TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731

TÖÖ NR: DP-15-14

KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA TEE JA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

I KÖIDE- PLANEERING

Planeeringu tellija Kambja Vallavalitsus

Projektijuht, maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso

Tartu 2016-2018

KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 2 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

SISUKORD

SELETUSKIRI ...... 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ...... 3 2. Detailplaneeringu koostaja ...... 3 3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ...... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ...... 3 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ...... 4 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ...... 4 5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ja olemasoleva olukorra iseloomustus ...... 9 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ...... 11 5.4. Kruntide ehitusõigus ...... 11 5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine ...... 11 5.6. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ...... 12 5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...... 14 5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ...... 14 5.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs ...... 14 5.10. Kitsendused ja servituudid ...... 17 5.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ...... 17 5.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...... 18 5.13. Planeeringu elluviimise võimalused ...... 18 6. KOOSKÕLASTUSTE/ KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ...... 19

JOONISED ...... 20 1. Situatsiooniskeem ...... 21 2. Olemasolev olukord ...... 22 3. Planeeringu põhijoonis ...... 23 4. Maanteede ristprofiilid ...... 24 5. Teede haldusliku kuuluvuse skeem ...... 26

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 3 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 14.09.2014.a. otsus nr 35 Kambja aleviku, Aakaru ja Tatra külade Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramise detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projektijuht, maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso.

3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta Maanteeameti tellimusel on OÜ Toner-Projekti poolt koostatud Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee rekonstrueerimisprojekt, mis on kinnitatud Maanteeameti poolt ja heaks kiidetud Kambja Vallavalitsuse poolt. 2016 aasta juunis koostati OÜ Toner-Projekti poolt põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197- 201 asuva Tatra-Kambja lõigu ümberehituse tehnilisi projekti I etapi korrigeerimisprojekt. Käesolev detailplaneering on Kambja valla üldplaneeringut muutev, kuna projekti lahendused on vastuolus hetkel kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga täpsustakse teede asukohti ja tehakse vastavad muudatused Kambja valla üldplaneeringus. Võrreldes 2007 a. kehtestatud Kambja valla üldplaneeringuga ei nähta maanteeprojektiga ette Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ning Tatra-Otepää tee trassi olulist muutust Kambja alevikus ja Tatra külas ning kahetasandilise ristmiku ehitamist nende teede ristumiskohta. Planeeritava ala pindala on 320 ha. Detailplaneeringuala piir on antud joonisel 1 vt Situatsiooniskeem. Lisaks muudab käesolev detailplaneering peale kehtestamist samal alal kehtivat Kambja aleviku Parve kinnistu (kü tunnus 28203:005:0464) ja lähiala detailplaneeringu lahendust planeeritud POS 53-55 kruntide osas.

4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid  Tartu maakonnaplaneering;  Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“;  Kambja valla üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007. a otsusega nr 40);

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 4 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,00–201,00 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–1,50 lõikude eelprojekti variant 1 (Toner-Projekt OÜ, töö nr 02/2013);  Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0-201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,0-1,5 remondi tehniline projekti I-IV etapp (Toner-Projekt OÜ, tööd nr-tega 07-1/2014; 07-2/2014; 07-3/2014; 07-4/2014);  Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,00–201,00 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–1,50 lõikude eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang (Akranel OÜ, 2013-2014);  Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197- 201 asuva Tatra-Kambja lõigu ümberehituse tehnilisi projekti I etapi korrigeerimisprojekt 1 (Toner-Projekt OÜ, töö nr 02/2016).  Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa jalg- ja jalgrattatee eskiislahend lõigule km 197.3-198.8 (Toner-Projekt OÜ, töö nr 01/2018).  Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197-201 asuva Tatra- Kambja ümberehituse tehnilise projekti II etapi korrigeerimine (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2016_0077).

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud OÜ Geoprojekt poolt 2013. aastal (litsents nr 340 MA). Koordinaadid L-Est´97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Detailplaneeringualale on koostatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt 2014. aastal (litsents nr EEG 000131) geoloogilised uuringud, töö nr 14-003.

5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Kambja valla üldplaneeringut, kuna Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0-201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,0-1,5 projekti lahendused on vastuolus hetkel kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Väljavõte üldplaneeringu põhikaardist on esitatud lk 5. Kaart 1. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu põhikaardist.

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 5 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 6 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Võrreldes 2007 a. kehtestatud Kambja valla üldplaneeringuga ei nähta maanteeprojektiga ette põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ning kõrvalmaantee nr 22180 Tatra-Otepää tee trassi olulist muutust Kambja alevikus ja Tatra külas ning kahetasandilise ristmiku ehitamist nende teede ristumiskohta. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut ja vabastada, põhimaanteest nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lääne pool asuvad maaüksused kehtivas üldplaneeringus ette nähtud põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kambja aleviku ümbersõidu ning tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste ja Kambja aleviku läänepoolse ümbersõidu, transpordimaa koridoridest. Lisaks on käesoleva detailplaneeringuga muudetud vastavalt teede projektidele ühendusteede ja kergliiklusteede asukohti, teede lahenduse muudatusettepanek on esitatud kaardil 2. Kambja valla üldplaneeringu põhikaardi muudatuse ettepanek (vt lk 8). Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku määrata põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee ja kõrvalmaantee nr 22180 Kambja–Nõo tee asukoht Kambja aleviku piires üldplaneeringu põhikaardil vastavalt koostatud teeprojektile. Lisaks tehakse ettepanek määrata Kambja aleviku idapoolseks ümbersõiduks, maantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa teelt kuni teeni nr 22137 Kambja-, teekoridorile uus planeeritud asukoht ja pikendada Järve tänavat kuni põhimaantee nr 2-ni, millega seoses tekib planeeritud teede ristumisel uus ristmik. Nimetatud muudatusettepanekud on esitatud kaardil 2. Kambja valla üldplaneeringu põhikaardi muudatuse ettepanek (vt lk 8). Maanteeameti tellimusel on OÜ Toner-Projekti poolt koostatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee rekonstrueerimisprojekt, mis käsitleb põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu –Võru – Luhamaa km 198,025 – 201,1 ümberehitust koos ristuvate riigimaanteede ristmikega.

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 7 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Tehnilise projekti aluseks on varem Toner-Projekt OÜ poolt koostatud Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0-201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää- Sangaste km 0,0-1,5 remondi eelprojekti lahendusvariant 1 (töö nr 02/2013 Variant 1). Vastavalt tellija soovile korrigeeriti eelprojekti lahendusvarianti 1, millest lähtuvalt on erinevused eelprojekti ja tehnilise projekti 198,025 – 198,950 km vahel. Tehnilises projektis jäeti ära tugimaantee nr 46 Tatra - Otepää – Sangaste ristumisel põhimaanteega nr 2 kavandatud eritasandiline liiklussõlm, tehnilise projektiga alustati Tatra oru põhjast ja Kambja alevikus paikneva ristmiku asukohta muudeti. Vastavalt Toner-Projekt OÜ eelprojekti Variant 1-le paikneb projekteeritav maantee olemasoleva tee koridoris. Raskete liiklusvahendite tarbeks on eelprojektiga ette nähtud rajada Tatra oru tõusudele lisarajad, millega muudetakse liiklus teelõigul ohutumaks. Ette on nähtud Nõo ristmiku sulgemine, uue kõrvalmaantee nr 22180 Nõo – Kambja teelõigu ja ühenduse rajamine. Lisaks on kavandatud põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt rajada kaks eraldiasetsevat sõidurada tugimaanteele nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste. Käesolevaks hetkeks on nimetatud tööd juba ka teostatud. Tartu suunal on ette nähtud ehitada eelprojekti Variant 1 lahenduses silmusekujuline ramp maantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste sõiduraja ristumisel maantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maanteega. Kuna tehnilise projekti realiseerimine võib toimuda etapi viisiliselt, on tehniline projekt jaotatud neljaks etapiks. Järgnevalt on antud tehnilise projekti etappide lühikirjeldused: I - etapp. Olemasoleva Nõo ristmiku ehk Ülase tänava sulgemine, uue kõrvalmaantee nr 22180 Nõo – Kambja teelõigu ja ühenduse rajamine. Projektiga on ette nähtud piirkonda jalg- ja jalgrattateed. I etapp on käesolevaks hetkeks välja ehitatud.

II – etapp. Kambja aleviku vahelise maanteelõigu väljaehitamine koos piirkonda jäävate jalg- ja jalgrattateedega. II etapp on käesolevaks hetkeks teostatud.

III – etapp. Põhimaantee lõigu rekonstruktsioon koos raskete veoautode lisarajaga ja Otepää ristmikuga. Põhimaantee kõrvale ehitatakse välja ka vasakpoolne kogujatee. Antud etapi väljaehituse juures on ette nähtud laiendada I- etapis väljaehitatud teeosa ning likvideerida üks mahasõit. Ümber ehitatakse eelnevalt väljaehitatud piirkonna liikluskorralduslik lahend.

IV – etapp. Realiseeritakse kui ilmnevad massilised liikluseeskirjade rikkumised (möödasõit Kambjast väljuval suunal Tartu poole lõigul Kambja alevik - Otepää ristmik), paigaldatakse veoautode lisarajaga lõigule trosspiire sõidutee teljele ja ehitatakse välja põhimaantee äärne parempoolne kogujatee lõik. Kui kogujatee välja ehitatud, likvideeritakse varasemalt väljaehitatud mahasõit.

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 8 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Lisaks tehakse ettepanek käesoleva detailplaneeringuga muuta üldplaneeringu põhikaarti kahe planeeritud sotsiaalmaa osas (vt kaart 2. lk 8), mis paiknevad põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu –Võru – Luhamaa ja maantee nr 22137 Kambja-Reolasoo vahele planeeritud ühendusteede vahetus lähenduses.

Kaart 2. Kambja valla üldplaneeringu põhikaardi muudatuse ettepanek

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 9 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ja olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritava ala pindala on 320 ha. Planeeringuga hõlmatud ala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus, Aakaru ja Tatra külades (vt joonis 1 Situatsiooniskeem).

Detailplaneeringuala jääb maastikulise liigenduse alusel Ugandi lavamaa ja Otepää kõrgustiku maastikurajooni piirialale. Detailplaneeringuala jääb lainjale moreenmaastikule, Tatra ürgoru veerule ning Otepää kõrgustiku servaalale. Planeeringuala tuumikuks olev põhimaantee läbib Tatra oru põhja, Tatra jõe lammiala. Kambja asula vahel jääb detailplaneeringuala Kambja järve nõo alale.

Planeeringuala keskme moodustab riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263), mis kuulub rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 10 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

omades piiriülest transiitühenduse funktsiooni. Kohalike elanike jaoks on põhimaantee nr 2 peamiseks ühenduseks Tartuga, mida kasutatakse igapäevaselt, kuna paljude elanike töökohad asuvad seal. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ristub 198 km tugimaanteega nr 46 Tatra-Otepää- Sangaste, mille kaudu on ühendus Otepää linna ja lähialadega, kus asuvad suure kasutajaskonnaga spordi- ja puhkealad. Planeeringuala keskme moodustab põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,31-201,17. Olemasolev maantee on 1+1 rajaline III – klassi maantee asfaltbetoonkatte laiusega 9,0 meetrit.

Planeeringuala läbiva põhimaantee kohta viidi 28.05.2013. aastal läbi liiklusloendus, mille alusel võib olemasoleva maantee liiklussageduselt jaotada järgnevalt:  II- klassi mnt, lõigu algusest km 198,025 – 198,629 (tugimaantee nr 46 Tatra – Otepää -Sangaste ristmikuni); AKÖL 2012.a. – 6461 a/ööpäevas;  III – klassi mnt km 198,629 – 200,3 ; AKÖL 2012.a. – 4129 a/ööpäevas;  III – klassi mnt km 200,3 – 201,1 (Kambja vaheline lõik); AKÖL 2012.a. – 3462 a/ööpäevas.

Planeeringuala keskme moodustab põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,31-201,17. Lisaks jääb planeeritavale alale kolm riigimaanteed –tugimaantee nr 46 Tatra- Otepää-Sangaste km 0,00-1,06, kõrvalmaantee nr 22180 Nõo-Kambja km 9,75-10,65 ja kõrvalmaantee nr 22188 Kambja-Kodijärve km 0,00-0,47. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 lg 2 on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit.

Planeeringuala tuumiku moodustavad transpordimaad, millel paiknevad olemasolevad maanteed. Teistest maakasutuse sihtotstarvetest jäävad planeeritavale alale põhiliselt maatulundusmaad, millest valdav enamus on kasutusel heina- või põllumaana ja kus paiknevad üksikud majapidamised. Elamumaad paiknevad valdavalt planeeringuala kaguosas, kuhu jääb Kambja alevik.

Maanteede nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste ja nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ristmiku kõrval asub Tatra Hiiejumala kivikalme (arheoloogiamälestis nr 12826), mille kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit mälestise piirist. Kaitsevööndis, kuid muistisele mitte lähemal kui 5 meetrit, on lubatud jätkata välja kujunenud maakasutust.

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 11 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Planeeringuala keskosas idapool maanteed nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa asub arheoloogiamälestis nr 12827 ehk kivikalme.

Detailplaneeringualale jäävad pärandkultuurobjektid- meierei, Tatra vesiveski, munakivitee, Tatra savitööstus, Tatra kõrts, paiknevad Tatra oru piirkonnas. Pärandkultuuriobjektid on kantud planeeringu joonise nr 3 Planeeringu põhijoonis.

Kambja valla üldplaneeringu ja Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006) järgi jäävad detailplaneeringualaga hõlmatavad maateelõigud kohaliku tasandi väärtuslikule maastikule – Tatra org ja Kambja (K5; pindala ca 884 ha). Planeeringuala põhjaossa jääb Tatra loodusala (RAH0000657; pindala 2,8 ha).

Planeeringuala põhjapoolsele alale jääb Tatra jõgi, mille veekaitsevöönd on 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Tatra jõe lõunakaldal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest läänepool paikneb Tatra Veskijärv, mille veekaitsevöönd on 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50 m. Planeeringuala kaguossa jääb Kambja järvest lõunapool paiknev Kambja Järveots, mille veekaitsevöönd on samuti 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50 m.

Joonistele on kantud planeeringualasse jäävad kaitstavad loodusobjektid.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja katastritunnus planeeringualale jäävate kinnistute ja naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga nähakse ette olemasolevate teekoridoride laiendamine ja uute teekoridoride loomine. Kokku on detailplaneeringuga kavandatud 67 uut kinnistut. Planeeritud uued krundi piirid ja pindalad on antud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

5.4. Kruntide ehitusõigus Detailplaneeringuga kruntidele täiendavaid ehitusõigusi ei määrata.

5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga hoonete jaoks uusi hoonestusalasid ei planeerita.

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 12 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

5.6. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt väljastatud tingimustega detailplaneeringu koostamiseks (13.01.15 nr 15-4/14-00241/676). Olemasolevad teed ja planeeritud teede lahendus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Planeeringualasse jääb neli riigimaanteed –  põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,31-201,17;  tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00-1,06;  kõrvalmaantee nr 22180 Nõo-Kambja km 9,75-10,65;  kõrvalmaantee nr 22188 Kambja-Kodijärve km 0,00-0,47).

Planeeringu joonisele nr 3 Planeeringu põhijoonis on kantud vastavalt maanteeameti poolt väljastatud tingimustele detailplaneeringu koostamiseks Toner-Projekt OÜ poolt koostatud Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0-201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,0-1,5 remondi eelprojekti lahenduse Variant 1, millele on koostatud remondi tehniline projekt (jagatud IV etappi), mis on samuti kantud samale joonisele.

Tee projekteerimisel arvestati perspektiivne koormussagedus aastale 2035. Kiirusrežiimilt on põhimaantee detailplaneeringualal jaotatud kaheks- põhilõigus on lubatud kiirus 90 km/h ja Kambja aleviku asulasiseselt on kiiruspiirang 50 km/h. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee nr 2 on ette nähtud rekonstrueerida Tatra oru põhjast (km 198.025) kuni Kambja aleviku lõpuni (km 201,1) ning planeeritakse ümber ehitada Otepää ristmik, kuhu ehitatakse raskete veoautode lisarada (lõigus Otepää ristmik kuni Kambja alevik). Lähtudes liiklusohutusest, nähti teeprojektiga ette sulgeda endine Nõo ristmik ja välja ehitada uus turvalise lahendusega ristmik ca 220 m Tartu poole. Kambja aleviku piires kavandati põhimaantee nr 2 äärde jalg – ja jalgrattateed, mis algavad tankla mahasõidult ja lõpevad ristmikuga Kambja aleviku lõpus. Nimetatud tegevused on käesolevaks hetkeks teostatud. Teeprojektiga kavandati ümber ehitada Kambja- tee ehk Kesk tänava ristmik, mille piirkonda rajada üle põhimaantee jalakäijate ülekäigurada ja autobussipeatus nihutada veidi Võru poole. Kambja-Rebase tee ristmikult edasi planeeriti jalg – ja jalgrattatee vasakule poole maanteed. Sellest lähtuvalt muudeti sõidutee telje asukohta ja ette nähti põhimaanteed laiendada maksimaalselt 1,5 meetri võrra. Samuti nähti ette laiendada Kambja-Kodijärve ja Kambja-Sirvaku teede ristmikke. Nimetatud tegevused on käesolevaks hetkeks samuti teostatud.

Suurim põhimaantee asendiplaaniline muutus on planeeritud km 198,639 – 199,000 piirkonnas, kus on suurendatud põhimaantee horisontaalraadiust ning loodud võimalus

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 13 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

eritasandilise ristmiku rajamiseks. Vastavalt tehnilisele projektile väljub põhimaantee nr 2 olemasolevast teekoridorist peale Otepää ristmikku ca 350 m lõigul. Otepää ristmiku ja Kambja aleviku vahelisele teelõigule, kuhu kavandatakse raskete veoautode lisarajad, on planeeritud ka vasakule ja paremale poole põhimaanteed kogujateed. Toner-Projekt OÜ Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa jalg- ja jalgrattatee eskiislahendiga lõigule km 197,3-198,8 (töö nr 01/2018) on Otepää ristmikust kuni Lepiku küla piirini kavandatud põhimaantee kirdepoolsele küljele kergliiklustee. Lähtudes Keskkonnaameti poolt 21.08.2015 Kambja Vallavalitsusele saadetud kirja nr JT 6-5/15/16122-4 soovitusest ja ala looduslikest tingimustest (allikasoo keskkond ja mitmed kaitsealused liigid) lähtuvalt on kergliiklustee planeeritud võimalikult maantee äärde sarnaselt Kambja keskuse suunas kavandatud hoone ja tee vahelisele lõigule. Kergliiklustee lahendus on seotud tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00-1,50 lõikude eelprojekti variant 1-ga, et tagada kergliiklustee ühendus Tartu suunas. Riigiteest nr 22134 Tatra-Aarike kuni Aakaru ja Lepiku küla piirini on planeeritud kergliiklustee, et tagada Aakaru külas elavate inimeste juurdepääs kavandatud bussipeatusteni ja teisele poole teed projekteeritud kergliiklusteele. Joonisel 3 leht 1 on esitatud planeeritud kergliiklustee orienteeruv asukoht ja ruumivajadus. Kergliiklustee projekteerimisel tuleb arvestada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) tabelis 7.5 sätestatud sõidutee ja kergliiklustee vahekauguste nõuetega. Projekteerimisel arvestada riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa projektkiiruseks 100 km/h ning riigitee ja kergliiklustee vahel tagada minimaalselt 10 m vahekaugus. Riigitee nr 22134 ja kergliiklustee vahel tagada minimaalselt 7 m vahekaugus. Võru poolt Otepää poole sõitjad suunatakse tegema vasakpööret uuel projekteeritud Nõo ristmikul ning kasutama kõrvalmaanteed nr 22180 pääsuks Tatra – Otepää tugimaanteele nr 46.

Käesoleva detailplaneeringuga on Kambja aleviku idapoolseks ümbersõiduks planeeritud põhimaanteest nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa kuni maanteeni nr 22137 Kambja-Reolasoo uus teekoridor. Samuti on planeeritud pikendada Järve tänavat kuni põhimaantee nr 2-ni, millega seoses tekib planeeritud teede ristumisel uus ristmik. Uute teekoridoride planeerimise aluseks on võetud Maanteede projekteerimisnormide tabelis 2.8 esitatud nõuded 50 km/h projektkiiruse puhul. Lähtetasemeks on valitud tase hea. Teekoridori saab rakendada ka suurema projektkiiruse puhul alandades lähtetaset. Teekoridoride laiuseks on kavandatud vastavalt 18,0 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teest Kambja-Reolasoo teeni) ja 14,0 meetrit (Järve tänava pikendus).

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 14 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Planeeringuala piirneb riigiteedega, planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32. Hoonete projekteerimisel võtta kasutusele müra vähendavaid meetmeid ja arvestada, et hoonete välispiirded oleks projekteeritud selliselt, et oleks tagatud kehtivad heliisolatsiooninõuded vastavalt ruumide kasutusotstarbele. Planeeringu realiseerimisel tagada ehitavate hoonete puhul keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemed.

Teede projekteerimise faasis koostas Akranel OÜ keskkonnamõjude hinnangu, kus analüüsiti põhjalikult ka müraprobleeme ning mille tulemused võeti arvesse teede projekteerimisel ja müra leevendavate meetmete kasutuselevõtul maantee projektalal. Planeeringu joonisel 3 Planeeringu põhijoonis on näidatud müra leevendavate meetmetena kasutatavate müratõkkevallide ja –seinte asukohad, mille asukohad määratud vastavalt teeprojektile.

Joonisel 5 on esitatud ettepanek teede (või nende osade) haldusliku kuuluvuse kohta. Kogujateed, kohalikud teed, jalgratta- ja jalgteed on määratud kohaliku omavalitsuse haldusesse ja riigimaanteed vastavalt EhS § 92 lg 6 järgi Maanteeameti haldusesse.

5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev haljastus säilitatakse planeeringualal maksimaalses võimalikus mahus. Likvideeritakse vaid otseselt ehitusele ette jääv haljastus.

5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Olemasolevad tehnovõrgud planeeringualal säilivad. Uusi tehnovõrke ja ühendusi käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata.

5.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Kambja valla üldplaneeringu ja Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006) järgi jääb detailplaneeringualaga

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 15 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

hõlmatavad maateelõigud kohaliku tasandi väärtuslikule maastikule – Tatra org ja Kambja (K5; pindala ca 884 ha).

Vooluveekogudest ületab planeeringujärgne põhimaantee nr 2 lõik Tatra jõge, mis kuulub Aarikese paisust kuni suubumiseni Porijõkke Keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ regulatsiooni alla. Seetõttu ei ole Tatra jõel lubatud muuta loodusliku sängi asikohta ja veerežiimi (looduskaitseseadus § 51 lg 1).

Tatra orus idapool maanteed paikneb rahvusvahelise tähtsusega Natura võrgustikku kuuluv Tatra loodusala (kood RAH0000657), mille kaugus teeprojekti järgsest muldkeha servast on antud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis. Töid piirkonnas teostatakse kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Tatra loodusala (RAH0000657; pindala 2,8 ha) kaitse-eesmärgid (Keskkonnaregister, 2013 ja http://natura2000.eea.europa.eu, 2013) on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüp – allikad ja allikasood (7160). o Allikasoodes soodustab vesi (sh maa seest) sealse taimkatte kasvu. Allikad võivad olla kogu talve jäävabad.  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik – kollane kivirik (Saxifraga hirculus). o kasvab niisketel aladel, mistõttu on ohuks kasvukohtade kuivendamine.

Akranel OÜ on koostanud 2013- 2014 aastal Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 197,00–201,00 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–1,50 lõikude eelprojektile keskkonnamõjude eelhinnangu (KMH).

Lähtudes Keskkonnaameti poolt 21.08.2015 Kambja Vallavalitsusele saadetud kirja nr JT 6- 5/15/16122-4 soovitusest ja ala looduslikest tingimustest (allikasoo keskkond ja mitmed kaitsealused liigid) lähtuvalt on kergliiklustee planeeritud olemasoleva Tatra loodusala ulatuses võimalikult maantee äärde sarnaselt Kambja keskuse suunas kavandatud hoone ja tee vahelisele lõigule.

Akranel OÜ poolt koosatud KMH eelhinnangus on välja töötatud keskkonnamõjude leevendamise meetmed, millest on siinkohal tehtud kokkuvõte:

 Pinnas Töötades lõikudel, mille lähedusse jääb Tatra loodusala tuleb töötsooni piir tähistada vastavalt projektile ning tähistatud alalt väljumine piirangu ala poole ei ole lubatud. Tatra loodusala piirkonnas sõidutee laienduseks kooritud kasvumuld ladustatakse töötsooni äärde ning hiljem planeeritakse samasse piirkonda laiali kas teemaa-alale või osaliselt ka muldkeha nõlvale. Tööd tehakse kooskõlastatult Keskkonnaametiga. TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 16 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Töid tuleb teha ajal, mil ala ei ole üleujutatud ning Tatra jõgi on oma “sängi” tagasi vajunud ja see tähendab, et töid teha madala veeseisu ajal sademevaesel perioodil.

 Põhjavesi Tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste käitlemisnõuetest. Kütuste ja õlide käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt. saepuru) saadavus. Naftasaaduste käitlemiskohti ja tee-ehitusmasinate parkimiskohti ei tohi rajada kaevudele lähemal kui 50 meetrit ega veekogudele (jõed, kraavid) lähemale kui 100 m ja kohtades, kus tee on viidud süvendisse. Masinaid peab pesema selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades.

 Pinnavesi Tatra oru piikonnas külgkraavidesse kogunev sademevesi liigub suure kiirusega mäest alla, seetõttu tuleb kraavi põhi ja nõlv kindlustada fraktsioneeritud lubjakivikillustikust kihiga paigaldatuna „Geokrata“ kärge, mis asetseb II-klassi tugevduskangal. Voolukiiruse vähendamiseks rajada kraavidesse tõkendid (näiteks munakivikuhilad h=0.5m). Sademetevee lõplikuks maha “rahustamiseks” ja looduslikult puhastamiseks on kavandatud rajada maantee äärde Tatra oru piirkonda looklev kraav. Kuna lookleva kraavi põhi jääb alla poole truubi sissevoolust ja ka ümbritsevast maapinnast, moodustub sinna mingiks perioodiks aastas nn. tehislik märgala. Tehismärgalal voolab vesi läbi kruusa ja märgalataimestiku ning puhastub. Taimestik toimib nii visuaalse kui ka ökoloogilise puhvrina sõidutee ja mõlemal pool teed oleva Tatra loodusala vahel.

 Müra Müra probleemidele on keskkonnamõjude eelhinnang juhtinud piisavalt tähelepanu ning sellega on ka projektlahendis arvestatud. Kooskõlastatult Maanteeametiga rajatakse müratõkkevall paremale poole teed elamuala kaitseks. Müratõkkevalli kõrguseks on 3,5 m asfaltbetoonkattest.

 Taimestik Keskkonnamõjude eelhinnangu alusel kaitsealuseid ümberistutatavaid liike perspektiivse teemaa-ala piires ei esine. Kergliiklustee osa jääb Tatra loodusala ulatuses vähesel määral kaitstava liigi püsielupaiga alale. Selleks, et ehitaja juhuslikult ei satuks teemaa-alalt väljapoole, tuleb piirangualal paigaldada perspektiivse teemaa-alale töötsooni tähistav füüsiline tõkend.

 Seire

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 17 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Ehitusaegseks seireks tuleb ehitajal enne ehitustööde algust koostada keskkonnategevuskava, mille koosseisu kuulub detailne seirekava. Seirekava koostamiseks ja hilisemaks teostuseks kaasata vajadusel litsentse omavaid keskkonnaeksperte. Keskkonnategevuskavast kinnipidamist tuleb ehitusperioodil regulaarselt jälgida ning koostada vastav aruandlus. Planeeringualal pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus on lahendatud planeeringualal vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele. Planeeringu realiseerimisel tagada Rahvatervise seaduse §8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud SoM 04.03.2002 määruses nr. 42 esitatud norm-müratasemed. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. 5.10. Kitsendused ja servituudid Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal maanteede kaitsevööndis, veekogude vee-, ehitus- ja piiranguvööndis, mälestistel ja nende kaitsevööndis, kaitstava looduse üksikobjektidel ja nende piiranguvööndis ning tehnovõrkude kaitsevööndis. Servituutide seadmise vajaduse puudub.

5.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodust.

Ala edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tuleb tagada:  üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine;  võimalusel kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;  vastupidavate materjalide kasutamine;  atraktiivne maastikukujundus, kergliiklusteed, suunaviidad;  üldkasutatavate alade korrashoid.

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 18 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

5.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Kahjud hüvitatakse igakordse omaniku poolt.

5.13. Planeeringu elluviimise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 19 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

6. KOOSKÕLASTUSTE/ KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Planeeringu on kooskõlastanud:  Maa-amet, peadirektori asetäitja Anne Toom 15.08.2017 nr 6-3/17/12427-2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt. planeeringu lisad); Käesolevaga teatame, et oleme tutvunud edastatud Kambja aleviku, Aakaru ja Tatra külade Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramise detailplaneeringu lahendusega ning ei esita selle suhtes vastuväiteid.

 Keskkonnaamet, Lõuna regiooni juhataja Ena Poltimäe 04.04.2018 nr 6-2/18/3374- 2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt. planeeringu lisad); tingimus: Detailplaneeringu seletuskirjas lk 16 on toodud, et kergliiklustee jääb Tatra loodusala ulatuses vähesel määral kaitstava liigi püsielupaiga alale. Planeeringu põhijoonisel nr 3 jääb kergliiklustee aga loodusalast väljapoole. Juhime tähelepanu, et kergliiklustee ei tohi jääda loodusalale/püsielupaika ning seetõttu palume antud asjaolu ka seletuskirjas konkreetselt välja tuua. Antud juhul on seletuskiri eksitava informatsiooniga. Keskkonnaamet kooskõlastab planeeringu tingimusel, et eelnimetatud märkuse alusel parandatakse seletuskirja enne planeeringu kehtestamist.

 Maanteeamet, planeeringute menetlemise talituse juhataja Marten Leiten 18.09.2018 nr 15-2/18/11309-4: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt. planeeringu lisad); Võttes aluseks Planeerimisseaduse, Ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame projektbüroo Terav Kera OÜ töö nr DP-15-14 „Kambja aleviku, Aakaru ja Tatra külade Tallinn-2 (2) Tartu-Võru-Luhamaa tee ka Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramise detailplaneering“

TERAV KERA OÜ