NR 1 (14) JAANUAR 2019

Lühidalt • Järvamaa Maakaitsepäev Vald liidab nelja firma parimad kogemused toimub sel aastal Järva vallas Aravetel 23. juunil. ARNIKA TEGELMANN • Eesti Piimandusmuu- seumi juht Anneli Siimussaar ütles, et 2018. aastal külastas Järva vallavolikogu ot- muuseumi 6440 inimest, sel sustas läinud aasta vii- aastal on muuseumipere võt- masel istungil ühenda- nud sihiks 7000 külastajat. da aktsiaseltsiga Koe- Maanteeamet paigaldas • ru Kommunaal teised detsembris Jägala–Kärevete 51,5. kilomeetrile kiirustabloo. Järva valla kommu- • Järvamaa Omavalitsuste naalettevõtted, osa- Liidu välja antavatele maakonna ühingud Imavere Soo- spordi- ja kultuuripreemiatele jus, Järva-Jaani Tee- esitati kokku 11 kandidaati. Kul- nus ja Albu Teenus. tuurielu edendaja preemiale kan- See loob eelduse pal- dideerib Järva vallast Kaja Kraav, gata paremate oskus- kultuurihoidja preemiale esitati ka Eva Linno, Kersti Liivak ja tega töötajaid, misläbi Arvo Kangas. Järvamaa kultuu- peaks tõusma pakuta- ripreemiad antakse kätte 7. veeb- vate teenuste kvaliteet. ruaril kultuurimajas ning spordirahvast tunnustatakse 16. veebruaril Paide spordikeskuses. Järva valla kommunaalette- võtete juhatuste liige Andreas • Keskkonnainvesteerin- Sapas ütles, et senised ettevõt- gute Keskuse (KIK) nõukogu ted on väga erinevad ja igast otsustas toetada siseriiklikust on midagi head kaasa võtta. keskkonnaprogrammist kolme „Näiteks Koeru Kommunaal Järvamaa projekti. 19 500 eurot toodab toasooja lisaks Koerule sai Aravetel tegutsev OÜ Teras- nüüd ka Aravetel ja Järva-Jaa- man oma tehase amortiseeru- nis. Nende hallata on ka kõik nud hoonete lammutamiseks Koeru katlamaja rekonstrueeriti aastal 2012. Andreas Sapas (pildil) sülitab kolm korda üle õla, öeldes, et kuue aas- veehaarded endise Koeru valla ning valmistoodangu ladusta- piires nii joogivee kui ka reovee ta jooksul pole see kordagi alt vedanud. Arnika Tegelmann misala väljaarendamiseks. Pro- juhtimise ja puhastamise osas, jekti maksumus oli 41 070 eurot. lisaks pakutakse ka nende kahe saanud aru, et ühistu esimehed „Palgafond oluliselt ei vähene, Sapas kinnitas, et kevadeks ühistut), trassid vanad ja töötab Kaks toetust läks Järva vallava- teemaga haakuvaid teenuseid teevad tasuta tööd ja kes seda kuid pädevus suureneb. Looda- loodavad nad saada ühele poole üks vana õlikatel. „Tootmise va- litsusele: Järva-Jaani tehisjärve (näiteks korteriühistutes torude ikka teha tahab – mugavam on me töötajatele saada ka parema soojatrasside rekonst- he Koeruga on neli korda: kui ujuvsilla rajamiseks anti 2895 või radiaatorite vahetus), natuke teenust tellida.“ hõivatuse. Praegu on palju tühja rueerimise eelprojektiga, et osa- seal toodame 1000 MWh toa- eurot (kogu projekt 3217 eurot) niidetakse muru ja lükatakse Kõigi teenustega tahab loo- ootamist, et äkki sajab lumi maha leda sügisel KIK-i taotlusvoo- sooja hooajal, siis Koerus 4000 ning Järva valla mürakaardi ja lund, ka Peetris,“ selgitas Sapas. dav ettevõte jõuda ka Aravetele. või mõni toru läheb katki. Näiteks rus. „Algselt pidi taotlusvoor (15 ühistut, lisaks asutused) ehk müra vähendamise tegevuskava „Järva-Jaanis pole juba neli aas- Praegu lükkab seal lund ja suvel needsamad remonditööd, mida avanema selle aasta algul, kuid mida rohkem toodame, seda koostamiseks 37 800 eurot (ko- tat igas vallaasutuses eraldi oma niidab muru erafi rma. praegu teeme vaid Peetris ja Jär- lükkus edasi. See tähendab ka odavam on hind,“ täpsustas Sa- gu projekt 42 000 eurot). remondimeest, vaid töid teeb Albu piirkonnas ehk Albus, va-Jaanis – kui pakume teenust tööde edasilükkumist aasta võr- pas ja lisas, et toasooja hindu • Egle Truska, kes aastal Järva-Jaani Teenus ja ma tean, Seidlas, Ahulas ja Kaalepis on üle valla, kasvab maht tohutult, ra ehk trasside ehituseks läheb Järva vallas seepärast ühtlusta- 2009 lõpetas põhikooli, et kool ja lasteaed võitsid sellest Albu Teenuse hallata ainult vee- sest vallas on palju allasutusi ja pigem aastal 2021,“ ütles Sapas. da ei saa, kuid need püütakse saavutas 2018. aastal üliõpilas- nii rahaliselt kui ka töö kvalitee- haare ja seegi väikses mahus. tööd jagub pidevalt. Ja vald mak- Sel kevadel läheb Imavere hoida nii madalal kui võimalik. te teadustööde riiklikul kon- dilt. Sama teenust osutatakse ka Eripära on, et Albu Teenus va- sab meile reaalselt tehtud töö katlamaja rekonstrueerimiseks. „Aravetel köetakse nii õli kui kursil loodusteaduste ja teh- Peetri koolimajas ja lasteaias.“ hendab prügiteenust. „Kuid see eest,“ arutles Sapas. „KIK-ist saime toetust, loodame ka biogaasiga, kuid trassid ja nika valdkonnas magistriõppe Imavere Soojus tegeleb pea- muutub aprillis, kui prügivedaja Kuigi moodustuv äriühing on lähiajal hanke korraldada ja ko- katlamaja ise on kehvad.“ üliõpilaste astmes I preemia miselt kütmisega, kuid pakub ka sõlmib lepingud otse kinnistu- 100% valla osalusega, kinnitab pa 15. mail masse lüüa. Katla- Esimesel aastal on Sapase sõ- konkursitööga „Nano ZnO/Ag korteriühistutele haldusteenust. omanikega ja prügivedu hakkab Sapas, et eesmärk on olla jät- maja hoone jääb, aga sisu tuleb nul oluline saada hästi toimima komposiitsete osakestega kae- „Seda teenust pakume praegu toimima nii, nagu mujal Järva kusuutlik ja investeerimisvõime- uus,“ lubas Sapas. „Kütteks jääb uue fi rma struktuur. „Muidu tud pindade antimikroobsete Imaveres ja ümberkaudsetes vallas ehk kommunaalettevõte line. „Praegu suutis investeerida puiduhake ja -koor. Need on räägime, kui kasulik ja tore see ja fotokatalüütiliste omaduste külades, kuid tahame haaret astub vahelt välja,“ ütles Sapas. vaid Koeru Kommunaal, neilt on kõige ökonoomsemad.“ on, aga et see ka selline oleks,“ optimeerimine“. Preemia anti laiendada. Sel on tulevikku, Kui praegu töötab kõigis valla palju õppida. Kui Albus ja Järva- Ka Koerus annab toasooja ütles ta. üle 11. detsembril Eesti Tea- sest eelmise aasta alguses oli kommunaalettevõtetes kokku üle Jaanis on vald pannud oma raha puiduhake. Katlamaja on re- Uus kommunaalettevõ- duste Akadeemias pidulikul riigipoolne sund luua kõigis paarikümne inimese, siis uues trasside ehitusse, siis meie loo- konstrueeritud ja olemas on ka te alustab 1. aprillil. Mis selle vastuvõtul. korrusmajades korteriühistud, ettevõttes oleks optimaalne töö- dame teha oma investeeringud reservkatlamaja. Järva-Jaanis on nimeks saab, peab otsustama aasta otsa on nad pusinud ja tajate arv 15 oma ala spetsialisti. suuresti ise,“ lubas Sapas. maht väike (vaid kuus korteri- volikogu. 2 JAANUAR 2019 Riigikogu valimised 20. detsembri vallavolikogu istungil • SA Järvamaa Arendus- likulu suureneb, kuna suure- Imavere külla“ omafi nantsee- kujul eksport ei ole majandus- Järva vallas keskus juhatuse liige Katrin nevad õpetajate alampalgad. ringu tagamise vajalikkust, et likult mõeldav, samuti puudub Puusepp tutvustas Järva maa- Pihelgas tegi ettepaneku korral- saaks esitada toetuse taotluse. praktiliselt töötlemata maava- 3. märtsil toimuvad Riigikogu valimised. Valimiste läbiviimiseks konna arengustrateegia kavan- dada jaanuarikuu teises pooles Valmimas on investeeringute ral Eesti-sisene turg. Ettevõtte moodustati Järva vallas seitse valimisjaoskonda. Valimisjaoskon- dit 2035+. Et seda koostada ja eelarve aruteluks seminar, kus tasuvuse analüüs. 17 volinikku pikaajalisem eesmärk on rajada dade numeratsioon ja hääletamisruumide asukohad on järgmised: ellu viia, kutsus arenduskes- saab eelarvest põhjaliku üle- olid selle poolt, et üürielamu Kesk-Eesti piirkonda lubjapõ- VALIMISJAOSKOND NR 1 kus 2018. aasta kevadel kokku vaate. Imaverre tuleb ja omafi nant- letustehas, kus kohalik maava- • rahvamaja, Ahula küla, Järva vald, Järva maakond (va- valdkondlikud nõukojad (12) ja • Järgmisena tulid arutuse- seering tagatakse, kaks jäid ra väärindatakse maksimaalselt limistepäev, kolmas eelhääletamise päev); strateegia koostamise juhtgrupi, le vanemate osalustasud Järva erapooletuks. Eestis, luues ekspordile orien- • Albu mõis, Albu küla, Järva vald, Järva maakond (esimene ja kuhu kuulusid peale nõukodade valla koolieelses lasteasutuses. • Volikogu oli nõus, et vald teeritud lõpptoodangut. Koigi teine eelhääletamise päev); eestvedajate veel omavalitsuste Abivallavanem Tiina Oras- müüb Müüsleri külas asuva ela- vallavolikogu andis otsustega VALIMISJAOSKOND NR 2 juhid ja volikogude esimehed. te selgitas, et praegu erinevad mu, mille vallavolikogu kaevandusloa taotluse kohta • Lai tn 22, alevik, Järva vald, Järva maakond (esimene Igas valdkonnas toimus vähe- need piirkonniti kuni kolm kor- on tunnistatud peremehetuks keelduvad seisukohad ning ja teine eelhääletamise päev); malt kolm nõukoja kohtumist da: Järva-Jaanis 14, Imaveres 17, (elamualune maa on munitsipa- seadis lisatingimused juhuks, • Piibe mnt 27, Aravete alevik, Järva vald, Järva maakond (va- (mõnes viis). Kokku osales Peetris 8.50, Koigis 16 ja Albus liseeritud), inimesele, kes kasu- kui pöördutakse Vabariigi limistepäev, kolmas eelhääletamise päev); nõukodade töös saja inimese 25 eurot. Kolme aasta jooksul tab elamut tähtajatu üürilepin- Valitsuse poole kaevandus- VALIMISJAOSKOND NR 3 ringis. Ta rõhutas, et oluline on võiksid need tasud järk-järgult gu alusel ja avaldas soovi seda loa saamiseks. Koigi valla kui • Viljandi mnt 11, Imavere küla, Järva vald, Järva maakond; kaardistada huvid ja ühisosa, ühtlustuda ja jõuda aastaks osta. Müügilepingut sõlmida on ühinenud omavalitsusüksuste VALIMISJAOSKOND NR 4 luua maakonna identiteedi loo- 2021 kõikjal 25 euroni ehk Al- aega kolm kuud. . üldõigusjärglane on Järva vald, • Pikk tn 58, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond (vali- miseks vajalikud eeldused. bus kohatasu maksumus esialgu • Meelis Kivi selgitas, et Jär- seega menetleb OÜ Hetkinvest mistepäev); Ettepanekud arengustratee- langeks. Võrdluseks: Tapa vallas va valla omandis on Järva-Jaani taotlust Järva Vallavolikogu. • Pikk tn 56, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond (eel- giasse on oodatud. Volikogu on lastevanemate makstav ko- alevis kinnistu, millel asub kolm Järva Vallavalitsus korraldas hääletamise päevad); kiitis heaks Järvamaa Arengu- hatasu 32,4 eurot, Kose vallas amortiseerunud hoonet, kinnis- avaliku arutelu, kus selgus, et VALIMISJAOSKOND NR 5 strateegia 2035+ eelnõu ja suu- 40 eurot, -Allikul 27 ja tu vajab korrastamist ning on kohalikud elanikud ei ole kae- • Kesktee 11, Peetri alevik, Järva vald, Järva maakond; nas selle avalikustamisele. Paide linnas 40,5 eurot ehk juba võssa kasvamas. Antud kinnistu vandusega nõus ning jäid seisu- VALIMISJAOSKOND NR 6 • (Selle päevakorrapunk- praegu suurem kui Järva vallas ei ole Järva vallale vajalik oma kohale, et ollakse loa andmise • Mõisavahe tee 9, Koigi küla, Järva vald, Järva maakond (vali- ti arutelust ja otsustamisest plaanitu. Pere teine ja kolmas ülesannete täimiseks ning ei ole vastu. mistepäev, esimene ja kolmas eelhääletamise päev); taandas ennast vallavolikogu laps saaks soodustust. Tasu majanduslikult otstarbekas seda Eelnevast tulenevalt keel- • Päevakeskuse, Päinurme küla, Järva vald, Järva maakond (teine liige, volikogu aseesimees Ahti võiks minna mänguasjade ja omada. Et kinnistu saaks korda dus Järva vallavolikogu Koigi eelhääletamise päev); Karon.) Vallavolikogu esimees õppevahendite ostmiseks, sest ja hooldatud, oleks mõistlik see dolokivikarjääri kaevandusloa VALIMISJAOSKOND NR 7 Jüri Ellram tegi ettepaneku tõs- Oraste sõnul paistab lasteae- võõrandada. taotluse menetlust uuendamast. • Paide tee 5, Koeru alevik, Järva vald, Järva maakond. ta volikogu aseesimehe tasu 200 dades käies silma, et väiksema Järva vallavolikogu otsustas • AS PRELVEX esitas eurolt kuus 400 eurole, põhjen- osalustasuga lasteasutustes on vallavara võõrandada avaliku Keskkonnaametile Oluline on teada, et uuendusena töötavad valimisjaoskonnad dades, et kohustusi on mitmeid, vähem mänguasju. kirjaliku enampakkumise kor- turbatootmisala kaevanda- nr 1 (endise Albu valla piirkond), nr 2 (endise Ambla valla piir- eestseisuse töö on mahukas. Kõik volinikud olid selle ras. misloa nr KMIN-043 muut- kond), nr 4 (endise Järva-Jaani valla piirkond) ja nr 6 (endise Elmar Luha tegi ettepaneku poolt, kehtestati määrus „Jär- • Järva vald soovib ühen- mise taotluse. Kaevandamis- Koigi valla piirkond) mobiilselt, s.t et jaoskond on avatud eri muuta eelnõu § 1 ja sõnastada va valla koolieelse lasteasutuse dada osaühingud Imavere loa muutmisega soovitakse päevadel erinevates hääletusruumides. See puudutab Albu, alljärgnevalt: „Järva Vallavoli- rahastamisel vanema kaetava Soojus, Järva-Jaani Teenus ja pikendada kehtivusaega 30 Ambla, Järva-Jaani ja Koigi endiste valdade piirkondi. Täpsed kogu 21. detsembri 2017 mää- osa määra kehtestamine“. Albu Teenus (ühendatavad aasta võrra ning korrigeerida päevad on valimisjaoskondade tekstis alla joonitud. ruse nr 4 "Järva Vallavolikogu • Kinnitati Koigi Kooli, Al- ühingud) aktsiaseltsiga Koeru mäeeraldise ja mäeeraldise Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavad eelhää- esimehe kuutöötasu suurus, bu Põhikooli ja Koeru Muusi- Kommunaal (ühendav ühing). teenindusmaa piire. Maavara letamist kõik seitse valimisjaoskonda. Valijad, kelle elukoha andmed aseesimehe hüvitus (tasu) ja kakooli põhimäärused. Peetri Ühinedes tekib ühtse struktuu- kasutusaladeks on põlluma- on rahvastikuregistrisse kantud Järva valla täpsusega, saavad hää- volikogu tööst osavõtu eest Kooli põhimäärus suunati tei- riga äriühing, mis võimaldab jandus- ja kütteturvas. Kae- letada valimisjaoskonnas nr 4, mis asub Järva-Jaanis. makstava tasu suurus ning sele lugemisele. laiendada teenuste osutamist vandatud maa kasutamise ots- Eelhääletamine maakonnakeskuses Paides toimub 21.-24.02.2019, maksmise kord" § 3 lõige 2 ((2) • Volikogu kehtestas hoo- üle valla ning tagada kommu- tarve on tingimuste loomine eelhääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Volikogu aseesimehe hüvitus lekogu moodustamise korra ja naalteenuste järjepidev ja kaas- soo taastumiseks. Elektrooniline hääletamine toimub 21.-27.02.2019, hääletamine (tasu) sisaldab tasu ka volikogu töökorra. aegne osutamine läbi investee- Vallavolikogu tegi ettepane- algab 21.02. kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni 27.02. kella 18.00ni. komisjoni koosoleku juhtimise, • Treeneri tööjõukulu toe- ringuvõimekuse suurenemise ja ku seada täiendavaid tingimu- Eelhääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades 25.-27.02.2019 volikogu komisjoni ja eestseisu- tuse maksmise korda selgitas tööjõu spetsialiseerumise. sed ja anda nõusolek Kaalepi kell 12.00-20.00. Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset se koosolekust ning volikogu Järva valla spordi ja rahvater- Margus Vaas küsis, mis põh- turbatootmisala mäeeraldise valimisjaoskonda. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, istungist osavõtu eest) tunnis- vise spetsalist Jaak Tammik. jusel on AS Koeru Kommunaal AS-le PRELVEX kuuluva maa- haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahe- tatakse kehtetuks“. Põhjendus: Määrus sätestab Järva vallas ühendav ühing. Rait Pihelgas vara kaevandamise loa muut- mikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. lõpetada volikogu aseesimehe tegutsevatele spordiklubide- selgitas, et sellel ettevõttel on miseks. Valimispäeval 3.03.2019 toimub hääletamine kell 9.00 - 20.00. ebavõrdne kohtlemine võrrel- le antava treeneri tööjõukulu kõige paremad majanduslikud • Ettepanekut volitada mit- Samal päeval toimub ka kodus hääletamine. des volikogu liikmega volikogu toetuse maksmise tingimused näitajad. tetulundusühingud Koigi Kul- Riigikogu valimisi Järva vallas korraldab vallasekretär Karin komisjoni juhtimise, volikogu ja korra 2019. aastal. Endised Kõik volinikud olid nõus, tuuriselts ja Päinurme Külaselts Tenisson-Alev, e-post [email protected], tel 386 3377, komisjoni koosolekust ja voli- omavalitsusüksused toetasid et need Järva valla äriühingud täitma kohaliku omavalitsuse 5341 3625. Informatsiooni kandideerimise ja valimiste kohta leiab kogu istungist osavõtu eest tasu eelarvest treeneri tööjõukulu ühinevad. korralduse seadusega pan- veebilehelt https://www.valimised.ee/et. maksmisel. V ja VI kategooria treeneritel, • Keskkonna peaspetsia- dud haldusülesannet, milleks Karin Tenisson-Alev Kaasettekandja Eve Okas kes said treeneri tööjõuku- list Triin Tõnisson selgitas, et on kultuuritöö korraldamine vallasekretär ütles, et eelarve- ja majandus- lu toetust Spordikoolituse ja OÜ Hetkinvest esitas Järva Koigi piirkonnas, selgitas valla komisjonis kuulati ära Elmar -Teabe Sihtasutuselt. Määruse vallavalitsusele taotluse Koigi arendusspetsialist Teele Kukk. Luha ettepanek, kuid ei leidnud kohaselt saavad toetust taot- dolokivikarjääri kaevandus- Arutelust ja otsustamisest taan- Veel viimaseid päevi ehk 17. jaanuarini saab valida komisjoni liikmete heakskiitu ja leda SK Vargamäe, RR Suusa- loa taotluse uuesti menetlus- das ennast vallavolikogu liige Järvamaa 2018. aasta tegu! komisjon suunas eelnõu muut- klubi, Ambla SK ja Järvamaa se võtmiseks. Kaevandamise Lea Traks. Teiste seas kandideerivad tiitlile ka kaks väärt tegu Järva vallast: mata kujul volikogusse. Matimehed. Tehti ettepanek, taotletav keskmine aastamäär Kukk selgitas, et tagamaks IM-klubi ja Järva valla äpp. Vallavolikogu kehtestas mää- et määruses võiks olla kirjas, on 85 000 m³. Luba taotletakse kultuuritöö korraldamise jär- Oma hääle võid anda ka Paide riigigümnaasiumi, Paide teatri, ruse 11 poolthäälega, 7 oli vastu et toetust saavad ainult Järva kehtivusajaga 10 aastat. Kesk- jepidevus Koigi piirkonnas, saja aasta pidustuste poolt Paides või ajaloolise rongkäik-ränna- ja üks ei osalenud hääletamisel. vallas tegutsevad spordiklubid. konnaameti eelnõu kohaselt on ettepanek anda kultuuritöö ku «100 aastat Türil» poolt. Veel on nominentide seas Väätsa • Järva valla 2019. aasta eel- Täiendused viidi teksti sisse ja on OÜ Hetkinvest strateegi- korraldamine üle piirkonna vaateaknad, Kirna mõis, Türi kinnisvaratoetus, parim naismoto- arve oli 1. lugemisel ja suunati määrus võeti vastu. liseks eesmärgiks välja aren- mittetulundusühingutele ja sel- sportlane Kadri Ehamäe ja Türi rannajalgpalli väljak. teisele lugemisele. Vallavara haldusspetsialist dada maavara järeltöötlemine leks on loodud kõik eeldused. Oma hääle saad anda nii Järvamaa Omavalitsuste Liidu kodule- • Vallavanem Rait Pihelgas Meelis Kivi tutvustas Imavere Eestis. Järeltöötlemise perspek- Volinikud olid sellega nõus, et hel kui ka Järva Teataja kodulehel. Aasta tegu kuulutatakse välja 25. jaanuaril. selgitas, et eelarve koostamisel üürielamu ehituse seisu ja pro- tiivseim suund on mineraal- kultuuritööd Koigis ja Päinur- on fookuses haridus, persona- jekti „Üürielamu püstitamine väetise tootmine. Töötlemata mes veavad seltsid. JAANUAR 2019 3 Ajanäitaja paigaldati Koigi vallama- maja kell saadi õigeks alles siis, kui „Mõtlesime ka olemasoleva kella re- jale uuendustööde käigus 2007. aas- Järva Teataja sellest kirjutas, ja selli- mondi peale, kuid pidasime seda Enampakku- ta lõpul. Tollase Koigi vallavanema sed lood kahjustavad Koigi mainet. ebamõistlikuks, sest põhjalikuks re- Kristjan Kõljala ütlust mööda tundus Ei hakanud kell täpsemalt tööle ka mondiks oleks kulunud palju raha.“ mise teade kell sinna sobivat ja et sihverplaat oli kümme aastat hiljem, kui majas Nii otsustatigi vana kell uue vastu va- Järva vald müüb avalikul kir- valgustatud, nägi see ka pimedal alustas tööd Järva valla Koigi tee- hetada ja Paide EG töömehed panid jalikul enampakkumisel Järva- ajal kena välja. «See on pigem ku- ninduskeskus. Imavere–Koigi piir- selle 9. jaanuaril üles. „Uus leedval- Jaani alevis Võimla tee 6 asuva kinnistu (registriosa nr 2952750, junduselement, mis muudab maja konnajuht Kaido Krause lausus, et gustusega kell on Rootsis toodetud ja katastritunnus 25701:001:0343, üldilme rõõmsamaks, sest kella vaa- läinud aasta sügisel hakkas kell ta- maksis 2796 eurot,“ tutvustas Krause sihtotstarve 100% tootmismaa, tavad inimesed enamasti käe pealt ha jääma. Kella prooviti korduvalt ja lisas, et uus kell on puldiga juhitav. pindala 7364 m2) alghinnaga või taskutelefonilt,» selgitas ta. õigeks keerata, kuid tulutult. „See Krause on seda meelt, et kell peab 2500 eurot. Peagi selgus tõsiasi, et iga elektri- polnud lihtne tegevus. Selleks tuli Koigis olema. „See on kogukonnale Enampakkumise korraldaja katkestusega jäi Koigis seisma ka esmalt voolukilbist kaitse välja lüli- tähtsaks saanud ja sellest nii liht- on Järva vallavalitsus; aeg. 2008. aasta 10. aprilli volikogu tada ja siis see õigel ajal taas sisse salt ei loobuta, omamoodi nagu enampakkumise viis on kir- istungil juhtis Koigi vallavolikogu lii- lülitada, sest kellaseiereid muidu Koigi sümbol. Kõik, kes bussile kii- jalik enampakkumine; tagatisraha suurus on 250 ge Elmar Luha tähelepanu, et valla- muuta ei saanud,“ selgitas Krause. rustavad, vaatavad sellelt aega.“ (kakssada viiskümmend) eurot; osalustasu on 10 (kümme) eurot; kõik vara omandiõiguse üle- Tasuta sõit kergitas bussireisijate arvu minekuga seotud kulub kannab ostja; ARNIKA TEGELMANN ostuhind tasutakse täies ula- Järva maakonnaliinide bussireisijad Muudatused bussiliikluses Järva vallas 2018 tuses enne vara üleandmist ost- Läinud aasta 1. juulist kehtib 2017 2018 1.03.2018 pikenes liin 40 Araveteni, teisipäeviti lisareis jale; Järva maakonna bussiliinidel Aravete–Albu–Aravete 0-eurone bussipilet ehk sõidu juuli 23 691 13.06.2018 käivitasime liinil 12 väljumised kolmapäev ja Tagatisraha ja osalustasu eest tasu ei võeta. See kergitas 32 818 reede Koeru––Koeru tuleb tasuda avalduse esita- Järvamaa Ühistranspordikesku- Liinil 33 Paide–Imavere–Paide sõidab buss hommikul mise tähtajaks Järva valla- se juhi Harri Lepametsa sõnul valitsuse arveldusarvele SEB 27 545 Valgma küla kaudu. Käigus tööpäevadel bussireisijate arvu aasta teises august Liin 33 Paide–Imavere ja Imavere–Paide, lisatud 1 välju- Pank EE211010702000622006 pooles keskmiselt 34%. või Swedbank 37 701 mine laupäeval Kui varem tuli bussi sisene- EE222200001120105842. Mak- Liin 39 Paide–Aravete–Tapa–Paide kell 10.05 lisandus des pilet osta, siis nüüd tuleb se teostamisel tuleb märkida 41 140 väljumine pühapäeval sõit registreerida ehk valideerida september selgituseks „Võimla tee 6 enam- sõidukaart, mille saab osta bus- 51 769 Alates 08.10.2018 pakkumine“. Enampakkumisel sijuhilt ja ka Paide bussijaamast. Liin 35 lisandus uus väljumine Paide–Roosna–Alliku–Jär- ostuõiguse omandanud isiku Kaardi soetus on ühekordne ja va-Jaani–Paide algusega kell 8.00. Lahendas nõudluse makstud tagatisraha arvestatakse kaart kehtib ka igal järgmisel 41 024 hommikul Paidest kooli sõitvate õpilaste ja õpeta- ostusumma sisse, teistele osavõt- sõidul. „Üleminek uuele sõidu- oktoober 58 044 jate jaoks. Lisaks täiendav võimalus Roosna-Alliku ja jatele tagatisraha tagastatakse. korraldusele toimus suuremate Järva-Jaani vahel sõitmiseks. Käigus tööpäevadel õppe- Makstud tagatisraha ei tagastata tõrgeteta, tehnilisi probleeme 45 176 perioodil. isikule, kes hoidub lepingu sõl- siiski oli,“ ütles Lepamets. Liin 34 Lisandus uus väljumine Paide–Imavere–Koigi– mimisest kõrvale. Osalustasu ei Maakonnaliine sõidavad november 59 469 Paide. Käigus tööpäevadel õppeperioodil tagastata. enamasti 28+ ja 34+ istekohaga Andmed: Järvamaa Ühistranspordikeskus Alates 1.12.2018 bussid. On ka veel väiksemaid. Liin 35 Paide-Roosna-Alliku–Järva-Jaani algusega kell Pakkumises peavad Lepametsa sõnul on puupüs- sisalduma: ti täis bussid, mis jõuavad üle viidud küsitlusele bussiliikluse Seda, et bussijuht igas teeot- 8.00, lisandus väljumine laupäeval. Tagasisõit Järva-Jaa- maakonna Paidesse kella 8ks kohta tuli palju ettepanekuid. sas enam ei peatu ja toidukot- nist varasemaks, et Järva-Jaanist jõuaks Roosna-Allikul 1) pakkuja nimi ja elukoht või 9ks ehk tööpäeva alguseks. „Meie liinikorraldaja töötas tidega mammil või koolikotiga Pärnu bussile või asukoht ning isikukood või Samuti need bussid, mis kella 17 need läbi, osa ettepanekuid vii- lapsel väljuda ei lase, ei piira Liin 33 Paide–Imavere–Paide kell 12:40 Paidest, lisandus registrikood; või 18 paiku maakonnalinnast sime ka ellu. Näiteks liini nr 40 mitte ühistranspordikeskus, väljumine laupäeval 2) nõusolek enampakkumi- tagasi vuravad. Suuremaid bus- pikendasime nii Araveteni kui vaid seadus. „See on nii turva- Liin 17 Paide–Vedruka–Paide, lisandus 2 väljumist lau- ses osalemiseks enampakkumi- se siiski liinidele saadetud pole. ka Albuni, ka Koeru-Rakke lii- lisuse pärast. Kui midagi juhtub, päeval. seks esitatud tingimustel; „Kõige kriitilisem on bussiliik- ne tihendasime. Tapani panime saab bussijuht karistada ja täie Liin 39 Paide–Tapa–Paide kell 16.00, lisandus väljumine 3) maksekorraldus tagatis- lus Paide ja Türi vahel, kus ka bussi käima ühe laupäeval ja teise rauaga, sest puuduvad vasta- laupäeval. raha ja osavõtutasu tasumise kohati 90 reisijat mahutav buss pühapäeval, et inimesed jõuaks vad liiklusmärgid ja see pole Bussiliikluse oper atiivse info saate www.peatus.ee JÜTK kohta; jääb kitsaks,“ lisas ta ja kinnitas, edasi Rakvere bussile. Oli ka et- ohutu,“ ütles Lepamets. „Kui 4) sõnadega väljendatud pak- kodulehelt www.jytk.ee ja tööpäevadel Paide bussijaa- et tema teada pole ükski reisija tepanek panna sõitma buss Koeru pilet tuli osta, pidasid bussijuhid kumise summa; ma infost, tel 384 6131. siiski maha jäänud. ja Järva-Jaani vahet, aga see kipub kergemini kinni, sest oli kokku- 5) pakkumise esitaja allkiri; Lepametsa sõnul on hakatud minema vallasiseseks ja riik ei lepe – ära sa piletit minu käest 6) esindaja volitusi tõendav oluliselt rohkem sõitma ühte pruugi selleks raha anda. Igal ju- küsi, saad odavamalt sõita ja dokument. kuni kolme peatusevahet, mi- hul on see mõtlemise koht,“ ütles koduväravas maha. Selle lõpetas heajad, mille järgi varem sõi- juvale bussile Järva vallast nii Pakkumised tuleb esitada da varem käidi jala või sõideti Lepamets. „Muudatusi tingisid ka tasuta sõit ära.“ Lepamets tule- dugraafi kuid sätiti, on koolides Koeru, Koigi, Aravete kui ka Järva vallavalitsusele aadressil jalgrattaga. „Trend on seegi, et ümberkorraldused koolides, nii tas meelde, et Järvamaa Ühis- eri aegadel. „Liinimaht suure- Roosna-Alliku suunalt. Võrrel- Pikk 56, Järva-Jaani alev 73301, tullakse sagedamini suurema- Koerus kui ka Aravetel avaldas transpordikeskus oli esimene, neb, võrreldes 2017. aastaga des Paidega on Mäos Tartusse Järva maakond. Pakkumine peab tesse keskustesse, ka maakon- kool selleks soovi, vallavalitsus kes bussidesse kaamerad pani, on liinikilomeetreid rohkem sõitvale bussile ümber istumise olema märgusõna „Võimla tee nakeskusesse sisseoste tegema tegi meile taotluse ja meie muut- kaameraid pole enam vaja ja üle 90 000 ja nüüd tuleb liini- võimalused oluliselt suuremad. 6 enampakkumine“ kandvas – seda oskavad ilmselt hinnata sime sõidugraafi kut. Meelsus, et uut hanget nad enam välja ei kilomeetreid 1 540 000,“ ütles Meie sättida on, et maakonnalii- kinnises ümbrikus. Pakkumiste kohapealsed väikepoed. Mit- kui juba tasuta, siis peab igal ajal kuulutanudki. Lepamets. nid jõuaksid õigel ajal Mäosse, esitamise tähtaeg on 28.01.2019 med sõitjad on ka autost bussi ja igale poole saama, on kasvanud Oma tööd proovib ühis- Lepametsa sõnul on ka oluli- et siit bussidega edasi pääseks,“ kell 12.00. üle kolinud ja kasutavad sood- kuni selleni välja, et peatus peab transpordikeskus korraldada sed ümberistumise võimalused selgitas Lepamets. „Ja vastupi- Kinnistuga on võimalik tut- samat võimalust,“ põhjendas olema võimalikult kodu lähedal. nii, et tavasõitja ei märkakski, Mäo reisiterminalis, mida läbib di – seni, kuni Mäod läbivad vuda selle asukohas. Lepamets. Kõigile me aga meele järele olla kas tegu on sügisese või talvise päevas ligi sada bussi. „Näiteks kaugliinid siit reisijaid saavad, Küsimused ja info e-post uku. Järva vallas eelmisel suvel läbi ei saa.“ sõidugraafi kuga, sest kooliva- Tartu suunda saab kell 9.18 väl- keeravad nad siia ka sisse.“ [email protected], telefon 5307 0895. 4 JAANUAR 2019

Arnika Tegelmann

Ämmaemand Mari-Liis Pihlak (pildil) on valmis Koeru tervisekeskuses vastu võtma lapseootel naisi, kes kuu- Arnika Tegelmann luvad dr Riina Lääne ja Alexander Kašeli nimistusse. „Kabinet on sisustatud, uus ja moodne günekoloogilise läbivaatuse tool ootab,“ ütles Pihlak. „Kõik proovide võtmiseks vajalikud asjad on olemas. Tegevusloa taotle- sin juba suvel, Tallinna Tervishoiukõrgkooli lõpetasin Headel lastel käis ämmaemanda kutsega 2015. aastal. Järvamaa haigla sünnitusosakonna juhataja dr Marju Raja on toetav. Kui tekib kahtlus, et tulevase ema tervisega pole kõik kor- ras, saab ta sinna edasi saata. Minu kohus on see hetk jõuluvana külas mitu korda ära tabada.“ Mari-Liis Pihlaku igapäevatööks on ka sõeluuringud ja Koeru perekodus elab 13 last. ja rääkis sellest, mida kõike jõu- rid) noored tõid meile raama- sõidavad peamiselt Soome ja naiste nõustamine. Merle Lepindil sai septembris lude ajal nende lastele tuuakse: tuid, lauamänge ja maiustusi, Rootsi vahet ning torkavad sa- ühe suure pere emana töötatud alates maiustest ja kinopiletitest aitasid laste aega sisustada ja damas värviliste tulede ja kõva aasta. „Töö on sama lihtne kui (Head Metsamehed viivad neid mängisid nendega.“ muusikaga kaugelt silma. Just keeruline. Kõik võib olla hästi, vaatama fi lmi „Eia jõulud Ton- 27. detsembril kutsus T&R seda said ka lapsed Koerus näha SÕBRAPÄEVA KONTSERT aga ühel hetkel on vaja problee- dikakul“), lõpetades rõivaste, Logistics OÜ (kaasa lõid ka ja kuulda, kui kaks autot tuu- Tuuli ja Teet Velling me lahendada,“ ütles Merle, kes puldiga autode ja droonidega. nende koostööpartnerid Veo- tutades ja tulede vilkudes neid on ema eest kahele tüdrukule ja Jõulud on imede aeg. „RMK kiabi TÜ ning Jajaa OÜ) Koeru sõidutasid. neljale poisile, kellest noorim tõi meie majja kuused, Ilutules- perekodu pere pubisse sööma, Juhid tuunivad oma autosid Armastus käib alles lasteaias. tiku Keskus Arnika OÜ saatis jagas kõigile kingitusi, tõi pere- ise. „Kabiinis on kaks maga- „Mul on reeglid ja kokku- aastavahetuseks ilutulestiku. kodu peretuppa suure Philipsi miskohta, külmik, veekeetja, eesti moodi lepped,“ selgitas Merle, kuidas Jalgrataste soetamist toetas OÜ teleri ja mis kõige toredam – muusikasüsteem,“ rääkis Villu lastega suures peres toime tul- Pakkemeister Hillman, need os- viis soovijad fi rma veokitega (pildil oma autot tutvustamas). la. Näiteks käib see telefonide tame ära kevadel. See oli meie tutvuma ja sõitma. „See on meil Tema mõte oligi, et jõulupree- Valik eesti armastuslaule autoritelt, nagu Vaiko Eplik, Sven Grünberg, Allan Vainola, Jaan Sööt, Hando Runnel, Kristiina Ehin, Doris Kareva jt. kasutamise kohta, sest nutite- mõte, sest rattad on lastel ni- perekonna viga: isa oli autojuht, mia asemel võiks sedapuhku lefon viib lapse oma maailma rud,“ ütles ta. „Jaanuaris toob isegi ämm on autojuht,“ rääkis teha midagi head, näiteks koos ja sellest välja tulla on raske, pesumasina Eesti Lennujuhtide endast fi rma juht Taavi Tamsoo, Koeru lastega lustida ja neile teab Merle. Assotsitsioon. Noorteorganisat- kes on ise autorooli keeranud kingitusi tuua. See pole neil esi- „Mutitelefonid neile sobi,“ siooni CISV (Children’s Inter- seitse aastat, asendab autojuhte, mene kord – isadepäeval käisid pistis naeruselt vahele Koeru national Summer Villages ehk kui vaja ja seepärast teab selle nad külas Tallinnas Vesiroosi Perekodu juhataja Merike Luuk laste rahvusvahelised suvelaag- töö kõiki tahke. Firma autod lasteaial.

mestele jagada? Ja nüüd nii Miks? „Minu minevik on kirju Tänu ongi: toidupakk toodi mulle kui kirju kass – olen end iga- Tänuavaldus detsembri lõpus, 4. jaanuaril le poole tööle pakkunud, aga Foto: Mait Jüriado (M&J Studios) Toimetusse helistas Arno ja viimati eile (9. jaanuaril mulle pole enam võimalust Aitäh Valdur Permansonile ja Oranen külast – toim) ka. Ma pole 20 aas- antud,“ selgitas ta. Uku Talvikule, kes kuulasid ära ühe ja tahtis tänada valla sot- tat niimoodi süüa saanud,“ Toiduabi toob valla töötaja Ammuta küla elaniku mure ja kor- Tuuli Velling – laul, klahvpill 14. veebruaril kell 19.00 Teet Velling – kitarrid, iiri vile Eesti Piimandusmuuseumis siaaltöötajaid, kes on talle lausus Arno tänulikult. Tema talle koju kätte, kuigi Arno raldasid sissekukkunud kaevu ohu- Imaveres toiduabi toonud. „Ma olen sõnul on inimesele, kel pole teada saaks selle kätte ka Ima- tuks tegemise! Tänan ka töömeest! Pilet 7 € saadaval alates 4. veebruarist ikka mõelnud, et suurtes kõht tühi olnud, pea võimatu verest. Talvel on sinna pääseda muuseumis. Õpilased põhikooli lõpuni www.tuuli.ee www.teetvelling.ee * tasuta. Avatud kohvik! kauplustes visatakse nii pal- seletada, mis tunne see on. aga keeruline, peab minema Pensionär Ene Ammutast ju veel täiesti kõlblikku toitu Arno saab 60aastaseks ja jala või rattaga, aga teeolud ära, miks ei võiks seda ini- elab toimetulekutoetusest. pole head. JAANUAR 2019 KOOLIELU 5 Maakonna parim kool ootab unistuste täitumist ARNIKA TEGELMANN Koeru keskkoolis õppides saab noor ka praktilisi tead- misi, kuidas elus toime tulla, „Üks Koeru kooli edu võtab Kabin välja paberi, kus võti on suure hingega kirjas valikkursuse „Tootmise õpetajad, kes võtavad ja ettevõtluse alused“ kava 10. klassi õpilastele. Kursus algab oma õpilastega ette juba jaanuaris ja kestab juunini. palju rohkem, kui neilt „Räägivad oma ala spetsialistid, nõutakse. Isiklikult ei kohalikud ettevõtjad. Tahame ole ma varem elus ku- noori toomisele lähemale tuua, nagi tundnud sellist sest kaua me superstaare ja äri- hoolivust. Et minust juhte toodame.“ Hariduslike erivajadustega hoolitakse. See on soe laste arv kasvab. „Sellest me ei tunne,“ ütles 2. jaa- pääse. Tänased lapsevanemad on nuaril kohusetäitja „teeme, mis tahame“ põlvkond. staatusest Koeru kesk- Lapsi üritatakse ühelt poolt liiga kooli direktoriks kinni- vati sees hoida, teisalt lükatakse tatud Jaan Kabin. neile liiga vara nutiseadmed pih- ku, mis ei arenda peenmotoori- kat. See pole ainult Eesti prob- Eelmisel aastal tõstsid Koe- leem. Kuidas seda lahendada? ru keskkooli lõpetajad oma rii- Võta laps appi hakkima, anna gieksamite tulemustega kooli talle kätte pliiatsid, plastiliin, riigi koolide pingereas 41., sel käärid – ära karda pärast tuba aastal juba 36. kohale ja olid koristada. Kui lapse peenmotoo- Järvamaa koolidest parimad rikat ei arenda, et arene ka aju.“ (Paide gümnaasium 42., Paide Teine pool, millest Eestis kõ- ühisgümnaasium 83., Aravete va häälega ei räägita, on päeva- keskkool 98., Türi ühisgüm- režiim. „Unehügieen on sassis. naasium 107. ja Järva-Jaani Läinud aasta 13. detsembril lõid Koerus kõik, kel vähegi tantsujalga, kaasa keskkooli 18. tantsuetenduses „Peeglike, Lapse uneaeg on liiga lühike. Kui gümnaasium 137.). peeglike seina peal...“, direktor Jaan Kabinile oli see esimene kord kogu kooli koos tantsimas näha. „Etendus oli hästi oled magamata, ei jäägi korrata- Koeru keskkooli direktor Jaan üles ehitatud ja ladus. Nii osalejate kui pealtvaatajate hulk avaldas muljet – saal jäi väikseks. Selle üle, et Koerus nii bel pähe, õpitu ei salvestu, käitu- Kabin tõdes, et võibolla suurele mine läheb käest. Juhtub seda- riigikoolile polegi koht etetabelis palju tantsitakse, tunnen ma siirast heameelt. Kogukonnas, kus tants on hinnas, on kuritegevust vähem,“ ütles va- gi, et laps jääb tunnis tukkuma. Fotod Eva Linno nii tähtis. „Oleme arvutundlik rem neli aastat rahvusvahelist tantsufestivali korraldanud Kabin. Kui laps saab oma unehügieeni rahvas. Kui üks väike kool on nii korda, siis paljud probleemid heal kohal, siis tekitab see koha- kaovad,“ ütleb Kabin. Väikelaps likus kogukonnas turvatunnet peab päeval magama ja õhtul ja usku oma piirkonda – see on kella üheksa paiku magama sät- viimastel aastatel tõusnud, ini- tima. „Vanematel on laste suh- mesed tahavad siia elama tulla,“ tes ootused, et ta peab olema arutles ta ja lisas, et tulemused maailma kõige parem, tublim, sõltuvad suuresti klassi vaimsu- targem. Aga kui vanem ei suuda sest ja näitavad ka, kui intelli- lapse unehügieeni tagada, pole gentsed vanemad meil kodudes lapsel võimalik vanema ootusi on – kõik on omavahel seotud. täita.“ Samal teemal räägiti ka Ei saa alahinnata ka õpetajaid lastevanemate üldkoosolekul 28. oma nõudlikkuse ja järjepidevu- oktoobril. sega. Näiteks laia matemaatika rii- Kooli uus arengukava kan- gieksami tulemus oli Koerus (56 nab aastanumbrit 2017 ehk on punkti) kõrgem Eesti keskmisest koostatud enne Jaan Kabini (55,6 p). Inglise keeles olid samuti ametiaega. „Arengukavas on tulemused väga head. „Tublid õpe- Kabini sõnul on kooli üks et ka meie oma põhikooli lõpe- võtjad räägivad, aga mina usun ootavad. Baasteadmised on aga kirjas unistused, mida tahame tajad,“ tunnustas Kabin. prioriteet kergitada keskkoolis tajad saavad aru, et selleks, et neid. Ja ettevõtja ütleb, et vajab üsna olulised. Tehnika ja nõuded ellu viia (võtab välja juurdeehi- Kabin tunnistas, et tema jaoks õpilaste arvu 60ni ja selle ni- edukas olla, võiks baasharidus kvalifi tseeritud tööjõudu, kelle lähevad keerulisemaks. Oluline tuse plaani), need haakuvad ka on inimesed ja töörahu kõige mel tehakse tööd. Sel õppeaas- olla gümnaasiumiharidus. Me baasharidus on gümnaasiumi- on ka noore sotsiaalne küpsus. minu ideedega. Tulevikukool tähtsamad. Koolis töötab sellest tal asus 10. klassis õppima 16 ei salga, et loodame ka Rakke haridus ja sealt edasi aasta või Sinist ekraani vaadates tuleb see peab olema elukestva õppe õppeaastast õppealajuhataja ase- noort. Unistus on, et järgmistel laste peale. Praegu on Rakkest kaks kutseõpet või kõrgharidus. aeglasemalt kui varem.“ keskus, kompetentsikeskus tu- mel neli õppejuhti: Siret Pärtel aastatel oleks igas gümnaasiumi- viis õpilast, bussiühendus aina Ka on kutsekoolides valikud nei- Kui tulevikus tulevad robotid, leb teise korruse taha nurka, gümnaasiumi, Marika Nagla klassis16–20 noort. „Vanemad paraneb. Rakke kooliga on meel- le, kel on gümnaasiumiharidus, vajavad needki nutikat inimest. kuhu tuleb suur laboritesaal, põhikooli ja Ave Taal mõisa- on huvitatud, et nende lapsed div koostöö – jaanuariski teeme palju põnevamad. Su teadmised „Robot on abivahend, mis vajab auditoorium, kus on erinevate majas algklasside poole peal õpiksid kodu lähedal, sest maa- ühisürituse,“ ütles Kabin. matemaatikast, füüsikast, kee- hooldust. Iseliikuv buss vajab ainete – füüsika, keemia, loo- ning Marko Sirila on infojuht. ilm ei ole täna väga turvaline. Kabin on töötanud nii kutse- leoskus on küpsemad – tõusev hooldamist. Targad majad, mis dusainete, robootika – õppeva- „Nad on hea tiim: juhtkonna Ja nii on ka vanema rahakotile koolis kui ka ettevõtetes koolitu- trend on saksa keel, sest sakslas- aastast 2020 peavad hakkama hendid. Renoveerimist vajavad koosolekul on laua taga päris mõistlikum. Üritame anda ka si korraldanud, ta teab, mis on tega koostöö üha tiheneb. Peame kerkima, nõuavad väga tarka teine ja kolmas korrus, fuajee palju inimesi ja see on vahva. noortele üsna palju võimalusi ettevõtjate unistused, ja tunneb mõtlema, kuidas saksa keele osa- peremeest, kes nende juhtimi- katusepealse ehitame täis, li- Info liigub paremini. Tahame maailma avastada.“ ka kutsehariduse süsteemi. Ta kaalu koolis suurendada,“ arut- sega toime tuleb. Täna maadle- saks võimla laiendus. Kui saa- kohtuda iga õpetajaga eraldi ja Koerus on põhikooli lõpeta- vaidleb vastu levinud arusaa- les Kabin. „Kutsehariduses, kus me neljandas klassis sellega, et me juurdeehituse valmis, siis avastada nende tugevad küljed, mas paralleelid. „Teadlased üt- male, et keskkooli lähevad edasi üldained on hakitud kolme aasta korratabel ei jää pähe. Kuidas ühest tänasest kolmest hoonest mida saaks koolielus veel pare- levad, et sinu saatust ei määra õppima vaid need, kes pürivad peale mingitesse perioodidesse, see noor suudab siis robotitega – valitsejamajast – loobume. Si- mini rakendada. Mõtleme välja kooli nimi, vaid sa ise – kes sa sealt edasi kõrgkooli. „Täna ei pruugi üldised baasteadmised toime tulla?“ seõue muudame aktiivse vahe- viie-kuue aasta strateegia.“ oled ja mida tahad. Loodame, pole popp kuulata, mida ette- salvestuda nii, nagu ettevõtjad Vastuseks küsimusele, kas tunni veetmise kohaks.“ 6 KÜLAELU JAANUAR 2019 Kolm põlvkonda pidasid koos pidu

ARNIKA TEGELMANN

22. detsembril kogunes endisesse Käsukonna rahvamajja piirkonna kolme põlvkonna rah- vas, et nagu kord ja ko- hus lookas laua taga jõule tähistada.

Ühe laua taga meisterdati Arnika Tegelmann Imavere Päevakeskuse inimes- Õnnela Lees istub pilli taha ja kutsub lapsed endaga koos laulma. te juhendamisel jõulukaarte ja ehteid. Selle kallal oli ametis ka külavanem Malle Sii- Liia Viks, Tiina Lip- lak, kes tõi naabritele külakos- pant ja Svea Ran- tiks porgandikoogi (Hermani kuulus varem Käsukonna alla, dalainen askeldavad kuid sai kolme aasta eest oma koos lastega köögis. staatuse tagasi). Igaüks tõi peo- lauale midagi. „Nii raske!“ tõdes Imave- re ja Käsukonna eakate klubi, MTÜ-d Kuldne Sügis vedav Liia Viks teise laua taga tordip- ritsiga tuuletaskuid ahjuplaa- dile vormides. Teda juhendas selles töös Käsukonnas elav Sirli Bull, pagarihariduse- ga sädeinimene (selle tiitli tõi talle 2018. aastal Imavere kohvikutepäeva korraldami- ne). Seega – spetsialist. Liia tunnistas, et teeb tuuletaskuid esimest korda. Esmalt valmis Sirli juhendamisel keedutainas Päkapikk Liia läheb kohe jõuluvanale appi. „250 grammi vett, 100 grammi võid ja 1/2 teelusikatäit soola – tagasi. Leili Ellermaa, kes toona sukonnas. Inimesed võtsid mu nud Signe Salumäe. Tööle käib ta vesi keema, või ja sool sisse. Ja kultuurimaja juhatas, usaldas lahkesti vastu. Tööd tegin läbi siit kolme kilomeetri kauguselt kui retseptis on 300 milliliitrit meid,“ meenutas Tiina. „Suures- vanavanemate – muudmoodi jalgsi või rattaga. Raamatukogu jahu, siis pole see 300 grammi. ti tänu temale see maja tänaseni see ei toiminud. Meie kooskäi- on avatud teispäeval, kolmepäe- Mõõta tuleb mõõdunõuga,“ ja- püsti ongi.“ mistest ja laagritest kasvas välja val ja neljapäeval kella 10st 17ni gas Liia saadud teadmisi. Kõige Kohas, kus toona oli gar- Järvamaa lasterikaste perede ja...pühapäeval kella 11st 16ni! keerulisem on keeva vedeliku deroob, on nüüd köök, mis liit,“ rääkis Liia. „See, et paar Järvamaal on see ainus raama- sisse jahu kallata. „Sahh – jahu valmis MTÜ Kuldne Sügis aastat tagasi peretoetused tõu- tukogu, kuhu tööinimene hin- sisse ja kiiresti segada, nii et eestvedamisel ja Leaderi raha- sid, on väga-väga aidanud, elu gamispäeval tulla saab. Signe sõ- tainast tekiks nagu pall. Taigen toel kaks aastat tagasi, korralik maal on tublisti muutunud. Seda nul on külas elanikke 210, kuid tuleb maha jahutada ja siis sel- WC ka. „Sinnamaani oli siin on silmaga näha, lapsed on nii kogus lugejaid rohkemgi, sest lesse neli muna ükshaaval sisse kuivkäimla – tõeline vaatamis- ilusasti riides. Varem jagasime siia käiakse ka Imaverest, Koigist kloppida. Pritsiga ahjupannile väärsus ehk nagu ütles selle kasutatud riideid ja kui tulin, ja ümberkaudsetest küladest. ja 25 minutiks 190-kraadisesse kohta Hiiumaa Veltsi Talli pe- jooksid lapsed minu juurde ning Sügisel paigaldati majja kolm ahju. Täita võib need kohupii- renaine – vahelduseks on nii küsisid: „Kas sa saia tõid?“ Tee- õhksoojuspumpa (raamatukogu ma-vahukooreseguga.“ hea näha selliseid kohti, kuhu me koostööd Toidupangaga, saia paikneb kahes toas), aga ahje „Siin me olemegi kõik oma pole Euroopa raha jõudnud. ikka oli.“ peab siiski lisaks kütma, sest laed lapsepõlve ja noorusaja veet- Enne, kui läksid, mõtesid neli Lapsi on Käsukonnas palju. on kõrged. Lisaks tuleb tal veel nud,“ tunnistas Sirli plaaditäie korda – nii külm oli,“ meenu- Uuest aastat hakkab siin kord maja koristada ja lund rookida. tuuletaskutega kööki jõudes. tas Tiina. „Ja saal tundub nii kuus koos käima lastering, mi- „Eelarvesse panin remondiraha, Plaat ahju. Köögis vormis laste- väike. Seinte ääres olid pidude da juhendab Svea Randalainen. koridor (kus praegu seisab küla- ga jõuluorikaid tema sõbranna ajal lauad. Kus see tantsuruum „Olen sünnist saati siin elanud, rahva jõulupuu) vajab remonti,“ Tiina Lippant. Koos meenutasid siis oli?“ töötan Imavere Saeveskis,“ tut- nimetas ta. nad, kuidas nad siin juba 1990. Hoopis Jõgeva maakonnas vustas ta end. Hommikul läheb „Mulle meeldib siin – tule aastatel baari pidasid ja fi lme elav Liia Viks jõudis siia Ada ta siit Imaverre koos kahe lapse- nagu maale!“ lausus Imavere vaatasid. „Paidest videolaenu- Nõmmküla kutsel. „Ada tegi ga: kaheksane käib seal koolis ja rahvamaja juhataja Õnnela Lees, Käsukonna raamatukogu on Järva vallas ainus, mis on ava- tusest tõin reedel fi lmid (näiteks 2012. aastal mulle ettepaneku kolmene lasteaias. kes, nagu ikka, võttis koha sisse „Verine sport“ Van Dammega tulla perede tugiisikuks ja pe- Küla süda on raamatukogu, pilli taga. Lapsed said laulda ja tud ka pühapäeviti, siin toimetab (lisaks raamatute laenuta- peaosas) ja pühapäeval viisin resid oli vaja abistada siin, Kä- mida on aasta ja ühe kuu juhata- tantsida. misele lükkab lund, koristab ja kütab ahje) Signe Salumäe. JAANUAR 2019 KÜLAELU 7 Vana vallamaja on kohalikele tähtis ARNIKA TEGELMANN

Järva valla kõige noo- rem MTÜ, eelmise aasta 26. novembril registreeritud Järva- Madise Külaselts pidas detsembris maha vä- geva jõulupeo ja loo- dab vanale vallamajale elu sisse puhuda.

Kiriku kell lööb täistundi. Va- na vallamaja särab tuledes. Kes on tulnud auto, kes jalgrattaga. Ühe akna all tudub vankris tita. Vastloodud Järva-Madise küla- seltsi rahvas on kogunenud siia pidama oma esimest jõulupidu. Päev varem toodi tuppa laeni ulatuv kuusk, ka selle all tudub Päkapikud (vasakult) Ats Villem ja õde-venda Rahel Riika ja Rian pipar- Jõuluvana ees seisab Semir Podzõvalovski. Teet Kustav (vasakult), Ats tita. Väike ahi on täitnud aas- koogikaunistamishoos. Arnika Tegelmann Villem, Jasper Johannes Paarmaa ootavad oma järge. tapäevad tühjana seisnud maja veidi soojema õhuga. Väiksemas toas kaunistavad lapsed piparkooke, endist rää- kimata. Oodatakse jõuluvana saabumist. Albu koguduse õpe- taja Tiit Lastik pajatab jõulude tähendusest, et advendiaeg on samuti paastuaeg ja enese läbi- katsumise aeg ja et esimene jõu- luvana oli püha Nikolaus ning jõuluvanatava on alguse saanud soovist vaesemaid abistada. See- pärast käivadki jõulud ikka kä- sikäes abistamisega. Veel teab ta öelda, et Järva-Madise kandis keskajal hoopis Kullamäe nime ja enne, kui siia kirik kerkis, oli puidust kabel hoopis Pullavere mäel (kabel olevat olnud igas Järva-Madisel on palju lapsi. Pildile jäi Kadri Kaarlep koos pisipoeg Karl Se- külas) ja siia käisid vaimulikud bastiani ja vanima tütre Katariina Saskiaga. „Meie ees seisab diakon Tiit Las- Muusikat teevad Lembit Pau ja Eda Vespere. Paidest. tiku poeg Madis. Taamal on Triin Vespere oma beebiga,“ tutvustas Kadri. Kadri Kaarlep on veetnud kõik oma lapsepõlvesuved siin- kandis, pool suguvõsagi siin, aga aga fi lm oli minu mäletamist gu, oli naisrahvatantsurühm, raamatukogude töötajaid. Var- noortel peredel huvi, et siin elu Egerti meelest võiks endi- elab ise perega Tallinnas. Veel. mööda kole. Nii kole, et tulime mees- ja naisansambel, orkester gamäel pakuti sooja teed. Ja jätkuks, toimuks üritusi,“ ütleb ses vallamajas olla ajalootuba Kolm ja pool aastat tagasi ostsid koos vennaga enne lõppu ära. (kaks saksi, kitarr, kontrabass siis suuskadel tagasi!“ Laine Kadri. 1898. aastal avati siin ma- koos piirkonna mälestuste ja nad siia maja ja renoveerivad Jõudsime tuppa, kui tädi tõmbas ja trummid) – käsime sellega sünnist möödub selle jas raamatukogu. lugudega ning raamatukoguga, seda. Pärast pidu tuleb aga ik- kardinad eest ära – terve küla Paide kultuurimajas tantsuks aasta 2. augustil 100 aastat ja 30. augusti õhtul, A. H. Tamm- kaugtöö kontoriruumid linnas ka pealinna sõita, sest tütrel on oli valge. Rahvamaja põles! Isa mängimas. Korraldasime üritu- Malle plaanib seda suuremalt saare ausamba avamise aastapäe- töötavatele lähikonna inimestele, homme koolipäev. Tema pesa- tormas appi. Püüdsid päästa, mis si, sest rahvamaja eelarve vajas tähistada. val, süütasid külaelanikud ausam- majutuse võimaldamine küla lä- muna, kolmest noorim, õues said. Eelmisel õhtul oli just sa- täitmist,“ pajatab Malle ja mee- Praegu tähistab selts jõule. ba ees küünlad. „26. septembril bivatel matkateedel rändajatele, tudubki. mas olnud kolhooside ühenda- nutab suviseid „džunglipidu- Selle tarvis on akordioniduo, tuli kokku 20 inimest, otsustati, et erinevad tegevused nii noortele Järva-Madisel oli kunagi vä- mise pidu. Aga tuli oli nii suur, sid“, mida peeti jõe ääres Albu Malle abikaasa Lembit Pau ja vaja on teha külaselts. Kohe võeti kui eakamatele. Hoone võiks gev kultuurielu, siinsamas kõr- et maha põles ka üle tee asunud mõisa pargis, mida džungliks Eda Vespere, selgeks harjuta- plaani ka raamatukogu taastada. välja rentida ka ürituste ja koo- val, kõrtsiga ühes hoones vana külanõukoguhoone,“ meenu- kutsuti. Rahvamaja vastastoas nud paraja portsu lugusid, mille Kohal olid ka vallavanem Rait lituste korraldamiseks. „Oleme rahvamaja. tab Malle ja lisab, et rahvamaja asus raamatukogu, mida juhatas saatel saab nii mõnigi paar jala Pihelgas ja abivallavanem Tiina naljatlemisi mõelnud ka näiteks Kadri vanaema Malle Pau aga oli vägev, lava, orkestriaugu ja Laine Rannu. Just Laine oli see, valgeks. Veel saavad kõik kaasa Oraste, kes olid siis seda meelt, et Paide Teatri kaasamisele mõne mäletab täpselt selle hoone viim- valge klaveriga. Samas majas kelle algatusel nad 1968. aas- laulda oma küla laulu, millele võtke ja tehke.“ loo lavastamiseks noortele, et set päeva. „Kolisime siia 1945. oli ka raamatukogu. Kohal, kus tal tähistasid A. H. Tammsaare kirjutas viisi Eda. „Metsaveerel, 20. oktoobril sai selts amet- tõlkida Tammsaaret noortepä- aasta 10. novembril, isa oli tul- rahvamaja asus, on nüüd Järva- 90. sünniaastapäeva. „Rajooni rabaserval väike armas paigake. likult asutatud ja juhatus (Egert raseks,” pakub Egert. nud sõjast ja sai siia zootehniku Madise bussipeatus. kultuuriosakonnast küll öeldi, Päikesekiirtes, linnulaulus, teine Kaarlep, Berit Tomlinson, Silja Järva-Madise külas on elanik- koha. 1950. aastal olin juba nii Rahvamaja alustas uues- et Tammsaare pole ju nii tähtis paradiis on see...“ Juursalu, Heli Madison ja Tiit ke 72, paljud pole aga siia sisse suur tüdruk, 9aastane, et mind ti vallamajas, Malle asus seal kirjanik ja ei soovitatud midagi Seltsil on plaanis vanale ma- Lastik) valitud. 17. novembril kirjutatud. „Suvel on siin palju- lubati üle põllu koos viis aastat juhatajana tööle 1962. aasta 1. korraldada. Neljakesi sõitsime jale elu sisse puhuda. „Kohali- oli talgupäev, novembris otsus- palju lapsi. Mänguväljaku peaks noorema venna Kaupoga rah- septembril, 1975. aasta 1. juulil oma puusuuskadel sisse suu- kud on sellest väga huvitatud. tas juhatus valida ka endale esi- ära tegema, et lastel oleks koht, vamajja kinno. Oli aprillikuu. jätkas külanõukogu esimehena saraja siit üle raba otse Varga- Paljude inimeste jaoks on see, mehe, kelleks sai Egert Kaarlep. kus kokku saada, et küla lapsed Kinos olid sellised ebamuga- ja nii 1987. aastani välja. „Siin mäele ja õigel päeval, teate, kui 1896. aastal vallamajaks ehitatud MTÜ Järva-Madise Külaselts üksteist tunneksid,“ ütleb Kadri vad pingid. Saal oli rahvast täis, majas tehti kõike: näitemän- palju tuli inimesi! Põhiliselt hoone väga-väga tähtis. Ka on registreeriti 26. novembril. unistavalt. 8 JÄRVA VALD JAANUAR 2019 Rait Pihelgas:

Jaanuaris möödus 100 aastat Vabadussõja olulisimatest murdelahingutest. Selle tähistamiseks matkati 6. jaanuaril Kaitseliidu eestvedamisel omaaegsel rindejoonel deviisi all «Siitsaadik ja mitte enam!». Vodja mõisa juurest alustanud oli liigagi tempok paarsada matkajat liikusid edasi Öötla mõisa juurde, kus mõisapargis avati Vabadussõja murdelahingu infotahvel ja ARNIKA TEGELMANN näiteks Albu kooli ener- koolid ja lasteasutused korda, oli palju. Elasime meeskonnana süüdati võidutuli, sisse sai kiigata ka häärberisse. giasäästuprojekt. Miks? sotsiaalvõrgustik väga hästi opositsiooni rünnakuid liialt lä- toimivaks. bi, mõistmata, et see ongi nende Järva vallavanem Rait See oli rajatud toetusele, seda töö. See halvas mingil määral Pihelgas pani valla esi- me aga Innovest ei saanud. Ka- Palun nimeta kolm meie tööd. mesele, õpipoisieelar- rinu kergliiklustee, millele ar- asja, mis Järva vallas Miinuspoolele saan panna vestasime 338 000 eurot, oleks ka töösse mattumise. Kui aasta vele hindeks „4-“ ja läinud palju kallimaks – see in- eelmisel aastal eriti lõpus minult küsiti, mida äge- tundis heameelt valla vesteering lükkub samas mahus hästi õnnestusid. dat selles aastas oli, siis meenus sümboolika, arengu- uude eelarveaastasse, vaatame, Oleme omavalitsuse mõttes ikka töö, töö, töö. Aga mul sün- kava ja paljude uute kui palju saame selle raha eest teerajajad. Esmalt nimetan äpi dis poeg! sõprade üle, kellega ära teha, sest sadu tuhandeid kasutuselevõttu, et läbi nüüdis- Öeldakse, et juht dikteerib tänu valdade ühinemi- kusagilt juurde ei tule. aegsete nutiseadmete inimes- tempot. Minu viga oli, et pa- Aravete lasteaia renoveeri- tele lähemale jõuda – see on nin peale liiga kiire tempo, et sele kohtus. Süda jäi miseks oli kavandatud miljon tööriist, mida saame tulevikus peame jõudma selle aastaga nii Esna vallamaja juurde teed jooma suunas matkalised aga valutama liiga kiire Ründo Mülts. „Olete jõudnud ajaloolisesse, esimesena eurot ja seda toetas ka KIK 117 veelgi efektiivsemalt kasutada. palju ära teha. Osad inimesed ei töötempo ja ambit- 521 euroga (toetusi on selle Teiseks, et saime plaanitud tulnud sellega kaasa ja mul on Põhja-Eestis tüüpprojekti järgi ehitatud kivist Esna valla- sioonika investeerimis- projekti juures ette nähtud 5% ajaks valmis arengukava ja oma siiralt kahju, et nad enam meil majja. Samasugune ehitati ka näiteks Koiki, aga see põ- kava pärast, mis jäi vajaminevast rahast), eskiispro- sümboolika. Selle üle, et meie ei tööta. Sõitsime palju vallas les 1941. aastal maha,“ selgitas Mülts ja lisas, et majas paljuski täitmata. jekt on olemas ja tuleb vaadata, vapiloom on Eesti rahvusloom ringi, oleksime pidanud raken- sees räägib vallamaja loost ajaloolane Uuno Ojala ja kui kuidas edasi minna. On selgeks hunt, on mul eriti hea meel, dama nüüdisaegseid tehnoloo- saanud, et vana maja renovee- meil on ilus sümboolika. giaid, tegema Skype'i-koosole- veab, võib kohtuda ka Pavel Koosarega. Suvel filmiti siin Läinud aasta algul rääkisi- rida on pea sama kallis kui uut See aasta tõi ka palju kohtu- kuid. Igas teeninduskeskuses mõned stseenid „Tõe ja õiguse“ filmi tarvis, veebruaris me Järva valla esimesest ehitada. Seda alles hakkame misi uute inimestega, uusi sõpru, võiks olla oma Skype'i tuba, kus esilinastuvat filmi näeb siin majas märtsis. arutama. Oleme koos teiste mida ei osanud haldusreformist inimene saaks ametnikuga ves- eelarvest kui õpipoisieelar- omavalitsustega pöördunud oodatagi. Me ei tundnud varem telda. Nüüd peame teadlikult vest. Mis hinde Sa sellele ka KIK-i poole, et seda toetust üksteist. Mul on hea meel, et meil natuke hoogu maha võtma. eelarvele nüüd paneksid? saaks kasutada ka uute hoone- on väga head töötajad, suure- te rajamiseks. Ootame nende pärane meeskond, kes on palju Eelmisel aastal tehti Tean, et tahad kiiret ja liht- seisukohta. panustanud ja sellesse uskunud – sat vastust. Reaalsus on see, et suur tänu! Eelmise aasta alguses hoogsaid muudatusi ka alla kolme aasta ühe kujuneva Koerus valmis tervisekes- oli väga palju segadust, kõhklusi hariduse vallas: direktorid omavalitsuse eelarvest head kus, Imaveres renoveeriti ja kahtlusi. Aasta eest seadsin vahetusid, koolid viidi ja analüüsitavat pilti ei saa. eesmärgi, et teenuste kvaliteet ühtse juhtimise alla ja ko- Õpipoisieelarve see oli. Päris perearsti ruumid. Koigis ei langeks. See pole langenud kolme ei tahaks panna, pigem pidi ambulatooriumihoo- ja igapäevaelu toimib. Esimene lisid. Kuidas see mõjus Mälestushetkel Peetris Vabadussõjas langenute mäles- neli miinus, kui vaatame tulu- ne minema osaliselt reno- aasta oligi organisatsiooni üles- meie koolielule? de laekumist ja prognoosimist veerimisele, selleks oli ehitamise aasta, sellele tuginedes Suures pildis ümberkorral- tusmärgi juures oli Kaitseliidu auvalve, helisesid kiriku- – kõik läks täppi. Tulumaksu elame edasi. dused õnnestusid. Öelda, et see kellad, Järva vallavanem Rait Pihelgas asetas mälestus- laekus prognoositust rohkem eelarves 100 000 eurot ja kõikjal suurepäraselt õnnestus, märgi jalamile pärja nii Peetris kui ka Müüsleris, kus matk nii 150 000 euro kandis ehk esitati ka taotlus toetuse Mis aga on need kolm as- ei saa. Iga kool on oma näoga. lõppes. Pärast seda koguneti Müüsleri Saare Seltsimajja, 2,1% (planeerisime küll 5,7%). saamiseks, aga midagi ei ja, mis jäid tegemata, sü- On ka kasvuraskusi. Imaveres Õige otsus oli reservfondi pla- tehtud. Miks? on läinud väga hästi. Koigi kus Henn Sokk esitles raamatut „Järvamaa Kaitsepatal- neerimine (jätsime reservi 3,5% damele kripeldama? koolis, mida 26 aastat juhtis jon Vabadussõjas“, muusikat tegi Albu Kromka punt. kogu eelarve mahust). Toetust ei saadud. Hea meel Esiteks liiga ambitsioonikas üks inimene, on sisemisi pin- Ambitsioonid olid suured ja on, et kogukonnas on tekkinud investeeringute plaan – ise küt- geid, kuid see on arusaadav, investeerimiskava üsna mahu- arutelu, mida selle hoonega, kus sime inimeste ootused seoses sest uus juht tuli väljastpoolt, Admiralimatk ootab matkalisi kas. Poole aasta pealt saime aru, on raamatukogu ja töötab pe- haldusreformiga nii üles. Amet- vaja on sisseelamisaega ja uute Kaitseliidu Järva malev koos Jalgsemal kell 11. Matka pikkus et projektide ettevalmistustase rearst, edasi teha. Kas ehitada konna ja projektide valmisolek eesmärkide seadmist. Koeru oma tublide koostööpartneritega on ligemale 20 km ja see lõpeb on väga erinev: kus oli vaja te- sinna sotsiaalelamispinnad? seda ei toetanud. Mina oleksin keskkoolis on väga hästi – täna, ootab taas vahvaid matkalisi XIII Peetris. Kellele teekond liiga pikk ha täiendusi, muudatusi ja kus olnud konservatiivsem, kuid 2. jaanuaril direktoriametisse admiral Johan Pitka mälestuseks tundub, saab matkaseltskonnaga üldse projekti polnud. Hästi Karedal koliti kool endi- volikogu oli nõus investeerin- kinnitatud Jaan Kabin on väga pühendatud rahvamatkale püha- liituda Järva-Jaani kultuurimaja palju väikeseid investeeringuid sesse vallamajja. guteks laenugi võtma – seda tubli. Hästi on läinud ka Ara- päeval, 17. veebruaril. juures alates kella 11.45st. Jär- sai ära tehtud. Investeeringute me siiski välja ei võtnud, vaid vetel. Ka Peetri ja Järva-Jaani Osalejad on oodatud Peetrisse va-Jaanist liitujatele on matkatee poole pealt oleks pidanud ise See oli põhimõtteline ja väga tegime palju ära oma rahaga. koolis on ümberkorraldused kell 10 (võimalus on jätta oma au- pikkus ligemale 13 km. targem olema ja ettevalmistus- positiivne muutus. Kui varem Selgitustööd, miks me mida- õnnestunud. to Peetri kiriku parklasse, Jalgse- Matkaliste eelregistreerimine perioodiks rohkem aega võtma. oli seal valla teeninduskeskus, gi teeme või miks nii otsustati, Peab arvestama, et iga muu- male saab Kaitseliidu korraldatud lõpeb 10. veebruaril kell 23.59. eraettevõtted, perearst ja raa- oleks pidanud rohkem olema. tus toob kaasa veidi segadust. transpordiga. Selleks palume ko- Registreeruda saab kas Järva ma- Nii mõnigi plaanitud suu- matukogu, siis nüüd on süner- Aasta algul läks juhtkonna ja Nüüd on meil vaja neile rahu guneda Peetrisse vahemikul kell leva valveteenistuse telefonil 717 rem investeering jäi ära, giat rohkem, maja on soe. volikogu tasemel liiga palju anda – las koolid elavad oma 9.30–10.00), matk saab alguse 9749 või internetis. Meie eesmärk on saada valla auru poliitikale. Vastandumist igapäevaelu. JAANUAR 2019 JÄRVA VALD 9 Järva valda kirjutas end 2018. aastal sisse kokku 313 inimest. Meile saabuti: Tallinnast (67 inimest), Lääne-Virumaalt (42), Pai- de linnast (35), Harjumaalt (lisaks Tallinnale, 28), Jõgevamaalt (23), Raplamaalt (15), Türi vallast (11), Pärnumaalt (8), Ida-Virumaalt (2), mujalt vähem. Aga ka Soomest (28 inimest), Ukrainast (13), Venemaalt (2), Valgevenest, Suurbritanniast, Lätist ja Küproselt (igast riigist 1). Välja kirjutas end Järva vallast 348 inimest. Meilt lahkuti: Harjumaale 124 (k.a ), Lääne-Virumaale (35), Tartumaale (30), Pärnumaale (18), Jõgevamaale (14), Põlvamaale (5), Ida-Virumaale (4), Läänemaale (2). Aga ka Soome (26), Rootsi (5), Ameerikasse (2), Austraaliasse (2), Hispaaniasse (1) ja Kreekasse (1). 18 inimest tegi läinud aastal mõlema toimingu, nii saabus kui ka lahkus Järva vallast, või vastupidi. kas aasta Järva vallas registreeriti 142 inimese surm. Sündis 96 last. Järva vallas oli aastavahetuse seisuga elanikke 8968 Meil on hariduspoliitikas Mida toob aasta 2019 algus? oma eesmärgid, soovime, et Tõsise töö eelarvega. See (mehi 4551, naisi 4417). kasutatakse muutunud õpikä- on esimene eelarve, mille Elanikud külade kaupa: situse metoodikat ja „Liikuva me ise kokku paneme, eel- Järva vald 22 Mägise küla 32 kooli“ programmi, tahame, et mine oli ju seitsme valla poolt Abaja küla 62 Märjandi küla 63 kõik meie lasteaiad ja koolid kokku pandud. Nüüd selgub, küla 37 Müüsleri küla 82 osaleksid selles programmis. mida me suudame teha. Prio- Ahula küla 255 küla 7 riteet on haridus- ja sotsiaal- Albu küla 255 Norra küla 2 Endise Ambla valla külade valdkond. Ambla alevik 325 küla 56 lahkumissoovi Järva val- Selle aasta märksõna on Ammuta küla 24 küla 55 efektiivsus. Peame vaatama, Aravete alevik 768 Peetri alevik 190 last viimases top kolmes kuidas on võimalik olemasole- Aruküla 42 Prandi küla 42 polnudki? va rahaga rohkem ära teha, raha küla 24 küla 21 Ma ise elan Amblas, seal on kokku hoida, et seda suunata küla 35 kõik teenused olemas ja küla arengusse. Teine märksõna on küla 25 küla 224 hästi arenenud. See oli pigem kaasamine. Oma plaanidest, Puiatu küla 38 inimeste emotsioonide ja tun- teenustest tuleb meil rohkem Esna küla 52 küla 29 netega mängimine poliitikute rääkida. Hermani küla 14 Päinurme küla 141 poolt. Rahvakoosolekutelgi öel- Oled sa siis Aravatelt, Koi- küla 74 Pällastvere küla 6 di, et neil pole Järva valla vastu gist või Imaverest – tuleb näha Imavere küla 419 Pätsavere küla 2 midagi, aga tahetakse lunastust suurt pilti! Mõista, et Järva Jalalõpe küla 28 Raka küla 42 Ambla vallavolikogu esimehe vald pole ainult see endine küla 20 küla 11 ja volikogu otsuste eest. Köe- piirkond, kust sind volikokku küla 56 Rava küla 30 takse inimesi üles, aga kui sa valiti. Seepärast on hea, et vo- Jõeküla 2 küla 61 asja sisusse süüvid, siis sisu na- likogu ja vallavalitsus käivad Jõgisoo küla 85 Roosna küla 100 gu polegi. Kui vaadata näiteks istungitega mööda valda rin- Järavere küla 11 sotsiaalsüsteemi ja bussiliikluse gi. Seda tava jätkame. Peame küla 22 Kahala küla 20 muutumist, kirjutavad samad mingeid piirkondi järele aita- Rõhu küla 27 Järva-Jaani alev 989 inimesed, kes andsid allkirju ma, et jõuda ühtsele tasemele. Salutaguse küla 19 Järva-Madise küla 69 Järva vallast lahkumise poolt, Teeme ühes piirkonnas asja küla 41 Kaalepi küla 188 et nad ikka ei taha ära minna. ära ja teine veidi ootab. küla 40 küla 27 Arvan, et maakonna piire Hakkame korraldama piir- Seliküla 16 tuleb austada. Soovitan kõigile kondlikke ettevõtjate ümarlau- küla 54 Silmsi küla 28 amblakatele – leidke Eesti kaar- du. Kuna sel aastal algatame Kapu küla 46 Soosalu küla 17 dilt mõni 300 elanikuga küla, üldplaneeringu, saame küsida Kareda küla 64 küla 5 sõitke sinna ja vaadake, kuidas ka ettevõtjate mõtteid seoses küla 187 Sõrandu küla 105 seal asjad on. sellega. Veel korraks eelmisele Keri küla 2 Sääsküla 79 See pole lähiaastate tee- aastale tagasi vaadates – Järva- küla 22 Taadikvere küla 86 ma, kuhu üks või teine küla maa ettevõtluskonkursilt nop- Koeru alevik 932 peaks kuuluma, vaid seda pisid meie valla ettevõtted au- Koidu-Ellavere küla 17 Tammeküla 32 peaks vaatama omavalitsuse hindu, parim toode oli SirLoi- Koigi küla 370 Tammiku küla 14 baasteenuste kontekstis: kas nil, parim keskmise suurusega küla 51 Tamsi küla 26 on olemas lasteaed, kus pa- ettevõte oli Natural AS, parim küla 21 kutakse sotsiaalteenuseid, kas talu Kubja Ürditalu. Aasta tu- küla 85 küla 35 erasektori pakutavad teenused rismitegija kategoorias kandi- küla 67 Vaali küla 30 (hambaravi, perearst,) on kät- deerisid tiitlile ka Jäägri villa küla 38 tesaadavad. Hea omavalitsus külalistemaja ja Valgehobuse- Käravete alevik 224 Vahuküla 69 on see, mida inimene ei märka. mäe suusa- ja puhkekeskus. Käsukonna küla 85 Valila küla 10 See tähendab, et kõik teenu- Agro oli kogukonda Köisi küla 49 Vao küla 214 sed on olemas, teed on puh- toetav ettevõte. Meie ettevõtluse Küti küla 9 küla 23 tad, mänguväljakud on olemas, seis on hea. Laaneotsa küla 15 Visusti küla 23 kultuurisündmused toimuvad Pärast ühinemist on kogu- küla 55 Vodja küla 31 ja sa ei peagi teadma, kes val- konnad muutnud aktiivsemaks. Lehtmetsa küla 39 Vuti küla 8 lavanem on. See on see hea Näiteks kasvõi kohvikutepäev, küla 10 Võrevere küla 12 omavalitsus, kus ma tahaksin mida Sirli Bull Imaveres vedas Väike-Kareda küla 44 elada. Kaasarääkimisvõimalus – see tõi talle ka maakonnas sä- Lähevere küla 4 on alati olemas. Järva vald on deinimese tiitli. See kõik näitab, Rait Pihelgas tunneb heameelt selle üle, et Järva val- Merja küla 4 Väinjärve küla 59 Eestis ainuke omavalitsus, kus et meil on aktiivsed inimesed. la vapiloom on hunt. „Meil on ilus sümboolika,“ ütles Metsla küla 44 Õle küla 14 sa saad igapäevaselt reaalajas Olen meeskonna ja koostöö ta ka läinud aasta 20. augustil Järva-Jaani kultuuri- Metstaguse küla 59 Ämbra küla 25 läbi äpi oma heameelt või pa- usku inimene ning usun, et uus Mõnuvere küla 7 Öötla küla 67 Arnika Tegelmann hameelt väljendada. aasta tuleb koostöörohke! majas, Järva valla lipu õnnistamispäeval. Mägede küla 17 Ülejõe küla 8 10 NOORED JAANUAR 2019 Vahetusõpilane sõrmitseb vabal ajal kannelt

KARET HÄRM Aravete keskkooli 10. klassi õpilane

Larissa Buß on pärit Põhja- Saksamaalt Schwerini lähedalt 2. jaanuarist töötab Järva valla Novembrist töötab Imavere Mecklenburg-Vorpommerist. noorsootöö spetsialistina Triin noortekeskuses noorsootöö- Ta oli juba varem mõelnud, et Konrad. Triin on töötanud viis tajana Diana Simmer, kevadel võiks minna kuhugi vahetusõ- aastat Albu põhikoolis tugiisiku- Paide gümnaasiumi lõpetanud pilaseks ja kui tema kool Sak- na ja pikapäevarühma õpetajana, neiu. Diana tunnistab, et pärast samaal korraldas infoõhtu, kus kuid sündinud-kasvanud hoopis kooli lõpetamist oli pea tühi ja sellest võimalusest räägiti, hak- Põlvamaal. Järva-Madisele elama ta ei teadnud, mida edasi teha. kas ta ka ise internetist mõnede kolis ta koos mehega viis aastat „Tahtsin leida elus suuna, mis organisatsioonide ja stipendiu- tagasi. „Noorsootööd olen tei- meeldib ja mida edasi õppida, mite kohta täpsemalt uurima. nud vabatahtlikuna huvist noorte ning üks tuttav soovitas noor- „Siis otsustasingi osaleda ja vastu. Olen nendega klappinud ja sootööd proovida, sest aitasin kirjutasin YFU-le. (Youth For nende usalduse võitnud. Mind juba kooliajal üritusi korraldada. Understanding on õpilasvahetusi võluvad noorte ideed, energia See võib olla minu ala – rutiini- korraldav organisatsioon, mille ja oskus olla positiivne, kui ma vaba,“ ütles ta. rakukesi on pea 60 riigis – toim.) ise seda enam ei suuda – see on Imavere noori ta varem ei See oli hea otsus,“ tunnistab see, mille pärast iga päev tööle tundunud, kuid nad on ise ak- Larissa pärast esimesi jõule ja minna,“ rääkis Triin. „Loodan, tiivsed ja kuna noortekeskus aastavahetust Eestis. et sel ametikohal on rohkem või- asub kooliga samas majas, põi- malusi noorsootööd toetada ja kavad nad bussi oodates ikka Miks valisid sellise tunnustada.“ Töö kõrvalt õpib noortekeskusest läbi. „Näiteks väikeriigi nagu Eesti? Triin TÜ Viljandi kultuuriaka- noored ise korraldasid endale deemias huvijuhi-loovtegevuse jõulupeo, mina vaid aitasin,“ Tahtsin minna riiki, millest õpetaja õppekava III kursusel. ütles Diana. ma kunagi kuulnud polnud. Triin ootab häid ideid ja soove Mind ei kutsunud riigid, kuhu oma aadressil [email protected]. enamjaolt minnakse (nt Inglis- maa ja Ameerika Ühendriigid). Aga mulle väga meeldib siin ja arvan, et see on väga hea ko- Ootame õpilasi 25. jaanuaril Albu põhikooli gemus. XVI Tammsaare loomingu võistulugemisele Mis sulle kõige rohkem Sihtrühm: V–XII kl õpilased Eestis meeldib? Registreerida 21. jaanuariks: [email protected] või enda. Siin on palju huvitavaid asju. [email protected] Näiteks et koolist koju jalutades (sellele kulub umbes 20 minu- Tingimused: tit) saab viibida looduses. Lugeda peast maksimaalselt 5 minuti pikkune katkend va- balt valitud Tammsaare teosest. Mis on kõige suurem eri- Hinnatakse kolmes vanuserühmas: V–VII; VIII–IX; X–XII kl. nevus Aravete keskkooli ja Žüriil on õigus teha korralduses muudatusi. sinu Saksamaa-kooli Hindamisel arvestatakse: vahel? 1. repertuaari valikut ja sobivust lugejale Erinevusi on mitmeid: esi- teks on siinne klass umbes kolm 2. teksti mõtte esiletoomist korda väiksem. Praegu käin 3. kõnetehnika valdamist (rõhud, rütm, välted, diktsioon) klassis, kus on seitse õpilast, 4. kontakti publikuga (silmsidet jne) kuid Saksamaal õpib minuga 5. teksti peasolekut koos 22 õpilast. Teisena võiks Mis tundub sulle eesti kee- Mis on olnud seni kõige erinevused Eesti ja Saksa- 6. emotsionaalset tervikut ehk mõjuvust kuulajale välja tuua selle, et siin on mul le juures kõige raskem? positiivsem kogemus, maa jõulutraditsioonide tunniplaanis mõningaid tun- Kõige raskemad on minu hetk sinu jaoks? vahel? Päevakava reedel, 25. jaanuaril: de, mida mul kodukoolis pole, jaoks 14 käänet. 10.00 Tutvumine SA A. H. Tammsaare Muuseumiga Var- nagu majandus, disain, klas- Arvan, et kõige positiivsem Arvan, et jõule tähistatakse gamäel (soovijaile) sijuhatajatund. Ka kirjandust Millega meeldib sulle siin on kohtuda nii paljude erine- peredes väga erinevalt, rah- 11.00 Registreerimine Albu põhikoolis/mõisas eraldiseisva tunnina pole, vaid vabal ajal tegeleda? vate inimestega üle maailma. vustevahelised erinevused on 11.30 Avamine see on koos emakeeletunniga. Kuigi vahet pole, kas tegu on aga veelgi suuremad. Pühade 11.45 Võistulugemine Samuti on hindamissüsteem Vabal ajal meeldib mulle hea või halva kogemusega, on tähistamine minu kodumaal erinev. Kui Eestis on üldjuhul käia karatetrennis ja mängida need õpetlikud. Saan alati tänu kestab kauem – kolm päeva. 13.30 Lõuna/ekskursioon Albu mõisas ja pargis hinded ühest viieni (kusjuures pilli – kannelt. Enda koolis neile targemaks ja õpin enda Saksamaal käime jõulude ajal 16. 30 Lõpetamine üks on halvim, viis parim hin- Saksamaal võtan osa ka maa- kohta midagi. ka kirikus. Kõige suurem erine- 17.00 Küünalde süütamine Järva-Madisel Tammsaare au- ne), siis Saksamaal on hinded ilma suurima vabatahtliku vus on minu meelest toit: Sak- samba juures ühest kuueni (üks on parim, organisatsiooni Punase Risti Mis on kõige suuremad samaal süüakse jõulupühade kuus halvim hinne). tegevustest. ajal peamiselt kartulisalatit. JAANUAR 2019 EAKAD 11 Jaanuarikuu sünnipäevalapsed Rõõmu värvilistest sokkidest HELGA ABILON 94 MATI ÖÖPIK 80 NINA EROKHINA 93 VÄINO LEOL 80 MINNA TREI 92 HILLAR ÕUNAPUU 80 HILDA TAMM 91 MAI SALUM 80 RUTH AVIK 90 MARE BORODIN 79 ELFRIEDE FELS 90 VILMA BÖTKER 79 jagus 55 jalapaarile ANNA SOLOVJOVA 90 HELLE TAADA 79 MEIDA TREKSLER 88 JÜRI SAKSNIIT 79 ARNIKA TEGELMANN RITA ALJAMAA 88 ENDEL TOHO 79 päeval, kui mehe matsin, kol- ALEKSANDRA PELDO 87 VIIVI SULE 78 MAIKEN PIMPERNEL 87 Sõidame mööda sügavamaid meseks... Nüüd on üks poega- ENN VALTIN 78 LAINE MÄGI 86 MAIMU MÄE 78 jälgi metsa vahele. Siin kusagil destki surnud.“ Paari aasta eest HEINE SAAR 86 JULIUS NEIDO 78 peab see talu ju olema, otsib jäi Maie jälle üksi. MILVI KASE 86 ALEV GRAUBERG 78 sotsiaaltöötaja Rutt Vihtre pil- Kuduma õppis ta Karksi- ÜLO-SULEV VOLTER 86 VASSILI LIIVAMÄGI 78 guga. Ei ole. Keerame tagasi. Nuias koolis käis ja koob sok- VILMA LIIVLAID 86 JUTA TENNOSAAR 78 ILMI KALAMANN 86 MALLE PAU 78 Olime õigest teeotsast mööda ke siiamaani. „Kindaid olen ka HARRI-LEMBIT ARENGU 86 põrutanud, sest ühtegi jälge oma perele teinud, aga mulle ei VALDA TISLER 77 ANNA PILV 85 HELGI LIIVA 77 peale kitsukese metsloomaraja meeldi pöidlaid teha, sihuke ni- HILDA LIIVA 85 ADELE PRINTS 77 polnud – kõik on täis tuisanud. kerdamine,“ ütleb ta naeruselt. ELLA VEIDE 85 LII TODI 77 Lõpuks seal see Tuisu-nimeline Värvilised lõngad toob tütar LINDA ROOBA 85 AARDE INGLIST 77 ENDEL REBANE 85 LUULE EINSON 77 talu ongi. Väike ja uuemat vurh- Soomest. Lemmikvärvi Maiel ELLEN VESTUNG 84 vi maja on piiratud kõrge aiaga. pole. „Mul on lõnga küll, omalgi INGE LANNUSALU 77 ERTA KORSAR 84 TIIA-LIIS KULLERKUPP 77 ENDEL TEOR 84 Aias jookseb kolm suurt koera, lambad olnud. Paar lammast on PEEP PÄRG 76 ELMA SÕMER 84 neljas, tillem, poeb värava alt praegugi,“ ütleb Maie ja kraamib TAUNO EEMELI AHL 76 OLEV FREIMANN 84 niuhti välja ja jookseb häälekalt välja koduvillased jämedad lõn- LAINE SÕNAJALG 76 KUNO TALKIS 84 MALLE TÕNNE 76 külalisi tervitama. gad. Ühele keskmisele sokipaari- HARALD KAMS 83 REET LANGEPROON 76 Perenaine Maie Õun tuleb le kulub pikk tööpäev, nii 10-12 KALJO VIITAL 83 EEDO RÕNGELEP 76 uksele ja rahustab valvureid. tundi, oleneb lõnga jämedusest. ANTONINA AUSMA 83 KOIDULA IVA 83 ELVI AALDE 76 Koerad annavad talle kindlus- Kui tahad, et kand ja varvas vas- VELLO KOLNES 76 tunde. Õues vedeleb paar näri- tu peaksid, soovitab Maie ka- JAAN KREMPEL 83 ELVI-LIIS VEISBERG 82 LEA RÄTSEP 76 tud konti. Möödunud nädalal pronniiti sisse kududa. „Oma KALJO HUMMEL 82 OLEV HEIL 76 käis Maie Tartus silmaarstil, pere pole enam sokke tahtnud, ELJO TÕNNE 82 ZINAIDA NIINEP 76 sealt lihapoest sai tuua kama- nii need on järele jäänud. Siin LEMBIT JÜRISO 82 HELVE TAMMJÄRV 75 rat ja konte, viis senti kilo. „Kui see on koerakarvaga. Pole neid ARVI-HEINAR KANNE 82 ENDLA KÄES 75 MILVI JÄRVE 75 koerad on, pole siia sattunud ka veel jalga saanud, aga valmis ku- TAIMI MÄNDLA 82 HUKO KARU 82 AINO LINNAS 75 võõraid inimesi. Enne küll – ik- dusin. Tänavuaasta tegin endale MILVI NÕMMIK 82 VIIVI PÄRTEL 75 ka tulid koju, vaatasid, et võõ- ka viis paari, et oleks võtta, mine AIME VELLAMA 82 SILVI RAAPER 70 rad autojäljed tulevad õueni ja tea, kuidas silmad...,“ ütleb Maie EINO VEINBERG 81 KALJO MÄESAAR 70 mõni asi on kadunud,“ ütleb ta. ohates. URVE MAND 81 HELJU RAPPER 70 VALDO MÜLTS 70 See on viimane talu, kaugemal 55 sokipaariga, mis ta valda LEIDA HANSSON 81 ANTONIDA ŠEVTŠENKO 81 IMBI STRAUSS 70 pole midagi. „Mõnus on siin tõi, alustas Maie möödunud jõu- HELGI SALUSTE 81 JAAN KESKÜLA 65 üksinda, hea rahulik. Maantee lude ajal. „Suvel ma ei koo, siis JUTA NILBE 81 LIIVI AAVISTE 65 pealt müra ikka veidi kostab, on muud toimetused,“ ütleb ta ANTS PUKKA 81 RICHARD RAJASALU 65 aga kui keegi lähemale satub, ja lubab uuel aastal otsast alata. HILVI PARTASJUK 81 IGOR BARSKOV 65 siis koerad hauguvad.“ selg on haige. „See on vana hä- lausub Rutt ja ütleb, et sokid on „Muidu vaatan telekat ja loen aja- JUHAN KUUSK 81 MALLE LOMP 65 AADU HAL 81 ENDEL KUUSEMÄE 65 Loomad käivad ka. Hundid, da. Istun, vaatan fi lme, koon ja leidnud ka kandjad. lehti-ajakirju, nii palju, kui silmad MARE LIIVA 80 KAIDO PÄRN 65 karud, ilvesed – kõik on siin viskan jälle pikali, kui hullusti Tuisul on Maie elanud 29 aas- lubavad, lahendan sudokut.“ ANDLA TAMLAK 80 AILI ARMINEN 65 olnud. „Kaks hunti olid siin aia valutama hakkab,“ tutvustab ta tat. Enne siin ja seal. Sünnikoht on Lapsi on Maiel neli, lapse- VIRVE LEHTMETS 80 KALJO MÜLPERK 65 taga. Vasikas oli ketis. Mõtlesin, oma argipäeva. Tori. Maie tunnistab, et kannatas lapsi viis, lapselapselapsi kaks. et küla koerad. Andsin tütreme- Just kudumine on see, mille lapsena puudust. Teda kasvatasid Poiss käib teises klassis, väiksem hele jahipüssi kätte, tegi pauku pärast talle külla tulime. Nimelt tädi ja onu, aga tädi jäi voodihai- on kuueaastane. „Tšellomängija ja ütles, et need olid hundid. tõi Maie koos tütrega jõulukuul geks, kui Maie esimese klassi lõ- Silvia Ilvest teate? Tema kaks Tasuta õigusabi eakatele Karu läks teiselt poolt. Aga vii- Koeru teeninduskeskusesse 55 petas. „Kui 11 sain, tädi suri. Siis vanemat poega ongi minu lap- masel ajal pole kedagi käinud paari villaseid sokke, et seal läksin ema juurde, aga seal oli, selapselapsed,“ ütleb ta ja võtab Järvamaal 2 019. aastal* – eks nad koeri karda. Eks need need abivajajatele jagataks. nagu oli...“ meenutab Maie. kapilt pildi. „Selle joonistas Sil- lähe ka kõik neljakesti.“ Nüüd tuli Rutt teda valla poolt Tema jäi leseks 27aastaselt, via pärast esimese poja sündi ja Maie sätib end akna alla tänama. „Meil läks paaride lu- nelja lapsega. „Vanem oli seitse, kinkis mulle. Nüüd on tal neljas Paides kl 10–13 eakate Türil kl 10–13 tugitooli istuma ja kurdab, et gemine sassi – nii palju oli,“ kaksikud poisid said järgmisel laps tulemas.“ päevakeskuses Türi vallavalitsuses 28. jaanuar 14. jaanuar 11. veebruar 18. veebruar 4. märts 11. märts 8. aprill 25.märts 29.aprill 15.aprill 13. mai 6. mai 27. mai 20. mai 12. august 10.juuni 26. august 8. juuli 9. september 19. august 7. oktoober 16. september 21. oktoober 14. oktoober 4. november 28.oktoober 18. november 11. november 9. detsember 25. november 2. detsember

*abi osutatakse Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu lepingu alusel Väätsal kolmapäeval, 17. aprillil kl 13–16 Väätsa teeninduskohas. Kärus reedel, 12. aprill kl 10–13 Käru teeninduskohas Viljandi mnt. 17. Nõustab jurist Eha Pehk, tel 504 7330, e-post: [email protected] 12 KULTUUR JAANUAR 2019

Kuhu minna 17. jaanuaril Koigi raamatu- kogus näitus „Ilmar Talve Tammsaare rahvamatkal 100“ 18. jaanuaril kell 20 Ambla kultuurimajas Ambla näitering ANNE sünnipäevapidu, esineb MARCO. Pilet 5,-, laudade ühendatakse kultuur spordiga broneerimine 525 3169 Ruth. Oma laua katab igaüks ise KRISTI KIRSS 19. jaanuaril kell 10 Ananda Tammsaare muuseum Vargamäel, Nii porist matka kui läinud joogaklubi meditatsiooni- ja pedagoog-programmijuht aastal korraldajad ei mäleta- joogapäev Järva-Jaanis gi, osalejaid oli siis ligi 500. 25. jaanuaril kell 18 Koeru „Kuule, Oskar, hakkame kultuurimajas kino. Eesti trenni tegema,“ teeb sulane Ott mängufilm „Johannes Pääsu- Mäe perepojale Oskarile ettepa- kese tõeline elu“. Pilet 5.-, neku „Vargamäe kuningriigi“ sooduspilet 3.50 etenduses. Ott soovib korral- 25. jaanuaril kell 19 Imavere dada jooksuvõistluse, aga Oskar rahvamajas teatriõhtu, Võhma ei saa aru, et mispärast peaks ta Linna Teatri etendus, Enn Ve- heast paremast jooksma hakka- temaa „Trell-hotell“. Komöö- ma. Talus on vaja tööd teha ja dia kahes vaatuses. Pääse 5.- võiks parem korraldada niit- 26. jaanuaril kell 12 A. H. misvõistluse. Niitmine on aga Tammsaare rahvamatk Otile vastuvõetamatu, sest see 30. jaanuaril kell 17 Ahula on töö ja tööd peab niikuinii raamatukogus Tammsaare tegema. Tema tahab teha mi- sünnipäeva tähistamine. Oo- dagi põnevamat, võistelda ning datud on kõik huvilised. Külla „tõmmata muskuli pingule“. tuleb Tammsaare muuseum See väike katkend etendusest Vargamäel annab mõista, kuidas suhtuti 2. veebruaril kell 11.30 Koe- sporti ja liikumisse Tammsaare ru ausambapargis Tartu rahu- eluajal. Rammu katsuti küll vä- gikaigast vedades, küll ujumis- lepingu 99. aastapäeva tähis- Arnika Tegelmann tamine võistlusi pidades, aga liiguti ka 11. veebruaril kell 18 Imave- lihtsalt selleks, et edasi jõuda. Tammsaare lapsepõlves asen- re rahvamajas laste muusika- das füüsiline töö jõusaali ning les läbi Kodru raba, saavad mat- stuudio kohvik-kontsert samuti polnud vaja lugeda 10 kalised osa vanast taliteest, mida 14. veebruaril sõbrapäeva 000 sammu, sest autosid polnud kasutasid Tammsaare vanemad tähistamine Käsukonna küla- ja kui oli soov kuhugi minna, (ja „Tõe ja õiguse“ tegelased) majas siis selleks pidi tihti kasutama talvel, jõudmaks Järva-Madise 14. veebruaril kell 19 Pii- jalarammu. Ka Tammsaare tegi kirikusse. Tulles aga mööda teed, XXXIX mandusmuuseumis sõbra- pikki jalutuskäike, nii oma lap- kohtutakse „Tõest ja õigusest“ päevakontsert „Armastus sepõlves kui ka hilisemas elus tuntud paikadega: Kassiaru talu, Eesti moodi”, esinevad Tuuli – 20 km päevas kõndida polnud Võlla talu, soosild. A. H. Tammsaare nimeline ja Teet Velling. Pilet 7.-, põhi- tema jaoks mingi vaev. Seega on rahvamatka teekond kooli õpilastele tasuta. Avatud Seega, et Tammsaarel on ka kirjanduslikult tähtis. Samu- JAANUAR RAHVAMATK kohvik omanimeline rahvamatk, mis ti austatakse selle sündmusega tänavu toimub juba 39. korda, Tammsaaret, sest matk toimub Täpsem info Järva valla ko- pole sugugi juhuslik. Sport ja igal aastal jaanuari lõpus, mille XLI dulehe kalendris: http ://jarva- liikumine olid alati tema elus. paiku on ka kirjaniku sünnipäev. vald.kovtp.ee/kalender Nooruspõlves võttis Tammsaare Idee matka korraldamiseks ula- A. H. Tammsaare nimelise osa talupoistega peetud võist- tub tagasi mitmekümne aasta ta- lustest. Teda peeti osavaks lask- ha, kui Laine Rannu ja Malle Pau KIRJANDUSPREEMIA jaks, kes suutis lasta isegi jooks- koostasid kirjaniku juubeliaasta vat jänest, samuti oli Tammsaa- tähistamiseks kava. Suurejoone- laureaadi välja kuulutamine re kiire ujuja. Hilisemas eas, kui lise sündmuse korraldamiseks tekkisid terviseprobleemid, jäid ei saadud aga kohe toetust ning PÄEVAKAVA: pikad jalutuskäigud teda endi- läks mööda 10 aastat. Juba 1978. 11:00 rahvamatkale registreerimine endises selt saatma. Pikkadel jalutus- aastal hakati igaaastaselt korral- Järva-Madise vallamajas käikudel ühendas Tammsaare dama Tammsaare rahvamatka, 11:55 A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia spordi ja kultuuri – jalutas ja mis küll pidas vahepeal mõne- laureaadi välja kuulutamine samal ajal mõtiskles omakeskis aastase pausi, aga on jätkunud 12:00 rahvamatka start või arutles kaaslastega kirjan- tänaseni. RAJAL SPORTLIKUD JA KIRJANDUSLIKUD MÄNGUD. dussündmuste ja ühiskonna- Nagu ikka, saab rahvamatk OSALEJATE VAHEL LOOSIME VÄLJA probleemide üle. alguse Albu vallamaja juurest. 2 PÄÄSET SUVEETENDUSELE EESTI JUMALAD. Ilmselt jätkus arutlusteema- Samuti on korraldajatel plaanis AUHINNAD! Bussiajad matkale: IGASUGUSEIDOSTAN VANU FOTOSID sid Tammsaarel ka tema lapse- viia läbi nii rajal kui ka Varga- Rahvamatka osalejakaardi 11:00 Orgmetsa, 11:10 Ahula koolimaja, 11:15 Seidla 11:20 Kaalepi JA KOOLILÕPU MÄRKE põlves, kui ta liikus oma kodust mäel sportlikke ja kirjanduslik- viienda templi saajate vahel ◆ 11:00 Lehtmets-rist, 11:15 Albu, 11:20 Männi Tammsaare-Põhja talust (Var- ke mänge. Sel aastal on ka eri- loositakse välja auhinnad. ÜRI FOTOGRAAF gamäelt) Järva-Madisele. Sin- auhind. Tammsaare muuseumi Osalustasu: T 1 €, lapsed tasuta. Toidutalong 3 €. RENÈ VILJAT na jõudmiseks võis minna läbi korraldatud mängus osalejate Tel 525 8325 Kodru raba või siis hoopiski vahel loositakse välja kaks pi- Täpsem info ja gruppide eelregistreerimine: Järva vald Malle Lomp 5096 797, www.vargamae.ee [email protected] mööda teed. Just nagu liigutakse letit selle aasta suvelavastusele ka Tammsaare rahvamatkal. Tul- „Eesti jumalad“. JAANUAR 2019 KULTUUR 13 Ahula lasteaias said kokku uued ja vanad tegemised www.pamt.ee

TEATER KRISTI KIRSS hea võimalus viia end kurssi • 19.01 kell 19 Rahvusooper „PILVEDE VÄRVID“ Tammsaare Muuseum Vargamäel, nende tegevustega, mida sobib Suures saalis. Pilet 15-28 € lastega läbi viia. Jagasime kü- • 23.01.2019 kell 13 Rakvere pedagoog-programmijuht Teater „PIPI PEAB JÕULE“ laskäigud teemade kaupa ära. Suures saalis. Pilet 8 € Tammsaare muuseumil on Arutluse all olid metsloomad ja • 02.02, 03.02 ja 17.02 kell 19 Paide Teater „KAITSEALA“ olnud suur rõõm teha koostööd jõulud. Põnev oli vaadata laste Suures saalis. Pilet 11-15 €, Ahula lasteaiaga, kes on käinud toimetusi meisterdusnurgas toetajapilet 25 € • 06.02 kell 12 Ugala Teater meie juures Vargamäel ja kel- ning aru saada, mis oskused „KOHTUME KELL 8 NOA le juures oleme ka ise käinud. peaksid olema välja kujunenud LAEVAL“ Suures saalis. Pilet 12 € • 14.02.2019 kell 19 Koostöö eesmärk on tutvuda ühes või teises vanuses lastel. Komöödiateater teineteise tegemistega, näiteks Rõõm oli tõdeda, et lasteaialapsi „HOTELL CALIFORNIA“ A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia žürii. Triin Väin Suures saalis. Pilet14-16 € said lapsed teada, mida tegid on õpetatud kuulama, arutlema • 13.03.2019 kell 19 lapsed 140 aastat tagasi. Ühes- ning end loominguliselt väljen- Komöödiateater „MARIA CALLASE MEISTRIKLASS“ koos ühendasime tänapäeva dama. Kasvatajad ei sunni las- Suures saalis. tegemised ja meisterdused va- tele peale oma arvamust, vaid Veel kümmekond päeva on aega • 25.03 kell 19 Ugala Teater „MEISTRITE LIIGA“ na aja tegemiste ja mängudega. lasevad iga ühel oma nägemuse Suures saalis. Pilet 8-16 € Traditsioonid ja pärimus on osa välja öelda ja end ise väljen- LASTELE meie juurtest, meil on rõõm, dada. Kasvatajad on suunajad kaaluda kirjanduspreemia nominente • 20.01 kell 11 Lastehommik kui saame seda edasi anda nii sel teekonnal, et laps õpiks ise „PILLIMÄNG”. Piilume suurtele kui ka väikestele. otsustama ja tunnetaks seda, 10. detsembril kogunes Albu Vabariikliku Orkestrijuhtide A. H. Tammsaare kirjanduspreemia nominendid Puhkpilliorkestri proovi. Koostöö sai alguse sügisel, kes on tema ise. Samuti on raamatukogus A. H. Tammsaare Tutvustame erinevaid 1. ELO SELIRAND „TORMPUUDLANE“ puhkpille. Oodatud on nii kui meie muuseumis käis Miks- kasvataja roll õpetada lastele nimelise kirjanduspreemia žürii, väiksemad kui suuremad teater. Siis oli Ahula lasteaiaga tähelepanu koondamist ühele et valida 2018. aastal ilmunud 2. KATRIN JOHANSON „HUNDIRADA“ lapsed. Pakume pannkooki 3. LEMBIT UUSTULND „AVAMERI“ moosiga ja morssi! Pilet 3,5 € kaasas ka Albu lasteaed. Vaata- tegevusele. Praegusel nutiajastul Eesti autorite proosa, luule, • 23.01.2019 kell 13 Rakvere sime etendust ning pärast seda on see veel eriti oluline. draama, publitsistikaalaste, kir- 4. HELI REICHARDT „SIINPOOL LINNUTEED“ (teine osa) Teater „PIPI PEAB JÕULE“ Suures saalis. Pilet 8 € tutvusid lapsed ja kasvatajad Detsembri alguses oli meil janduskriitiliste või kirjandus- 5. MARTIN ALGUS „MIDAGI TÕELIST“ • 06.02 kell 12 Ugala Teater muuseumi uue, nö ebatradit- aasta viimane külaskäik las- teaduslike Eesti eluolu kajasta- 6. PAMELA MARAN „EESTI VANAEMADE LOOD JA SA- „KOHTUME KELL 8 NOA LAEVAL“ sioonilise näitusega „Lapsed teaeda, kuhu meist jäid maha vate teoste seast nominendid, LATARKUSED“ Suures saalis. Pilet 12 € Vargamäel“. Näitusel pole sten- tragid ja tublid päkapikumütsi- kes kandideerivad kirjandus- • 27.03 kell 11 lastekontsert Tšello Rock trio MeloM de, info taluelu ja Tammsaare des lapsed. Otsustasime, et kui preemiale. „Veealune maailm“ kohta on peidetud pehmetesse meil tekib uusi põnevaid mõt- Sel aastal jäi sõelale kuus la raamatukogu juhataja Kaja kaajaline raamatukogutöötaja Suures saalis. Pilet 7-9 € tegelusraamatutesse, nukkudes- teid, siis võtame taas üksteisega raamatut, otsuse tegemisel ar- Leidtorp, Imavere raamatuko- Taimi Veedam ja vallavolikogu KONTSERT se, pusledesse ja suurde Var- ühendust. Rõõm oli näha, et vestasid hindajad raamatu po- gu juhataja Allika Jüris, Jär- liige Kalju Kertsmik. • 20.01 kell 15 Kontsert „ÜLE EESTI PUHKPILL“ gamäe maastikku kujutavasse Ahula lasteaias on tublid ja pulaarsust lugejate seas. Hinda- va-Jaani raamatukogu juha- Kirjanduspreemia suurus • 22.01 kell 19 lapitekki. Väiksemad lapsed tegusad kasvatajad ning arm- jad otsustasid ka nominendid taja Merike Kanarbik, Kareda on 500 eurot, lisaks purk An- Kontsert akordionivirtuoos ҇ T ҄ sättisid Tammsaarele mantlit sad lapsed. See kõik aitab luua avalikustada, et lugejad saaksid raamatukogu direktor Terje ton Hanseni lemmikut – õuna- Kammersaalis. Pilet 7-9 € selga, suuremad lapsed katse- kodust tunnet ja õhkkonda iga- veel kord oma sõna sekka öelda. Kuusmann, Karinu raamatu- pohlamoosi. Kirjanduspreemia • 25.01.2019 kell 19 Teater Vanemuine, kontsert tasid tähtede kokkulugemist. ühes, kes satub väiksesse, aga Oma paremusjärjestuse annab koguhoidja Ilme Murumaa, laureaat kuulutatakse välja 26. „MEMORY“ Mängulusti jätkus kõigile. hubasesse lasteaeda. Eriti tähtis iga hindaja teada 25. jaanuariks. Järva Valla Lehe toimetaja jaanuaril enne rahvamatkale Suures saalis. Pilet 24-35 € • 07.02 kell 19 Kontsert Pärast lasteaia külaskäi- on see laste puhul, et ei tekiks Žürii koosseisu kinnitas Arnika Tegelmann, SA A. H. asumist ja antakse kätte vabariigi „TRIO TITOKS“ ku muuseumisse otsustasime n-ö konveieritunnet, vaid et Järva vallavolikogu oma 22. Tammsaare Muuseum Varga- aastapäeva aktusel Albu mõisas Eesti esimene mustlas-jazz trio! Kammersaalis, piletid 8-10 € minna ka ise lasteaeda. Kuna laps oleks justkui oma kodus. novembri istungil. Sellesse mäel juhataja Reelika Räim, 24. veebruaril. A. H. Tammsaare • 06.03 kell 19 Kontsert - muuseumis käib lasteaiagruppe Soovime sooja kodutunde loo- kuuluvad Albu raamatukogu pikaajaline kirjanduspreemia nimelist kirjanduspreemiat an- „3 MEEST, NAINE JA KONTSERT” Laulavad Nele-Liis vähem kui teisi gruppe, oli see mist kõikidele lasteaedadele! juhataja Silvi Väinsalu, Ahu- žürii liige Age-Li Liivak, pi- takse välja 42. korda. Vaiksoo, Lauri Liiv, Märt Avandi, klaveril Johan Randvere. Suures saalis, pilet 20 € • K 27.03 kell 11 lastekontsert Tšello Rock trio MeloM „Veealune maailm“ Suures saalis. Pilet 7-9 €

• 9.02 kell 20.00 SELTSKONNATANTSUÕHTU

VÄÄRIKATELE • 16.01 kell 12 - väärikate kinohommik JOHANNES PÄÄSUKESE TÕELINE ELU Pilet 4 €, sisaldab teed ja pirukat, mida pakume tund enne kino Paide Muusika- ja Teatrimaja kohvikus

PAIDE KINO Kinosõpru hoiame kursis Paide kino Facebooki lehel ja kodulehel www.pamt.ee. Soovitame liituda uudiskirjaga, et olla esimene, kes kuuleb tulevastest filmidest. KASSA tel 384 9137 / [email protected]. E–R kell 11–19, L-P tund enne tasulist üritust PILETID saadaval ka: Piletimaailmas www.piletimaailm.com, Piletilevis www.piletilevi.ee ja Paide Muusika- ja Teatrimaja kassas KOHVIK avatud E–L kell 11–19 Info: 520 1643; [email protected]; www.catering.ee 14 SPORT JAANUAR 2019 15. detsembril tunnustas Eesti- Pallimängudest maa Spordiliit Jõud Haapsalu kultuurikeskuses maakondade LEO MATIKAINEN ühtlasi ka eelmise aasta võitu. Pingelises heitluses järgnesid parimaid noortetreenereid, Aravete Spordi- ja Tervisekeskuse spordisündmusi ja kohaliku elu juhataja Rometile Marek Palandi, Krist- jan Kallaste, Hannes Sepp, Kalvi edendajaid. Järvamaa pari- Lääne-Virumaa võrkpalli rah- Kallaste ja Rauno Tikko. Kõik maks noortetreeneriks nime- valiigas on Ambla SK meeskond kuus paremat mängijat said kari- 12 meeskonnaga põhiturniiril ka. Lisaks loositi osalejate vahel tati klubi Järvamaa Matime- alistanud Rakvere spordikooli II välja ka mitmeid auhindu, mille hed treener, Järva vallavalitsu- meeskonna 3:0, 3:2 ja VK olid välja pannud Järva vallava- se spordi ja rahvatervise spet- Tarvase 3:1 ning kaotanud Rak- litsus ja eratoetajad. salist Jaak Tammik (pildil koos vere spordikooli I meeskonnale Traditsioonilisel aastalõpu 0:3, RLV Massivele 0:3 ja Tõrre- kiirturniiril 3 x 3 korvpallis poeg Maironiga), kes alustas mäele 2:3. Põhiturniiril on jää- osales Aravete spordihoones treeneritööga Koerus aastal nud mängida veel Rakvere SVK, neli võistkonda 16 mängijaga. 2009. Tema sõnul osaleb prae- Tapa 1JVBr, Tamsalu, Turniiri võitis täiseduga Ambla gu treeningutel 25 noort Järva ja Karkuse meeskonnaga ning SK meeskond, kes alistas võist- seejärel mängitakse teises ringis konna Lahe Kuusk 34:20, võist- valla eri paigust: Koerust, Koi- kohamänge. Et medalimängudele konna Mart 16:12 ja võistkonna gist, Imaverest, Järva-Jaanist pääseda, tuleb põhiturniiril jõuda Brooklyn Sops 29:14. Korvpalli ja Karedalt. nelja parema meeskonna hulka. 3 x 3 aastalõputurniiri 2018 pa- Eesti Võrkpalliliidu Coolbet remusjärjestus: võrkpalli rahvaliigas mängib I Ambla Spordiklubi (Erkko Ambla SK meeskond II tuge- Linnas, Meelis Matkamäe, Hen- vusgrupi turniiril ja on esimese ri Kroosmann, Kaur-Kennerth ringi järel neljaliikmelises ala- Tomann) Kirev spordiaasta grupis hoidmas teist positsioo- II Lahe Kuusk (Janek Lahe, ni. Ambla SK meeskond alistas Raido Kuusk, Argo Klemmer, kodus peetud mängus Tõrva Aare Jamnes) Palli meeskonna 3:1 ja kaotas III Mart (Mart Raaper, Ro- võõrsil Sanokile Viljandist 1:3. met Uudeküll, Jaak Lääne, Priit pakub võimalusi kõigile Kuna Tartu Kõrgema Sõjakooli Simson) meeskond kõrvaldati turniirilt, 4. Brooklyn Sops (Jaagup ARNIKA TEGELMANN alla pannud ka Terasman OÜ, siis on meie meeskonnal koht Aland, Timo Tuulis, Gert Valdsalu) Graanul Invest ja AS Konesko, • Jaanuaris alustab Järva valla rahvaliiga seeria- play-off -mängudele tagatud. Jaa- Korvpallipäeval peeti ka kolm Järva valla spordi ja rahvater- kelle abiga saab turniiridel väl- võistlus võrkpallis. nuaris-veebruaris tuleb alagrupi- lisavõistlust kõikidele soovija- vise spetsialist Jaak Tammik lap- ja loosida eriauhindu kõikide I etapp 15. jaanuaril kell 18 Aravete spordihoones turniiril mängida veel Sanokiga tele. Harjutuse „3 tabamust“ pas 2019. aasta võistluskalendrit osalejate vahel. II etapp 19. veebruaril kell 18 Järva-Jaani võimlas kodus ja Tõrva Palliga võõrsil. võitjaks tuli Argo Klemmer, kes ja kinnitas, et vallas toimub sel Suusasarja peeti varem III etapp 19. märtsil kell 18 Koeru võimlas Paarisvõrkpalliturniiril Ara- fi naalis alistas Henri Kroosman- aastal üle 200 spordiürituse ja Ambla piirkonnas, kus talve IV etapp, autasustamine 16. aprillil kell 19 Imavere spor- vete Saalikunn 2018 osales Ara- ni. Väga pingelise 3-punkti vise- kui arvestada juurde ka kõik su- jooksul toimus neli-viis etappi. dihoones vete spordihoones 16 kohalikku te võistluse võitis Raido Kuusk, vised liigamängud pallimängu- „Nüüd proovime seeriavõistlust • Järva valla seeriavõistlusele suusatamises on oo- võrkpallihuvilist. Kokku kolmel kes fi naalis alistas alles lisaringis des, siis tublisti rohkemgi. korraldada üle valla. Selle sarja väljakul toimunud 33 mänguga Rauno Tikko. Sopsuvõistluse Algavad uued ja põnevad korraldusliku poole rada on sis- datud võistlema kõik huvilised vallast, maakonnast ja väl- selgitati paariliste vahetusega in- võitis Gert Valdsalu, kes tabas Järva valla meistri- ja seeria- se sõidetud ja midagi keerulist jastpoolt maakonda. dividuaalne paremusjärjestus. ainsana korvi väljaku keskrin- võistlused. Tammik ütles, et ei tohiks olla. Kui läheb hästi, I etapp (vabatehnika, eraldistart) 17. jaanuaril kell 18 Ara- Turniiri võitis ja teenis koos esi- gist. Osalejate vahel loositi välja inimesed tahavad võistelda, jätkame ka tuleval aastal, kui vete Kangrumäel kohakarikaga ka austava tiitli ka mitmeid auhindu, mille olid kuid kunagi ei tea ette, milli- ei, mõtleme, kuidas edasi,“ ütles II etapp (vaba, ES) 24. jaanuaril kell 18 Võllaste suusarajal Aravete Saalikunn 2018 Romet välja pannud Järva vallavalitsus ne võistlussari tööle hakkab, Tammik ja lisas, et selle sarja III etapp (vaba, ES) 21. veebruaril kell 18 Koeru terviserajal Uudeküll, kes kordas sellega ja Rakvere Metsaühistu. nii et sellest tava saab. Mõnda õnnestumine sõltub suuresti ka IV etapp (vaba, ES) 21. märtsil kell 18 Valgehobusemäel võistlussarja alustatakse täiesti ilmast ja lumeoludest. • Kevadel alustab Järva valla seeriavõistlus discgolf'is, JAANUARI SPORDIÜRITUSED nullist. Näiteks tõi ta võrkpalli. Kergejõustikus toimusid nii kuhu on oodatud kõik uued ja vanad tegijad. Toimub neli Sel aastal alustab esmakordselt mitmeski omavalitsuses varem etappi (Peetri, Järva-Jaani, Aravete ja Valgehobusemäe). Järva valla võrkpalliharrasta- oma meistrivõistlused. „Kuna • Järva valla lahtised meistrivõistlused kergejõusti- 15.01 kell 19.00 Darts nädalavõistlus Koeru Ahto Härm jaid ühendav kohalik võrkpalli kergejõustik on ala, milles ta- kus toimuvad Aravete staadionil 25. mail. 15.01 kell 18.00 Järva valla RL võrkpallis, 1.etapp Arave- rahvaliiga segavõistkondadele. hetakse selgitada valla meist- Valla meistrivõistlused kergejõustiku viievõistluses toi- te SH Leo Matikainen „Igal teisipäeval ja neljapäeval reid ja võita valla medaleid, siis muvad 14. septembril. 17.01 kell 18.00 Järva valla suusaseeriavõistluse toimuvad küll harrastajatele anname selle võimaluse,“ ütles • Järva valla meistrivõistlused 4 x 4 korvpallis korral- 1. etapp Kangrumägi Reimo Kaasiku igas piirkonnas treeningud, Tammik. datakse maikuus Järva-Jaani võimlas. 19.01 kell 10.30 KSJM Koeru Saalijalgpalli meistriliiga (4. kuid puudus võimalus võis- Uus ja populaarne ala on Lisaks on tulemas veel mitmeid põnevaid võistlusi ja mängupäev) Koeru Janno Kupper telda. Selle seeriavõistluse ees- discgolf, mis haarab iga aasta- märk ongi anda ka harrastaja- ga järjest rohkem harrastajaid. spordisündmusi, mille kohta saab teavet Järva valla ko- 20.01 kell 10.00 Rahvusvaheline Lumepäev Valgehobu- tele võistluskogemust,“ selgitas Piirkondadesse tuleb juurde dulehelt või Järva valla Facebooki lehelt. Küsimuste kor- semäe Kalju Kertsmik Tammik. „Nii selles kui mõnes ka uusi radu, praegu on need ral võtke ühendust [email protected] 22.01 kell 19.00 Darts nädalavõistlus Koeru Ahto Härm teises sarjas peavad osalejad Aravetel, Järva-Jaanis, Peetris, Spordiürituste kalenderplaan 2019 avaldatakse 24.01 kell 18.00 Järva valla suusaseeriavõistluse arvestama ka väikese osalusta- Valgehobusemäel. Järva-Jaani Järva valla kodulehel jaanuaris. 2. etapp, Järva-Jaani Teet Kallakmaa suga, paar eurot etapi kohta.“ discgolf'i klubi, kes neil radadel 25.01 Suusabuss Albu PK ja Aravete KK õpilastele Valge- Esimesel hooajal on oma seeriavõistlust vedama hakkab hobusemäe Kalju Kertsmik osalemissoovist teada andnud on nõus huvilisi aitama ja lae- peale. Auhinnad paneb välja nii üle maakonna, vaid jääb Türi 26.01 kell 11.00 11. Mati Kulmu mälestusvõistlused tõst- Aravete, Järva-Jaani, Koeru nutab vajadusel nii proovikor- korraldaja kui ka Järva vald,“ valla põhiseks. „Kui nii, oleksi- mises, Aravete Erik Kuningas ja Imavere segavõistkonnad. ve kui ka kettaid. lubas Tammik. me teinud sarja ka oma vallas, Eesti lahtised MV master-klassis Aravete Erik Kuningas Turniirid toimuvad jaanuarist Täiesti uus sari on ka Järva Mitu aastat on toimunud sest kolm etappi toimus niigi 26.01 Järva-Peetri õhupüssivõistlus Kareda Urmas Täht aprillini iga kuu kolmandal tei- valla meistrivõistlused pokke- Järvamaa rattakrossi seeria- meil Aravetel, Koerus ja Jär- sipäeval ja avaturniir tuleb Ara- ris, mõeldes neile, kellele teised võistlus, mida korraldas Türi va-Jaanis. Aga et korraldajad 26.01 BTR Racing lumerajavõistlused Järva-Jaani Priit Seire vete spordihoones 15. jaanuaril. alad pinget ei paku. „Mängi- rattaspordi klubi. Tammiku otsustasid jätkata, siis me dub- 29.01 kell 19.00 Darts nädalavõistlus Koeru Ahto Härm Lisaks Järva vallavalitsusele on takse Texas Hold'emit. Mäng sõnul oli veel läinud aasta lõ- leerivat sarja ei tee,“ põhjendas rahvaliigale oma toetava õla ei käi raha, vaid au ja kuulsuse pus juttu, et see ei toimu enam Tammik. JAANUAR 2019 SPORT 15 Maadlus Kaidy Kaasiku võitis täiskasvanute • Pisisaare Spordikeskuses toimus 2. detsembril laste vaba- maadluse karikasarja 3. etapp. Osales 73 last, neist kolm oli Jär- seas esimese medali va vallast, kes esindavad Järva- maa Matimeeste maadlusklubi. REIMO KAASIKU Kevin Hanko (Koeru) saavutas Ambla SK treener kehakaalus -29 kg 10. koha, Ras- mus Peets (Koigi) kehakaalus -42 Ambla spordiklubi suusa- kg 2. koha ja Markus Ellamaa tajad avasid hooaja Soomes (Koeru) kahakaalus +53 kg 2. Imatras 15.–16. detsembril, koha. võttes mõõtu Soome suusata- Karikasarja fi naaletapp toi- jatega. Esimeste startidega võib mus 16. detsembril Koigi kooli rahule jääda. N18 vanuseklas- võimlas, võistlus korraldati Koi- sis võistlev Kaidy Kaasiku oli 5 gis teist aastat järjest. Kokku osa- km suusarajal võidukas, Keidy les 78 võistlejat Eestist ja Lätist. Kaasiku saavutas 4. koha. N20 Järva vald oli esindatud kolme vanuseklassis oli Merilin Jüri- noormaadlejaga. Noortekarika saar 5 km 21. ja M20 vanu- üldvõitjate sekka jõudis Rasmus seklassis sõitis Jarmo Kaasiku Peets Koigist. end poole pikemal võistlus- maal 19. kohale. Detsembrikuu jätkus Ambla TULEMUSED: SK noorsuusatajatele Otepääl -29 kg: Renno Miko Aed- 2018/2019 Alexela Hawaii Exp- mäe (Koeru) 6. koht, Ke- ressi noortesarja vabatehnika vin Hanko (Koeru) 8. sprindivõistlusega. Noorte- koht klassis, kus autasustatakse viit -42 kg: Rasmus Peets esimest, saavutas M12 vanu- (Koigi) 2. koht seklassis Kennet Keerberg 4. koha ning üllatuse vormistas Kaidy Kaasiku saavutas Eesti meistrivõistlustel suusavahetusega sõidus naiste arvestuses kolmanda koha. vanuseklassis N11 Anett Liisa Parts, kes võitis sõidu. N18 va- nuseklassis võitis Kaidy Kaasiku kohale Merilin Jürisaar. Noor- Otepääl Tehvandil EMV suu- klassis osalesid meie klubist klassi medali – pronksmedali! • Martin Kleini mälestus- ja sama vanuserühma 2. koha meestest saavutas vanuseklassis savahetusega sõidus meestele Kaidy ja Keidy Kaasiku ning Keidy suusatas end 5. kohale võistlused toimusid 8. detsemb- saavutas Keidy Kaasiku. N20 M20 võidu Jarmo Kaasiku. ja naistele, distantsid vastavalt Merilin Jürisaar. Kaidy võitis ja Merilin 10. kohale. Seekord ril Viljandi spordihoones. Edu- vanuserühmas võitles ennast 4. 29. detsembril toimusid 15+15 km ja 5+5 km. Naiste oma esimese täiskasvanute lõpetas võistluse 17 suusatajat. kalt esinesid Järva valla noor- maadlejad. Kokku võideti seitse medalit. MAALEHE X TULEMUSED: -92 kg Kennet Künnar- puu (Järva-Jaani) 1. koht -45 kg Lauri Kallas (Koe- ru) 1. koht -32 kg Karl Kirsimets (Koeru) 2. koht PROGRAMM -55 kg Brent Bürkland MAADLUS- (Peetri) 2. koht Lumekooli näidistunnid: 11.00–12.30 lumelauatund 6–10aastased -32 kg Renno Miko Aed- 11.30–13.00 mäesuusatund 6–10aastased mäe (Koeru) 3. koht 13.30–15.00 lumelauatund 11–99aastased -32 kg Kevin Hanko TURNIIR 14.00–15.30 mäesuusatund 11–99aastased (Koeru) 3. koht Gruppi broneerime 10 inimest, osavõtutasu on Keskuses avatud saunad, -42 kg Timor Arusaar Maaleht ja Maaspordikeskus korraldavad auhinnavõistlused vabamaadluses 12 eurot (sisaldab varustuse renti ja koolitust) varustuse rent ja kohvik. (Järva-Jaani) 3. koht 26.–27. jaanuaril 2019 Vajalik ette broneerimine [email protected] Info: 521 4270 ja www.valgehobuse.ee 11.00–14.00 26. JAANUAR: KEHALISTE KATSETE ALGUS KELL 10.30 Igal täistunnil murdmaasuusatamise õpe algajaile Suusabussi instruktori juhendamisel. 27. JAANUAR: VABAMAADLUSTURNIIR KELL 10.00 Kirjapanek: [email protected] Osalustasu: 5 eurot, milles saab maksta kohapeal keskuse kassasse. Väljaandja Järva Vallavalitsus Järva-Jaani, Pikk 56 11.00–13.30 Tiraaž 4300 Lumelauakrossirajal ajasõit, mis sobib nii Toimetaja Arnika Tegelmann E-piima spordihallis Lisainfo: [email protected], lumelauduritele kui mäesuusatajatele. Aedvilja 1, Paide linn www.maaspordikeskus.ee Parimatele auhinnad! [email protected] Trükk AS Printall Kirjapanek kohapeal keskuse laenutusruumis Toimetus ootab kaastöid iga kuu 9.30–11.00. viimase täisnädala Võistlusel osalemiseks vaja kehtiv mäepilet! esmaspäevaks. 16 JAANUAR 2019

UUS KODANIK MIRKO-MARTEN JALAKAS ARMIN TEALANE ROBIN IVANOV LENNA-LAURETTA RUMMA ROBERT RANDALAINEN MIRELL LIIVSOO AARON AUN MONA ADEELE ALOE EINO KABANEN RIKO TUULE AVELY BANK AADI MEEKLER UNO VOOLMAA REIN JUURMAA Reakuulutused LEMBIT SAAR PAKUME ARBORISTI ALLAR LARIN OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- TEENUSEID AIMAR NIRGI maad. Tel 504 5215, 514 5215, Ostame RAIVO PIRNIPUU [email protected] xOhtlike puude EENI-LUDMILLA METSO langetamine kasvavat ja Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- LEIDA NESTOR xSeisukorra ladustatud hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga hindamine HILJA KOHANDI kiired tehingud! Raha kohe kätte! võsa xPuuhooldustööd ELLE VENDER Müüa saetud ja lõhutud kuivi kütte- xPuude istutamine ja MAARIKA MÄNDLA puid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). järelhooldus Raiume võsast puhtaks: Tel 504 5632 Reigo: 5800 1880 kraavid, tee- ja põlluääred, lepikud, haavikud jne. Müüa tooreid küttepuid (lepp, sang- Gustav: 5919 2441 lepp, kask, okaspuu). Mõõdud 25-60 [email protected] Tel 505 2239 cm, vastavalt kliendi soovile. Akende, uste ja muude Tel 501 3862 puidutoodete valmistamine tellimuse peale. Valmistan grille, saunaahjusid, Müüa soodsalt 3-meetriseid kütte- sƁƚĂŵĞƚƂƂůĞƟƐůĞƌŝ͘ puid. Tel 507 4553 barbeque-ahjusid, boilereid ja Tel 5565 8919 • [email protected] Pikk tn 6, Ambla Igasuguse elektroonika remont, ar- teostan väiksemaid metallitöid. vutite remont. Täpsem info web.zo- Tel 529 8040 ne.ee/teleriteremont/ Tel 5810 4539, • SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- Järva-Jaani JA METSATEHNIKA REMONT Müüa saetud, lõhutud küttepuud! • KEEVITUSTÖÖD Eri pikkused. Tel 558 4210 Sõidu- ja veoautode ning traktorite salongi keemiline puhastus • välipesu rehvivahetustööd, rehvide remont. vahatamine • pigileotuspesu • poleerimine • REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid) värviparandused • korrosiooni tõrje Metsa korraldamine, hindamine ja Multilift-kallur, transporttööd, Info ja broneerimine tel 5307 2245 nõustamine alates 1993. [email protected] Albu, Järva vald •Tel 5198 9888 • Hunting Grupp OÜ multilift-konteinerite tellimine, liiva, kruusa, FB/Koeru Autopesula 516 5071, Aarne killustiku, mulla ja vee vedu, kaevetööd.

Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 Ahula küla, Arvi Rohusaar, tel 501 5908 [email protected] Fekaalivedu Rendile anda korvtõstuk Niftiy. Tõs- FEKAALIVEDU Järvamaal tekõrgus 14 m. Tel 558 4210 VÄLIKÄIMLATE RENT pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m

Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. tel. +372 452 2002 Tellimine: 527 6087 Valeri Info 510 2224. [email protected] e-mail:[email protected] Hunting Grupp OÜ • Muru niitmine ja lume koristamine www.fekaaliabi.ee Korteriühistute haldusteenus. • Aia hooldamine (nt värvimine, vihmavee Tel 5684 1668 rennide puhastamine lehtedest jne) • Väiksemate remonditööde teostamine Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vas- (nt liistude, kraanikausi paigaldus jne) tavalt soovile, erinevad puuliigid). • Mööbli kokkupanemine, kardinapuude Müüme ka kuiva ja 3 m küttepuud. paigaldus jne Tel 507 4553 • Tehnika remontimine (nt muruniidukid, trimmerid, saed jne) Müüa kuivi kütteklotse. 504 5632 • Kaevetööd minikopp-laaduriga, torutööd jne • Hoiustame (nt rehvid, suveautod, järelkärud, mööbel jne) Koeru, Tiigi 6 soojades või külmades ruumides • Pakume liikumis- või toitumisalast abi • Tööstus- ja laoruumide rentimine

Broneeri aeg tel 5559 9393 või kirjuta [email protected] Lisainfo ja hinnad www.koeruauto.ee