Kauaoodatud Rattatee Teeb Õnnelikuks

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kauaoodatud Rattatee Teeb Õnnelikuks NR 13 (47) JUULI 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS Lühidalt • 27. juunil oli üle-eestili- Kauaoodatud rattatee teeb õnnelikuks ne unustatud mõisate külas- tusmängu päev, mille raames ARNIKA TEGELMANN Diana Kuuse- külade vahel oleks need teed võõrustasid külalisi ka Arukü- olemas. Ideaalis võiks siit sõita 1. juulil avati pidulikult maa kutsub ka Järva-Jaani, Käravetele, Amb- la mõis Koerus ja Koigi mõis. kõige tillemad lasse. Kuid selle saame teoks Mõisaid saab lähemalt vaa- veidi üle 1,9 kilomeetri pikkune jalg- ja jalg- uuel teel vigur- teha ainult koostöös Maantee- data ka 11. ja 12. juulil ning ametiga ja ka Euroopa Liidu rattatee Ahulast Ara- 8. ja 9. augustil. Kõigil neil sõitu proovima. raha toel.“ päevadel on mõisad avatud veteni. Ehitas AS Ta- Firmasid, kes seda teed ehi- kell 10–18.40. Igal täistunnil riston, tööd maksid tada tahtsid, oli üllatavalt palju tehakse jalutuskäik giidiga. 226 845 eurot koos – 14. Parima pakkumuse teinud käibemaksuga. AS-i Tariston ehitusvaldkonna • 25. juulil toimub Koeru juht Aleksandr Lember ütles kogukonna teine hoovimüü- töövõtja poolt tänusõnad nii tel- gipäev. Esimesena jõudsid Aravetelt lijale, järelevalve teostajale kui mööda tuttuut jalg- ja jalgrat- ka oma meeskonnale. „Kunagi tateed Ahulasse tee pidulikule alustasime Kaalepi-Seidla lõigu- Eestis kutsutakse rinna- • avamisele õde-venda Renelin ga ja nüüd on eriti hea meel, et vähi sõeluuringule 50–69-aas- (7) ja Merek (4). Muidugi ra- oleme saanud kolm lõiku valmis taseid ravikindlustatud naisi tastel. „Ei olnud pikk tee,“ ütles ehitada ja Aravetega ühendada,“ iga kahe aasta järel. Tänavu Renelin. Vend polnud selles nii ütles Lember. on kutsutud sõeluuringule kindel. Renelin tuletas meelde, Esmalt lasti lapsed ratastega ravikindlustatud naised, kes et õppis abiratasteta sõitma issi vigursõidurajale. Raja läbinu sai on sündinud aastatel 1953, sünnipäevaks. Merek ütles, et auhinnaks magusa ampsu. 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, kuna õde kasvas oma roosast Marko Kaalepist oli seda 1966, 1968 ja 1970. Mam- rattast välja ja sai uue, sõidab meelt, et teed oli väga vaja, sest mograafi buss on 11. juulini tema nüüd õe vanaga. Aga see nüüd saavad lapsed Kaalepist pole probleem, sest ka sellega rattaga Aravetele kooli sõita Türi tervisekeskuse parklas ja saab kihutada. „Ma juba oskan (kuigi tema lapsed käivad koo- 13.–25. juulini Paide muusika- ühe käega sõita!“ kiitles Merek. lis ja lasteaias Albus) ja rahvas ja teatrimaja parklas. Kirjapa- Renelin ütles, et uus rattatee sporti teha. nek tööpäevadel kell 8–16 tel on mugav. Seni on nad sõitnud Keidi oli tee avamisele tul- 731 9411. Aravete vahel, kooli pargis. nud rulluiskudel. Varem sõitis Siis võtsid jutujärje üle suu- ta Kaalepist Ahulani, nüüd saab • Järva vallas algab teeäärte red onud. sõita Araveteni ja seda tegi ta niitmine juuli teisel nädalal Kui Rait Pihelgas 2009. aas- viimati päev varemgi. Üldfüüsi- ja kestab augusti keskpaigani. tal Ambla vallavanemaks sai, line trenn tuleb kasuks, sest Kei- hakati rääkima, kuidas saaks di käib Paides Taavi Tikerpalu • Juuli kolmandal näda- ohutult Aravete kooli juurest juures maadlustrennis. KETEsse. „Selle teega läks aega Ene sõidab igal tööpäeval lavahetusel kuuendat korda kaks ja pool aastat: kandideeris Aeg läks. Pihelgas tunnistas, rattaga Ahulast Järva valla Ara- peetaval üle-eestilisel avatud 132 projekti, neist 12 valiti välja, et kergliiklusteede ehitamine vete teeninduskeskusesse tööle. talude päeval on järvamaalas- teiste seas ka väike Aravete pro- on üsna kallis. „Tänu valdade „Peale koroonat hakkasin rattaga tel kodumaakonnas võimalik jekt,“ tuletas ta meelde. „Juba ühinemisele sai see tee valmis, käima,“ täpsustas ta. Enne jalgrat- külastada 14 kohta. Neist poo- siis hakkasime rääkima Ahulast sest nii Albu kui ka Ambla vald tatee valmimist sõitis ta Aravetele led asuvad Järva vallas, kus ja seda teed hakati projekteeri- panid oma ühinemislepingu väikese ringiga, et vältida ohtlik- saab külastada Käänu talu, ma.“ (Juulis 2012 kirjutab Albu rahad osaliselt sellesse teesse. ku maanteed. „Nüüd ma täitsa Kaljusalu talu, Jaanalinnufar- valla leht Kodukaja: „Septemb- Nüüd on Aravete alevi keskpai- naudin sõitu. Enesetunne on väga mi, Mäeotsa hobitalu, RenTer ris alustatakse Kaalepi–Seidla gast Kaalepi külani terviklik tee, hea. Tead, kui palju sõidab inimesi aeda, Valgehobusemäe suusa- kergliiklustee ehitamist, mis lõ- mida on nii kaua oodanud nii hommikuti rattaga! Tulevad vas- ja puhkekeskust ning Siili ja petatakse 2013. aastal. Edaspidi Ahula ja Aravete inimesed kui tu, sõidavad mööda, teretavad ja on kavas välja ehitada koostöös ka sportlased – loodame, et see kõigil on hea tuju. Kodu juurest Karu Marjamaa OÜ-d. Kuigi riigiga kergliiklustee KETE-ni kujuneb ka heaks spordiraja- Aravetele on mul veidi alla nelja ja ürituse põhipäev on pühapäev, välja, mille tulemusena tekib tiseks,“ ütles Pihelgas ja tänas poole kilomeetri ehk päevas ühek- 19. juuli, on enamik kohti ava- kergliiklustee võrgustik Kaalepi– kõiki kannatliku ootamise eest. sa kilomeetrit. Ja viis korda üheksa tud ka päev varem. Ahula–Aravete. Praegu koostab Ta kinnitas, et olemas on Linti lõikavad ehitaja esindaja Kevin Kolsar (vasakult), teeb nädalas 45 kilomeetrit. Mina riik Roosna-Alliku–Ahula tee re- valla kergliiklusteede võrgus- Arvi Luuk, Harri Lepamets, Rait Pihelgas ja Kalju Kerts- olen väga õnnelik!“ • Järgmine Järva Valla Leht konstrueerimisprojekti. Ühtlasi tiku plaan. „Turvaliselt külade Loe ka lk 2 Käravete elani- läheb trükki 6. augustil! valmib selle käigus ka kergliik- vahel liikuda on hästi oluline. mik. Ühed käärid käivad käest kätte ja igaüks lõikab ke soovist ehitada kergliiklustee lustee projekt Seidlast KETE-ni.“) Me sooviks, et kõigi alevite ja endale lindist mälestuseks tükikese. Aravetelt Käravetele. 2 JUULI 2020 Vald paneb elanike Vallavolikogu 25. juuni istung Koerus • Vallavolikogu arutas Investeeringute nimekiri pöördumisele õla alla määruse „Järva Vallavolikogu esimehe kuutöötasu suurus, Asutus Tegevus Sotsiaalmeedias kutsutakse maksab üle miljoni euro, valla aseesimehe hüvitus (tasu) ja vo- 1. Koeru noortekeskus Välisfassaadi ehitus toetama Käravete elanike plaani eelarves seda pole. Paneme ette likogu tööst osavõtu eest maks- 2. Aravete kultuurimaja Kanalisatsioon rajamine, saali esitada Järva valda taotlus lisa- teha koos elanikega ühispöördu- tava tasu suurus ning maksmi- rekonstrueerimine maks valla arengukavasse kergliik- mise Maanteeametile – võiksime se kord“ § 4 lõike 5 kehtetuks lustee ehitus Käravete ja Aravete selle koos Maanteeametiga ära tunnistamist. Elmar Luha võttis 3. Albu Põhikool Siseruumide rekonstrueerimine vahele. „Kergliiklusteed on Kära- teha. Kui täna alustame, äkki on varem esitatud muudatusette- vete ja lähiümbruse elanikel väga mõne aasta pärast seda teed või- panekud tagasi. Määrus kinni- 4. Imavere Kool Võimla katuse rekonstrueerimine vaja, sest rahvas soovib ohutult malik ehitada. Järva vald on vii- tati 17 poolthäälega, üks volinik 5. Jaani-Jaani Ruumide rekonstrueerimine hostelimaja II jalgratastega ja jala liigelda Kä- mase paari aasta jooksul ehitanud jäi erapooletuks. ravete ja Aravete vahel. Praegu kaheksa kilomeetrit kergliiklus- • Pearaamatupidaja Kaja Noortekeskus korrusel on inimesed sunnitud liiklema teid oma rahaga ehk üle miljoni Reinberg selgitas majandus- 6. Vallavalitsus Discgolfi väljakute rajamine Koeru, Imavere, mööda kitsast Piibe maanteed, euro eest. Sellist võimekust meil aasta aruande sisu. Koigi, Albu piirkonda kus on tihe sõidu- ja veoautode pole, sest haridus- ja sotsiaalsüs- Ester Valdvee juhtis tähele- 7. Järva-Jaani Elektripaigaldise ja ruumide ning suure põllumajandustehnika teem nõuab oma osa. Loodame panu, et aruanne on keeleliselt liiklus. Sõidukite lubatud kiirus on riiklikule toetusmeetmele. Esi- halvasti kirjutatud. Kultuurimaja rekonstrueerimine valdavalt 90 km/h, see on eluoht- mene samm on eskiisprojekt.“ Harri Lepamets andis teada, 8. Aravete Spordi ja Saaliremont, koridorid, sissekäigud (kooli lik jala kõndijatele, jalgratastega Pihelgas lisas, et Karedal et revisjonikomisjon kiitis Järva Tervisekeskus saali) rekonstrueerimine sõitjatele ning ka sõidukijuhtidele tehaks liiklemine ohutumaks valla 2019. aasta majandusaasta 9. Koeru Keskkool Võimla rekonstrueerimine (valgustus, põrand, endile,“ seisab pöördumises. just koostöös Maanteeametiga: aruande heaks märkusega „halb ventilatsioon, saun) Järva vallavanem Rait Pihelgas olemasolevat kergliikusteed pi- keelekasutus ja ebaühtlane vor- ütles, et juba lähipäevil kohtutak- kendatakse koolini. Loodetavalt mistus“. Aruanne suunati voli- 10. Peetri Kool ja Albu Amortiseerunud mänguväljakute asendamine se elanikega, et olukorda selgi- juba sel aastal algab koostöös kogu istungile kinnitamiseks. Kool uutega Peetris ja Ahulas tada. „Järva vallal pole selle tee kergliiklustee ehitus ka Koerust Kaja Reinberg selgitas, et kee- 11. Haridusasutused Inventari soetamine (Imavere Kool, Peetri vastu midagi. Kuid seda ehitada Visustini. lekasutuse osas on vallavalit- Kool, Koigi Kool ja raamatukogu) sus pärast revisjonikomisjoni koosolekut teinud parandusi. Eterniidi saab ära anda Vormistusliku ebaühtluse osas tetuks hulga ajale jalgu jäänud • Volikogu otsustas algata- projekti võimaliku kallinemise muudatusi teha ei saa, kuna määruseid. da peremehetu vara hõivami- korral täiendavate kulude kat- MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehool- registreerunuid eelnevalt teavi- see on audiitori nõue. Voliko- • Esimesel lugemisel oli Jär- se. Arvo Imsi taandas ennast mine Järva valla eelarvelistest duskeskus korraldab koostöös tatakse. Eterniiti võetakse tasuta
Recommended publications
  • 40 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    40 buss sõiduplaan & liini kaart 40 Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 40 buss liinil (Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Aegviidu: 5:50 - 17:40 (2) Aravete: 15:20 (3) Järva-Jaani: 18:15 (4) Paide Bussijaam: 7:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 40 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 40 buss saabub. Suund: Aegviidu 40 buss sõiduplaan 36 peatust Aegviidu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:50 - 17:40 teisipäev 5:50 - 17:40 Paide Bussijaam 6 Vaksali Tänav, Paide kolmapäev 5:50 - 17:40 Kultuurikeskus neljapäev 5:50 - 17:40 18 Pärnu, Paide reede 5:50 - 17:40 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev 17:15 Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 40 buss info Mäo 2 (Rakvere Suund) Suund: Aegviidu Peatust: 36 Vodja Tee Reisi kestus: 44 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Kirisaare Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 2 (Rakvere Suund), Vodja Tee, Kirisaare, Koordi Mõis, Koordi Mõis Miili, Kalakasvandus, Roosna-Alliku, Ale, Sooru, Mäe, Kihme, Tasi, Kaalepi, Metskonna (J), Järva-Madise, Miili Otsa, Männi, Albu, Kesa, Määra, Peedu, Lehtmetsa, Pearna, Kõrveküla, Jäneda Veski, Jäneda, Kalakasvandus Metskonna, Nelijärve, Urbukse, Nikerjärve, Aegviidu Roosna-Alliku 22 Pärnu mnt, Estonia Ale Sooru Mäe Kihme Tasi Kaalepi Metskonna (J) Järva-Madise Kaalepi — Lehtmetsa, Estonia Otsa Männi Albu Kesa Määra Peedu Lehtmetsa Pearna Kõrveküla Jäneda Veski Jäneda Metskonna Nelijärve
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138 Aruanne 20081007.Doc Töö Nr E1138 Loodud: 16
    Äriregistri kood 10225846 Töö nr. E1138 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post: [email protected] MTR EP10225846-0001 Tellija: Ambla Vallavalitsus AAMMBBLLAA VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGG Tallinn-Ambla, 2009 Objekt: AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138_aruanne_20081007.doc Töö nr E1138 Loodud: 16. 01. 08 Toimetatud: 10. 09.09 13:04 Trükk: 10.09.09 13:04 80 lk 10.september.2009 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 1 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 1.1. Algatamine ja korraldamine .............................................................................. 4 1.2. Koostajad ........................................................................................................... 4 1.3. Koostamise käik ................................................................................................ 4 2. ÜLDPLANEERINGU KIRJELDUS JA ALUSDOKUMENDID ............................................. 5 2.1. Ruumilise planeerimise siht ja eesmärgid ......................................................... 5 2.1.1. Eesmärkide kirjeldus ................................................................................................. 5 2.1.2. Põhilised eesmärgid .................................................................................................. 5 2.2. Planeeringu alusdokumendid
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lisa 6-8 2015.Xlsx
    Lisa 6. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga 01.01.2016 AKÖL SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Algus m Lõpp m Pikkus m SAPA % VAAB %AR % autot/ööp autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1 Tallinn ‐ Narva 9240 11036 1796 28430 91 3 6 25900 880 1650 2015 1 Tallinn ‐ Narva 11036 13687 2651 26269 91 3 6 23745 877 1647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 13687 26378 12691 17448 91 3 6 15887 491 1070 2015 1 Tallinn ‐ Narva 26378 40224 13846 10740 88 4 8 9388 466 886 2015 1 Tallinn ‐ Narva 40224 52019 11795 8798 88 3 9 7737 299 762 2015 1 Tallinn ‐ Narva 52019 63600 11581 7059 87 4 9 6143 269 647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 63600 69364 5764 7059 87 4 9 6143 269 647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 69364 88829 19465 5771 85 4 11 4908 204 659 2015 1 Tallinn ‐ Narva 88829 92905 4076 4367 80 5 15 3500 204 663 2015 1 Tallinn ‐ Narva 92905 97260 4355 5006 84 4 12 4200 206 600 2015 1 Tallinn ‐ Narva 97260 100825 3565 3904 80 5 15 3100 210 594 2015 1 Tallinn ‐ Narva 100825 101318 493 5490 85 5 10 4690 260 540 2015 1 Tallinn ‐ Narva 101318 109743 8425 5395 84 4 12 4550 214 631 2015 1 Tallinn ‐ Narva 109743 118784 9041 4265 84 5 11 3600 215 450 2015 1 Tallinn ‐ Narva 118784 124347 5563 4031 83 5 12 3348 215 468 2015 1 Tallinn ‐ Narva 124347 128037 3690 4031 83 5 12 3348 215 468 2015 1 Tallinn ‐ Narva 128037 137653 9616 4150 82 6 12 3400 240 510 2015 1 Tallinn ‐ Narva 137653 141961 4308 4270 83 5 12 3547 229 494 2015 1 Tallinn ‐ Narva 141961 153778 11817 5524 83 5 12 4624 259 641 2015 1 Tallinn ‐ Narva 153778 157317 3539 5992 88 3 9 5286 190 516 2015 1 Tallinn ‐ Narva 157317
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Järvamaal 2016
    Regionaaltoetused Järvamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Järva maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Järvamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,5 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Järvamaa Järvamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 87 375 Arenduskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Albu Vallavalitsus Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskuse II etapp 1 206 037 Järva-Jaani Tuletõrje Selts Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus 973 613 Paide linna tööstus- ja tootmisaladele ligipääsuvõimaluste parandamine (Tööstuse ja Pärnuvälja tänava terviklik rekonstrueerimine nii sõidu-, kergliiklus- kui ka kõnniteede näol koos vajaliku Paide linnavalitsus infrastruktuuriga) 845 681 Türi linna Kaare tänava ja F. R. Kreutzwaldi tänava ning tänavatele Edelaraudtee tööstusala sissesõitude Türi Vallavalitsus rekonstrueerimine 553 716 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Paide linna, Paide, Väätsa,
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Järva-10 Järva-Jaani, JAH1000167 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Järvamaa Jahindusklubi 1.2. Registrikood 80103855 1.3. Aadress Parkali 28a 72717 Paide Järvamaa 1.4. Esindaja nimi Silva Milder 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56635812 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Silva Milder Ametinimetus Direktori kt 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuv piirang: nimetus/ 1.Ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kaitseala.Lisa 3. Objekt 6. 1.Telkimine, lõkete tegemine on lubatud selleks ette nähtud paikades.
    [Show full text]
  • 16.5.–18.5.2011 Järvamaa, Pärnu(Maa) Õppereisi Külastatud Objektide Kirjelduste Kokkuvõte
    16.5.–18.5.2011 JÄRVAMAA, PÄRNU(MAA) ÕPPEREISI KÜLASTATUD OBJEKTIDE KIRJELDUSTE KOKKUVÕTE SISUKORD 1. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus 2. Kallisaba puhkemaja 3. A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel 4. Seidla tuulik 5. Roosna – Alliku mõis 6. Ajakeskus Wittenstein Paide Vallitornis 7. Eesti Ringhäälingumuuseum 8. Rae puhkemaja 9. Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal 10. Klaara-Manni puhkemaja 11. Tori Hobusekasvatus 12. Reiu puhkekeskus 13. Vango puhketalu 14. Jõulumäe tervisespordikeskus 15. Kohvik Mahedik 16. Maarja - Magdaleena Gild 17. Koidula Park hotell 18. Pärnu Jahtklubi 19. Valgeranna 20. Ojako turismitalu 21. Sassi turismitalu 22. Tamme talu ürdiaed 23. Kohvik Supelsaksad 1. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus Üldinfo Oja talu, Pillapalu küla, Anija vald Info, broneeringud, ettepanekud ja koostöö: +37253499598 Teenustejuht: +37253314909 Toitlustus ja majutus: +3725201361 E-post: [email protected] www.korvemaa.ee Kes on sihtgrupp, keda oodatakse? Oodatud kõik kes tahavad aktiivselt puhata ja sportida. Teretulnud nii üksikkülastaja, pered kui grupid. Välisturistid jõuavad rohkem läbi vahendajate ja võtavad matku Milliseid tooteid, teenuseid pakutakse? Suvel metsarajad, kus võimalik matkata ja rattaga sõita. Talvel suusarajad ja varustuse laenutus. Tähistatud rajad ( 3 km, 5 km, 19 km, 65 km) Nädalavahetustel perematkad ning saab osaleda terve pere, vanemad võivad rahulikult matkata lapsed saavad hoidjaga samal ajal metsas mütata ja meisterdada. Laagrid ja programmid (lastelaagrid, laste sünnipäevad, programmid koolidele)
    [Show full text]
  • Vald Liidab Nelja Firma Parimad Kogemused Toimub Sel Aastal Järva Vallas Aravetel 23
    NR 1 (14) JAANUAR 2019 Lühidalt • Järvamaa Maakaitsepäev Vald liidab nelja firma parimad kogemused toimub sel aastal Järva vallas Aravetel 23. juunil. ARNIKA TEGELMANN • Eesti Piimandusmuu- seumi juht Anneli Siimussaar ütles, et 2018. aastal külastas Järva vallavolikogu ot- muuseumi 6440 inimest, sel sustas läinud aasta vii- aastal on muuseumipere võt- masel istungil ühenda- nud sihiks 7000 külastajat. da aktsiaseltsiga Koe- Maanteeamet paigaldas • ru Kommunaal teised detsembris Jägala–Kärevete 51,5. kilomeetrile kiirustabloo. Järva valla kommu- • Järvamaa Omavalitsuste naalettevõtted, osa- Liidu välja antavatele maakonna ühingud Imavere Soo- spordi- ja kultuuripreemiatele jus, Järva-Jaani Tee- esitati kokku 11 kandidaati. Kul- nus ja Albu Teenus. tuurielu edendaja preemiale kan- See loob eelduse pal- dideerib Järva vallast Kaja Kraav, gata paremate oskus- kultuurihoidja preemiale esitati ka Eva Linno, Kersti Liivak ja tega töötajaid, misläbi Arvo Kangas. Järvamaa kultuu- peaks tõusma pakuta- ripreemiad antakse kätte 7. veeb- vate teenuste kvaliteet. ruaril Koeru kultuurimajas ning spordirahvast tunnustatakse 16. veebruaril Paide spordikeskuses. Järva valla kommunaalette- võtete juhatuste liige Andreas • Keskkonnainvesteerin- Sapas ütles, et senised ettevõt- gute Keskuse (KIK) nõukogu ted on väga erinevad ja igast otsustas toetada siseriiklikust on midagi head kaasa võtta. keskkonnaprogrammist kolme „Näiteks Koeru Kommunaal Järvamaa projekti. 19 500 eurot toodab toasooja lisaks Koerule sai Aravetel tegutsev OÜ Teras- nüüd ka Aravetel ja Järva-Jaa- man oma tehase amortiseeru- nis. Nende hallata on ka kõik nud hoonete lammutamiseks Koeru katlamaja rekonstrueeriti aastal 2012. Andreas Sapas (pildil) sülitab kolm korda üle õla, öeldes, et kuue aas- veehaarded endise Koeru valla ning valmistoodangu ladusta- piires nii joogivee kui ka reovee ta jooksul pole see kordagi alt vedanud.
    [Show full text]