VALD

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2014 - 2026

2014

1 Sisukord

1. SISSEJUHATUS...... 3 2. SEADUSANDLIK BAAS...... 4 2.1. Veemajandust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid...... 4 2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus...... 4 2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus...... 4 2.4. Veeseadus...... 5 2.5. Jäätmeseadus...... 5 2.6. Keskkonnatasude seadus...... 5 2.7. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimine...... 5 Seadusest tulenevalt on kehtestatud reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed...... 5 Reovekäitluse olulised mõisted:...... 5 2.8. Kambja Vallavolikogu 11.05.2007 määrus nr 38 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri“...... 5 3. KAMBJA VALLA TAUSTINFORMATSIOON...... 6 3.1. Asukoht ja elanikkond...... 6 3.2. Looduslike tingimuste lühiiseloomustus...... 7 3.3. Majandus...... 7 3.4. Vee-ettevõtja, vee tarbimine...... 8 4. PLANEERINGUD...... 8 4.1. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava...... 8 4.2. Tartu maakonnaplaneering...... 12 4.3. Kambja valla üldplaneering ja arengukava...... 13 5. PÕHJAVESI JA SELLE KASUTAMINE...... 13 5.1.Veevarustuses kasutatavad põhjaveekogumid...... 13 5.2. Vee kvaliteet ühisveevärgis...... 15 5.3. Vee erikasutusload...... 15 5.4. Saastetasu...... 16 6. KAMBJA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON...... 17 6.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine...... 17 6.2. Olemasolev veevarustus...... 17 6.3. Vee keemiline koostis...... 17 6.4. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 17 6.5. Olemasolev kanalisatsioon...... 18 6.6. Sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastamise süsteemid, nende rajamise otstarbekus ...... 18 6.7. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 18 6.8. Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs...... 18 6.9. Kambja aleviku reoveepuhasti tehniline seisukord ja rekonstrueerimine...... 18 7. VANA-KUUSTE ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON...... 19 8. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON TEISTES KÜLADES...... 19 9. INVESTEERINGUPROGRAMM AASTATEKS 2014-2026...... 20 10. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE HINNA KEHTESTAMINE...... 23 11. KOKKUVÕTE...... 25 LISAD...... 26 ...... 38 2 1. SISSEJUHATUS

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamine peab vastavalt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele toimuma kohaliku omavalitsuse poolt vähemalt kaheteistkümneks aastaks kehtestatud ÜVK arendamise kavale. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. ÜVK arendamise kava kinnitamine on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses.

Kambja valla kehtiv ÜVK arendamise kava on kinnitatud aastal 2012 (Kambja Vallavolikogu 26.01.2012.a. määrus nr 33). Käesolevat ÜVK arendamise kava on täiendatud uute vajalike tegevustega.

Kambja valla ÜVK hõlmab ajaperioodi 2014–2026 ja on vallaelu arendamise üheks tegevusjuhendiks, selle keskmes on soov parandada vallaelanike ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja positiivselt mõjutama majanduslikku kasvu ja edukust ning ei tohi koormata omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ÜVK süsteemid oleksid oma tehniliste lahenduste poolest töökindlad ja majanduslikult otstarbekad ning põhjendatud.

Investeeringute vajadus ÜVK seadmetesse (veepuhastid, pumplad, reoveepuhastid) ja torustikesse ületab kaugelt valla rahalised võimalused. Piiratud ressursside tõttu peab arvestama Eesti riigi, KIK ja Euroopa Liidu toega. Vastavad keskkonnafondid toetavad ainult tegevusi, mis on hästi läbi mõeldud, planeeritud, usaldusväärse ja reaalse eelarvega, sotsiaalselt vastutusrikkad ja keskkonda arvestavad. Planeeritavad eesmärgid peavad olema täidetavad. Rahastamise taotlemise aluseks ja eelduseks on olemasolev strateegilise arengu raamistik ehk arengukava.

Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud, et see vastaks valla arengukavas, maakondlikus ja riiklikus arengukavas kirjeldatud eesmärkidele. Uue veeseaduse alusel ei korraldata Eestis veemajandust enam maakonna, vaid Eesti tasandil, mis moodustab ühe suure vesikonna, ning on omakorda jagatud üheksaks alamvesikonnaks. Iga alamvesikonna veemajanduse korraldamiseks koostatakse veemajanduskava. Tartumaa territooriumile jääb nendest alamvesikondadest kaks: Võrtsjärve ja Peipsi alamvesikond. Kambja vald jääb Peipsi alamvesikonda. Iga alamvesikonna kohta koostatavad veemajanduskavad sisaldavad abinõusid põhja- ja pinnavee heaperemehelikuks majandamiseks. Vesikondade majandamiskavad koostatakse lähtudes veekogude olukorrast, reostustaluvusest, tegelikest reostusallikatest ning kohapealsetest huvidest.

Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel vaadeldakse detailsemalt Kambja aleviku, Vana-Kuuste, , ja küladega seonduvaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni probleeme. Teisi valla territooriumil paiknevaid külasid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arengukava mudel. Töö üks peamisi väljundeid on valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine selle renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks, vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilis-majanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Koos veevarustuse laiendamisega on kavandatud ka investeerimisprojektid kanalisatsioonisüsteemide samaaegseks väljaarendamiseks, et tekkiv reovesi keskkonda kahjustamata puhastusseadmeisse suunata.

3 2. SEADUSANDLIK BAAS

Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud seda valdkonda puudutavate Euroopa Liidu direktiivide, Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valituse ja ministrite määrustega. Käesolev ÜVK arendamise kava on koostatud kooskõlas õigusaktidega, mis ketivad seisuga 01.01.2012.a.

2.1. Veemajandust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid

NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EC, 13. november 1998, inimeste joogivee kvaliteedi kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 76/464/EMÜ, 4. mai 1976, teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta NÕUKOGU DIREKTIIV, 17. detsember 1979, põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest (80/68/EMÜ) NÕUKOGU DIREKTIIV 88/347/EMÜ, 16. juuni 1988, millega muudetakse II lisa direktiivis 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 90/415/EMÜ, 27. juuli 1990, millega muudetakse II lisa direktiivis 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest NÕUKOGU DIREKTIIV 80/778, 15. juuli 1980, inimese poolt tarbitava vee kvaliteedist EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS 2455/2001/EÜ, 20. november 2001, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/60/EÜ 15.02.2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160 EMÜ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/105/EÜ 16.12.2008, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/118/EÜ 12.12.2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest

2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas ja linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Nimetatud seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja 4 kliendi õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab vajaduse koostada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, ning samas on nõuded, millele peab kava vastama.

2.4. Veeseadus Veeseaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjaveevõtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest.

2.5. Jäätmeseadus Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

2.6. Keskkonnatasude seadus

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

2.7. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimine

Seadusest tulenevalt on kehtestatud reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed.

Reovekäitluse olulised mõisted: 1) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

2) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. 3) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. riumiks. Reovee kogumisalade moodustamine ja olemasolevate laiendamine peab olema üld- ja detailplaneeringus keskkonnakaitseliselt, tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, arvestades tekkiva reostuskoormuse igakülgselt keskkonnamõju hindamist ja põhjavee kaitse nõudeid.

2.8. Kambja Vallavolikogu 11.05.2007 määrus nr 38 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri“ Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee ärajuhtimise ja puhastamise, samuti avalikelt teedelt ja väljakutelt sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise korraldamist ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaudu. Määrus sätestab Kambja valla, vee-ettevõtja ning kliendi õigused ja kohustused, samuti ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise nõuded ja korra Kambja valla territooriumil. 5 3. KAMBJA VALLA TAUSTINFORMATSIOON

3.1. Asukoht ja elanikkond

Kambja vald asub Tartu maakonna lõuna osas. Oma 189 km2 pinnaga moodustab vald Tartumaast 6,4%. Kambja on olnud ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Vallas on 30 küla ja Kambja alevik. Kambja vallas elab 2659 inimest (seisuga 01.01.2014), nendest ca 700 Kambja alevikus. Elanikest elab valla tõmbekeskustes (Kambja alevik, Vana-Kuuste ja Pangodi küla) 1080 inimest (42 %). Leibkondi on vallas 1021, neist lastega leibkondi 346 (34%) ja üksielavaid inimesi on 152. Valla elanike arv on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud. Elanikkond vananeb aeglaselt, üle 65 aastaste elanike (419) osatähtsus kogu elanikkonnast on 16,5%, alla 18 aastaste (492) elanikkonna osatähtsus on viimaste aastate jooksul püsinud 19% ümber. Tööealisi (18- 65aastaseid) elab vallas 1624, mis moodustab 64% kogu valla elanikonnst. Kohaliku oma- valitsuse arengu seisukohast omab olulist rolli suuremate valla asulate asumine suhteliselt Tartu linna läheduses (Kambja ning Vana-Kuuste asuvad Tartust orienteeruvalt 16 km kaugusel). Tartu linn pakub kohalikele elanikele töö- ning haridustee jätkamise võimalust. Vallas pakutavate sotsiaalsete teenuste kättesaadavus ja kvaliteedi pidev paranemine tagavad elanikkonnale kõik vajalikud tingimused tänapäevasele elukeskonnale. See on ka üks põhjusi, mis mõnevõrra vähendab kohaliku elanikkonna liikumist suurematesse keskustesse ja toob juurde noori peresid Tartu linnast ning teistest piirkondatest. Lähtudes eeltoodust võib prognoosida Kambja valla elanike arvu pidevat kasvu.

Valla elanikest on viimasel paaril aastal saanud toimetulekutoetust keskmiselt 40 peret kuus (toimetulekutoetuse saajaid kokku 100 inimese piires), toimetulekutoetust saanud lastega perede arv on 20. Töötute arv suurenes hüppeliselt 2009. aastal (jaanuaris 44 inimeselt detsembris 122- ni), töötuse kõrgperiood oli 2010. a I kvartal (151 registreeritud töötut), pärast seda on töötute arv vähehaaval langenud (novembris 2011 oli 61 töötut). Valla elanike elatustase jääb alla Eesti keskmise. (vt tabel 1 ja tabel 2).

Tabel 1 Eesti keskmine kuutöötasu

20 201 201 20 201 09 0 1 12 3 Palgatöötaja kuu - keskmine brutotu - lu, eurot 770,58 766,78 797,65 844,44 900,11 mehed 888,12 884,36 923,18 981,59 1 041,42 naised 671,26 667,17 687,84 723,21 775,75 Brutotulu saajad 493 504 keskmiselt kuus 503 527 478 161 443 700 509 323 230 236 mehed 230 714 219 313 229 794 238 407 263 267 naised 272 814 258 848 214 906 270 916

Tabel 2 Kambja valla palgatöötaja keskmine kuutöötasu

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot Kambja vald Vanuserühmad Alla 25 25-49 50-62 63 ja

6 kokku vanemad

2008 734.98 637.45 786.56 697.98 460.55 2009 696.83 518.90 748.66 669.03 428.21 2010 705.34 541.67 749.71 679.79 456.56 2011 750,16 2012 791,02 2013 852,00 Märkus: Andmed on eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). Allikas: Statistikaamet

3.2. Looduslike tingimuste lühiiseloomustus

Kambja valla territoorium jääb Kõrg-Eesti alale, mis vabanes mandrijääst varem kui Madal-Eesti piirkond. Maastikuliselt asub vald Otepää kõrgustikust ida pool. Iseloomulikud on vahelduvad mäed ja orud, milles asuvad järved või soostunud alad. Valla põhjaosa läbivad Tatra lammiorud. Absoluutkõrgused on vallas 45 ja 190 m vahel. Kõrgused ja maapinna liigendatus suureneb kirdest edelasse. Tasaseid alasid on vähe.

Pinnakatte valla territooriumil moodustavad mitmesuguse päritoluga setted. Lainjas - tasandikulise reljeefiga aladel on mulla lähtekivimiteks punakaspruun liivsavimoreen. Peeda jõe oruga piirnevatel künkliku reljeefiga aladel võib ühe pinnavormi piirides täheldada väga erineva tekke, vanuse ja mehhaanilise koostisega setteid. Nendel aladel (see on suurem osa valla territooriumist) on ka lähtekivimi iseloom ning koostis muutlik - alates jämedaveeriliselistest kruusadest kuni peeneteraliste liivadeni ja isegi savideni.

Kambja vald on järvederohke. Tänu künklikule reljeefile on küngastevahelistes nõgudes palju veesilmi. Mitmed neist kinni kasvanud ja nii on tekkinud soised alad. Järvedest suuremad ja seega majandusliku kasutamise võimalusega on Pangodi, Suur-Kodijärv, Väike-Kodijärv, Matsi, Suure-Kambja, Kambja, Küti, Savijärv, Pikkjärv ja teised. Vallas on ka mitmeid jõgesid. Suuremad neist on Porijõgi, Peeda jõgi, Tatra jõgi, Ida oja, Luhasoo oja. Eesti kõige ürgilmelisemate vooluveekogude hulka kuuluv Peeda jõgi (pikkus 19 km, valgala 100 km2) algab Pangodi järvest lõunas ja suubub Porijõkke selle vasakpoolse lisajõena. Jõgi on imetlusväärne kesk- ja alamjooksul, kus ta voolab looduslikus kivirohkes ning vahelduva põhjareljeefiga sängis. Jões leidub palju mahalangenud ja kobraste poolt langetatud puid.

Põhjavesi on Kambja vallas saastamata ning ei vaja eripuhastust. Kambja aleviku põhjavesi on reostuse eest nõrgalt kaitstud. Hajaasustuses on majapidamistes kasutusel šahtkaevud ja puurkaevud. Ühiskasutuses on majandite aegadel puuritud kaevud. Valla teeritooriumil on praegu ca 50 puurkaevu, millest on momendil kasutusel 40. Kambja alevikus on valminud kaasaegsel tasemel veepuhastusjaam, mis tagab stabiilse surve ja kvaliteedi kogu aleviku veevarustussüsteemis. Arvestades karmistuvaid nõudeid joogiveele ja põllumajandustoodangule, ei ole lähitulevikus enam soovitav rajada uusi salvkaevusid, kuna esineb üha sagedamini perioode, kus salvkaevudes napib vett. See tingib suurte investeeringute vajaduse täiendavate puurkaevude ja veepuhastusjaamade ehitamiseks kvaliteetse vee saamiseks.

3.3. Majandus

Vallas on 2011 aasta seisuga registreeritud kokku 114 äriühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, suure osa kohalikust ettevõtlusest moodustavad talud. Vallas tegutsevad suuremad ettevõtted on gaasimüügiga tegelev AS Gaas (töötajaid 45), OÜ Trives ja OÜ Sakkose. Viimaste aastate jooksul on kohalikud ettevõtted investeerinud valla territooriumil olevasse ettevõtlusse orienteeruvalt ca 200 tuhat eurot aastas ja lähiaastatel üsna suure tõenäosusega investeeringute

7 mahud erasektori poolt oluliselt ei suurene.

Kambja valla eelarve mahuks oli 2013. aastal 2,58 milj eurot, 2014. Aasta eelarve on 2,82 milj eurot, seega eelarve aastane kasv 10 %. Kohalik omavalitsus näeb lähiaastatel nii eelarvemahu kui ka suuremate tuluallikate jätkuvat kasvu orienteeruvalt 5-10 % aastas. Valla netovõlakoormus on 01.01.2014.a. seisuga 10,5% (lubatud on maksimaalselt 60%). Kambja valla ÜVK arengukavaga planeeritud tegevuste elluviimiseks on valla territooriumil vajadus investeerida aastatel 2014-2026 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja laiendamisse on 3625 tuh eurot, s.h Kambja valla eelarvelisi vahendeid ca 300 tuh eurot, arendajad 1035 tuh. Eurot, SA Aarike HK 0,191 tuh. Eurot. Lisaks panustab ka elanikkond ja teised vee-ja kanalisatsioonirajatistesse.

3.4. Vee-ettevõtja, vee tarbimine Vee-ettevõtjana tegutseb OÜ Cambi, kes tegeleb vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega Kambja aleviku, Vana-Kuuste ja Rebase küla elanikele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Kambja alevikus ja Vana-Kuuste külas vajaliku taristu on OÜ Cambi rentinud Emajõe Veevärgilt viieks aastaks. Rendileping sõlmitud 01.juuli 2011.a. Osaühing on 100% valla omandis. Suurima osa ettevõte käibest moodustab sooja tootmine ja müük ning muude kommunaalteenuste osutamine. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osatähtsus käibest on orienteeruvalt 15 %. Ettevõte majandustegevus on jätkusuutlik. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid on eelpool nimetatud piirkondadele kehtestatud Kambja Vallavolikogu 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 6. Ettevõttes on olemas toimiv sisestruktuur, mis loob eeldused veeettevõte poolt vajalikul tasemel vastava teenuse osutamiseks.

Keskmiselt tarbis pere liige veeettevõte OÜ Cambi teenindavas ÜVK piirkonnas 29,2 m3 vett aastas, olles viimaste aastate jooksul püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel. Hinnanguliselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine elaniku kohta püsib ligilähedaselt samal tasemel. See võib olla tingitud ÜVK piirkondades vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnast ning inimeste teadlikust suhtumisest veesse kui loodusressurssi.

Valla asutuste poolne vee tarbimine on kõikunud viimaste aastate jooksul 8000 kuni 9000 m3 vahel. Eeldada võib, et asutuste vee tarbimine lähiaastatel jääb praegusele tasemele.

4. PLANEERINGUD Kambja valla ÜVK arendamise kava kui valdkondlik arengukava on tihedalt seotud Peipsi alamvesikanna veemajanduskavaga, Tartu maakonnaplaneeringu, Kambja valla arengukava ja üldplaneeringuga.

4.1. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava Veeseaduse kohaselt planeeritakse veekaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel.

Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 9 linna ja 64 valda üheksas maakonnas ( Tabel 3). Tabel 3 Peipsi alamvesikonna haldusüksused Maakond Peipsi veemajanduspiirkonda jäävad omavalitsused Ida-Virumaa Terviklikult Lohusuu vald, suur osa Avinurme ja väike osa Tudulinna vallast. 8 Lääne-Virumaa Tervikuna kuulub Rakke vald ja Tamsalu linn, osaliselt Tamsalu, Väike- Maarja ja Laekvere vallad Järvamaa Enamik Koeru vallast, Koigi valla idapoolne osa ning Järva-Jaani valla kagunurk Jõgevamaa Tervikuna kuuluvad Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere ja Torma vallad, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linnad Välja jääb Põltsamaa valla äärmine lääneserv Tartumaa Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallad ning Elva, Kallaste ja Tartu linnad. Välja jääb enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa. Põlvamaa Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallad ning Põlva linn Valgamaa Enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa Võrumaa Meremäe, Lasva ja Võru vallad ning Võru linn, enamus Vastseliina vallast, Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirde- osad Viljandimaa Ligi pool Kolga-Jaani vallast

Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab väga eriilmelisi maastikke. Põhjast lõunasse liikudes esinevad järgmised maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, Alutaguse, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Võrtsjärve madalik, Kagu-Eesti lavamaa, Peipsi-äärne madalik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustiku põhjanõlv, Hargla nõgu ja Võru orund, Palumaa ja Haanja kõrgustik. Seega esineb piirkonnas nii tasaseid madalikke, ulatuslikke soid ja rabasid, paeplatoosid ja karstialasid, lainjaid moreentasandikke, voorestikke koos nende vahel paiknevate järvede ja soodega ning kõrgustikel paiknevaid järvederohkeid künklikke moreenmaastikke.

Olulisimaks veekogude kasutuse valdkonnaks piirkonnas peetakse puhkemajandust ja turismi, mis hõlmavad suplust, liikumist veesõidukitel, harrastuskalapüüki jm. Eeskätt on siin olulised suured jõed ja Peipsi järv. Kasvab huvi jõgede energia kasutamiseks. Väikese tootlikkuse ja negatiivse mõju tõttu kalastikule on hüdroenergia kasutamine piiratud.

Peamine joogiveeallikas on põhjavesi. Pinnavett alamvesikonnas joogiveeks ei kasutata. Ühtekokku jääb Peipsi alamvesikonda üle saja erinevas seisukorras paisjärve ja veehoidla. Enamus neist on väikesed ja omavad lokaalset tähtsust puhkealana, maastiku ilmestamisena, niisutusvee allikana, kalakasvatuseks ja energia saamiseks. Vooluveekogudel paiknevad paisjärved moodustavad sageli kaskaade ja on muutnud vooluveekogu ilmet sedavõrd, et vooluveekogu või selle lõiku tuleb käsitleda tugevasti muudetud veekoguna. Peipsi alamvesikonna peamised jõed ja nende seisund on toodud tabelis 6. Tabel 4 Peipsi alamvesikonna jõgede seisund Jõgi Pik Valgal Keemiline Ökoloogiline Keskmise või kus a seisund seisund mitterahuldava km km2 Algus/Suue Algus/ Suue seisundi põhjus 1 Võhandu 162 1420 P, paisud 2 Põltsamaa 135 1310 paisud 3 Pedja jõgi 122 2710 paisud 4 Piusa jõgi 109 796 P, 5 Emajõgi 100 9960 6 Ahja 95 1070 P, paisud 7 Elva 72 456 paisud 8 Amme 59 501 9 Jõgi Pik Valgal Keemiline Ökoloogiline Keskmise või kus a seisund seisund mitterahuldava km km2 Algus/Suue Algus/ Suue seisundi põhjus 9 Kullavere 53 627 N, paisud 10 Avijõgi 48 393 11 Kääpa jõgi 46 366 12 Lutsu 45 226 P 13 Preedi 41 290 14 Orajõgi 39 176 P, BHT, paisud 15 Kaave 38 138 P, 16 Porijõgi 38 298 paisud 17 Laeva 37 163 18 Leevi 37 163 paisud 19 Mustvee jõgi 36 180 20 Pikknurme 35 172 21 Umbusi 34 159 22 Kargaja jõgi 31 190 23 Onga jõgi 30 109 24 Mädajõgi 27 246 25 Kalli jõgi 26 105 26 Piilsi jõgi 24 103 27 Ilmatsalu 23 116 P,N, BHT 28 Luutsna 22 125 29 Peeda 19 100 30 Nõmme 14 149 31 Koosa jõgi 11 205 32 Vahujõgi 6 115 Hea seisund P – ülemäärane fosforisisaldus Keskmine seisund N – ülemäärane lämmastikusisaldus

Mitterahuldav seisund NH4 – ülemäärane ammooniumlämmastiku sisaldus Tugevasti muudetud veekogu BHT – ülemäärane orgaanilise aine sisaldus

O2 – hapnikusisaldus on madal

Peipsi piirkonnas on kokku 237 väikejõge, oja, kraavi ning peakraavi. 14 kraavi on hinnatud tehisveekoguks ja 126 jõge, oja ja peakraavi tugevasti muudetud veekogumiks. Heas ökoloogilises seisundis peaks olema ca 100 väikejõge, millest osa võib olla koprapaisudest rikutud ja seetõttu on tegelikult heas ökoloogilises seisundis väikejõgede arv väiksem. Kobraste arvukuse reguleerimine ja koprapaisude kaardistamine on väikejõgede seisundi hindamisel ja selle parandamisel tulevikus kindlasti vajalik.

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 423-L 2. juulist 2003. aastal. Loetelu järgi on Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Võrumaal riigi poolt korrashoitavaid ühiseesvoole kokku 1931 kilomeetrit. Hinnatud väikejärvedest on 6 % väga heas, 46 % heas, 43 % keskmises ja 5 % mitterahuldavas kvaliteediklassis (Tabel 7 )

Tabel 5 Peipsi alamvesikonna Tartumaa peamised järved ja nende seisund

10 Pind- Keskmise või Järve ala mitterahuldava kood Järve nimi (ha) Vald Tüüp Seisund seisundi põhjus 205870 Kokora 23,00 Alatskivi 3 keskmine Reostus lautadest (ja haju- Mustjärv reostus) 205880 Kuningvere 24,12 Alatskivi 3 hea 206520 Soitsjärv 194,44 Tartu 2 keskmine Veetaseme alandamine 206530 Saadjärv 698,07 Tartu 3 väga hea 206560 Lahepera 99,15 Alatskivi 2 keskmine Punktreostus, veetaseme alandamine 207550 Koosa 285,82 Vara 2 määramata 208410 Keeri 127,36 Puhja 2 keskmine Varasem Elva linna reovesi 208430 Karijärv 77,28 Konguta 3 hea 208470 Agali 12,07 Mäksa 3 hea 208540 Kalli 196,68 Võnnu 2 hea 208550 Leegu 84,85 Võnnu 2 väga hea 208580 Lääniste 33,49 Võnnu 4 määramata Ahijärv 209240 Viisjaagu 22,30 Konguta 1 väga hea 209320 Verevi 11,30 Elva 3 keskmine Varasem Elva linna reovesi 209330 Arbijärv 5,67 Elva 1 mitterahuldav Varasem Elva linna reovesi 209511 Mehikoorma 11,92 Meeksi 2 määramata Umbjärv 210060 Pangodi 88,81 Kambja 3 keskmine Vajab uurimist (hajureostus) 210090 Kodijärv e. 14,99 Kambja 2 keskmine Reostus vanadekodust Kivijärv

Kambja valda jäävate uuritud väikejärvede seisund: Pangodi järve seisundi tase keskmine, vaja täiendavalt uurida; Kodijärve e. Kivijärve tase keskmine, vaja täiendavalt uurida.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskavas on välja töötatud meetmete kava, millest on lähtutud ka Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel. Meetmekava koostamise eesmärgiks oli leida kõige kuluefektiivsemad lahendused veemajanduse kaitseks ning heaperemehelikuks kasutamiseks. Meetmekava koostamisel määratleti meetmete eelistuskriteeriumid: 1. ennetav – tegevus, millega ennetatakse/välditakse keskkonnakahjustuste ja saaste teket; 2. puhastav – vältimatu või juba tekitatud keskkonnasaaste vähendamine, puhastamine, mille tulemusel väheneb või leevendub reostamise/saastamise maht või mõju keskkonnale (nt. Reoveepuhasti rajamine); 3. taastav – minevikus tekitatud saaste või kahjustuste likvideerimine või selle keskkonnale põhjustatud mõju leevendamine (suletava prügila rekultiveerimine); 4. seire – keskkonnaseisundi mõõtmise ja kaardistamisega seotud tegevused; 5. regulatiivne – õigusakt või muul moel keskkonda korraldav tegevus.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskava näeb ette joogiveevarustuse eesmärkidena: 1) Tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitumiseks. 2) Kaugemas perspektiivis peab ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, olema tehnilistele normidele vastav. 3) Väiksemate külade ja hajaasustuse osas tuleb panustada vee kättesaadavuse suurendamisse, korrastada veevarustus vähemalt rahuldavale tasemele: tagatud peab olema joogiveevarustus 11 tervisele ohutu joogiveega, seda ka ohtlike ainetega reostunud aladel ja piirkondades ning perioodiliselt kuivavate kaevudega majapidamistes.

Reovee nõuetekohasel kogumisel ja puhastamisel nähakse ette aastaks 2026 tagada: • kõigile tiheasustusalade (reoveekogumisalade) elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga; • kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetele vastavusse viimine; Hajaasustuspiirkondades: Sellel arengukava perioodil tule suuremat tähelepanu pöörata tekkiva reovee probleemide lahendamisele

4.2. Tartu maakonnaplaneering

Tartumaa prognoositud ekspluatatsioonilised põhjaveevarud on 209,4 tuhat m3/ööpäevas. Kinnitatud põhjavee tarbevaru on ainult Tartu linnal - 69 tuhat m3/ööpäevas. Prognoositud varudest kasutatakse käesoleval ajal 13%.

Põhjavett võetakse kvarternaari, devoni, devon-siluri ja ordoviitsium-kambriumi veekihist. Kuigi põhjaveevarud on suured, ei saa mõnedes piirkondades vett kasutada joogiks. Kõige rohkem on inimtegevusest mõjutatud kvarternaari veekiht ning seetõttu on maakonna enamuse salvkaevude ja mõnede puurkaevude vesi reostunud nii mikroobiliselt kui keemiliselt ning ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele. Sügavamate veekihtide vee kvaliteet sõltub kivimite looduslikest omadustest ning kohati on joogivees lubatust rohkem fluoriide, kloriide ja rauaühendeid.

Viimastel aastatel on Tartumaa omavalitsustes viidud läbi väga ulatuslikud vee- ja kanalisatsioonitorustike renonstrueerimise tööd, mille tulemusena on olusliselt paranenud tarbijateni jõudva joogivee kvaliteet ja reoveepustisse jõudva reovee hulk.

Põhjavee kasutamise tingimused: 1) Üld-ja detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada olemasolevate veehaarete võimsustega (mitte rajada uusi puurkaeve kui on olemas kvaliteetse põhjaveega puurkaevud) ja lähtuda piirkonna põhjavee varudest, samuti põhjavee kaitstusest. 2) Veekasutajatel rakendada parimat võimalikku tehnikat, mis tagaks vee kokkuhoiu ja viiks miinimumini põhjavee reostumise. Aastaks 2015 vähendada veevarustussüsteemide lekkeid 50% võrra. Arengukavade koostamisel näha ette vahendid veetorustike uuendamiseks ja ehitamiseks.

Heitvee ärajuhtimine kõigist suurematest asulatest toimub läbi puhastusseadmete ja biotiikide. Heitvee puhastamine toimub mehhaaniliselt ja bioloogiliselt. Enamik maakonna väikepuhastitest, mis on ehitatud 80-ndatel aastatel, on vananenud ja vajavad kas rekonstrueerimist või väljavahetamist. Samuti vajavad uuendamist kanalisatsioonivõrgud. Olulisemad probleemid: - olemasolevate puhastite amortiseerumine, - puhastamata või ebapiisavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse, - kanalisatsioonitorustike halb seisukord asulates.

Visioon 2015: - heitveepuhastid töötavad efektiivselt, - asulates on korralikult funktsioneerivad kanalisatsioonisüsteemid, - nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnasõbralikult ning kehtivate seaduste järgi.

12 Üldised eesmärgid: - elanikele inimsõbraliku elukeskkonna loomine, ökoloogilise elukvaliteedi tagamine, - teise ja kolmanda tasandi keskuste kanalisatsioonivõrgu kanaliseerimine.

Lähemad eesmärgid: - kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine, - puhastusseadmete rajamisel kasutatakse keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, - loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab normidele.

4.3. Kambja valla üldplaneering ja arengukava

ÜVK arendamise kava koostamisel on jälgitud Kambja valla üldplaneeringu ja arengukavade suundumusi. Viimastel aastatel on rekonstrueeritud ja rajatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Järgnevete aastatel peab see tegevus jätkuma nii rekonstrueerimise kui ka laiendamise osas. Külades on probleemiks salvkaevude kuivaksjäämine. Kambja vald on aktiivselt osalenud hajaasustuse veeprogrammis, mille raames on paljudel peredel aidatud rajada puur- ja salvkaeve, samuti vajadusel veetorustikke ja reovee puhastussüsteeme. Uute kaevude rajamisel on paigaldatud vastavalt vajadusele veetöötlusseadmed. Endistes suvilakooperatiivides puuduvad nõuetekohased reoveepuhastussüsteemid ja veevarustus, seetõttu tuleb lähiaastatel suuremat tähelepanu pöörata nende väljaehitamisele.

5. PÕHJAVESI JA SELLE KASUTAMINE

5.1.Veevarustuses kasutatavad põhjaveekogumid

Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekogumid. Veekogumid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest.

Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Kambja vallas kasutatakse peamiselt Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega.

Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning -läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekogumi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud.

Kambja vallas on Tartumaa Keskonnateenistuse andmetel 77 tarbevee ja uuringu puurkaevu, mis on rajatud aastatel 1952 – 2011. Peamiselt avavad puurkaevud Kesk-Devoni veekogumi.

Tabel 6 Kambja valla puurkaevud ja asukohad Registrikood Asukoht PRK0006895 Tartumaa, Kambja vald, Tatra küla PRK0006896 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006897 Tartumaa, Kambja vald, Pühi küla PRK0006898 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik 13 PRK0006899 Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla PRK0006900 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006901 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006902 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0006903 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006904 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006906 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006920 Tartumaa, Kambja vald, Virulase küla PRK0006921 Tartumaa, Kambja vald, Pangodi küla PRK0006925 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006926 Tartumaa, Kambja vald, Palumäe küla PRK0006929 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006930 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006931 Tartumaa, Kambja vald, Kammeri küla PRK0006934 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006936 Tartumaa, Kambja vald, Pulli küla PRK0006937 Tartumaa, Kambja vald, Pangodi küla PRK0006986 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006989 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006990 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006991 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006992 Tartumaa, Kambja vald, Rebase küla PRK0006993 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006994 Tartumaa, Kambja vald, Kõrkküla küla PRK0007005 Tartumaa, Kambja vald, Lalli küla PRK0007011 Tartumaa, Kambja vald, Rebase küla PRK0007017 Tartumaa, Kambja vald, Lalli küla PRK0007021 Tartumaa, Kambja vald, Sirvaku küla PRK0007022 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007023 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007025 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0007026 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0007027 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007030 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0007031 Tartumaa, Kambja vald, Kammeri küla PRK0007204 Tartumaa, Kambja vald, Pühi küla PRK0007439 Tartumaa, Kambja vald, Sipe küla PRK0007441 Tartumaa, Kambja vald, Aakaru küla PRK0007537 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007538 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007545 Tartumaa, Kambja vald, Oomiste küla PRK0007884 Tartumaa, Kambja vald, Tatra küla PRK0008088 Tartumaa, Kambja vald, Paali küla PRK0008113 Tartumaa, Kambja vald, Suure-Kambja küla PRK0008819 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0008821 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0008822 Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla PRK0014542 Tartumaa, Kambja vald, Pühi küla PRK0015001 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0016084 Tartumaa, Kambja vald, Sulu küla 14 PRK0016140 Tartumaa, Kambja vald, Suure-Kambja küla PRK0018156 Tartumaa, Kambja vald, Sirvaku küla PRK0019022 Tartumaa, Kambja vald, Kaatsi küla PRK0019450 Tartumaa, Kambja vald, Madise küla PRK0019462 Tartumaa, Kambja vald, Lalli küla PRK0019741 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0020197 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0020317 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0020389 Tartumaa, Kambja vald, Pangodi küla PRK0021249 Tartumaa, Kambja vald, Ivaste küla PRK0021927 Tartumaa, Kambja vald, Pulli küla PRK0021986 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0022056 Tartumaa, Kambja vald, Pulli küla PRK0023527 Tartumaa, Kambja vald, Visnapuu küla PRK0024295 Tartumaa, Kambja vald, Sirvaku küla PRK0024298 Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla PRK0024666 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0025751 Tartumaa, Kambja vald, Aakaru küla PRK0025774 Tartumaa, Kambja vald, Sulu küla PRK0026299 Tartumaa, Kambja vald, Kullaga küla PRK0026492 Tartumaa, Kambja vald, Kaatsi küla PRK0026493 Tartumaa, Kambja vald, Raanitsa küla PRK0050614 Tartumaa, Kambja vald, Sulu küla

5.2. Vee kvaliteet ühisveevärgis

Kambja vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele. Raua ja väävelvesiniku sisaldused on tihti kehtestatud piirväärtustest suuremad. (nõuetekohane rauasisaldus joogivees ei tohi ületada 0,2 mg/l). Savika ja valdavalt paksu pinnakatte tõttu vaesestub infiltreeruv vesi suuremas osas pinnasest ja sademetest pärit hapnikust, mis põhjustab ülemineku oksüdeerivatest tingimustest redutseerivatesse. Seega viitavad Fe2+, väävelvesiniku ja NH4+ kõrgendatud sisaldused põhjavees redutseerivatele tingimustele, mis omakorda muudavad vee organoleptiliste omaduste poolest halvaks. Teisalt võib Fe2+, väävelvesiniku ja lämmastikühendite kõrgendatud sisalduste põhjuseks olla ka veevarustussüsteemide halb sanitaartehniline seisund: tehniliselt mittekorras puurkaevud, amortiseerunud veetorustikud, millede hermeetilisus on küsitav, ning pesemata hüdrofoorid. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Joogivee kõrge rauasisaldus ongi peamiseks Kambja valla elanikke häirivaks teguriks, põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel. Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks tuleb teha suuri investeeringuid, eriti keerulises olukorras on hajaasustuses olev tarbijaskond (puurkaevude omanikud)

15 5.3. Vee erikasutusload

Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise, tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.

Vee erikasutusluba peab olema, kui: - pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas; - võetakse põhjavett (puurkaevust) rohkem kui 5m3/ ööpäevas; - võetakse mineraalvett; - juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; - toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; - toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine; - veekogusse uputatakse tahkeid aineid; - toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; - vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; - kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse;

Isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline,vee erikasutusõiguse tasu makstakse keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.

Tabel 7 Kambja vallas ettevõtetele väljastatud (veevõtt/veeheide) erikasutusload

Kehtivuse Kehtivuse Liik KLIS nr algus lõpp Dokumendi omanik Vee erikasutusluba L.VV/322 (veevõtt/veeheide) 186 01.10.2012 30.09.2017 OÜ Cambi 10240934 Vee erikasutusluba L.VV/ (veevõtt/veeheide) 317710 14.10.2009 13.10.2014 AS Reola Gaas 10015238 Vee erikasutusluba L.VV/324 AS Hoolekandeteenused Kodijärve (veevõtt/veeheide) 064 28.11.2013 27.11.2018 Hooldekodu, 10399457 Vee erikasutusluba L:VV/323 SA Aarike Hooldekeskus, (veevõtt/veeheide 261 21.05.2013 20.05.2018 90007709 Vee erikasutusluba L.VV/324 (veevõtt/veeheide) 083 01.01.2014 31.12.2018 Estonian Malt OÜ 10062373 Vee erikasutusluba L.VV/ (veevõtt/veeheide) 319082 16.07.2010 15.07.2015 Riigi Kinnisvara AS Kammeri kool

Loa väljastamisega seotud materjalidega saab tutvuda Tartumaa keskkonnateenistuses, Aleksandri tn 14 Tartu või Keskkonnaministeeriumi ITK koduleheküljel 16 5.4. Saastetasu

Keskkonnatasude seadus sätestab muuhulgas tasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ja jäätmete kõrvaldamisel ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Saastetasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.

6. KAMBJA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON

Kambja alevikus elab ca 700 inimest, neist korruselamutes 493 inimest (01.01.2014.a.) Korruselamud paiknevad ühes omaette grupis aleviku kaguservas. Täiendavate korruselamute ehitust ei ole planeeritud, küll aga on ette näha ühepereelamute ja ridaelamute lisandumist aleviku piiridesse.

6.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine

Kambja aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonna kaart on käesoleva kava Lisas 1. Alevikus on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga varustatud korterelamud, ühiskondlikud hooned, ettevõtted ja paljud ühepereelamud. Aleviku keskmine veetarve on 53 m3/ööpäevas (2013.a). Kui varasematel aastatel toimus elanikkonna poolt pidev veetarbimise suurenemine, siis seoses suuremahulise vee- ja kanalisatsiooni rajatiste rekonstrueerimissega, mis on oluliselt tõstnud osutatava teenuse hinda, on toimunud oluline vee tarbimise vähenemine. Puurkaevud on piisava tootlikkusega ning tagavad vajaliku vee ka aleviku arenedes vähemalt kuni 1000 inimekvivalendini. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust kasutab täna ca 80 % aleviku elanikest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonita on Võru mnt majad 14 -18, osaliselt Oru tn.

Veevarustus ühisest veevõrgust ja kanalisatsioon puudub Oru, Vaarika ja Ülase tänavas, lisaks puudub kanalisatsioon Mäe tänaval. Osa eelpool nimetatud tänavatl asuvate majade reoveest kogutakse kogumiskaevudesse, osa juhitakse aga puhastamata kujul imbkaevudesse. Kogumiskaevude reovesi veetakse Kambja aleviku ühiskanalisatsiooni (purgimissõlm puudub). Ühisveevärgita ühepereelamutel on veevõtuks madalad salvkaevud, mis kohati võivad olla mõjutatud samal krundil paiknevast reovee kogumiskaevust. Salvkaevud ei ole sademetevaesel perioodil piisava tootlikkusega, jäädes kuivaks.

6.2. Olemasolev veevarustus

Põhjavee võtmiseks on alevikus kolm puurkaevu. Kaks kaevu on omavahel ühises süsteemis. Kesk tn10a asuva rekonstrueerimata kaevu vesi pumbatakse 2000. a valminud 2-astmelisse veetöötlusjaama (Puiestee tn 5), kus paikneb teine puurkaev ja rauaeraldusfilter. Kolmas puurkaev (Võru mnt 4b) ei tööta käesoleval momendil ühtsesse süsteemi, kuna täna puudub selleks otsene vajadus (on reservis, rekonstrueerimata). Kambja alevikus on veevarustustorustike pikkus 3868 m, keskmine veekadu on 3-5%. Aastatel 2009 - 2013 on rajatud uut veetorustiku 1860 m ja rekonstrueeritud torustikke 1248 m. Tulekustutustöödeks vajalik vesi saadakse alevikus paiknevast Kambja järvest. Alevikus paiknevad ettevõtted kasutavad ühisveevärgist vett ainult olmevajadusteks.

6.3. Vee keemiline koostis

Kambja valla territooriumil s.h. Kambja alevikus olevatest puurkaevudest saadav põhjavesi sisaldab rauaioone (>1,5 mg/l) ja mõningal määral väävelvesiniku. Ülejäänud analüüsitud näitajate poolest vastab põhjavesi normidele. Fluoriidide sisaldust määratud ei ole. 17 6.4. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Kambja aleviku veevarustussüsteem on rajatud mitmes etapis, eri aegadel. Esimene puurkaev ja veevarustuse välisvõrk rajati 1960-ndail aastail, kui valmisid esimesed korrusrelamud. Edasi on süsteemi laiendatud vastavalt vajadusele: kui uus maja valmis sai, laiendati selleni ka torustikud. Torustiku materjalina on kasutatud põhiliselt malmmuhvtorusid, mõnes lõigus ka terastorusid. Alevikus on käesoleval ajal 3868 m veetorustikke. Torustike seisukord on tänu viimaste aastate investeeringutele oluliselt paranenud. On rajatud ringmagistraalveetorustik, mis oluliselt aitab kaasa veevarustuse töökindluse teenuse osutamise kvaliteedi paranemisele. Veel vajab rekonstrueerimist 1655 m veetorustiku ja kaks puurkaevu.

6.5. Olemasolev kanalisatsioon Kambja aleviku kanalisatsiooni välisvõrk koosneb isevoolsest torustikust. Aleviku reoveed kogutakse kokku 4857 m pikkuse kanalisatsioonitorustikuga. Alevikus on ühtne kanalisatsioonisüsteemi ja üks reoveepuhasti. 2003. aastal rajati olemasoleva reoveepuhasti BIO- 100 asemele eksperimentaalne pinnasfilterpuhasti(energiavõsa) pindalaga 16,5 ha ning kaks biotiiki pindalaga 7500 m2. Purgimiskoht puudub, lähim ametlik purgimisvõimalus on Tartu linnas. Arvestades asulas ja asula lähiümbruses paiknevate kogumiskaevude rohkust on vajalik alevikku vastava võimaluse rajamine.

6.6. Sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastamise süsteemid, nende rajamise otstarbekus

Kambja alevikus puudub lahkvoolne kanalisatsioon. Arvestades asula hoonestuse hajusust, kõvakattega tänavate suhtelist vähesust ja suurt haljastupindade osatähtsust, ei ole põhjendatud asulasse eraldiseisvate sade- ja drenaaživete kogumissüsteemide rajamine.

6.7. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord Aastatel 2009 ja 2010 ehitati ja rekonstrueeriti 3247 m kanalisatsioontorustike. Lähiaastatel on valik veel rekonstrueerida 1620 m amortiseerunud torustiku, mis on keraamilistest ja asbesttsementtorudest. Aastakümneid tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud ei ole korralikult tihendatud ja infiltratsioon mõlemas suunas on suur. Keraamilised torud on läbimõõduga 150… 200 mm ja asbesttsementtorude läbimõõt on 100…150 mm.

6.8. Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs Kambja alevikus tekib põhiline osa asula reoveest elamutes. Peale elamute on aleviku kanalisatsioonisüsteemi ühendatud põhikool, lasteaed, perearstikeskus, apteek ja ettevõtted. Ettevõtted ei kasuta vett suurtes kogustes tehnoloogilisteks vajadusteks. Aleviku praegune 3 olmereovee vooluhulk on 78 m /ööpäevas ja reostuskoormus on 34 kg BHT7/ööpäevas, 570 ie-d

6.9. Kambja aleviku reoveepuhasti tehniline seisukord ja rekonstrueerimine

Kambja alevikus on aastaks 2020 ühiskanalisatsiooniga ühinenud orienteeruvalt 625 inimest ning elanike, asutuste ning ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk võib tõusta kuni 80 m3 ööpäevas. Kambja aleviku reovee puhastamine toimub 2003. aastal ehitatud biotiikide ja eksperimentaalse märgala-puhastina, mis koosneb pumplast, võrest, biotiikidest ning niisutussüsteemidega kaetud pajuväljadest. Biotiikide pind on 7250 m2. Lisaks reoveele toimub reoveepuhastisse kogumiskaevude sisu purgimine. Kambja aleviku reoveepuhasti arvestuslik perspektiivne ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 41,8 kg BHT7/d ehk ca 696 ie-d.

18 Olemasoleva puhasti tehnoloogiline lahendus ei suuda tagada nõuetele vastavat heitvee kvaliteeti, seda eriti talveperioodil. Selle asemele on käesoleval ajal projekteerimisel ja ehitamisel uus, aktiivmudatehnoloogial põhinev reoveepuhasti, mis koosneb reovee mehaanilisest eelpuhastusest ning bioloogilis-keemilisest põhipuhastist. Puhasti rajatakse soojustatud hoonesse, kuhu paigaldatakse eelpuhastusseadmed (võreseade koos võreprahi pressimise ja transportööriga). Ehitatakse purgimissõlm kogumiskaevude ja kuivkäimlate sisu purgimiseks, purgimisvajanus kuni 15 m3 nädalas. Aktiivmudapuhastina kasutatakse annuspuhasti tehnoloogiat. Aeratsioon lahendatakse Celpox tüüpi mehaanilise aeraatoriga. Rajatav reoveepuhasti hakkab paiknema olemasoleva aiaga piiratud biopuhasti alal. Olemasolevad biotiigid (2 tiiki) puhastatakse ning edaspidi kasutatakse neid reservpuhastina.

Reovee puhastamisel tekkiva liigbiomuda ( kuivainesisaldusega ca 1,8-2,2 %, ca 1,5-2 m 3/d) edasine käitlemine käimasoleva projekti hulka ei kuulu. Keskkonareostuse vältimiseks (lähimad mudakäitluse võimalused asuvad Tartu ja Elvas) on otstarbekas rajada sobilik mudakäitlemis- süsteem (muda tahendamine, komposteeirmine) kohapeal, sest majanduslikult on väga kulukas aastas 600-700 m3 tekkiva biomuda vedamine mudakäitluse kohta, millele lisandub veel tasu biomuda käitlemise eest.

Lähtudes muda kogusest ja olemasolevatest võimalustest on majanduslikult kõige otstarbekamaks rajada mudatahendusväljak uue puhasti kõrval asuva kasutusest välja jääva olemasoleva settetiigi baasil. Olemasolev settetiik on juba looduslikust pinnasest eraldatud paksu kilega. Settetiik on otstarbekas ümber ehitada kaheks eraldi mudatahendusväljakuks, kus muda nõrutatakse sellise konditsioonini, mida on võimalik transportida edasi komposteerimisväljakule. Mudale lisaks saame komposteerumiseks vajaliku orgaanilise ainena kasutada Kambja alevikust ja ümbruskonnast kogutud bioorgaanilisi jäätmeid (Kambja kalmistu, parkide ja haljasalade koristamise jäätmed) ning ümbruskonna põllumajanduse orgaanilisi jäätmeid (põhk ). Peale nõuetekohast komposteerumist on tekkinud toodangut võimalik kasutada heakorra- ja haljastustöödel.

7. VANA-KUUSTE ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON

Vana-Kuuste külas elab ca 260 inimest, neist ligi pool korruselamutes, ülejäänud elavad taludes ja ühepereelamutes. Korruselamud paiknevad omaette grupina. Võib arvata, et lähiaastatel hakkab ka selles piirkonnas elavnema väikeelamuehitus. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust kasutab täna 190 inimest, lisaks neile veel Kuuste Kool, Tartu Tarbijate Ühistu Rebase kauplus. Vana-Kuuste ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkonna kaart on toodud Lisas 2.

Vana-Kuuste külas on kaks eraldi asuvat puurkaevu. 2010. aastal üks puurkaevudest rekonstrueeriti, mille käigus paigaldati ka vajalikud veetöötlemisseadmed, et tarbijateni jõudev vesi vastaks kehtestatud normidele. Aasta orienteeruv veetarve on ca 9000 m3.

Kanaliseeritav vesi suunatakse biotiikidesse, mis rekonstrueeriti samuti 2010. aastal. Aastatel 2009-2010 rekonstrueeriti 1364 m joogiveetorustiku ning 2068 kanalisatsioonitorustiku. Rekonstrueerimist vajab veel 843 m vee- ja 845 m kanalisatsioonitorustiku.

8. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON TEISTES KÜLADES

Kambja valla mitmetes külades on puurkaevude põhjal välja ehitatud ühisveevärk: 1) Rebase külas on kaks ühisveevärgi piirkonda. Pumbamaja kinnistul olev puurkaev (vee-

19 ettevõte on OÜ Cambi) tagab veevarustuse 12-krt elamule ja selle lähiümbruse eramutele ning OÜ-le Sakkose, mis on ühtlasi suurimaks veetarbijaks. Rebase ühisveevärgi piirkonna reoveed juhitakse Vana-Kuuste kanalisatsioonivõrku. Selles piirkonnas on lähiaastatel vajalik leida lahendus 12 - krt elamu ühendamiseks kanalisatsiooniga.(vt Lisa 3 ja Lisa 4) ja Vana-Kuuste ning Rebase küla vahelise kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks. Ühiskanalisatsioon puudub Rebaseaia (eramud) ühisveevärgi piirkonnal. 2) Pangodi külas on olemas kaks puurkaevuga varustatud ühisveevarustussüsteemi (vt Lisa 5). Ühiskanalisatsioon puudub. Unipiha algkoolil olemas reovee puhastamiseks immutussüsteem. Ühiskanalisatsioon puudub ka külas olevatel endistel aiandusühistutel. 3) Kammeri külas on olemas üks puurkaevuga varustatud ühisveevarustussüsteem ja ühiskanalisatsioon koos puhastusseadmetega, mis rekonstrueeriti 2010. aastal (vt Lisa 6). 4) Pühi külas on olemas kahe puukaevuga varustatud ühisveevarustussüsteem. Ühis- kanalisatsioon on olemas ridaelamutel ja farmikompleksil, reovesi suubub biotiikidesse, mis vajavad korrastamist.(vt Lisa 7) 5) Kodijärve külas on ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga piirkond Kodijärve Hooldekodu oma sisetarbeks. Reovee käitlemiseks on loodud puhasti, mis rekonstrueeritakse koos hooldekodu peremajade ehitamisega (vastav planeering kehtestati 2010. a) (vt Lisa 8). 6) Virulase külas on ühisveevärk ja kanalisatsioon SA Aarike Hooldekeskusel, reovee käitlemiseks on energiavõsa baasil immutusväljak. Veejaam ja reoveepuhasti vajavad rekonstrueerimist.(vt Lisa 9) 7) Ülejäänud piirkondade asustus on piisavalt hajali, seetõttu on majanduslikult ebaotstarbekas ühiskanalisatsiooni piirkondade moodustamine. Mõnikate elamugruppide korral tasub kaaluda ühise puurkaevu rajamist.

9. INVESTEERINGUPROGRAMM AASTATEKS 2014-2026

Arvestades Kambja vallas tiheasustusega (Kambja alevik ja Vana-Kuuste küla) aladel olemasolevate vee- ja kanalisatsioonivõrgu suhteliselt kehva seisukorraga ja nende alade võimalike arenguperspektiividega ning asjaoluga, et Oru tn, Ülase tn ja Võru mnt äärsetel elanikel puuduvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, on lähiaastatel vajalik rajada täiendavalt vee- ja kanalisatsioonitorustikke, parandada olemasolevate trasside läbilaskevõimet ja tehnilist seisukorda, selleks on kavandatud Kambja vallas eelolevateks aastateks järgmised tegevused: - uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine, kus see täna puudub; -puurkaevudele veetöötlusseadmete paigaldamine; -olemasolevate torustike väljavahetamine; -reovee kogumiseks ettenähtud biotiikide baasil põhinevate puhastite rekonstrueerimine; -uute elamute liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga; -uute ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piirkondade tekkimine (üle 50 inimekvivalendi).

Kambja vallas on planeeritud aastatel 2014 – 2024 investeerida ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisse 3625 tuh. eurot. Investeeringuteks vajalikud summad saadakse Kambja valla eelarvest, Euroopa Ühtekuuluvusfondist, Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, vee-ettevõtetelt ja erainvestoritelt.

Tabel 8 Kambja vallas planeeritud investeeringute vajadus aastatel 2014-2026

20 Kambja alevik: Maksumus Teostamise Rahastaja tuh.eurot periood

Võru mnt 4A-Kesk 2 165 m 32 2018-2022 KIK, EMAJÕE kanalisatsioonitrassi VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV

Oru tn, Võru mnt. 14 - 22 365 m 185 2015-2018 KIK, EMAJÕE isevoolne kanalisatsioon, VEEVÄRK, survekanalisatsioon,veetorustik, KOV reoveepumpla 1 tk 40

Pihlaka tn vee- ja 185 54 2020-2023 KIK, EMAJÕE kanalisatsiooni-trassi VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV

Võru mnt 8 - Kesk 2a 175 m 42 2015-2017 KIK, EMAJÕE survekanalisatsioon, veetrassi VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV, (ühiskaevikus) ERAINVESTO reoveepumpla 1 tk 40 R

Männi ja Mäe tn elamute 380 m 57 2016-2021 KIK, EMAJÕE veetorustiku rekonstrueerimine VEEVÄRK, KOV,

Männi ja Mäe tn elamute 180 m 33 2016-2021 KIK, EMAJÕE kanalisatsiooni VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV,

Männi ja Mäe tn elamute 550 m 163 2016-2021 KIK, EMAJÕE ühiskaeviku tänavates kanalisatsiooni-ja VEEVÄRK, s veetrasside rekonstrueerimine KOV,

Parve kinnistu 2100 620 2015-2026 ARENDAJA ühiskaeviku kü28203:005:0463 m s. planeeringukohane arendamine (vesi ja kanalisats)

Parve kinnistu 1400 415 2015-2026 ARENDAJA ühiskaeviku kü28203:205:0464 m s planeeringukohane arendamine (vesi ja kanalisats)

Kambja aleviku reoveepuhasti 1 tk 331 2014-2015 KIK, EMAJÕE rekonstrueerimne koos VEEVÄRK, purgimissõlmega KOV

Kambja aleviku reoveepuhasti 1 tk 27 2014-2016 KIK, EMAJÕE mudakäitluse lahendamine VEEVÄRK, (mudatahendus ja KOV komposteerimine)

21 Puurkaevude rekonstrueerimine KIK, EMAJÕE Võru mnt 4B Kesk tn 10A 2 tk 76 2015-2026 VEEVÄRK, KOV

Vana-Kuuste piirkond:

Puurkaevu rekonstrueerimine 1 44 2016-2026 KIK, EMAJÕE Kooli kinnistul VEEVÄRK, KOV

Rekonstrueerimata veetorustike 843 139 2016-2026 KIK, EMAJÕE väljavahetamine VEEVÄRK, KOV

Rekonstrueerimata 845 m 167 2016-2026 KIK, EMAJÕE kanalisatsioonitrasside VEEVÄRK, KOV väljavahetamine

Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk 231 2016-2026 KIK, EMAJÕE II etapp VEEVÄRK, KOV

Hajaasustuses :

SA Aarike Hooldekeskus 1 110 2015-2020 SA Aarike HK, reoveepuhasti rekonstrueerimine KIK

SA Aarike Hooldekeskus vee- ja 275 m 81 2015-2020 SA Aarike HK kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine

Rebase- Vana-Kuuste 1300m 257 2015-2022 KIK, KOV, vee- kanalisatsioonitrassi ettevõte rekonstrueerimine

Käpa aiandusühistu 950 m 188 2015-2026 KOV, KIK kanalisatsioonitorustik, omanikud reoveepuhasti

Rebase puurkaevu 1 93 2015-2018 KIK, KOV, vee- rekonstrueerimine koos ettevõte veetöötlusseadmetega

Hajaasustuse joogivee ja reovee 200 2015-2026 KOV, probleemide lahendamine toetusprogrammid kinnistute omanikud

Kokku 3625 2014-2026

KIK - Keskkonnainvesteeringute Keskus; KOV - Kambja vald,

22 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise investeeringuid on võimalik teostada, kui on olemas maksujõuline tarbijaskond. Kulutused vee ja kanalisatsiooniteenusele ei tohiks ületada 4% leibkonna sissetulekust. Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel Kambja vallas leibkonna aastasissetulek olnud üle kuue tuhande euro (vt tabel 3). Seega kulud eelpool nimetatud teenusele Kambja vallas peavad jääma alla 240 eurot aastas.

10. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE HINNA KEHTESTAMINE

Tarbitava vee ja ärajuhitava reovee teenuse hinna kooskõlastab Kambja Vallavolikogu vee- ettevõtja taotluse alusel. Vee-ettevõtja kehtestab veeteenuse hinna ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist Tähtsaks teguriks hinna kehtestamisel on vastavat teenust kasutavate tarbijate maksujõulisus. Kui on olemas maksujõuline tarbijaskond, siis on võimalik läbi viia ka kõiki vajalikke investeeringuid. Eelnevate aastate kogemuse põhjal tarbib Kambja ÜVK piirkonnas üks pere (leibkond) kuni 7 m3 vett kuus, seega täna kehtiva hinna järgi kulutused vee ja kanalisatsioonile peres on kuni 200 eurot aastas, mis moodustab leibkonna sissetulekust 3,2 %.

Olemaolevatele tarbijatele vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteedi parandamiseks tehtavate kulutuste maksumus peab kajastuma vee hinnas. Kui arvestada amortisatsioonikulud aastas on 2- 3% investeeringu maksumusest ja aastane veetarbimine jääb samale tasemele, võib vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind selle arvelt tõusta aastaks 2026 kuni 4,53 eurot ühe kuupmeetri kohta. Lisaks investeerimiskuludele tuleb vee- ja kanalisatsiooni hinnas arvestada järgmiste kuludega: elektrienergia maksumus, ressursimaks, töötasu koos sotsiaal- ja ravikindlusmaksuga süsteemide korrashoiuks, saastetasude ja jooksvate remondikulude maksumusega.

Tabel 9 VEE JA KANALISATSIOONITEENUSE MAKSUMUS AASTATEL 2014-2026

Kambja, Vana-Kuuste, Rebase piirkonnas

Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 TULU Realiseeritav vesi m3 33100 33431 33765 34103 34444 Kanalisatsioon m3 29790 31759 30389 30693 31000 Sisekäive m3 1 m3 vee maksumus EUR 0,89 0,93 0,94 0,96 0,98 1 m3 kan. maksumus EUR 1,09 1,13 1,19 1,25 1,31 Tulu vee realisatsioonist EUR 29459 30944 31878 32841 33833 Tulu kanalisat. realisats. EUR 32471 36003 36171 38360 40680 Tulu omatoodangust Tulu kokku EUR 61930 66946 68049 71200 74513 KULU Tööjõukulu EUR 2122 2185 2251 2319 2388 Elektrienergia kulu EUR 6325 6325 6325 6325 6325 Vee erikasutustasu EUR 3721 3907 4102 4307 4523 Vee analüüsid EUR 1158 1216 1276 1340 1407 Jooksev rem(materjalid) EUR 2060 2122 2185 2251 2319 Tellitav muu teenus EUR 3060 3121 3184 3247 3312 Mehanismide kasut kulu EUR 500 500 500 500 500 23 Amortisatsioon EUR 24385 29755 40750 53260 53260 Renditasu EUR 4036 4238 4450 4672 4906 OÜ Cambi üldkulu EUR 7400 7474 7549 7624 7700

Kulud kokku 54767 60843 72572 85846 86640 Äri kasum/kahjum +/- EUR 7164 6103 -4523 -14646 -12127

162566 198366 271666 355066 355066 Põhivara maksumus EUR 2 3 3 3 3 Investeerigute maksumus EUR 358000 733000 834000 32000 s.h. KOV EUR 53700 109950 125100 4800 1m3 vee hind koos km-ga EUR 1,07 1,11 1,13 1,16 1,18 1m3 knal. hind koos km- ga EUR 1,31 1,36 1,43 1,50 1,57

Vesi kanal kokku km-ga EUR 2,38 2,47 2,56 2,66 2,75

Ühik 2019 2020 2021 2022 TULU Realiseeritav vesi m3 34788 35136 35488 35843 Kanalisatsioon m3 31310 31623 31939 32258 Sisekäive m3 1 m3 vee maksumus EUR 1,00 1,02 1,04 1,06 1 m3 kan. maksumus EUR 1,38 1,45 1,52 1,60 Tulu vee realisatsioonist EUR 34855 35907 36992 38109 Tulu kanalisat. realisats. EUR 43141 45751 48519 51455 Tulu omatoodangust Tulu kokku EUR 77996 81659 85511 89564 KULU Tööjõukulu EUR 2460 2534 2610 2688 Elektrienergia kulu EUR 6325 6325 6325 6325 Vee erikasutustasu EUR 4749 4986 5236 5498 Vee analüüsid EUR 1477 1551 1629 1710 Jooksev rem(materjalid) EUR 2388 2460 2534 2610 Tellitav muu teenus EUR 3378 3446 3515 3585 Mehanismide kasut kulu EUR 500 500 500 500 Amortisatsioon EUR 53740 53740 54550 54550 Renditasu EUR 5151 5409 5679 5963 OÜ Cambi üldkulu EUR 7777 7855 7934 8013

Kulud kokku 87947 88806 90511 91442 Äri kasum/kahjum +/- EUR -9951 -7148 -5000 -1878

358266 363666 363666 Põhivara maksumus EUR 3582663 3 3 3 Investeerigute maksumus EUR 54000 s.h. KOV EUR 8100 24 1m3 vee hind koos km-ga EUR 1,20 1,23 1,25 1,28 1m3 knal. hind koos km- ga EUR 1,65 1,74 1,82 1,91

Vesi kanal kokku km-ga EUR 2,86 2,96 3,07 3,19

Ühik 2023 2024 2025 2026 TULU Realiseeritav vesi m3 36201 36563 36929 37298 Kanalisatsioon m3 32581 32907 33236 33568 Sisekäive m3 1 m3 vee maksumus EUR 1,08 1,11 1,13 1,15 1 m3 kan. maksumus EUR 1,67 1,76 1,85 1,94 Tulu vee realisatsioonist EUR 39260 40445 41667 42925 Tulu kanalisat. realisats. EUR 54568 57869 61370 65083 Tulu omatoodangust Tulu kokku EUR 93827 98314 103037 108008 KULU Tööjõukulu EUR 2768 2852 2937 3025 Elektrienergia kulu EUR 6325 6325 6325 6325 Vee erikasutustasu EUR 5772 6061 6364 6682 Vee analüüsid EUR 1796 1886 1980 2079 Jooksev rem(materjalid) EUR 2688 2768 2852 2937 Tellitav muu teenus EUR 3657 3730 3805 3881 Mehanismide kasut kulu EUR 500 500 500 500 Amortisatsioon EUR 54550 54550 54550 54550 Renditasu EUR 6262 6575 6903 7249 OÜ Cambi üldkulu EUR 8093 8174 8256 8339

Kulud kokku 92411 93421 94472 95566 Äri kasum/kahjum +/- EUR 1416 4894 8565 12442

363666 363666 363666 Põhivara maksumus EUR 3636663 3 3 3 Investeerigute maksumus EUR s.h. KOV EUR 1m3 vee hind koos km-ga EUR 1,30 1,33 1,35 1,38 1m3 knal. hind koos km-ga EUR 2,01 2,11 2,22 2,33

Vesi kanal kokku km-ga EUR 3,31 3,44 3,57 3,71

Kambja vallas on aastatel 2014-2026 planeeritud investeerida 3625 tuh eurot täiendavate vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks ja olemasolevate rajatiste tehnilise seisukorra parandamiseks, sealhulgas Kambja aleviku, Vana-Kuuste ja Rebase küla vee ja kanalisatsiooniga seonduvatesse rajatistesse 2011 tuh. Eurot. Kambja alevikus koostatud detailplaneeringute põhjal on arendajatel vajadus investeerida vee- ja kanalisatsiooni rajatistesse 1035 tuh eurot. Nii suurte investeeringute tegemiseks on vajalik saada täiendavaid toetusi. Toetuste saamise 25 korral on vallal ja veeettevõtel kokku omaosaluse katteks vajalik panustada 302 tuh eurot (juhul, kui omaosalus on 15%). Investeeringutest tulenevalt toimub ka vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinna muutus.

11. KOKKUVÕTE

Kambja valla ÜVK arendamise kava annab ülevaate olemasolevast olukorrast Kambja vallas, vee- ja kanalisatsioonirajatistele kehtivast seadusandlusest ja õigusaktide täitmiseks kavandatavatest tegevustest, et tagada kõigile tarbijatele seadusandlusega kehtestatud normidele vastav vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.

.

26 LISAD

27 Lisa 1

Kambja aleviku ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 20 000

puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik AS Emajõe

Veevärk puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (50m), omanik AS

Emajõe Veevärk tuletõje veevõtukoht

reoveepuhasti

30 Lisa 2

Vana-Kuuste ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 12 500 puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik AS Emajõe Veevärk biotiik Lisa 3

Rebase küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik Kambja vald tuletõrje veevõtukoht Lisa 4

Rebaseaia ühisveevärgipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik UÜ Rebaseaed Lisa 5

Pangodi külas asuvad ühisveevärgipiirkonnad

M 1 : 5000 puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanikud Jaak Kuus, Andres Tein, Arvo Lillestik puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik Hillar Punnisson

tuletõrje veevõtukoht Lisa 6

Kammeri külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik Riigi Kinnisvara AS

reoveepuhasti Lisa 7

Pühi külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik Toomas Kangur

puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik Aleks Rumjantsev Lisa 8

Kodijärve külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond Hoolekandeteenused AS Kodijärve HK

M 1 : 5000

puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik AS Hoolekandeteenused

tuletõrje veevõtukoht

reoveepuhasti Lisa 9

Virulase külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond Sihtasutus Aarike Hooldekeskus

M 1 : 5000

puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik Kambja vald

tuletõrje veevõtukoht

reoveepuhasti