DOCSLIB.ORG

16.5.–18.5.2011 Järvamaa, Pärnu(Maa) Õppereisi Külastatud Objektide Kirjelduste Kokkuvõte

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
16.5.–18.5.2011 Järvamaa, Pärnu(Maa) Õppereisi Külastatud Objektide Kirjelduste Kokkuvõte 16.5.–18.5.2011 JÄRVAMAA, PÄRNU(MAA) ÕPPEREISI KÜLASTATUD OBJEKTIDE KIRJELDUSTE KOKKUVÕTE SISUKORD 1. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus 2. Kallisaba puhkemaja 3. A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel 4. Seidla tuulik 5. Roosna – Alliku mõis 6. Ajakeskus Wittenstein Paide Vallitornis 7. Eesti Ringhäälingumuuseum 8. Rae puhkemaja 9. Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal 10. Klaara-Manni puhkemaja 11. Tori Hobusekasvatus 12. Reiu puhkekeskus 13. Vango puhketalu 14. Jõulumäe tervisespordikeskus 15. Kohvik Mahedik 16. Maarja - Magdaleena Gild 17. Koidula Park hotell 18. Pärnu Jahtklubi 19. Valgeranna 20. Ojako turismitalu 21. Sassi turismitalu 22. Tamme talu ürdiaed 23. Kohvik Supelsaksad 1. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus Üldinfo Oja talu, Pillapalu küla, Anija vald Info, broneeringud, ettepanekud ja koostöö: +37253499598 Teenustejuht: +37253314909 Toitlustus ja majutus: +3725201361 E-post: [email protected] www.korvemaa.ee Kes on sihtgrupp, keda oodatakse? Oodatud kõik kes tahavad aktiivselt puhata ja sportida. Teretulnud nii üksikkülastaja, pered kui grupid. Välisturistid jõuavad rohkem läbi vahendajate ja võtavad matku Milliseid tooteid, teenuseid pakutakse? Suvel metsarajad, kus võimalik matkata ja rattaga sõita. Talvel suusarajad ja varustuse laenutus. Tähistatud rajad ( 3 km, 5 km, 19 km, 65 km) Nädalavahetustel perematkad ning saab osaleda terve pere, vanemad võivad rahulikult matkata lapsed saavad hoidjaga samal ajal metsas mütata ja meisterdada. Laagrid ja programmid (lastelaagrid, laste sünnipäevad, programmid koolidele) Matkad (perematkad, jalgsimatkad, räätsamatkad, jalgrattamatkad) Seminaripaketid; Erinevad seiklusmängud (fotomäng, GPS maastikumäng, orienteerumine, ronimissein); Talvel korraldavad suusakooli peredele; Mai (2011) lõpus lisandub märgistatud orienteerumiserada; Kinoõhtud; Lastehoid; Pood; Varustuse rent ja hooldus (rattad ja suusad ka väikestele lastele alates 5.a.) Majutus (kohti 37 ja hind alates 11,20 € inimene) Telkimine ja autokaravanidele peatusvõimalus Oja talu söögimaja (kohti 50 inimesele) Millised on piirangud (etteteatamise aeg, hooajalisus jne)? Keskus avatud: K-R 13:00 - 20:00 L-P 10:00 - 20:00 Muudel aegadel ette broneerimisel Talvisel lumeperioodil avatud: K-R kl 12.00 – 17.00 L, P kl 10.00 – 19.00 Muudel aegadel ette broneerimisel Oja talu söögimaja avatud: R-L 10.00 - 19.00 E-N ettetellimisel Lastehoid ette teatada vähemalt samal päeval, paar tundi enne. Kellega tehakse läheduses koostööd? Koostööd tehakse ümbruskaudsete ettevõtetega: Jäneda mõis, Nelijärve puhkekeskus, Aegviidu puhkebaas, Valgehobusemäe keskus, Tapa spordikeskus, Jäneda Safarikeskus. Oma sõnul on nad innovaatilised ja koostööaltid ning tegemisel on lähipiirkonnakeskustele ühtse kuvandi loomine. Kodulehel tutvustatakse ka teisi keskusi ning ka voldikutes on teiste info sees. 2. Kallisaba puhkemaja Puhkemaja asub Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juures ning peremeheks on Vello Vaher (mitte see kondiväänaja). Kallisaba on oma nime saanud peremehe kahe koera järgi Kalli ja Saba. Peamajas on 14 voodikohta, 2-3 voodiga tubades. Avar köök-elutuba, saun ja piljardisaal. Kõrvalmajas on 10 voodikohta, 2-3 voodiga tubades, köök-elutuba ja saun. Puhkemaja juures on matka- ja suusarajad. Peremees ise tegeleb puhkemaja kohapealse toimetamistega ning poeg teeb Tallinnas marketingi. Hinnakiri ja muidugi ka muu informatisoon on olemas kodulehel: www.kallisaba.ee Uudised ja blogi on küll vanad (eelmise aasta uudistega), kuid pildi puhkemajast saab täiesti kätte. Hind komplektile orienteeruvalt 6500 eek, aga lõplik hind ikkagi kokkuleppel. Kes on sihtgrupp, keda oodatakse? Broneeringutele suunatud, mitte tavaturist, seminaristid, sportlased, peremehe vanad spordikaaslased, orienteerujate kokkutulekud. Ettevõtete suvepäevad. Käiakse ka teatris Aravetel (põhuteater) ning siis ööbitakse Kallisabas. Hiiumaa jahimehed on juba püsikliendid. Milliseid tooteid, teenuseid pakutakse? Pakutakse võimalusi veeta aega sportlikult looduse rüpes. Vastavalt aastaajale on võimalik tegeleda suusatamise, matkamise, orienteerumise, rannavollega, korvpalliga, lauatennisega, indiacaga, piljard ja muude sportlike tegevustega. Kohapeal saab läbi viia seminare ja koolitusi, kokkutulekuid. Saab laenutada jalgrattaid. 2 sauna. Köök. Suusamäärimise laud ja tellitakse ka suusamäärija kui vaja. Millised on piirangud (etteteatamise aeg, hooajalisus jne)? Broneerida ette, sest muidu ei pruugi kohti olla. Põhimõtteliselt saab tegutseda aastaringselt. Aprill on olnud üsna tühi, kuid juuli-august on hästi tihe ning samuti ka detsember-veebruar. Koolilõpetajaid ei taheta. Kellega tehakse läheduses koostööd? Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskusega ning vanade spordikaaslastega. Teeks veel paari kohaga (Tõrvaaugu ja Sa....) koostööd, kuid need polevat oma asju veel valmis saanud. Toitlustamiseks Musta Täku Talliga catering, kui vaja kohapeale toitlustamist. 3. A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel Üldinfo A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel. www.tammsaare.albu.ee 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Muuseumis saab näha aita, rehetare, keldrit, karjatalli, saunikute eluhooneid, karjalaste mänguväljakut. Uues elumajas olev ekspositsioon tutvustab Hansenite pere lugu ning kirjanik A. H. Tammsaare loomingut. Peatähelepanu on pööratud sünnitaluga seotud põhiteosele „ Tõde ja õigus“. Kes on sihtgrupp, keda oodatakse? Peamine sihtgrupp on õpilased. Oodatud on pered, samuti välismaalased keda huvitab Eesti 19. sajandi talupidamine. Milliseid tooteid, teenuseid pakutakse? Pakutakse temaatilisi ekskursioone, rahvakalendriga seotud tähtpäevade tähistamisi, koostöökoolitust kirjanduslikul seiklusrajal, meelelahutuslikke mänge jpm. Selle aasta kevadest pakutakse ka õues- õppe tunde. Suvel saab Vargamäel külastada teatrietendusi. Millised on piirangud (etteteatamise aeg, hooajalisus jne)? A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel on avatud 15.mai-14.sept. T-P 11.00-18.00 ja 15.sept.-14.mai K-P 10.00-15.00. Muuseum on suletud ka riiklikel pühadel. Kellega tehakse läheduses koostööd? Osaletakse Tallinnas TOUREST messil. Koostööd tehakse mitmete Albu vallas asuvate turismiobjektidega, samuti Jäneda Mõisa turismikeskusega ja Roosna –Alliku mõisaga. 4. Seidla tuulik Üldinfo Seidla tuulik, www.seidlatuulik.ee Seidla tuuleveski pärineb 18. sajandist ning on Eestis ainuke Hollandi tüüpi tuuleveski, mis on restaureeritud ning jahvatab taas vilja. Seidla tuuleveski on Mandri-Eestile omane paekivist kehandiga hollandi tüüpi tuulik, mis on algselt kuulunud Seidla mõisale ning 1920. aastatest alates tuuliku vahetus läheduses paiknevale talule. Tuulik on ehitatud tõenäoliselt 18. sajandi lõpus ning see on pidevalt töös olnud - tuule jõul jahvatati tuulikus vilja 1962. aastani, elektri jõul veel 1990ndatel. Nüüdseks on tuuleveski omanikuks MTÜ Seidla Tuuleveski. Tuulik on avatud külastajatele alates 2009. aasta oktoobrist. Kes on sihtgrupp, keda oodatakse? Oodatud on kõik, keda huvitab kuidas meie esivanemad said leivajahu. Eriti oodatud on kooliõpilased. Milliseid tooteid, teenuseid pakutakse? Pakutakse tutvumist Hollandi tüüpi tuuleveskiga. Lisaks on võimalik kaasa osta veskis jahvatatud jahu ja kruupi. Millised on piirangud (etteteatamise aeg, hooajalisus jne)? Suvel on tuulik avatud neljapäevast pühapäevani. Septembrist aprillini pääseb tuulikusse vaid laupäeval ja pühapäeval. Kellega tehakse läheduses koostööd? Osaletakse Tallinnas TOUREST messil, Põhjaka mõis valmistab Seidla tuulikus jahvatatud jahust leiba. Koostööd tehakse mitmete Albu vallas asuvate turismiobjektidega. Seidla tuuliku tooteid on võimalik osta erinevatest kauplustest Tallinnas ja Paides. 5. Roosna – Alliku mõis Von Rosenile ja Stackelbergidele kuulunud Roosna-Alliku mõisahoone on Eestimaa kaunimaid ja seda peetakse üheks 18. sajandi ehitustöö pärliks. Süda Järvamaa „Valge roosi“ mõisa huvipakkuvaimad detailid on renoveeritud vestibüül ja kahemarsiline peatrepp, mis juhatab teid mõisasaalidesse. Ruume saab rentida seminaride, konverentside, bankettide ja pidude pidamiseks. Laudu suudame katta kuni 120 inimesele koos sooja toiduga roosas saalis, sinises salongis ning võlvitud söögisaalides. Mõisas on avatud kohalike meistrite käsitööde näitusmüük. Külalistele on giidiks mõisaproua isiklikult. Asukoht: Roosna-Alliku küla, Roosna-Alliku vald Järvamaa Kontakt: www.roosnaallikumois.ee [email protected] Tel. 5326 9150 Avatud ettetellimisel Kes on sihtgrupp, keda oodatakse? Grupiekskursioonid, konverentsiturist, piduliku laua tellijad, üksikturist vaid selleks ettenähtud päevadel (Mõisamäng „Unustatud mõisad“) Milliseid tooteid, teenuseid pakutakse? Giidiga ekskursioon mõisas Ruumide rent koos pidulauaga sünnipäevadeks, pidulikeks üritusteks Seminariruumide rent Millised on piirangud (etteteatamise aeg, hooajalisus jne)? Vaid ettetellimisel ja gruppidele, otseselt etteteatamise aega ja hooajalisust ei ole. Kellega tehakse läheduses koostööd? Roosa-Allliku Sepikoda, ümberkaudsed mõisad , mõisamäng „Unustatud Mõisad“, pulmakorraldajad 6. Ajakeskus Wittenstein Paide Vallitornis Üldinfo Ajakeskus Wittenstein on kunstiliste ning interaktiivsete tehniliste lahendustega ajamasina atraktsioon. Külalised saavad ajamasina rolli täitva lifti abil ülevaate eesti ajaloost, alustades maa-alusest muinasajast, liikudes läbi orduaja, kuningate aja, tsaariaja, Eesti
Load more

Recommended publications
  • 40 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    40 buss sõiduplaan & liini kaart 40 Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 40 buss liinil (Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Aegviidu: 5:50 - 17:40 (2) Aravete: 15:20 (3) Järva-Jaani: 18:15 (4) Paide Bussijaam: 7:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 40 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 40 buss saabub. Suund: Aegviidu 40 buss sõiduplaan 36 peatust Aegviidu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:50 - 17:40 teisipäev 5:50 - 17:40 Paide Bussijaam 6 Vaksali Tänav, Paide kolmapäev 5:50 - 17:40 Kultuurikeskus neljapäev 5:50 - 17:40 18 Pärnu, Paide reede 5:50 - 17:40 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev 17:15 Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 40 buss info Mäo 2 (Rakvere Suund) Suund: Aegviidu Peatust: 36 Vodja Tee Reisi kestus: 44 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Kirisaare Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 2 (Rakvere Suund), Vodja Tee, Kirisaare, Koordi Mõis, Koordi Mõis Miili, Kalakasvandus, Roosna-Alliku, Ale, Sooru, Mäe, Kihme, Tasi, Kaalepi, Metskonna (J), Järva-Madise, Miili Otsa, Männi, Albu, Kesa, Määra, Peedu, Lehtmetsa, Pearna, Kõrveküla, Jäneda Veski, Jäneda, Kalakasvandus Metskonna, Nelijärve, Urbukse, Nikerjärve, Aegviidu Roosna-Alliku 22 Pärnu mnt, Estonia Ale Sooru Mäe Kihme Tasi Kaalepi Metskonna (J) Järva-Madise Kaalepi — Lehtmetsa, Estonia Otsa Männi Albu Kesa Määra Peedu Lehtmetsa Pearna Kõrveküla Jäneda Veski Jäneda Metskonna Nelijärve
    [Show full text]
  • Lisa 6-8 2015.Xlsx
    Lisa 6. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga 01.01.2016 AKÖL SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Algus m Lõpp m Pikkus m SAPA % VAAB %AR % autot/ööp autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1 Tallinn ‐ Narva 9240 11036 1796 28430 91 3 6 25900 880 1650 2015 1 Tallinn ‐ Narva 11036 13687 2651 26269 91 3 6 23745 877 1647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 13687 26378 12691 17448 91 3 6 15887 491 1070 2015 1 Tallinn ‐ Narva 26378 40224 13846 10740 88 4 8 9388 466 886 2015 1 Tallinn ‐ Narva 40224 52019 11795 8798 88 3 9 7737 299 762 2015 1 Tallinn ‐ Narva 52019 63600 11581 7059 87 4 9 6143 269 647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 63600 69364 5764 7059 87 4 9 6143 269 647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 69364 88829 19465 5771 85 4 11 4908 204 659 2015 1 Tallinn ‐ Narva 88829 92905 4076 4367 80 5 15 3500 204 663 2015 1 Tallinn ‐ Narva 92905 97260 4355 5006 84 4 12 4200 206 600 2015 1 Tallinn ‐ Narva 97260 100825 3565 3904 80 5 15 3100 210 594 2015 1 Tallinn ‐ Narva 100825 101318 493 5490 85 5 10 4690 260 540 2015 1 Tallinn ‐ Narva 101318 109743 8425 5395 84 4 12 4550 214 631 2015 1 Tallinn ‐ Narva 109743 118784 9041 4265 84 5 11 3600 215 450 2015 1 Tallinn ‐ Narva 118784 124347 5563 4031 83 5 12 3348 215 468 2015 1 Tallinn ‐ Narva 124347 128037 3690 4031 83 5 12 3348 215 468 2015 1 Tallinn ‐ Narva 128037 137653 9616 4150 82 6 12 3400 240 510 2015 1 Tallinn ‐ Narva 137653 141961 4308 4270 83 5 12 3547 229 494 2015 1 Tallinn ‐ Narva 141961 153778 11817 5524 83 5 12 4624 259 641 2015 1 Tallinn ‐ Narva 153778 157317 3539 5992 88 3 9 5286 190 516 2015 1 Tallinn ‐ Narva 157317
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Järvamaal 2016
    Regionaaltoetused Järvamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Järva maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Järvamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,5 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Järvamaa Järvamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 87 375 Arenduskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Albu Vallavalitsus Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskuse II etapp 1 206 037 Järva-Jaani Tuletõrje Selts Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus 973 613 Paide linna tööstus- ja tootmisaladele ligipääsuvõimaluste parandamine (Tööstuse ja Pärnuvälja tänava terviklik rekonstrueerimine nii sõidu-, kergliiklus- kui ka kõnniteede näol koos vajaliku Paide linnavalitsus infrastruktuuriga) 845 681 Türi linna Kaare tänava ja F. R. Kreutzwaldi tänava ning tänavatele Edelaraudtee tööstusala sissesõitude Türi Vallavalitsus rekonstrueerimine 553 716 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Paide linna, Paide, Väätsa,
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Järva-10 Järva-Jaani, JAH1000167 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Järvamaa Jahindusklubi 1.2. Registrikood 80103855 1.3. Aadress Parkali 28a 72717 Paide Järvamaa 1.4. Esindaja nimi Silva Milder 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56635812 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Silva Milder Ametinimetus Direktori kt 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuv piirang: nimetus/ 1.Ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kaitseala.Lisa 3. Objekt 6. 1.Telkimine, lõkete tegemine on lubatud selleks ette nähtud paikades.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Albu Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine
    Väljaandja: Albu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 188, 2065 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Vastu võetud 28.09.2006 nr 17 Võttes aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37, olles tutvunud Albu Vallavolikogu 25.08.2006.a. otsuse nr 40 alusel toimunud avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega ning Albu Vallavalitsuse ettepanekutega, Albu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (lisatud) 2. Määrus jõustub 02. oktoobril 2006.a. Volikogu esimeesJüri KOMMUSAAR Kinnitatud Albu Vallavolikogu 28. septembri 2006.a. määrusega nr 17 ALBU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas 2005. aastal OÜ Vetepere. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse, tuleb Albu valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi arendamise kava) viia kooskõlla kehtiva seadusega 2006. aasta 01. juuliks. OÜ Vetepere poolt koostatud arendamise kava täiendamise ja seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Albu vallavalitsus SWECO Eesti AS (tööettevõtuleping nr. 06024, 14 märts 2006. a.). Vastavalt lepingule viib SWECO Eesti AS Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlla kehtiva seadusandlusega Albu, Ahula, Kaalepi ja Seidla külade kompaktse tihehoonestusega alade osas. Käesolevat
    [Show full text]
  • Elanikud Külade Kaupa
    NR 1 (35) JAANUAR 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS Elanike arv vähenes veidi ARNIKA TEGELMANN Elanikud külade kaupa: Detsembrikuu vältel Abaja küla 60 Märjandi küla 64 kutsus Järva vald üles Ageri küla 35 Müüsleri küla 92 Ahula küla 256 Neitla küla 7 inimesi korrastama Albu küla 244 Norra küla 2 oma elukohaandmeid. Ambla alevik 330 Orgmetsa küla 54 Neid, kes registreeris Ammuta küla 22 Peedu küla 57 sel perioodil enda elu- Aravete alevik 751 Peetri alevik 187 kohaks Järva valla, oli Aruküla 47 Prandi küla 42 Ataste küla 27 Preedi küla 22 37. Nende vahel loositi Eistvere küla 34 Puhmu küla 27 vallavalitsuse 8. jaa- Ervita küla 220 Puiatu küla 39 nuari istungil Koigi tee- Esna küla 63 Pullevere küla 31 ninduskeskuses välja Hermani küla 19 Päinurme küla 137 elamumaa Imaveres. Huuksi küla 71 Pällastvere küla 5 Imavere küla 409 Pätsavere küla 2 Jalalõpe küla 29 Raka küla 44 Kui Järva valla avalike suhe- Jalametsa küla 20 Ramma küla 17 te juht Maarja Kauge õnneliku Jalgsema küla 54 Rava küla 29 võitja telefoninumbri valis, oli Jõeküla 2 Reinevere küla 60 toru teises otsas imestus suur. Jõgisoo küla 82 Roosna küla 97 „Selgus, et end Tallinnast Mets- Järavere küla 10 Rutikvere küla 22 la külla sisse kirjutanud Evelyl Järva-Jaani alev 972 Rõhu küla 25 polnud aimugi, et selline kam- Järva-Madise küla 80 Salutaguse küla 21 paania üldse toimus. Ta oli ikka Kaalepi küla 183 Santovi küla 44 väga üllatunud ja ei osanud esi- Kagavere küla 28 Seidla küla 37 mese hooga kohe öeldagi, kas Kahala küla 20 Seliküla 16 ta võtab vastu pakutud 2145 Auhindu loosida oli lihtne: vallavanem Rait Pihelgas ütles numbreid ja jurist Piia Lipp otsis Kalitsa küla 46 Silmsi küla 27 ruutmeetrise krundi Imaveres rahvastikuregistrist, kes selle numbri all on.
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]
  • Eesti Mõisainterjöörid 19.Sajandi Lõpul Ja 20.Sajandi Algul
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo õppetool Eva-Kaia Vabamäe Eesti mõisainterjöörid 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul Magistritöö Juhendaja Juhan Maiste PhD Tartu 2011 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 1.1. Historiograafia ............................................................................................................................... 4 1.2. Metoodika ja töö ülesehitus ........................................................................................................ 9 2. Balti villa rustica? Kultuurikood ja ideoloogia Eesti mõisakultuuris. .................................................. 12 2.1. Interjöör uue hingamise saanud villaehituses ............................................................................ 14 2.2. Muutused ühiskonnas ................................................................................................................. 15 2.3. Jäänukid kadunud aegade mõisaelust ........................................................................................ 20 2.4. Tendentsid 19. sajandi I poole alguse mõisaarhitektuuris ja interjöörides ................................ 21 2.5. Uus on taasavastatud vana ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Järva Valla Jäätmekava 2018-2023
    Lisa Järva Vallavolikogu 30.08.2018 määrusele nr 32 JÄRVA VALLA JÄÄTMEKAVA 2018-2023 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1 JÄRVA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................. 3 2 JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED .............................................................. 6 2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ................................................................................................. 6 2.2 Eesti õigusaktid ................................................................................................................ 6 2.3 Strateegilised dokumendid ............................................................................................... 7 2.4 Omavalitsuse tasand ......................................................................................................... 8 2.5 Ettevõtte tasand ................................................................................................................ 8 2.6 Kodumajapidamine .......................................................................................................... 9 3 HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ....................................................................................... 9 4 JÄRVA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ........................................................ 10 4.1 Jäätmekäitluskohad .......................................................................................................
    [Show full text]