MEES, KES JÄI ELLU. Taadu

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

MEES, KES JÄI ELLU. Taadu MEES, KES JÄI ELLU. Taadu JAAN LAUSING TARMO LAUSING Lausingute sugupuu Andri Ell 1752-2017 (1752-1816) (s. 1756-1815) Mai Jaan Lausing (s. 1791) (1781-1828) Eva Valdmann Aleksander Lausing Ann Eichelmann (s. 1823) (s. 1819) Mats Täkk (s. 1855) Mari Lausing (1860-1946) Johannes Riives Adele Lust (1901-1968) (1902-1975) Karoliine Täkk Karl Lausing (1886-1973) (1885-1972) JAKOB LAUSING SALME LAUSING Endel Oja Saima Riives JAAN LAUSING Aita Lausing (s. 1937) (s. 1930) (1925-2016) (1931-2010) (1923-2010) Eve Unger Uno Roots Liia Lausing Toomas Kohal Silvar Oja Lea Jõgioja Heldur Jõgioja (s. 1961) (s. 1960) (s. 1965) (s. 1959) (s. 1936-2010) Liina Lausing Sergo Kohal Mihkel Oja Marko Pugal (s. 1981) Peeter Hütt (s. 1996) (s. 1995) Sirje Hütt Arvo Puur (s. 1965) (s. 1955) (s. 1957) Elle Puur (s. 1949) (s. 1949-2003) Uuno Lausing Inge Lausing Kelly Kohal (s. 1973) (s. 1971) (s. 2001) Siim Hütt Veronika Elle Haan Janek Puur Aivar Heitur Hütt (s. 1987) Birgit Lausing (s. 1955) (s. 1989) (s. 1967) (s. 1974) Peeter Larionov Egert Kohal Karl Lausing (s. 1981) (s. 1984) (s. 2006) Roman Hütt Angela Puur (s. 2002) (s. 2013) Rasmus Puur Casper Larionov (s. 1999) (s. 2001) (s. 2005) Deia Kohal Lucas Lausing (s. 2015) (s. 2005) Rauno Heitur Marge Sellenberg (s. 1982) (s. 1980) Ülo Tsopp Pille Tsopp-Pagan Frank Lausing Mari-Liis Rainer Lausing (s. 1965) (s. 1971) (s. 2011) Linamaa (s. 1990) (s. 1986) Aleksandra Kristofer Sellenberg (s. 2009) Martin Tsopp Leanne Lausing Sellenberg (s. 2007) (s. 1990) (s. 2017) Maimo Lausing Risto Väljaots (s. 1962) (s. 1969) Romet Heitur Meelika Tamberg Mart Volk Inga Tsopp (s. 1979) (s. 1984) (s. 1989) (s. 1988) Karoliine Lausing Maria Elisabeth Väljaots Jüri Ennok (s. 1998) (s. 2006) Rome Heitur Oliver Tsopp Lisette Heitur (s. 2007) (s. 2004) (s. 2011) Tarmo Lausing Ave Lausing (s. 1983) (s. 1982) Frederik Lausing Helga Lausing Jaan Lausing (s. 2005) (s. 2008) (s. 2010) Lausingute sugupuu Andri Ell 1752-2017 (1752-1816) (s. 1756-1815) Mai Jaan Lausing (s. 1791) (1781-1828) Eva Valdmann Aleksander Lausing Ann Eichelmann (s. 1823) (s. 1819) Mats Täkk (s. 1855) Mari Lausing (1860-1946) Johannes Riives Adele Lust (1901-1968) (1902-1975) Karoliine Täkk Karl Lausing (1886-1973) (1885-1972) JAKOB LAUSING SALME LAUSING Endel Oja Saima Riives JAAN LAUSING Aita Lausing (s. 1937) (s. 1930) (1925-2016) (1931-2010) (1923-2010) Eve Unger Uno Roots Liia Lausing Toomas Kohal Silvar Oja Lea Jõgioja Heldur Jõgioja (s. 1961) (s. 1960) (s. 1965) (s. 1959) (s. 1936-2010) Liina Lausing Sergo Kohal Mihkel Oja Marko Pugal (s. 1981) Peeter Hütt (s. 1996) (s. 1995) Sirje Hütt Arvo Puur (s. 1965) (s. 1955) (s. 1957) Elle Puur (s. 1949) (s. 1949-2003) Uuno Lausing Inge Lausing Kelly Kohal (s. 1973) (s. 1971) (s. 2001) Siim Hütt Veronika Elle Haan Janek Puur Aivar Heitur Hütt (s. 1987) Birgit Lausing (s. 1955) (s. 1989) (s. 1967) (s. 1974) Peeter Larionov Egert Kohal Karl Lausing (s. 1981) (s. 1984) (s. 2006) Roman Hütt Angela Puur (s. 2002) (s. 2013) Rasmus Puur Casper Larionov (s. 1999) (s. 2001) (s. 2005) Deia Kohal Lucas Lausing (s. 2015) (s. 2005) Rauno Heitur Marge Sellenberg (s. 1982) (s. 1980) Ülo Tsopp Pille Tsopp-Pagan Frank Lausing Mari-Liis Rainer Lausing (s. 1965) (s. 1971) (s. 2011) Linamaa (s. 1990) (s. 1986) Aleksandra Kristofer Sellenberg (s. 2009) Martin Tsopp Leanne Lausing Sellenberg (s. 2007) (s. 1990) (s. 2017) Maimo Lausing Risto Väljaots (s. 1962) (s. 1969) Romet Heitur Meelika Tamberg Mart Volk Inga Tsopp (s. 1979) (s. 1984) (s. 1989) (s. 1988) Karoliine Lausing Maria Elisabeth Väljaots Jüri Ennok (s. 1998) (s. 2006) Rome Heitur Oliver Tsopp Lisette Heitur (s. 2007) (s. 2004) (s. 2011) Tarmo Lausing Ave Lausing (s. 1983) (s. 1982) Frederik Lausing Helga Lausing Jaan Lausing (s. 2005) (s. 2008) (s. 2010) MEES, KES JÄI ELLU. Taadu JAAN LAUSING TARMO LAUSING Otepää – Norilsk – Maglakova – Ilmatsalu Fotod erakogudest, Eesti Rahvusarhiivist, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Linnamuuseumi, Eesti Sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseumi fotokogudest, KGB kongide muuseumist. Kirja pannud Tarmo Lausing © Toimetanud Ester Šank Tallinna Raamatutrükikoda ISBN 978-9949-88-119-2 See kirjatöö on pühendatud Taadu otsestele järeltulijatele Karoliinele, Maria Elisabethile, Helgale, Karlile, Lucasele, Frederikule, väikesele Jaanile, Frankile ... ning kõigile inimestele, kel ei olnud isiklikku võimalust kuulata Taadu lugu otseallikast. Sisukord Sissejuhatavaid märkusi 7 Varjukangelased 9 Sõit külma põrgusse 11 Väikemehe salasoov 13 Torm Kastolatsis 17 Vanaperemees Karl Lausing 22 Päev Metsakuru talus 29 Mulle meeldis talupidamine, mitte kool 32 Kastolatsi kiriku kellad 36 Ühe talu tuhat tööd 39 Salapüügil kolonelleitnant Asmusega 50 Salme elu ainuke õnnelik aeg 55 Meie veski oli üle küla 59 Maapoisi esimene Tallinnas-käik 62 Vana Karli vimkad 64 Vägivalla pealetung 66 Kuperjanovi abi Rudolf Riives 68 Herman Riives – jurist, keda ei olnud enam vaja 71 Lõbusad päevad leeris ja ehal käies 75 Suveõhtu Lill Helga manu 81 Sakslased tulid sisse väga kiiresti 83 Vestlus Jakobi ja Aitaga Mustvees 88 Sakslane hakkab taganema 94 “Olete arreteeritud...” 105 Jäime koju värisema ... 108 „Kui vangist välja saame, võtad mu tütre endale naiseks.“ 111 Tartu KGB 3. vangla kamber nr 10 113 Ülekuulamine 115 Sõit külma põrgusse 119 Paul Holvanduse palvekiri võimudele 121 Juhan ja Adele Riives 124 Lähemal ajal tuleb suur sõit ... 126 Ema küüditati, vennal õnnestus peituda 128 Tühjadega pihkudega hirmutavasse maailma 130 Elu ja surm NORILLAG-is 132 Orjatöö virmaliste taustal 137 Elada võib ka Norilskis 142 Norilski laager mässab 146 5 Käik mööda mälestuste rada 148 Surmalaagri trahviisolaatorid 151 Lähedased naasevad Siberist 153 Nõukogude võimu suurim kuritegu 156 Siberis asumisel 158 Ühiselamu porduelu 162 Eesti tüdruk otse Maglakovas 164 Isa kutsub koju 167 Ema ei tunne poega ära 169 Uue elu algus Ilmatsalus 181 Üle küla sapukas 183 Virutamine ja sigade kastreerimine 188 Saima unistus oma majast 193 Talude tagastamine 197 Tervisehädad 208 Tulesäde, tütar Maimo 210 Kui peres on viiulimees ... Heldur Jõgioja 223 Kangelane langeb 227 EPILOOG. Viimne läkitus 231 LISALOOD 232 Arhiividest Mari Lausingu ja Jakob Karnioli kohta 232 Arhiivid Karli kohta 238 Lehekülgi Saima Riivese päevikust 240 Mamma ja tema loomad 245 Töökaaslased meenutavad 250 От личной трагедии к глобальной надежде: книга о жизни, силе и любви 254 “The Man Who Survived. Taadu” 255 6 Sissejuhatavaid märkusi Selle raamatu jaoks on ettevalmistusi tehtud juba alates aastast 2001, mil Taadu (Jaan Lausing) rääkis kassettmaki lindile esialgse lühiversiooni oma eluloost ning mina selle siis arvutisse tippisin. Edasi Jaan üha täiendas ja laiendas seda lugu, sest juba kirjapandud mälestusi lugedes tuli detaile järjest enam meelde ning lugu läks aina sügavamaks. Järgnevatel aastatel hakkasin oma vanaisa juba teadlikult intervjueerima, min- nes teemadega laiemaks ning küsimustega üha rohkem ja rohkem detailidesse. Nii said linti Jaani lood Wabariigi ajast, II maailmasõjast, Norilski sunnitöölaagrist ning asumiselt Siberi taigas, aga ka pere loomisest ja tööst Tartu näidissovhoosis. Lisaks Jaanile intervjueerisin ka tema abikaasat, minu kallist vanaema Saimat, Jaani õde Salmet ja vend Jakobit ning teisigi. Ajakirjaniku kogemusega Ester tuli appi, et in- tervjueerida mu ema, onu Uunot ja mamma-taadu töökaaslasi. Viimased intervjuud Taaduga tegin 2008. aastal, veidi aega enne ta esimest in- sulti. Taadu – see on hellitusnimi, mida kasutasin igapäevaselt oma vanaisa kohta. Pruukisin seda nime ka võõraste seltskonnas, nii et mõned inimesed mäletasidki mitte ainult Jaani, vaid ka mind selle järgi ja hakkasid kutsuma mind hüüdnimega Väike-Taadu. Raamatu autorid koos kaukaasia lambakoer Akbariga 2001. aastal. 7 Raamatus on erinevad ajastud, sündmused ja isikud eristatud peatükkidena. Ka minategelased on peatükiti erinevad, mis ehk lugeja tähelepanu teravdab ja sünd- muste jälgimise huvitavamaks muudab. Mõned üksikud peatükid (Torm Kastolat- sis, Suvepäev Metsakurul, Ülekuulamine) on aga fantaasialend, minupoolne ajaloo rekonstruktsioon – nagu see võinuks olla. Lõviosa raamatust moodustab siiski mälestustel ja dokumentidel põhinev tõesti- sündinud lugu. Isiku- ja kohanimesid, samuti kuupäevi ning muid faktiandmeid on kõigis peatükkides püütud edasi anda nii täpselt kui võimalik nende andmete piires, mis olid kättesaadavad. Palju abi on raamatu kirjutamisel olnud Eesti arhiividest, kust leitud materjalid on aidanud oluliselt laiendada Taadu lugu. Nii on kokku saanud memuaarid, mis heidavad pilgu üsna tüüpilisele Eesti elule läbi kuue põlvkonna – 19. sajandist kuni 21. sajandi alguseni. Tänan kõiki, kes on andnud oma panuse! Sügav kummardus toimetaja Ester Šanki ees. Aitäh, Salme ja Jakob – teie jutustused lisasid palju värtuslikke detaile. Tänan Ilze Talbergi Salmega tehtud sisukate intervjuude eest. Aitäh Elfi Nobelile paljude intervjuude stenografeerimise ning Ann Vaidale sugupuu väljajoonistamise eest! Olen tänulik teile, Heinz Valk, Linnar Priimägi, Tanja Lavrova ja Justin Petro- ne, et käsikirjaga tutvusite ja ausa hinnangu andsite. Ning muidugi suur tänu perele igakülgse toetuse eest raamatu valmimisel! Tarmo Lausing 8 Varjukangelased Ühes minu lemmikraamatus öeldakse: „Suur aeg nõuab suuri inimesi.“ Kuid milline aeg ei oleks selles elavate inimeste jaoks suur? Iga aeg nõuab inimesi, kes kannavad mistahes oludele vaatamata edasi elu, kultuuri, usku, lootust. Igas ajas elab inimesi, kes ei anna alla, kellele on otsekui emapiimaga antud midagi igikestvat. Nad võivad olla pealtnäha tavalised inimesed,
Recommended publications
  • 40 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    40 buss sõiduplaan & liini kaart 40 Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 40 buss liinil (Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Aegviidu: 5:50 - 17:40 (2) Aravete: 15:20 (3) Järva-Jaani: 18:15 (4) Paide Bussijaam: 7:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 40 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 40 buss saabub. Suund: Aegviidu 40 buss sõiduplaan 36 peatust Aegviidu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:50 - 17:40 teisipäev 5:50 - 17:40 Paide Bussijaam 6 Vaksali Tänav, Paide kolmapäev 5:50 - 17:40 Kultuurikeskus neljapäev 5:50 - 17:40 18 Pärnu, Paide reede 5:50 - 17:40 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev 17:15 Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 40 buss info Mäo 2 (Rakvere Suund) Suund: Aegviidu Peatust: 36 Vodja Tee Reisi kestus: 44 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Kirisaare Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 2 (Rakvere Suund), Vodja Tee, Kirisaare, Koordi Mõis, Koordi Mõis Miili, Kalakasvandus, Roosna-Alliku, Ale, Sooru, Mäe, Kihme, Tasi, Kaalepi, Metskonna (J), Järva-Madise, Miili Otsa, Männi, Albu, Kesa, Määra, Peedu, Lehtmetsa, Pearna, Kõrveküla, Jäneda Veski, Jäneda, Kalakasvandus Metskonna, Nelijärve, Urbukse, Nikerjärve, Aegviidu Roosna-Alliku 22 Pärnu mnt, Estonia Ale Sooru Mäe Kihme Tasi Kaalepi Metskonna (J) Järva-Madise Kaalepi — Lehtmetsa, Estonia Otsa Männi Albu Kesa Määra Peedu Lehtmetsa Pearna Kõrveküla Jäneda Veski Jäneda Metskonna Nelijärve
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Järvamaal 2016
    Regionaaltoetused Järvamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Järva maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Järvamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,5 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Järvamaa Järvamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 87 375 Arenduskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Albu Vallavalitsus Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskuse II etapp 1 206 037 Järva-Jaani Tuletõrje Selts Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus 973 613 Paide linna tööstus- ja tootmisaladele ligipääsuvõimaluste parandamine (Tööstuse ja Pärnuvälja tänava terviklik rekonstrueerimine nii sõidu-, kergliiklus- kui ka kõnniteede näol koos vajaliku Paide linnavalitsus infrastruktuuriga) 845 681 Türi linna Kaare tänava ja F. R. Kreutzwaldi tänava ning tänavatele Edelaraudtee tööstusala sissesõitude Türi Vallavalitsus rekonstrueerimine 553 716 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Paide linna, Paide, Väätsa,
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • 33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33L buss sõiduplaan & liini kaart 33L Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Vaata Veebilehe Režiimis Imavere 33L buss liinil (Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Imavere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 16:15 - 17:02 (2) Imavere Lasteaed: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33L buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33L buss saabub. Suund: Imavere 33L buss sõiduplaan 16 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 - 17:02 teisipäev 16:15 - 17:02 Imavere Kool 2 Kiigevere tee, Estonia kolmapäev 16:15 - 17:02 Imavere Lasteaed neljapäev 16:15 - 17:02 11 Viljandi Maantee, Estonia reede 15:30 - 16:17 Imavere laupäev Ei sõida 11 Viljandi Maantee, Estonia pühapäev Ei sõida Taadikvere Eistvere Tee Kurla 33L buss info Suund: Imavere Kabala Peatust: 16 1 Pärna Tänav, Estonia Reisi kestus: 37 min Liini kokkuvõte: Imavere Kool, Imavere Lasteaed, Laeva Imavere, Taadikvere, Eistvere Tee, Kurla, Kabala, Laeva, Meossaare, Kurla, Eistvere Mõis, Kaera, Pilu, Meossaare Imavere Mõis, Kiigevere, Imavere Kurla Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere Mõis Kiigevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Imavere Lasteaed 33L buss sõiduplaan 18 peatust Imavere Lasteaed marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:10 Paia neljapäev 7:10 Risti reede 7:10 laupäev Ei sõida Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia pühapäev Ei sõida Tammeküla Linna 33L buss info Ojaküla Suund: Imavere Lasteaed Peatust: 18 Laimetsa
    [Show full text]
  • Elukoht/Klubi Kokku TÜDRUKUD 1 Crisella Milder Kaalepi 2 2 Helena
    Liikumissari "Järvamaa liigub" III JÄRVAMAA JÄRVEDE JOOKSUD 2021 KOONDTABEL Käravete Väin- Järva - Roosna- Türi tehis- Preediku Väätsa Käru Matsimäe Mägede Rava Eistvere Kokku jooks järve Jaani Alliku järv Elukoht/klubi Mudilased- kuni 7.a s -2014 TÜDRUKUD 1 Crisella Milder Kaalepi 1 1 2 2 Helena Kuuspalu Aravete 1 1 2 3 Laura Päär Türi 1 1 2 4 Teili Gritšenko Türi 1 1 2 5 Pille Selge Karinu 1 1 2 6 Hanna Piilik Sääsküla 1 1 2 7 Laura Lääne Järva vald 1 1 2 8 Marta Niinsalu Ahula 1 1 2 9 Krete-Liisa Vikat Aravete 1 1 2 10 Amii Süld Järva vald 1 1 2 11 Adriana- Loviise Tamme Järva vald 1 1 2 12 Marleen Melnik Järva vald 1 1 2 13 Helen Piilik Järva vald 1 1 14 Anni Liis Tammeleht Vajangu 1 1 15 Kathleen Rudissaar Paide 1 1 16 Mariela Pettai Koeru 1 1 17 Demi Ilves Käravete 1 1 18 Miila Ilves Järva vald 1 1 0 0 POISID 1 Mark Sebiastian Lepik Aravete 1 1 2 2 Mikk Saar Kaalepi 1 1 2 3 Reio Jalakas RR Suusaklubi 1 1 2 4 Karl Robert Lepik Koeru 1 1 2 5 Rain Rodendau RR Suusaklubi 1 1 2 6 Miko Martjak Paide 1 1 2 7 Airon Süld Ahula 1 1 2 8 Gregor Gritšenko Türi 1 1 2 9 Karel Jalast Järva vald 1 1 2 10 Henri Trükel Ambla 1 1 2 11 Keron Vitkin Türi 1 1 2 12 Oliver Lumiste Käravete 1 1 2 13 Siim Kuuspalu Aravete 1 1 2 14 Kenneth Lumiste Käravete 1 1 2 15 Kristen Jalast Järva vald 1 1 2 16 Rünne Negus Järva vald 1 1 2 17 Sebastian Krabi Seidla 1 1 18 Merek Kukina Järva vald 1 1 19 Hugo Veskioja Tallinn 1 1 20 Richard Roop 1 1 21 Rando Roop 1 1 0 Tüdrukud 2011 - 2013 sündinud 1 Laura- Liis Vikat Aravete 25 25 50 2 Sädeli Rodendau Järva vald 20 23
    [Show full text]
  • Lisa 6 Avalike Arutelude Protokollid
    ALBU vALLA i;r,npr,LNnnnrNcu JALG- JA JALGRATTATEE ASUKOTIAARUTELU PROTOKOLL Jiirva-Madise 26. veebruar 2015.a. Algus kell 15.00, l6pp kell 15.55 Koosolekut juhatas abivallavanem Taemar Pai, protokollis sekretiir-asjaajaja Ene Ott Koosolekul osalejate registreerimisleht on lisatud protokollile (Lisal). Arutelu: Albu valla iildplaneeringu jalg- ja jalgrattatee asukoha arutelu Taemar Pai juhatas sisse koosoleku ning riiiikis pdhjustest miks Maanteeamet jattis Albu valla iildplaneeringu muudatused koosk6lastamata. Albu valla iildplaneeringu koostamise jiirelvalvet teostab Jiirva Maavalitsus, kelle n6uandel otsustati korraldada arutelu, et saavutada erinevate osapoolte vaheline kokkulepe v6i kokkulepe, mis rahuldab enamus osapooli. 'samatasandilise Iga maantee ja jalgtee ristumisega kaasneb liiklusdnnetuste risk. Planeerida tuleb jalgeed voimalikult pikkadel ldikudel tihel maantee poolel ja pdhjendamatuid ristumisi mitte planeerida. Jalgtee paigutus maantee suhtes planeerida kergliiklejatele vdimalikult kasutajasdbralik ;ia ohutu. Arvestada kiilgnevate elamute, t66kohtade ja t6mbekeskuse, olemasoleva teedev6rgu paigutusega riigimaantee suhtes ja vailtida kergliikleiate teekonna pikenemist. Alustati Maanteeameti ettepanekute liibivaatamist: 1) Peedu kiila ja Lehtmetsa ristrniku (km 15,63-16,83) vaheline jalg- ja jalgrattatee planeerida teest vasakule. Altematiivse trassina kaaluda jalg- ja jalgrattatee planeerimist riigimaanteest paremal alates Peedu kiila hoonestatud ala algusest kuni Lehtmetsa ristini, et viiltida kiilasiseselt tiiiendavaid
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • 33 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33 buss sõiduplaan & liini kaart 33 Paide bussijaam - Koigi - Imavere - Kiigevere Vaata Veebilehe Režiimis 33 buss liinil (Paide bussijaam - Koigi - Imavere - Kiigevere) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 12:40 (2) Kiigevere: 6:05 (3) Paide Bussijaam: 6:45 - 8:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33 buss saabub. Suund: Imavere 33 buss sõiduplaan 24 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:40 teisipäev 12:40 Paide Bussijaam 62 Pärnu, Paide kolmapäev 12:40 Kultuurikeskus neljapäev 12:40 18 Pärnu, Paide reede 12:40 Paide Kutsekool laupäev 8:10 - 12:40 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev Ei sõida Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 33 buss info Mäo 4 (Tartu Suund) Suund: Imavere Peatust: 24 Põhjaka Reisi kestus: 70 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Mäeküla Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 4 (Tartu Suund), Põhjaka, Mäeküla, Nurmsi, Prandi, Koigi Nurmsi Kool, Metsa, Laimetsa, Ojaküla, Tammeküla, Risti, Käsukonna, Kikevere, Imavere, Taadikvere, Eistvere Prandi Mõis, Kaera, Pilu, Imavere Koigi Kool Mõisavahe tee, Estonia Metsa Laimetsa Ojaküla Tammeküla Risti Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia Kikevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Taadikvere Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Kiigevere 33 buss sõiduplaan 16 peatust Kiigevere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:05 teisipäev 6:05 Paide Bussijaam 62 Pärnu, Paide kolmapäev 6:05 Kultuurikeskus
    [Show full text]