Järva Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Järva Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH aruanne Eelnõu 05.08.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Järva Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projektijuht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2020 1 Järva valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2 Järva valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ......................................................................................................................... 6 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu .......................................................................... 6 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .................................. 6 2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID ........................................................ 8 2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ......................................................................... 8 2.2 Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 8 2.3 Järva maakonna arengustrateegia 2019-2035+ ............................................................ 9 2.4 Järva valla arengukava 2018-2025 ............................................................................ 10 3. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD JA PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD .......................................................................................................... 11 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ...................................................................... 11 3.2 Looduskeskkond ........................................................................................................ 12 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad...................................................... 12 3.2.2 Pinnavesi (sh ehituskeeluvööndi vähendamine) ................................................ 21 3.2.3 Rohevõrgustik .................................................................................................... 27 3.2.4 Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................ 30 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 33 3.2.6 Natura 2000 alad ................................................................................................ 37 3.3 Kultuuriline keskkond ............................................................................................... 45 3.3.1 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 45 3.3.2 Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid...................................................... 51 3.4 Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 61 3.4.1 Rahvastik ja asustus ........................................................................................... 61 3.4.2 Sotsiaalne taristu ................................................................................................ 63 3.4.3 Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet) ................................... 66 3.4.4 Ettevõtluskeskkond ............................................................................................ 79 3.4.5 Riigikaitselised ehitised ...................................................................................... 82 3.5 Tehniline taristu ja jäätmemajandus .......................................................................... 83 3.5.1 Teed ja transport ................................................................................................. 83 3.5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................ 87 3.5.3 Energiamajandus ................................................................................................ 89 3.5.4 Jäätmemajandus ................................................................................................. 92 3.6 Muud valdkonnad ...................................................................................................... 96 3 Järva valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 3.6.1 Kliimamuutustega kohanemine .......................................................................... 96 3.6.2 Kumulatiivsed mõjud ......................................................................................... 97 3.6.3 Piiriülene mõju ................................................................................................... 97 4. KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ............................................................. 98 5. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSIST JA MÕJUDE HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSTEST .................................... 99 ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ................................................ 100 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................................................... 102 LISAD .................................................................................................................................... 105 4 Järva valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ SISSEJUHATUS Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) objektiks on Järva valla üldplaneering (edaspidi nimetatud ÜP). Järva vald on omavalitsusüksus Järva maakonnas, mis moodustus seitsme kohaliku omavalitsusüksuse ühinemisel. KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata ÜP elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja analüüsida nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH aruande koostamise aluseks on KSH väljatöötamise kavatsus koos ÜP lähteseisukohtadega, mis on esitatud aruande lisas 1. Üldplaneeringu koostajaks on Järva Vallavalitsus koostöös AB Artes Terrae OÜ konsultantidega. KSH viis läbi Alkranel OÜ (KSH juhtekspert Alar Noorvee). KSH töögrupi liikmed on esitatud punktis 1.2. Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. KSH toimub samaaegselt üldplaneeringu koostamisega. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa1. 1 Planeerimisseadus, RT I, 19.03.2019, 104. 5 Järva valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu Käesoleva KSH objektiks on Järva valla üldplaneering. Järva vald on omavalitsus, mis moodustati 22. juunil 2017 määrusega nr 96 Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ning Koigi valla ühinemisel. Valla pindala on 1223 km2. Järva valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50 (KSH väljatöötamise kavatsus lisa 1 (edaspidi ka KSH VTK)). Üldplaneeringu alaks on Järva vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga, KSH viiakse läbi Järva valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Järva valla ÜP KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa2. 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi tuginedes üldplaneeringule ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele aluseks on võetud Järva Vallavolikogu poolt vastu võetud KSH algatamise otsus (27.09.2018 otsus nr 50; leitav KSH VTK lisa nr 1). 2 Planeerimisseadus, RT I, 19.03.2019, 104. 6 Järva valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ KSH korraldusest protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab ülevaate KSH VTK (vt Lisa 1). KSH läbiviimiseks moodustati Alkranel OÜ poolt ekspertrühm koosseisus: Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert; Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert
Recommended publications
  • Järva-Jaani Valla Terviseprofiil
    Järva-Jaani valla terviseprofiil Lisa: Järva-Jaani Vallavolikogu 29. 04.2010 määrusele nr 11 „Järva-Jaani valla terviseprofiili kinnitamine” Järva-Jaani Vallavalitsus JÄRVA - JAANI VALLA TERVISEPROFIIL Järva-Jaani 2010 Järva-Jaani valla terviseprofiil Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 Terviseprofiili ülesanded ................................................................................................................ 5 Terviseprofiili väärtused ................................................................................................................. 5 Ülevaade terviseprofiili koostamisest............................................................................................. 6 1 Üldandmed.............................................................................................................................. 7 1.1 Järva-Jaani valla asend ja pindala..................................................................................... 7 1.2 Rahvastik .......................................................................................................................... 8 1.3 Järva-Jaani valla eelarve ................................................................................................. 17 2.Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ................................................................................
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2015
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2016 Paide 2017 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja! ................................................................................................................ 4 Järvamaa .......................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2016 ..................................................................................................... 8 Järvamaa omavalitsused ................................................................................................................ 22 Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevus 2016. aastal ................................................................. 22 Paide linn ................................................................................................................................... 27 Albu vald ................................................................................................................................... 38 Ambla vald ................................................................................................................................ 41 Imavere vald .............................................................................................................................. 42 Järva-Jaani vald ......................................................................................................................... 47 Kareda vald ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • 33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33L buss sõiduplaan & liini kaart 33L Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Vaata Veebilehe Režiimis Imavere 33L buss liinil (Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Imavere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 16:15 - 17:02 (2) Imavere Lasteaed: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33L buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33L buss saabub. Suund: Imavere 33L buss sõiduplaan 16 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 - 17:02 teisipäev 16:15 - 17:02 Imavere Kool 2 Kiigevere tee, Estonia kolmapäev 16:15 - 17:02 Imavere Lasteaed neljapäev 16:15 - 17:02 11 Viljandi Maantee, Estonia reede 15:30 - 16:17 Imavere laupäev Ei sõida 11 Viljandi Maantee, Estonia pühapäev Ei sõida Taadikvere Eistvere Tee Kurla 33L buss info Suund: Imavere Kabala Peatust: 16 1 Pärna Tänav, Estonia Reisi kestus: 37 min Liini kokkuvõte: Imavere Kool, Imavere Lasteaed, Laeva Imavere, Taadikvere, Eistvere Tee, Kurla, Kabala, Laeva, Meossaare, Kurla, Eistvere Mõis, Kaera, Pilu, Meossaare Imavere Mõis, Kiigevere, Imavere Kurla Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere Mõis Kiigevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Imavere Lasteaed 33L buss sõiduplaan 18 peatust Imavere Lasteaed marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:10 Paia neljapäev 7:10 Risti reede 7:10 laupäev Ei sõida Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia pühapäev Ei sõida Tammeküla Linna 33L buss info Ojaküla Suund: Imavere Lasteaed Peatust: 18 Laimetsa
    [Show full text]
  • Riina Kens: Ema Peab Olema Lahke Ja Hea Emadepäeval, Nii Nagu Perenaise Sõnul Kohtub Pere Ka Sellest Nad Ei Taha Õues Olla
    MAI 2019, nr 5 Uus vallavanem Ivar Lilleberg Kas emasüdant tunned sa? loodab valla juhtimises Nii õrn, nii kindel! Muutmata erimeelsused likvideerida ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! Lydia Koidula lk 3 Riina Kens: ema peab olema lahke ja hea Emadepäeval, nii nagu Perenaise sõnul kohtub pere ka sellest nad ei taha õues olla. Küsivad, peamist õpetust, mida ta laste- ka teistel suurema- enamus koosseisus jõuludel ja ilma.“ et mis nad teevad seal. Nemad le hommikust õhtuni tavatses ema-isa sünnipäevadel. Kokku tahaksid rohkem olla nutisead- korrutada: „Üks kord kui ise tel pühadel, koguneb saadakse ka isade- ja emade- metes. Aga mina saadan ikka oled ema, siis tunned ja saad Ilumäel Kenside pere- päeval ning jaanitulel, kuid siis õue, et vot kella kolmeni män- aru, mis valesti tegid. Enne ei kond. Peres on ühte- ei pruugi kõik korraga kohal gite õues. Siis tulevad ka mitu saa aru, kui omal nahal oled läbi kokku 44 inimest: Riina olla.“ korda vahepeal küsima, et teinud.“ „Praegu veel mahume kas kell on kolm.“ Teine, mille järgi ka Riina ise ja Heino, nende 9 last ühise laua taha,“ vastas elab, on järgmine: „Kui teed, koos kaasadega ja 24 Riina küsimusele, et kas EMA PEAB tee hästi või ära tee üldse.“ lapselast. nii suur pere korraga OLEMA HEA Minu lapsed kasutavad ka lapsepõlvekodu katu- „Tagant järgi tarkuse- neid ütlusi oma elus. Näiteks se alla mahub. „Meil na võin ma öelda, et minu üks tütardest on restora- Katrin Kivi on maja teine kor- emaks olemise juures nis juhataja ja seda tarkust tea- toimetaja rus spetsiaalselt selle on kõige tähtsam see, vad ka kõik tema töötajad.“ jaoks kohandatud.
    [Show full text]
  • Elukoht/Klubi Kool Käravete Jooks Väätsa Preediku Väin- Järve Järva
    Liikumissari "Järvamaa liigub" JÄRVAMAA JÄRVEDE JOOKSUD 2020 KOONDTABEL Käravete Väin- Järva - Roosna- Türi tehis- Väätsa Preediku Käru Matsimäe Mägede Rava Eistvere Kokku jooks järve Jaani Alliku järv Elukoht/klubi Kool Mudilased- kuni 7.a s -2013 TÜDRUKUD 1 Mia Kotkas Paide 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 12 2 Krete-Liisa Vikat Aravete 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 12 3 Teili Gritšenko Türi 1 1 1 1 1 1 1 1 1 9 4 Kadri Liis Kirsipuu Orgmetsa 1 1 1 1 1 5 5 Hanna Piilik Järv vald 1 1 1 1 4 6 Helen Piilik Järva vald 1 1 1 1 4 7 Marta Niinsalu Ahula 1 1 2 8 Liisbeth Laurimaa Aegviidu 1 1 2 9 Liise Udam Järva-vald 1 1 2 10 Marleen Melnik Aravete 1 1 2 11 Adeele Rünt Kadrina 1 1 2 12 Laura Lääne Järva vald 1 1 2 13 Iris Negus Aravete 1 1 2 14 Brigitta Gussar Väätsa 1 1 15 Bianca Gussar Vääätsa 1 1 16 Erik Roosileht Türi 1 1 17 Kirke Lestman 1 1 18 Elin Diara Pilipenko Väätsa 1 1 19 Arabella Väätsa 1 1 20 Sanna Mõttus Väätsa 1 1 21 Arabella Tammsaar Adavere 1 1 22 Lisandra Tammik Koeru 1 1 23 Kristella Rõuk Uudeküla 1 1 24 Amii Kuusk Tallinn 1 1 25 Katleen Rudissaar Paide 1 1 26 Mariel Rudissaar Paide 1 1 27 Hanna-Loviise Rannu Kaalepi 1 1 28 Liise Udam Kaalepi 1 1 29 Jennifer Heinsaar Ervita 1 1 30 Kelit Heinsaar Ervita 1 1 31 Deliise Vanker Ervita 1 1 32 Loviisa Rudissaar Paide 1 1 33 Johanna Kuusk 1 1 34 Mirjam Nördström Saue 1 1 35 Helin Pint Käru 1 1 36 Nora -Lisette Aeg 1 1 37 Amii Sild 1 1 38 Mirelle Kaljusaar Imavere 1 1 39 Emily Kuldsaar Imavere 1 1 40 Geidi Kattaid Paide 1 1 41 Anete Toom 1 1 42 Marta Must Türi 1 1 POISID 1 Mark Sebiastian Lepik
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]