek Paide Vallavolikogule ja Roosna-Alliku Vallavolikogule alga- Investeeringu objekt kokku osalus kavandatav aeg tada ühinemisläbirääkimiste korraldamine (17.detsember 2015.a otsus nr 91) ja Paide * Viraksaare küla ühisveevärgi ja Vallavolikogu (28. jaanuari 2016. a otsus nr 1) ning Roosna-Alliku Vallavolikogu (26. Ühisobjektkanalisatsiooni väljaehitamine 1480000 370000 2018/2019 veebruari 2016.a otsus nr 2) otsused ühinemisläbirääkimiste korraldamisega nõustu- mise kohta. *Paide* Paide-Viraksaare ujula kergliiklustee 2 700 000 350 000 2018-2021 Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91 lg 2 p 1 lisatakse ühine- väljaehitamine 455000 125000 2019/2020 mislepingule seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv. * Sillaotsa-Tarbja kergliiklustee Paideväljaehitamine vald 525000 135000 2019/2020 1. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS. *Viraksaare Tänavavalgustussüsteemide siseteede tolmuvabaks väljaehitamine 200000 80000 2017/2018 Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemisläbirääkimiste käigus on muutmine (2x pindamine) 52000 52000 2020 poolte esindajad seadnud ühiseks eesmärgiks tänaste omavalitsuste jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamise. Sellega soovitakse ühenda- * Viraksaare küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine27120001480000762000370000 2018/2019 da tänaste omavalitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda oluline tõuge piirkonna tasakaalustatud arengusse. * Paide-Viraksaare kergliiklustee väljaehitamine 455000 125000 2019/2020 • Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti ning arendada * Sillaotsa-Tarbja kergliiklusteeROOSNA-ALLIKU väljaehitamine VALLA INVESTEERINGUD525000 135000 2019/2020 infrastruktuuri. * Tänavavalgustuse rajamine ja • Ühinemine võimaldab tagada kogu piirkonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu kaasajastamine 130 000 50 000 2017-2019 ning ühtse juhtimise, mis on eelduseks kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikule tegevu- sele ning majandusliku potentsiaali kasvule, sealhulgas võimekusele osaleda planee- ViraksaareRoosna-Alliku siseteede mõisa tolmuvabaks ja õppehoone muutmine (2x pindamine) 52000 52000 2020 rimises ja ühisprojektides. küttesüsteemi ren. 65 000271200065 000762000 2018-2019 • Ühinemisega tagatakse suurem haldussuutlikkus, kvaliteetsemate avalike teenuste Roosna-Alliku lasteaed Hellik osutamine, kasutades selleks paremini olemasolevat inimressurssi ning hoonete ja va- Roosna-Allikurühmaruumide valla investeeringud abiruumide ren. 25 000 25 000 2018-2019 ra ressurssi. Suurem eelarve võimaldab maandada paremini finantsriske ning koonda- da ressursse prioriteetsete tegevuste kiiremaks ja kvaliteetsemaks läbiviimiseks. *Viisu Tänavavalgustuse Rahvamaja rajamine renoveerimine ja kaasajastamine 40 000130 00040 00050 000 2018-20192017-2019 • Suuremas omavalitsuses on võimalik osutada ka selliseid teenuseid, mille sihtrühm Roosna-Alliku mõisa ja õppehoone küttesüsteemi ren. 65 000 65 000 2018-2019 eraldiseisvate valdade/linnana on liiga väike. * Roosna-Alliku lasteaed Hellik • Suuremal territooriumil on võimalik ellu viia detsentraliseeritud juhtimist, st ko- Roosna-Allikusoojustus ja lasteaed renoveerimine Hellik rühmaruumide abiruumide ren.300 000 25 00080 00025 000 2018-20192018-2019 haliku kogukonna ja külaliikumise kaasamist juhtimisse ning kogukonnateenuste Viisu* Viisu Rahvamaja lasteaia renoveerimine renoveerimine ja 40 000 40 000 2018-2019 arendamist ühendustega koostöös. Ühinemise tulemusena väheneb piirkonnasisene soojustamine 100 000 30 000 2018-2019 rivaliteet, ühiselt on võimalik planeerida piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut * Roosna-Alliku lasteaed Hellik soojustus ja renoveerimine 300 000 80 000 2018-2019 (lasteaiad, koolid, huviharidus, sotsiaalasutused, vaba aja ja sportimise võimalused) * Vodja-Viisu kergliiklustee ehitamine tagades nende teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kõigis piirkondades. *koos Viisu valgustusegalasteaia renoveerimine ja soojustamine 400 000100 000100 00030 000 2018-20212018-2019 Ühinemislepingu heakskiitmine ja elluviimine on kooskõlas Eesti Vabariigi Valit- * Hooldekodu ehitus 450 000 100 000 2018-2021 suse poolt heaks kiidetud haldusreformi ajakava ja põhimõtetega, mille kohaselt on * Vodja-Viisu kergliiklustee ehitamine koos valgustusega 400 000 100 000 2018-2021 haldusreformi ajakava üheks etapiks KOV omaalgatuslike ühinemiste etapp kuni kor- * HooldekoduMõisa- ja õppehooneehitus renoveerimine 300 000450 00060 000100 000 2018-20212018-2021 raliste kohalike valimisteni 2017. aasta oktoobris. * Mõisa-Haldushoone ja õppehoone renoveerimine renoveerimine 200 000300 00040 00060 000 2019-20212018-2021 2. TERRITOORIUMI SUURUS ***Laste Haldushoone mänguväljakute renoveerimine ehitus ja 200 000 40 000 2019-2021 Läbirääkivatest omavalitsustest kõige suurema territooriumiga on Paide vald kaasajastamine (3 tk.) 50 000 50 000 2019 - 2021 2 2 2 (300,58 km ), järgnevad Roosna-Alliku vald (132,16 km ) ja Paide linn (10,13 km ). **Laste mänguväljakute ehitus ja kaasajastamine (3 tk.) 2 060 000 50 000640 00050 000 2019 - 2021 Ühendomavalitsuse kogupindalaks kujuneb 442,87 km2. 2 060 000 640 000 3. ELANIKE ARV Paide linn PAIDE LINN Rahvastikuregistri andmetel oli 1. juulil 2016 läbirääkimistes osalevate omavalitsuste elanike arv järgmine: * Tööstuse ja Pärnuväljaja Pärnuvälja tänavad tänavad 994 922994 922149 238149 238 20172017 Paide linn 8 198 * Keskväljaku rekonstrueerimine 513 350 77 000 2017 Paide vald 1 644 * Keskväljaku rekonstrueerimine 513 350 77 000 2017 Roosna-Alliku vald 1 052 * SadeveeSadevee trasside trasside rekonstrueerimine rekonstrueerimine 100 000100 00050 00050 000 20172017 Seega kujuneks moodustatava omavalitsuse rahvaarv kokku 10 893 inimest. Järve tee tee kergliiklustee kergliiklustee valgustus valgustus 83 000 83 00083 00083 000 20192019 Lai 33 katuse rekonstrueerimise II etapp 52 000 52 000 2017 Elanike arvu ning vanuselist koosseisu iseloomustab alljärgnev tabel. Lai 33 katuse rekonstrueerimise II etapp 52 000 52 000 2017 KOV/vanuserühm KOKKU * Paide Põhikooli väljaehitamine 6 691 000 1 691 000 2017-2020 0 – 6 7 – 18 19 – 64 65+ arv (osakaal) 01.01.2016 * Paide Põhikooli väljaehitamine 6 691 000 1 691 000 2017-2020 Teede ja tänavate rekonstrueerimine 998 300 998 300 2017-2020 Paide linn 565 1041 4882 1770 8258 Teede ja tänavate rekonstrueerimine 998 300 998 300 2017-2020 Paide vald 121 165 1050 318 1654 Pärnu tänava rekonstrueerimine 388 000 388 000 2017 Roosna-Alliku vald 58 113 671 220 1062 PärnuTallinna tänava tänava rekonstrueerimine rekonstrueerimine 250 000388 000250 000388 000 20182017

4. MAKSUMAKSJATE ARV JA PÕHITEGEVUSE TULUD TallinnaKultuurikeskuse tänava rekonstrueerimine rekonstrueerimine 400 000250 000200 000250 000 2017-20202018 KultuurikeskusePaide Sookure rekonstrueerimine Lasteaia 400 000 200 000 2017-2020 Paide Roosna- tehnosüsteemide Paide linn KOKKU Paide Sookure Lasteaia tehnosüsteemide vald Alliku vald (küttesüsteemide) rekonstrueerimine ja Maksumaksjate arv märts 3 639 736 447 4 822 (küttesüsteemide)sokli soojustus rekonstrueerimine ja sokli soojustus 225 000225 000225 000225 000 20182018 2016 10 695 57210 6954 5721634 538 163 538 Maksumaksjate osakaal 44,4% 44,8% 42,5% 44,3% elanikkonnast INVESTEERINGUD KOKKU KOKKU 18 167 57218 1675 5729155 538 915 538 Eelarve maht 2016 9 883 879 1 652 115 1 172 305 12 708 303 * investeering tehakse projekti kaasfinantseeringuna positiivse rahastamisotsuse Põhitegevuse tulud 9 532 308 1 392 784 1 135 894 12 060 989 korral* investeering tehakse projekti kaasfinantseeringuna positiivse rahastamisotuse korral Tulumaks elaniku kohta 627,36 608,45 546,58 616,71 ** investeering tehakse juhul, kui ühinemisega kaasneb lisatoetus 11000 elanikuga OV Tulumaks maksumaksja kohta 1 413,34 1 359,10 1 286,35 1 393,29 moodustumisel** investeering tehakse juhul, kui ühinemisega kaasneb lisatoetus 11000 elanikuga OV moodustumisel

1 Tegemist on ühinemislepingu I lugemise tarbeks koostatud esialgse seletuskirjaga, ühinemislepingu lõpliku heakskiitmise (III lugemine ja lepingu heakskiitmine) ajaks täiendatakse lepingut läbirääkimiste käigu kirjeldusega ning rahva arvamuse väljaselgitamise käigus läbiviidavate küsitlustulemustega Ühinemisleht 7

Üheskoos on alati lihtsam Haldusreform tekitab Me ei saa raisata auru omavahelisele ri- vaalitsemisele. Paraku polnud me selleks veel küpsed, pääsu Suur-Järvamaast meil vastakaid tundeid aga pole, kui tahame vähegi head pere- mehed Paidele, Roosna-Allikule, Koigile Toomas Agasild käima Tapal ja see keskus on inimesele kordades ja kogu Järvamaale olla. Viking Window AS juhatuse liige lähemal, siis jäägu nii. Või kui elad Reopalus, siis Paljudel valdadel on olnud hirme maa- kuidas saab olla tõmbekeskuseks Türi. konnakeskusega ühinemisel. Võin aga Ühelt poolt on seda kindlasti vaja, et vähenda- Ega see haldusreform meie tegevust väga ei mõ- südamerahuga kinnitada, et 90% neist da maksumaksjate arvel liigset ja hiljem üks- juta ja vaevalt see regionaalset ettevõtlust üld- on täiesti alusetud. Ei kao kuhugi ära teist dubleerivat omavalitsuste ametnike ar- se mõjutab. Täna töötab Viking Window AS-is ja LEADER programmi või PRIA või ÜPT vu. Teiselt poolt - sellega tegelevad needsamad üldse Mäo tööstuskülas töötajaid igast Järvamaa toetused, kohaliku omaalgatuse prog- ametnikud, kellest paljud üritavad kujundada vallast. Kõige loogilisem oleks see, kui Järvamaast rammist rääkimata. Ei vähene ka kooli- omale reaalset elatusallikat ka tulevikus, mil- saab üks vald. Sellisel juhul võiks meile tulla või- de rahastamine järgmise kaheksa aasta lest võib inimlikult isegi aru saada. malik kasu ühtsest transpordisüsteemist, mis vä- jooksul ega hakata kogu raha nüüd ainult Suuremate valdade puhul on investeerimis- hendaks transpordikulusid kodunt töökohale ja ühte keskusesse suunama. Palju on kõla- võime kindlasti suurem. Iseasi, kas need jaotu- annaks tänaste kaugemate valdade elanikele suu- nud hirme, justkui oleks linnainimestel vad uues omavalitsuses ühtlaselt ja õiglaselt. rema vabaduse valida erinevate töökohtade vahel. linnamured ja –arusaamad ning maaini- Olemasolevaid tõmbekeskusi tihtipeale ei arves- Selge on see, et ettevõtlus valib oma tegevuskohaks mestel maamured ja –arusaamad. Ei ole tata ja neid püütakse kunstlikult juurde tekitada. ikka regiooni, kus võimalus kindlustada omale va- see nõnda ühti. Ka kohalike elanike seisukohti ei võeta alati jalik tööjõud kõige lihtsamalt. Nii võiks ettevõtteid Tänaseks on juba ammu piirid muutu- tõsiselt. Ma pean täiesti loomulikuks, kui osa Jär- juurde tulla või olemasolevad ettevõtted laieneda nud väga häguseks ning kui Tallinnast vamaa valdade küladest ühineb naabermaakon- praeguste tõmbekeskuste juures. Alo Aasma siiapoole vaadata, siis oleme siin Jär- na valdadega ja vastupidi. Kui oled ikka harjunud Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja Järva maavanem vamaal kõik üks maarahvas. Vaadakem või meie tänaseid vallajuhte – üle poo- Paide linna ja valla ning Roosna-Alliku le neist käivad tööle Paidest või hoopis valla ühinemine on kõige mõistlikum Tallinnast! Ja küllap saab ka uus ühine ja loogilisem ühinemine käimasoleva volikogu pärast põgusat sisseelamisae- haldusreformi käigus Järvamaal üldse. ga ühtselt tööle hakata ega jääda seal Haldusreformi käigus peaksid tekkima näpuga rida ajama endiste vallapiiride omavalitsused just selle baasil, kus ini- kaupa. Värske pilk, uued mõtted ja suu- mesed kõige rohkem liiguvad. remad kogemused on need, mis kuluvad Täiesti arusaamatuks jääb seejuures igatahes hädasti marjaks ära, et tulevast Väätsa valla otsus Türiga ühineda ning ühendomavalitsust juhtida. samuti tegelikult ka Koigi ja Kareda, mis Ühesoos on alati lihtsam - nii abielus, on maakonnakeskusele nii lähedal ja ti- lahingus, kooris lauldes kui peenramaad hedalt seotud, ning kust lapsed käivad kaevates, omavalitsusest rääkimata. kohati lausa kaks korda päevas koduval- Soovin Järvamaa kõige mõistlikuma la- la ja Paide linna vahet, küll koolis, muu- hendusega omavalitsusele edu, kuid tu- sikakoolis, ujulas, kinos või spordiringis. letan meelde, et see on alles uue tee al- Tegelikkuses tulnuks meil kogu maa- gus ja et olla tõeliselt head peremehed konnas ühineda üheks omavalitsuseks, kogu Järvamaale, mille elu moel või tei- et ühiselt seista eesseisvatele väljakut- sel on alati ümber Paide linna keerelnud, setele vastu ning koondada kokku kõik peame ka edaspidi tegema kõik selle ni- oskused, teadmised, kogemused ja res- mel, et kogu maakonnaga ühtseks oma- sursid, et Järvamaad ühiselt Eesti suuru- valitsuseks saada pärlist Paidega selle selt kuuenda omavalitsusena arendada. pealinnana J Paide omavalitsus saab olema tugev ja terve Eestimaa süda la kordategemist Paides, et kõik järvamaalased ja kaugemaltki soovijad saaksid veemõnusid nauti- Terve sammu asemel pool da. Haldusreformi tulemustest sõltumatult jääb Kui ma ettevõtjana endale tarnijat va- Paide paljudele maakonna elanikele jätkuvalt lin, eelistan ikka suuremat. Väiketarni- kõrgemat järku teenuste osutajaks. Mida tuge- ja on nõrk ja teda ei saa sageli usaldada. vam uus omavalitsus on, seda enam suudab ta Suuremate kontsernide puhul on kind- pakkuda elanikele kvaliteetseid teenuseid, täita lam, et kõik sujub professionaalselt ja la- innovatsioonide edasiviija rolli ja olla riigis tu- dusalt. Samuti on suurema ja võimekama gev partner regionaalarengu tasakaalustajana. omavalitsusega. Üheks kriitilisemaks teemaks läbirääkimistel Ma ei taha öelda, et praegu vallama- oli ühinemishirmude maandamine. Näiteks tun- jades asjad ajamata jäävad, kuid rahvas- ti muret, kuidas tagada suuremas omavalitsuses tiku jätkuva vähenemise ja vananemise kõigi kodanike huvidega arvestamine ja piirkon- tõttu väheneb ka väiksemate omavalit- dade areng. Väga oluliseks peeti lahendusi, mis suste võimekus. võimaldavad jagada kohaliku tasandi ülesandeid Maapiirkondades elavatele inimeste- alt üles selliselt, et elanikel on võimalus osaleda le on oluline, et teed oleksid läbi aasta oma kohaliku elu üle otsustamises mitte sõna- sõidetavad – talvel lahti lükatud ja suvel des, vaid jagades tegudes kogukondlikke õigusi tolmutõrje tehtud. ja kohustusi. Lepiti kokku, et kodanikulähedas- Tähtis on, et ühelgi inimesel ei jää val- te otsustusprotsesside tagamiseks toetatakse lamajas käimata ka siis, kui see enam kodanikeühenduste tegevust ja külaliikumist. naaberkülas ei asu. Ühinemislepingus Luuakse teeninduskeskused Paide linna ja Roos- on öeldud, et kõik allasutused jätkavad na-Alliku alevikku, kus toimub elanike esmane ka pärast ühinemist, küll aga tasuks üle Rivo Noorkõiv nõustamine ja teatud teenuste osutamine. Täht- vaadata võimalused mõningaseks kok- OÜ Geomedia ühinemiskonsultant sustatud on linna ja maa suhetes ühise meie- Kurre Ehrnsten kuhoiuks. Samas tuleb inimestele tagada tunde loomine. Selleks, et piirkondade huvid Pizzakiosk OÜ tegevjuht teenused ja võimalused ka omavalitsuse Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla saaksid volikogu otsustes ja igapäevases prakti- keskusest eemal. ühinemisprotsess jõuab lõpusirgele. lises juhtimises arvestatud, moodustatakse vo- Minu esimene mõte eelseisvast omava- Mul on alati pisut piinlik oma välis- Kolme omavalitsuse „leivad ühte kappi“ lepin- likogu juurde regionaalarengu komisjon, milles litsuste ühinemisest on, et seda tehakse maalastest külalistele tutvustada Paide gu töövariant on valmis ning selle avalikustami- igast tänasest omavalitsusest on liikmeks vähe- poolikult. Oleks õigem, kui Järvamaale linna, kus linnavalitsus ja vallavalitsus sel laekunud muudatusettepanekud läbi tööta- malt kolm inimest. tekiks siinse rahvaarvu juures üks oma- asuvad lausa ühe katuse all. Ja kui mõel- tud. Kui ühinemislahenduste otsimise algetapis Uue omavalitsuse ülesehitamine nõuab pingutu- valitsus. Samasugust soovi ja arvamust da, et üle Järvamaa on kõikides omava- kombati pinda Järvamaa-põhise omavalitsusük- si kõigilt. Ühinemisläbirääkimised kinnitasid selles on väljendanud ka teised ettevõtjad. litsustes kokku 34 raamatupidajat, siis suse moodustamiseks, siis peagi sai selgeks, et osalenute avatud meelt ja oskusi pidada konstruk- Võib-olla tuleneb praegune olukord ettevõtjana näen siin ilmset liialdust ja üksmeelt selliseks läbimurdeks halduskorraldu- tiivset dialoogi ühisosa leidmisel. Soovin, et peale sellest, et eestlastele on omane järgida ressursi raiskamist. ses puudub. Huvid taandusid väiksemate koos- ühinemist on elanikel veelgi rohkem põhjust tun- kirjandusklassikast tuntud ütlust: „Kui Suures omavalitsuses peab olema pal- luste moodustamisele. Veel on võimalus, et Pai- da uhkust oma koduomavalitsusest, elanikke hoo- tervet rehkendust ära teha ei jõua, tee ju avatust ja omavahelist suhtlust. Tule- de linn oma tulevastes piirides kujuneb elanike livast keskkonnast ja võimest aidata abivajajaid. pool.“ Just nii toimitakse kohaliku hal- vase suure Paide linna üks põhilisi välja- arvult suuremaks kui 11000. Sellisel juhul saak- Kindlasti on selle osaks kõigi elanike ettevõtlikkus- dusreformiga. See on liikumine õiges kutseid on suuta hoolitseda kõikide, ka sid ühinejad täiendava boonusena riigilt 500 000 vaimu toetamine, et tulevane vald oleks majandus- suunas, aga terve sammu asemel astu- oma koosseisus olevate väiksemate kü- eurot, mis kuluks Järvamaa südame tugevdami- likult tugev ning saaks oma elanikele pakkuda pa- takse pool. lade eest. seks igati ära. Näiteks saaks sellega toetada uju- rimaid võimalusi eneseteostuseks. 8 Ühinemisleht Millest Paide vald võidab? Raivo Raja, saa spetsialisti palgata, sest pole piisavat töö- vallas on suurem vajadus kui hetkel pakutak- kus seda igakuiselt teenindada. Selle tulemu- Tiina Larven mahtu, et koormust tagada se tugiisiku- ja võlanõustamisteenuse järele. sel saab teha suuremaid investeeringuid ja kii- Haridus • lasteasutustes tugispetsialistide olemasolu Maakonnas pole sotsiaalklientide juriidilise remini • tõuseb lasteaiaõpetajate palk - logopeedi ja psühholoogi teenus lasteasu- nõustamise teenust ega väga vajalikku lastep- • ühinemistoetus • väikekoolide arenguvõimalus - väikeklassid, tustes. Hetkel valdades maht väike, spetsialis- sühhiaatrit. Vajadusena nimetati ka psühho- Erialaspetsialistide pädevus rahulikum keskkond neile, kes suures koolis ei tid ei ole väikese koormusega tööst huvitatud, loogi ja perenõustaja teenust • ametnike spetsialiseerumise võimalus, see- kohane edaspidi võimalik jagada Paides olemasoleva- • sotsiaaltranspordi ühtne korraldus - mitme läbi ka suurem pädevus - mitme omavalitsuse Huvitegevus te spetsialistide koormust omavalitsuse peale piisav maht teenuse pak- peale piisav töömaht (jurist, arhitekt) • sotsiaalhoolekande seadusega pandud ko- kuja leidmiseks • noortetubade koondamine Paide Avatud • võimekam omavalitsus võimaldab palgata Noortekeskuse juhtimise alla võimaldab noor- hustuste täitmine ühiselt - koduteenus, isik- • paindlike ja täiendavate transpordiviiside lik abistaja, tugiisiku teenus, võlanõustami- rakendamine - nt nagu poering Roosna-Alli- paremaid spetsialiste, kuna nende palgasoo- sootööd mitmekesistada sh osaleda rahvusva- vid on suuremad helistes projektides ne - väiksemas piirkonnas pole piisaval hulgal ku vallas Sotsiaalvaldkond teenuse vajajaid, et eraldi spetsialiste või tee- Investeeringud • meeskonnas töötamine - ideede ja kogemus- te jagamine, teenuste ühine arendamine, see- • lastekaitsespetsialisti töölevõtt - vald üksi ei nuse osutajat leida. 2015.a Järvamaa sotsiaal- • investeeringute tegemise võimekus - saab teenuste kaardistusest tuleb välja, et Paide võtta suuremat laenu, kuna on olemas võime- läbi ka parem tulemus ja areng

Toimetus: Maarit Nõmm • www.paide.ee • [email protected] • tel 51 46 043. Teostus: Kalurileht OÜ • www.kalurileht1.ee • [email protected] • tel. 5649 5252