JÄRVA MAAVALITSUS

JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2015

Paide 2016 Sisukord

Hea aastaraamatu lugeja ...... 4 Järvamaa ...... 6 Valik sündmusi Järvamaal 2015 ...... 9 Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevus 2015. aastal ...... 20 Paide linn ...... 24 Albu vald ...... 33 vald ...... 35 Imavere vald ...... 44 Järva-Jaani vald ...... 51 vald ...... 55 vald ...... 57 Koigi vald ...... 68 Paide vald ...... 73 -Alliku vald ...... 77 Türi vald ...... 84 Väätsa vald ...... 98 Rahvastik ...... 105 Looduskeskkond ...... 111 Jahindus ...... 111 Looduskaitse ...... 113 Kommunikatsioon ...... 117 Maanteed ...... 117 Ühistransport ...... 119 Raudtee ...... 121 Majandus ...... 122 Järvamaa Arenduskeskus ...... 122 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad ...... 126 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük ...... 130 Investeeringud 2014 ...... 133 Maamajandus ...... 136 Metsandus ...... 140 Energeetika ...... 143 Tööturg ...... 144 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest ...... 155 Turism ...... 161 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 166 Alaealiste komisjoni töö Järvamaal ...... 166 Sotsiaalhoolekanne ...... 167 Tervisedendus ...... 171 Haridus ...... 172 Kultuur ...... 179 Kultuuriaasta 2015 ...... 179 Järvamaa muuseumid ...... 180 Järvamaa raamatukogud ...... 188 Noorsootöö ...... 191 Sport ...... 194 Politsei ...... 197 Päästeteenistus ...... 201 Maavalitsus ...... 203 Järva maavanem tunnustas 2015 ...... 204

2 Maareform ...... 214 Planeeringu- ja ehitustegevus ...... 216

Järvamaa aastaraamat 2015 koostamisel osalesid: Helje Mets, Tiia Priidik, Uno Treier, Olavi Randver, Harri Lepamets, Merli Virk, Katrin Puusepp, Helle Piik, Hannele Saksniit, Triin Pobbol, Lia Pärna, Irene Virkoja, Rünno Lass, Anu Puusepp, Anne Viljat, Kersti Viilup, Virve Toode, Eret Tischler, Ants Leppoja, Piret Sihver, Jaanus Nilp, Eha Tasang, Ründo Mülts, Eha Palm, Piret Maaring, Arvi Luuk, Margus Toomsalu ning Paide linn, Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa vald

3 Hea aastaraamatu lugeja

Elame väga muutlikul ajal. Just eile võeti riigikogus vastu haldusreformi seadus, mis tähendab, et 12 erinäolise omavalitsusega Järvamaad on meil ilmselt vaid poolteiseks aastaks. Mõne nädala pärast on valitsuse laual ka regionaalhalduse tulevik, kus langeb liisk ka järgmisel aastal 100. aastapäeva tähistavate maavalitsuste osas, ning on väga suur tõenäosus, et ka riigihalduse rindelt kaob viimne maakondlik vaheetapp ära ning Järvamaad puudutavate riiklike küsimuste otsustamine libiseb meil 100 km kaugusele.

Järvamaa suurimaid kaotusi viimasel veerandsajandil on Eesti riigihalduse vaikne taandumine nelja regiooni, mis on killustanud Järva nii erinevate ametkondade kui regioonide lõikes ning viinud siit otsustajad 100 km kaugusele. Ka maavalitsused on iga aastaga aina enam mõjuvõimu kaotanud keskvalitsusele, kuid vaatama sellele, et portfell kipub vägisi sõelaks kätte ära minema, on vähemalt seni saanud nii mõnelegi riiklike teenuste maakonnast taandumise plaanile pidurit tõmmata. Eks näis, kuidas edasi.

Aina enam tsentraliseeruvas riigihalduses ning sunduslikus haldusreformis on minu hinnangul ainsaks võimalikuks lahenduseks haldusreformis Suur-Järvamaa ühendomavalitsuse sünd, mis oleks meie niigi vähesed ressursid, nii materiaalsed, vaimsed kui juhtide näol liitnuks üheks tugevaks tervikuks. See oleks meie parim käik seismaks vastu nii ääremaastumisele kui otsuste ja teenuste koondumisele vaid suurtesse keskustesse. Ajalooliselt on Järvamaa suurim häda olnud Paide juhtide sajanditagune rumalus loobuda raudteest, sest see pidavat lehmadel piima kinni panema, ning sellele järgnenud Türi tõus. Ärge minust valesti aru saage, Türile on see olnud kahtlemata väga hea ja tugev samm, kuid maakonnale on see tähendanud ühtse ja tugeva keskuse kaotamist, mille tagajärgi näeme tänaselgi päeval: Ambla ja osasid teisi maakonna äärealasid ei suuda me enam tugevasti maakonnas hoida ning nad ihkavad mujale, elanikke kaotame kõige kiiremas tempos Eesti jne. Erinevalt Paidest on Viljandi ja Rakvere täna märksa tugevama arengupotentsiaaliga just tänu sellele tagamaale, mis maakonnakeskuse taga on.

Lisaks ajaloolisele taagale on viimased aastad muutnud ka Järvamaal valitsevat poliitilist paradigmat. Eks volikogudes ole alati ninasid veriseks löödud, kuid viimased aastad on toonud poliitika ka 15 aastat tagasi suures üksmeeles loodud ühisasutustesse, mille toonast loomist oleme kuni tänase päevani saanud tuua üheks maakonna tugevuse ja tubliduse näitajaks. Aga ilmselt on see ülim politiseeritus see, mis on meieni jõudnud ikka Tallinnast alates. Eks näis, mis Järvamaast saab peale haldusreformi, mille käigus jaotatakse maakond ilmselt kolmeks. Annaks Jumal kõrges taevas seda, et senine tobe Paide-Türi vaheline konkureerimine ei kandu edaspidi kolme võrdse maakonna omavalitsuse vahele. Ehk on siiski võimalus ka kolme omavalitsusega Järvamaad juhtida nõnda, et Paidet ja Türit ühendaks ka midagi enamat Kirna mäest ja Atko bussist ning et ka nn maavalla juhtidega oleks võimalik maakonnaüleses ühisosas kokku leppida.

Haldusreform haldusreformiks. Maakonna jaoks vast isegi olulisemad on otsused, mida tehakse keskvalitsuses ning need puudutavad maakonna haigla, koolivõrgu, kutsehariduskeskuse ning mitme muu maakondliku teenuse tulevikku, mille Exceli põhjal Tallinnasse koondamine tundub sealtpoolt vaadates hirmus hea ja odav mõte. Olen veendunud, nii järvaka, maavanema kui kaitseliitlasena, et see Eesti, mille vaarisad Vabadussõjas priiks võitlesid ja meie laulvas revolutsioonis taas enda kätte saime, see higi, veri ja pisarad, mis selle maa eest valatud väärivad enamat kui see, et kogu riigihaldus vaid Tallinna ja Tartu ümber koonduks. Aga palju head võib meie jaoks sündida ka lähiaastail, sest valitsus on otsustanud neljarealise Mäoni tuua aastaks 2022 ning Järvamaal on jalg ukse vahel ka regionaalse tähtsusega piimatööstuse osas. Kui need teoks peaks saama, siis see tunne, mis valdas meid mullu arvamusfestivali järgselt, justkui

4 oleks Paide ja Järvamaa oma ajalooliste hiilgeaegade tipul, on juba käegakatsutavas igapäevases läheduses.

Alo Aasma maavanem

8. juuni 2016

5 Järvamaa

Asend ja piirid

Eesti Vabariigi üldpindala koos Peipsi järvega on 48277,1 km2. Järvamaa üldpindala on 2459,59 km2, mis moodustab Eesti pindalast 5,1%. Järva maakonna keskuseks on Paide linn. Kaugused Paidest teiste maakondade keskusteni on järgmised:

Tallinn 92 km Haapsalu 153 km Jõgeva 72 km Jõhvi 150 km 237 km Kärdla 207 km Põlva 149 km Pärnu 95 km Rakvere 81 km Rapla 62 km Tartu 102 km Valga 152 km Viljandi 71 km Võru 171 km

Joonis 1. Maakonna asend ja piirid

6 Lipp ja vapp

Maakondade ja linnade vappide ja lippude tegemise küsimus Eesti Vabariigis korrastati 12. augustil 1936. aastal vastuvõetud maakondade ja linnade vappide ning lippude seadusega. Selle seadusega sätestati, et maakondade ja linnade vapid ja lipud kinnitab riigivanem siseministri ettepanekul. Vastavalt sellele kinnitaski riigivanem meile tuntud Järvamaa vapi ja lipu. Siseministri määrus Maakondade sümbolite kehtestamine on vastu võetud 26.09.2014 nr 40. Sellega kehtestatakse maakonna sümbolid, nende kirjeldus ja kasutamise kord.

Maakonna lipul on valge ja rohelisega põigiti jaotatud väljal aupunktis Järva maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut, normaalsuurus on 105×165 cm. Lipu värvid on: 1) valge – White C; 2) roheline – 355 C; 3) sinine – 285 C.

Maakonna vapil on sinisel kilbil hõbedane torniga linnus ja jaluses on kolm hõbedast lainelõikes rõhtlatti. Vapi värvid rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi on 1) hõbe – 877 C; 2) sinine – 285 C.

Joonis 2. Maakonna lipp ja vapp

7 Järvamaa logo 2015. aastal valmis Järvamaa logo – Järvamaa puu. Järvamaa logo on loodud märgina, mis määratleb ära Järvamaa geograafilise asukoha, kinnistab siinsete elanike kohatunnet ja turundab Järvamaad kui positiivset elukeskkonda ning logistiliselt mugavat paika. Järvamaa sümboliks valitud puu iseloomustab Järvamaad parimal ja ehedamal kujul ehk südamekujulise võraga puu kannab sõnumit puhta loodusega ning loodusest hoolivast maakonnast. Puu kujund peidab endas nii Tammsaare tamme, Türi südamekujulist õuna. Puu keskmes asetsev süda viitab Järvamaa asukohale Eesti keskel. Puu tugevad juured viitavad Järvamaa viljakatele muldadele ja ka siinsetele inimestele, kelle juured siin on ning kes Järvamaad oma koduks peavad. Logo kasutusalad: • Järvamaa väärtuste hoidmisega seotud ametkondade tegevus • Järvamaa esitlused • Järvamaa veebileht ja trükised • teadaanded ajakirjanduses • Järvamaa reklaamkingitused ja esindusmeened • Järvamaa ettevõtted ja organisatsioonid oma turundusmaterjalides (pakendid, reklaamid jne) • Järvamaa kogukonnad ja kolmas sektor • Järvamaal toimuvad üritused ja ettevõtmised • Järvamaa sõbrad Järvamaa logo koosneb kahest komponendist: Piltsümbol koos kohanimega JÄRVAMAA – logo kohustuslik osa Tunnuslause – Eesti südamaa – logo valikuline osa

Joonis 3. Järvamaa logo täisversioon

8 Valik sündmusi Järvamaal 2015

JAANUAR 3. Vabadussõjas võidelnute mälestushetked Vabadussõja mälestusmärkide juures 5. Ajalehe Järva Teataja 89. sünnipäev 15. Kodutütarde Järva ringkonna ja Naiskodukaitse Järva ringkonna taasloomise 15. aastapäevale pühendatud kontsert-aktus Paide kultuurikeskuses 16. Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate üleandmine Paide kultuurikeskuses 17. Koeru segakoori 125. aastapäeva tähistamine Koeru kultuurimajas 23. Noorte IV talimängud Roosna-Allikul 30. Järvamaa aasta teo väljakuulutamine Paide Wabalinna majas 30. A.H. Tammsaare loomingu XII võistulugemine „Hansenist Tammsaareni“ Albu mõisas 31. XXXV Tammsaare rahvamatk 31. Järvamaa kooride päev „Järvako“ Paide kultuurikeskuses

Pildil: Järvamaa aasta teo auhinna võttis vastu Koeru Keskkooli õpilasfirma Nätrum

VEEBRUAR 2. Tartu rahulepingu aastapäeva mälestushetked Paides, Türil, Amblas ja Koerus 6. Järvamaa rahvatantsupäev „Õhtu jõudis kätte“ Järva-Jaanis 6. Paide Ühisgümnaasiumi tantsuvõistlus Paide kultuurikeskuses 7. „Talvelaul 2015“ Paide kultuurikeskuses 10. Noorte varivalimisdebatt Paide kultuurikeskuse väikeses saalis 15. Matk admiral J. Pitka mälestuseks Jalgsemalt Peetrisse 20. Hea tahte leppe allkirjastamine Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi väljaandmiseks maavalitsuses 23. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus „Teel siia“ Paide kultuurikeskuses 24. Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamine kõikjal Järvamaal

9 24. A.H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemiate üleandmine Albus 26. Noorteparlamendi Järvamaa foorum Paide Avatud Noortekeskuses 27. Paide politseijaoskonna Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktus Paide kultuurikeskuse kammersaalis

Pildil: Paide politseijaoskonna Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktus

MÄRTS 1. Riigikogu valimised 1. A.H. Tammsaare mälestuspäev Vargamäel 12. Koeru valla kolme põlvkonna teatripäev Koeru kultuurimajas 13. Heategevuskontsert Sargvere põlenud kortermaja elanike toetuseks ja uue katuse ehitamiseks raha kogumiseks Sargvere mõisas 14. MoeP.A.R.K 2015 Paide kultuurikeskuses 20. Kevade alguse ööpidu „Kevadöö unenägu“ Türi kultuurikeskuses 21. Kevade tervitamine Türi kultuurikeskuse juures 23. Järvamaa noortemess „Lingid tulevikku“ Paide kultuurikeskuses 25. Dmitri Kotjuhi fotonäituse avamine Wabalinna majas 25. Märtsiküüditamise aastapäeva mälestushetked kõikjal Järvamaal 27.-29. V Tulbipäevad Türil 29. LC Paide Bastion ja Paide Z-klubi heategevuskontsert Paide kultuurikeskuses 31. Järvamaa Omavalitsuste Liidu 20. aastapäeva tähistamine Paides

10

Pildil: Järvamaa Rajaleidja keskuse töötajad noortemessi „Lingid tulevikku“ avamisel Paide kultuurikeskuses

APRILL 1. Paide valla sünnipäeva kontsert-aktus Sargvere mõisas 2. Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi üleandmine maavalitsuses 4. 19. huumoripäev „Maamees muigab“ Väätsa rahvamajas 4. Järva-Jaani „Kevadrock 2015“ 8. Kampaania „Vanapaber 2015“ avaseminar Türil 10. Koeru Keskkooli noorterühma „Vusserid“ lõppkontsert-show Koeru kultuurimajas 11. Paide Meeskoori 40. aastapäeva kontsert Paide kultuurikeskuses. 17. Üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival „Regilaul uue kuues“ Türi kultuurikeskuses 17. Kaitseliidu Järva taasasutamise 25. aastapäev 19. Paide kultuurikeskuses Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu Kevadfestival-kontsert 22. noortekeskuse 10. sünnipäeva tähistamine 23. Ameerika Ühendriikide suursaadiku Jeffrey D. Levine Järvamaa külaskäik 24. Esimene Järvamaa töömess Paide kultuurikeskuses 24.-25. IV Neljakuningatee jalgrattaretk Padiselt Paidesse 25. Festival „Aegade tuuled“ Paides 25. Türi-Tori kiirlaskumine 26. Järvamaa laste lauluvõistluse „Laulukaar 2015“ finaal Paide kultuurikeskuses 26. VI Paide-Türi kevadtriatlon 30. 39. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents ajakeskuses Wittenstein

11

Pildil: Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi said 2015. aastal Mariliis Aren ja Heimar Kespre

MAI 1. Eelkooliealiste laste jalgrattavõistlus Paide keskväljakul 7. Inner Wheel klubi heategevuslik vastuvõtt Türi linnas sündinud beebidele ja nende vanematele Türi kultuurikeskuses 7. Koeru muusikakooli kontsert „Poistelt emadele“ kultuurimajas 7. Heategevuslik Teatejooks Paide gümnaasiumi staadionil 8. Emadepäeva kontsert ja Järvamaa aasta ema tiitli üleandmine Kabala rahvamajas 8.-9. Wabad päevad Paide Wabalinna majas 9. Naabriplika kevadlaat 13. II umbrohufestival Koigis 14. Lasteaedade laulu- ja tantsupidu Roosna-Allikul 15.-17. 38. Türi Lillelaat 16. Muuseumiöö Järvamaa muuseumides 17. Eesti jalgrattamuuseumi pidulik avamine Väätsal 20. Kampaania „Vanapaber 2015“ lõpetamine Veskisillal 22. Talgud Järvamaa kultuurihiies Vargamäel 23. Tantsuline etendus „Tants ühendab“ Paide kultuurikeskuses 23. Südamelaul Paide kultuurikeskuses 23. Sargvere Sääru 2015 26.-27. Ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“ Metsajõel 28. Paide Gümnaasiumi kevadkontsert Paide Vallimäel 29. Järvamaa laulu- ja tantsupeo tule süütamine kultuurihiies Vargamäel 29.-30. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu käsitööpäevad Türil 30. Järvamaa laulu- ja tantsupidu „Ringmäng“ Türil 30. Näitus „Järvamaal loodud” Türi kultuurikeskuses 31. Kogupereüritus „Laps vajab perekonda“ Paide keskväljakul ja Vallimäel

12

Pildil: Järvamaa laulu- ja tantsupeo tuli on süüdatud kultuurihiies Vargamäel

JUUNI 5.-7. IX Türi Kevadfestival „Mimikri“ 5. Väätsa eakatekodu avamine 6. Suur suve avapidu Türi lauluväljakul 6. Järvamaa Noortepäev Imaveres 7. Järvamaa eakate kokkutulek Väätsal 12. Ajalooõhtu ja raamatu „Järva-Jaani vald vanadel ja uutel piltidel“ esitlus Järva-Jaani kultuurimajas 13. Ans Anduri plaadiesitluskontsert Wabalinna majas 13. 8. Järva suvemängud Aravetel 13. Kaitseliidu jalgpalli meistrivõistlused Paides 14. Näituse „17 teatrisuve Albus ja Vargamäel“ avamine Albu mõisas 14. Leinapäeva mälestushetked 14. Paide skatepargi avamine 16. Murumoori mängupargi 5. sünnipäev, lapsukeste lustisõit 2015 17. Raamatu „Paide kooliõpilased Vabadussõjas“ esitlus Paide raekojas 20. Ambla valla päev Aravete pargis 20. Sargvere mõisa 250. juubelipidu ja jaanipäev 20. III Vargamäe võistutantsimine kiigeplatsil 23. Järvamaa maakaitsepäev Väätsal 23. Võidutule süütamine Võidutule altaril Türi kultuurikeskuse ees 25.-28. Laste- ja noorte pärimuspäevad „Laste Oma Folk“ Salutagusel 27. Türi valla II külade päev Kurlas 30. Kauaaegse koolijuhi Heljo Liebergi mälestuspingi avamine Väätsa kooli õuel

13

Pildil: Paide skatepargi avamine

JUULI

Pildil: Vargamäe perepäev „Karjalapse tööd ja tegemised“

4. Türi Muuseumi 20. sünnipäeva tähistamine 4. Kreisilinnapäev Paides

14 4. Kila-kola laat mõisa pargis 5. Anna kiriku 235. aastapäeva tähistamine 10. Pubi Janune Kägu 20. sünnipäev 11. Külalipu 10. sünnipäev Kurnu künkal 11. Vargamäe perepäev „Karjalapse tööd ja tegemised“ 14. Mälestuspingi avamine Eesti Piimandusmuuseumis muuseumi rajajale Toivo Pedakule 19. Paide MEK triatlon Paide tehisjärve ääres 19. Üle-eestiline avatud talude päev 24.-25. Euroopa karikavõistlused discgolfis Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses 25. Kabala 49. laulu- ja tantsupidu Kabala laululaval 25. 49. Väinjärve veepidu 31. Järvamaa muuseumi 110. sünnipäeva tähistamine 31. Vahupidu Türi lauluväljakul

AUGUST 1. Leivapäev Eistveres 1. Kuni kolmerattaliste liikurite + kummaliste kulgurite killavoor Järva-Jaanis 7. Kukemuru Ambient 2015 Jändja külas Türi vallas 7.-9. Eesti külade XI Maapäev „Kuulakem, külad kõnelevad!“ Säreveres 7. Kontsertetendus „Isuri eepos“ Kodru rabas 7.-9. III klaverifestival Eivere mõisas

Pildil: Kuni kolmerattaliste liikurite + kummaliste kulgurite killavoor Järva-Jaanis

8. XXIV Järvamaa eakate huumoripäev Aravete Kangrumäel 8. Paide Vallimäel Rahvusvahelise Väntorelifestivali kontsert 9. Kontsertetendus „Isuri eepos“ Kodru rabas 14.-15. Arvamusfestival Paides 16. III jalgrattamatk Türi-Tamsalu matkateel 19. VIII Käravete järvemuusika kontsert

15 20. Taasiseseisvumispäevale pühendatud järvekontsert Türi tehisjärve ääres 20. Paide Vallimäel taasiseseisvumispäeva tähistamine ansambliga „Lindpriid“ 21.-23. X rahvusvaheline kartulitrüki festival „Volt“ Kabala rahvamajas 23. Järvamaa Ohutuspäev Paides 24. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Paide linna vahelise kokkuleppe allkirjastamine Paidesse riigigümnaasiumi rajamiseks 27. Järvamaa õpetajate 2015/2016. õppeaasta avaseminar Paide kultuurikeskuses 29. Kuma sünnipäev Veskisillal 29. Paide kultuurikeskuse 2015/2016 hooaja avalöök kultuurikeskuse parklas

SEPTEMBER 1. Kooliaasta avaüritus – Koolirahu 2015 väljakuulutamine Türil 4. Näituse „Järvamaa hümni looja Juhan Zeigeri pärand“ avamine Järvamaa muuseumis 5. Türi Õunafestival ja XXX Sügislaat 5. Koeru Päästekomando 20. sünnipäeva tähistamine 6. Paide Kultuurikeskuses Pärdi päevade ja fotonäituse „Kuulates Arvo Pärdi muusikat“ avamine 11. Paide Püha Risti kirikus Arvo Pärdi juubelikontsert Tallinna Kammerorkestrilt 11. Pärdi päevad Paides: Arvo Pärdi muusikaaia projekti esitlus Kitsal tänaval 12. Avatud uste päev mõisa tuuleveskis

Pildil: ajaloopäev ja -konverents „Vaali vabariik 110 – Eesti omariikluse mõtte eellugu“

12. Paide linna 10. esivõistlused mitmevõistluses Türi staadionil 12. Koigi mõisa II moosilaat „Aadlikule meelepärased maitsed“ 18. Vastrenoveeritud Aruküla mõisa pidulik teabepäev 18. Järva maavanema ja Järvamaa Spordiliidu esimehe tänuvastuvõtt 14. Eestimaa Suvemängudel osalenud sportlastele Veskisillal 19. Lahtiste uste päev Aruküla mõisas 19. Tõrvaaugu XXII metsa- ja matkapäev 22. Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Paides

16 25. Järvamaa hariduspreemiate kätteandmine Paide raekojas 26. Paide turu avamine Paide Selveri juures 29. Ajaloopäev ja -konverents „Vaali vabariik 110 – Eesti omariikluse mõtte eellugu“ Koerus ja Päinurmes 30. Paide 724. sünnipäeva südamekett keskväljakul

OKTOOBER 2. Lapsendamise tund Järva maavalitsuses 2. Koeru Hooldekeskuse 65. sünnipäeva tähistamine Koerus 4. 34. Viking Window Paide–Türi rahvajooks 6. Helmi Tohvelmani nimelise Järvamaa maakoolide eduka õpilase preemia üleandmine Väätsal 10. Kalju Lepiku luulevõistlus Aruküla mõisas 15. Karjääripesade päev Roosna-Alliku põhikoolis 15. XVIII täiskasvanud õppija nädala tunnustusüritus ajakeskuses Wittenstein

Pildil: Järvamaa tervisefoorumil anti terviseteo auhind üle matkasarja „Tervisematkad Järvamaal“ korraldajatele

17.-18. Arlet Palmiste etendus „Lõikuspidu“ Sääskülas 18. Rahvusvahelise maanaiste päeva tähistamine külamajas 20. Järvamaa Rajaleidja akadeemia „Iga inimene heliseb!“ Paide kultuurikeskuses 23. Türi valla 10. sünnipäeva kontsert-aktus Türi kultuurikeskuses 30. Järvamaa tervisefoorum „Alkoholism kui sotsiaalne pahe“ Paide kultuurikeskuses. Konkursi „Järvamaa aasta tervisetegu 2015“ auhinna üleandmine 30.-31. Järvamaa päevad Solarise keskuses 31. Järvamaa käsitööpäev „Ise ilu tegija“ Roosna-Alliku rahvamajas

NOVEMBER 2. Järvamaa Ühistranspordi Keskus 15. sünnipäeva tähistamine 5. Järvamaa osaluskohvik Türi kultuurikeskuses

17 5. Paide Pogi koostootmisjaama täiemahulise käikumineku tähistamine 8. Liikumis- ja tervisepäev peredele Paide E-Piim spordihallis, anti üle auhind konkursi „Järvamaa aasta isa 2015“ võitjale Valeri Ivanovile

Pildil: Paide E-Piim spordihallis anti üle auhind konkursi „Järvamaa aasta isa 2015“ võitjale Valeri Ivanovile

9.-14. Järvamaa ettevõtlusnädal 10. Järvamaa ettevõtluspäev „Äri teevad inimesed!“ Paide kultuurikeskuses 11. Paide linna tänavavalgustusprojekti lõpetamine Paide kultuurikeskuse juures 11. Järvamaa turismiseminar Eesti Piimandusmuuseumis 12. Järvamaa parimate ettevõtete ja turismiedendajate tunnustamine Aruküla mõisas 13.-14. Järvamaa Mess Paide kultuurikeskuses 13. Jutuvestjate konkurss „Kratilood“ Aravete kultuurimajas 14. Imavere tantsumemme Milvi Nõmmiku autoritantsude kogumiku esitluspidu Imavere rahvamajas 21. Segarahvatantsurühma Riikar 25. juubelikontsert Paide Kultuurikeskuses 24. Järvamaa poiste laulupäev Roosna-Alliku mõisas 25. Järvamaa kodanikuühiskonna konverents Paide Wabalinna majas 26. Türi muusikakooli 25. aastapäeva kontsert 26. Järvamaa andeka keskkooliõpilase stipendiumikonkursi tänuüritus ajakeskuses Wittenstein 28. Jalgrattaajaloo konverents Eesti Jalgrattamuuseumis 28. Puuetega inimeste päeva ja Järvamaa puuetega inimeste koja 20. aastapäeva tähistamine Paide kultuurikeskuses

DETSEMBER 2. Järvamaa noorsootöö tunnustuskonkursi „Aasta tähed“ ja Järvamaa Noortekogu 10. sünnipäeva tänuüritus Aruküla mõisas 4. Naiskodukaitse Järva ringkonna taasloomise 16. aastapäeva tähistamine Väätsa mõisas 6. „Paide jõulukroon 2015“ keskväljakul

18 6. Järvamaa pärimuspäev „Jõulufolk 2015“ Paide kultuurikeskuses 5. Eestimaa Spordiliidu Jõud spordiaasta pidulik lõpetamine Türi kultuurikeskuses 11. Järvamaa visioonikonverents Paide kultuurikeskuses 15. Mälestustseremoonia hukkunud politseinike mälestusmärgi juures Mäos ja mälestuskontsert Paide Püha Risti kirikus 18. Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe jõulueelne vastuvõtt Koigi mõisas 18. Imavere valla 24. aastapäeva tähistamine Imavere rahvamajas 18. Raamatu „Metsla. Küla uutes piirides“ esitlus Karinu külamajas

Pildil: Järvamaa noorsootöö tunnustuskonkursi „Aasta tähed“ ja Järvamaa Noortekogu 10. sünnipäeva tänuüritus Aruküla mõisas

19 Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevus 2015. aastal

Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL) tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse ja mittetulundusühingute seaduse alusel ja on Järva maakonna omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus koostöö korraldamiseks, ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. JOL lähtub oma tegevuses avalikest huvidest. JOLi eesmärgiks on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse ja heategevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. JOLi liikmeskonda kuulusid 2015. aastal Järva maakonna kõik 12 kohaliku omavalitsuse üksust. Järvamaa Omavalitsuste Liidu preemiad 2015. aastal tunnustas JOL preemiatega maakonna kultuuri-, spordi-, noorsoo- ja haridusvaldkonda ning andis välja elutööpreemia. Kokku rahastas JOL preemiaid ja nende väljaandmisi 7700 euroga, millest preemiate brutosumma oli 5900 eurot. 16. jaanuaril andis JOL Paide Kultuurikeskuses välja Järvamaa kultuuri-, spordi-, noorsoopreemiad. Kultuurielu edendaja preemia sai Türi Kultuurikeskuse kunstiline juht Ave Avamere. Kultuurihoidja preemia laureaadiks nimetati Albu Põhikooli muusika-, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, laste mängutoa muusika- ja liikumisõpetaja Kaja Kraav, parima kollektiivi preemia pälvis Järvamaa tütarlastekoor, kus on üle kolmekümne aktiivse laulja ja neid on pea kõigist maakonna omavalitsustest. Spordipreemiatest andis JOL välja kaks preemiat, Spordiedendaja preemia laureaadiks nimetati võrkpallitreener ja Türi Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Villi Vantsi. JOL rahastas ka Aasta meessportlase preemiat, läbi punktiarvestuse süsteemi tunnistati parimaks tõstja Leho Pent. Teised Järvamaa spordipreemiad andis välja Järvamaa Spordiliit koostöös Eesti Kultuurkapitaliga. Parimaks noorsootöötajaks tunnistati Paide Avatud Noortekeskuse juhataja Margit Udam. Parima noore preemia sai Koeru Keskkooli õpilane ja õpilasfirma Nätrum eestvedaja Hannes Linno. Järvamaa elutööpreemia anti üle maakonna laulu- ja tantsupeol ning selle tunnustuse sai Viking Window AS juhatuse esimees Toomas Agasild. 25. septembril andis JOL Paide Raekojas välja Järvamaa hariduspreemiad. Aasta õpetaja preemia laureaadiks nimetati Mare Kabel, kes töötab Albu Põhikoolis klassi-, käsitöö- ja kodunduse õpetajana. Noore õpetaja preemia laureaadiks sai Türi Põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kadri Tammar ning klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemia laureaadiks nimetati Paide Gümnaasiumi klassiõpetaja Siiri Sitska.

20 Koos Järva Teatajaga anti 2015. aasta jaanuaris välja Aasta Tegu 2014, rahvahääletuse põhjal sai preemiavaiba Koeru Keskkooli õpilasfirma Nätrum, mis valmistab looduslikest ainetest gurmeenätsu. Haridusvaldkonnas rahastab liit iga-aastaselt kooli, kes kogub õpilase kohta kõige rohkem vanapaberit. 2015. aastal anti preemia Põhikoolile. Samuti rahastati 2015. aastal haridusvaldkonna vahenditest maakonna kodu-uurimistööde konkursi preemiaid. Peapreemia sai Koeru Keskkooli õpilane Aigi Mänd ja juhendaja preemia Roosna- Alliku põhikooli õpetaja Jaanika Alliksoo.

Koolitused, seminarid ja teabepäevad 2015. aastal 20. jaanuaril toimus Paides liidu üldkoosoleku liikmetele JOLi strateegia töörühma koosolek. 5.-6. märtsil toimus omavalitsuste ja ühisasutuste koostööseminar Voore puhkekeskuses. Seminari teemad: JOLi strateegia, tööhõivekava arutelu. Seminari teisel päeval toimus kohaturundusplaani väljatöötamise esimene seminar. 18. märtsil toimus Paides koostöös Rahandusministeeriumiga KOVidele ja nende allasutustele e- arvetele ülemineku teabepäev. 2. aprillil toimus Rae puhkemajas Järvamaa kohaturunduse II seminar. 7. mail toimus Paide vabalinna majas Järvamaa kohaturunduse III seminar. 25. mail toimus Paides koostöös Sisekaitseakadeemiaga väärteomenetluse koolitus. 2. juunil toimus Tallinnas BDA kontoris Järvamaa kohaturunduse IV seminar. 3. juunil toimus Väätsa kodanikumajas liidu juhatuse liikmetele JOLi strateegia arutelu. 24. augustil toimus Mäos Järvamaa tulevikustsenaariumite koostamise töötuba, mille viis läbi ESTCORP juht Ott Pärna. 28. augustil toimus Aravetel Järvamaa omavalitsuslaager. 29. septembril toimus Kilplalas Järvamaa tulevikustsenaariumite koostamise teine töötuba. 4.-8. oktoobril toimus õppereis Hispaaniasse Valladolid piirkonda. Osalejaid 20 inimest. 18. novembril toimus päästeameti kriisireguleerimise seminar KOV ametnikele. Ühistegevuse rahastamine ja JOLi eelarve 2015. aastaks kinnitati liidu eelarve summas 146 181,20 eurot, milles KOVide liikmemaks oli 135 432,20 eurot. 2015. aastal rahastati liidu prioriteetsemaid tegevusi, maakondlikke vapiüritusi, milleks on vastavalt strateegiale vabariigi aastapäeva tähistamine, Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine, Järvamaa kultuuri-, haridus-, noorsoo- ja spordipreemiate ning elutööpreemia väljaandmine ning maakonna laulu- ja tantsupidu 21 155 euroga. JOLi loodud sihtasutustele ja maakonna infoportaali jarva.ee haldamiseks anti toetusi kokku 22 941 eurot: liidu loodud sihtasutusele Järvamaa Arenduskeskus 12 156 eurot, Järvamaa infoportaalile 9785 eurot ja sihtasutusele Põhja-Eesti Turism 1000 eurot. Portaali jarva.ee uuendamiseks kinnitati 4000 eurot, mis lisaeelarve käigus vähenes 1000 eurole. Kultuurivaldkonna tegevusi rahastati 7400 euroga, Järvamaa poistekoori ja tütarlastekoori rahastati kokku 4000 euroga. Spordivaldkonna toetus oli kokku 7002 eurot. Kohaturundusprogrammi väljatöötamise lõplik eraldus oli 8917 eurot. Arvamusfestivali toimumist toetati 5000 euroga. Koolitustele ja õppereisile eraldati 4200 eurot. Maakondlike noorsooprojektidele eraldati 5000 eurot. Tulevikustsenaariumite koostamise töötubadele eraldati 3000 eurot.

21 Kultuuriürituste ja ühisprojektide läbiviimiseks taotleti projektidest ja programmidest täiendavaid vahendeid, peamised toetuse allikad olid Eesti Kultuurkapital (7852 eurot), Rahvakultuuri Keskus (2527 eurot), Järva Maavalitsuse hallatavad programmid (6136 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (44 137 eurot). Koos taotletud lisavahendite, eraldiste ja muude tuludega kasvas JOLi eelarve 2015. aastal 146 181,20 eurolt 271 791,81 eurole ehk 86%. Liikmemaksu osakaal eelarveaasta lõpuks oli 50% ning organisatsiooni palgakulu kogu eelarvest 12,4%. Tulevikustsenaariumid Järvamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel ja Estcorp OÜ konsultandi Ott Pärna juhendamisel koostati Järvamaa neli tuleviku lugu. Tulevikustsenaariumite töötubades analüüsiti koos partneritega arenduskeskusest, maavalitsusest ning omavalitsustest rahvusvahelisi ja siseriiklike trende mis maakonna ja selle organisatsioone pikemas perspektiivis mõjutavad. Sõnastati kolm suurt valikut, mille ees Järvamaa seisab: 1. Eksperimenteeriv ja eestvedav Järvamaa versus passiivne ja järelloksuv; 2. Ühe mütsi all Järvamaa versus luik-haug-vähk Järvamaa; 3. Avatud Järvamaa versus suletud Järvamaa.

Üheskoos leiti, et Järvamaa visiooni, strateegiat ja tulevikusamme peaks iseloomustama sõnapaar: EKSPERIMENTEERIV JÄRVAMAA. Selleks, et Järvamaa arengut tagada ja piirkonna rolli nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt suurendada (sh eksperimenteerimise kohana), sõnastati kuus läbivat juhtpõhimõtet.

Haridusvaldkonna tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist eraldati lepinguga õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuseks 14 328,00 eurot ning õpilaste ainealaste olümpiaadide, võistluste ja õpilasürituste läbiviimiseks 20 165 eurot ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolituseks 9644,00 eurot. Hariduskorralduslikest vahenditest rahastati ja koordineeriti 19 maakondliku aineühenduse tegevust ning erinevate valdkondade õpilasürituste toimumist. Toimus 19 maakondlikku aineolümpiaadi, mida kokku rahastati 7530,84 euroga. Olümpiaadidel osales kokku 745 õpilast ja olümpiaadikomisjonides oli 118 õpetajat. Õpetajatele ja koolijuhtidele toimus 45 koolitust, õppepäeva, koosolekut jms, milledes kokku osales 1340 õpetajat. Lasteasutuste õpetajatele eraldatud toetusega 9644 eurot said koolituse 465 maakonna lasteaiaõpetajat, erinevate koolituste koguarv 65. Hariduskorralduslikest vahenditest rahastatud suuremad õpilastele suunatud tegevused olid Kesk- Eesti Noorsootöö Keskuse projekt „Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal“, mida rahastati 1274 euroga, koolispordivõistlusi rahastati 1000 euroga, laste lauluvõistluse „Laulukaar“ toetuseks eraldati 1000 eurot. JOLi rahastada on ka aineolümpiaadide võitjate ja nende juhendajate ning huvialakonkursside võitjatele vastuvõtt, milleks eraldati 1100 eurot. Maakonna olümpiaadidel osaluse transporti kompenseeriti 1175 euroga. Õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuse suuremaks tegevuseks oli projekt IKT tõhusam kasutamine aineõpetuses summas 2229,22 eurot, mille raames viidi läbi HITSA ja Mektory külastus ning näidistund nutiklassis koolijuhtidele; HITSA, Mektory ja TLÜ HIK külastus ning näidistund aineühenduste juhtidel; Põltsamaa ÜG digiklassi külastus aineühenduste esimeestele, õppepäev „Digitund“ õpetajatele. Kultuurivaldkonna tegevused 30. mail Türi lauluväljakul toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupidu kandis pealkirja „Ringmäng”. Idee autor ja peo stsenarist oli Jane Kiristaja. Laval olid mitmed lauljate, tantsijate ja pillimängijate ühisnumbrid ning laulude ja tantsude vahepeal mängis folkloorirühm "Rakuke" Silvi Tumanskaja

22 juhendamisel ringmänge. Tantsurühmade üldjuht oli Tiiu Vellama, kooride muusikaline juht Malle Nööp ja orkestreid juhatasid Kerli Sirila ja Ants Oidekivi. Maakonna peol osales 1160 tantsijat, 1230 lauljat ja 50 pillimängijat. Kollektiive oli kokku 131, 72 juhendajaga. Külas oli Kalamaja Segakoor. Koore juhatasid lisaks oma maakonna dirigentidele ka külalisdirigendid Külli Kiivet ja Kuldar Schüts. Peol oli ligi paartuhat pealtvaatajat. Laulu- ja tantsupeo korralduseks oli liidu eelarves 9955 eurot, projektitöö tulemusena lisandus 8646,2 eurot s.h. Eesti kultuurkapitalilt 5410 eurot, Rahvakultuuri keskuselt 1500 eurot ning Järva Maavalitsuselt 1736,2 eurot. Lisaks toetasid peo toimumist Türi Vallavalitsus ja Türi Kultuurikeskus. Järvamaa Omavalitsuste Liidu juures tegutsev 34 liikmeline Järvamaa tütarlastekoor osales 12-18. juulil San Franciscos USAs rahvusvahelisel festivalil Golden Gate International 2015. Koor saavutas festivalil toimunud konkursil folkmuusika kategoorias hõbe- ja ajaloolise muusika kategoorias pronksdiplomi. Koori dirigendid on Anne Toomistu ja Tiiu Schüts ning kontsertmeister Siret Heinaste. Lisaks pälvis koor Maailma kultuuripärandi preemia Veljo Tormise loomingu esitamise eest. Ülevaade 2015. aastal toimunud koosolekutest 2015. aastal pidas juhatus 11 korralist koosolekut, kirjalikke kooskõlastusi anti kahel korral. Iga liidu liige nimetab volikogu otsusega juhatusse oma esindaja. Keskmine osalus oli 76,5%. 2015. aastal toimus viis korralist üldkoosolekut. Vastavalt JOLi põhikirjale nimetavad liikmed üldkoosolekule oma esindajad elanike arvu alusel. Keskmine osalus oli 75,7%. 2015. aastal kogunes JOLi haridus- ja noorsookomisjon 6, majanduskomisjon 5, kultuuri- ja spordikomisjon 4 ning sotsiaalkomisjon ühel korral. Keskmine osalus komisjonides kokku 71,4%. Liidu büroo 22. märtsil 2015 möödus Järvamaa Omavalitsuste Liidu asutamisest 20 aastat, mida tähistati konverentsiga Paide Kultuurikeskuses. Liidu büroos töötasid 2015. aastal tegevdirektor Toomas Tippi ja sekretär Helje Mets.

23 Paide linn

Aadress: Pärnu 3, 72711 PAIDE Veebileht: www.paide.ee Pindala 10,03 km2 Elanike arv: 8258 (01.01.2016) Asustustihedus: 823 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Paide Linnavolikogu alustas 2015. aastal tööd alljärgnevas koosseisus: Ingrid Alt, Tarmo Alt, Mihhail Feštšin, Vilina Hange, Ants Hiiemaa, Kaido Ivask, Valeri Ivanov, Viktor Kasak, Kai Kimmel, Kulno Klein, Ilmar Koppel, Mart Mikson, Andres Müürsepp, Margus Nurmik, Jaak Salmar, Aare Kalvik, Vello Talviste, Andrus Tull, Janno Viilup, Andres Jalak ja Siret Pihelgas.

• Oma volitused volikogu liikmena peatas 04.01 – 30.04.2015 Mart Mikson (Eesti Keskerakond), asendusliikmeks määrati Peeter Saldre. • Kersti Sarapuu (Eesti Keskerakond) taastas oma volitused volikogu liikmena alates 20.02.2015, asendusliikme volitused lõppesid Peeter Saldrel. Kersti Sarapuu osales volikogu töös kuni 24.03.2015, mil jõustus Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 97 „ XIII Riigikogu liikmete registreerimine“. • Peeter Saldre määrati Kersti Sarapuu asemel linnavolikogu liikmeks. • Alates 25.03.2015 peatas oma volitused linnavolikogu liikmena Siret Pihelgas (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Asendusliikmeks määrati Mikk Vissak. Siret Pihelgas valiti Paide linnapeaks 26.03.2015. • 26.03.2015 taastusid Janno Lehemetsa volitused volikogu liikmena ja lõppesid tema asendusliikme Vello Talviste (Eesti Reformierakond) volitused volikogu liikmena. Janno Lehemets valiti 26. 03. 2015 linnavolikogu aseesimeheks. • Volikogu esimeheks valiti 26. 03.2015 Peeter Saldre (Eesti Keskerakond). • 02.04.2015 kinnitati linnavalitsuse liikmeteks abilinnapea Ülle Leesmaa, finantsnõunik Kaja Kört ja haridus- ja kultuurinõunik Edith Tänavots. • Mart Mikson peatas veelkord oma volitused linnavolikogu liikmena 30.04.- 01.08.2015. • Ingrid Alt peatas volitused linnavolikogu liikmena 12.05.- 12.08.2015. Asendusliikmeks määrati Vello Talviste. • Kai Kimmel peatas oma volitused linnavolikogu liikmena 01.07.- 01.10.2015. Asendusliikmeks määrati Eesti Keskerakonna asendusliikmete nimekirjast Elena Sapp. • Aare Kalvik loobus alates 01.08.2015 Eesti Keskerakonna asendusliikme kohast (kuni 01.10.2015 jäid kehtima viimasena asendusliikmeks määratud Eesti Keskerakonna asendusliikme Elena Sappi volitused). • 2015. aasta lõpetas volikogu koosseisus (21 linnavolikogu liiget): Ingrid Alt, Tarmo Alt, Mihhail Feštšin, Vilina Hange, Ants Hiiemaa, Kaido Ivask, Valeri Ivanov, Viktor Kasak, Kai Kimmel, Kulno Klein, Ilmar Koppel, Mart Mikson, Janno Lehemets, Andres Müürsepp, Margus Nurmik, Jaak Salmar, Peeter Saldre, Andrus Tull, Janno Viilup, Andres Jalak ja Mikk Vissak.

• Paide linna noorte volikogu tegutses 2015. aastal koosseisus: Sabine Krais, Mariin Klemm, Helena Mägi, Kaarel Siimut (volikogu aseesimees), Kristofer Jürisoo (volikogu esimees), Katrin Sild, Maren Vooglaine, Markko Sunni, Sander Paalpere, Sigmar Allik, Riin Luks, Kristjan Kirsipuu, Marten Jõema ja Märt Virunurm.

24 Linnavalitsuse olulisemad tegevused:  Koolireformi ettevalmistus  Skatepargi ehitamise ettevalmistus ja valmimine  Helilooja Arvo Pärdi muusikaaia eskiisprojekti väljatöötamine  Paide Kultuurikeskuse remont lavatagustes ruumides – personaliruumide ja õppeklasside renoveerimine, siseraadio ja televiisorite paigaldamine  Pika, Tallinna, Mündi tänavate ja Keskväljaku kõnniteede remont, Pärnu ja Tööstuse tänavate rekonstrueerimise ettevalmistus  Sookure lasteaia õueala uuenduste tegemine – õuesõppepaviljoni valmimine, vanade mängumajade likvideerimine  Tänavavalgustusprojekti lõpetamine  Prääma kinnistule uue omaniku leidmine  Selgus riigigümnaasiumi tulevane asukoht, riigi ja linna vaheline koostööleping sõlmiti 24. augustil  Tekkis idee Paide oma teatrist  Tervisekeskuse rajamise ettevalmistus  Ajakeskuse Wittenstein edasiarenduse projekti ettevalmistus  Perekodu rajamise ettevalmistus  Turu valmimine  Lai 33 hoone katuseremondi ettevalmistus Haldusreform 04.03 Paide linnavolikogu ettepanek ühinemiskõneluste alustamiseks kõigile Järvamaa omavalitsustele 01.06 ühinemiskõneluste esimene koosolek, osalesid kõik Järvmaa omavalitsused peale Türi ja Koigi valla 07.09 ühinemiskõneluste teine koosolek, osalesid kõik Järvmaa omavalitsused peale Türi ja Koigi valla 02.11 ühinemiskõneluste kolmas koosolek, osalesid kõik Järvmaa omavalitsused peale Türi ja Koigi valla 07.12 ühinemiskõneluste neljas koosolek, osalesid kõik Järvmaa omavalitsused peale Türi ja Koigi valla 17.12 võttis volikogu vastu otsuse "Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste korraldamine" pidada omavalitsuste ühinemisläbirääkimisi eesmärgiga moodustada Paide linna, Paide valla, Väätsa valla, Roosna-Alliku valla, Kareda valla, Koigi valla ja Imavere valla baasil üks kohaliku omavalitsuse üksus; ning moodustas Paide linna seisukohtade väljatöötamiseks ja ühinemisläbirääkimiste pidamiseks komisjoni.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused

• Paide linna üldhariduskoolides alustas 1. septembril 2015. a õpinguid 1149 õpilast sh esimeses klassis 101 last. Paide Gümnaasiumi õpilaste arv seisuga 10.09.2015 oli 520, Paide Ühisgümnaasiumis 495 ja Paide Täiskasvanute Keskkoolis 134 õpilast. • Paide linna kahes lasteaias käis seisuga 10.09.2015 428 last sh PAIde Lasteaias 207 ja Sookure lasteaias 221 last. • Paide Muusikakoolis õppis seisuga 10.09.2015 143 last, neist 8 teistest omavalitsustest. Paide Huvikeskuses õppis seisuga 10.09.2014 159 õpilast sh. kunstikoolis 49 õpilast. • 2015. aastal õppis kümnes Paide linna eraspordikoolis kokku 390 last. • PAIde Lasteaia uueks direktoriks sai Ele Enn • Järvamaa Keskraamatukogu uueks direktoriks sai Jane Kiristaja • Paide linnavolikogu tõstis sünnitoetust 400-le eurole • Paide linnavolikogu kehtestas toetuse noortele peredele kodulaenu intresside tasumiseks

25 • Paide linnavolikogu suurendas Paide linna spordikoolides käivate laste pearaha suurust Paide Sotsiaaltöökeskus Jagatud toetused ja summad 2015. aastal: Sünnitoetus: 130 taotlust summas 22 185 eurot Täiendav sotsiaaltoetus: 135 avaldust summas 13 870,06 eurot Õendusabiteenuse kulude toetus: 65 avaldust summas 8577,01 eurot Ranitsatoetus: 95 avaldust summas 9500 eurot Riiklikud toetused: Toimetulekutoetus: 615 avaldust summas 100 761,11 eurot Vajaduspõhine peretoetus: 279 avaldust summas 19 980 eurot

Noorsootöö • 2015. aastal oli Paide Avatud Noortekeskuse külastusi 10 460, neist esmakordseid 1023, 553 tüdrukut ja 490 poissi. • Kõige rohkem külastavad keskust Paide Gümnaasiumi noored - 2158 külastust ja Paide Ühisgümnaasiumi noored - 1251 külastust. • Kõige rohkem külastavad keskust noored vanuses 12-16 eluaastat. • Noortekeskuse juhataja Margit Udam pälvis preemia „Järvmaa aasta noorsootöötaja“ • Paide linn pälvis Järvamaa noorsootöö tunnustuskonkursil „Aasta tähed“ aasta noortesõbralikuma omavalitsuse tiitli.

Sport ja liikumine • 2015. aastal toimus SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus hallatavatel objektidel (E-Piim Spordihall, ujula, võimla, staadionid, matkarada) 243 võistlust/üritust, neist 12 korraldaja või kaaskorraldaja oli SA PSTK. • E-Piim Spordihalli külastati 48 851 (jõusaal+saun+spordiklubid) korral. • Ujulat külastati 39 669 (ujula+jõusaal) korral.

Tabel 1. Paide Kultuurikeskuse statistika 2015 Kõik üritused kokku 774 Külastajaid kokku (loendatud, piletiga) 60696 Oletatav külastajate arv (tasuta üritustel) 26930 Kokku 87626

oletatav külastajaid külastajate arv arv (loendatud) (tasuta üritus) Omaüritusi 568 30806 23930 Prof. teater-kontsert 10 2109 Kino 507 23979 (Rahva)kultuuriüritus 32 4016 12930 Laat 11 702 (kauplejate arv) 11000 Näitus 8 Külalisüritused (ruumide rent) - sh prof. esinejad 206 29890 3000 Prof. teater-kontsert 48 9487 Konverents, seminar, koolitus 54 2890 Kultuuriüritus (aktus, kontsert) 32 5974 peoõhtu 17 2054

26 Varia (doonoripäev, jne) 35 4135 messid 4 5350 2000 ostu-müügipäev 16 1000

Eelarve

Paide linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 10 030 099 eurot (2014. aastal oli 12 271 440 eurot). 2015. aasta kulude eelarve täitmine: 9 501 413 eurot 2015. aasta tulude eelarve täitmine: 9 586 642 eurot

Joonis 1. Kulude eelarve täitmine valdkonniti 2015. aastal

Üldised valitsussektori Finantseerimistehingud; teenuse; 6,1% 4,2% Avalik kord ja julgeolek; 0,2% Sotsiaalne kaitse; 8,5% Majandus; 10,9% Keskkonnakaits;Elamu- 2,1% ja kommunaalmajandus; 7,0%

Tervishoid; 0,2% Haridus; 40,0% Vaba aeg, kultuur, religioon; 20,8%

Investeeringud

Teostatud investeeringute kogumaht 2015. aastal Paide linnas oli 490 000 eurot, sealhulgas AS Paide Vesi ja AS Järvamaa Haigla aktsiate soetamine summas 290 378 eurot ning teostatud investeeringud summas 199 622 eurot. 2015. aasta investeeringud valdkonniti: 1. Majandus, kokku summa 26 707 eurot, sealhulgas:  Paide turu eel- ja põhiprojekti koostamine,  Kinnistu Lai 41 ostmine perepõhise asenduskodu teenuse osutamiseks,  Arvo Pärdi muusikaaia eskiisprojekti koostamine. 2. Keskkonnakaitse, kokku summa 574 eurot:  Arvo Pärdi muusikaaia skulptuuri tooriku vedu skulptorile ja tagasi. 3. Elamu- ja kommunaalmajandus, kokku summa 270 538 eurot:  AS Paide Vesi poolt elluviidava projekti „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ kaasfinantseerimine (aktsiate otsmine). 4. Tervishoid, kokku summa 19 840 eurot:  AS Järvamaa Haigla õendusabi keskuse hoone kaasrahastamine (aktsiate soetamine). 5. Vaba aeg, kultuur, religioon, kokku summa 160 383 eurot:  Paide Muusikakooli akende osaline vahetamine;

27  Lai 33 kinnistule rulapargi atraktsioonide ehitamine ja paigaldus;  Paide Kultuurikeskuse esinejateruumide rekonstrueerimine. 6. Haridus, kokku summa 11 958 eurot:  Sookure Lasteaia õuesõppemaja rekonstrueerimine;  PAIde Lasteaia Lillepai maja mänguväljaku atraktsioonide soetamine. Joonis 2. Investeeringute osakaal eelarve täitmisest 2015. aastal

Finantseerimistehingud; 4,2% Aktsiate ja osade ost; 3,1% Muud kulud; 0,7% Investeeringud; 2,1%

Majandamiskulud; 25,4% Eraldised; 20,9%

Personalikulud; 43,6%

Kultuuri- ja spordisündmused

Veebruar Paide Arvamusfestival pälvis regionaalarengu auhinna „Regionaalmaasikas“ 24.02 Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel tunnustati linnapreemiate laureaate: kultuuripreemia – Eha-Hilju Palm, hariduspreemia Ülle Rohtma, spordipreemia Piret Reinfeld ja parima sportlase preemia Sander Viilup 25.02 Eesti iseseisvusmanifesti luges raekoja ees ette Raido Türner Paide Ühisgümnaasiumist

Märts 03.-04.03 Rahvusooper Paides, anti kaks „Tsirkusprintsessi“ etendust ning tehti õpituba noortele 10.03 Paide linna allasutusi külastas Kuressaare delegatsioon 14.03 üle-eestiline koolinoorte moekonkurss MoeP.A.R.K. 2015

28

Pildil: MoeP.A.R.K. (Foto: Merle Juhanson)

15.03 E-Piim Spordihallis Liikumispäev, mis oli liikumissarja „Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa" III etapp 20.03 Sookure lasteaia populaarne kevadpidu E-Piim Spordihallis

Aprill Järvamaa Võrkpalliklubi saavutas oma esimesel Schenker liiga aastal Eesti meistrivõistlustel 5. koha 11.04 Paide Meeskoor tähistas oma 40. sünnipäeva 19.04 Paide Püha Risti kiriku koguduse õpetajaks sai Kari Tynkkynen 24.04 Järvamaa Töömess Paide Kultuurikeskuses 25.04 Jüripäeva pidustused Paides – Nelja kuninga päev ja Aegade tuuled festival

Mai Järvamaa elutööpreemia pälvis Paide linna aukodanik Toomas Agasild Järvamaa aasta emaks valiti Paide kooliõpetaja Elve Kask Paide Linnameeskond mängis end Evald Tipneri Eesti karikavõistlustel hõbemedalile 09.05 Paide Huviteatri esietendus „Karu“ 14.05 Paide Gümnaasiumi poistekoor 10 23.05 Südamelaul 2015 31.05 koguperepäev „Laps vajab perekonda“

Juuni Valmis Henn Sokku raamat „Paide kooliõpilased Vabadussõjas“ 13.06 Ans. Anduri plaadiesitluskontsert „Öine bingo“ Wabalinna majas 14.06 avati Paide linna kauaoodatud skatepark

Juuli 04.07 Paide Kreisilinnapäev Lembitu pargis 19.07 Paide MEK Triatlon Paides 19.07 Eesti korvpallikoondise mäng Taaniga E-Piim Spordihallis 19.07 Eesti Korvpalliliit ja Paide linn sõlmisid koostöölepingu, et arendada ja edendada Paides korvpallimängu

29 August 14.-15.08 III Paide Arvamusfestival 20.08 Eesti Vabariigi taasiseseisvumise kontsert Vallimäel koos ansambliga Lindpriid 29.08 Paide Kultuurikeskuse hooaja avamine

September Möödus 750 aastat Paide ordulinnuse esmamainimisest Paide linna aukodanikuks sai RO Estonia peadirektor Aivar Mäe Paide linna vapimärgi pälvis PMT OÜ juht Jaan Meikup 10.09 Eesti Post AS ilmutas Paide vapiga margi 22.09 üle-eestiline Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Paides 07.-12.09 Helilooja Arvo Pärdi 80. sünnipäeva tähistamine Pärdi Päevad 11.09 Pärdi muusikaaia eskiisprojekti esitlemine Väike-Aia tänaval

Pildil: Pärdi muusikaaia eskiisprojekti esitlemine Väike-Aia tänaval (Foto: Maarit Nõmm)

26.09 Paide turu avamine Paide linna 724. aastapäeva kontsert-aktus Paide Kultuurikeskuses 28.09 EV100 tammede istutustalgud 30.09 Paide 724. sünnipäeva Südameketi moodustamine Keskväljakul Kuningate stipendiumi pälvisi´d Urmas Jõgi ja Peeter Oja

Oktoober Paide Viking Window korvpallimeeskond alustas hooaega Eesti meistrivõistluste esiliigas 04.10 34. Paide-Türi rahvajooks püstitas osalejarekordi 14.10 Rahvusooper Estonia päev Paide Kultuurikeskuses

November Rahvatantsurühm Riikar 25 Järvamaa Puuetega Inimeste Koda 20 Järvamaa aasta isaks valiti Paide päästekomando pealik Valeri Ivanov Paide Linnameeskond lõpetas oma 7. hooaja Premium liigas 7. kohaga ja võiduga 2:1 meistri Tallinna FC Flora üle 05.11 Paide koostootmisjaama käikumineku tähistamine 11.11 Paide tänavavalgustusprojekti pidulik lõpetamine 13.-14.11 Järvamaa Mess 2015

30 13.-15.11 Paide PÖFF 27.11 Paide linna esindajate kohtumine helilooja Arvo Pärdiga Pärdi Keskuses Laulasmaal

Detsember Paide Püha Risti kiriku kella restaureerimise annetuskampaania algus 01.-02.12 Doonoripäevad Paides 06.12 Paide Jõulukroon Keskväljakul 31.12 esmakordselt vana-aastapalvus Paide kirikus

Ettevõtlus

Tabel 2. Äriregistri andmetel Paide linnas registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud 01.01.2015 01.01.2016 Aktsiaseltsid 14 12 Osaühingud 520 541 Täisühingud 3 2 Usaldusühingud 1 2 Tulundusühistud 30 30 FIE-d 144 145 Sihtasutused 7 7 MTÜ-d 195 188

Ettevõtete tegevusalad valdkonniti jaotuvad: jae- ja hulgimüük – 81, ehitus – 80, tootmine – 46, kinnisvara haldus – 55, iluteenused 52, raamatupidamisteenused – 26, kaubavedu 25, sõidukite hooldus ja remont – 16, koolitus – 14, metsa- ja taimekasvatus – 14, toitlustus – 15 jm.

Aasta jooksul asutati osaühinguid juurde 51, tegevuse lõpetas seitse. FIE-sid registreeriti aasta jooksul äriregistrisse 9 ja kustutati kaks. Asutati kaheksa uut mittetulundusühingut. Uute ettevõtete tegevusalad jaotuvad järgmistesse valdkondadesse: jae- ja hulgimüük – 5, ehitus – 12, sõitjatevedu – 2, iluteenus – 7, autohooldus – 1, kinnisvara haldamine – 5, ajutise tööjõu rent – 1, mööbli tootmine 1, infotehnoloogia – 4, toitlustus – 1, reklaamiagentuur – 1, fotograafia – 2, metsamajandus ja põllumajandus – 3, kaubavedu – 2, õmblusteenus, rõivaste tootmine - 2, plastmasstoodete tootmine – 1, reisikorraldajate tegevused – 1, maastiku hooldus- ja korrashoid – 1, muud tegevused - 8.

Tabel 3. Suuremad tööandjad Paide linnas Ettevõte Tegevusala Töötajaid AS Järvamaa Haigla Haiglaraviteenus 236 Järva Tarbijate Ühistu Jaekaubandus 170 AS Eesti Pagar Leiva- ja saiatootmine 120 AS Paide Masinatehas Üldmasinate ja mehhanismide tootmine 110 AS Paide MEK Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 81 AS Euroleib Leiva- ja saiatootmine 87 AS Kuma Ajakirjade jm perioodika kirjastamine 67 OÜ Tafrix Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 59 AS KEK-i Emits Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 37 Koma Ehitus AS Elektriinstallatsioon 32 Comfort AE AS Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus 23 Verston Ehitus OÜ Teede ja kiirteede ehitus 32 Brandner PCB OÜ Trükkplaatide tootmine 29 OÜ Katri Ela mute ja mitteeluhoonete ehitus + jaekaubandus 24

31 Espak Paide OÜ Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük 25 Ensto Lighting OÜ Elektriliste valgustusseadmete tootmine 29 Iizmar OÜ Kaubavedu maanteel 22

Välissuhtlus

 1. jaanuarist- 31. detsembrini töötas Paide Avatud Noortekeskuses Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames prantslane Pierre Tingaud. Tema ülesanneteks oli korraldada Paides prantsuse keele tunde, spordiringi, tutvustada oma kultuuri, suhelda noortega ja osaleda aktiivselt noortekeskuse tegevustes;  Paide linna arhitekt-nõunik Marje-Ly Rebas osales 14.-17. aprillil Saksamaal Leipzigis toimunud õppereisil „Ruumiline planeerimine kahanemise tingimustes“. Õppereisi eesmärgiks oli kahanevate linnade uurimine ja planeerimine (regionaalplaneerimine ja -areng);  8. mail korraldas Paide Avatud Noortekeskus Euroopa Päeva. Külas olid Eestis viibivad välisvabatahtlikud, kes viisid läbi töötubasid ning tutvustasid Paide noortele oma kultuuri ja kombeid.  Maikuus alustas PAIde lasteaias Euroopa Vabatahtlikku Teenistust hispaanlanna Laura Garcia. Laura ülesanneteks on olla abiks rühma kasvatajatele, tutvustada oma maad ja kultuuri. Laura viibib Eestis 2016 a. maini;  3.-7. juunis osalesid Paide Võrkpalliklubi noored Vaasas, rahvusvahelisel võrkpalliturniiril „Power-Cup 2015. Paide oli esindatud viie võistkonnaga (kokku 33 õpilast). Kõige parema tulemuse tõid koju 2004/2005.a poisid, kes 38 võistkonna seas saavutasid 12. koha;  27. juunist - 5. juulini toimus Paides rahvusvaheline noortevahetus "The secret of happiness is freedom" koos noortega Itaaliast, Prantsusmaalt ja Eestist. Projekti eesmärk oli tutvuda erinevate riikide kultuuri ja ajalooga;  12.-18. juulil osales kaks Paide noort lauljat koos Järvamaa Tütarlastekooriga San Franciscos Golden Gate Festivalil. Koor pälvis rahvamuusika kategoorias esitatud Veljo Tormise muusika eest maailma kultuuripärandi eripreemia;  11.-13. juulis külastasid Taani sõpruslinna Fredensborgi muusikateatrigrupi Ragnarock noored Paidet ja kohtusid siinse noorte teatritrupiga;  21. augustil külastas Paide linna delegatsioon Stockholmi Eesti Maja, kus tutvustas Rootsis elavatele eestlastele Järvamaad ning Paide linna. Paidelasi võttis Stockholmis vastu Inga Leesment Rootsi Eestlaste Liidust ning Eesti suursaadik Rootsis Merle Pajula;  Linnapea Siret Pihelgas ja Järvamaa ettevõtjad külastasid augustis Tšehhi sõpruslinna Havirov, kus kohtuti sealse linnapea ja ettevõtjatega. Reisi eesmärk oli tutvuda sealsete olude ja kohaliku ettevõtlusega;  29. septembrist - 4. oktoobrini osales Paide Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja Riin Luks noorsootöötajate õpirände projektis Sloveenias, Ljubljanas. Samal ajal viibis noortekeskuses Andraz Renko Sloveeniast, kes tutvus organisatsiooni tööga ja noorsootööga Eestis.  Oktoobris käisid linnapea Siret Pihelgas ja abilinnapea Ülle Leesmaa koos teiste Järvamaa omavalitsustegelastega Hispaanias. Kohapeal tutvuti sealsete omavalitsuste ja põllumajandusega ning parandati omavahelisi suhteid;  29. septembrist - 3. oktoobrini viibis Paide Avatud Noortekeskuse kutsel Järvamaal prantsuse noorte folkbänd Opsa Deheli. Bänd andis kontserte erinevates Järvamaa koolides ja kultuurimajades.

32 Albu vald

Aadress: Järva-Madise küla, 73409 Albu vald Veebileht: www.albu.ee Pindala 257 km2 Elanike arv: 1200 (01.01.2016) Asustustihedus: 5 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Vallavolikogu Volikogu esimees: Jüri Kommusaar Albu Vallavolikogus on jätkuvalt 11 liiget. 2015. aastal toimus 11 volikogu istungit. Istungit ei toimunud tavapäraselt juulis. Võeti vastu 14 määrust ja 56 otsust. Albu valla kõrgeim autasu, aukodaniku tunnustus anti Age-Li Liivakule, aasta tegu nimetus Alburahva Teatri lavastusele „Trepikoda” ja teenetemärk Marika Tamtikuleule. 26. novembri vallavolikogu istungil kehtestati uus valla üldplaneering.

Vallavalitsus Vallavanem: Kalju Kertsmik. Vallasekretär: Andi Liblikman. Vallavalitsuse liikmete arv 6 Vallavalitsusel toimus 31 istungit, anti 300 korraldust. Ametnikena asusid teenistusse sotsiaal-ja lastekaitsenõuniku ametikohale Claire Miljukova ning vallasekretäri ametikohale Andi Liblikman.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Albu vallas tegutsevad järgmised vallavalitsuse hallatavad asutused:

- Haridusasutused - Albu Põhikool, Lasteaed-algkool (4 klassi+lasteaed) ja Albu Laste Mängutuba (lasteaed). - Raamatukogud – Albu Raamatukogu ja Ahula Raamatukogu (teeninduspunkt ka Järva-Madise külas vallamajas). - Ahula Sotsiaalne Varjupaik – osutab üldhooldekoduteenust sotsiaalsete erivajadustega isikutele. - Albu Valla Rahvamajad – hooned Albus ja Ahulas - Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus – loob häid võimalusi sportimiseks, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks - Albu Valla Toiduait – pakub toitlustamist valla haridus- ja hoolekandeasutustele ning avalikkusele - Vallaasutus „Teenus“ - ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni- ning jäätmeveo alaste teenuste osutamine

Eelarve

Albu valla 2015. a eelarve võeti vastu Albu Vallavolikogu 25. veebruaril 2015. a määrusega nr 2, mille tulude maht oli 1 760 547 eurot.

Albu valla 2015.a. olulisemad investeeringud

Albu külas Männi väikekohas jätkati teede renoveerimist, Metso- teel sai 200 m ulatuses mustkatte alla, koostöös riigiga toetasime hajakülade majapidamisi, kes said endale uued kaevud ja reoveesüsteemid, Albu parki paigaldati uus jalakäijate trepp, laiendati Valgehobusemäe Suusa- ja

33 Puhkekeskuses laenutusruume, Põhikoolis aidati kaasa digipöördele ja Ahula Lasteaed-Algkoolis paigaldati uued tulekindlad uksed.

Kultuuri- ja spordisündmused

- 30. jaanuar – 12. Hansenist Tammsaareni võistulugemine Albu Põhikoolis - 31. jaanuar - 35. Tammsaare rahvamatk, mil kuulutati välja ka XXXVII A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia laureaat Avo Kull romaani "Reporter" eest. - 14-15. märts – Valgehobusemäe talvefestival, sh 15. Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele (FIS võistlus). - 16. mai – muuseumiöö A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel - 7. juuni – XIX Erika rattaralli Ahulas - 11.-13. juuli - XII Albu CUP tõstmises Albu valla karikatele 22. august- Valgehobusemäe rattamaraton 14. juuli - 25. august - Albu mõisa XVII Kunstisuvi, Pille Jänese ja Margit Roosaare fotonäitus "17 teatrisuve Albus ja Vargamäel" - 27. september - XXII Albu sügisjooks ja XI terviseliikumisüritus Valgehobusemäel - 24.oktoober - XXI Indrek Liiva mälestusvõistlused sangpommis

Ettevõtlus

Suuremate ettevõtete nimed, põhitegevusalad. 1. Tammsaare OÜ – põllumajandustootmine 2. OÜ Preskosa – vaibakudumine, jaekaubandus 3. OÜ Pakpoord – õmblustoodete valmistamine 4. OÜ Farmiks Agro – põllumajandustootmine 5. Kleisal OÜ – puidu töötlemine 6. Puiduladu OÜ – puidu töötlemine 7. OÜ Niinsalu – bussiga transpordi teenused 8. OÜ Hunting Grupp – metsa töötlemine, jahindus, autoremont

Ettevõtlus arvudes Albu vallas tegutseb äriregistri teabesüsteemi andmetel seisuga 101 osaühingut, 2 tulundusühistut, 73 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 1 usaldusühing. Albu vallas tegutseb 26 mittetulundusühingut. Olulisemad mittetulundusühingud on: MTÜ Albu valla külade selts, EELK Järva-Madise Püha Matteuse Kogudus, MTÜ Seidla Tuuleveski, MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts Üksmüts, MTÜ Albu Noortekeskus, Järvamaa Mõisakoolide Ühing. Sihtasutusi on Albu vallas 1 (SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel). Vallavalitsusele on teada ka üks avalikes huvides tegutsev seltsing – Küla Seltsing.

34 Ambla vald

Aadress: Lai 22, Ambla 73502 Veebileht: www.ambla.ee Pindala 166,45 km2 Elanike arv: 2061 (01.01.2016) Asustustihedus: 12 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Ambla vallavalitus pärast KOV 2013 valimisi on 4-liikmeline, koosseisus: Rait Pihelgas vallavanem, Andrus Mikson, Katre Mägi, Annika Rohi.

Ambla vallavolikogu valiti 13-liikmeline koosseisus: Harri Lepamets – volikogu esimees, Arvi Luuk, Priit Grünthal, Marta Kondas, Reimo Kaasiku, Aive Kukk, Ülle Ojamäe, Madli Põder, Margit Mikson, Ants Aasamets, Tõnu Linnasmäe, Vello Teor – volikogu aseesimees. 2015. aastal astus volikogu liikme kohalt tagasi Krista Nelke. Uus volikogu liige on Meelis Kaseväli.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Aravete Lasteaed Mesimumm Aravete Lasteaed Mesimumm on Ambla Vallavalitsuse haldamisele kuuluv munitsipaallasteaed, mis toetab peresid, pakub päevahoidu, õppe- ja arendustegevust koolieelsetele lastele, ettevalmistust koolis toimetulekuks ning tugiteenust.

Lasteaias on avatud 4 rühma - laste nimestikuline arv 31.12.2015 seisuga: 1. MUMMUD sõimerühm 1,5- 3 aastastele lastele (14 last); 2. LEPATRIINUD noorem aiarühm – 3-4 aastastele lastele (20 last); 3. MESIMUMMID keskmine aiarühm –4-5 aastastele lastele (15 last); 4. MÕMMID koolieelikute rühm – 5-7 aastastele lastele (10 last).

2015. aasta lõpu seisuga oli lasteaias 59 last, aasta keskmine laste nimestikuline arv oli 57. Rühmad on komplekteeritud laste vanuselist struktuuri arvestades, lastega tegelevad kaks õpetajat ja õpetaja abi. Lasteaias töötab üheksa õpetajat, kes vastavad kvalifikatsioonile. Lasteaias töötab osalise koormusega logopeed, kes tegeleb tugiteenust vajavate lastega üks kord nädalas. Oleme võimaldanud mitmele üliõpilasele praktika sooritamise võimalust. Praktikantide juhendamine toimub erialase ettevalmistuse saanud mentori poolt.

Lasteaias pakutakse võimalusi andekamate laste toetamiseks läbi järgmiste huvitegevuste: jalgpall (poisid, tüdrukud), pillimäng ja laul, rahvatants, loovtants. Lisaks töötab lasteaias beebikool üks kord nädalas.

Ambla Lasteaed-Põhikoolis Ambla Lasteaed-Põhikool on Ambla Vallavalitsuse haldamisele kuuluv munitsipaalkool, mis koosneb kolmest kooliastmest ja lasteaia liitrühmast (lapsed vanuses 1,5-7 eluaastat).

10. jaanuari 2015 seisuga õppis koolis 58 õpilast ja lasteaialapsi oli nimekirjas 16, alates 1. septembrist 2015 on vastavad arvud 58 ja 18. Klassikomplekte 7, liitklassidena 2. Lasteaias töötab üks liitrühm, tegevused toimuvad kell 9.00 - 13.00 kahes vanuserühmas eraldi rühmaruumides. Lasteaia töö on tihedalt seotud kooli töökorraldusega, sest õpetajad annavad tunde nii lasteaias kui

35 ka koolis (muusika, rütmika, kunsti- ja tööõpetus). Kõikidel suurematel üritustel osalevad lasteaialapsed ja õpilased koos;

* koolis on valikaineks kaitseõpe (V-VIII klass) ja usundiõpetus (II, IV ja VIII); * poiste tööõpetuse tunnid (tehnoloogiaõpetus) toimuvad kolmel õppeveerandil Aravete Keskkooli puutööklassis ja ühel õppeveerandil meie kodundusklassis, kus õpitakse toitlustamise aluseid; * koolis on toimiv tugisüsteem (aineõpetajad, õpiabitunnid ja pikapäevarühm, puudub logopeed, psühholoogi teenust ostame sisse SA Innove´lt); * toimub pidev koostöö lastevanematega, vajadusel tehakse ka koostööd nii Ambla kui Tapa valla sotsiaalnõuniku ja lastekaitsespetsialisti, Ambla Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni, kooli hoolekogu, politsei ja teiste tugistruktuuridega väljaspool kooli.

Septembrist 2015 töötavad koolis järgmised tugisüsteemid: * pikapäevarühm, mille töös osaleb 23 õpilast; * õpiabirühmad, mille töös osaleb 9 õpilast; * koduõpe – määratud ühele õpilasele; * abiõpe, mis määratakse direktori käskkirja alusel õpilasele, kes on saanud mitterahuldava veerandihinde; * aineõpetajate konsultatsioonid; * individuaalse õppetöö rakendamine; * arenguvestlused; * kooli raamatukogust saab laenutada ainult õppekirjandust, ilukirjanduse laenutamine on võimalik aleviku raamatukogust, mis asub koolist ~300 meetri kaugusel.

Huvialategevust koordineerib 0,4 ametikohaga huvijuht. Huvitegevuse alla on koondatud huvi- ja spordiringid, ürituste ja ekskursioonide korraldamine ning karjäärinõustamine. Õpilastel oli võimalus tasuta osaleda spordi-, inglise keele- ja muusikaringides. Meie õpilased osalesid edukalt vabariiklikul mõttespordi olümpiaadil ja maakondlikul inimeseõpetuse olümpiaadil.

Aravete Keskkool on Ambla Vallavalitsuse haldamisele kuuluv üldhariduslik munitsipaalkool, mis teenindab kõiki Ambla valla ja ka ümberkaudsete valdade lapsi.

Aruandeperioodi lõpul: * õpib koolis 160 õpilast; * on koolis 12 klassikomplekti (1-12 kl); * töötajate arv 35, neist pedagooge 22 (üks õpetaja ei vasta kvalifikatsioonile).

2015. aastal esindas Aravete Keskkooli rohkem kui 58-l erineval võistlusel, konkursil ja olümpiaadil 104 õpilast, kes saavutasid maakondlikul tasemel 34 esimest kohta, 49 teist kohta ja 38 kolmandat kohta. Lisaks osalesid Aravete Keskkooli õpilased ja õpetajad 18-s erinevas rahvusvahelises ja vabariiklikus projektis.

2015. aastal jätkas Aravete Keskkool koostööd Lillehammer videregående Skole`ga Norras. Koostöös on esitatud kaheaastase koostööprojekti taotlus EEA/NORWAY GRANTS SCHOLARSHIP programmile Eestis summas 64 712 eurot.

2015. aastal jätkas Aravete Keskkool rahvusvahelise Erasmus+ projektiga LINPILCARE, mille eesmärk on toetada õpetajaid ja koole tõenduspõhise õpetamise rakendamisel, sidudes õpetajate tegevusuuringud professionaalsete õpikogukondade kaudu akadeemiliste uurimistööde tulemustega. Projektis osalevad Belgiast: VSKO (katoliku hariduse täienduskoolituskeskus) – projekti koordinaator, Hollandist: STICHTING FONTYS (õpetajakoolituse kolledž), Portugalist: Agrupamento de Escolas da Caparica (Caparica koolidegrupp), Ühendkuningriikidest: Dene Magna

36 itcheldean ja Eestist: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut (iga projektipartner kaasab koostööle vähemalt 12 kooli).

2015 sügisel soetati õppetundide näitlikustamiseks ja kaasajastamiseks 25 tahvelarvutit. 2016. aastal on planeeritud HITSA projektitaotlusega soetada koolile robootika komplektid ning 3D printerid, tehnoloogiaõppe paremaks integreerimiseks õppeprotsessi.

Aravete Keskkoolis viidi 2015. aastal läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt haldusjärelevalve. 2015. aasta kevadel läbiviidud PISA testi valimis olid ka seekord Aravete Keskkooli õpilased.

Positiivseks võib pidada Aravete Keskkoolis 2015. aastal põhikooliõpilaste arvu suurenemist (eriti I klassi õpilaste), samas tagasilöögiks võib pidada keskkooli osa õpilaste jätkuvat arvulist langust. Kahjuks võib statistikast tõdeda, et keskkooli õppima asuvate õpilaste arv ka edaspidi ei suurene, pigem väheneb.

Sotsiaalvaldkond Aravete Hooldekeskus on ööpäevaringset hooldust ja põetust osutav hoolekandeasutus, mis on loodud elamiseks ja hooldamiseks vanuritele ja puudega isikutele, millel täitus 20 aastat tegevuse alustamisest. Hooldekodus on voodikohti 20, eriolukordadel saame lisada paar lisakohta. Ambla valla elanikke oli hooldusel 12

Aravete Hooldekeskuses oli 2015. aastal jätkuvalt tööl 7 hooldustöötajat, kes kõik omavad erialast väljaõpet ja on tööl 7–20 -aastase tööstaažiga.

Lisaks hooldustöötajatele on igapäevaselt tööl juhataja ja osalise tööajaga meditsiiniõde, kokad ning laohoidja ja 0,5 kohaga koristaja.

Tegevuste poole pealt on jätkatud traditsiooni, et kord kuus saavad kõik kliendid soovi korral kokku kohvilauas, et tähistada kuu sünnipäevi ja mälestada lahkunuid. Võimalust mööda on korraldatud kontserte ja kutsutud külalisesinejaid.

Aasta lõpul saime juurde ühe invatualettruumi hooldekeskuse teise poole peale. Olemas on puhkeruum külalistega privaatseks jutuajamiseks või omaette mõtisklemiseks, arvuti kasutamise võimalus, teler nii saalis kui vajadusel eraldi tubades.

Aastast 2015 pakutakse Ambla vallas Aravete Hooldekeskuse juures ka erihoolekande teenusena igapäevaelu toetamise teenust seitsmele kliendile ja toetatud elamise teenust, millel 2015. aastal viibis üks inimene. Erihoolekande teenuseid osutatakse klientide kodus, nendega tegeleb kaks tegevusjuhendajat, kokku 0,4 ametikohaga.

Toimetulekutoetust maksti 2015. aastal lähtudes riiklikult kehtestatud toimetulekupiirist 5689,48 eurot, keskmiselt 14 taotlejale.

Ambla valla eelarvest maksti 2015. aastal sünnitoetust lapse vanemale 384 eurot. Ranitsatoetust ühe kooli mineva lapse kohta 65 eurot.

Ravimitoetust maksti 63 raske ja sügava puudega isikule summas 8348,84 eurot. Lisaks maksti hooldajatoetust raske puudega isiku hooldajale 15,34 eurot kuus ja sügava puudega isiku hooldajale 25,56 eurot kuus.

Erinevate sotsiaaltoetuste määramisel lähtutakse konkreetsest abivajajast ja temaga seotud juhtumist. Rakendatakse juhtumipõhist tegevuskava. Suureks toeks on Sotsiaalkindlustusametiga koostöös olev projekt „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“, mis viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi programmi

37 „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013". Pilootprojekt kestab kuni 2015. aasta lõpuni. Projekti sihtrühmaks on inimesed, kellel on mitmeid põimunud probleeme, mille tõttu nad ei tule toime igapäevase elu ja töölkäimisega.

Ambla vald osaleb aktiivselt Järvamaa Toidupanga tegevuses, tänu tihedale koostööle saab aidata igakuuliselt keskmiselt 5-8 peret toidupakiga, kes sattunud erinevatel põhjustel raskustesse.

Koostöös MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega pakutakse tugiisiku teenust erivajadusega lastele. Ambla vallas töötas kolm tugiisikut. Tugiisik töötas lasteasutuse juures vastavalt vajadusele 1-2 lapsega. Tugiisiku ülesandeks oli toetada ja juhendada igakülgselt erivajadusega last hariduse omandamisel ning lasteasutuses toimetulemisel (kas koolis või lasteaias).

Peab rõõmuga tõdema, et vallal on suurepärane koostöö kodukoha turvalisuse hoidmisel Lääne Päästekeskuse Järvamaa Päästepiirkonna Aravete Päästekomandoga ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna piirkonnapolitseiga.

Ambla vallas on toredaks traditsiooniks saanud vallavanema vastuvõtt valla peredele, kuhu on sündinud uus maailmakodanik.

Pikaajaliseks traditsiooniks vallas on ka klassikursuse kiituskirjaga lõpetanud õpilaste ja nende vanemate tunnustamine vallavanema vastuvõtul peale kooliaasta lõppu.

Valla poolt pakutava koduhooldusteenuse abil on loodud võimalus eakal inimesel harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või koduhooldustöötaja abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla. Suur abi teenuse paremaks muutumisel on kindlasti Sotsiaalministeeriumi poolt valdadele eraldatud elektriautod, mille abil teenust osutatakse.

Valla poolt pakutav sotsiaaltransporditeenus on peale ühtse sotsiaaltranspordi projekti lõppemist jälle aktiviseerunud ja kasutatakse valla lastega perede, puuetega inimeste ja eakate poolt aktiivselt arsti juurde ja rehabilitatsiooniteenusele sõiduks.

Mittetulundusühing Ambla valla eakate klubi Vokiratas on koondanud enda alla kõik valla aktiivsed eakad, kes on suuresti abiks valla eakate ja kultuurielu rikastamisel. Lisaks kohapeal toimuvatele klubiõhtutele käiakse koos tantsuringis ning laulukooris. Lisaks külastatakse aktiivselt teisi klubisid üle vabariigi ja tehakse ühiseid väljasõite.

Kodanikeühendused Seltsid, mittetulundusühingud ja muud vabaühendused osalevad üha aktiivsemalt nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse otsuste tegemisel. Põhjus lihtne – mitmed probleemid, millega tegelda tuleb, on oma ulatuselt niivõrd laiahaardelised, et ületavad sageli lisaks omavalitsuse piiridele ka riigi piire.

Ambla vallas tegutsevad mitmed erinevad kohaliku elu edendamisega tegelevad mittetulundusühingud.

Neist aktiivsemaid külaelu edendavad on MTÜ Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts, MTÜ Käravete Küla Selts, MTÜ Sääsküla Külaselts, MTÜ Maarjamõisa Külaelu Edendamise Selts, MTÜ Roosna-Tammiku Külaselts.

Valla spordielu korraldamisel ja elavdamisel omavad suurt rolli 2015 aasta kevadel loodud MTÜ RR Suusaklubi, MTÜ Ambla Spordiklubi, MTÜ Aravete Jõujaam, MTÜ Spordiklubi +35, MTÜ Ambla motoklubi, MTÜ Kurisoomoto, MTÜ Star Racing, MTÜ Ambla Hobimoto, MTÜ Aravete Vabaajakeskus.

38 Valla kultuurielu aitavad rikastada MTÜ Ambla valla eakate klubi Vokiratas, MTÜ Ambla Haridusselts, MTÜ Sääsküla Huviklubi, MTÜ Aravete Kultuuri- ja huviselts, EELK Ambla Maarja Kogudus, MTÜ Loometöö.

Lisaks toimetavad erinevate valdkondade mittetulundusühingud MTÜ Ambla Metsaühistu, MTÜ Aravete Tulehoidja, MTÜ Minu Mets, MTÜ Tammiku Talumuuseum, MTÜ Aravete Maaparandusühistu.

Mittetulundusühingute kaasabil on aastatega oluliselt parandatud kohalikku elukeskkonda ja korraldatud kogukonda arendavaid ning valla atraktiivsust suurendavaid üritusi. Valla eelarvest eraldatav tegevus- ja projektitoetus on aasta aastalt kasvanud ja tänu aktiivsetele mittetulundusühingutele on palju ära tehtud.

Eelarve

Tabel 1. Eelarve täitmise aruanne (eurodes) Esialgne Lõplik Eelarve Tunnus Kirje nimetus eelarve eelarve täitmine PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 2 284 184 2 348 753 2 311 277 30 Maksutulud 1 328 781 1 335 123 1 332 913 3000 Füüsilise isiku tulumaks 1 226 781 1 233 123 1 231 883 3030 Maamaks 102 000 102 000 101 030 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 263 265 287 453 282 284 3500, 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 687 088 721 127 684 362 352.00.17.1 Tasandusfond (lg 1) 91 697 92 361 92 361 352.00.17.2 Toetusfond (lg 2) 555 192 555 188 555 188 3500, 352 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 40 199 73 578 36 813 3825, 388 Muud tegevustulud 5 050 5 050 11 718 382540 Sh laekumine vee erikasutusest 5 000 5 000 11 678 3882 Sh saastetasud 50 50 40 PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU -2 329 863 -2 394 427 -2 239 201 40, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks -159 359 -168 991 -140 620 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele 413 isikutele -69 161 -69 608 -53 036 4500 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -72 637 -81 822 -73 012 452 Mittesihtotstarbelised toetused -17 561 -17 561 -14 572 Muud tegevuskulud -2 170 504 -2 225 436 -2 098 581 50 Personalikulud -1 303 036 -1 312 627 -1 281 380 Majandamiskulud 55 -855 468 -905 309 -817 181 60 Muud kulud -12 000 -7 500 -20 PÕHITEGEVUSE TULEM -45 679 -45 674 72 076 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -90 350 -90 350 -33 893 381 Põhivara müük(+) 5 474 5 474 0 15 Põhivara soetus (-) -74 957 -74 957 -13 258 101.1.1 Osaluste soetus (-) -4 100 -4 100 -4 096 382 Finantstulud (+) 60 60 17

39 65 Finantskulud (-) -16 827 -16 827 -16 556 EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-)) -136 029 -136 024 38 183 FINANTSEERIMISTEGEVUS 0 0 -58 458 20.5 Kohustuste võtmine (+) 885 284 885 284 826 826 20.6 Kohustuste tasumine (-) -885 284 -885 284 -885 284 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 1001 (+ suurenemine, - vähenemine) -136 024 -136 024 -20 275

Investeeringud 2015

Tabel 2. 2015. aastal tehtud investeeringud (eurodes) Tegevusala Objekt 2015. aasta eelarve täitmine 06 605 Elamu – ja kommunaalmajandus 4 301 Korteri renoveerimise jätk 4 301

04 510 Vallateed ja -tänavad 13 258 vallateede remont 12 858 maade ost kergliiklustee rajamiseks 400

07 600 Aktsiate soetamine 4 096 AS Järvamaa Haigla 4 096

Kultuuri- ja spordisündmused

Kultuur Ambla Kultuurikeskusel on kaks toimivat kultuurimaja: Aravete kultuurimaja ja Ambla kultuurimaja.

Ambla kultuurimajas tegutsesid 2015/ 2016 hooajal järgmised huviringid:  näitering "ANNE"  ratsaring  käsitööring  jooga  showtantsutrennid 1.-3.klassi õpilastele  showtantsutrennid lasteaia lastele

Aravete kultuurimajas tegutsesid 2015/ 2016 hooajal järgmised huviringid:  memmede tantsuring Vokiratas  Ambla valla segarahvatantsurühm Kekutajad  naisrahvatantsurühm  noortekeskuse käsitööring

2015/ 2016 hooaeg Ambla Kultuurikeskuses on läinud edukalt. Kultuurimajasid külastab rohkem inimesi. Osalejaid jagub nii huviringidesse kui ka sündmustele. Ambla Kultuurikeskuse huviringe juhendavad inimesed, kes on omal alal väga head tegijad.

2015. aasta oktoobris loodi Aravete kultuurimajja Ruth Kaasiku juhendamisel naisrahvatantsurühm. Rühma eesmärgiks oli jõuda 2016. aasta naiste tantsupeole Jõgeval. Samuti osalevad kõik Ambla valla rahvatantsijad Järvamaa Laulu- ja Tantsupeol.

40 Spordiklubi Hotsport avas Ambla kultuurimajas kahele vanuserühmale showtantsutreeningu rühmad. Treeningutes osaleb kokku 36 last nii Ambla vallast kui ka meie naabervaldadest.

Ambla Kultuurikeskusel on hea koostöö sündmuste korraldamisel Ambla Vallavalitsuse ning Ambla valla hallatavate asutustega, näiteks Aravete lasteaed Mesimumm, Aravete Keskkool, Ambla Lasteaed-Põhikool, noortekeskused, Aravete Spordihoone. Samuti annavad huviringid oma panuse sündmuste korraldamisse. Lisaks avati 2015. aastal Ambla kultuurimaja ruumides ilusalong Pärlituba.

2015. aastal korraldas Ambla Kultuurikeskus erinevaid sündmusi nii lastele, kui täiskasvanutele. Jätkusid traditsioonilised ettevõtmised. Ambla Lasteaed-Põhikool tähistas traditsiooniliselt emadepäeva kontserdiga Ambla kultuurimaja saalis. Samuti Aravete lasteaed korraldas oma kevadkontserdi Aravete kultuurimaja saalis ning Aravete hooldekeskus korraldab kultuurimajades erinevaid ettevõtmisi. Hea meel on tõdeda, et meie valla hallatavad asutused on nõus kultuurimajadega koostööd tegema ning oma ettevõtmisi maja saalides läbi viima.

Aprillikuus toimus Järvamaa Näitemängu päev Aravete kultuurimajas, mis tõi Ambla valda kokku parimad näitetrupid üle Järvamaa. Kolmandat korda korraldasime ka üle Eestilist Jutuvestjate konkursi koolinoortele- "Kratilood".

20. juunil 2015 toimus Ambla valla päev, "Ambla vald- põllumajanduse häll". Suvel külastas Ambla valda, Aravete Kangrumäed mitu suvetuuri. Järvamaal toimus Eesti Külade XI Maapäev, kus Ambla vald võõrustas erinevaid delegatsioone.

Lisaks alustasime perehommiku korraldamisega, mis on vallaelanike seas väga hästi vastu võetud sündmus. Sellest üritustesarjast on osa võtmas ka meie naabervaldade pered.

Segarahvatantsurühm, naisrühm ja memmede tantsurühm osales Järvamaa Laulu- ja Tantsupeol. Näitering ANNEl toimus kevadel esietendus ning osalevad suvel harrastusteatrite festivalil. Hea meel on tõdeda, et huvitegevuse populaarsus on Ambla vallas tõusnud ning ringitegevustesse osalejaid jagub.

Sport

Ambla valla 2015. a sporditegemistele tagasi vaadates võib aasta kordaläinuks lugeda. Nii võistkondlikult kui ka individuaalselt saavutati häid tulemusi. Osalejate arv erinevatel võistlustel oli rõõmustavalt suur. Kohalikul jalgpalli Ambla Külaliiga kiirturniiril osales 4 võistkonda 35 mängijaga, 4-etapilisel Külaliiga saalijalgpalli turniiril osales 6 võistkonda 72 mängijaga, suusatajate 5-etapilisel seeriajooksul oli 107 osalejat 337 osaluskorraga, suusatamise 3-etapilisel seeriavõistlustel oli 103 osalejat 244 osaluskorraga, Rava Rahvatriatlonil startis 26 võistlejat, ümber järve jooksu 8-etapilisel seeriavõistlusel oli 164 osalejat 800 osaluskorraga, seitsmel Aravete rannavolleturniiril osales kokku üle 50 võistkonna, Ambla karikavõistlustel võrkpallis osales 6 võistkonda 52 mängijaga, aastalõpu kiirturniiril korvpallis osales 14 võistkonda 50 mängijaga, Toomas Berendseni XI karikavõistlustel kergejõustiku 5-võistluses lõi kaasa 11 mitmevõistlejat üle Eesti, enam kui 50 aastase traditsiooniga Jaanipäeva jalgpallikohtumisest Ambla valla vanemate ja nooremate mängijate vahel võttis osa 28 mängijat, Jüriöö teatejooksul Ambla alevikus osales 9 võistkonda 45 jooksjaga, Ambla perejalgpallipäeval lõi kaasa üle 200 inimese jne. Harrastus- ja tervisesportlastele oli Ambla vallas aastaringselt kokku 5 seeriavõistlust 24 etapiga, kus oli 478 osalejat 1635 osaluskorraga.

Ambla Spordiklubi korvpallimeeskond osales Eesti MV I liiga turniiril, kus põhiturniiril saavutati 6. koht. Kuigi kohamängudes jäädi lõpuks 10. kohale, säilitati esiliigakoht ka järgmiseks hooajaks. Eesti KV-l jõudis meeskond 1/8 finaali, kus tuli alla vanduda Valga/Valka Maks ja Moorits

41 meeskonnale. Korvpallimeeskond saavutas Järvamaa meistrivõistlustel II koha. Ambla Vallameeskonnal tuli aga jalgpalli Eesti MV-l III liiga idatsoonis sellel aastal leppida 11. kohaga, kuid vaatamata sellele säilis III liiga koht ka järgmiseks hooajaks. Esmakordselt osales Ambla SK võrkpallimeeskond Lääne-Virumaa Rahvaliiga turniiril ja 16 meeskonna konkurentsis saavutati 4. koht. Järvamaa KV-l võrkpallis saavutati II koht. Võistlustel on oma võistkondi alati ergutamas nii korvpallurite fännklubi liikmed kui ka FEMME tantsutüdrukud, kes oma etteastetega loovad meie kodumängudes alati eriliselt särtsaka ja üleva meeleolu.

Ambla valla sportlased saavutasid Eestimaa Suvemängudel kokkuvõttes 19. koha ja Eesti valdade Talimängudel 28. koha. Aravetel korraldatud Järvamaa Suvemängudel osales Ambla vald kõigil 9-l kavas olnud spordialal ja saavutas mängude kokkuvõttes II koha. Ambla vallas toimusid ka traditsioonilised Aravete võrkpalli saaliturniir ja Aravete rannavolle turniirid, kus osalesid ka Soome Vabariigi Taipalsaari valla ja Lemi valla sportlased. MTÜ Ambla Spordiklubi korraldas Ambla vallas Järvamaa MV suusatamises nii noortele kui ka täiskasvanutele, rannavolles meestele ja meesveteranidele, Järvamaa koolide karikavõistlused jooksukrossis ja lauatennise Kõrvemaa karikavõistluste kevad- ja sügisetapi. Häid tulemusi on spordiaastal ette näidata ka Ambla valla noorsuusatajatel MTÜ Ambla Spordiklubist ja RR Suusaklubist. U20 vanuseklassis võistelnud Kaarel Kasper Kõrge saavutas Eesti koondise koosseisus murdmaasuusatamise MM-l Kasahstanis Alma-Atõs 13. kohad nii 15 km vabatehnikasõidus kui ka 20 km suusavahetusega distantsil. Eesti murdmaasuusatamise MV-lt võitsid aga Kaarel Kasper Kõrge ja Kaidy Kaasiku mõlemad kuld-, hõbe- ja pronksmedali, Keidy Kaasiku hõbemedali ja U14 tüdrukute teatesuusatamise kolmik koosseisus Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku ja Anni Jalakas kuldmedali. ETV Swedbanki suusaseeriavõistlusel tuli aga 11 meie noorsuusatajat erinevates vanusegruppides paremate hulka. MTÜ Jäneda SK all mängivatel Ambla valla saalihokimängijatel oli mitmeid häid õnnestumisi erinevatel turniiridel.

Ambla valla spordibaasides tegutsesid juhendajatega huviringid erinevatel võimlemisaladel, saalihokis, lauatennises, jalgpallis, korvpallis ja võrkpallis. Lisaks oli talvisel hooajal igapäevaselt võimalik harrastada ka suusatamist hooldatud ja valgustatud Kangrumäe suusa- ja terviseradadel.

Ambla vallas tegutsev MTÜ Aravete Jõujaam on ellu kutsutud teotahteliste noorte meeste poolt, kelle huviks on populariseerida raskejõustikku. Nende organiseerimisel ja valla toetusel korraldati Aravete Spordihoones jaanuaris Mati Kulmu VII mälestusvõistlused klassikalises tõstmises. Spordiürituste sarja „Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa“ raames toimus Aravete Kangrumäe tervisradadel tervisespordipäev 48 osalejaga.

MTÜ Kiigeland korraldab Ambla vallas valdade vahelisi ratsutamisvõistluseid takistussõidus. Lisaks ratsutamisvõimalustele pakutakse MTÜ Kiigelandis kiikinguga tegelemise võimalust.

MTÜ Star Racing eesmärgiks on propageerida motosporti ja aidata kaasa Ambla valla kui motovalla imago arendamisele. Hoitakse korras ja täiendatakse Aniste motokrossirada, korraldatakse erinevaid võistlusi nii harrastajatele kui võistlussportlastele. Aravete Kardirajal, toimusid aga lisaks treeningutele ka mitmed rahvusvahelised kardi- ja motospordivõistlused.

Noorsootöö Aravete ja Ambla Noortekeskustega koostöös toimus juunis järjekordne Ambla valla õpilasmalev 13-16 aastastele noortele, kus osales 24 noort. Lisaks töö tegemisele toimus noortele ka arendav vaba aja programm erinevate sündmustega, näiteks korraldati noorteala Ambla valla päeval. Traditsiooniline Ambla valla noortepäev toimus sel korral sügisel Ambla kultuurimajas Ambla Noortekeskuse eestvedamisel. 2015. aastal 22. aprillil tähistas Aravete noortekeskus oma 10. tegevusaastat sünnipäevapeoga, kus sai avalöögi ka Eesti ANK poolt 2014. aastal noorsootöönädala kampaania raames korraldatud üle-eestiline rändnäitus "Noorsootöö, mis see veel on?". 4H klubinoorte eestvedamisel koostöös Aravete Noortekeskusega toimus Aravete kultuurimajas

42 koolivaheaja laager "Katsu olla!", kus osalejaid oli üle 40. Lisaks osalesid Ambla valla noored Järvamaa 4H piirkonna sügisakadeemias Koerus, üle-eestilises suvelaagris Jõgevamaal ning korraldati 4H ja noortekeskuse kootöös sügislaager Jänedal. Koostöös skautide ja kodutütardega toimus oktoobris 4H sünnipäeva heateokampaania raames Aravete Keskkoolis ühisettevõtmine "Vahetunnid lõbusaks". Novembris toimus Aravete Keskkoolis Järva maleva kodutütarde mälumängulaager, kus osales 122 kodutütart. 2015. aastal jätkasid tegevust EMP "Riskilapsed ja - noored" projekti raames huviringid noortekeskustes - seiklusring Amblas ja käsitööring Aravetel, ühisüritustena toimus sama projekti raames perepäev Kallisabal. MTÜ Albu Noortekeskuse koostööprojekti "Noored suvel liikuma!" raames toimusid suvel pallimänguturniirid ja jalgrattaorienteerumine kahe valla külades.

Ettevõtlus

2015. aastal mõjutas Ambla valla suurimaid põllumajandus ettevõtjaid Venemaale kehtestatud embargo piima- ja lihatoodete suhtes. Selle tulemusel otsisid mitmed neist uusi turundusturge või vahetasid tegevusala. Viimase põhjusel registreeriti 2015. aastal rekord arv uusi ettevõtjaid. Teistes ettevõtlus valdkondades oli üldiselt kerge kasvuga stabiilne aasta võrreldes 2014. aastaga.

Tabel 3. Koondandmed viimase kuue aasta jooksul Ambla valda registreeritud ettevõtetest: Aasta 2010. a 2011. a 2012. a 2013. a 2014. a 2015. a OÜ-d 103 107 109 107 109 126 Viie AS-id 2 2 2 1 2 2 aasta FIE-ed 87 85 85 83 81 83 koond KOKKU 192 194 196 191 192 211 Arvuline muutus 2 2 -5 1 19 19 Muutuse suhtarv 1,0 % 1,0 % -2,6 % 0,5 % 9,9 % 9,9 %

Võttes aluseks arengukavas määratud arengu hindamismetoodika oli 2015. aasta ettevõtjate suhtarvuline muutus väga oluliseks progressiks.

Ambla valla elanike tööhõive on olnud 21. sajandil kõrgeim 2008. aasta juunis, kus ta küündis 1 136 inimeseni. 2009. aasta algusest algas suur langus, mis stabiliseerus alles 2010. aasta keskel, jäädes tänaseni kõikuma +- 20 inimest 925 juures. 2015. aasta lõpus oli tööga hõivatud 939 inimest, mis on arvestades elanike arvu langust, suhteliselt hea tase. Näiteks suhtarvuliselt oli tööhõive elanike arvust 2008. aastal 46,7%, 2010. aastal 40,9%, 2014. aastal 44,0% ja 2015. aastal 45,6%.

2008. aastal oli Ambla vallas keskmine üksikisiku tulu 735 eurot. Sellele järgnes langusperiood, mis kestis 2010. aastani, viies keskmise tulu 676 eurole. 2011. aastal hakkas kerge tõusu tendents. Tulu kasvule lisas täiendavat hoogu töötasu alammäära tõstmine alates 2013. aastast. 2015. aasta keskmine Ambla valla elanike tulu oli 923 eurot ehk viie aasta kasv oli 36,5%.

.

43 Imavere vald

Aadress: Viljandi mnt 6, Imavere küla, Imavere vald 72401 Veebileht: https://imaverevv.kovtp.ee Pindala 139,59 km2 Elanike arv: 912 (01.01.2016) Asustustihedus: 6 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Vallavalitsuse ametnikud:

Aere Pallo vallasekretär Liisi Saar raamatupidaja Diana Keskküla sekretär

Vallavalitsuse koosseis: Raivo Tamm Imavere Põhikooli direktor Helja Must finantsnõunik Triin Tõnisson maanõunik Ada Nõmmküla sotsiaalnõunik Jüri Ellram vallavanem

Imavere Vallavolikogu koosseisu moodustavad: 1. Eve Okas volikogu esimees 2. Inga Okas sotsiaalkomisjoni esimees 3. Merike Touart revisjonikomisjoni esimees 4. Jaanus Nilp eelarvekomisjoni esimees 5. Ants Välimäe 6. Antu Rull 7. Heidi Arula hariduskomisjoni esimees 8. Riho Elisarov 9. Eveli Lilleoja 10. Arvet Kutsar õigus- ja keskkonnakomisjoni esimees 11. Tiit Talve Toimunud muutused 2015 aastal- muutus volikogu liikmete isikuline koosseis, volikogust lahkus Arti Nõmmik ning asendusliikmeks määrati Riho Elisarov.

Haridus

Lasteaed 2015. aastal käis Imavere lasteaia kolmes rühmas kokku 60 last ning majas töötas 17 inimest. Maikuus toimunud lõpetajate peol saadeti lasteaiast kooliteele 27. lend, "Tuult tiibadesse!" sooviti 13 lapsele.

Õppekasvatustegevuses ja organisatsioonikultuuris pöörati jätkuvalt tähelepanu väärtuskasvatusele, keskkonnakasvatusele, rahvuskultuurile, lasteaia traditsioonidele. Suuremateks ettevõtmisteks olid Väikeste Leiutajate konkursi ja näituse korraldamine, rahvuskultuurinädal "Mu isamaa armas",

44 sportlik perepäev piimandusmuuseumi õuealal, suur heategevuslik kevadkontsert, vanavanemate pidu, muusika-aasta ettevõtmised, jõulupeod. Osaleti mitmes projektialases tegevuses: "Kiusamisest vaba lasteaed", südamenädala ettevõtmised, vanema aiarühma rabaretk Soomaal.

Põhikool 2015. aasta oli Imaveres Põhikoolis järjekordselt tegus, töine ja tulemuslik aasta. Koolis õppis sel aastal 88 õpilast ja töötas 23 inimest, nende hulgas 15 õpetajat. Kuigi kooli arengus sai läbi üks etapp ja suuri renoveerimisi 2015. aastal koolihoones ei tehtud, võib koolis tehtava tegevuse kohta tagasivaatena rahuolevalt palju positiivset öelda. Imavere kooli õpilased osalesid aasta jooksul mitmetel ainealastel olümpiaadidel, konkurssidel ning võistlustel nii Järvamaal kui vabariigis. 2015. aastal olid kooli õpilased jätkuvalt edukad maakondlikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel. Kooli käisid esindamas võistlustel ja olümpiaadidel kokku 40 õpilast. Kokkuvõtete tegemisel võib uhkust tunda paljude tulemuste üle: 53 korral olid õpilased võistlustel esimese poole hulgas. Saavutati 36 auhinnalist (1-3) kohta, sh võideti võistlus, olümpiaad või konkurss 18 korral. Traditsiooniks kujunenud Imavere kooli tänuõhtul sai tunnustatud 32 last. Individuaalselt väärib esiletõstmist Imavere Põhikooli õpilaste Kadri Jürissaare, Alvaro Keskküla, Anna Jürissaare ja Haldi Välimäe saavutused. Lisaks individuaalsetele saavutustele väärib esiletõstmist ka meeskondlikud tulemused: Eesti koolinoorte MV mälumängus piirkonnavooru I koht, Järvamaa põhikoolide mälumängu turniiri III koht, 7. klasside Nuputa III koht, aga ka 11. maakondlik luulepäeva „ Luule, see ei tule tuulest“ 2 eripreemiat. Õppetegevust toetanud huvi- ja spordiringid on innustanud lapsi osa võtma erinevatest konkurssidest ja spordivõistlustest. Spordis oli tulemuslik aasta rohkem meeskondlikel tegevustel saalihokis, korvpallis ja jalgpallis. Aga ka kergejõustiku osas saavutati D-vanuseklassi tüdrukud 4 võistluses I koha ning murdmaa teatejooksus väikekoolide arvestuses III koht. Avatud saalihoki võistlustel, Järvamaa Karikavõistlustel ja EKSL-i poolt korraldatud võistlustelt saavutati erinevates vanuseastmetes 3 I kohta, 2 II kohta ja 1 III koht. Lahtistel korvpalli, Järvamaa Karikavõistlustel ja EKSL-i poolt korraldatud võistlustelt saavutati erinevates vanuseastmetes 3 I kohta ja 2 III kohta. Saalijalgpallis saavutati esmakordselt tüdrukute 6-9 kl. hulgas I koht. Kokku asetati 2015 aasta jooksul karikate kappi 15 võistkondlikku karikat. Eelmiste aastatega võrreldes oli 2015. aasta õpilastele eriline koolis ka selle poolest, et käivitati õpilasesinduse tegevus. Noorsootöö Noortekeskuse tegevus toimus mobiilselt üle valla. Igakuiselt toimusid üritused/kohtumised noortega ka Käsukonna külamajas. Noortekeskuses tegutsevad Imavere Noortevolikogu, 4H klubi I.N.K ning Noorkotkad. Toimub järjepidev ringitöö: päästering, kokandusring, meisterdamisring, tüdrukute klubi ja seiklusklubi. Suuremad sündmused 2015: Kihelkondlik Öökool, Rahvusvaheline 112 päeva tähistamine, Järvamaa Noortepäev 2015 ning Rahvusvaheline vabatahtlike laager.

2015. sügisest alustas Imavere Valla Avatud Noortekeskuses tööd noorsootöö spetsialistina Maarja Okas ning noorsootöötajana Laura Tähemaa.

2015. aastal jätkus projekt „Kogukond märkab, toetab ja abistab“, mis keskendub piirkonna noorte ja lastega tegelevate inimestest koosneva sotsiaalvõrgustiku loomisele ja selle eesmärgipärasele arendamisele. Noortevolikogu tegutses projektidega „Neli sammu paremaks koostööks volikogude vahel” ning „Noortevolikogu julgustab, kaasab ja ühendab”. Projekti „Muusikastuudio käivitamine” abil sai hoo sisse muusikastuudio pilliõpe. Projekt „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” võimaldas pakkuda noortele erinevaid huviringe ning seikluslikke tegevusi.

45 Sotsiaal Imavere valla sotsiaalhoolekande korraldamine on Imavere Vallavalitsuse haldusalas, mida koordineerib sotsiaaltöötaja. Lisaks sotsiaaltöötajale töötab Imavere Vallavalitsuses ka lastekaitsetöötaja. Imavere valla haldusalas on 2 sotsiaalkeskust: Imavere Päevakeskus ja Kodutare. 2015. aasta sügisest alustas tööd uus Päevakeskuse juhataja Linda Lääts.

Imavere päevakeskust külastas 2015.a. üle saja inimese, kellest püsivalt huviringidest osavõtjaid oli igakuiselt üle 20 ja erihoolekande teenustel 9 inimest. Hooajal toimusid iganädalased tegevused nagu võimlemine, kepikõnd, istumistants. Paaril korral kuus punuti puidulaastudest või vitstest imelisi asju; käsitöö päevadel õpiti erinevaid tehnikaid ja loodi ilusaid tooteid; tunti rõõmu heast seltskonnast lauluringis. Üks kord kuus kohtuti muusikateraapia grupis ja korraldati üritusi erinevate tähtpäevade tähistamiseks. Jätkuvalt toimus aasta peasündmusena eakatele ja puuetega inimestele korraldatav jõululõuna, kus sel aastal toimetati ka vabatahtlike abiga MTÜ Kuldsest Sügisest jõulupraade ja kringlit eakatele koju, et jõulutunnet rohkemate inimestega jagada. Vanavanemate päeval meisterdasid vanavanemad koos lastelastega päevakeskuses unenäopüüdjaid. Meeldejäävatest külastustest meenutavad inimesed juunis toimunud käiku Riigikokku ning sügisel koos MTÜ Kuldse Sügise liikmetega ekskursiooni Kuremäe kloostrisse. Erihoolekande Laulupidu erivajadustega inimestele augustikuus jääb meelde nii osalejatele kui ka kuulajatele. Jätkuvalt on edukas koostöö erinevate asutustega. Lasteaias meisterdati koos lastega taaskasutuse korras lauamänge ja viidi kingiks memmesüli, millest sai koht kuhu pugeda ja mõnusalt olla. Memme-taadi päeval olid lauljad oodatud esinejad pisemate kaaslaste jaoks. Rahvamaja pakub võimalust külastada näitusi ja abi jõululõuna korraldamisel. Jõululõuna läbi viimisele aitas kaasa ka Imavere Kõrts. Kooliga koostöös varustatakse valmistoiduga 1 kord nädalas soovijaid. Noortekeskusega jagatakse mõtteid ning noorsootöötaja aega, kes aitab ürituste ettevalmistamisel ja korraldamisel.

Töö valdkonna siseselt jagatakse kogemusi ja saadakse tuge ning lisamõtteid iga-aastaselt Järvamaa päevakeskuste kokkusaamiselt, mis toimus 2015.a. Paides. Kokkusaamisel jagasid infot Sotsiaalkindlustusameti esindajad.

Teenustest on jätkuvalt olemas erihoolekande teenused nagu igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenus. Kohaliku omavalitsuse teenustest osutatakse transpordi teenust ja koduteenust. Avalikest teenustest on pesupesemise, arvuti kasutamise ja õppimise, ajalehtede lugemise võimalus.

Kõigi teenuste osutamise, kvaliteedi ja arendamise osas peetakse nõu ning kogutakse mõtteid kliendi esinduse ja päevakeskuse hoolekogu esindajatega.

Sügisel osaleti projekti „Pikaajalise kaitstud töö” hankes. Selle tulemusena saadi sihtgrupile viis teenuse kohta, mis tagab 2016. aastal erivajadusega inimestele võimalus tööelus osaleda ja saada selle eest stipendiumi/tasu.

Kultuuriasutused

Kultuurivaldkonda Imaveres koordineerib Imavere Rahvamaja, kus toimub palju huvitegevusi ja - ringe. 2015. aasta aprillist alustas tegevust esmakordselt Imavere muusikastuudio. Samuti toimusid muutused postiteenuse osutamisel, sest alates aprillist 2015 alustas postipunkti teenuse osutamist Imavere Raamatukogu. Käsukonna Kultuurimaja nimi muudeti vastavalt funktsioonile Käsukonna külamajaks. Endiselt tegutseb külamaja ruumides Käsukonna külaraamatukogu.

46 Eelarve ja investeeringud

Suuremaks investeeringuks Imavere vallas 2015. aasta oli Imavere Vallamaja renoveerimistöödega alustamine ning asfaltkatte paigaldamine Mõmmimäe ja Antsu teele. Soetati AS Paide Vesi ja SA Järva Haigla aktsiaid. Tabel 1. Eelarve täitmine Põhitegevuse tulud kokku 1 167 652 Maksutulud 682 736 sh tulumaks 609 247 sh maamaks 71 718 sh muud maksutulud 1 771 Tulud kaupade ja teenuste müügist 90 205 Saadavad toetused tegevuskuludeks 391 201 sh tasandusfond 30 947 sh toetusfond 292 768 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 67 486 Muud tegevustulud 3 510 Põhitegevuse kulud kokku 1 103 133 Antavad toetused tegevuskuludeks 73 865 Muud tegevuskulud 1 029 268 sh personalikulud 609 815 sh majandamiskulud 419 432 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 sh muud kulud 21 Põhitegevuse tulem 64 519 Investeerimistegevus kokku -147 361 Põhivara müük (+) 37 840 Põhivara soetus (-) -43 043 sh projektide omaosalus 0 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 4 800 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -9 761 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -130 192 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 Antavad laenud (-) 0 Finantstulud (+) 4 Finantskulud (-) -7 009 Eelarve tulem -82 842 Finantseerimistegevus 103 726 Kohustuste võtmine (+) 362 090 Kohustuste tasumine (-) -258 364 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 20 884 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 31 374 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 443 732 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 Netovõlakoormus (eurodes) 419 654 Netovõlakoormus (%) 35,51% Kultuuri-ja spordisündmused

Kultuurisündmused 2015. aasta oli Imaveres mõnes mõttes uute alguste aeg - aprillis alustas tööd Imavere muusikastuudio ja novembris Imavere näitetrupp.

47

Pildil: Muusikastuudio suvelaager

Terve aasta oli Imavere Rahvamajas võimalik tutvuda erinevate näitustega: Fred Jüssi, Toomas Lappi ja Grete Kodi fotonäitusega "Põhjala saared," kultuuriloolise näitusega „Estraaditähed,“ näitusega - August Pulst 125 (Eesti rahvamuusik ja vanavarakoguja), noorsootööd tutvustava fotonäitusega, Imavere valla naiste käsitöönäitusega ja fotonäitusega "Kodus loodud pärimus".

Toimusid erinevad teatri- ja teemaõhtud ning kontserdid: külas käis Võhma näitetrupp „Rassijad,“ Saku Mandoliinide Orkester, kunstnik Neeme Lall, Vastsemõisa näitetrupp „Poolvillased“ ja Ukraina tsirkus.

Jätkusid traditsioonilised sündmused: mälumänguturniir „Ajuragin“, Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert ja rahvapidu, naistepäevapidu, Imavere Laululind, Imavere Rahvamaja sünnipäev, Rahvusvaheline Tantsupäev, kevadkontsert, Eesti Piimandusmuuseumi muuseumiöö, kihelkondlikud traditsioonilised sündmused, jaanituled, Leivapäev, mihklilaat, hõimuõhtu, nimepäevapidu, Imavere valla aastapäeva pidu.

Osaleti Järvamaa Tantsu- ja Laulupeol Türil ja võeti vastu Eesti Maapäeva külalisdelegatsioone. Naisrahvatantsurühm „Pillerpäkad“ osalesid Rootsi festivalil Europeade.

Eesti Piimandusmuuseumis avati mälestuspink muuseumi rajajale Toivo Pedakule ning toimusid erinevad masinasaali kontserdid.

Novembris tähistati Käsukonna külaraamatukogu 95. sünnipäeva ja esitleti Milvi Nõmmiku autoritantsude kogumikku. Aasta lõpus toimus aastalõpupidu Imavere valla allasutuste töötajatele.

48

Pildil: Milvi Nõmmiku autoritantsu raamatu Memmede tantsud esitlus

Spordisündmused Tulemuslikum oli Imavere Forss jalgpallimeeskond, kes Eesti meistrivõistlustel II liigas saavutas lõunatsoonis tubli 7 koha.

Vabariigi valdade talimängudel Tahkurannas tuli Imavere vald üldarvestuses 26. kohale. Väikeste valdade arvestuses (alla 2000 elaniku) saavutati 4. koht. Eestimaa 14. suvemängudel Saaremaal tuli Imavere üldarvestuses 34. kohale väikeste valdade seas 9. kohale.

Järvamaa 8. suvemängudel Aravetel võitis Imavere vald väikeste valdade arvestuses I koha.

Ettevõtluskeskkond

Tabel 2. Ettevõtete arv Imavere vallas Ettevõtte liik Ettevõtete arv (valda Ettevõtete arv (valda registreeritud ja siin registreeritud, kuid Vallas tegustevad, kuid tegutsevad) mujal tegutsevad) mujal registreeritud ettevõted OÜ 39 10 - AS 2 - 3 Füüsilisest isikust ettevõtjad Imavere vallas- 53

49 Tabel 3. Populaarsemad ettevõtluse tegevusalad Imaveres Tegevusala Ettevõtete arv (sh FIEd) Segapõllumajandus 25 Teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus 18 Saematerjali tootmine, metsavarumine, metsmajandust abistavad tegevused 8 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine 6 Piimakarjakasvatus 4 Kaubavedu maanteel 4 Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad 3 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 3 Puhkemaja 3 Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad 2 Muu loomakasvatus 2 Juuksuri- ja muu iluteenindus 2 Restoranid jm toitlustuskohad 2 Tabel 4. Suurimad tööandjad Imavere vallas Suurimad tööandjad Töötajate arv Stora Enso AS Imavere Saeveski üle 90 töötaja Imavere Vallavalitsus üle 50 töötaja AS Risti Agro keskmiselt 30 töötaja AS Graanul Invest keskmiselt 30 töötajat Tabel 5. Ettevõtete loomine ja likvideerimine Ettevõtete loomine 9 OÜ-d Ettevõtetted likvideerimisel 2

50 Järva-Jaani vald

Aadress: Pikk 56, 73301 Järva-Jaani Veebileht: https://jjaani.kovtp.ee/ Pindala 126,8 km2 Elanike arv: 1573 (01.01.2016) Asustustihedus: 12 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2015. aastal Järva-Jaani Vallavalitsuse koosseisus muutusi ei toimunud. Volikogus toimus muutus aseesimehe osas.

Järva-Jaani Vallavolikogu koosseis on 13-liikmeline: esimees Meelis Mändla, alates 26. veebruarist 2015 on aseesimees Silva Kärner (eelnevalt oli selleks Margus Vaas), liikmed Teet Kallakmaa, Margus Vaas, Tiiu Lunts, Katrin-Helena Melder, Tene Metsma, Aivar Murumaa, Silvia Nilbe, Hille Nugis, Liivi Nuut, Andreas Sapas ja Ardi Selge.

2015. aastal toimus muutus ka volikogu komisjonide koosseisudes. 26. veebruarist 2015 on eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Katrin-Helena Melder ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Silva Kärner. 26. novembrist 2015 kuulub eelarve- ja majanduskomisjoni valla pearaamatupidaja Kaja Reinberg.

2015. aastal tegutses volikogu juures revisjonikomisjon ja viis volikogu alatist komisjoni. Revisjonikomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Tiiu Lunts ning komisjoni liikmed Hille Nugis ja Aivar Murumaa.

Eelarve- ja majanduskomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Katrin-Helena Melder (Margus Vaas kuni 26. veebruarini) ning komisjoni liikmed Teet Kallakmaa, Aivar Murumaa, Kaja Reinberg (Juta Mõtsnik 26. novembrini) ja Jaan Mõtsnik.

Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Silva Kärner (26. veebruarini Katrin-Helena Melder) ning komisjoni liikmed Ülle Kallakmaa, Ines Kurvits, Tuve Kärner ja Katrin-Helena Melder.

Keskkonnakomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Liivi Nuut ning komisjoni liikmed Priit Dieves, Ülle Kallakmaa, Rainer Kellner ja Anu Nurk.

Sotsiaalkomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Silvia Nilbe ning komisjoni liikmed Ines Kurvits, Hille Nugis ja Liivi Nuut.

Maaelukomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Andreas Sapas ja komisjoni liikmed Heli Kark, Tiiu Lunts, Tene Metsma, Ardi Selge ning Priit Seire.

2015. aastal ei toimunud ühtegi muudatust Järva-Jaani Vallavalitsuse koosseisus. Järva-Jaani Vallavalitsus tegutses koosseisus: vallavanem Arto Saar ning vallavalitsuse liikmed Ülle Kallakmaa, Juta Mõtsnik, Maarika Mändla ja Uku Talvik.

51 Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Järva-Jaani allaasutustest toimus kõige suurem muutus Järva-Jaani Gümnaasimis. 2015. aastal asus gümnaasiumi direktoriks Raigo Prants.

Koostöös Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga alustati 2015. aastal gümnaasiumi osas eelkutseõppekursustega turimisõppe valdkonnas. Kursuste raames tutvutakse turismimajanduse ja klienditeeninduse alustega; Eesti ja piirkondlike vaatamisväärsustega ning omandatakse oskus giiditöö tegemiseks.

Eelarve

2015. aasta Järva-Jaani valla eelarves olid põhitegevuse kulud kokku 1 756 120 eurot, mis jagunes vastavalt erinevate valdkondade vahel järgnevalt: üldised valitsussektori teenused 241 401 eurot, avalik kord ja julgeolek 7 817 eurot, majandus 138 864 eurot, keskkonnakaitse 143 081 eurot, elamu- ja kommunaalmajandus 88 064 eurot, tervishoid 246 eurot, vabaaeg/kultuur 217 631 eurot, haridus 926 485 eurot, sotsiaalne kaitse 73 232 eurot.

Suurimad tuluallikad olid järgnevad. Tulumaksu laekumisest 864 285 eurot, maamaksust 82 616, kaupade ja teenuste müügist 138 067 eurot, tasandusfond 588 943 eurot.

Tabel 1. Järva-Jaani finantsnäitajad Finantsnäitajad 2015 Põhitegevuse tulud kokku 1 846 886 Põhitegevuse kulud kokku 1 651 460 Põhitegevuse tulem 195 426 Investeerimistegevus -183 115 Eelarve tulem 12 311 Investeeringud

2015. aasta valla suurimad investeeringud olid II kalmistu värav 3270 € Võllaste treeningpunkt 1980 € Keemia-füüsika klassi rekonstrueerimine 14 869,46 € Lai tn rekonstrueerimine 12 029,19 € Maa soetamine 8225 € Kultuurimaja valgustusseadmed 8330 € Keskplatsi kõnnitee 3320 € Kokku 52 023,65 €

Kultuuri- ja spordisündmused

Valla suuremad kultuurisündmused 2015. aastal Aasta alguses tähistas tantsurühm Jürid-Marid oma 15. tegutsemisaastat juubelikontserdiga Järva- Jaani kultuurimajas. Üheksandat korda toimus Järva-Jaani Kevadrock, kus sel aastal osales 6 bändi - 5 noortebändi ning külalisesineja The Belka. Iga-aastane valla laste laulupäev „Laula, kuis oskad“ toimus 5. aprillil. Üritusel valiti välja ka need lauljad, kes läksid valda esindama piirkondlikule lauluvõistlusele. Järva maakonna piirkondlik lauluvõistlus toimus 19. aprillil Järva-Jaani kultuurimajas.

52 23. maist 28. juunini toimusid Järva-Jaani kihelkonnapäevad „Aeg maha“, mille raames leidsid aset nii koguduse poolt korraldatud üritused kui ka näiteks Järva-Jaani uute raamatute esitlused, kooli kokkutulek, jaanituled ja mõisakooli päev Orina mõisas.

Traditsiooniline liikumispidu kandis sel aastal nime „Tuhkatriinu ball“. Lisaks toimus Rakveres meeste tantsupidu, Järva-Jaani vallast võtsid sellest osa Jürid.

Suvekuudel toimusid nii Järva-Jaani laat kui ka „Kuni kolmerattaliste ja kummaliste kulgurite killavoor“.

Sel aastal anti välja kaks Järva-Jaani vallast rääkivat raamatut - Renè Viljat’i koostatud „Järva-Jaani vald vanadel ja uutel piltidel“ ning Virve Kluusti raamat „Igal majal oma lugu“.

Aasta vabatahtlikuks tunnistati Tene Metsma, kes tegutseb nii Järva-Jaani Avatud Noortekeskuse juhatajana kui ka Järvamaa kodutütarde ringkonnavanemana. Lisaks on ta tegev EELK Järva-Jaani koguduses ning Järva-Jaani Saagu Valguse heategevuskeskuses.

Spordisündmused 2015. aastal avati Järva-Jaani alevis Kesk-Eesti suurim rula-, rulluisu ja trikirattasõiduks mõeldud sisepark. Park pälvis ka Järvamaa noorsootöö tunnustuskonkursi „Aasta tähed 2015“ aasta teo tiitli.

Läbi aasta toimusid erinevad discgolfi võistlused. MTÜ Järva-Jaani Discgolfi klubi korraldas lisaks ka Eesti Meistrivõistlused discgolfi paarismängus ning esmakordselt PDGA C-kategooria turniiri Järva-Jaani OPEN 2015.

MTÜ Järva-Jaani Ratta- ja Suusaklubi korraldas Järvamaa maastikuratta Järva-Jaani seeriavõistluse ning teist korda toimus Järva-Jaani maanteeratta võidusõit.

Toimusid ka traditsioonilised võistlused nagu sõude-ergomeetrite võistlus, Jüriööjooks, Ants Nurmekivi jooks, Tiina Idavainu jooks ning jalgpalli Fair-Play turniir.

Ettevõtlus

2015. aastal olid suurimad tööandjad lisaks valla ametiasutuse hallatavatele asutustele põllumajandusettevõtted Paistevälja OÜ, OÜ Karinu PM, OÜ Agro, toiduainete tootmisega tegelev AS E-Piim Tootmine ning puitmajasid tootev Arctic Finland House OÜ.

Tabel 2. Ettevõtete tabel Vorm Lisandus 2015 KOKKU Aktsiaseltsid 0 1 FIE 0 51 Usaldusühing 0 0 Tulundusühistu 0 2 osaühing 13 93 MTÜ 2 40 sihtasutus 0 2 2015. aastal on juurde tulnud 13 OÜ-d ja 2 MTÜ-d. OÜ-de puhul on tegemist väike-ettevõtjatega, kes ennekõike pakuvad tööd iseendale.

Tabel 3. Töötute arv Järva-Jaani vallas kuude lõikes jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets 31 31 27 26 24 21 18 20 15 19 22 28

53 Allikas: Töötukassa kodulehekülg

Hea meel on tõdeda, et töötute arv on võrreldes 2014. aastaga vähenenud. Kui 2014. aastal oli kuude lõikes töötute arv vahemikus 29-57, siis 2015. aastal oli vahemik 15-31.

Välissuhtlus

Jätkus suhete hoidmine Soome sõpruslinna Kokkolaga. 2015. aasta juunis käis Järva-Jaani delegatsioon Soomes ning sel korral oli suunitlus päästealane. Järva-Jaani Tuletõrje Selts sai enda kasutusse Kokkola tuletõrjemasina SISU, mis käesolevaks hetkeks on komplekteeritud ning igapäevases kasutuses.

Oktoobris käis väike delegatsioon vastuvisiidil, et paika panna 2016. aasta tegevusplaan, mil täitub 25 aastat sõprussuhetest.

54 Kareda vald

Aadress: Kesktee 11, PEETRI ALEVIK 73101 Veebileht: https://kareda.kovtp.ee Pindala 91,6 km2 Elanike arv: 596 (01.01.2016) Asustustihedus: 6 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Volikogu koosseisus ei ole muutusi toimunud. Alates 01.04.2015 on Kareda vallasekretär Kristiina-Marita Alliksoo. Alates 15.09.2015 on Kareda Vallavalitsuse koosseis järgmine: vallavanem Kulno Klein, Sirje Reinlo, Helju Plukk ja Alo Joosepson. Alates 23.11.2015 töötab Kareda valla maa- ja keskkonnaspetsialistina Neeme Kaurov.

Lühiülevaade omavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutustest

Peetri Kooli direktor 1. augusti 2015. a seisuga oli Marina Vou. 1. septembri 2015. a seisuga oli koolis õpilasi 29 ning lapsi lasteaias oli 25. Alates 18.05.2015 on Kareda vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Merilin Pärn. 2015. a lõpus otsustati, et 2016. a Peetri Rahvamajal juhatajat ei ole.

Eelarve analüüs

2015. a vallaeelarve põhitegevuse tulude kogumaht oli 643 508 eurot. Sellest 61,8% ehk 397 430 eurot moodustasid maksutulud (füüsilise isiku tulumaksu laekus 349 934 eurot). Erinevate kaupade ja teenuste müügist laekus 57 254 eurot ehk 8,9% kogutulust. Erinevaid toetusi tegevuskuludeks saadi 186 717 eurot, toetuste osa 29% tuludest.

Eelarve põhitegevuse kulud olid 578 207 eurot. Kuludest suurima osa, 336 346 eurot (58%) moodustasid hariduskulud (sh lasteaiahoone uste ja akende vahetus ja rühmaruumi remont); üldised valitsussektori teenused (vallavalitsus, liikmemaksud) 100 278 ning elamu- ja kommunaalmajanduse ning muu majandusega seotud kulud 128 095 eurot, sotsiaalse kaitse kulud olid 46 917 eurot.

Investeeringud

Investeeringuid tehti 61 334 eurot, sellest suuremad investeeringud: 10 801 eurot lasteaia rühmaruumi remont, 15 861 eurot lasteaia akende vahetus, 31 838 eurot vallateede parendamine.

Kultuuri- ja spordisündmused

2. veebruar – Tartu rahu aastapäeva tähistamine Peetris ja Müüsleris 21. veebruar – Pitka matk, osalejaid ~544 24. veebruar – Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine Peetris ja Müüsleris 6. märts- tähistatati Esna Wallamajas naistepäeva 21. märtsil tähistas Öötla mõisas tegutsev Viru Küla Selts 15 aasta sünnipäeva 25. märts Küüditamisohvrite mälestuspäev Öötla mõisa pargis 10. aprill toimus Kareda valla laste lauluvõistlus 21. aprillil toimus Peetris Põhja-Järvamaa laste lauluvõistlus

55 10. mai – Naabriplika kevadlaat Esnas 30. mail osalesid Peetri- koor ja Peetri naisrahvatantsurühm „Naabriplikad“ Järvamaa laulu- ja tantsupeol „Ringmäng“ Türi lauluväljakul 4. juuni – 130 Eesti lipu aastapäeva tähistamine 8. juuni – laste töö- ja puhkelaagri avamine 22. juunil toimus Kareda valla jaanipidu. Kuulutati välja Aasta Tegija – ``Naabriplika`` võttemeeskond ning Viru Küla Selts ja Aasta Uustulnuk – Saagu Valguse Peetri filiaal 23. juunil tähistati Võidupüha Peetris, Müüsleris. Maakaitsepäeval Väätsal anti üle mastivimplid, Kareda vallast said vimplid Erko ja Maret Einmanni kodu, Helvi Keremi kodu ning Mari-Ann Eesmaa kodu. Vallavanem ja volikogu esimees tõid Kareda valla küladesse võidutule 9. juulil peeti Peetri kooli lasteaia sünnipäeva Suvel alustati telesarja „Naabriplika“ uue hooaja võtteid, mis filmiti Kareda vallas Esnas, aga ka Peetris Kareda Valla Majas jm. Sarjas mängivad teiste seas Harry Kõrvits, Andrus Eelmäe, Liina Vahtrik, Merle Talvik. Massistseenides osalevad ka Kareda valla inimesed. 7.-8. august- Maapäev Kareda vallas 22. august- suvelõpupäev Peetri pargis. Korraldas MTÜ Energia- ja Tervisekeskus, kes oli lastega mängima tellinud „Lotte” lisaks sai tasuta näomaalinguid, hüpata batuutidel, külastada laadaplatsi, tutvuda Päästeameti, Politsei ja Punase Risti tööga. 26. september – Lusikapidu 14. detsembril toimus Kareda valla eakate jõuluaegne väljasõit Paide Ajakeskus Wittensteini 25. detsembril, aastalõpupeol kuulutati välja Aasta Naine 2015 – Pille Raudsepp ning Õige Mees 2015 – Tõnu Taal

Kareda valla Raamatukogus toimuvad iga kuu lastele mõeldud õpitoad. Saagu valguse Peetri filiaalis toimuvad iga neljapäev käsitööringid, mis on lastele tasuta. Iga nädala esmaspäev ja kolmapäev kogunevad spordihuvilised Margus Jätsa juhendamisel jõusaalis ning Perekond Palude juhendamisel on lapsed spordisaalis sulgpalli trennis.

Ettevõtluse olukorra analüüs

Vallas registreeritud ettevõtted 31.12.2015 seisuga: 29 füüsilisest isikust ettevõtjat, 41 osaühingut ja 1 aktsiaselts, 19 MTÜ-d. Majanduslik orienteeritus on endiselt üsna tugevalt seotud põllumajandusega, tähtsal kohal on ka puidutööstus. Oluliseks on kujunenud kohalikust toormest kvaliteetset lõpptoodangut valmistavad väikeettevõtted – OÜ Kaks Meistrit (kaubamärk „Kalamatsi Meierei“ kitsepiimatooted). Suurimad tööandjad vallas on AS Peetri Põld ja Piim ning Kareda Vallavalitsus.

Välissuhtlus

Välissuhtlust ei toimunud.

56 Koeru vald

Aadress: Paide tee 5, 73001 KOERU Veebileht: http://www.koeruvv.ee Pindala 236,8 km² Elanike arv: 2138 (01.01.2016) Asustustihedus: 9 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Koeru Vallavolikogu on 15-liikmeline. Volikogu esimees oli kuni 19. juuni Külvar Mand ja pärast valiti esimeheks Aldo Tamm. Volikogu komisjone oli 5 komisjoni, nendeks on: revisjonikomisjon, eelarve-, majandus- ja arengukomisjon, haridus- ja noorsookomisjon, kultuuri- külaelu- ja spordikomisjon ning sotsiaalkomisjon.

KOVi valimistel saavutas enim hääli volikogu Valimisliit Parem Koeru (8 kohta), järgnes Valimisliit Ühtne Koeru (5 kohta) ja Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 2 kohta.

Volikogu liikmeteks: Jarkko Kalevi Arhilahti, Andres Gorbõljov, Ahto Härm, Tiit Kalda, Ahti Karon, Kaarel Kutti, Rünno Lass, Riina Lääne, Külvar Mand, Jaanus Murakas, Ivar Nagla, Tarvi Pihlakas, Himot Põldver, Aldo Tamm, Kerli Sirila.

Vallavolikogu pidas 11 istungit, valitsus 32. Valitsuse liikmeid oli 3-5, vallavanemaks olid Aldo Tamm ja Andres Teppan, valitsuse liikmeteks lisaks vallavanematele Krista Lindermann, Annika Aava, Urmas Neeme ja Toomas Tammik.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Koeru lasteaed „Päikeseratas“ Üks tore maja põllu peal Nii palju lapsi elab seal. Nimeks meil on Päikseratas Rõõmsalt tiirleme seal rattas

2015.a. sügisest on lasteaias avatud 5 rühma Koerus ja 2 rühma Vaol. Lapsi kokku 136. Kooli läheb sellel aastal 30 last. Majas töötab 12 rühmaõpetajat, lisaks liikumis-, muusikaõpetaja ja logopeed, tugiisik ühele lapsele. Sellel aastal katsetasime kahes rühmas ühe õpetaja, assistendi ja õpetaja abi süsteemi. Rühma põhiõpetajad ja lapsevanemad olid sellega rahul. Meeskond töötas väga hästi.

Suurt tähelepanu pööratakse erivajadustega lastele. Kasutasime Rajaleidja keskuse tasuta nõustamisteenust lapsele, lastevanematele ja õpetajatele.

Osalesime erinevates projektides:  Häirekeskus Teeme hädaabinumbri 112  Eesti Kultuurkapital „Stiliseeritud rahvariided lastele“  Järva Maavalitsus Südamenädal 2015  Koeru projekt Seidla tuuliku külastus  Koeru projekt Eelkooliealiste laste tantsupidu „Kodutee“ Haapsalus  2 rühma on endiselt liitunud projektiga „Kiusamisest vabaks“

57 Hea koostöö oli Koeru Keskkooli ja kultuurimajaga. Toimus väljasõit Harjumaa lasteaeda töökogemuste jagamiseks ühe õpetaja süsteemist.

Sellel õppeaastal pöörati enam tähelepanu kodukandi ja pärimuskultuuri väärtustamisele. Eesmärgi täitmiseks toimusid erinevad koolitused Aravete lasteaia töötajatega, Koeru Keskkooli õpetajatega, sisekoolitused rahvuslikkusest ja pärimuskultuurist, mille viis läbi Eesti Rahvapärimuse Kool. Lisaks võimaldati huvitegevust: lauluring ,pilliring ja jalgpall. Lasteaias tegutses ka beebikool.

Koeru Keskkool Koolis töötas 17 klassikomplekti ja 27 õpetajat. Õpilaste arv Koeru keskkoolis 257, neist gümnaasiumiosas 43. Põhikooli lõpetas 21 õpilast ja gümnaasiumi 16 õpilast, neist 1 kuldmedaliga. Aasta õppeaja arvestuses toimub trimestrite süsteemis.

2014/15. õppeaastal võimaldasime õpiabi emakeeles ja matemaatikas, logopeedi sai külastada regulaarselt 2 % õpilastest, lihtsustatud õppekava järgi õppis koolis 4 õpilast. Vajadusel kogunes õpiabi ümarlaud, kus analüüsiti laste õppeedukust ja selle tõstmise võimalusi.

Raskemad õppeedutuse ja ebakohase käitumise juhused suunas õppenõukogu arutamiseks kooli käitumis- ja õpiraskustega tegelevasse komisjoni, mis sai kokku neljal korral ja määras konkreetseid meetmeid õpilase toetamiseks.

Klassi lõpetasid kiituskirjaga Markus Aare, Aurelia Kaasik, Jaanika Kind, Laurete Leppenit, Getrin Lokotar, Angela Ringmets, Kirsika Sild, Carolin Laaneoks, Helerin Luiker, Arni Mänd, Angela Pelgonen, Mirko Sirila, Robin Reinholdy, Rainer Ainomäe, Oliver Koitmäe, Maris Raudvee, Tristan Derek Veski, Kristin Raudvee, Hedi Aimsalu.

Gümnaasiumiosas õppisid neljadele-viitele Kris Liivak, Gertin Pakkonen, Heli Paluoja ja Aigi Mänd. Kuldmedaliga lõpetas gümnaasiumi Aigi Mänd.

Häid tulemusi näitasid gümnaasiumi lõpetajad riigieksamitel. Tublid tulemused olid matemaatikas. Maakonnas oleksime erinevatel andmetel esimene või teine. Terves riigis esimese kaheksandiku piiril.

Paljud õpilased saavutasid häid kohti maakondlikel aineolümpiaadidel: maakonna informaatikaolümpiaadil saavutas Carmen Ceisy Lehter 1. koha ja Silver Tatrik 3. koha õpilasi juhendas õp Siret Pärtel; maakonna füüsikaolümpiaadil saavutas Jako Aimsalu 1. koha, juhendaja õp Tõnu Grauberg; maakonna matemaatikaolümpiaadil saavutas Endrik Tombak 2. koha, juhendaja õp Siret Pärtel; maakonna emakeeleolümpiaadil saavutas Aigi Mänd 1. koha, juhendaja õp Reet Aule; maakonna bioloogiaolümpiaadil saavutas Aigi Mänd 1. koha, Hannes Linno 3. koha, Mari-Liis Kutti 2. koha, õpilasi juhendas õp Aili Alatsei; maakonna kunstiõpetuse olümpiaadil saavutas Mirjam Aan 1. koha, Maribel Rohesalu 3. koha, õpilasi juhendas õp Merike Ilves; maakonna tehnoloogiaõpetuse olümpiaadil saavutas Franko Eskla 3. koha, juhendaja õp Tõnu Grauberg. Galaõhtul kultuurimajas 3. juunil jagasime aastaauhindu. Aasta naissportlase tiitli pälvis Lishanna Ilves, aasta meessportlaseks osutus Mehis Neem, reaalainetes oli parim Jako Aimsalu, humanitaarainetes Aigi Mänd, loodusainetes Aigi Mänd, oskusainetes taas Rebekka-Maria Remmelgas. Uurimistööde osas hinnati sel aastal töö olulisust valla aukodaniku eluloo uurimisel ja parima uurimustöö tiitli sai Mirjam Aani töö „Koeru legend Uno Aan“. Enim ja edukaimalt olümpiaadidel osalenud õpilaseks osutus Carmen Ceisy Lehter. Õpetajad valisid aasta õpilaseks Lishanna Ilvese ja õpilased aasta õpetajaks Ave . Koolis töötas 22 huvialaringi, nendest 4 rahvatantsurühma, 2 kunstiringi, lisaks koorid, solistid, kodutütred ja noorkotkad, näiteringid, keraamika, „TORE“ ring ning 4H klubi.

58 Võõrustasime sõpruskooli Ukrainast Dolinast. Jätkus koostöö Jakko Ilkan Kouluga Soomes. Koolis õppisid vahetusõpilased Saksamaalt.

Koeru Muusikakool Koeru muusikakool loodi 30. aprillil 2003. aastal ja tänaseks on tegutsenud 13 aktiivset aastat. Muusikakool asub Koerus Aruküla mõisahoones.

Koeru muusikakoolis on võimalik õppida järgmistel erialadel: klaver, akordion, viiul, kitarr, flööt, klarnet, saksofon, trompet,tromboon, löökpillid ja laul. Instrumendi õppimise juurde kuulub noodiõpetus ehk solfedžo, muusikalugu, lisapill ning koosmäng. Õppimisvõimalused on paindlikud ja pillimängu huvi parandamiseks on loodud paremad tingimused koos musitseerimiseks ehk ansamblimänguks. Noortel puhkpillimängijatel on võimalus oma oskused proovile panna 2009. aastal loodud Koeru–Järva-Jaani Pasunakooris. Viiuldajad, kitarristid ja akordionistid harrastavad aktiivset koosmängimist eriala piires. Põnevuse äratamiseks leitakse ka ühiseid koosmängimise võimalusi erinevate instrumentide vahel. Koosmäng avardab noorte silmaringi ja õpetab teistega arvestama.

Koeru muusikakoolis õpib käeoleval õppeaastal 56 õpilast, kes käivad muusikakooli nii Koeru, Järva-Jaani, Kareda kui ka Rakke (Lääne-Virumaa) vallast. Tublid pilliõppijad osalevad igal aastal vabariiklikel konkurssidel, kus on saavutatud auhinnalisi kohti regiooni voorudes kui ka finaalvoorus. Tublilt ja südikalt on regiooni voorudes osalenud viiuldajad, pianistid, saksofonistid. Finaalvooru on jõudnud akordionistid ja löökpillimängijad, kes on saavutanud ka auhinnalisi kohti. Selle aasta konkurssidelt tõid akordioniõpilased koju regiooni voorust I koha diplomid: Andri Jullinen I vanuserühmas ja Silvi Arro IV vanuserühmas. Ning mõlemad noored tõid koju diplomid ka konkursi finaalist. Andri Jullinen saavutas III koha ja Silvi Arro DIPLOMI.

Koolis tegutseb vastavalt võimalustele ja vajadustele ettevalmistusklass, kus toimub õpilaste muusikaliste eelduste väljaselgitamine ja kavakindel arendamine. Käesoleval õppeaastal osalevad ettevalmistusklassi töös 8 õpilast.

Muusikakooli õpilased saavad võimaluse palju esineda nii kooli kontsertidel kui ka erinevatel valla ja ka naabervaldade üritustel. Koolis on algusajast saanud traditsiooniks kolm suuremat kontserti: jõulukontsert, muusikakooli aastapäeva kontsert ja kevadkontsert. Iga kontsert on oma näo ja ülesehitusega, mis pakub erinevaid muusikapalasid ja koosseise kuulajale ning erinevaid esinemiskogemusi õppijale. Peale selle sooritatakse õppekava järgi igal veerandil arvestusi ja toimub ka väiksemaid kontserte erinevate sündmuste tähistamiseks.

Selle õppeaasta olulisteks sündmusteks olid kindlasti ühiskontsert „Aruküla²“, kus meie külalisteks olid sõbrad Aruküla Huvialakeskusest Aruküla mõisast Harjumaal; meie õpilaste kontserdid Rakke Gümnaasiumis ja Peetri Koolis ning osalemine Tartu regiooni koolide ühiskontserdil Türi Muusikakoolis.

Värskelt renoveeritud Aruküla mõis, meie kodu, on juba kujunenud oluliseks kontserdipaigaks Järvamaal. Nii publikuhuvi kui saaliakustika poolest on näha üha kasvavat huvi kontsertide korraldamiseks Aruküla mõisas. Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga, erinevate esinejatega, Koeru Keskkooliga ja Koeru Kultuurimajaga oleme suutnud pakkuda kontsertelamust kohalikule kogukonnale ning naabervaldade elanikele. Sel hooajal on Aruküla mõisas toimunud Johannes Sarapuu (tšello) ja Johan Randvere (klaver); Duo Malva ja Kirsipu; Kristel Eeroja-Põldoja ja tema viiuliõpilased; Olga Voronova (viiul), Ulla Krigul (harmoonium) ja Diana Liiv (klaver); Härrasmeeste ansambel; Age Juurikas (klaver), Heli Ernits (oboe) ja Peeter Sarapuu (fagott), Reet Laube (akordion) ning Koeru Muusikakooli õpilaste kontserdid. Tulemas on kontserdid noorte akordioni tähtedega: Henri Zibo, Mikk Langeproon, Meeri Kraasi ning barokkmuusika kavaga: Ene Nael (klavessiin), Villu Vihermäe (tšello, viola da gamba), Arvo Haasma (viola da gamba).

59 Koeru muusikakoolis töötab direktor ja 10 õpetajat. Õpetajad on oma ala professionaalid ja käivad Koeru Eestimaa erinevatest paikadest. Koeru muusikakooli on lõpetanud 46 noort, kellest 5 asusid ka edasi õppima keskastme muusikakoolidesse. Täna rühib selles suunas kaks õpilast ja loodame, et sellel kaunil teel leidub tulevikus uusi huvilisi edasiõppijaid.

Koeru kultuurimaja Kultuurimajas on põhipalgalisel tööl 9 inimest. Direktor, kunstiline juht, koristajad, majahoidja- remonditööline, Vao seltsimaja majahoidja ja koristaja, Ervita ja Salutaguse seltsimajas administraatorid. Heli-ja valgustehnilise lahendusi pakuvad Ants Aimsalu ja Marko Sirila.

Ringitöö 2015 aastal töötasid järgmised ringid: 1. Eakate lauluansambel, juhendaja Anne Pindre 2. Eakate tervisevõimlemine, juhendaja Annely Perejainen 3. Vallamuuseumi tegemisi korraldas Uno Aan 4. Käsitööringid, juhendaja Marvi Mihkels 5. Segarahvatantsurühm Karap, juhendaja Ülle Jääger 6. Naisrahvatantsurühm Alleaa, juhendaja Ülle Jääger 7. Eakate rahvatantsurühm, juhendaja Urve Naukas 8. Koeru Segakoor, dirigent Aino Linnas 9. Aeroobikatreeningud, Anne-Ly Pihlak 10. Zumbatreeningud, Kaisa Edenberg Kultuurimaja ruume kasutavasid treeninguteks Koeru Keskkooli rahvatantsu- ja liikumisrühmad: 1. 4.-5. klassi rahvatantsurühm, juhendaja Kerli Sirila 2. 7.-9. klassi rahvatantsurühm Varbad Villis, juhendaja Kerli Sirila 3. C- segarahvatantsurüh Vusserid, Juhendaja Anne-Ly Pihlak 4. Lasteaia koolirühma ja 1. klassi võimlejad, juhendaja Miika Pihlkak 5. 2.-3. klassi võimlejad, juhendaja Miika Pihlak 6. Vilistlaste liikimisrühm, juhendaja Miikia Pihlak.

Liikumisaastale 2014 järgnes muusikaasta 2015. Ühiselt Koeru muusikakooli, kiriku ja kooliga said teoks mitmed toredad muusikaüritused.

Jaanuaris 2015 tähistas Koeru segakoor 125. aastapäeva. Pensionäride seltsing Kanarbik korraldas aasta jooksu mitmed toredad jututoad, väljasõidud, kinokohvikud ja infopäevad.

Veebruaris tähistas Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus 40. aastapäeva. Toimus Eesti Vabariik 97/Koeru vald 23 KONTSERT-AKTUS, esinesid Koeru lasteaia Päikeseratas, Koeru keskkooli, Koeru muusikakooli ja Koeru kultuurimaja kollektiivid. 24. veebruaril Koeru kirikus Eesti Vabariigi 97. aastapäeva palvus, millele järgnes pärgade panek Vabadussõjas langenute ausamba jalamile.

Märtsis oli Koeru kultuurimajas seltskonnaõhtu, esinesid ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise koosseisus Margo Mitt ja Gaute Kivistik. Tantsuks ansambel Maryann & The Tri-Tones. Toimus traditsiooniline Koeru valla kolme põlvkonna teatripäev. Osalesid lasteaedade, algklasside ja keskastme klasside näitetrupid. Teatripäeva raames oli Koeru keskkooli 6.–11. klasside omaloominguliste näitemängude konkurss. Märtsis andsid külalisetendused Vana Baskini Teater “Tule tagasi Gabriel” ja Seasaare Näitemängu Selts, Margus Vaheri etendusega „Lakalaulik Artur Rinne“. Toimus kinokohvik, möödus 45 aastat Eesti mängufilmi „Viimne reliikvia“ esilinastusest. 25. märtsil küüditamisohvrite mälestuspäeva palvus.

60 Eesti Genealoogia Seltsi 25.aastapäeval korraldas seltsi Järvamaa osakond selle aasta märtis üle maakonna suguvõsauurimise õppepäevi. Üks sellistest õppepäevadest toimus 25. märtsil Koeru kultuurimajas. Tutvustati Aadu Musta „Perekonnaloo uurija käsiraamatut“. Õppepäeval esinesid Eesti Genealoogia Seltsi liikmed Vello Kallandi, Uno Kirikal. Teine õppepäev samal teemal toimus mais. Hannes Linno, Harivald Künnapuu, Triin Aasa, Marec Herman, Kalli Pilov, Miika Pihlak ja Dan Aava kehastusid juba eelmisel aastal (2014) Andrus Kiviräha lavatüki „Rehepapp ja näärisokk“ tegelasteks, astusid katkendiga üles Järvamaa näitemängupäeval (said seal kiita lavastaja Urmas Lennukilt ja Miika Pihlak pälvis parima meesosatäitja preemia), etendusega käidi 26. märtsil Paide ühisgümnaasiumis maakonna põhikoolide ja gümnaasiumide teatripäeval. „Läks hästi,“ ütles lavastaja Krista Jürgens. „Miika Pihlak pälvis taas parima meesosatäitja tiitli ja eripreemia saime parima lavakujunduse eest, mida aitas valmistada Kaido Kuldner. Palju kasutasime ka Koeru muuseumi inventari – labidaid, kappasid, tünne, saage.“(Koeru Kaja 04/3).

Aprillis oli Koeru valla laste lauluvõistlus. Valla sportlaste ja isetegevuslaste stiilipidu „Igal ühel oma pill“, tantsuks ansambel Nukker Kukeke ja Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist. Aprillis 2015 toimus Koeru keskkooli segarahvatansurühma Vusserid lõpukontsert.

Maikuus oli kultuurimajas kolm mahukat näitust. Emadepäevaks valmis Koeru kultuurimaja käsitööringi ja Koeru keskkooli kunstiringi õpilaste tööde ülevaatenäitus, juhendasid Marvi Mihkels, Mirjam Aan ja Merike Ilves. Teiseks näituseks oli Eesti Genealoogia Seltsi 25. aastapäevale pühendatud rändnäitus sugupuudest „Suure südame ja ärksa vaimuga“, seda kureeris ja personaalset nõu andis seltsi liige Vello Kallandi. Kolmandaks näituseks oli noorsootöö mõju ja noorsootöötaja kutset väärtustav A3 formaadis fotodest rändnäitus. 29. ja 30. mail toimusid Türi kultuurikeskuses Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu käsitööpäevad „Järvamaal loodud“. Koeru valla väljapaneku koostas Eva Linno. Valda esindasid kolm meistrit: Rait Pakkonen, Koeru vallas tegutsev puutöömeister, kelle põhiala on puitmööbel ja trepid; Meelis Kirsimets, kes veab juba üle kümne aasta Koeru keskkoolis keraamikaringi ning loob põhiliselt savikedral õõnesnõusid, aga valmistab ka mitmesuguseid keraamilisi esemeid ja meeneid; ning Milvi Grünmann, kes on kultuurimaja käsitööringis osalenud 42 aastat ning kellelt olid näitusel väljas tikitud kleidid ning lamba-aasta vaip. Emadepäeva kontserdil esinesid Koeru lasteaed Päikeseratas, Koeru keskkooli ja muusikakooli laulu-, tantsu- ja pillilapsed ning segarahvatantsurühm Karapi mehed. Aasta jooksul näitasime ära kõik uued Eesti mängufilmid. Maikuus käisid külalised Norra Kuningriigist. Kohtumist korraldas Koeru kultuurimaja direktor Eva Linno. Koeru kirikus esines Norra segakoor Rælingen Sanglag. Lauluga teenis kaasa ansambel Madli. Käidi ühisel õhtusöögil Põhjaka mõisas. 29. mail süüdati Vargamäel kultuurihiies Järvamaa laulu- ja tantsupeo tuli, mis liikus läbi kõikide Järvamaa valdade. Koerus oli tule tervitamise paigaks Liidia Laidineni pingi esine. Tuld tervitas Koeru vallavolikogu aseesimees, tänaseks Koeru vallavanem Andres Teppan. Esinesid 3.–4. klassi rahvatantsurühm Ülle Jäägeri juhendamisel, rahvatantsurühm Varbad Villis Kerli Sirila juhendamisel ning armsates kleitides Koeru keskkooli mudilaskoor, Liana Kullasepa juhendamisel. 30. mail Järvamaa laulu- ja tantsupeol „Ringmäng“ esinesid Koeru keskkooli ja Koeru kultuurimaja kõik rahvakultuurikollektiivid. Suurel laval mängis Koeru–JärvaJaani Pasunakoor. Laulupeol dirigeerisid orkestrijuht Kerli Sirila ja lauluõpetaja Aino Linnas. Järvamaa peole sõitis Koerust kokku 180 esinejat.

61

Pildil: Järvamaa laulu- ja tantsupeol

Rakveres peetud 3. meeste tantsupeol 6.–7.juunil osales Koeru vallast 4 rühma 32 tantsijaga.

Juunis toimus Aruküla pargis Koeru laat. Esinesid Koeru segarahvatantsurühm Karap ja naisrahvatantsurühm Alleaa. Koeru pensionäride seltsing Kanarbik sõitis Leedu merevaigurannikule. Reisi korraldasid Tõnu Vebel ja Krista Jürgens. 14. juunil Koerus ausamba platsil küüditatute mälestuskivi juures küüditamisohvrite mälestuspäeva palvus. 23. juunil sportlik jaanipäev Ervita külas. Mängud ja võistlused lastele. Võidupühal, 23. juunil Väätsal toimunud Järvamaa maakaitsepäeval andis maavanem Alo Aasma üle tänukirjad ja mastivimplid Järvamaa kaunite kodude omanikele, kelle olid välja valinud omavalitsused. Koeru vallast pälvisid tunnustuse Margarita Reinbal, Sirje ja Villu Pedius ning Anneli Eesmaa ja Vallar Alba. 23. juunil Vabadussõjas langenute mälestustahvli avamine ja õnnistamine Koeru kirikus. Ausamba platsil jagas vallavanem külavanematele ja kodudele võidutuld. Koeru kalmistul asetasime küünlad Vabadussõjas langenute kalmudele. 23. juunil Vao küla jaanituli. Tantsuks ansambel Eesti Mees. 28. juunil Salutaguse Kurnu künkal LASTE OMA FOLK IVkontsert. Pubis Janune Kägu pubi 20. sünnipäev ja suveterrassi avamine. Tantsuks Moody Ocean MAIT MALTIS. Hilisõhtul DJ AIX. Tantsutüdrukud. Pidu 90ndate stiilis.

11. juuli Kurnu künkal Salutaguse külas külalipu 10. sünnipäev. Õhtut sisustasid Seasaare Näitemängu Selts etendusega „Toonekurg“, naisansambel Jaanilill. Tantsuks ansambel Merve. 25. juulil Väinjärve ääres 49. VÄINJÄRVE VEEPIDU. Veepeol Eesti MV rannamaadluses, rannavõrkpall, laskmise võistlus, ümber järve jooks, üle järve ujumine, võistlused lastele, rannaaeroobika, süstaralli, rammumehe võistlus, matk ümber Väinjärve. Muusikat tegid Triin Niitoja & John4 ja SMILERS. Päeva juhtis Tanel Tooming ja peo lõpetas Arnika ilutulestik.

Augustis Von Tollide kabelis sumeda suveõhtu kontsert Kersti Ala-Murr (laul) ja Jaak Lutsoja (akordion). Vao külas toimus suvelõpupidu. Võistlused: käsiprits, kombineeritud teatevõistlus, köievedu. Tantsuks ansambel Tänatehtu. Võtsime osa Järvamaa muinastulede öö retke korraldamisest. Koeru vallas oli kaks punkti mille retkelised läbisid. Uues kuues Aruküla mõis tervitas külalisi uhkusega. Muusikast Koeru

62 kultuuriloos kõnelesid Herbert Last ja Uno Aan. Esines Koeru segakoor. Sündmus lõpetati kuuvalguses Salutaguse Kurnu künkal.

29. septembril Koerus, Vaali külas Palso talu juures ja Päinurmes toimunud ajaloopäeval meenutati 110 aasta möödumist Vaali Vabariigi väljakuulutamisest, mis tähistab üht olulist etappi Eesti omariikluse kujunemise loos. Päeva alustati Koerus asuva mälestusmärgi juures – see püstitati samal päeval täpselt 80 aastat tagasi Koeru kihelkonnas 1905. aastal Eesti iseseisvuse mõtte eest langenuile. Konverentsil esitleti Ründo Mültsi põhjalikku raamatut „Isamaa teenistuses“ Palso talu perepoja, 1905. aasta sündmustest imekombel eluga pääsenud August Jürima rollist Eesti riigi loomisel ja edendamisel.

Oktoobris luuletaja Kalju Lepiku sünniaastapäeva paiku toimub igal aastal Aruküla mõisas Kalju Lepiku luulevõistlus. Sedapuhku oli võistlus numbriga XIII. Külaliseks oli luuletaja ja dramaturg Maria Lee Liivak.

Novembris Koeru kultuurimaja fuajees ja kontori saalis kunstinäitus Pirjo Land ja LeeVee „Metsapoole“. 27. novembril andis Koeru koolipere võimlas täissaalidele kaks tantsuetendust, mis kandis pealkirja "Kadunud sünnipäev" ja oli arvult viieteistkümnes. Tantsude autorid Anne-Ly ja Miika Pihlak.

Detsembris saatsid koerulased Paides jõulufolgil toimunud saanitekkide näitusele „Muster teki peal ja teki all“ kuus eset. „Näiteks õnne toov tekk (teki ülanurkadesse on tikitud hobuserauad) Vilme Aani esiemalt Maria Tidvilt 1898. aastast Simuna kihelkonnast.“ Ülle Kutti külast saatis näitusele kolm tekki. Ühel saanitekil on rüiutehnikas lillemuster, tekk ise pärit 1930. aastatest ja selle autor Koeru Metsanurga küla Käpa talu perenaine Amalie Meister (1881–1971). „Ülleni jõudis see vanatädi pärandusena,“ teadis Mülts öelda. Et teine teema oli kattevaibad, toodi samast perest näitusele ka kaks rõõmsates värvides triibulist, telgedel kootud kattevaipa, samuti 1930. aastatest. Naabermaakonnast Rakkest, Emumäe külast Toomihkli talust saatis näitusele kaks vahvat eset Margot Mikk, mis samuti pärit 1930. aastatest (Koeru Kaja 12/4). Muusika ja kultuuriaasta lõpetas Aruküla mõisas toiminud kontsert suurepärase Härrasmeeste ansambliga ja aasta kroonis aastalõpupidu Koeru kultuurimajas.

Koeru raamatukogu 2015. aasta lõpuks oli Koeru valla kolmes raamatukogus Vaol, Ervital ja Koerus kokku 39 167 raamatut ja pooled Koeru valla elanikest raamatukogu kasutajad so 1275 (sellest laste arv 323). Kogu eelarve oli 56,46 tuhat (sealhulgas riigilt raamaturaha 3,77). Komplekteerimiskulud kokku 11,58 tuhat, millest raamatute ostmiseks kulus 9,64 tuhat ja 1,94 tuhat perioodikale. Koerus on raamaturaha 2.80 eurot elaniku kohta, see on maakonnas üks suuremaid. Meil jätkub laenutada ka teiste piirkondade kaugõppijaile, ütlevad, et Koerus on hästi komplekteeritud raamatufond. Riigi rahast 30% kulus Kultuuriministeeriumi poolt kehtestatud tingimustele so kvaliteet- ja kultuuriperioodika väljaanded, Kultuurkapitali poolt toetatud raamatud ning Põhjamaade premeeritud autorite teosed. Riigi ja omavalitsuse poolt raamatute ostmiseks antud 9,6 tuhande euro eest saime osta kokku 926 raamatut. Alates 2012. aasta Koeru valla raamatukogude liitmisest (Ervital raamatukoguhoidja Ülle Trääl, Vaol raamatukoguhoidja Malle Kopti) on omavaheline laenutus, raamatukogude koostöö ja sisuline töö oluliselt paranenud. 2015. aastal Vao raamatukogu aitas korraldada küla kokkutulekut, väljasõitu Jääaja keskusesse ja teeb koostööd lasteaiaga. Ervital on püsinäitus nn nostalgianurgake nõukaaegsetest ja veel vanematest esemetest, raamatutest, piltidest jm. Lugejatega vahetatakse muljeid loetud raamatute üle ja paljud külastajad kasutavad arvutit info otsimiseks, ülekannete tegemiseks, käsitöömustrite printimiseks. Kõik raamatukogude arvutid on uute vastu vahetatud ja probleemid lahendab valla IT töötaja.

63 Koerus on kasuks tulnud raamatukogu juures tegutsev 40-liikmeline raamatuklubi Vaimuvalgus tegevus ja üritused. 2015. aastal toimus pidulik raamatuklubi 40. aastapäeva tähistamine, klubiliikmete lugemiselamuste ja raamatukogutöötajate poolt uute raamatute tutvustamine, suvine kultuurilooline ekskursioon mööda Eduard Vilde lapsepõlveradu, kohtumine luuletaja ja näitleja Elle Eha-Are, telemees Mati Naruski ja kirjanik Avo Kulliga. Raamatuklubi liikmed korrastavad kalmistul ja kirikaias endiste kultuuritegelaste haudu, aitavad igal aastal korraldada Kalju Lepiku nimelist luulevõistlust. Tore, et raamatuklubi Vaimuvalgus 40. aastapäeva puhul tunnustati Koeru Volikogu ja Vallavalitsuse poolt tänukirjaga raamatuklubi esinaist Malle Lasti ja Koeru raamatukogu direktorit Ly Vihtolit ning Herbert Lasti tänas kultuuri edendamise eest Järva Maavalitsus. Herbert on raamatuklubi vaimne juht ja 20-aastase Koeru meeste luuleklubi hing. Ta on Koerus toonud luuleklubisse kõik juhtivtöötajad. Töö lastega on väga oluline. Seda teeb Koerus teine töötaja Eda Kupp. Lugemisharjumus kujuneb eelkõige kodust, kuid lasteaed, kool ja raamatukogu aitavad huvi tekitada. Lastele oli 8 raamatukogutundi koos ettelugemise ja meisterdamisega, kokku oli 119 osavõtjat. Eda õpetab, kuidas leida infot, RIKSWEB-st raamatuid, abistab õppijaid. Üheskoos käisid raamatukoguhoidjad Koeru raamatukogus töökoosolekutel, Järvamaa Keskraamatukogu poolt korraldatud õppepäevadel, suvisel ekskursioonil Riias ja Salduse rajoonis, tuletõrjeõppusel, Koeru valla endiste ja praeguste raamatukoguhoidjate kokkutulekul ja kohtumisel kirjanik Avo Kulliga. Salutaguse seltsimajas on endiselt laenutuspunkt. Valla allasutuste juhid kogunesid kaks korda kuus vallavanema juhitud töökoosolekule, kus nad kuulsid vallas toimuvast, said nõu ja lahendused oma asutuse probleemidele. Spordielu 2015 aastal tegutses treenerite juhendamisel Koeru vallas järgmised treeninggrupid: vabamaadlus (J.Tammik), kergejõustik (T.Aan), jalgpall (A. Heinsaar), lauamängud (U.Virves), korvpall (T.Aava) ja laskesport (E.Kull). Kokku osaleb treeningrühmades ligikaudu 150 last. Võisteldi erinevatel maakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel. Eesti meistrivõistlustelt võideti medaleid noorte, täiskasvanute kui ka veteranide arvestuses, kokku võideti 25 medalit. Jalgpallis saavutati Eesti meistrivõistluste III liigas ida tsoonis 4. koht. Korvpallis saavutati põhiturniiril Järvamaa meistrivõistlustel 3. koht. Võrkpallis saavutati meesveteranide arvestuses III koht ja meeste Järvamaa karikavõistlustel 3. koht. Edukalt sai korraldatud ka kõik igaaastased Koeru valla spordiüritused (Koeru Kevadjooks, Väinjärve Veepeo spordiprogramm, Järvamaa seeriajooksud Koeru Terviseradadel, Koeru Kapp, Järvamaa meistrivõistluste korraldamine lauamängude mitmevõistluses ja lauatennises, parimate sportlaste tunnustamine, lisaks Järvamaa meistrivõistluste korraldamine vabamaadluses, nelja etapiline Koeru Saalijalgaplli saaliliiga jne.) ning läbiviidud nelja etapiline matkasari „Tunne Koeru valda“. Koeru vallast valiti ka aasta 2015 sportlikum pere, kelleks oli perekond Ilves.

Parimad sportlased Koeru vallas 2015 Kergejõustik 1. Johanna Ilves (EMV pronks 100m jooks, Eesti meister A-klassis 100 m, 60m ja 300m jooksus ja Eesti A-klassi mv pronks 60 m tõkkejooks) 2. Lishanna Ilves (Eesti B-klassi meister 200m jooks, kaugushüppes, Eesti B-klassi sise meister 60m jooks, 200m jooks, 60m tõkkejooks) Õdede Ilveste parim rahvusvaheline tulemus aastal 2015: Euroopa noorte olümpiafestivalil. Johanna ja Lishanna kuulusid 7. koha saavutanud Eesti 4x100 m teatejooksu naiskonda. 3. Ave Lagenõmm (Eesti noorsoo sise mv hõbe kaugushüppes, Eesti noorsoo mv pronks kaugushüppes)

64 Vabamaadlus 1. Kristen Lõoke (Eesti juunioride mv hõbe) 2. Helar Okas (Järvamaa parim noormaadleja 2015, Eesti kadettide mv pronksmedal, Eesti õpilaste mv pronks- ja Eesti kadettide mv pronks rannamaadluses) 3. Janar Kulp (Eesti kadettide meister rannamaadluses) 4. Erko Lilletai (Eesti kadettide meistrivõistluste pronks rannamaadluses)

Tõstmine 1. Rasmus Jalast (EMV U-18 hõbemedal)

Lauamängud 1. Urmas Virves (Eesti mv 2. koht lauamängude mitmevõistluses paarismängus) 2. Tõnu Maiste (Eesti võistkondlikud karikavõistlused 3. koht lauamängudes) 3. Grete Grünmann (Eesti võistkondlikud karikavõistlused 3. koht lauamängudes) 4. Mare Aade (Eesti võistkondlikud karikavõistlused 3. koht lauamängudes)

Orienteerumine 1. Tiit Tali (Eesti meister orienteerumises pikal rajal, Eesti meister orienteerumises tavarajal vanuseklassis M50 ja teatejooksus pronks)

Laskesport 1. Indrek Tombak (Eesti meister 50 m liikuv märk, Eesti meistrivõistluste 2. koht 10 m liikuv märk)

Tuletõrjesport 1.Gertin Pakkonen (Eesti meistrivõistlustel võistkondlik hõbe, hargnemine mootorpumbaga)

Tunnustus: 1. Kevin-Kaur Ulk- suure panuse eest Koeru Saalijalgpalli Meistriliiga korraldamise eest

Koeru Perekodu Koeru Perekodus viibis hooldusel 16 last, neist 3 Koeru vallast, 2 last Järvamaa eri valdadest ning 10 hoolealust mujalt maakondadest. Kohti on tegevusloa alusel 16-le lapsele. Samuti oleme pakkunud ajutist peavarju probleemsete perede lastele. Perekodul on hoolekogu. Koeru Perekodu kuulub 1996. aastast Eesti Laste ja Noorte Hoolekande Ühendusse (ELNHÜ). Perekodu asub kortermaja neljas korteris. Sellega tagame laste kuuluvuse kohalikku kogukonda, ei ole eraldatud ja meie perede elu kulgeb ühes rütmis naabritega. Meie põhiline eesmärk on oma elukorralduses kaasata lapsi võimalikult palju tegevuste planeerimisele, mis tagaks teadmised ja oskused iseseisvas elus hakkamasaamiseks. Perekodu aiamaal saavad kõik lapsed käed ka mullaseks teha. Elame kahe perena: nooremad lapsed ning teismelised iseseisva eluga harjutamise korteris. Peredel on omad kasvatajad ja igal lapsel oma usaldusisik. Püüame tagada lastele turvalise sideme bioloogiliste lähedastega. Eestkostjate esindajad külastavad meie lapsi 2-3 korda aastas. Lastele võimaldame osaleda kõigil oma klassi- ja kooliüritustel. Lapsed osalevad Koeru Keskkooli juures tegutsevates huviringides. Eriti silmapaistvad tulemused on saavutanud poisid maadluses. Perekodu poolt organiseeriti ühisväljasõite teatrisse, tervise- ja veekeskustesse, kinno, Soome jpm. Soovi kohaselt said lapsed suvel olla erinevates noortelaagrites. Palju on meid abistanud SEB Heategevusfond, mille kaudu oleme saanud lastele stipendiumi sülearvuti ja maadlusriiete ostmiseks, Helsingi teaduskeskuse Heureka külastuse, muusikalid, jõulukingid jms. Väga meeldiv koostöö on meil laste nõustamisel Süda-Eesti Sotsiaaltöö Keskusega. Rootslanna Eva Wikmark Walin ühendusest Children´s Equal Rights on meie hea sõber ja toetaja, kes tunneb alati huvi, kuidas lastel läheb.

65 Sotsiaalhoolekanne Koeru Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni kuulub 9 liiget, lisaks osalevad istungil sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja ja sekretär-asjaajaja (protokollib).

Ühekordseid sotsiaaltoetuseid makstakse valla eelarves olevast sotsiaalhoolekande rahast avalduse alusel. Toetust soovitakse erinevatel põhjustel - ravimite ja prillide ostu kompenseerimiseks, transpordiks arsti juurde, küttepuude ostmiseks jne. Iga avaldus toetuse saamiseks arutatakse individuaalselt inimese või perekonna hetkevajadusest lähtuvalt. Oluliseks peame iseseisva toimetuleku mitmekülgset toetamist, et säiliks inimese või perekonna heaolu ning soov raskest olukorrast väljuda.

Koeru valla eelarves on erinevate artiklite all rahalised vahendid eraldi eakatele, lastega perekondadele, riskirühmadele (töötud, puudega inimesed).

Lisaks makstakse sotsiaalrahade eelarvest: 1) sünnitoetust, 2) eakate hooldamise eest hoolekandeasutuses (Koeru Hooldekeskus, Tammiku Avahooldekeskus, Pandivere Pansion, Paide Pansionaat), 3) hooldajatoetust makstakse täiskasvanud inimese hooldajale valla rahast ning laste hooldajatele riigirahast.

Olulisel kohal on lastega perede toetamine läbi erinevate toetuste. Jaanuaris 2016 toimus Aruküla mõisa saalis esimene Koeru valla beebide lusikapidu 19 uuele vallaelanikule. Laste koolikohustuse täitmise probleemide lahendamiseks on vallas eraldi ümarlaud, kuhu kuuluvad kooli esindajad, piirkonnapolitseinik ja sotsiaalnõunik. Komisjonis osaleb alati ka lapsevanem; vajadusel kaasatakse veel teisigi spetsialiste (psühholoog, perearst jne).

Oluline tugi sotsiaalprobleemide ilmsiks tulemisel ja tähelepanu juhtimisel on valla sotsiaaltöötajatele nii Koeru Keskkooli sotsiaalpedagoogist kui ka pensionäride piirkondlikest seltsingutest (vastavalt Koeru, Vao- ja Ervita külade piirkond) ning samuti MTÜ Salutaguse Nelja Küla Seltsist.

Eelarve

2015. aasta eelarve kogumaht oli 3 483 046 eurot. Eelarve tulud laekusid 98,1% ja kulutusi tehti 95,7% eelarvest.

Põhitegevuse tulu oli 2 503 998 eurot, sellest üksikisiku tulumaksu laekus 1 193 583 eurot ja see on 7,3% rohkem, kui 2014. aastal. Riigieelarvelise toetusfondi suuruks oli 856 921 eurot. Investeerimistegevuseks laekus 621 188 eurot, sellest 548 761 eurot oli Aruküla mõisakooli restaureerimise EMP programmi toetus.

Laenu võeti 235 000 eurot ning kasutada oli ka aasta alguse jääk 45 505 eurot.

Põhitegevuse kulu oli 2 280 586 eurot, investeerimistegevuse kulu 926 012 eurot ja laene maksti tagasi 113 238 eurot. Kuludest 63,2% läks haridusele, järgnes kultuur ja vaba aeg 12% ning sotsiaalhoolekanne 9,9%.

Investeeringud

Investeeringuid tehti 2015. aastal kokku 917 006 euro eest:

66 Lõpetati Aruküla mõisahoone restaureerimine, 2015. aastal teostati töid 731 857 euro eest. Suurematest töödest: valmis Koeru lasteaia Vao hoones uus rühmaruum (47 480 eurot), rajati kultuurimaja ja vallamaja vahele parkla (36 266 eurot), soojustati Koeru lasteaia vana hoone (30 671 eurot), rajati Väinjärvele paadikai koos platvormiga (18 990 eurot) ja uus hüppetorn (7 050 eurot). MTÜ Koeru Jalgpallikoolile anti elektriliini maa alla viimiseks toetust 9 006 eurot.

67 Koigi vald

Aadress: Mõisavahe tee 9, Koigi küla 72501 Veebileht: https://koigi.kovtp.ee/ Pindala 204,4 km² Elanike arv: 966 (01.01.2016) Asustustihedus: 5 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2015. a oli 13 volikogu istungit, võeti vastu 53 otsust ja 13 määrust. Toimus 30 vallavalitsuse istungit, võeti vastu 259 korraldust ja 1 määrus.

Vallavolikogu liikmetest lahkusid Kaja Kaljuste ja Õnne Põllumets. Ragnar Nakus peatas oma volitused volikogu liikmena. Asendusliikmetena asusid volikogusse Margus Lääts, Jaanus Alliksoo ja Maarja Koivuoja.

Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Margus Lääts, volikogu II aseesimeheks Jaanus Alliksoo, majandus- ja eelarvekomisjoni esimeheks Leiger Metsalu ja majandus- ja eelarvekomisjoni aseesimeheks Jaanus Alliksoo.

Seoses Riigikogu liikmeks astumisega lahkus 09.04.2015 ametist vallavanem Kristjan Kõljalg. 14.05.2015 valiti vallavanemaks Geir Põder, kes astus tagasi 12.11.2015. 25.11.2015.a. valiti vallavanemaks Margo Hussar.

12.02.2015.a. otsustas vallavolikogu anda valla aukodaniku nimetuse Riina Kuusikule ning valla teenetemärgid Mall Lavrikovile, Elle Ehanurmele, Kalle Saksale ja Eevi Põllule.

Koigi Vallalehel täitus aprillis 2015 1. numbri ilmumisest 20 aastat.

Lühiülevaade omavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutustest ning selles valdkonnas toimunud muutustest

2015. a brändisündmused Koigi mõisas olid maikuus toimunud II umbrohufestival ja septembris toimunud II moosilaat. Koigi mõisa külastajate arv aastas ületas 2500 piiri.

Sotsiaalvaldkonnas oleme teinud eeltööd ambulatooriumi hoone ümberehitamiseks sotsiaalmaja- tegevuskeskuseks, kuhu jäävad tegutsema perearstikeskus, hambaarst, raamatukogu, kultuuriselts ja lisanduvad toad elukorralduslikku toetust vajavatele eakatele ja puuetega inimestele.

Koigi valla seltsid on tegusad ja omanäolised. Prandi ja Koigi külaselts korraldavad suviseid õuepidusid, kus külastajate arv ulatub mitmetesse sadadesse. Koigi Külaseltsi juures on aktiivselt tegutsema hakanud naiste tantsurühm "Koigi Daamid". Koigi Kultuuriselts on oma estraadi- ja näiteringi etendustega ringi liikunud mitmes maakonnas. Sõrandu külaselts tegutseb peamiselt lähipiirkonna elanikele sündmusi pakkudes ja toetab vabatahtliku päästekomando tegutsemist. Päinurme külaselts on keskendunud samuti oma lähipiirkonna elanike sündmustele, seal toimus septembri lõpus suure vabariikliku mastaabiga ajalookonverents Vaali vabariigi aastapäeva tähistamiseks.

Eelarve

2015. aasta eelarve maht oli 1 536,8 tuhat eurot. Põhitegevuse tulud 1 217,9 tuhat eurot ja põhitegevuse kulud 1 115,8 tuhat eurot. Põhitegevuse tulud täitusid ja eesmärgid said valdavalt

68 täidetud. Põhitegevuse tulem suudeti hoida positiivsena. Jätkati vallakodanikele kõigi samade avalike teenuste pakkumist. Jätkati kõigi seni kehtinud sotsiaaltoetuste maksmist. Viidi ellu vallavalitsuses ja allasutustes vähemalt 3% palgatõus. Jätkuvalt toetati valla seltsitegevust läbi kuue vallas aktiivselt tegutseva MTÜ. Koigi vald osales hajaasustuse programmis, mille raames sai vee ja kanalisatsioonirajatisi oma elamutesse 5 peret ja üks pere sai oma majapidamisse elektritoiteks paigaldatud päikesepaneelid.

2015. a võttis Koigi valla volikogu vastu 3 lisaeelarvet. Põhitegevuse tulud täitusid 99,6%. Maksutulud täitusid plaanitust enam 14,1 tuhande euro võrra (102,7%). Kaupade ja teenuste müügitulude osas oli alatäituvus (87,3%). Laekumised haridusasutuste majandustegevusest jäid plaanitust väiksemaks kokku 8 tuhat eurot, laekumised kultuuritegevusest 3,1 tuhat eurot ning elamumajanduse tulud 3,2 tuhat eurot.

Saadavatest toetustest tegevuskuludeks jäi laekumata 3,7 tuhat eurot - EMP projektitoetusest Koigi mõisa arendamiseks, mis sai suunatud 2016. aasta eelarvesse. Nimetatud projekti raames tehti 2015. aastal kulutusi kokku 8,1 tuhat eurot, sellest toetusraha on 6,9 tuhat eurot. Projekti lõpptähtajaks oli 31.12.2015 ning lõpparuanne esitati 2016. aasta alguses.

Muude tegevustulude laekumine oli plaanipärane. Põhitegevuse kulud sai täidetud 96,8 %, sh. antavad toetused 85,6 %, personalikulud 99,7 % ning majandamiskulud 95%. Reservfondi vahenditest jäi kasutamata 0,7 tuhat eurot.

Reservfondist sai aasta kestel kasutatud vahendeid kokku 2,7 tuhat eurot. Suuremasummaline eraldus oli 0,5 tuhat eurot noortelaagri töötasudeks, kõik teised eraldused jäid alla selle ja olid valdavalt seotud noorte huvitegevusega.

Investeerimistegevuses jäid osaliselt investeeringud tegemata. Kui eelarves oli põhivara soetuseks 42 tuhat eurot, siis soetati tegelikult 28,5 tuhat eurot. Koigi kooli võimla küttesüsteemi rekonstrueerimise lõpetamine jäi 2016. aastasse, sotsiaalmaja projekt jäi tegemata ja kooli sööklale sai pliit küll soetatud, aga kuna maksumus osutus plaanitust väiksemaks, siis kajastub see tegevuskuludes. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine laekus plaanipäraselt, aga põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise osas jäid osad hajaasustuse programmi toetused välja maksmata, sest tööde lõpetamine lükkus järgmisesse aastasse. Programmi toetusi maksti aruandeaastal välja 12 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuses sujus kõik plaanipäraselt. Viidi läbi laenu refinantseerimine summas 298,3 tuhat eurot, sellega lõpetati laenuleping KIK-iga ja laen võeti SEB pangast. Laenude põhiosa tagasimakseid tehti kokku 370,4 tuhat eurot.

Valdkondade viisi jaotus põhitegevuse ja investeerimistegevuse väljaminekutes oli alljärgnev: üldvalitsemine 13,4%, avalik kord 0,4%, majandus 6,5%, keskkonnakaitse 1,3 %, elamu- ja kommunaalmajandus 7,6%, tervishoid 2,7%, vaba aeg 10,8%, haridus 47,4%, sotsiaalne kaitse 9,9%.

Investeeringud

2015. aastaks kavandati ambulatooriumi hoones ja kooli võimlas küttesüsteemide kaasajastamist ning rekonstrueerimist. Võimlas paigaldati soojasõlm, vahetati välja tsirkulatsioonipump ja veeti trass ventilatsioonikambrisse. Tööde kogumaksumuseks kavandati 11,7 tuhat eurot, kuid tööde lõpetamine lükkus 2016. aastasse. Ambulatooriumis rekonstrueeriti soojasõlm ning paigaldati lisaks tsentraalküttele ka automaatselt järgilülituv õhk-vesi soojuspump, mis peaks tagama küttekuludelt kokkuhoidu. Tööde kogumaksumuseks kujunes 17,6 tuhat eurot. Loetletud investeeringute tarvis saadi toetusraha riigilt kokku 17 tuhat eurot.

69 Aruandeaastal tehti algust Koigi valla sümboli, vapi kujutiseks oleva Koigi mõisa meierei otsaseina restaureerimisega, esimese etapi tööde kogumaksumuseks oli 9 tuhat eurot. Toetusraha saadi Muinsuskaitseametilt 4 tuhat eurot.

Möödunud aastal alustati Koigi mõisa aia rekonstrueerimisega, põhiliseks eesmärgiks on mõisa iluaia ja selle käiguteede taastamine. Rajati peateede võrgustik, toetusraha selleks saadi EMP Norra finantsmehhanismidest 14,1 tuhat eurot, mis laekus 2015. aastal. 2015. aastal jätkati töid vaheradade rajamisega, spetsiaalse killustikutäite pealevedamisega, sellega seoses lisandus maksumus lõpetamata rajatisele 0,6 tuhat eurot. Jätkusid tööd peenarde ettevalmistamiseks, osaliselt tehti algust ka taimede istutamisega, suuremahulisemad istutustööd jäävad 2016. aastasse. Ilutaimed tähistatakse siltidega ja nüüdisaegsete QR koodidega, mida mobiiltelefoniga pildistades avaneb videofilm. Projektijärgsed mõisa aia rekonstrueerimistööd jätkuvad ka veel mitmel järgneval aastal.

Kultuuri- ja spordisündmused

Koigis peeti teist aastat Umbrohufestivali, mis kestis läbi nelja päeva. Mitmed teemad pakkusid meelepärast tegevust erinevatele vanuseastmetele. Õpilased said osa etiketikoolitusest ja nautida restoranikoka valmistatud lõunat. Täiskasvanutele peeti loenguid tervislikust toidust ja immuunsüsteemi tugevdamisest. Samuti sai maitsta kohalike kodukokkade valmistatud umbrohust näkse. Viidi läbi mitmeid töötubasid ja müüdi taimi.

Pildil: Kohalike kodukokkade valmistatud umbrohust näksid

Festivali lõpetas pop-up restoran Koigi mõisas, kus muusikalist meelelahutust pakkus ansambel Naised köögis.

Augustikuu sumedal suveõhtul laulis Koigi mõisas „Õhtuhämaruse tunnis“ särav ja rõõmsameelne Helin-Mari Arder. Lummav muusika pühkis mõneks ajaks argimured ja viis kuulajad muinasjutumaailma.

Septembris sai teoks Koigi mõisa 2. moosilaat, kus selgitati välja parima maitsega magus ja soolane hoidis. Laat pakkus palju erinevaid maitseid. Kohapeal sai ise moosi valmistada, keha kinnitada ja vaadata-kuulata kohalike taidlejate esinemist.

70

Pildil: Helin-Mari Arderi etteaste „Õhtuhämaruse tunnis“

Pildil: Koigi mõisa 2. moosilaat

Koigi on juba aastaid seotud liikumisüritusega „Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa“. Traditsiooni kohaselt algab matk ühel ajal Koigist ja Päinurmest ning kohtumispaigaks on kas Päinurme jõgi või küla. Vastavalt meeleolule võib marsruudi läbida jalgsi, kepikõnniga või jalgrattal.

Koigi Spordiklubi korvpallimeeskond saavutas Järvamaa meistrivõistlustel kolmanda koha.

71 Ettevõtlus

2015. a Koigi valda uusi ettevõtteid ei registreeritud. Koigi valla suurim tööandja on Koigi vald koos allasutustega, Elen Puidutöötlemise OÜ 38 töötajaga ja Marrek Puit OÜ 32 töötajaga. Koigi OÜ-s töötas 2015. a 25 töötajat ja Veskimäe AS-s 16. Puiduettevõtete töötajate arv on kasvanud, põllumajandusettevõtete töötajate arv aga moodsa tehnika kasutuselevõtuga väheneb.

Elavnenud on Koigi OÜ tegevus ehitusvaldkonnas, kus valmistatakse ette hoonete uuendamist.

Suuremad eksporttoodangu valmistajad on Elen Puidutöötlemise OÜ ja Thermoarena OÜ, kelle mõlema eksporttoodangu maht ulatub 400-500 tuhande euro piiridesse.

Välissuhtlus

Volikogu esimees Elmar Luha külastas koos teiste omavalitsusjuhtidega ajavahemikul 4.–8. oktoober 2015 Hispaania Valladolid piirkonda. Õppereisi eesmärk oli kuulata sealse suurte keskuste vahel oleva regiooni kogemusi maapiirkonna väike-ettevõtluse arendamisel, omavalitsuste teenuste osutamisel ja EL vahendite kasutamisel.

72 Paide vald

Aadress: Pärnu 3, Paide 72711 Veebileht: https://paidevv.kovtp.ee/ Pindala 300 km² Elanike arv: 1644 (01.01.2016) Asustustihedus: 5 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Paide Vallavolikogus on 13 liiget. 2015. aasta 01. märtsil lõppes volikogu liikme Are Riistani volitus ennetähtaegselt ja asendusliikmeks sai Ebe Stein. Volikogu pidas 10 istungit. Neist puuduti 14 korral, osavõtt 89,2%. Volikogu võttis vastu 83 otsust ja 20 määrust. Paide Vallavalitsus on 5-liikmeline. Vallavalitsuse istungeid toimus 26. Neist puuduti 11 korral, osavõtt 91,5%. Vallavalitsus võttis vastu 427 korraldust ja ühe määruse. Eelarve Paide Vallavolikogu poolt kinnitati eelarve 26. veebruaril 2015. aastal määrusega nr 3. Põhitegevustulude eelarve oli 1 312 249 eurot, põhitegevuse kulude eelarve oli 1 309 249 eurot, investeerimistegevuse eelarve mahuks oli 275 649 eurot, finantseerimistegevuses plaanitud laenu tagasimaksed olid summas 21 600 eurot ja likviidseid varasid oli plaanis kasutusele võtta 294 249 eurot. Aasta jooksul võeti vastu kaks lisaeelarvet. 2015. aasta I lisaeelarve kinnitati volikogu määrusega 18.06.2015 nr 11. Lisaeelarvega võeti kasutusele sihtotstarbelised eraldised ja tehti muudatusi põhitegevuse kuludes. Lisaeelarvega suurendati valla eelarve põhitegevuse tulusid ja kulusid 5 207 euro võrra. 2015. aasta II lisaeelarve kinnitati volikogu määrusega 26.11.2015 nr 16. Lisaeelarvega täpsustati nii tulusid kui kulusid ja võeti arvele sihtotstarbelised eraldised. Lisaeelarve tulemusel suurenesid põhitegevuse tulud kui ka kulud 12 747 eurot. Põhitegevuse tulude eelarveosa lõplikuks mahuks kujunes 1 330 203 eurot, millest aasta lõpuks täitus 105,1%. Tegevustuludes suuremad tululiigid, mis üle laekusid olid maamaks 5 781 eurot, üksikisiku tulumaksu 18 800 eurot ja kaevandusõiguse tasu 41 897 eurot. Põhitegevuse kulude eelarveosa lõplikuks mahuks kujunes 1 327 203 eurot, millest kulutati 92,8%. Põhitegevuseks ettenähtud eelarvevahendeid kasutati kokkuhoidlikult. Sihtotstarbelisena läksid järgmise aasta eelarvesse üle sotsiaalvaldkonna toetused (toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus ja riiklik lapsehoiuteenus). Investeerimistegevuse eelarve lõplikuks mahuks kujunes 275 649 eurot, millest täideti 87,0%. Kõik planeeritud tööd teostati, kuid maksumused kujunesid väiksemaks esialgselt planeeritust. Finantseerimistegevuse eelarve kogumaht 21 600 eurot täideti 100%. Paide valla 2015. aasta kinnitatud reservfondi suuruseks oli 7 000 eurot, mis on mõeldud ettenägematute kulude katteks. Paide Vallavalitsus eraldas korraldusega 23.11.2015 nr 385 Pärna kinnistule vanurite maja reoveesüsteemi uuenduseks 3 106 eurot. Investeeringud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kergliiklusteede toetusskeemist taotleti Mäo Reisiterminali ja Mäo Keskuse vahelise kergliiklustee ehitamiseks rahastust. Projekt rahastati, mille tulemusel valmis

73 320-meetri pikkune valgustatud teelõik. Ehitusprojekti tellis ja rahastas AS Mäo Invest ning ehitustöid teostas AS Järva Teed. Koostöös Maanteeametiga alustati 2014. aastal Paide-Mündi-Mäeküla kilomeetritel 2,469-4,10 kergliiklustee ehitamist. Nimetatud tööd lõpetati 2015. aasta kevadel. Paide vald oli kaasfinantseerijaks. Möödunud aasta kevadel lõpetati 2014. aastal alustatud mustkattega teede ühekordne pindamine 9,69 kilomeetri ulatuses.

Remonttöid teostati järgmistel valla teedel:  Suurpalu küla tee nr. 5650044 pikkusega 1,27 km,  Põhjaka-Sargvere tee nr.5650258 pikkusega 2,36 km,  Mäo tee nr 5650272 pikkusega 0,2 km koos truubi paigaldusega,  Seinapalu küla tee nr 5650034 pikkusega 0,96 km,  paigaldati Jõe tee sillapiirded. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Paide Valla Lasteaed-Kooli Tarbja õppekohas tegutseb kolm liitklassi: 1.-4. liitklass, 2.-3. liitklass, 5.-6. liitklass ning kolm lasteaiarühma – sõim, liitrühm 3-6 aastastele, liitrühm 5-7 aastastele. Üks liitrühm tegutseb ka Sargvere õppehoones. 2015. aasta lõpu seisuga õppis Paide valla Lasteaed- Koolis 31 õpilast ja lasteaias 53 last. Koolis õpetajaid 7, lasteaia osas õpetajaid 8 ja kogu kinnitatud koosseis on 27,67. Paide vallas korraldab kultuuritegevust Anna Vaba Aja Maja (VAM) ja lisaks on vastav koostöö vallal Sargvere Maakultuuri Edendamise Seltsiga (MES). MES tegutseb Sargvere mõisa hoones ja saab vallalt tegevustoetust. Paide vallas tegutseb ametlikult kaks spordiklubi: Spordiklubi Sargvere ja Järvamaa Saalihokiklubi. Vallas on raamatukogud Annas, Tarbjal ja Sargveres. Paide valla noortekeskus tegutseb noortetubadena Annas, Tarbjal ja Sargveres. Anna kirik on Paide vallas ainukene kirik. Suvekuudel on kirik avatud Teeliste kirikuna. Suurema projektina on alates 2014. aasta novembrikuust ellu kutsutud annetuste kogumine põranda remonttööde teostamiseks. 2015. aastal tõrvati kiriku katus. Jõulude eel avati Anna kirikus kõigi inimeste ja asutuste nimedega tänutahvel, kes kiriku remondi heaks oma annetuse tegid. Annetuse kogumise kampaania jätkub ka 2016. aastal. Vallas on üks sotsiaalmaja, mis asub Mäeküla külas. Sotsiaalmajas on 6 korterit. Kultuuri-ja spordisündmused Jaanuar Paide valla mälumänguturniir Sargveres jõuluaja ärasaatmine ja kuuskede põletamine Sargveres Luulelised mõtisklused küünlavalgel Veebruar Anna, Tarbja ja Sargvere külades vastlapäeva tähistamine Mustla-Nõmme suusapäev Sargvere kinoõhtud „Kristus elab Siberis”, „1944“ Märts Naistepäeva tähistamine Tarbjal Paide valla laste lauluvõistlus „Kikerikii“

74 Paide valla mälumänguturniir Heategevuskontsert Sargvere kortermaja põlengu toetuseks 80ndate stiilipidu Sargveres Aprill Paide valla aastapäeva tähistamine Jüriööjooks Eiveres Südamenädala tegevused Annas, Sargveres ja Tarbjal“ Sargvere kinoõhtud „Sipelgapesa”, „Vehkleja“ Mai Emadepäeva kontsert Perepäev Tarbjal koos rattaorienteerumisega Sargvere kinoõhtu „Supilinna Salaselts" Muuseumiöö „Öös on muusikat“ Punnvõrride võistlus „Sargvere sääru“ Juuni Rattamatk Anna kihelkonnas „Meile olulised paigad“ Jaanipäev Vana-Veskil Sargvere mõisa 250. aastapäev ja jaanipäev August Paide ja Jõgeva valla lastelaager Tarbjal, koos valgevenelastega Valikorienteerumine Annas jalgratastel Sargvere kinoõhtu „Arvo Pärt - isegi kui ma kõik kaotan" Muinastulede öö Sargveres September Matsimäe X rattamaraton Paide valla mälumänguturniir Sargvere kinoõhtud „Roukli“, „Unditund“ Oktoober Paide valla mälumänguturniir Sargvere kinoõhtu „Vabaduse mustrid" „Kolme kandi tantsupäev" korraldajaks Vallatsi tantsurühm ja Malle Nööp November Hingedepäev tähistamine Annas, Tarbjal ja Sargveres I advendi tähistamine Tarbjal, Annas ja Sargveres Sargvere kinoõhtu „Must alpinist" Detsember Paide valla mälumänguturniir Sargvere jõulumaa „Jõulud lepatriinude külas" Aastavahetuse pidu Tarbjal

Ettevõtlus Majanduse ja ettevõtluse osas Paide vald toetab vastavalt võimalustele piirkonna ettevõtluse arengut. Jätkuvad iga-aastased kokkusaamised ettevõtjatega, rõhuasetus on koostööl. Paide valla ettevõtetest suurimad tööandjad on: Paide Vallavalitsus, Mäo Põllumajandusühistu, Sargvere Põllumajandusühistu, Anna Kütus OÜ, Saint-Gobain Glass AS, Viking Window AS, Jalax AS, Aarman Puit OÜ. Uusi ettevõtteid ei ole Paide valda juurde tulnud, küll aga on heameel tõdeda, et jõudsalt areneb Mäo tööstusküla ja seal asuvatel ettevõtetel on eesmärgid, kuidas tootmise

75 lisandväärtust suurendada läbi investeerimise. Suurimad tööandjad Paide valla elanikele on Aarman Puit OÜ, Eesti Pagar AS, Jalax AS, Järva Tarbijate Ühistu, Järva Teed AS, Järvamaa Haigla AS, Mäo Põllumajandusühistu, Paide Masinatehas AS, Sargvere Põllumajandusühistu, Saint-Cobain Glass Estonia SE, Viking Window AS ja Paide Vallavalitus.

76 Roosna-Alliku vald

Aadress: Pargi 10, Roosna-Alliku vald 73201 Veebileht: https://rallikuvv.kovtp.ee Pindala 132,1 km² Elanike arv: 1062 (01.01.2016) Asustustihedus: 8 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2015. aasta on möödunud haldusreformi saginas ja oodatavate suuremate muudatustega omavalitsustes. Endiselt juhib 11- liikmelist Vallavolikogu volikogu esimees Aivar Tubli ja aseesimeheks on Hannes Soonsein. Volikogul on neli alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, sotsiaalkomisjon ning kultuuri-ja hariduskomisjon.

Käesoleval ajal juhib valda vallavanem Peeter Saldre. Vallavalitsuse koosseis on kolme liikmeline, kuhu kuulub vallavanem, abivallavanem ja pearaamatupidaja.

Valla ametiasutuses töötab 6 ametnikku: abivallavanem, kes vastutab sotsiaalhoolekande, hariduse-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ning arendustegevuste eest, vallasekretär, maa- ja keskkonnaspetsialist, pearaamatupidaja, raamatupidaja, sekretär-registripidaja. Haridus, kultuuri ja sotsiaalasutused

Roosna-Alliku Vallavalitsusel on jätkuvalt kaheksa hallatavat asutust, milleks on Roosna-Alliku Põhikool, Roosna-Alliku Lasteaed Hellik, Viisu Lasteaed, Roosna-Alliku Rahvamaja, Viisu Rahvamaja, Roosna-Alliku Vallaraamatukogu, Viisu Raamatukogu ja Roosna-Alliku Noortekeskus.

Roosna-Alliku Põhikool Meie sõbralikus mõisakoolis alustas õpinguid 9-s klassikomplektis 01.09.2015 seisuga 74 õpilast. Keskmine õpilaste arv klassis 8. Kooli õpilaste koguarvu aitas suurendada I klassi õpilaste arv - 19. Koolis on 19 põhikohaga töötajat, neist õpetajaid ja tugispetsialiste 15 /aineõpetajaid 12 ja pedagoogilisi töötajaid 3: direktor, ringi- ja huvijuht, sotsiaalpedagoog/teabetoa juhataja/.

Mõisa sümbol, „valge roos“, on tihedalt seotud kooli tegemistesse: kõrgeima tunnustuse ja tänu sümboliks kingitakse klaasist valge roos, mängitakse “Valge roosi“ mälumängu ning pakutakse „Valge roosi kooki“. Läbi nende tegevuste on „Valge roos“ saanud mõisa kaubamärgiks, mis lisaks koolilogole ja erinevatele suveniiridele on taotud rauda ja valatud mõisamündiks nimiväärtusega „Viis roosi“, kus viis, kui parim hinne koolis, sümboliseerib mõisa ja kooli seotust. Kooli edukamate õpilaste, õpetajate ja koolist hoolivate isikute tööd tunnustatakse aumärgiga /hõbedane ja kuldne „valge roos“/.

Aasta jooksul toimusid koolile omased traditsioonilised üritused: Kooliaasta algus - Tarkusepäev /küünalde asetamine Stackelbergide kabelisse, ühine kringli söömine; 2. september - ülekooliline üritus „Reipalt koolipinki“, rahvusliku toidu päev /leivanädala raames/, advendiaeg, kooli sünnipäeval „Valge roosi jaht“, iga 5 aasta järel vilistlaste kokkutulek, 7. klassi ajalootund Järva- Jaani kirikus, Eesti Vabariigi aastapäeval direktori vastuvõtt tublidele ja aktiivsetele õpilastele, talgupäev „Käib töö ja vile koos“, koolikonverents ning perepäev. Roosna-Alliku Põhikool on „Järvamaa poiste laulupäeva“ korraldaja ning erilise tähenduse sellele üritusele annab see, et meie kooli vilistlane Lembit Saarsalu on selle ürituse žürii esimees.

77

Pildil: 19 kooliminejat 2015. aasta sügisel

Mõisakoolina toetume oma näo loomisel ajaloolistele väärtustele ja „Paikkonna hariduse- ja kultuuriloo õppimine“ on tihedalt seotud õppetegevusse. Koolil on õpilaste kasutuses omad töövihikud „Roosna-Alliku lugu“ I ja II osa. Samatähtsad on majandus- ja keskkonnaõpetus ning töökasvatus. Järjepidev on sammuseadmine Digipöörde sisseviimisel, mida toetavad erinevad kogu kooli haaravad meeskonnaprojektid.

Tähelepanu keskmes on õpilaste individuaalsete võimete arendamine erinevate õppetegevust toetavate tegevuste kaudu. Tavapärast õppetööd toetavad projektitöö, osalemine ainealastel olümpiaadidel ja konkurssidel ning huvitegevus, mis toetab aineõpetust: mudilaskoor ja loovustund 1.-3. klasside õpilastele, klaveri algõpetus, kunsti-, spordi- ja käsitööring. Heal tasemel on ohutuse- ja liiklusalane õppetegevus. 8. klassi õpilased sooritavad loovtöö. Õuesõpet toetavad ajalooline mõisapark, Kaltenbrunni allikate matkarada ja tehisjärve ääres asuv õppeklass. Oleme tervist edendav kool. Teeme koostööd ja osaleme Eesti Mõisakoolide Ühenduse ning Järvamaa mõisakoolide ühingu tegevustes.

2015. aasta erilisteks saavutusteks loeme:  Üleminekut trimestrite süsteemile;  uue koolikella helistamise süsteemi toimimist / kell kutsub nüüd õpilasi vaid tundi, tunni lõpetab õpetaja/;  kooli hoolekogu algatusel korraldatud teemapäeva ning mahajoonistatud keksukaste koolimaja kõrval asuvale asfaldile;  HITSA digiloovtööde konkursil "Lahe asi“ tunnustati kooli 30 õpilase töid;  matemaatikavõistlusel "Känguru" said tunnustuse 6 õpilase tulemused;  Järvamaa kodu-uurimiskonverentsil saavutas Hanna Melani Guutmann I koha; Keily Purde töö pälvis muuseumi eripreemia;

78

Pildil: "Samsung digipööre" lõpuüritus Roosna-Alliku Põhikooli õpetajate ja direktoriga. Roosna- Alliku põhikool osutus üheks pilootkooliks 20-ne seast üle kogu Eestimaa, mis on suur tunnustus ja võit meie armsale mõisakoolile.

 informaatikaolümpiaadil 4-5 klassidele saavutas Marcus Bindevald III-IV koha; Aige Last III-IV ja Kristel Juurik III-IV koha; „Südames matemaatika saavutas Mikk Margus Möll I koha;  Parimad individuaalsed tulemused spordis: Robin Vares - Järvamaa koolide kergejõustiku 4- võistluse II koht; Tom Aunapuu - Järvamaa koolinoorte kergejõustiku 4-võistluses II koht, Paide – Türi Rahvajooksus VI koht, Carmen Juurik - Järvamaa koolinoorte MV sisekergejõustikus palliviskes II koht; Mari-Liis Toomemägi - sisekergejõustiku MV II koht ja saalijalgpallis III koht;  HITSA Innovatsioonikeskuse digiloovtööde konkursil II ja III kooliastmele: 10 parima töö hulka valiti II kooliastmes 4 tööd ja III kooliastmest 2 tööd.  Koolimeeskonna ühisprojekti “Õpime pilve pealt Roosna-Alliku lugu” tulemusena sai alguse kaasaegse digitehnoloogia otstarbekas ja tulemuslik kasutamine oma paikkonna hariduse- ja kultuuriloo õppimisel ja õpetamisel;  2015. aasta kooli parimad sportlased /tütarlastest/: 1. Mari-Liis Toomemägi, 2. Carmen Juurik, 3. Maarja Teivejõe; /poeglastest/ 1. Martin Aluste, 2. Jaak Bombul, Mathias Heinla;  Aasta tegu 2015 - „Roosna-Alliku Põhikoolile 20 tahvelarvuti soetamine“ / Roosna-Alliku Vallavalitsus/;  Roosna-Alliku valla sihtkapitalist „Õpihimuline noor“ tunnustati 26 õpilase pühendumist õppimisse ja endi arendamisesse.

Koolihoone hea asukoht oma ajalooliste traditsioonidega ning kaasaegsed, ajanõudele vastavad õppimise ning vaba aja sisustamise võimalused aitavad kaasa kooli jätkusuutlikkusele ja arengule.

Roosna-Alliku valla lasteaiad Lasteaed Hellik on täies hoos ning täidetud vahvate lastega. Võrreldes eelneva aastaga jäi küll lapsi vähemaks, kuid sellegi poolest on maja lapse kilkeid täis. Alustasime aastat 41 lapsega, mis on kahe liitrühma jagu rüblikuid.

79 Kollektiivne muudatus toimus tugiisiku Kätlin näol, kes tänu Töötukassa uuele teenusele „Minu esimene töökoht“ sai Helliku pere uueks liikmeks. Lisaks perelisale paigaldati lasteaia kööki uued köögiseadmed, tänu millele saavad lapsed toitu kaasajastatud köögist. Täies hoos toimusid erinevad väljasõidud ja teemapäevad, näiteks külastati Elistvere Loomaparki SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti raames.

Viisu lasteaia aastat alustati täie hooga koos 16 lapsega. Rõõm oli kaasata aasta lõpus kollektiivi ka tugiisik, kes toetab laste arengut. Lisaks sellele viidi Viisu lasteaia maja üle maaküttele, mis hoiab kokku halduskulusid. Märkimisväärseks huvitegevuseks on olnud laulmine ning sellel aastal valiti Järvamaa laste lauluvõistluse „Laulukaar“ finaalkontserdilt Viisu laps Briina Matsallik, kus ta žürii maksimumpunktidega sai õiguse esindada Järvamaad Eesti Televisiooni võistlussarjas „Laulukarusell 2015“. Suur tänu tema juhendajale Aija Ambrosevitsile.

Eriliselt suur täna kõigile valla lasteaiatöötajatele, kes tagavad lastele loomingulise ja mängulise õpikeskkonna.

Roosna-Alliku kultuur Viisu ja Roosna-Alliku Kultuurimajad jätkasid oma traditsiooniliste üritustega, mis on täitnud rahva kultuuriprogrammi juba aastaid. Näiteks on üheks suursuguseks ürituseks Lasteaedade laulu- ja tantsupidu, kus osalevad lapsed Albu, Ahula, Järva-Jaani, Viisu ja Roosna-Alliku lasteaiast. Märkimisväärt on ka Suvine koguperepäev, mis traditsiooniliselt algab MTÜ Roosna-Alliku Motoklubi ja Lembit Nõlvaku eestvedamisel mootorrataste kestvussõiduga, seejärel antakse start Maasturid OÜ autoorienteerumisvõistlusele. Õhtul tehakse ühist jaanituld. Viisu Rahvamajas on populaarseks saanud iga-aastane Ansamblitepäev, kuhu tulevad kokku Järvamaa muhedad laulunaised ja – mehed, et koos veeta üks laulurohke päev. Viisu rahvamaja suureks muudatusteks oli maaküttele üleminek, mis tagab majale väiksemad halduskulud.

Oli ilus aasta raamatukogude jaoks, kuna tähistati muusika aastat „Muusika raamatukogus – kõlab hästi“. Selle raames toimus erinevaid ettevõtmisi, kus esines kultuuritegelane ja pedagoog Lea Kuldsepp ettekandega "Eesti luule muusikas", kus kuulati helikandjalt Juhan Smuuli, Wilhelm Grünthal ja Debora Vaarandi luulele Gustav Ernesaksa ja eesti teiste heliloojate viise. Külas olid ka mainekas eesti saksofonist Lembit Saarsalu ja tema õpilane Elleri nim. Muusikakoolist õpilane Henri Aruküla, kes musitseerisid koos raamatukogus.

MTÜ Roosna-Alliku mõis on hoogsalt tuure võtmas erinevate ürituste korraldamisega mõisa ruumides. Alguse said suurejoonelised saarte peod, kus alguses ei saadud vedama ja hiljem ei saadud pidama – tutvustati mandri rahvale Hiiumaad, Saaremaad, Muhu ja Abrukat. Mõisa ruumides toimus ka esmakordne pärimuskultuurihuviliste laager, mis lõppes pärimusliku perepäevaga, mille eestvedajateks oli MTÜ Rakuke.

Roosna-Alliku noortekeskus tegi läbi 2015 aastal mitmeid muudatusi. Sügisel alustas tööd uus noortekeskuse juhataja, kes soovis alustada oma karjääri uuenduslikkusega. Tänu sellele sai läbi tehtud noortekeskuse remont, läbi mille löödi välja vaheseinad, pahteldati, värviti ja ehitati. Suurimad tänud selle eest noortekeskuse juhatajale Lizanne Idavainule ja vabatahtlikule abistajale Taavi Välile. Tänu niisugusele märkimisväärsele tööle said noored rohkem ruumi ning avarust, kus igapäevaseid tegevusi läbi viija.

80

Pildil: Roosna-Alliku noortekeskus pärast remonti

Sport Kahjuks puudub Roosna-Alliku vallas eraldi spordihoone, mille tõttu on spordivõimalused vähesed. Sellegi poolest püütakse noorte liikumisvõimalusi laiendada. Väliväljakutena on olemas nii mini jalgpalliväljak kui ka suur staadion, korvpall, võrkpall, ujumiskoht, kergliiklustee jms. Lisaks on Roosna-Allikul Kaltenbrunni matkarada, mida oli võimalik seltskonnaga koos läbida „Tervisematkad Järvamaal“ ürituse raames, mille eestvedajaks Roosna-Alliku poolt oli Tiina Guutmann, keda tunnustati ka 2014. aasta terviseedendaja tiitliga.

Vallas korraldatavad peamised spordiüritused:  Valla talimängud,  Valla noorte talimängud  Matkamäng "Saan ise looduses hakkama"  Lauamängude karikavõistlused  Vendade Roobade nimelised jalgpallivõistlused  Põhja-Järvamaa Karikaturniir jalgpallis nelja valla koostöös  Pentangue  Rattarallid  Liikumissarja etapid  Motovõistlused

81

Pildil: Roosna-Alliku matkamäng 2015

Eelarve

2015. aasta Roosna-Alliku valla eelarve põhitulude maht oli 1 159 695 €, mis võrreldes 2014. aastaga kasvas 10,3%. Eelmise aastaga võrreldes kasvas füüsilise isiku tulumaksu laekumine 11,6%. Eelarvet muudeti kolme lisaeelarvega järgmiselt: 1) esimese lisaeelarvega suurendati põhitegevuse tulusid + 8 945,87 € 2) teise lisaeelarvega suurendati + 98 767,10 € 3) kolmanda lisaeelarvega suurendati + 9 500 €

Investeeringud

Mõisakeldri projekti tegelik kulu 2 214 €, Viisu rahvamaja maaküttele üleminek 30 717,60 €, Viisu lasteaia maaküttele üleminek 17 284,80 € ja Nooruse 8-6 korter 5 437,68 €.

Ettevõtluse olukorra analüüs

Peamised tööandjad on vallas väikeettevõtted, millest suurim on Rebruk Farm OÜ, kes tegeleb piimakarjakasvatuse ja põllumajandusega. Samast valdkonnast on veel ka väiksemaid tegijaid: Tõnu Lass ja mahepõllumees Marko Alev. Vähesemal määral tegelevad loomakasvatuse ja põllu harimisega veel mitmed talunikud. Metsatööstusega tegeleb hetkel üks ettevõte - Aru Metsagrupp OÜ.

Ettevõtlus on olnud aastaid Roosna-Alliku vallas üsna stabiilne. Endiselt tegelevad AS Stik ja AS Nõlvak ja Ko autoremondi, -hoolduse ning –lammutusega. Maasturite remondiga ja hooldusega tegeleb Maasturid OÜ. Käigukaste parandab Käigukastid OÜ.

Tootmispiirkonnas on suurimateks AS Prelvex turbatsehh, R.A.Metallitööd, Veoki Pealisehituse OÜ, Vesi & Õhk OÜ ja Stik-Elekter AS

82 Ehituse alal on väiksemaid tegijaid nagu OÜ Mirdi Ehitus ja Allikjärve Ehitus OÜ. Mesindusega tegelevaid väikeettevõtteid on meil tänaseks kaks – OÜ Remliku Mesindus ja E-Mesilane OÜ.

MTÜsid on Roosna-Alliku vallas ligikaudu 15, kes kõik tegelevad erinevast valdkonnast pärit teemadega. Aktiivselt vallaelus kaasa aitajad on MTÜ Roosna-Alliku mõis, MTÜ Allikaveed, MTÜ JAP, MTÜ Equilibre ja MTÜ Nautleja Kalamatkad.

Töötute arv on vallas järkjärgult vähenemas ja koostöös Töötukassaga loodame jätkata samas rütmis ka tulevastel aastatel. Töötukassa tunnustas Roosna-Alliku valda 2015 aastal tehtud eduka koostöö eest pidulikult üritusel Estonia valges saalis.

83 Türi vald

Aadress: Kohtu 2, Türi 72213 Veebileht: http://www.tyri.ee/ Pindala 598,82 km2 Elanike arv: 9491 (01.01.2016) Asustustihedus: 16 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Türi Vallavolikogu koosseis 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt oli järgmine: Theo Aasa, Kaarel Aluoja, Aili Avi, Andrus Eensoo, Vitali Gansen, Teet Hanschmidt, Urmas Heinsar, Irina Kaljusaar, Piret Lai, Viivika Lepp, Jaanus Marrandi, Toomas Marrandi, Raivo Matsina, Indrek Naur, Vello Ohu, Ülo Ormus, Raivo Pink, Ellu Rusi, Mati Sadam, Piia Tamm, Lea Urb, Veiko Valang ja Ülle Välimäe.

Türi Vallavolikogu esimeheks valiti Andrus Eensoo.

2015. aastal toimusid Türi Vallavolikogu koosseisus järgmised muutused: 1. 16.01.2015 – Piret Lai, taastati volitused, lõpetati asendusliikme Mare Viiras volitused. 2. 30.03.2015 – Jaanus Marrandi volitused peatatud, asendusliige Mare Viiras. 3. 13.05.2015 – Kaia Iva, taastati volitused, lõpetati asendusliikme Urmas Heinsaar volitused. 4. 06.08.2015 – Mati Sadam, volitused lõpetati, asendusliige Kalev Aun. 5. Ülo Ormus, volitused peatati, asendusliige Urmas Heinsaar.

Türi Vallavalitsuse kui täitevorgani koosseis: vallavanem Pipi-Liis Siemann, vallavalitsuse liige asevallavanem Urmas Kupp, vallavalitsuse liige Peeter Kruusement, vallavalitsuse liige Aime Roosioja, vallavalitsuse liige Triin Pärna ja vallavalitsuse liige Üllar Vahtramäe.

Haridus

Türi vallas tegutses 2015. aasta alguses 12 haridusasutust. 1. veebruarist liideti Türi linna lasteaiad üheks lasteaiaks - Türi Lasteaed ja 1. septembrist alustas kolme asutuse liitmisel tööd - Kabala Kool. 2015/2016 õppeaastal oli Türi vallas 7 haridusasutust.

Teistest omavalitsustest käis Türi valla lasteaedades 2015. aastal 30 last, põhikoolides 23, gümnaasiumis 23 ja muusikakoolis 3 õpilast. 2014. aastal (10. november 2014 seisuga) olid antud arvud lasteaedades 26, põhikoolides 37, gümnaasiumis 18 ja muusikakoolis 3 last.

Türi vallas sisse kirjutatud, kuid väljaspool valda haridust omandavaid lapsi oli alusharidust pakkuvates asutustes 2015. aastal 29, alg -ja põhiharidust pakkuvates asutustes 78 ja keskharidust omandas 51 last. 2014. aasta 10. novembri seisuga omandas väljaspool valda alusharidust 17, alg- ja põhiharidust 90 ja keskharidust 56 last.

2015. aasta alguses oli Türi vallas 5 lasteaeda. 1. veebruarist 2015. alustas tegevust nelja Türi linna lasteaia (Lokuta lasteaed, Kesklinna Lasteaed, Särevere Lasteaed ja Türi-Alliku Lasteaed) liitmise tulemusena Türi Lasteaed. 1. septembrist 2015 alustasid endised Kabala Kool-Lasteaed ja Oisu Lasteaed „Kelluke“ ja Retla Kool Retla-Kabala Koolina. 2015 aasta lõpuks oli Türi vallas 2 lasteaeda kuues tegutsemiskohas. Alushariduse peamised eesmärgid olid kodulähedase alushariduse ning kaasaegse ja turvalise õpikeskkonna tagamine.

84 Türi Lasteaed

2015. aasta 1. veebruarist liideti senised Türi linna lasteaiad ühiseks asutuseks Türi lasteaed, mis tegutseb neljas tegutsemiskohas.

2015. aasta jooksul oli personali osas seoses asutuste liitmisega mitmeid muudatusi. Pea täielikult uuenes aasta jooksul asutuse juhtkond. Asutuses oli 83,85 ametikohta ning kõik ametikohad olid ka täidetud.

Investeeringuid tehti 142 212,13 euro eest – Kesklinna lasteaia katuse renoveerimine, Lokuta lasteaia tualettruumide ja vundamendi remont, Türi-Alliku lasteaia saali renoveerimine ja mööbli soetamine. Lokuta õppekohas alustati kolme rühmaruumi voodite välja vahetamisega. Lisaks hangiti aasta jooksul erinevatesse õppekohtadesse kasutatud mööblit, saadi annetusena kasutatud arvuteid ja projektitöö tulemusena soetati digiklaver.

Türi lasteaias töötas 2015. aastal 19 rühma.

Lokuta õppekohas oli 2015. aastal üks sõimerühm ja kolm aiarühma, lapsi 79. Säreveres 51 last, töötas üks sõimerühm ja kaks aiarühma. Türi-Alliku õppekohas oli lapsi 52, töötas kaks sõime ja kaks aiarühma. Kesklinna õppekohas töötas kaks sõimerühma ja kuus aiarühma, lapsi 140. Suvised kaks valverühma olid avatud Kesklinna õppehoones, teised tegevuskohad olid juulis suletud.

Lasteaial on hea koostöö Türi valla teiste asutustega, eraldi võib välja tuua koostöö Türi Ühisgümnaasiumi ning Türi Kultuurikekusega. Õppetegevuse rikastamisel on olnud hea koostöö Keskkonnainvesteeringute Keskusega, Türi Ringhäälingumuuseumiga, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveametiga ning paljude teiste asutustega. Nõustamis- ja koolitustegevusel on oluline panus Järvamaa Rajaleidja keskusel.

2015. aasta oli üheks kasvamise aasta, ühiste väärtuste ja põhimõtete leidmine, uue töökorralduse ja uue asutuse toimimisega harjumise aasta.

Retla-Kabala Kool 1.septembrist 2015 liideti Retla Kooliga Kabala-Kool-Lasteaed ja Oisu Lasteaed „Kelluke“ ning liidetud asutuse nimeks sai Retla-Kabala Kool.

Asutuse personali koosseisus oli 52,86 ametikohta. Seoses asutuste liitmise ja töötajate liikumisega toimus personali koosseisus mitmeid muudatusi. Senise kolme asutuse juhi asemel jätkas üks, lasteaedade tööd koordineerib õppealajuhataja, septembrist alustas asutuses tööd sotsiaalpedagoog. Mais asus tööle poole kohaga majandusjuhataja, kes juba septembrist jätkas täiskohal töötamist. Retla-Kabala Kool vajab õpilastele tõhusama tugiteenuse pakkumiseks logopeedi. Psühholoogi teenust pakub Süda-Eesti Sotsiaalkeskus.

Retla Kabala Kool tegutseb kolmes õppekohas. Kabala mõisahoones tegutseb kaks lasteaia aiarühma, kus on kokku 30 last. Kabala õppekoha põhikooli osas õpib I ja II kooliastmes 23 last. 2015-2016 õppeaastal on avatud kõik klassid esimesest kuuenda klassini.

Oisu lasteaias on kolm aiarühma, nendes kokku 36 last.

Asutuse Retla tegutsemiskohas toimub õpe I-III kooliastmeni. 2015. aasta kevadel lõpetas Retla Kooli üheksanda klassi 6 õpilast, sügisel alustas kooliteed Retlas 7 ja Kabalas 6 last.

Türi Ühisgümnaasium 10. november 2015. a seisuga õppis Türi Ühisgümnaasiumis 174 last (2014 a. 171), mittestatsionaarses õppes nendest 16 õpilast. Türi Ühisgümnaasiumis oli 2015. aasta 10. novembri

85 seisuga kokku 37 ametikohta. Töötajate arv on 42, neist 28 on õppe- ja kasvatusala ning 14 haldus- ja abipersonali töötajat.

Koolis on õpilasi kõigist Türi valla põhikoolidest ning Hagudist, Paide vallast, Paide linnast, Võhmast, Väätsalt, Aravetelt, Amblast ja Tsirguliinast. Kevadel korraldati õpilaskandidaatidele lahtiste uste päev „Üks päev gümnaasiumis“. Õpilased ning juhtkonna liikmed on erinevate ürituste raames käinud gümnaasiumit tutvustamas põhikoolides. Osaleti Järvamaa karjäärimessikesel „Lingid tulevikku“.

Suuremaks investeeringuks oli 2015. aastal köögiseadmete ja söökla toolide soetamine. Köögiseadmete soetamise vajaduse tingis lepingu lõppemine Järva Tarbijate Ühistuga.

Toetusi saadi erinevatest projektifondidest - Eesti Koolispordi Liidult, Järvamaa Arenduskeskuselt, Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, Eesti Kooriühingult jt., et mitmekesistada õppe- ja huvitegevust.

2015. aastal valmis ka kooli uus arengukava aastateks 2016-2019.

Arengusuunad järgmiseks aastaks: 1) õpilaste igakülgne individuaalse arengu toetamine; 2) professionaalse õpetajaskonna tagamine; 3) innustava ja huvitava õppe jätkamine; 4) kooli jätkuv arendamine kogukonna hariduskeskuseks.

Türi Põhikool Türi Põhikoolis õppis 10. novembri 2015 seisuga 521 õpilast (2013 a. 531). Personali koosseisus oli 76 ametikohta, neist 53,25 õpetajad.

Algklasside majas remonditi kolm klassiruumi ja soetati uut mööblit, sülearvuteid, projektoreid, 3D printer.

Türi Põhikoolis õppis 10. novembri 2015 seisuga 510 õpilast. Õpilased jagunesid 27 klassikomplekti (kõiki paralleelklasse on kolm), lisaks kaks väikeklassi 5 õpilasega ja kaks lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi 6 õpilasega. Ühele õpilasele rakendati üks-ühele õpet. 2014/2015 õppeaasta jooksul lahkus koolist 85 õpilast, neist 56 põhikooli lõpetajat. Samal ajal lisandus 63 õpilast, neist 1. klassides alustajaid 51. Kool töötab kahes õppehoones.

Lastel on peale õppetöö võimalik osa võtta 36 erinevast ringist või treeninggrupist.

2015/2016 õppeaastaks on personali koosseisus 76 ametikohta.

Kooli juures töötab õppenõustamiskomisjon, kes tegeleb õpilastega, kellel on probleeme õppimisega, käitumisega, koolikohustuse täitmisega. Komisjon otsustab, milliseid meetodeid ja mõjutusvahendeid konkreetses olukorras rakendada.

Peamine arengusuund järgmistel aastatel on Türi Põhikooli õppehoone asukoha otsustamine ning tänapäevase õppe- ja töökeskkonna loomine. Suur tähelepanu on hariduslike erivajaduslike laste õppel ning koostööl nende vanematega.

Laupa Põhikool 10. november 2015 seisuga õppis Põhikoolis 107 õpilast, kellest pea pooled on Türi linna lapsed.

Personali koosseisus on 27,31 ametikohta, neist 15,25 pedagoogilist töötajat. Koolis pööratakse väga suurt tähelepanu hariduslike erivajadustega laste toetamisele.

86 2015. aastal saadi lisarahastust erinevateks projektideks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, Eesti Kooriühingult, Eesti Kultuurkapitalilt, Rahvakultuuri Keskuselt, Järva Maavalitsuselt.

2014. aastaks polnud eelarves peale Norra projekti elluviimislepingu garantiiraha investeeringuid ette nähtud. Norra projekti elluviimislepingu garantiiraha eest (Laupa Põhikoolile on 2010. aastal lõppenud nn. Norra projekti elluviimislepinguga sätestatud garantiiraha aastaks 6528,32 € ja see garantiiraha kehtib kümne aasta jooksul renoveerimistööde vastuvõtu akti allkirjastamisest), mis oli Türi valla 2015. aasta eelarves paigutatud investeeringute alla, remonditi mõisa peatrepi terrassi põrand, tehti rõdu krohviparandusi ning värvimist.

Edasised plaanid: 1) Vedelkütte hinna tõusu korral küttesüsteemi uuendamine; 2) Norra projekti elluviimislepingu garantiiraha eest on kavas remontida hoone välifassaad; 3) ehitada kooli juurde parki paviljon õuesõppeklassi tarvis.

Kool koostab arengukava aastateks 2016-2018.

Türi Toimetulekukool 10. november 2015. a seisuga õppis Türi Toimetulekukoolis 15 last. Koolis töötab 20 töötajat (neist 8 töötajat osalise tööajaga), sealhulgas pedagoogiline personal, so õpetajaid-kasvatajaid kokku 11 (neist osalise tööajaga 5 töötajat). Kooli personali koosseisu on kinnitatud 18,75 ametikohta.

Türi Toimetulekukool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad toimetuleku- või hooldusõppes.

Koolis õpib 15 haridusliku erivajadusega õpilast 4 liitklassis– kolme klassi õpilased õpivad toimetuleku õppekava alusel ja ühe klassi õpilased hooldusõppe õppekava järgi.

Koolil on õpilaskodu 13 kohaga, õpilaskodu rühmades on 13 õpilast, neist 10 on riiklikult toetataval kohal.

Investeeringute osas vajab kool majaümbruse hooldustöid, kuna maapind on peale renoveerimistöid vajunud ning maja suunas valguv sademevesi kahjustab maja vundamenti ja uputab keldrit.

Türi Muusikakool Türi Muusikakool on huvikoolina tegutsev muusikakool, mille tegevuse eesmärk on anda huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusikahariduse õppeks. Kooli õppekavad on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Türi muusikakoolis on 18,6 ametikohta, neist 14 õpetaja ametikohad. Türi Muusikakool on õppurite arvu poolest Järvamaa suurim muusikalist põhiharidust andev huvikool. 2015 aastal oli õpilasi 157, kes õpivad eelkoolis ning klaveri, akordioni, viiuli, tšello, flöödi, plokkflöödi, klarneti, saksofoni, trompeti, metsasarve, altsarve, kitarri, basskitarri ja löökpillide erialal.

Lisavahendeid laekus projektitoetusena Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Eesti Kultuurkapitalilt.

Türi Muusikakool on jätkuvalt tegutsev ja elujõuline huvikoolina tegutsev muusikakool, kes tegeleb laste ja noorte muusikaalaste võimete arendamisega, osaleb aktiivselt Türi valla kultuurielu edendamisel ja võtab osa Eesti Muusikakoolide Liidu poolt korraldatavatest üritustest.

Türi Muusikakool tähistas 2015. aastal 20. sünnipäeva.

87 Sport

Spordiseadusest tulenevat ning muud sporditegevust korraldab Türi vallas halduslepingu alusel mittetulundusühing Türi Spordiklubide Liit (TSKL). Türi valla 2015. aasta eelarvest TSKL-ile eraldatud raha kasutatakse sporditegevuse administreerimiskuluks, treenerite töö tasustamiseks, õppe- ja treeningtöö ning spordiürituste korraldamiseks, TSKL-i koondunud spordiklubide toetamiseks, spordirajatiste majandamiseks.

2015. aasta eelarves oli sporditegevuse korraldamisega seotud kulu 286 735,76 eurot, millest TSKL-ile eraldati lepinguliste eesmärkide täitmiseks 226 100 eurot. 2013. aasta lõpus Türi valla ja sihtasutuse Türi Rahvaspordi Maja vahel sõlmiti leping rahvaspordi edendamiseks ning Türi valla koolides ja lasteaedades ujumisõpetuse tagamiseks, lepinguliste kohustuste täitmiseks eraldati valla eelarvest 56 000 eurot.

Türi Noortekeskus Noortekeskus on Türi Vallavalitsuse hallatav asutus, mille põhiülesandeks on noorsootöö korraldamine kogu Türi vallas.

Noortekeskuses töötab kolm noortejuhti, koristaja ja noortekeskuse juhataja. Alates 2015. aasta oktoobrist töötab noortekeskuses esialgu poole kohaga Euroopa Sotsiaalfondi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatud noorsootöötaja, kelle ülesanne on tegeleda noortega vanuses 15-26 eluaastat, kes ei õpi ega tööta. Noortekeskuses töötatakse avatud noorsootöö meetodil, töötavad erinevad huviringid, internetikohvik, rulapark. Türi Noortekeskus koostab iga kuu detailse tegevuskava, millega on paika pandud erinevad sündmused, laagrid, projektitegevused. Suurt rõhku pannakse endiselt väljapoole noortekeskuse maja korraldatavatele sündmustele, et haarata võimalikult laia gruppi noori. 2015. aastal viidi ellu ja abistati enam kui 60 erineva sündmuse korraldamist, üle 30 tegevuspäeva ja võistluse toimusid väljaspool noortekeskust.

2015. aasta oktoobrikuust võeti eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse eestvedamisel kasutusele internetipõhine logiraamat, kus igal noortekeskust külastaval noorel on oma konto ning ta registreerib oma külastuse logiraamatus. Logiraamat annab võimaluse igal hetkel kontrollida majas viibivaid noori, teha statistikat ja jälgida ajas muutuvaid trende.

Noortekeskuse kindel arengusuund on noorte ettevõtlikkuse ja aktiivsuse tõstmine läbi erinevate koolitusprogrammide, vabatahtliku töö propageerimise ja sündmuste korraldamisele kaasatuse. 2015. aastal alustati noortevolikogu moodustamise protsessiga, MONO (mobiilse noorsootöö) ja Neet programmide edasiarendamisega. Arengu tagamiseks noortekeskus koostab ja viib ellu erinevaid projekte. 2015. aastal lõpetati, viidi ellu ja alustati 14 erinevat projekti, millest pikim kestab 2018. aastani.

Raamatukogud Türi Raamatukogu on Türi Vallavalitsuse hallatav asutus, mille keskus asub Türi linnas ning millel olid 2015. aasta alguses struktuuriüksused Änari, Kolu, Laupa, , Kabala ja külades ning Oisu alevikus, lisaks Ollepa raamatukogu teeninduspunkt Kahala külas. 30. augustist 2015 suleti Ollepa raamatukogu ning 1. septembrist alustas tegevust Kahala raamatukogu. 30. oktoobrist lõpetasid tegevuse Kolu ja Änari raamatukogud ning 30. novembril Taikse raamatukogu. 2015. aasta lõpuks oli Türi Raamatukogul 5 tegusemiskohta. Raamatukogu ülesanne on valla elanike raamatukogualane teenindamine.

2015. aastal oli Türi Raamatukogus külastusi 63 744 ning laenutusi 105 536. Nii külastuste kui laenutuste arv võrreldes 2014. aastaga vähenes.

88 Aastas lisandus 3071 eksemplari raamatuid, neist 2 370 eksemplari ilu- ja lastekirjandust. Aasta jooksul pandi valla raamatukogudes välja 142 näitust ja väljapanekut, millega tutvustati nii kirjanike tähtpäevi, kirjanduspreemiate nominente ja laureaate. Populaarsed on temaatilised näitused-väljapanekud.

Raamatukogudes toimus aasta jooksul 84 muud sündmust (konkursid, sõbrapäevakohvik, ettelugemispäevad, näitused jms).

Raamatukogu struktuuriüksuste vahel on hea koostöö, samuti tehakse koostööd Türi valla teiste asutustega. Änari, Kolu ja Taikse raamatukogude sulgemine on toonud külastajaid juurde peamiselt Türi ja Oisu raamatukokku.

Rahva- ning kultuurimajad, muuseumid

Türi Kultuurikeskus Kultuurikeskuse põhieesmärk on mitmekülgse kultuuriteenuse pakkumine, rahvakultuuri arengut toetav kultuuritegevus, professionaalse kultuuri vahendamine ja koostöö erinevate kontsert/etendusasutustega üle Eesti.

Türi Kultuurikeskuse personali koosseisus on 12,75 töötajat, kes lisaks põhitööle Türi Kultuurikeskuses ja selle struktuuriüksustes osalevad väga aktiivselt ka erinevates valla ja maakonna kultuurivaldkonna töögruppides. Kultuurikeskus täidab oma põhiülesandeid vallas asuvate struktuuriüksuste kaudu, milleks 2015. aastal olid Türi kultuurikeskus asukohaga Türi linnas, Oisu Rahvamaja asukohaga Oisu alevikus, Taikse rahvamaja asukohaga Taikse külas ja Kabala rahvamaja asukohaga Kabala külas. Rahvakultuuri säilitamiseks ja arendamiseks tegutseb arvukalt rahvakultuurikollektiive, kes on hinnatud nii oma vallas, maakonnas kui üle Eesti. Väga populaarsed olid loodusõhtud, tegevust jätkas Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester, Üle- eestiline Noorte Muusikaliteater. Etenduste ja kontsertide saalide täituvus on hea. Rahvakultuuri säilitamine ja arendamine on üks kultuurikekuse prioriteete ning 2015. aastal tegutses ligemale 55 erinevat taidlusringi.

Jätkuvaks arenguks on vaja kultuurikekuse struktuuriüksustes teha investeeringuid, uuendada ja hooldada tehnikaparki ning infotehnoloogiat. Kultuurikeskuse ringijuhtide motiveerimiseks tuleks töötasu kooskõlla viia haridusasutuste ringijuhtide töötasuga.

Türi Kultuurikeskuse struktuuriüksus Taikse Rahvamaja lõpetas volikogu otsusel tegevuse 1. jaanuarist 2016 ning kohapealse tegevuse eestvedajaks on edaspidi kohalik külaselts.

Türi Muuseum 2015. aastal oli Türi Muuseumi koosseisus 2,4 ametikohta, töötab neli inimest. Asutuse eelarvekulu oli 38 917,86 eurot.

Muuseum oli avatud 251 päeva, mille jooksul oli külastajaid 5356 inimest, kellest täiskasvanuid 2316 ja õpilasi 3040, nendest väliskülalisi 109. Võrreldes 2014. aastaga külastajate arv kasvas.

Muuseumi programmide nimekirja lisandus mitmeid uusi muuseumitunde – õunatund, fotost šelfini, öö enne jõule. Suve jooksul toimus kaks õhtust jalutuskäiku teemadel linna pargid ja Türi Kodu.

Tihe koostöö on Ringhäälingumuuseumiga, kes tegutseb muuseumide maja esimesel korrusel ning Türi valla erinevate asutustega, väga hea on koostöö Türi valla lasteaedadega ja koolidega. Muuseum tegutseb ka turismiinfopunktina. Türi valla vaatamisväärsusi ja vaba aja veetmise võimalusi tutvustati Türi Lillelaadal ja Järvamaa päevadel Tallinnas Solarise keskuses.

89 4. juulil tähistas Türi Muuseum 20. sünnipäeva meeleoluka päevaga.

Muuseumi järgnevate aastate väljakutse on ekspositsiooni uuendamine.

Kultuur Ülevallalisteks kultuuriüritusteks ja muudeks kultuuritöö edendamise ja korraldamise kuludeks kulus Türi valla 2015. aasta eelarvest 36 833,43 eurot. Tegevustena toimusid mitmed traditsioonilised sündmused (vabariigi aastapäev, valla ja linna sünnipäev, tunnustamised, mälestusüritused jms), suurüritused ning projektid (Kevadpealinn, Regilaul uues kuues, Türi Kevadfestival, Türi Lillelaat, Kabala laulu- ja tantsupidu, metsa- ja matkapäev Tõrvaaugul, Türi Õunafestival, Paide-Türi Rahajooks). Kultuuriasutustele korraldati ühiseid infopäevi ning jagati oma teadmisi ja kogemusi ka teistele omavalitsustele. Valla kultuuriasutuste töötajad osalevad ülevallalisi kultuuriüritusi korraldavates töörühmades ning aitavad kaasa maakondlike ja vabariiklike ettevõtmiste korraldamisele.

Türi valla kultuurikollektiivid on väga hinnatud esinejad nii Türi valla kui maakondlikel ja vabariiklikel üritustel. Türi valla kultuuritöötajaid on mitmete maakondlike auhindade nominendid.

Pildil: Järvamaa Laulu-ja Tantsupidu 2015 (Foto: Teet Reier)

Pildil: Türi valla 10. sünnipäev (Foto: Teet Reier)

90

Pildil: Türi kesklinna uus ringristmik (Foto: Teet Reier)

Suuremad sündmused Türi vallas 2015. aastal  11.01 Türi ujula 45- perespordipäev ujulas  22.01 Türi Põhikooli liikumispidu Türi kultuurikeskuses  Veebruar-märts III Türi valla külade talimängud (3 etappi)  20.02 Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamine kontsert- aktusega Türi Kultuurikeskuses. Türi valla „Aasta tegu“ ja „Aasta tegija“ võitjate ning valla ettevõtluskonkursi parimate tunnustamine  20.03 kell 21 kevade alguse ööpidu „Kevadöö unenägu” Türi kultuurikeskuses ja kell 00.45 kevade tervitamine  20.03-20.06 Kevadpealinn 2015 ettevõtmised  25.03 Paastumaarjapäeva hommik Kabalas, Oisus ja Taikses  27.-29.03 V TULBIpäevad Türi kultuurikeskuses  Aprill - Türi kultuurimaja 55 (mais uue maja avamisest 5 aastat) tähistmine  4.04 V Tervise- ja tasakaalupäev  17.04 X üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival „Regilaul uues kuues” Türi kultuurikeskuses  24.-26.04 Türi Rotary Klubi 20 tähistamine  25.04 Türi-Tori VI kiirlaskumine  26.04 Türi Aianduse ja Mesinduse Selts 40  26.04 VI Paide-Türi kevadtriatlon  28.04 Türi Ühisgümnaasiumi 4. sünnipäeva tähistamine  30.04 Volbriõhtu Türi lauluväljakul  3.05 kogupere rattaretk „Tunne koduvalda”  11.05 lasteaedade LILLE-jooks  15.-17.05 XXXVIII Türi Lillelaat- www.lillelaat.tyri.ee  15.05 kevadjubi Veskisillal  16.05 romuralli „Kesk-Eesti Romuring” Veskisillal  22.05 Oisu lasteaed „Kelluke” 45 tähistamine  27.05 rulluisuvõistlus „Türi rull 2015” I võistlus  28.05 vallavanema vastuvõtt tublimatele koolilõpetajatele  29.-30.05 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu käsitööpäevad Türil  30.05 Järvamaa laulu- ja tantsupidu Türi lauluväljakul  1.06 Türi Noortepäev  5.-7.06 IX Türi Kevadfestival „Mimikri”  6.06 kogupere suvealguse pidu Türi lauluväljakul  16.06 Murumoori mängupargi 5. sünnipäev. Lapsukeste lustisõit 2015  17.06 kergejõustikuvõistlus “Türi 1926” linna staadionil  20.06 Kabala Küla ja Naabrite päev

91  23.06 Oisukandipäev  27.06 Türi valla II küladepäev Kurla külaplatsil  27.06 Türi Triatlon  2.07 Türi linna 89. sünnipäev- aedlinnakohvikute päev ja peoõhtu kohvikus Kevade  2.07 Türi linna Koidula silla taasavamine  2.07 ETV suvesündmuse „Suvenaabrid” salvestus Türi järve ääres  4.07 Türi Muuseum 20 sünnipäevapidu  18.-19.07 Järvamaa Avatud Talude Päev Türi vallas  25.07 Kabala 49. Laulu- ja tantsupidu  31.07 Summerjam 2015 Türi lauluväljakul  7.-9.08 Eesti külade XI Maapäev Säreveres  7.-8.08 Kukemuru Ambient festival Türi vallas Karjakülas  11.-15.08 Üle-Eestilise Noorte Muusikaliteatri muusikal „Hammasrataste vahel” Türi kultuurikeskuses  20.08 taasiseseisvumispäevale pühendatud järvekontsert  17.-21.08 C-Jam Cellofest 2015 Türil  21.-23.08 X rahvusvaheline kartulitrükifestival „Volt” Kabala rahvamajas  22.-23.08 V Eesti Brassansamblite Päevad Türil  23.08 Türi koguduse 695. aastapäev  22.-23.08 V Eesti Brassansamblite Päevad Türil  1.09 Kooliaasta avaüritus – Koolirahu 2015 väljakuulutamine Türil  5.09 Türi Õunafestival ja XXX Türi sügislaat Türi kultuurikeskuse juures  19.09 Tõrvaaugu XXII Metsa- ja matkapäev külas  27.09 VI Türi-Paide sügistriatlon  4.10 Paide-Türi rahvajooks  8.10 tänuüritus Türi valla haridustöötajatele  17.10 Laupa Põhikooli vilistlaste kokkutulek  22.10 vallavanema vastuvõtt Türi vallas (1.10.14-30.09.15) sündinud beebidele ja nende vanematele  23.10 Türi valla 10. sünnipäeva kontsert-aktus, valla aukodaniku ja aumärkide saajate tunnustamine ja peoõhtu Türi kultuurikeskuses  24.10 Türi Kultuurikeskuse hooaja avapidustused. Ringide galakontsert.  27.10 Taikse raamatukogu 90 meenutuste mosaiik  7.11 koolimaja 80. sünnipäeva tähistamine  26.11 Türi Muusikakool 25 tähistamine  11.12 Türi Põhikooli õpilaste jõululaat  12.12 Pärlipäev Kabala rahvamajas  Aastalõpupeod Türi kultuurikeskuses, Kabala, Oisu ja Taikse rahvamajades

Seltsitegevus, vaba aeg

Seltsitegevuse kulu 2015. aastal oli 23 592,01 eurot, millest 19 353 eurot eraldati III sektorile ühistegevuse korraldamiseks volikogu kehtestatud korra alusel, 1 360,01 eurot moodustas külaliikumise objektidega seotud kulu ning 2879 eurot muu seltsitegevuse korraldamisega seotud kulu (mittetulundusühingute tunnustamine, konkursi „Aasta küla“ korraldamisega seotud kulu, Türi valla külade päeva korraldamine jne). „Aasta küla“ 2015 aunimetuse, rändauhinna ja rahalise preemia sai Oisu alevik.

92 Sotsiaalhoolekanne

2015. aastal valdkonnas investeeringuid ei teostatud. Kavandamisel on erasektori poolt hooldekodu rajamine Türile eelseisvatel aastatel. Valmis Türi Päevakeskuse hoone rekonstrueerimise eelprojekt koos eriosadega maksumusega 4 680 eurot. 2016. aasta alguses esitati projektitaotlus regionaalsete investeeringute programmile hoone välispiirete (20 akna ja 4 välisukse) vahetamiseks.

Türi vallas toimus sotsiaalteenuse ja -toetuste osutamine Türi Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnike ja töötajate, hallatava asutuse Türi Päevakeskuse ning mitmete sotsiaalvaldkonnas tegelevate organisatsioonide koostöös.

2015. aasta jooksul osutati koduhooldusteenust 39-le Türi valla kodanikule. Hooldaja oli määratud 54-le puudega inimesele. Isikliku abistaja teenus oli määratud seitsmele isikule, lapsehoiuteenust osutati 23-le lapsele. Tugiisikuteenust osutati 2015. aastal kahele täiskasvanud puudega isikule ning viiele lapsele.

Eluasemeteenust sotsiaalteenusena ehk sotsiaalkortereid kasutas 2015. aasta 1. detsembri seisuga kokku 117 peret, 158 elanikuga, nendest 67 pensioniealist, kellest 13 on erivajadusega inimesed.

2015. aastal viibis erinevates üldhoolekandeasutustes kokku 34 vallaelanikku, kelle hooldusteenuse eest tasuti osaliselt või täielikult Türi valla eelarvest kokku 72 443 eurot.

Lapsi asenduskoduteenusele 2015. aastal ei suunatud.

Riiklikust eraldisest toimetulekutoetuseks maksti toetust ligikaudu 130-le leibkonnale kogusummas 147 687 eurot ning vajaduspõhist peretoetust 57-le perele kogusummas 30 195 eurot.

Sünnitoetust maksti kokku 78-le isikule summas 27 300, eakate sünnipäevatoetust 122-le inimesele summas 3 904, toetust raske majandusliku olukorra puhul 78-le isikule summas 4 293 eurot, hooldajatoetust 64-le inimesele kokku 25 697 eurot, toetust puudest tingitud kulu hüvitamiseks 64- le inimesele kokku 12 953 eurot.

Türi Päevakeskus on Türi valla hallatav asutus, millel 2015. a seisuga on õigus pakkuda teenust kuni 50-le igapäevaelu ja kuni 30-le toetatud elamise teenuse kliendile. Igapäevaelu toetamise teenusel oli 2015. aasta 1. detsembri seisuga 37 klienti ja toetatud elamise teenusel 18 klienti.

Türi Päevakeskuse 2015. aasta eelarvekulu oli 104 108 eurot. Tuluna laekus Sotsiaalkindlustusametilt vastavalt lepingule 74 025,86 eurot.

Päevakeskuses töötas 2015. a juhataja, sekretär (0,25 koormusega) ning 7 tegevusjuhendajat (5,5 ametikohta).

2015. aastal koostati Türi Päevakeskuse hoone rekonstrueerimise projekt, mille maksumus oli 4 680 eurot. 2016. aastal on plaanis päevakeskuse hoonel vahetada aknad ja välisuksed.

Tervishoid

Investeeringuid 2015. aastal valdkonnas ei teostatud. Kavandamisel on uue Türi tervisekeskuse hoone ehitamine. Taotlus investeeringute kavasse esitatakse 2016. aasta 9. maiks. Hoone valmimine on kavandatud 2018. aastal.

Esmatasandi arstiabi korraldamisega seotud kulu oli 2015. aastal kokku 21 700 eurot, millest toetati seitsme perearsti tegutsemist (sh üks Kabalas, üks Oisus ja viis Türil).

93 ASile Järvamaa Haigla eriarstiabi osutamiseks tasuti vallaeelarvest 14 500 eurot. Ravikindlustamata vallakodanike ravikulusid kaeti vallaeelarvest 874 euro ulatuses.

Türi vald soetas 2015. aastal AS Järvamaa Haigla aktsiaid, mille eest tasuti 20 032 eurot.

2015. aasta eelarve

Tulud Tabel 1. Tulu Türi valla eelarves 2012-2015 2012 2013 2014 2015 Tulu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine Maksud, sh 4 737 257,00 5 071 676,00 5 330 474,00 5 607 015,00 Füüsilise isiku tulumaks 4 364 060,00 4 728 460,00 4 990 860,00 5 261 800,00 Maamaks 373 197,00 343 216,00 339 614,00 341 500,00 Kaupade ja teenuste müük 640 717,95 679 152,86 646 259,00 802 239,00 Toetused (tasandusfond) 706 346,00 720 344,00 654 920,00 736 136,00 Muu tulu 69 244,59 82 033,15 68 049,00 45 000,00 Tulu kokku 8 354 112,94 8 790 540,66 9 323 722,00 9 546 745,89 Finantseerimistegevused Tabel 2. Finantseerimistegevused 2012-2015 2012 2013 2014 2015 Finantseerimistehingu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine Kohustuste võtmine 320 000,00 490 000,00 150 000,00 421 991,00 Kohustuste tasumine 371 870,26 373 017,81 221 625,00 267 013,36 Kulud Tabel 3. Kulu jagunemine Türi valla eelarves 2012-2015 2012 2013 2014 2015 Kulu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine Üldised valitsussektori teenused 992 977,86 918 096,11 968 323,00 844 546,00 Avalik kord ja julgeolek 14 765,90 15 949,00 13 005,00 11 436,00 Majandus 517 675,82 514 296,38 660 375,00 271 330,00 Keskkonnakaitse 436 275,15 210 812,18 246 614,00 292 762,00 Elamu- ja kommunaalmajandus 1 345 605,01 312 249,98 1 242 531,00 406 398,00 Tervishoid 58 841,39 40 727,09 56 411,00 37 074,00 Vaba aeg, kultuur, sport 1 141 197,72 1 217 874,87 1 377 977,00 1 245 853,00 Haridus 5 171 889,75 4 568 108,92 5 069 337,00 5 026 379,00 Sotsiaalne kaitse 606 930,94 593 601,18 629 280,00 711 647,00 Kokku 10 286 159,54 8 391 715,71 10 263 853,00 8 847 425,51

94 Joonis 1. Kulude jaotus valdkondade lõikes

Investeeringud

Kokku investeeris Türi vald 2015. aastal 792 507,68 eurot. Kogu eelarve täitmine oli 10 395 780,83 eurot. Investeeringute osa kogu eelarve mahust oli 7,8 %.

Suuremad investeeringud 2015. aastal:  Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uute ehitus koos laienemisega maapiirkondadesse. Kokku on projekti maksumus 8 082 243 eurot. 2015. aastal investeeriti 395 029,32 eurot. Projekti toetas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Vallale kuuluvaid teid, tänavaid, sildu ja kõnniteid rekonstrueeriti ja ehitati 597 497,12 euro eest, sh: . Koidula silla rekonstrueerimine – 315 748,00 eurot, . Türi linna Viljandi ja Paide tänavate kõnniteede rekonstrueerimine – 118 591,20 eurot, . Kõrgessaare kalmistu tee rekonstrueerimine – 56 960 eurot.  Valla tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine – 55 026,00 eurot.  Soetati AS Järvamaa Haigla aktsiaid (õenduskeskuse ehituse kaasfinantseerimine) – 20 032,00 eurot.  Haridusasutuste investeeringud kokku – 152 125,89 eurot.  Võidutule altari rajamine Türi Kesklinna – 9 599 eurot.  Türi kesklinna lasteaia katuse rekonstrueerimine – 142 212,13 eurot.

95 Ettevõtlus

Äriühingud ja ettevõtjad Türi vallas Joonis 2. Türi elanike ja maksumaksjate arv 2005-2016 (jaanuari seisuga)

Elanike ja maksumaksjate arv 2005-2016 jaanuaris 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

elanike arve maksumaksjate arv

 2015. aasta lõpu seisuga oli Türi valla aadressiga äriregistris registreeritud ettevõtteid ja FIE-sid 922, sealhulgas: o 11 aktsiaseltsi o 595 osaühingut o 300 FIE-t o 1 täisosaühing o 15 tulundusühistut 2015. aastal registreeriti 55 uut osaühingut ja 13 FIE-t.  Järvamaa ettevõtlusnädala raames toimus ettevõtjatele novembris väljasõit Tallinna Telliskivi Loomelinnakusse, külastati ka Meremuuseumit.  Türi valla aadressidel on registreeritud 218 mittetulundusühingut ja 5 sihtasutust.

Türi vald tunnustab ettevõtjaid Toimus Türi valla ettevõtjate konkurss 2015, kus parimaid tunnustati viies kategoorias. Konkurss toimus kümnendat aastat järjest.

Türi Kultuurimajas toimunud Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva kontsertaktusel tunnustati Türi valla 2015 aasta ettevõtluskonkursi parimaid. Konkursi võitjad on: 1. kategoorias „Türi valla parim ettevõte 2015“ - Geoforce OÜ; 2. kategoorias “Türi valla parim talu 2015” - talu Karjakülas; 3. kategoorias “Türi valla edukaim alustav ettevõte 2015” - AS Profab Houses; 4. kategoorias „Parim kohalik toode või teenus 2015“ - Järva Tarbijate Ühistu Türi söökla; 5. kategoorias „Türi valla parim töökollektiivi juht 2015“ – Ain Aasa, OÜ Estonia juhatuse esimees. 6. eripreemia kategoorias „Türi valla edukaim alustav ettevõte 2015“ – AS Konesko, Türi-Alliku Logistikakeskuse käivitamise eest.

Välissuhtlus

Rahvusvahelises koostöös ja projektides osalemine tugevdab valla konkurentsivõimet ning aitab kaasa Türi tutvustamisele Euroopas kui ka laiemalt.

96 Koostööd tehakse järgmistes valdkondades: kultuur, haridus, noorsootöö, turism, sport, sotsiaal, keskkond ja majandus.

2005. a ühinenud omavalitsuste õigusjärglasena jätkab Türi vald sõprussuhteid järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide omavalitsusüksustega: Frogn kommuun- Drøbak (Norra)- leping sõlmiti 21.09.1991 Türi linnaga; Karkkila linn (Soome)- leping sõlmiti 20.03.1992 Türi linnaga; Kiikala vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Säkyla vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Åmåli linn (Rootsi)- leping sõlmiti 31.03.1993 Türi linnaga; Inkoo vald (Soome)- leping sõlmiti 13.12.1999 Oisu vallaga; Siuntio vald (Soome)- koostööpartner 1994. aastast endise Türi vallaga; Loimaa vald (Soome)- leping sõlmiti 21.09.1996 Türi linnaga; Euroopa Liidu väikelinnade ühendus Douzelage- Türi linn astus liikmeks 13.05.2004; Prienai (Leedu)- leping sõlmiti 9.07.2004 Türi linnaga; Innovation Circle Network koostöövõrgustiku liige.

Välissuhted 2015 13.01.2015 videokonverents Türi valla ja Åmåli (Rootsi) esindajate vahel koostööplaanide arutamiseks. 27.-29.03.2015 osales Türi valla 5-liikmeline esindus (Andrus Eensoo, Üllar Vahtramäe, Triin Pärna, Imbi Karu, Imre Heinsaar) Åmålis (Rootsi) messil ja tutvustas meie ettevõtjaid ja teenuseid. Vallavalitsuses toimunud kohtumisel arutati koostöövõimalusi. 3.-6. novembrini 2015 oli vastukülaskäigul Türil Åmåli (Rootsi) 4- liikmeline esindus. Külastati valla ettevõtteid ja asutusi, arutati koostöövõimalusi (väikeettevõtted, farmerid, toimetulekukool).

16.-19. aprillini 2015 Türi 3-liikmeline esindus (Triin Pärna, Anu Puulmann, Sulo Särkinen) osales euroopa väikelinnade ühenduse Douzelage 40. aastakonverentsil Siretis (Rumeenia). Türi astus ühenduse liikmeks 13.05.2004.

25.04.2015 tähistas Türi Rotary klubi ühingu 20. sünnipäeva ja võõrustas väliskülalisi.

Türi valla kaks esindajat (Triin Pärna, Sulo Särkinen) osalesid Euroopa noorsootöö koostöövõrgustiku Innovation Circle aastakoosolekul Berliinis.

Türi Muusikakool hakkas Erasmus+ projektipartneriks Naujene Muusika- ja Kunstikoolile Lätist. Partneritega tehakse koostööd, osaledes nende muusika ja haridusalastel sündmustel. Kontakt kooliga tekkis käesoleva aasta aprillikuus Daugavpilsis, kui Türi Muusikakooli õpilane osales Naujene Muusika- ja Kunstikooli poolt korraldatud rahvusvahelisel akordionikonkursil.

2.-3.12.2015 külastas Türi Muusikakooli Naujene Muusika- ja Kunstikool, kes andis ka kontserdi Türi kultuurikeskuses. Türi Põhikool osaleb projektis “No child left behind” (Erasmus +). 18.- 21.05.2015 viibisid Türi Põhikoolis Türgi, Poola, Inglismaa, Rumeenia, Itaalia, Hispaania õpilased ja õpetajad, kokku 23 õpilast ja 16 õpetajat. Projekti eesmärgiks on erinevate kultuuride tutvustamine ning laste ja noorte seas tolerantsuse ja üksteise mõistmise suurendamine. Projekti koordineerivad Kaja Sepp, Evely Siimsoo, Ervin Jürisoo. 7.-13.11.2015 viibis Türi Põhikooli delegatsioon (6 õpilast, 2 õpetajat) Barcelonas porojektikoosolekul.

Jätkus Türi Ühisgümnaasiumi koostöö Saksamaa Wiesmoori kooliga. 4.-9.09.2015 külastas Türi 18 õpilasest ja kolmest õpetajast koosnev esindus sõpruskooli Wiesmooris, kus tutvuti koolieluga. Türi rahvatantsurühm ja vokaalansambel esinesid Grossefehni lillefestivalil. 4.10.2015 osalesid sealsed noored Paide-Türi rahvajooksul.

97 Väätsa vald

Aadress: Kooli tn 10, Väätsa 72801 Veebileht: http://www.vaatsa.ee/ Pindala 195,32 km² Elanike arv: 1300 (01.01.2016) Asustustihedus: 7 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Väätsa Vallavolikogus on 11 liiget. Volikogu liikmed on Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Jarno Laur, Marina Aben, Margit Lugna, Oksana Järve, Maire Laar, Tiia Mettus, Mare Keerles, Andrus Suurkivi, Eesti Keskerakonnast Toomas Hirbaum ja Eesti Reformierakonnast Kaja Sepp. Volikogu esimees on Margit Lugna, vallavanem Lauri Läänemets.

Vallavolikogu on moodustanud 5 alaliselt tegutsevat komisjoni: eelarve-ja majanduskomisjon, sotsiaal-ja tervishoiukomisjon, maa-ja keskkonnakomisjon, haridus-ja kultuurikomisjon ning revisjonikomisjon.

Väätsa Vallavalitsus on 4 liikmeline, vallavalitsuse koosseisu kuulub vallavanem ja kolm vallavalitsuse liiget.

Väätsa Vallavalitsuse ametiasutuses töötab 7 ametnikku – vallavanem, vallasekretär, maanõunik, humanitaar-sotsiaalnõunik, ehitusnõunik, pearaamatupidaja ja sekretär-asjaajaja.

Eelarve

Väätsa valla eelarve põhitegevuse tulud moodustasid 2015. aastal 1,49 miljonit eurot, millest maksutulud moodustasid ca 926 000 eurot. Eelarve põhitegevuse kulud moodustasid ühtekokku 1,42 miljonit eurot. Investeeringueelarve mahuks kujunes 803 000 eurot.

Investeeringud

Väätsa energiatõhus eakate kodu ehituse maksumuseks kujunes 1,42 miljonit eurot, sisutus 100 000 eurot. 2015. aastal renoveeriti Väätsa rahvamaja sanitaarruumid 22 000 eurot, Väätsa alevikku rajati väline jõulinnak 2000 eurot.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Väätsa lasteaed 2015. aasta detsembri seisuga oli Väätsa Lasteaias avatud 4 rühma, kokku 80 lapsega. Töötajaid oli kokku 21, neist 12 pedagoogi. Aasta eesmärgiks oli lastevanemate kaasamine. Koos tehti palju toredaid ettevõtmisi. Isadepäeval valmisid lindudele pesakastid ja vanavanematepäeval meisterdati koos linde ja loomi. Vanavanemad jutustasid lastele oma lugusid kokkupuutest loomade ja lindudega. Aasta lõpus peeti jõulupidu Väätsa Rahvamajas, kus koostöös lastevanematega tuli lavale etendus „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.

Lasteaed osales mitmes projektialases tegevuses nagu näiteks „Kiusamisest vaba lasteaed“, südamenädala üritused ja „Linnud ja loomad Eesti metsades“, mille raames soetati juurde uusi mänge ja raamatuid. Õues õppimise tarvis valmisid õuesõppe kotid, mis sisaldavad kirjutamisalust, pinalit, luupi ning istumisalust, et riided ei saaks maas istudes märjaks.

98 2015. aasta sügisel külastasid USA liitlasvägede sõdurid Väätsa lasteaeda ja aitasid remontida õuesõppe hoonet.

Väätsa põhikool Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldas kevadel õpilaste digiloovtööde konkursi „Lahe asi“, kuhu laekus üle Eesti 122 tööd, 51 koolist ja lasteaiast, kellest pääses 20 kooli, sealhulgas ka Väätsa.

III kooliastmes saavutasime teise koha kolmerattalise sõiduriista „Traik“ digitaalse projekteerimise, valmistamise ja kokkupaneku eest. Meeskonda kuulusid Johannes Martin Saar, Andro Tops, Riko Tepo Teppan, Jürgen Ilves, Sten Perillus, Mairo Org ning vilistlased Mikk Ludvi ja Elar Niglas. Juhendajateks õpetaja Anneli Tumanski ja lapsevanem-vilistlane Raid Saar. Meeskonda aitas rahaliselt Kaitseliidu Järva malev, AS Jalaxi projekteerija Tarmo Must. Jalaxis tegutseti ja valmisid detailid nädalavahetusel. Koolis pandi valminud osadest ratas kokku.

Samal võistlusel tunnistati eripreemia vääriliseks Sten Perilluse „Laadimispink“ – päikeseenergiat kasutav laadimisseade. Koostöös vilistlase Arko Arrasega valmis Stenil veel ka õuesõppe klassi projekt. Tüdrukud Anu Agnes Kerge ja Hanna Tedre viisid võistlusele omatehtud inglise keelse mängu „Kuldvillak“.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud üle-eestilisel ProgeTiigri õpilaskonkursil „Tuleviku õpiruum 2050“ pääsesid 24. jaanuaril Tallinna laululaval peetud lõppfinaali kooli 4 võistkonda. Rahva lemmikuks osutusid 2 tööd: „Animatsioonid“ autorid Riko Tepo Teppan ja Johannes Martin Saar ning „Koolikell“ David Ocean Kaljurand ja Mairo Org. 3D graafika kategooria rahvalemmikuks ja 1. koha vääriliseks tunnistati „Tehnoloogia ja loodusainete õppehoone“, autoriteks Sten Perillus ja Sten Erik Tuuleveski. Esikohaga kaasnes koolile 3D printer, millega sai kool esimeseks sellise printeri omanikuks maakonnas. Auhinnaks saadud 3D printeri aitas kokku panna kooli vilistlane TTÜs õppiv Mirko Arras.

Finaalis osalesid ka Jürgen Ilves ja Johanna Karmen Kroon tööga „Roboõpetaja Robin“. Õpilastööd juhendasid õpetajad Anneli Tumanski ja Urmas Mäenurm. Tallinnas oli võistlejatele kaasa elamas bussitäis koolikaaslasi.

Kandideerisime Samsungi digipöörde kooliuuendusprogrammi, kus meid valitigi välja ühena 12 pilootkooli hulgas. 6-liikmelise meeskonna koolituspäevad toimusid TTÜ Mektorys ja Pelgulinna Gümnaasiumis 2015. aasta kevadel ja sügisel. Külastasime ka üht projektipartnerit Kooli.

Vabariigi aastapäeva aktusel Väätsa mõisas tunnustasid vallavolikogu esimees Margit Lugna ja vallavanem Lauri Läänemets tublidusega silma paistnud kodanikke.

Valla tänukirja said 17 isikut ja neli asutust või gruppi. Nende hulgas kaks Väätsa kooli õpetajat: A. Tumanski ja T. Pern. Tänati ka Väätsa Põhikooli ja Väätsa Televisiooni.

23.aprillil külastas Järvamaad ja Väätsat Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffery D Levine. Esmalt kohtus ta Järva maavanema A. Aasmaga, seejärel külastas Väätsa kooli, kus kohtus vanema astme õpilastega ja kuulas vallavanem L. Läänemetsa tutvustust peagi avatavast Väätsa energiasäästlikust eakatekodust ja koolimaja uuendusprojektist ning digipöördest ja Comenius koostööprojektidest. Väätsal külastas suursaadik ka jalgrattamuuseumi.

Comenius projekt viis sel õppeaastal nädalaks ajaks detsembrikuus Prantsusmaale Le Mans´i. Õpetajad Anneli Tumanski ja Urmas Mäenurme ning 4 õpilast: Johannes Martin Saar 6. kl, Sten Perillus 8. kl, David Ocean Kaljurand 9. kl, Mairo Org 9. kl.

99 Aprilli lõpus käisid Kreekas Levidis Sten Erik Tuuleveski 7. kl, Sten Perillus 8. kl ja Riko Tepo Teppan 7. kl. Rahvusvaheline 2-aastane projekt jõudis suvel lõpule. „Education for Energy in Europe“ saavutas HITSA Innovatsioonikeskuse korraldatud programmi eTwinning partnerlusprojektide konkursil 1. koha, pälvides ka rahvusliku kvaliteedimärgi.

Õppeaasta vältel osaleti mitmetel konkurssidel ja võistlustel. Ise korraldasime üheteistkümnendat korda luulepäeva „Luule – see ei tule tuulest“, mis kandis alapealkirja „Helisev luule“. Etteasteid oli 19. Iga esineja puhul toodi välja tema tugevus, mille eest jagati eripreemiaid ja tiitleid. Sel päeval oli noortel külaliseks Jarek Kasar alias Chalice. Traditsiooniline Mõisakoolide Pisar läks Imavere põhikooli.

Meie kooli korraldada oli ka maakondlik ansamblite päev Camera, kus osales seekord üle 100 lapse.

Maakondlikul Ansomardi-nimelisel omaloominguvõistlusel kirjutati vana aja teemal. Äramärgitud tööde hulka tuli Sander Ollino (4. kl) kirjutis „Kuidas minu vanaema keskkoolis mehhanisaatoriks õppis“.

Olümpiaadidel saavutasid inimeseõpetuses 1. koha 7. klassist Eva Martjak ja Anette Orusalu ning 2. koha 9. klassist David O Kaljurand ja Aveli Nilbe; Laura-Liisa Valdur 2. koha keemias; Sander Ollino 4. klassist ja Jana Sirli Suur 5. klassist 2. koha matemaatikas; Iris Noodla 6. klassist 2. koha kunstis; meeskondlik 2. koht 5. klasside õpioskuste olümpiaadil. Õigekirjakonkursil jagas 2.-6. kohta Kelly Rihe.

Spordis olid Väätsa kooli tüdrukud esimesed maakondlikul kergejõustiku 4-võistlusel, poistel õnnestus saada esikoht võrkpalliturniiril ja pääseda edasi Miniliiga Ida regiooni turniirile, kust naasti 3. kohaga.

Edukate õpilaste juhendajad olid T. Pern, T. Truska, T. Teder, A. Arula, E. Einmann, U. Aavasalu, I. Mõttus.

Kogu õppeaasta märksõnaks sai kooli uue arengukava väljatöötamine. Selleks toimus aasta jooksul mitmeid töökoosolekuid, kus kohtusid erinevad huvigrupid, et kavandada kooli tulevikusuundi. Silmas peeti muutunud õpikäsitluse rakendamist, kus praktika toetab õppetööd, õpilane ja õpetaja on protsessis pigem partnerid, mistõttu õpilased on uute teadmiste omandamisel aktiivsemad, kasutatakse IT vahendeid ning kaasaegseid õppekeskkondi ja –metoodikaid käsikäes praktiliste tegevustega.

Arengukava loomisele eelnes ka kooli kvaliteediuuring, küsitledes õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid ja vilistlasi ning kaardistades selle põhjal hetkeseisu.

2015. aasta kevadel lõpetas Väätsa Põhikooli 13 noort. 1. septembri seisuga asus kooli õppima 108 õpilast.

Lõpuaktus oli seekord viimane ka Väätsa kooli direktorile Enn Lehtpuule, keda maavanem Alo Aasma autasustas Järvamaa teenetemedaliga pikaajalise direktoritöö ja panuse eest Järvamaa haridusellu.

Uue direktori leidmiseks korraldatud konkursile laekus 11 sooviavaldust, vestlusvooru kutsuti neist kolm. Valituks osutus Margo Sootla, kes ei oma küll koolikogemust, kuid on heade IT- ja juhtimiskogemusega. Uus juht alustas tööd 1. juulist.

8. juunil korraldas kool maakondliku digikonverentsi. Juba teist aastat kutsusime kokku koolide digipöörde huvilisi maakonnast, et end kaasaegsete võimalustega kurssi viia ja mõelda kogu

100 maakonna koolide digiarengule laiemalt. Põnevaid lektoreid ja praktikuid oli haridusministeeriumist, Tallinna ülikoolist ning parimate praktikatega koolidest.

30. juunil möödus viis aastat Väätsa Põhikooli endise kauaaegse direktori Heljo Liebergi surmast. Tema mälestus jäädvustati pingiga kooli õuel. Mõte sai teoks endiste kolleegide eestvedamisel ja kunagiste õpilaste toetusel.

Aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et oli edukas aasta. Õpitulemused olid eelnevatest aastatest tunduvalt paremad, edu saavutati vabariiklikel konkurssidel ja projektitöös.

Väätsa vald ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmisid juuli lõpus lepingu, mille raames rahastatakse Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahenditest Väätsa põhikooli renoveerimist liginullenergia hooneks.

Renoveerimise käigus rajatakse uus kütte- ja ventilatsioonisüsteem, soojustatakse sokkel, fassaad, katus ning ehitatakse ümber sadevee süsteemid. Kooli katusele paigutatakse päikesepaneelid (32 kW), rajatakse taastuvenergia õuesõppe klass ning kaks klassiruumi, kus õpilastel on ekraanidelt näha kogu klassis toimuv energia liikumine.

Koolihoonesse rajatakse energia tootmise ja tarbimise seiresüsteem, mis võimaldab õpilastel jälgida kogu hoone toimimise protsesse ning ilmastiku poolt loodavat energiat.

Projekti kogumaksumus on 488 792 eurot, millest programmi toetus on 420 216 eurot. Ehitustööde orienteeruv periood on jaanuar - mai 2016, tegemist on veel eelmise Euroopa Liidu finantsperioodi rahastusega. Ehitustööde ajal toimuvad õppetunnid Väätsa mõisas.

Koolihoone korrastamine on pärast eakatekodu valmimist teine suur samm energiatarga valla suunas. Koolist saadavad energiasäästu ja taastuvenergia teadmised jõuavad läbi laste Väätsa kodudesse.

6. oktoobril tähistati Väätsal 16. korda siit kandist pärit Lavakunstikooli tantsu- ja liikumisõpetaja Helmi Tohvelmani mälestuspäeva. Sündmuse raames anti välja Tohvelmani-nimeline Järvamaa eduka maakooliõpilase preemia, mis seekord läks Aravete Keskkooli 9. klassi õpilasele Erik Vilbule. Kokku esitati õpilaspreemia konkursile 7 õpilast 6 maakonna koolist. Päeva raames külastati Tallinna Linnateatris (Tohvelmani koduteater) etendust "Tõde ja õigus. Teine osa". Enne etendust oli kohtumine Linnateatri esindaja Margot Böttcheriga, kelle juhtimisel tegime ka ringkäigu teatris ja noored nägid, kuidas näitlejad valmistuvad etenduseks. Sama ürituse käigus kirjutasid Järvamaa koolinoored ka omaloomingut. Tänavused teemad olid: "Laulan vihmas ja tantsin tuules", "Pildi taga on pilt" ja "Ühe suve mosaiik".

2. detsembril Aruküla mõisas toimunud Järvamaa noorsootöö konkursi „Aasta tähed 2015“ tänuüritusel tunnustati nominente ja võitjaid neljas kategoorias. Aasta noore tegija tiitli pälvis Väätsa põhikooli 9. klassi õpilane Sten Perillus.

Väätsa Noortekeskus Noortekeskus toodi Rahvamaja koosseisust eraldi asutuseks. 2015. aastal külastas noortekeskust 2940 noort. Toimus draamaõpe 78 noorega ning traditsiooniline töö- ja puhkelaager, kust võtab igal aastal osa vähemalt 20 noort. Järva maavalitsuse projektikonkursi kaudu soetati 15 paari rulluiske koos kaitsmetega. 2014. aastal projekti raames alustanud MONO noorsootöötaja jätkas tegevust pärast projekti lõppu Lõõla küla noortega, tema tegevust rahastatakse edaspidi valla eelarvest.

Väätsa Rahvamaja Väätsa Rahvamajas on huvilised tegutsenud oma hobidega väga pikka aega. Rahvamajas on üheksa ringi: neidude tantsuring Ilodus, rahvatantsutrupp Riikar, kangastelgedel kudumine, eakate laulu-ja

101 tantsuring, loomering, savi- ja klaasikoda, käsitöö ja noorte näitering. Nende juhendajad ja osavõtjad on tuntud nii oma majas kui ka maakonnas ja väljaspool Järvamaadki.

Mängutoas „VÄÄSUKE“ saavad kaks korda nädalas kokku emad ja nende tillukesed ilmakodanikud, et ühiselt aega veeta ja mõnusalt mängida ning harjutada üksteisega kohanemist.

Jätkuvalt pakub rahvamaja võimalust käia pilli mängimas. Lisaks harjutamisele võib uuenenud prooviruumis ka oma ettekandeid salvestada.

Ülimalt tegusad ja tublid on meie eakad ja nende selts „Ristikhein“. Koostöös nendega on aasta jooksul teoks saanud mitmeid põnevaid ettevõtmisi.

Vabariigi aastapäeva aktusel Väätsa mõisas tunnustasid vallavolikogu esimees Margit Lugna ja vallavanem Lauri Läänemets tublidusega silma paistnud kodanikke. Kõrgeima tunnustuse – valla teenetemärgi pälvis perearst Signe Lieberg.

Maamees muigas Väätsa rahvamajas 4. aprillil juba 19. korda. Nagu alati sai publik seegi kord korralikult naerda. Teiste vaatamine andis õpetlikke kogemusi ja mõnusaid humoorikaid ärapanemisi. Kokku võis näha 24 etteastet, kaheksalt grupilt ja ka üksikesinejailt.

Järgmine aasta on juubeliaasta ja siis „ Maamees muigab“ kahekümnendat korda.

Ära ei saa unustada saali täitvat meeleolukat aastalõpupidu.

Väga tihe oli ka meie suvine sündmuste kalender. Sealt võiks esile tuua maakaitsepäeva ja Järvamaa eakate kokkutuleku korraldamise. Sündmuste kalendrisse tuli Kortermajade festival, mis oli omanäoline ja tore ning kindlasti kujuneb sellest meie jaoks uus traditsioon.

Väätsa Eakate kodu Väätsa Eakate kodu on 2015. aastal avatud uus energiatõhus ööpäevaringset hooldust ja põetust osutav hoolekandeasutus, mis on loodud elamiseks ja hooldamiseks vanuritele ja puudega isikutele, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei saa tagada teiste sotsiaalteenustega.

Väätsa Eakate kodu alustas oma tegevust juunis. Kokku oli seitsme kuu jooksul teenusel 33 klienti, Järvamaalt 22, Viljandi maakonnast 1, Tartu maakonnast 2 ja Harjumaalt 8. Väätsa vallast oli hooldusel 4 inimest. Klientidele tagatakse eakohane hooldus ja põetus.

Väätsa Eakate kodus on tööl seitse hooldajat, kes tagavad ööpäevaringse hoolduse. Lisaks töötab tegevusjuhendaja, koristaja, juhataja ja 0,25 kohaga meditsiiniõde. Tegevusjuhendaja eestvedamisel toimuvad igapäevased võimelmis- ja lehelugemise tunnid. Lisaks tähistame erinevaid rahvakalendri ja muid tähtpäevi ning klientide sünnipäevi.

Kohamaks Väätsa Eakate kodus oli 680 eurot kuus.

Sport

Tervisekompleks

2015. aasta oli Väätsa tervisekompleksile edukas spordiaasta. Talveperioodil oli kompleks pidevalt külastajaid täis ning treeningutel osalenute arv tõusis. Populaarsemad treeningud olid jalgpall ja Ilmar Mõttuse juhendatav üldkehalise treening.

2015. aastal kasutasid Väätsa tervisekompleksi regulaarselt Väätsa jalgpalliklubi, Väätsa korvpalliklubi, Järvamaa võrkpallurid, Indiaca mängijad ja Väätsa üldkehalise treeningu kasutajad,

102 lisaks spordiringid ja kooli õpilased. Rentnikena kasutasid spordikompleksi teenuseid Paide politseijaoskond ja Järvamaa Kaitseliit.

Toimunud treeningud: Väätsa jalgpalliklubi treeningud (kolm treeningrühma), Indiaca treeningud, Väätsa korvpallimeeskonna treeningud, Väätsa Põhikooli võrkpalliringi treeningud, Järvamaa Võrkpalliklubi treeningud, saalihoki treeningud, üldkehalise treeningud, aeroobika treeningud. Korvpall Väätsa korvpallimeeskond saavutas 2015. aasta Järvamaa korvpalli meistrivõistlustel 10. koha. Kokku osales Järvamaa korvpalli meistrivõistlustel 12 meeskonda. Väätsa seljataha jäid Järva-Jaani ja Paide valla korvpallurid.

Väätsa korvpallurid osalesid ka Järvamaa valdade talimängudel, mis toimusid Türil. 7 võistkonna seas jäädi sellel aastal 7. kohale.

Väätsa korvpallimeeskond 2015 aastal: Edgar Niglas, Edvin Lestman, Elgar Lepp, Erki Pellja, Erko Tapp, Jorma Uusmaa, Juhan Sampka, Karel Lieberg, Kert Keerles, Kristjan Urm, Margo Must, Mart Metsa, Marti Ilves, Mikk Vissak, Ott Koobas, Raiko Mets, Rauno Urm ja Taavi Vende.

Jalgpall 2015 oli Väätsa jalgpalliklubi jaoks debüüthooaeg Eesti meistrivõistluste IV liigas. Oma debüüthooaja liigas lõpetas Väätsa kolmanda kohaga, mis saatis võistkonna kolmanda liiga üleminekumängudele. Üleminekumängude vastane loobus mängimast ning tänu sellele jõudis Väätsa kolmandasse liigasse.

Eesti karikavõistlustel jõudis aga Väätsa kaugele ja tegi Eesti jalgpalli ajalugu! Meeskond jõudis karikasarjas 1/8 finaali, saades esimeseks Eesti neljanda liiga klubiks, kes jõudnud Eesti karikas nii kaugele. 1/8 finaalis mindi kokku FC Forzaga, kes lõpetas Väätsa teekonna karikasarjas.

JK Väätsa Vald 2015 Roland Kozlov, Martin Rodima, Janar Heinaste, Martin Tuuleveski, David Kask, Marko Siiber, Marti Ilves, Margus Pihlak, Tave Parts, Karlys Kinev, Allan Põldmaa, Madis Glase, Tarmo Suurkivi, Egon Aben, Rauno Lifländer, Raido Nurk, Robert Piho, Kristo Treier, Tauri Imsi, Karel Roosipuu, Edgar Grazer, Erki Põldmaa. Treener: Taavi Parts

Muud: 2015. aastal toimus vallas erinevaid spordisündmusi. Uue algatusena alustati „Väätsa liikumispäevaga“, mis osutus väga populaarseks. Sügisel valmis aga Väätsa rannaalale välijõusaal, mis valmis tänu Väätsa vabatahtlikele. Suvel toimunud rannavolle etapid olid väga edukad ning populaarsed ja toimuvad kindlasti ka järgmistel suvedel. Suvine Eesti Jalgpalli Liidu suvelaager müüdi täielikult välja. 48 osalejaga oli Väätsa laager Eesti suurimate Jalgpalli Liidu laagrite seas. Lisaks korraldas Jalgpalliklubi iga-aastase suvise jalgpalliturniiri ning sisejalgpalli turniiri. Väätsa lasteaias toimusid iga-aastased võistlused: jalgratta sõit ja Jüriöö jooks. Edukas ettevõtmine toimus ka Lõõla külas, kus toimus mais jalgratta orienteerumine, kus osales kokku 13 võistkonda.

103

Pildil: JK Väätsa Vald

Ettevõtlus

Valla suurimad tööandjad on AS Väätsa Agro - põllumajandus, Väätsa Vallavalitsus (kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, tervisekompleks), AS Väätsa Prügila - prügiettevõte, Metsä Wood Eesti AS – metsa ja puidutööstus, AS Rebruk – metsa- ja puidutööstus, OÜ Osa ja Tervik – kartulikasvatus ja müük, OÜ Joveld – plastikaknad- uksed.

Terve valla peale on üks kauplus, Järva Tarbijate Ühistu Väätsa A ja O kauplus. Vallas on üks perearst –Signe Lieberg ja üks apteek (Paide Vee Tänava Apteegi haruapteek). Vallas tegutseb juuksur ja kodanikke teenindab kauplusesesse kolinud postipunkt. AS Väätsa Agro valduses tegutseb söökla ja külalistemaja Vana Tall.

AS Väätsa Agro ehitas Lõõlasse Euroopa suurima piimafarmi kompleksi esimese etapi. Ühtekokku kavatsetakse koondada ligi 4000 lehma, hetkel on lautades 2400 lehma ja 1300 noorlooma.

Välissuhtlus

2015. aastal sai alguse koostööprojekt Let's Discover Digital Learning and Technology. Partnerid Väätsa Vallavalitsus Eestist ja Mugla omavalitsus Türgist. Projekti käigus räägitakse digitehnoloogia kasutamisest õppetöös ja tehnoloogiaõppest lasteaiast koolini. Samuti tehnoloogia kasutamisest noortekeskustes ja omavalitsuste töös. Luuakse õppematerjale ning tutvustatakse neid partneritele, korraldatakse seminare ja töötube. Kaheaastase projekti käigus valmib ka digitaalsete õppematerjalide kogu.

104 Rahvastik

Järvamaa elanike arv oli rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2016. a seisuga 31201, mehi 15249 ja naisi 15952. Võrreldes 1. jaanuari 2015. a elanike arvuga, milleks oli 31689, on Järvamaa rahvaarv vähenenud 488 inimese võrra ehk 1,5%. Järvamaa 11 vallas elas kokku 22943 inimest ja Paide linnas 8258 elanikku. Vallasisese Türi linna elanike arv oli 1. jaanuaril 2016. a 5328.

Tabel 1. Elanike arvu muutus Järva maakonna haldusüksustes Haldusüksus 1.01.2015 1.01.2016 Muutus +/- Albu vald 1 234 1 200 -34 Ambla vald 2 091 2 061 -30 Imavere vald 928 912 -16 Järva-Jaani vald 1 613 1 573 -40 Kareda vald 625 596 -29 Koeru vald 2 165 2 138 -27 Koigi vald 958 966 8 Paide vald 1 649 1 644 -5 Roosna-Alliku vald 1 087 1 062 -25 Türi vald 9 626 9 491 -135 Väätsa vald 1 343 1 300 -43 Paide linn 8 370 8 258 -112

Maakond kokku 31 689 31 201 -488 Tabel 2. Elanike arv Järva maakonnas 01.01.2016 Haldusüksus Mehi Naisi Kokku Albu vald 632 568 1 200 Ambla vald 1 040 1 021 2 061 Imavere vald 454 458 912 Järva-Jaani vald 792 781 1 573 Kareda vald 303 293 596 Koeru vald 1 085 1 053 2 138 Koigi vald 507 459 966 Paide vald 884 760 1 644 Roosna-Alliku vald 552 510 1 062 Türi vald 4 587 4 904 9 491 Väätsa vald 668 632 1 300 Paide linn 3 745 4 513 8 258

Maakond kokku 15 249 15 952 31 201

105 Joonis 1. Järvamaa rahvaarv 2007-2016

Joonis 2. Elanike arv Järva maakonna omavalitsustes 01.01.2016

Järvamaa perekonnaseisuametnikud registreerisid 2015. a 267 sündi, 401 surma, 90 abielu, 48 lahutust ja 18 nimemuutmist. Aasta varem pandi kirja 300 sündi, 366 surma, 96 abielu, 34 lahutust ja 16 nimemuutmist. Sündide registreerimise statistika Järva maakonnas registreeriti 2015. aastal 267 lapse sünd, mis on 33 last vähem kui 2014. aastal. Sündinud lastest 138 olid poisid ja 129 tüdrukud. Sündis kaks paari kaksikuid, neist üks paar poisse ja üks segapaar. Sündinud laste vanemad olid abielus 75 juhul, isaduse omaksvõtt avaldati 178 korral, üksikemasid oli 14. Poistele pandud eesnimedest olid populaarsemad Kristofer, Rasmus,

106 Johannes, Sebastian ja Gregor. Tüdrukutele pandud nimedest esines rohkem Mia, Eliise, Liisa (Liis), Emma ja Kaisa. Kõige enam sündis perre esimene (98 korral) ja teine laps (88 juhul).

Tabel 3. Järvamaal registreeritud sünnid 2015 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva MV (Paide linn)* 8 6 6 5 4 8 8 4 9 1 8 9 76 Albu vald 1 1 4 1 1 2 10 Ambla vald 2 2 1 5 1 4 2 2 19 Imavere vald 3 1 1 1 2 1 1 10 Järva-Jaani vald 1 1 5 3 2 2 1 1 1 17 Kareda vald 1 1 2 1 1 1 1 8 Koeru vald 1 2 4 1 1 2 2 2 1 1 2 19 Koigi vald 2 2 1 1 1 1 2 1 11 Paide vald 2 2 3 2 3 2 4 4 22 Roosna-Alliku vald 1 1 2 Türi vald 6 4 7 2 5 2 6 7 14 6 5 5 69 Väätsa vald 1 1 1 1 4

Kokku 22 16 28 21 24 21 22 19 32 18 22 22 267

MAAKOND 2014 25 19 25 25 25 26 32 31 35 17 16 24 300 MAAKOND 2013 24 17 22 13 17 15 30 24 22 17 11 21 233 MAAKOND 2012 31 29 23 20 28 27 22 28 20 22 26 13 289 MAAKOND 2011 22 17 26 28 32 18 28 38 31 33 26 29 328 MAAKOND 2010 28 27 48 28 37 28 31 31 24 29 27 29 367 MAAKOND 2009 28 27 30 35 28 25 26 33 37 25 20 31 345 MAAKOND 2008 32 35 22 31 35 34 44 39 30 26 23 30 381 MAAKOND 2007 24 30 22 27 38 17 35 37 31 34 22 33 350 MAAKOND 2006 28 18 35 21 28 27 36 31 20 29 30 32 335 MAAKOND 2005 22 31 30 30 43 25 32 36 40 30 29 23 371 MAAKOND 2004 27 33 32 34 38 34 41 33 23 30 29 34 388 MAAKOND 2003 38 20 26 21 33 37 39 26 46 29 28 24 367 *Paide linna laste sünnid registreeritakse Järva Maavalitsuses

Tabel 4. Sündide aruanne 2009-2015 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 SÜNDE KOKKU 267 300 233 289 328 367 345 POISSE: 138 155 116 151 176 174 187 TÜDRUKUID: 129 145 117 138 152 193 158 ÜKSIKEMASID: 14 10 12 23 35 40 30 VANEMAD ABIELUS: 75 86 75 89 90 114 113 ISADUSE OMAKSVÕTT: 178 204 146 177 203 213 202 MITMES LAPS EMAL: esimene: 98 111 77 113 109 134 138 teine: 88 103 85 89 126 124 114

107 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 kolmas: 51 48 46 53 54 73 64 neljas: 19 21 17 21 24 22 15 viies: 5 14 4 8 9 10 10 kuues: 4 3 1 5 4 1 3 seitsmes: 1 0 2 0 1 0 1 kaheksas: 1 0 1 0 0 2 0 üheksas: 0 0 0 0 0 0 0 kümnes: 0 0 0 0 0 1 0 üheteistkümnes: 0 0 0 0 1 0 0 KAKSIKUID: 2 9 5 2 3 9 7 MM: 1 2 3 1 0 2 4 MN: 1 6 1 0 2 4 2 NN: 0 1 1 1 1 3 1 KOLMIKUID: 0 0 0 0 0 0 0 Surmade registreerimise statistika Järvamaal registreeriti eelmise aasta jooksul 401 surma, seda on 35 võrra enam kui 2014. aastal, mil suri 366 inimest. Suri 166 meest ja 235 naist.

Tabel 5. Järvamaal registreeritud surmad 2015 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva MV (Paide linn)* 20 9 11 12 15 15 15 14 16 13 19 14 173 Albu vald 1 2 1 1 1 1 1 8 Ambla vald 3 3 2 4 1 2 2 1 1 19 Imavere vald 2 1 1 4 Järva-Jaani vald 2 2 2 1 5 1 2 1 16 Kareda vald 1 1 1 2 2 1 8 Koeru vald 7 9 3 2 4 8 9 3 3 2 5 7 62 Koigi vald 1 1 1 1 4 Paide vald 2 1 1 3 1 2 2 4 16 Roosna-Alliku vald 1 1 1 1 1 1 1 7 Türi vald 9 6 10 7 5 4 5 13 5 5 5 7 81 Väätsa vald 1 1 1 3 Kokku 44 32 32 33 32 31 40 34 27 28 33 35 401 Maakond 2014 22 38 35 41 23 28 32 28 36 28 23 32 366 Maakond 2013 27 43 46 37 42 27 33 31 24 36 27 34 407 Maakond 2012 35 37 35 25 38 31 36 28 15 31 36 40 387 Maakond 2011 33 33 34 23 35 24 29 31 27 34 20 34 357 Maakond 2010 26 38 42 43 40 38 45 38 28 38 35 43 454 Maakond 2009 45 37 32 36 22 36 33 34 37 27 29 29 397 Maakond 2008 30 33 39 33 42 29 35 38 35 22 46 36 418 Maakond 2007 46 40 35 31 41 32 42 36 31 32 36 43 445 Maakond 2006 52 37 43 36 39 45 30 23 42 27 33 31 438 Maakond 2005 47 35 52 42 34 40 34 31 41 45 38 36 475 Maakond 2004 45 48 38 52 34 49 31 31 44 22 40 43 477 Maakond 2003 56 44 51 51 23 30 45 35 40 65 29 39 508 *Paide linna elanike surm registreeritakse Järva Maavalitsuses

108 Tabel 6. Surmade registreerimise aruanne 2014-2015 Surmakandeid sealhulgas kokku mehi naisi alla 1.a. tundmatui tundmatui tundmatui lapsi d isikuid d mehi d naisi

2015 Järva maakond 401 166 235 0 0 0 0 2014 Järva maakond 366 166 200 0 0 0 0 Abielude sõlmimiste statistika Abielusid sõlmiti 2015. a 90, neist Järva Maavalitsuses 87 ja vaimuliku poolt kolm. Abiellumisel muutis naine perekonnanime 84 juhul ja kahel korral mees. Abielludes valiti varasuhteks ühisvara 70 juhul, lahusvara 16 juhul, vara juurdekasvu tasaarvestus neljal korral. Abielukannete arv jäi kuue võrra väiksemaks kui 2014. aastal.

Tabel 7. Järvamaal sõlmitud abielud 2015 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva Maavalitsus 4 2 4 1 7 12 18 14 7 6 7 5 87 vaimulikud: Algur Kaerma EELK Paide Püha Risti kogudus 0 Katri-Helena Melder EELK Järva-Jaani kogudus 1 1 1 3 Järva maakond kokku 4 2 4 1 7 12 19 15 7 6 7 6 90

MAAKOND 2014 3 4 4 3 9 14 14 12 12 4 10 7 96 MAAKOND 2013 1 4 6 2 9 9 14 9 2 7 7 8 78 MAAKOND 2012 1 1 4 3 2 6 10 22 8 3 4 13 77 MAAKOND 2011 1 1 6 4 7 5 19 17 9 4 8 5 86 MAAKOND 2010 2 2 2 2 5 13 6 13 2 6 6 8 67 MAAKOND 2009 2 6 9 4 8 22 32 29 12 6 5 9 144 MAAKOND 2008 2 6 9 4 13 27 38 63 10 13 4 17 206 MAAKOND 2007 9 8 8 14 40 44 35 17 10 9 20 214 MAAKOND 2006 5 3 4 6 7 24 41 34 25 10 7 18 184 MAAKOND 2005 2 3 2 7 13 21 31 28 16 9 8 15 155 MAAKOND 2004 4 3 2 10 8 17 37 29 16 13 9 19 167 MAAKOND 2003 2 2 8 9 4 18 21 21 7 10 5 19 126 Tabel 8. Abielude sõlmimine Järvamaal 2006-2015 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Järva Maavalitsuses 173 202 188 138 62 86 75 73 93 87 vaimulike poolt 11 12 18 6 5 0 2 5 3 3 Kokku 184 214 206 144 67 86 77 78 96 90 LÜHENDATI KUUAJALIST TÄHTAEGA: 0 0 0 0 1 2 1 2 1 1 LÜHENDATI ABIELLUMISIGA: Noormehed 15 a.: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Neiud 15 a.: 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 Noormehed 16 a.: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Neiud 16 a.: 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 Noormehed 17 a.: 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 Neiud 17.a : 3 3 1 1 1 0 0 0 0 0 ABIELLUJAD EESTI KODANIKUD: 174 202 194 135 64 83 75 72 94 87 ÜKS VÕI MÕLEMAD ABIELLUJATEST POLE EESTI KODANIKUD: 10 12 12 9 3 3 2 6 2 3

109 Abielulahutuste registreerimiste statistika Järva Maavalitsuses lahutati 48 abielu. Kõige enam lahutati abielusid, mis sõlmitud 20–25 aastat tagasi, selliseid oli üheksa. Üks paar käis lahutamas abielu, mis oli sõlmitud nelikümmend neli aastat tagasi. Lahutamisel võttis seitse naist oma eelmise perekonnanime tagasi. Lahutuskandeid oli 14 võrra enam kui 2014. aastal.

Tabel 9. Järvamaal registreeritud abielulahutused 2015 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva maakond 3 5 4 5 4 3 4 4 1 6 5 4 48

MAAKOND 2014 4 1 4 4 2 2 3 1 2 2 7 2 34 MAAKOND 2013 2 3 2 6 4 6 8 6 7 5 1 7 57 MAAKOND 2012 5 5 4 6 3 3 5 6 6 5 4 5 57 MAAKOND 2011 2 1 3 3 5 3 4 4 2 4 3 2 36 MAAKOND 2010 4 1 2 4 5 1 2 5 4 5 3 6 42 MAAKOND 2009 4 2 6 2 4 6 2 5 7 6 7 4 55 MAAKOND 2008 3 4 7 5 4 6 8 8 7 3 2 10 67 MAAKOND 2007 10 4 7 5 7 6 5 8 4 4 3 6 69 MAAKOND 2006 5 3 6 12 2 6 7 9 8 11 11 6 86 MAAKOND 2005 5 4 6 8 5 2 7 4 7 8 7 3 66 MAAKOND 2004 3 4 9 4 3 6 9 5 10 5 1 8 67 MAAKOND 2003 5 5 6 5 2 6 6 6 8 6 7 9 71 Tabel 10. Lahutused Järvamaal 2006-2015 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 LAHUTUSI KOKKU: 86 69 67 55 42 36 57 57 34 48 KUI KAUA KESTIS ABIELU: Alla aasta.: 1 1 1 1 1 0 1 1 1 0 1 - 2 aastat 7 6 7 7 6 1 2 3 2 5 3 - 5 aastat 9 10 8 7 6 3 6 5 3 7 6 - 10 aastat 10 6 12 6 6 10 13 23 5 8 11 - 15 aastat 16 9 7 8 5 1 8 9 11 1 16 - 20 aastat 18 15 13 9 4 8 7 4 5 4 20 - 25 aastat 11 10 8 8 5 4 11 5 3 9 26 - 30 aastat 12 5 7 3 6 7 4 2 1 8 üle 30 aasta 2 7 4 6 3 2 5 5 3 6 Nimemuutmiste statistika Nimemuutmise otsuseid tehti 18, neist Järva Maavalitsuses 16, kahele isikule uue nime andmise otsustas minister. Uus perekonnanimi anti 15 juhul ning kolm isikut vahetas eesnime. Nimemuutjatest olid viis mehed ja 13 naised. Tabel 11. Nime muutmine isiku avalduse alusel 2014-2015 Kokku Nime muudetud sealhulgas nime- MV SM otsus muudeti eesime muudeti muudeti ees- ja muutnud Aasta Mehed Naised otsus perekonnanime perekonnanime isikuid MV otsus SM otsus MV SM MV SM otsus otsus otsus otsus 2015 18 5 13 16 2 1 1 15 0 0 1 2014 16 6 10 14 2 1 1 13 0 0 1

110 Looduskeskkond Jahindus

2015. aasta oli Järvamaa jahimeestele väga töine.

2015. aastal tuli Järvamaal küttida vastavalt Järva maakonna jahindusnõukogus kokkulepitule minimaalselt 307 põtra, kütiti aga 346 põtra, seda on 66 põtra rohkem kui 2014. aastal. Põtrade suurenenud küttimise põhjuseks on kindlasti metsanoorendikes esinevad metsakahjustused. Jahimehed püüavad põtrade arvukuse vähendamisega ennetada metsakahjustusi. 2015. aastal jõudis Aafrika seakatk juba ka Järvamaale. Rohkesti esineb Aafrika seakatku Alliku, Ambla, Esna, Koigi, Koeru ja Kõrvemaa jahipiirkondades.

Aafrika seakatku leviku tõkestamiseks kehtestas Keskkonnaameti peadirektor jahipiirkondadele kohustuslikud küttimiskvoodid. Kehtestatud kohustuse järgi tuli Järvamaal küttida 2400 metssiga. Ka see kohustus täideti. Kütiti 2200 ja koos Aafrika seakatku surnud 267 metsseaga vähenes metsigade arvukus Järvamaal 2467 metssea võrra, seda pea 500 rohkem kui 2014. aastal.

Kuna metskitsede arvukus on jätkuvalt madal, siis metskitsedele juba kuuendat aastat järjest küttimiskvoote ei kehtestatud. Jahimehed ise otsustasid, millises jahipiirkonnas ja kui palju metskitsi küttida. Järvamaa 20 jahipiirkonnas kütiti 147 metskitse 16 jahipiirkonnas.

Karusid võis Järvamaal küttida 5 ja ka kõik 5 õnnestus küttida. Karud kütiti Imavere, Koigi, Koeru, Kõrvemaa ja Esna jahipiirkonnast.

Kui 2014. aastal Järvamaal hunte küttida ei õnnestunud, siis 2015. aastal kütiti 14 hunti. Enim hunte õnnestus küttida Kõrvemaa jahipiirkonnas, kus kütiti 8 hunti.

2014. aastal oli Järvamaal ja ühtlasi ka kogu Eestis vähe ilvese pesakondi ja seetõttu 2015. aastal ilvest Järvamaal küttida ei saanud.

Järvamaale on elama asunud ka punahirved. Punahirvi on nähtud Ambla, Järva-Jaani, EPT, Koigi, Oisu ja Türi jahipiirkonnas. Kokku peaks punahirvi Järvamaal olema vähemalt 20.

Esmakordselt ajaloos oli 2015. aastal Järvamaal võimalus ka punahirvi küttida. Esimene punahirve pull õnnestus küttida Järva-Jaani jahipiirkonnast.

Ei unustatud küttida ka väikeulukeid. Rebaseid kütiti kokku 175 ja kährikkoeri 586.

Järvamaal on 237 347 ha jahimaad ja seda kasutab 628 kohalikesse jahiseltsidesse kuuluvat jahimeest, lisaks käis ka jahituriste välismaalt.

Karud kahjustasid mesilaid Järvamaal 2015. aastal 10 korral. Lõhuti 33 taru ja hukkus 33 mesilasperet. Suuremad kahjustused olid Paide ja Albu vallas.

Huntide kahjustused on Järvamaal järkjärgult suurenenud. 2013. aastal murti 14, 2014. aastal 53 ja 2015. aastal 79 lammast. 2015. aastal murti ka juba 6 vasikat. Kõige rohkem murdmisi huntide poolt toimus Roosna-Alliku ja Ambla vallas.

111 Tabel 1. Jahiulukite küttimine 2015-2016 jahihooajal Järvamaal jahipiirkonniti Jahipiirkond Põder Punahirv Metskits Metssiga Karu Hunt Ilves Rebane Kährikkoer Metsnugis Mink Mäger HalljänesValgejänes Kobras Haned Pardid Alliku 16 151 1 28 47 1 6 5 Ambla 15 2 105 1 5 14 6 10 8 4 Anna 22 4 104 8 13 2 1 2 1 EPT 7 4 106 5 23 2 1 Esna 16 5 148 1 1 5 36 9 5 3 22 Imavere 18 12 303 1 12 28 7 10 20 14 Jäneda 20 82 9 38 8 3 4 4 17 5 Järva-Jaani 12 1 77 2 4 8 4 5 Jüriöö 13 5 43 1 8 13 1 17 1 Kabala 20 14 128 1 10 72 79 2 8 Kirna 7 8 30 4 Koeru 18 7 101 1 8 40 32 1 9 53 Koigi 17 20 143 1 13 13 1 23 10 2 Kõrvemaa 25 9 105 1 8 18 73 5 3 19 23 9 Lehtse 25 66 4 11 3 1 1 11 24 2 Lõõla 20 2 187 1 13 35 7 2 3 Oisu 11 23 105 12 39 2 23 Päinurme 19 30 85 6 39 5 7 Türi 18 1 45 7 18 1 22 6 Väätsa 27 1 86 2 30 3 15 Maakond kokku 346 1 147 2200 5 14 0 175 586 151 3 3 33 15 239 142 51

Looduskaitse

Maakonna territooriumist hõlmavad pindalalised kaitstavad loodusobjektid ca 33 760 hektarit ehk 14% sh Natura 2000 alad ca 27 110 ha ehk 11%.

Tabel 1. Loodus- ja maastikukaitsealad Kaitseala Asukoht Pindala Järva maakonnas Koeru vallas Jõeküla, Koidu-Ellavere, Norra, ja Rõhu külas ning Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde ja Tooma külas ning Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Kokku 10 110 ha, sh Järva Endla looduskaitseala Koluvere ja Piibe külas maakonnas 4117 ha Roosna-Alliku vallas Esna, Kodasema ja külas ja Kareda vallas Esna Esna maastikukaitseala külas 225 ha Türi vallas Änari külas ning Väätsa Iidva looduskaitseala vallas Piiumetsa ja Roovere külas 806 ha Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas ning Koigi vallas Kahala külas ja Kareda looduskaitseala Paide vallas Suurpalu külas 361 ha Roosna-Alliku vallas Kihme ja Oeti Kiigumõisa maastikukaitseala külas ning Albu vallas Kaalepi külas 169 ha looduskaitseala Ambla vallas Kurisoo külas 47 ha Järva maakonnas Albu vallas Kaalepi, Mägede, Mõnuvere ja külas, Paide vallas Puiatu, Sõmeru ja Võõbu külas, Roosna-Alliku vallas Allikjärve ja Oeti külas ning Harju maakonnas Aegviidu vallas Aegviidu alevis, vallas Mustjõe ja Pikva külas, Vetla, Voose Kose vallas Kiruvere, Kõrvenurga ja Vanamõisa külas ning Lääne- Viru maakonnas Tapa vallas Jäneda, Kõrveküla ja Raudla külas Kokku 20 540 ha, sh Järva Kõrvemaa maastikukaitseala maakonnas 12 940 ha. Ambla vallas Jõgisoo, ja Lüsingu maastikukaitseala Roosna külas 108 ha Türi vallas Kärevere, , Nõmme raba looduskaitseala Tännassilma ja Villevere külas 435 ha Järva maakonnas Väätsa vallas Piiumetsa külas ning Rapla maakonnas Kaiu vallas Vahastu külas ja Käru Kokku 1 130 ha sh Järva Piiumetsa maastikukaitseala vallas Lungu ja Sonni külas maakonnas 343 ha Koigi vallas Koigi ja Prandi külas ning Paide vallas Nurmsi, Seinapalu ja Prandi looduskaitseala Veskiaru külas 871 ha Pärnu jõe saar Türi vallas Türi linnas 1,4 ha Rava maastikukaitseala Ambla vallas Rava külas 16 ha Roosna-Alliku Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku maastikukaitseala alevis ja Allikjärve külas 43 ha

Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas, Pärnu maakonnas Vändra vallas Kaansoo külas ja Viljandi maakonnas Kokku 1 751 ha, sh Järva Saarjõe maastikukaitseala Suure-Jaani vallas Kootsi külas maakonnas 1128 ha Silmsi looduskaitseala Koeru vallas Valila külas 146 ha Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, , Tori ja Türi-Alliku külas ning Türi maastikukaitseala Väätsa vallas Ülejõe külas 3556 ha Albu vallas Peedu külas ja Ambla Vulbi maastikukaitseala vallas Sääsküla külas 10,7 ha Väätsa vallas Saueaugu, Röa ja Väätsa looduskaitseala Vissuvere külas 416 ha Järvamaal asub 51 kaitseala, sh 8 looduskaitseala, 10 maastikukaitseala, 30 parki ja 2 puistut ning 1 uuendamata kaitsekorraga ala. Hoiualasid on 7. Säilinud kaitstavaid looduse üksikobjekte on keskkonnaregistris 41. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt on Koordi raba.

Natura 2000 võrgustikku kuulub 24 loodusala pindalaga 22 540 ha ja 3 linnuala pindalaga 22 210 ha. 17 640 ha ulatuses loodusalad ja linnualad kattuvad.

Tabel 2. Kaitstavad pargid ja puistud Kaitseala Asukoht Pindala Albu mõisa park Albu vallas Albu külas 6,7 ha Aravete kooli park Ambla vallas Aravete alevikus 4,4 ha Aruküla mõisa park Koeru vallas Koeru alevikus 5,6 ha mõisa park Imavere vallas Eistvere külas 6,1 ha Eivere mõisa park Paide vallas Eivere külas 3,1 ha Ervita mõisa park Koeru vallas Ervita külas 7,2 ha Huuksi mõisa park Koigi vallas Huuksi külas 20,1 ha Kabala mõisa park Türi vallas Kabala külas 12,6 ha Karinu mõisa park Järva-Jaani vallas Karinu külas 3,2 ha Koigi mõisa park Koigi vallas Koigi külas 15,3 ha Kolu mõisa park Türi vallas Kolu külas 3,5 ha Koordi mõisa park Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas 5,4 ha kabelipark Järva-Jaani vallas Kuksema külas 1,8 ha Kuksema põlispuud Järva-Jaani vallas Kuksema külas 3,8 ha mõisa park Imavere vallas Laimetsa külas 4,0 ha Laupa mõisa park Türi vallas Laupa külas 9,4 ha Lokuta mõisa park Türi vallas Türi linnas, 1,1 ha Mäo mõisa park Paide vallas Mäo külas 9,7ha Norra mõisa park Koeru vallas Norra külas 21,5 ha Oisu mõisa park Türi vallas Oisu alevikus 3,6 ha ebatsuugapuistu Paide vallas Otiku külas 2,5 ha Purdi mõisa park Paide vallas Purdi külas 7,7 ha Roosna-Alliku mõisa park Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku alevikus 5,3 ha Rõugu talupark-dendraarium Türi vallas Villevere külas 7,8 ha Sargvere mõisa park Paide vallas Sargvere külas 6,2 ha Seidla mõisa park Albu vallas Seidla külas 6,5 ha Särevere mõisa park Türi vallas Särevere alevikus 6,1 ha Vao mõisa park Koeru vallas Vao külas 2,7 ha Vodja mõisa park Roosna-Alliku vallas Viisu külas 5,0 ha Väike-Kareda mõisa park Koigi vallas Väike-Kareda külas 8,4 ha Väinjärve park Koeru vallas Väinjärve külas 3,9 ha Väätsa mõisa park Väätsa vallas Väätsa alevikus 4,0 ha Maakonnas on registreeritud 3 I kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi leiukohta, sh lehitu pisikäpa ja 1 rohelise hiidkupra kasvukohta. I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide pesakohti on registreeritud kokku 41, sh 5 kaljukotka, 29 väike-konnakotka ja 7 must-toonekure pesakohta. II kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 177 ja liike 27. II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide elupaiku on registreeritud kokku 105 ja liike 17. II kaitsekategooria kaitsealuste seente kasvukohti on registreeritud 1 ja liike 1. III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 332 ja liike 24. III kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohti on registreeritud 146 ja liike 30. III kaitsekategooria kaitsealuste samblike kasvukohti on registreeritud 6 ja liike 1. Linnuliikidest on aktuaalseim metsise kaitse. Metsise

114 elupaigad hõlmavad maakonnas ligikaudu 13 000 ha suuruse ala. Väljaspool kaitsealasid asuvate metsise asurkondade kaitseks on moodustatud 11 metsise püsielupaika.

Tabel 3. Hoiualad Pindala/ Hoiuala Asukoht pikkus Järva-Jaani vallas Jalgsema hoiuala külas 41 ha Määru hoiuala Türi vallas Kurla külas 8 ha Preedi jõe hoiuala Koeru vallas Preedi külas 1 km

Pärnu jõgi maakonna piirist kuni Vodja jõe suudmeni ning Esna suudmest kuni Valgma külani ning Vodja jõgi suudmest kuni Pärnu jõe hoiuala Mäo vana veskikohani 42 km Koeru vallas , ja Tudre hoiuala Vuti külas 60 ha Türi vallas Jändja, Karjaküla, Lokuta ja Pala külas ning Türi Türi-Karjaküla hoiuala linnas 94 ha Koeru vallas Jõeküla ja Vaali Võlingi oja hoiuala külas 3 km Tabel 4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Üksikobjekt Asukoht Ausammaste kivi e. Seidla suurkivi Albu vallas Seidla külas Eevakivi Ambla vallas Mägise külas Kabala kivi e. Maasika talu kivi Imavere vallas Eistvere külas Kabeli suurkivi Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas Kabrani kivi Albu vallas Peedu külas Karinu ohvrikivi e Orjakivi e Katkukivi Järva–Jaani vallas Karinu külas Luisu rändrahn Türi vallas külas Miinakivi Albu vallas Järva-Madise külas Nõmme küla rändrahn Väätsa vallas Aasuvälja külas Ohvrikivi e. Köstrikivi Paide vallas Ojakülas Otsamäe rahn Paide vallas Sõmeru külas Imavere vallas Käsukonna ja külade Pillisaare rändrahn piiril Prümli kivi Ambla vallas Jõgisoo külas Saaremäe rändrahn Türi vallas Villevere külas Vaki kivi Türi vallas Villevere külas Vassaare metsakivi Türi vallas Metsaküla külas Villevere suurkivi e. Ollepa kivi Türi vallas Villevere külas Vissuvere suur rahn Väätsa vallas Vissuvere külas Võstermäe rändrahn Türi vallas Laupa külas Väljaotsa rändrahn Paide vallas Mäo külas

115 Üksikobjekt Asukoht Äiamaa kivi Türi vallas Äiamaa külas Aravete allikad Ambla vallas Aravete alevikus Kihme ehk Sadama allikad Albu vallas Kaalepi külas Eniste kuusk Türi vallas külas Huuksi kaksikpärn Koigi vallas Huuksi külas Huuksi elupuu Koigi vallas Huuksi külas Jalgsema kahevennakask Järva-Jaani vallas Jalgsema külas Kalmaste mänd Paide vallas Purdi külas Koigi ussikuusk Koigi vallas Huuksi külas Kõljala tamm Väätsa vallas Aasuvälja külas Ojaküla pärn Paide vallas Ojaküla külas Ojaküla tamm Paide vallas Ojaküla külas Piiumetsa kaheksaharuline pärn Väätsa vallas Piiumetsa külas Prääma põõsaskask Paide vallas Prääma külas Raudemetsa mänd Türi vallas Pala külas Saare-Siimu tamm Türi vallas Rassi külas Sargvere saar Paide vallas Sarvere külas Tammsaare tamm (Vetepere tamm) Albu vallas Vetepere külas Vanga kased Türi vallas Pala külas Väike-Kareda euroopa lehis Koigi vallas Väike-Kareda külas Änari pärn Türi vallas Änari külas

116 Kommunikatsioon

Maanteed Riigimaanteed 1. jaanuari 2016. aasta seisuga paiknes Maanteeameti andmetel Järva maakonnas 921,160 km riigimaanteid, millest kattega teid oli 656 160 km ehk 71,2%. Teede kogupikkusest moodustasid põhimaanteed 126,858 km ehk 13,8%, tugimaanteed 114,654 km ehk 12,4%, kõrvalmaanteed 675,255 km ehk 73,3% ja rambid või ühendused 4,393 km ehk 0,5%.

Joonis 1. Riigimaanteede olem 01.01.2016 seisuga

Teehoiutöid tehti 2015. aastal Järvamaa riigimaanteedel 56 km, millest katete ehitus kruusateedele toimus 19,57 km, ehitati ümber 2 liiklusohtliku kohta, teid rekonstrueeriti 13,9 km ulatuses ning katete taastusremonti tehti 21,62 km. Järva maakonnas teostas riigimaanteede hoolet AS Järva Teed.

Tabel 1. Ehitus- ja remondiobjektid 2015. aastal Järva maakonnas Objekti aadress Objekti täpsustav nimetus Lõigu Tee nr Tee nimetus koos tööde Algus Lõpp lühiiseloomustusega pikkus km km km Köstriaugu silla 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa 70,83 ümberehitus 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Ussisoo silla ümberehitus 71,79

Mäeküla–Koigi teelõigu 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa 91,1 100 8,9 taastusremont Türi linna lõigu rekonstrueerimine, koos uue 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru 74,7 78,7 4 Särevere silla ja jalgteede ehitusega

117 Viisu–Roosna-Alliku lõigu 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru 98,86 108,1 9,22 katte taastusremont Kirisaare ristmiku 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ümberehitus (liiklusohtlik 102

koht) Roosna-Alliku–Ahula 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru 110,8 120,7 9,9 rekonstrueerimine

Vao–Aruküla lõigu katte 25 Mäeküla–Koeru–Kapu 17,7 21,2 3,5 taastusremont Koeru asulavahe 25 Mäeküla–Koeru–Kapu ohutustamine (liiklusohtlik 21,8 22,7 0,9 koht)

15143 Seidla–Järva-Jaani Katte ehitus kruusateele 0 4,62 4,62

15144 Järva-Madise – Ahula – Katte ehitus kruusateele 0,72 3,52 2,8

15145 Aravete – Järva-Madise Katte ehitus kruusateele

15152 Kalitsa–Koeru–Udeva–Preedi Katte ehitus kruusateele 7,86 11,62 3,76

15159 Mäo–Tarbja–Eivere–Korba Katte ehitus kruusateele 8,92 11,29 2,37

15172 Kolu–Jändja Katte ehitus kruusateele 1,98 8 6,02 Maanteeameti andmed

Kohalikud teed Järvamaa kohalikud omavalitsuste hallata oli 2016. a 1. jaanuari seisuga 1192,3 km avalikult kasutatavaid kohalikke teid, nendest maanteid 1 043,2 km ja tänavaid 149,1 km.

Tabel 3 Järva maakonna kohalike maanteede ja tänavate pikkus 01.01.2016 seisuga (m) Teed Maantee Tänav kokku Albu vald 96 628 0 96 628 Ambla vald 61 514 17 638 79 152 Imavere vald 67 282 0 67 282 Järva-Jaani vald 89 435 14 396 103 831 Kareda vald 41 985 4 593 46 578 Koeru vald 121 471 8 326 129 797 Koigi vald 78 390 0 78 390 Paide vald 138 377 0 138 377 Paide linn 0 42 940 42 940 Roosna-Alliku vald 61 567 5 602 67 169 Türi vald 216 560 50 515 267 075 Väätsa vald 70 002 5 134 75 136 Järva maakond 1 043 211 149 144 1 192 355 Maanteeameti andmed

118 Ühistransport

Ühistranspordi korraldusega Järvamaa maakonnaliinidel tegeleb Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ (JÜTK), mis on asutatud 01.11.2000 Järvamaa omavalitsuste ja Järva Maavalitsuse poolt.

Maakonnaliine on Järvamaal 38 ja reisijate veoteenuse osutajate aastane läbisõit 1 442,4 tuhat liinikilomeetrit. Liinimaht vähenes võrreldes 2014. aastaga 6,2 tuhande kilomeetri võrra ehk 0,43 %. Põhiliselt tulenes see liiniveo mahu vähenemisest I ja IV liinigrupis. Koostöös omavalitsustega tehti muudatusi liinivõrgus, tulenevalt õpilaste sõiduvajadusest.

Piletitulu oli 340,3 tuhat eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,02% väiksem. Sõitjate arv vähenes 3,6%. Kõige suurem on sõitjate arv I liinigrupis ehk Paide-Türi-Särevere liinidel, mis moodustab koguarvust maakonnaliinidel 54,7%. Maakonnaliinide dotatsiooni maht aruandeperioodil oli 1,148 miljonit eurot, s.h riigieelarveline 941,0 tuhat eurot.

Maakonna bussides on kasutusel 2012. aastal soetatud piletimüügiseadmed.

Piletimüügist saadav ja töödeldud informatsioon on aluseks liinivõrgu kujundamisel. Õpilased kasutavad maakonnaliinidel sõidukaardina kiipkaarte.

Reisijale sõidutariifi 2015. a ei muudetud.

Reisijate teenindamiseks kasutada olevate busside keskmine vanus oli 3,8 aastat. Pidevalt toimus andmete vajaduspõhine muutmine riiklikus ühistranspordiregistris (ÜTRIS) www.peatus.ee, samuti koduleheküljel www.jytk.ee, Paide bussijaamas ja maakonna bussipeatustes. Sõiduõigust omava dokumendi kontrollimiseks bussides on kaasatud Järva Maavalitsuse koosseisus töötav ühistranspordi inspektor-menetleja. Bussidesse on paigaldatud kaamerad (22 bussi), mis aitavad kontrolli tõhustada. Inspektorite kontrolli vajadus on suurem bussides, kus kaamera puudub ja kontrolli teostamisel sellega arvestatakse. Kaamerate poolt salvestatud videoklippide jälgimine toimub vastavalt Maanteeameti poolt kehtestatud korrale.

Mäo reisiterminali ümberistumiseks kasutavate reisijate arv on stabiilne. Uuendati terminali teede ja parkla teemärgistust. Terminal on avatud iga päev kell 07.00 – 21.00 ja selles on loodud reisijatele vajalikud olmetingimused. Ootesaalis on võimalik kasutada infokioskit, kust saab reisiinfot veebilehelt www.peatus.ee. Kasutusel on elektrooniline tabloode süsteem.

Paide bussijaama ootesaalis samuti kasutusel elektrooniline tabloo.

Tabel 1. Järvamaa avalike liinide statistika 2009-2015 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Liinide arv 38 38 38 38 38 38 38 Liinikilomeetrid tuh. km 1 455,3 1 449,0 1 484,0 1 474,8 1 460,6 1 448,3 1 442,4

119 Joonis 1. Sõitjad 2015. aastal

120 Raudtee

2015. aastal teenindas AS Eesti Liinirongid (Elron) Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi raudteeliini Türi teelõigul 126,600 reisijat, mis on 2014. aastaga võrreldes 2703 reisijat ehk 2,2% enam.

Tabel 1. Järvamaa raudteelõigud 2015. aastal Liini ja teelõigu nimetus Jaamad, Teenindatud Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi peatused reisijaid liin Türi teelõik Türi 118 100 Taikse 2 900 Kärevere 2 800 Ollepa 2 800 Kokku 126 600 AS Eesti Liinirongid andmed

Joonis 1. Raudteejaamades teenindatud reisijad

121 Majandus

Järvamaa Arenduskeskus

Sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus asutati 14. veebruaril 2003. aastal Järvamaa Omavalitsuste Liidu otsusega. Sihtasutus registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 17. aprillil 2003. Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline, nõukogu üheksa liikmeline. Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni sotsiaalset ja majanduslikku arengut programmide, projektide algatamise, koordineerimise, nõustamise ja juhtimisega ning nendega seonduvate uuringute, arendustöö ja täiendkoolituse koordineerimise ning korraldamisega. SA Järvamaa Arenduskeskuse missiooniks on aidata kaasa ja leida lahendusi oma klientide ja partnerite ideedele. MTÜde valdkonnas nõustas Arenduskeskuse konsultant 157 klienti. Nõustamise toel loodi 11 uut MTÜd. 2015 aastal nõustas MTÜ konsultant 40 projekti, millest 24 said positiivse rahastamise otsuse. Järvamaa arenduskeskust külastas eelmisel aastal kokku 200 klienti, kellest 70% olid ettevõtjad ehk 145 klienti. Võrreldes 2014 aastaga on klientide arv natukene suurenenud. 85% ettevõtlusklientidest on alustavad ehk kuni 3 aastased ettevõtjad. Nõustamine ühe kliendi kohta kestab keskmiselt 2 tundi. Arenduskeskuse nõustamise toel loodi eelmisel aastal 14 uut ettevõtet. Aastas luuakse maakonnas keskmiselt 120 uut ettevõtet. Toetusi on arenduskeskuse toel saanud 14 ettevõtjat, neist 1 on saanud Stardiabi toetuse, 12 ettevõtjat on alustanud Töötukassa starditoetuse toel ning 1 ettevõtja on saanud toetust muudest vahenditest. Tabel 1. Klientide arv perioodil 2009-2015

122 Joonis 2. Järvamaa Arenduskeskuse klientide arv 2015

2015. aastal olid SA Järvamaa Arenduskeskusel märkimisväärsemateks tegevusteks ja valdkondadeks: Järvamaa IX ettevõtlusnädala ja kodanikuühendustele suunatud Ühisnädala korraldamine novembrikuus, Arvamusfestivali korraldamises kaasa löömine, maakonna tööhõivekava koostamine. Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele Järvamaa Arenduskeskuse mõned suuremad ja olulisemad projektid, millega oleme 2015. a tegelenud. Järvamaa IX ettevõtlusnädal keskendub igal aastal ühel novembrikuu nädalal ettevõtlusele, ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Ettevõtjate töö märkamiseks oleme korraldanud juba üheksa aastat ettevõtlusnädalat. Ettevõtlusnädala läbiviimisel tehti koostööd 30 erineva partneriga. Ettevõtlusnädal toimus novembri alguses, mis erineb ajaliselt üle-eestilisest ettevõtlusnädalast. Selle aasta ettevõtlusnädal läks korda, sest see oli üks parimaid kui võrrelda ettevõtlusnädala tegevusi üheksa aasta lõikes. Sellel nädalal osales üle 6000 inimese, mis on võrreldes eelmise aastaga suurem number 400 inimesse võrra. Kokkuvõtlikult võib ettevõtlusnädala kohta öelda, et vaatamata inimeste lahkumisele maakonnast on ettevõtlikud inimesed jäänud.

Maakondliku tööhõivekava koostamine. Tööhõivekava koostamise eesmärgiks on majandusaktiivsuse sh. tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuses kasv väljaspool suurlinnu ja nende lähiümbrust. Järvamaa Arenduskeskus koostas maakondliku tööhõivekava, mis keskendub kahele olulisele sihtgrupile ehk noored vanuses 13-18 eluaastat ning alustavad ja tegutsevad ettevõtjad.

Noortele suunatud tegevuste eesmärgiks on Järvamaa noorte ettevõtlikkuse edendamine läbi motiveeriva ja toetava keskkonna loomise ning majandusõppe teadmiste kaudu. Programmi perioodil nõustatakse, koordineeritakse, kaardistatakse, inspireeritakse ja motiveeritakse maakonna haridusasutuste töötajaid, noori ja lapsevanemaid. Olulisemad tegevused perioodil on koolitused, õppereisid, ettevõtluse teemalised mängud, ettevõtete külastused, mentorvõrgustiku loomine, konkursside korraldamine jne. Noorte suuna tegevuste

123 elluviimiseks liitus arenduskeskuse kollektiiviga oktoobri alguses noorte ettevõtlikkuse maakondlik koordinaator.

Alustava ja tegutseva ettevõtjate tegevuste eesmärgiks on arengupotentsiaali leidmine ning arendamine, mille läbi tõuseb nende võimekus - parimal juhul võimekus maksta suuremat töötasu töötajatele. Programmi käigus käivitame mentorklubi, ettevõtluspesad ja korraldame arengureise. Tööhõivekava rahastab Euroopa Regionaalarengu programm ja Järvamaa Omavalitsuste Liit. Tööhõivekava maksumus perioodil 2015-2016 aastal on 104 018 eurot.

Arvamusfestivali korraldamine Arvamusfestivali näol on tegu läbi aegade kõige tähelepanuväärsema sündmusega maakonnas ja samas ka kogu riigi jaoks. Tegu oli viimaste aegade kõige enam meedias kajastatud kodanikualgatusliku sündmusega. Arenduskeskusele tähendas see ühe töökoha lisandumist 2015. aasta alguses, nimelt töötab arenduskeskuses festivali Järvamaa koordinaator.

Maakondlikud Arenduskeskused (MAK) võrgustiku koordinaatoriks on SA Järvamaa Arenduskeskus. Võrgustiku koordinaatori rolliga on lisandunud Järvamaa arenduskeskusele uusi tegevusi, milleks on võrgustiku liikmete info ja erialateadmiste vahetuse korraldamine, ühtsete tugiteenuste arendamine, koolitused, tootearendus ning ühisturundus. Eestis on kokku 15 maakondlikku arenduskeskust, kellest on kümne aasta jooksul välja kujunenud kõigis maakondades tegutsevad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad riigi, Euroopa Liidu ning kohalike partnerite toetusel info- ja nõustamisteenust ning arendustuge ettevõtjatele, kodanikuühendustele ja kohalikele omavalitsustele. Lisaks pakuvad arenduskeskused maakondlikul tasandil investorteenindust ja tegutsevad aktiivselt noorte ettevõtlikkuse arendamise valdkonnas.

2015. aasta IV kvartali kaardistas SA Järvamaa Arenduskeskus sotsiaalministeeriumi tellimusel Järvamaa 12 kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad sotsiaalteenuste hetkeolukorra meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorude ettevalmistamiseks 2016. aastal. Hetkeolukorra kaardistused viidi sarnaselt läbi kõikides Eesti maakondades. Järvamaal toimus kaardistus 2015. aasta lõpus ning hetkeolukorra koondkokkuvõte valmis 31. jaanuariks 2016. Hetkeolukorra kaardistus on kättesaadav arenduskeskuse kodulehel http://jarva.kovtp.ee/uldinfo 2015. aastal tunnustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Järvamaa Arenduskeskust aukirjaga kui aasta parima ettevõtluse arendaja nominenti ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital kiidukirjaga kui kodanikuühiskonna aasta edendajat MAK võrgustikus.

124

Pildil: Järvamaa Arenduskeskuse meeskond

125 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad

Ettevõtlus- ja majandusnäitajate ülevaade tugineb Statistikaameti poolt avaldatud andmetele. Järvamaal oil 2015. aastal Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvaid üksusi 2976. Neist osaühinguid 1236, aktsiaseltse 43, tulundusühistuid 10, täisühinguid 2, usaldusühinguid 3, füüsilisest isikust ettevõtjaid 777, mittetulundusühinguid 770, sihtasutusi 20, riiklikke üksusi 5 ja kohaliku omavalitsuse üksusi 110.(Tabel 1)

Tabel 1. Statistilisse profiili kuuluvad üksused – haldusüksus ning õiguslik vorm. Füüsilisest Välismaa Kohaliku isikust Täis- Usaldus- Osa- Aktsia- Tulundus- Euroopa äriühingu Mittetulun- Siht- Riiklik omavalitsuse 2015 Kokku ettevõtja ühing ühing ühing selts ühistu äriühing filiaal dusühing asutus üksus üksus Järva maakond 2976 777 2 3 1236 43 10 0 0 770 20 5 110 ..Paide linn 688 127 0 1 330 12 1 0 0 193 8 3 13 ..Albu vald 156 53 0 1 65 0 1 0 0 25 1 0 10 ..Ambla vald 219 71 2 0 74 2 2 0 0 57 0 0 11 ..Imavere vald 121 43 0 0 32 2 1 0 0 33 0 1 9 ..Järva-Jaani vald 151 34 0 0 64 1 2 0 0 41 2 0 7 ..Kareda vald 70 24 0 0 23 1 0 0 0 18 0 0 4 ..Koeru vald 172 51 0 0 72 2 0 0 0 37 2 0 8 ..Koigi vald 102 34 0 0 29 1 0 0 0 32 0 1 5 ..Paide vald 193 52 0 0 81 5 2 0 0 44 3 0 6 ..Roosna- Alliku vald 122 27 0 0 47 2 1 0 0 36 0 0 9 ..Türi vald 860 224 0 1 375 11 0 0 0 225 4 0 20 ..Väätsa vald 122 37 0 0 44 4 0 0 0 29 0 0 8 Statistilisse profiili kuuluvatest üksustest asusid Paide linnas 23%, Türi vallas 29%, Ambla vallas 7,4%, Paide vallas 6,5% ja Koeru vallas 5,7%. Ülejäänud valdades oli üksusi tunduvalt vähem. (Tabel 2.)

Tabel 2. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted - aasta, haldusüksus, tegevusala

Põllumajandus, metsamajandus ja ja metsamajandus Põllumajandus, kalapüük Mäetööstus tööstus Töötlev ja auru gaasi, Elektrienergia, varustamine õhuga konditsioneeritud ja jäätme- kanalisatsioon; Veevarustus; saastekäitlus Ehitus ja mootorsõidukite jaekaubandus; ja Hulgi- remont mootorrataste laondus ja Veondus toitlustus ja Majutus side ja Info kindlustustegevus ja Finants- tegevus Kinnisvaraalane tegevus tehnikaalane ja teadus- Kutse-, abitegevused ja Haldus- kohustuslik riigikaitse; ja haldus Avalik sotsiaalkindlustus Haridus sotsiaalhoolekanne ja Tervishoid aeg vaba ja meelelahutus Kunst, tegevused teenindavad Muud 2015 kokku Tegevusalad Järva maakond 2071 591 6 175 6 11 202 277 115 59 50 10 75 171 70 0 17 38 54 144 ..Paide linn 471 22 0 36 1 2 68 84 32 16 15 2 29 53 19 0 6 11 12 63 ..Albu vald 120 58 1 7 0 0 10 8 5 5 1 0 1 14 6 0 0 1 2 1 ..Ambla vald 151 64 0 7 2 1 9 16 11 2 2 1 1 15 4 0 1 4 2 9 ..Imavere vald 78 48 0 3 1 0 2 4 3 4 4 0 1 2 2 0 0 0 1 3 ..Järva-Jaani vald 101 28 0 8 0 0 8 21 7 2 0 1 5 7 1 0 2 2 2 7 ..Kareda vald 48 25 0 4 0 0 0 1 2 1 1 0 1 6 1 0 0 1 2 3 ..Koeru vald 125 55 1 14 1 0 6 9 6 6 4 0 6 6 3 0 1 1 1 5 ..Koigi vald 64 36 0 3 0 1 5 3 2 3 1 1 0 4 0 0 0 2 0 3 ..Paide vald 140 53 0 20 0 1 13 16 5 6 1 1 3 10 4 0 1 1 2 3 ..Roosna-Alliku vald 77 27 0 7 0 1 10 13 3 0 0 1 2 5 1 0 0 1 1 5 ..Türi vald 611 143 4 59 0 3 69 94 35 13 19 2 20 44 23 0 6 13 25 39 ..Väätsa vald 85 32 0 7 1 2 2 8 4 1 2 1 6 5 6 0 0 1 4 3 Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi

126 Primaarsektori (põllumajandus, metsamajandus, kalandus ja mäetööstus) ettevõtted moodustasid 28,8%, sekundaarsektori (töötlev tööstus, energeetika, ehitus) ettevõtted 19,1% ja tertsiaarsektori (kaubandus, sõidukite-kodumasinate remont, transport, äriteenindus, isikuteenused) ettevõtted 52,1% ettevõtete üldarvust. (Tabel 2.)

Kõige rohkem oli Järva maakonnas põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi sektori ettevõtteid 591, järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ning tarbeesemete ja kodumasinate remondiga tegelevad ettevõtted 277, ehitus 202 ettevõttega ja töötlev tööstus 175 ettevõttega.

Statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest oli kõige rohkem alla 10 töötajaga ettevõtteid -1931, so 93% ettevõtete koguarvust. 10-49 töötajaga ettevõtteid oli 116, 50-249 töötajaga 22 ning üle 250 töötajaga ettevõtteid ainult 2.

Tabel 3. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted – aasta, haldusüksus, töötajate arv 250 ja Kokku Vähem kui 10-49 50-249 enam 2015 ettevõtteid 10 töötajat töötajat töötajat töötajat Järva maakond 2071 1931 116 22 2 ..Paide linn 471 435 28 6 2 ..Albu vald 120 117 3 0 0 ..Ambla vald 151 144 6 1 0 ..Imavere vald 78 75 3 0 0 ..Järva-Jaani vald 101 93 7 1 0 ..Kareda vald 48 47 1 0 0 ..Koeru vald 125 119 5 1 0 ..Koigi vald 64 60 4 0 0 ..Paide vald 140 123 11 6 0 ..Roosna-Alliku vald 77 71 6 0 0 ..Türi vald 611 571 35 5 0 ..Väätsa vald 85 76 7 2 0 Järva maakonnas töötas 2015. aasta keskmiselt 15-74 aastastest hõivatutest primaarsektori ettevõtetes 10,3%, sekundaarsektori ettevõtetes 46% ja tertsiaarsektori ettevõtetes 43,7%. (Tabel 4. ja Joonis 1.) Primaarsektoris hõivatute osakaal on võrreldes 2014. aastaga vähenenud 0,4% võrra. Sekundaarsektoris hõivatute osakaal on kasvanud 6,4% võrra ja tertsiaarsektoris hõivatute osakaal vähenenud 3,6% võrra. Primaarsektoris hõivatute osas on maakond Eestis neljas, Jõgeva, Viljandi ja Põlva järel. Sekundaarsektoris hõivatute osas on maakond kõige kõrgema 46% Eestis esimene, Eesti keskmine on 30,6%. Tertsiaarsektoris hõivatute osas oleme kõige madalama protsendiga 43,7, Eesti keskmine on 65,5%.

Töötajate keskmine brutopalk kuus on maakonnas võrreldes 2014. aasta sama perioodiga kasvanud 2015. a I kv 80 € , II kv 67 €, III kv 74 € ja IV kv 63 € võrra. Eesti keskmine brutopalk kuus kasvas samal perioodil I kv 44 €, II kv 59 €, III kv 68 € ja IV kv 66 € võrra. Keskmine brutokuupalk 2015.a IV kvartalis Järva maakonnas oli riigis 7. kohal, 2014. aastal olime samuti 7. kohal. (Tabel 4., Joonis 2) Kõige kõrgema, Harju 1226 € ja kõige madalama, Põlva 826 €, keskmise palga vahe küündis 2015. a IV kv 400 euroni, 2014. aastal oli see 411 €, seega on vahe kõige kõrgema ja kõige madalama keskmise brutopalga vahel vähenenud aasta jooksul 11 € võrra. Eesti keskmisest palgast 1105 € kõrgem keskmine oli ainult Harju maakonnas 1226 €.

127 Tabel 4. 15-74 aastased hõivatud maakonna ja majandussektori järgi 2015. a keskmine % Maakond Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor Kogu Eesti 3,9 30,6 65,5 Harju 0,8 26,3 72,8 Hiiu 29,7 66,6 Ida-Viru 2,1 42,8 55,1 Jõgeva 16,8 30,6 52,6 Järva 10,3 46 43,7 Lääne 34,7 61,2 Lääne-Viru 8 36,1 55,9 Põlva 12,6 32,9 54,5 Pärnu 9,3 32,6 58,1 Rapla 7,7 34,7 57,6 Saare 8,2 34 57,8 Tartu 3 28,2 68,9 Valga 7 33 60 Viljandi 14,5 35,8 49,7 Võru 7,5 31,3 61,1 Joonis 1. 15-74 aastased hõivatud maakonna ja majandussektori järgi, 2015 aasta keskmine %

128 Tabel 5. Töötajate keskmine brutokuupalk maakonniti 2014. a ja 2015. a eurot 2014 2015 Maakond I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Harju 1090 1146 1100 1160 1130 1194 1169 1226 Hiiu 803 894 967 1231 823 855 879 899 Ida-Viru 804 828 769 829 812 890 828 889 Jõgeva 701 777 762 749 743 886 791 903 Järva 755 852 782 855 835 919 856 918 Lääne 886 867 821 882 849 922 890 929 Lääne-Viru 794 867 823 853 836 933 886 920 Põlva 759 825 750 821 749 838 772 826 Pärnu 777 824 824 869 809 879 826 915 Rapla 757 820 791 848 800 894 906 911 Saare 751 780 809 835 778 854 829 874 Tartu 920 1010 923 1017 989 1076 1008 1086 Valga 751 770 753 798 801 844 809 834 Viljandi 771 832 803 867 886 929 903 968 Võru 730 796 763 845 785 906 860 938 Eesti keskmine 966 1023 977 1039 1010 1082 1045 1105 Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad

Joonis 3. Töötajate keskmine brutopalk kuus Järva maakonnas ja Eestis keskmiselt (eurodes)

Äripäeva poolt 2015. aasta oktoobris avaldatud Järvamaa ettevõtete TOP 10 olid järgmised maakonna edukamad ettevõtted: Prelvex AS, Järva Teed AS, AVEMET Eesti OÜ, Fijom Pluss OÜ, Pigipada OÜ, Thermoarena OÜ, Pogi OÜ, Rebruk GH OÜ, Peetri Põld ja Piim AS, Piimandusühistu E-Piim TÜH.

Käibe TOP viis edukamat olid järgmised ettevõtted: Järva Tarbijate Ühistu, Piimandusühistu E-Piim TÜH, Konesko AS, Eesti Pagar AS, Avena Nordic Grain OÜ.

Ärikasumi TOP viis edukamat olid: Piimandusühistu E-Piim TÜH, Paide Vesi AS, Pakpoord OÜ, Combimill Reopalu OÜ, Konesko AS.

129 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük

Kaubanduse ja tööstustoodangu ülevaade tugineb Statistikaameti poolt avaldatud andmetele. Vastavalt kogumispõhimõtetele on arvestuses vaid suuremad, üle 20 töötajaga, ettevõtted. Tulenevalt andmekaitse põhimõttest puuduvad Hiiu- ja Saaremaa andmed 2011. aasta kohta.

Kaupade hulgi- ja jaemüük on kasvanud. Ainult kolmes maakonnas on vähenenud – Ida- Virumaal, Lääne-Virumaal ja Läänemaal. Väikene langus on toimunud ka Pärnumaal.

Tabel 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades maakondade lõikes (milj eurot) 2010 2011 2012 2013 2014 Eesti kokku 7 950 9 110 10 264 10 791 11 613 Harju 6 384 7 305 8 258 8 670 9 469 Tartu 548 654 743 770 827 Lääne-Viru 194 237 267 302 279 Pärnu 130 169 183 192 190 Ida-Viru 166 141 154 211 185 Viljandi 81 95 126 134 141 Järva 95 97 110 116 122 Rapla 74 94 94 74 74 Võru 61 63 68 70 70 Saare 51 x 64 66 66 Lääne 54 61 66 57 51 Põlva 41 44 44 45 47 Jõgeva 40 46 44 45 46 Valga 21 36 28 25 29 Hiiu 11 x 14 14 14 Eestis keskmiselt kasvas käive 2014. aastal 7,6 protsenti. Maakonniti olid erinevused suuremad. Kuna 2013. aastal tegi käibehüppe Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa, siis nüüd oli just seal suurimad käibe langused (12,32% ja 7,62%) ja neile lisandus Läänemaa (10,53%). Järvamaa käive on alates 2010. aastast vaikselt kasvanud, 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 5 protsenti.

Joonis 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

Müük ühe elaniku kohta (joonis 1) oli jätkuvalt konkurentsitult suurim Harjumaal (16 551 eurot). Teiste maakondade tase on kordades väiksem. Nii nagu eelmisel aastal järgnevad Tartu- (5434 €), Lääne-Virumaa (4683 €) ja Järvamaa (4010 €).

130 Tööstustoodangu müük on alates 2011. aastast vaikselt kasvanud. Kui võrrelda 2014. aastat 2013. aastaga, siis suurenes Eestis tööstustoodangu müük jooksevhindades 3,2%. Suurema kasvuga paistavad silma Lääne-Virumaa (18,2%), Jõgevamaa (13,1%) ja Viljandimaa (11,2%). Järvamaal on tööstustoodangu müük jooksevhindades kasvanud 3,9%. Tööstustoodangu müügi languse on võrreldes 2013 aastaga teinud Võrumaa (9,4%), Läänemaa (8,3%), Ida-Virumaa (7,3%) ja Saaremaa (1,2%).

Tabel 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades maakondade lõikes (milj eurot) 2011 2012 2013 2014 Eesti kokku 10 067 10 371 11 161 11 522 Harju 4 666 4 763 4 988 5 145 Ida-Viru 1 359 1 381 1 676 1 554 Ei ole jaotatud maakonna järgi 1 140 1 194 1 283 1 377 Tartu 789 828 907 961 Lääne-Viru 498 518 472 558 Pärnu 417 412 435 471 Viljandi 283 308 336 374 Saare 177 183 171 169 Võru 155 166 186 169 Järva 131 139 153 159 Valga 137 142 140 148 Jõgeva 87 81 126 143 Rapla 86 103 129 141 Lääne 65 70 69 63 Põlva 56 58 60 60 Hiiu 21 25 30 32 Joonis 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

Tööstustoodangu müük ühe elaniku kohta (joonis 2) on suurim Ida-Virumaal (10 395 €) ja talle järgnevad Lääne-Viru (9360 €) ja Harju (8992 €). Ida-Virumaa elanike arv on tuntavalt vähenenud ja see kindlasti mõjutab seda, et tööstustoodangu müük inimese kohta on nii suur. See asjaolu on mõjutanud ka paljude teiste maakondade vastavaid näitajaid. Järvamaal on

131 tööstustoodangu müük ühe elaniku kohta 5223 eurot. Müük elaniku kohta jääb alla 5000 euro kuues maakonnas Valga, Jõgeva, Rapla, Hiiu, Lääne ja Põlva.

Hinnates müüki mitteresidentidele elaniku kohta (joonis 3) saame võrrelda kaudselt sise- ja väliskäibe ehk ekspordi osakaalu. 2014. aastal kasvas müük mitteresidentidele oluliselt Valga-, Jõgeva-, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal vastavalt 48,8, 21,43, 20,55 ja 10,39 protsenti. Järvamaal on tööstustoodangu müük mitteresidentidele püsinud 2013. aastaga samal tasemel. Ekspordi osatähtsus kahanes Ida-Virumaal (9,06%) ja Läänemaal (18,11%) ning jätkuvalt Võrumaal (10,96%) ja Saaremaal (10,41%).

Joonis 3. Tööstustoodangu müük mitteresidentidele ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

132 Investeeringud 2014

Investeeringute ülevaade tugineb Statistikaameti poolt avaldatud andmetele, mis kajastavad aastat 2014. Tulenevalt Statistikaameti andmete kogumise viitest saame 2015. aasta kohta teha järeldusi järgmisel aastal.

Analüüsis on kasutatud ka investeeringute näitajaid tegevusalade lõikes, mis on Järva maavalitsuse tellimusel eraldi töödeldud ning mida üldine statistikaandmebaas ei avalda. Teades tehtud investeeringuid tegevusalati võimaldab see saada ülevaadet arengutest eri valdkondades.

Võrreldes varasema aastaga vähenes investeeringute kogumaht Järvamaal 7,5 miljonit eurot ehk 13 protsenti, olles 50,8 miljonit eurot (tabel 1). Vaadates teisi maakondi, siis suurenemine toimus 8 maakonnas. Kõige suurem muutus oli Hiiumaal 396%, talle järgnesid Raplamaa ja Viljandi, vastavalt 113% ja 27%. Eestis keskmiselt vähenesid investeeringud 2014. aastal 12 protsenti.

Tabel 1. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) 2010-2014 (tuhat eurot) Maakond 2010 2011 2012 2013 2014 Eesti kokku 1 247 091 1 891 332 2 084 172 2 279 199 2 012 857 Harju 711 417 1 093 054 1 126 987 1 372 688 1 075 128 Hiiu 2 873 4 075 1 862 1 572 7 790 Ida-Viru 220 168 411 402 516 553 445 697 452 846 Jõgeva 11 686 23 695 28 203 33 795 31 515 Järva 17 301 46 605 45 312 58 373 50 803 Lääne 12 527 13 191 15 132 16 743 11 784 Lääne-Viru 37 618 56 747 53 224 61 176 55 767 Põlva 22 275 8 586 13 742 9 755 12 008 Pärnu 34 819 45 676 61 492 48 824 56 318 Rapla 9 381 17 518 18 990 18 922 40 280 Saare 35 982 28 432 32 869 26 150 20 040 Tartu 78 297 79 412 90 903 102 581 99 644 Valga 13 950 14 926 13 116 19 589 21 896 Viljandi 22 767 32 517 42 992 46 482 59 026 Võru 16 030 15 496 22 795 16 853 18 013 Hinnates investeeringuid ühe elaniku kohta, mis on samuti langenud, siis Järvamaal on see näitaja endiselt kõrge (joonis 1). Järvamaa investeeringud ühe elaniku kohta on suuremad kui Eesti keskmine. Selles arvestuses on 1670 eurot investeeringute tase, mis jääb alla vaid Ida-Viru- ja Harjumaale. Teistes maakondades jääb see näitaja oluliselt madalamale. Järvamaale järgnevatel Viljandimaal, Raplamaal ja Jõgevamaal on see üle tuhande euro inimese kohta ja teistes maakondades alla tuhande euro inimese kohta.

133 Joonis 1. Investeeringud elaniku kohta (k.a. kapitalirent) 2013-2014. aastal (eurot)

Kuhu aga investeeriti? Aimu saab sellest, kui vaadata, millisesse valdkonda ja millesse kulutusi tehti. Tabelis 2 on näha ettevõtete investeeringud tegevusalade lõikes. Põllu-, metsamajanduses ja kalapüügil suurenes investeeringute tase 18%. Protsentuaalselt umbes samas mahus kasvas investeeringute maht töötlevas tööstuses (15%) ja ehituses (17%). Kaubanduses on investeeritud põhivarasse võrreldes 2013 aastaga 290% rohkem, kuid 2012. aasta taset pole kätte saadud (2012. a investeeriti 2105 tuh eurot). Investeeringute vähenemine on olnud ka veonduses, laonduses ja sides 37%.

Tabel 2. Järvamaa ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) tegevusalade lõikes* 2013-2014 (tuhat eurot) Tegevusala 2013 2014

KOKKU 58 373 50 803 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 26 808 31 583 Mäetööstus x x Töötlev tööstus 7 539 8 658 Elektrienergia, gaasi ja veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus x x Ehitus 1 054 1 235 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 438 1 707 Majutus ja toitlustus 0 0 Veondus, laondus ja side 5 183 3 269 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus x x Haridus 0 0 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne x x Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 0 0 * Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (va.finantsvahendus). x Andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte. Järvamaal on tegevusalasid, mille osakaal ettevõtete üldarvust omas valdkonnas on väike või mille mahud ületavad rohkem kui 50 protsenti valdkonna koguinvesteeringutest. Nende

134 tegevusalade andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte. 2013. aastal oli selliste valdkondade investeeringuid 4,3 miljonit eurot.

Kulutused materiaalsesse põhivarasse on vähenenud kogu Eestis ja Järvamaal, aga kulutused immateriaalsesse põhivarasse on Järvamaal ja Eestis suurenenud (tabel 3). Ehitisi soetati, ehitati ja rekonstrueeriti Järvamaal 2014. aastal peaaegu 10 miljoni võrra vähem kui 2013.a. Järvamaal on kuus korda suurenenud kulutused immateriaalsesse põhivarasse: soetati patente, litsentse ja kaubamärke ning tehtud on arenguväljaminekuid.

Tabel 3. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) põhivara liigiti* (tuhat eurot) Näitaja Eesti kokku sh Järva maakond 2013 2014 2013 2014 Investeeringud põhivarasse kokku, sh. 2 279 199 2 012 857 58 373 50 803 ....materiaalsesse põhivarasse, sh. 2 198 469 1 925 242 58 197 49 594 ehitiste soetamine 96 491 52 128 3 043 599 ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine 748 609 646 295 27 744 20 892 transpordivahendid 300 709 215 919 1 987 2 734 arvutid ja arvutisüsteemid 27 025 21 078 114 70 muud masinad ja seadmed, inventar 952 267 901 856 16 749 16 359 maa 44 350 53 574 3 256 3 070 bioloogilised varad 29 015 34 392 5 304 5 870 muu põhivara 3 0 0 0 ….immateriaalsesse põhivarasse, sh. 80 730 87 616 177 1 209 arvutitarkvara 35 218 15 249 67 38 patendid, litsensid, kaubamärgid 10 579 11 958 68 563 firmaväärtus 20 253 24 051 0 0 arenguväljaminekud 5 089 3 097 0 608 muu immateriaalne põhivara 9 591 33 261 42 0 *Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (v.a finantsvahendus)

135 Maamajandus

2015. aasta lõpu seisuga oli Järvamaal Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid, mille tegevusala oli põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 591.

Põllumajandus- ja metsamajandussektoris hõivatute osatähtsus hõivatute üldarvust on võrreldes 2014. aastaga vähenenud 0,4% võrra ja moodustas 10,7% maakonna hõivatute koguarvust.

Keskmine brutopalk põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandussektori tegevusaladel oli Statistikaameti andmetel 2015. a IV kvartalis 975 €, mis moodustab 88% IV kvartali riigi keskmisest (1105 €). Võrreldes 2015. a III kvartaliga oli IV kvartali palk 9 € võrra suurem.

2015. aasta vegetatsiooniperioodi ilmastikutingimusi võib iseloomustada järgnevalt:

Märtsikuu oli erakordselt soe, keskmine temperatuur normist 4 kraadi võrra kõrgem. Talikultuuridel oli märgata põldudel nõrka vegetatsiooni taliteraviljaorastel märtsi keskel, kuid 21. märtsil alanud külm periood peatas taimede arengu.

Aprillis püsis keskmine õhutemperatuur valdavalt normi lähedasena. Sadas korduvalt lund ja lumelörtsi, mitmel pool moodustus kuu algul lühiajaline lumikate. Päike ja tuul kuivatasid põllud kiiresti ning juba aprilli I dekaadi lõpul algasid massilised mullaharimistööd. Muld sai harimisküpseks tavapärasest 2 nädalat varem. Alates 21. aprillist tõusis ööpäeva keskmine temperatuur püsivalt üle 5 kraadi. Talikultuurid olid muutliku kevade edukalt üle elanud ning heas seisus. Sademeid tuli kuu jooksul normist rohkem ning sajusemates piirkondades takistas see põllutöid. Mai oli jahe, ohtlikke öökülmi ei esinenud, kuid päevased temperatuurid jäid suhteliselt madalaks. Õunapuude õied avanesid 25. mai paiku. Sajupäevi oli tavapärasest rohkem, kuid sademete hulk jäi normi lähedale. Juunikuu oli tavapärasest jahedam, öökülmi esines kuni 18. juunini. Sademeid nappis, mistõttu olid suviviljad suhteliselt madalad, kuid taliteraviljad kõrged ja tõotasid head saaki. Juulikuu temperatuur püsis peaaegu kogu kuu vältel normist madalam. Päikest paistis ~76% tavapärasest normist. Kuigi taliviljad said kuu alguse kuuma järel piimküpseks, siis juuli lõpuks vili veel koristusküps ei olnud. August oli tavapärasest soojem, ka päikeselisi päevi oli tavapärasest rohkem. Vihma sadas napilt. Pikk sademeteta periood 13.-25. augustini oli teraviljakoristuseks väga soodne. September oli normist soojem, 24. septembril oli kohati kuni 24 kraadi sooja. Septembris jätkunud teraviljakoristust takistasid aga juba vihmad ning aeglaselt kuivav hommikukaste ja udu. Vili oli ebaühtlaselt valminud, mis muutis koristustööd keeruliseks. Vaatamata esinenud takistustele olid saagid suured ja vilja kuivatamine võttis rohkem aega. Kartulivõtuks olid tingimused soodsad II ja III dekaadis. Oraste areng oli septembri lõpus tavapärasest 1-1,5 nädalat ees.

Põllukultuuride kasvupinna kohta saab arvandmeid Tabelist 1 ning saagikuse kohta Tabelist 2.

Tabel 1. Põllukultuuride kasvupinnad Järvamaal (hektarit) Põllukultuurid 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Teravili 27 625 29 405 27 145 30 321 30 829 31 287 Kaunvili 363 260 566 1 090 1 256 2 328 Tehnilised kultuurid 8 402 8 217 7 213 8 496 7 032 6 651 Avamaaköögivili 19 27 20 15 117 47 Kartul 319 377 251 166 259 217 Söödajuurvili 1 0 1 0 0 0 Üheaastased söödakultuurid 1 144 638 1 016 1 010 1 526 1 454 Mitmeaastased söödakultuurid 24 715 22 651 21 905 21 368 18 809 17 485 Söödakultuuride seemnekasvatus 279 38 10 294 216 94 Looduslik rohumma 6 732 9 071 9 047 11 277 12 143 8 626 Kokku 62 867 61 613 67 174 62 760 60 044 59 563 Allikas: Statistikaamet 136 Tabel 2. Põllukultuuride saagikus Järvamaal kg/ha Põllukultuur 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Teravili 2 520 2 591 3 392 3 288 3 599 4 593 taliteravili 2 835 3 014 4 415 3 020 4 005 5 133 suviteravili 2 447 2 498 2 968 3 334 3 432 4 324 Kaunvili 1 975 2 835 1 032 2 006 1 963 2 564 Rapsiseeme 1 259 1 387 1 792 1 958 2 214 2 946 Avamaaköögivili 14 316 11 926 11 900 20 133 2 487 10 574 Kartul 15 191 18 456 19 127 15 904 12 927 27 415 Söödajuurvili 6 000 0 14 000 0 0 0 Üheaastased söödakultuurid 15 696 17 408 18 678 29 946 17 123 21 849 Mitmeaastased söödakultuurid 11 249 11 576 16 576 13 826 13 405 15 042 Söödakultuuride seemnekasvatus 90 105 200 133 83 Looduslik (püsi)rohumaa 10 404 9 232 10 725 10 124 9 704 9 523 Allikas: Statistikaamet

Teravilja hinnad püsisid enam-vähem 2014. aasta hindade tasemel, kuna viimasest kahest väga heast teravilja-aastast tingituna on teraviljavarud maailmas rekordilised ning seetõttu on kaubavahetus aeglustunud.

Ka Eestis oli juba neljas järjestikune hea teravilja-aasta ning teist aastat järjest ületas teraviljasaak miljoni tonni piiri. Lisaks mõjutab teravilja kokkuostuhinda USA-s ja Euroopas taliviljade talvitumine, mis on üldiselt kulgenud probleemideta.

Teravilja kokkuostuhinnad langesid võrreldes 2014. aastaga nisul 1% ja rukkil 5%. Tõusid aga odral 6% ja kaeral 10%. Rapsi hinda mõjutasid mitmed tegurid: varude viimase 3 aasta madalaim tase ja ekspordi mahtude vähenemine, valuutakursi muutus, soja ja rapsi omavaheline konkurents turul, samuti ka energiahindade langus. Rapsi kokkuostuhind tõusis võrreldes 2014. aastaga 8%.

Kartuli hind on viimasel 3 aastal langenud, olles 2015. aastal vaid 0,13 €/kg. Hinda hoiab madalal Venemaa impordikeeld, mistõttu valitseb Euroopas ületootmine.

Tabel 3. Karjade arv ning keskmine suurus maakondades Karjade arv Keskmine karja suurus (lehmade arv) Maakond 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Harju 67 66 61 53 44 41 65 68 78 86 96 93 Hiiu 18 18 18 17 17 16 27 27 28 31 32 35 Ida-Viru 23 22 22 19 18 15 74 81 85 100 83 92 Jõgeva 56 71 54 50 45 38 167 188 184 206 205 203 Järva 77 56 65 61 55 49 175 170 209 225 245 273 Lääne 32 30 27 26 25 22 85 94 99 106 107 105 Lääne-Viru 86 77 72 68 66 62 128 146 152 162 168 161 Põlva 62 61 59 54 92 52 98 101 106 118 112 120 Pärnu 126 115 107 99 54 83 77 87 92 100 119 116 Rapla 88 82 75 67 61 51 62 70 78 87 99 115 Saare 65 55 48 47 47 47 83 90 101 106 106 107 Tartu 44 43 41 37 37 32 130 136 145 163 157 170 Valga 41 39 38 25 34 30 82 87 94 103 115 131 Viljandi 97 92 86 78 70 64 72 75 81 91 104 119 Võru 64 61 58 53 48 48 53 57 61 67 66 57 Eesti 946 888 831 764 713 650 94 102 109 121 127 132 Allikas: Jõudluskontrolli keskus

Piimaturu olukord halvenes 2014. aasta teisest poolest üldise piima pakkumise suurenemise ja augustis Venemaa poolt kehtestatud kaubanduspiirangute mõjul märgatavalt ning piima kokkuostuhind on tänaseni väga madalal tasemel. 2015. aastal oli keskmine piima kokkuostuhind vaid 23,70 €/100 kg kohta. Viimati oli Eesti piima kokkuostuhind sama madalal tasemel 2009. aasta piimakriisi ajal. Võrreldes 2015. aasta Eesti ja EL piima kokkuostuhinna erinevust, siis 2015. aasta keskmisena on Eesti hind EL keskmisest näitajast ca 22% madalam.

137 Tabel 4. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad (toodangu näitajad aastalehma kohta) Lehmade arv Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valku kg Tõug 2013 2014 2015 2013 2014 2015 2013 2014 2015 2013 2014 2015 2013 2014 2015 2013 2014 2015 EPK 175 168 178 7 304 7 913 8 343 4,34 4,42 4,33 317 350 361 3,41 3,44 3,45 249 272 649 EHF 13 301 13 434 13 191 8 679 9 034 9 217 3,98 3,97 3,98 346 359 367 3,36 3,36 3,37 292 304 678 EK 8 9 18 4 897 4 760 4 187 4,57 4,44 4,54 224 212 190 3,42 3,31 3,65 167 157 343 Muud 21 11 21 1 287 2 573 2 256 3,93 4,03 4,48 51 104 101 3,4 3,35 3,52 44 86 181 Kokku 13 505 13 623 13 408 8 648 9 012 9 188 3,99 3,98 3,99 345 359 366 3,36 3,36 3,37 291 303 677 Allikas: Jõudluskontrolli Keskus

Tabel 5. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad (toodangu näitajad aastalehma kohta) Aasta Lehmade arv Piima kg Rasva kg Rasva % Valku kg Valgu % 1997 17 443 5 133 217 4,23 162 3,15 2000 17 066 5 548 236 4,25 181 3,26 2003 17 132 6 489 256 4,29 215 3,31 2006 16 210 7 210 299 4,14 241 3,34 2007 15 369 7 431 305 4,11 249 3,36 2008 14 505 7 637 312 4,08 258 3,38 2009 13 863 7 457 305 4,09 251 3,37 2010 13 388 7 607 310 4,10 256 3,40 2011 13 296 7 890 318 4,03 268 3,40 2012 13 285 8 154 329 4,03 277 3,39 2013 13 505 8 648 345 3,99 291 3,36 2014 13 623 9 012 359 3,98 303 3,36 2015 13 408 9 188 366 3,99 310 3,37 Allikas: Jõudluskontrolli Keskus

Tabel 6. Parimad jõudluskontrollikarjad Järva maakonnas 2015. a sorteeritud piima järgi Omanik Aastalehmi Piima kg Karja suurus 3..7 lehma Mare Kahar 5 10 007 Ene Rätsep 7 6 883 Evi Järvel 4 5 319 Karja suurus 8…20 lehma Helju Saar 16 6 933 Külli Vichmann 19 6 744 Sirje Arroval 12 6 700 Karja suurus 21…50 lehma Vilma Rull 40 8 210 Pärja Punapart 22 8 073 Meeri Metso 28 7 383 Karja suurus 51…100 lehma Aivi Kuutok 97 10 071 Mürkal OÜ 56 9 557 Põllema-Saare OÜ 65 9 224 Karja suurus üle 100 lehma Peetri Põld ja Piim AS 817 11 014 Kabala Agro OÜ 519 10 833 Metstaguse Agro 540 10 302 Allikas: Jõudluskontrolli keskus

138 Loomakasvatuses oli veiste arv võrreldes 31.12.2014 ajaga aastaga suurenenud 1,6% võrra, piimalehmade arv oli suurenenud 1,5% võrra. (Allikas: Statistikaamet) Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8592 kg 2014. aastal oli Järvamaal kasvanud 8712 kg-ni 2015. aastal. (Allikas: Statistikaamet) Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2015. aastal 1975 € /t, mis on 15 euro võrra madalam kui 2014. aastal. (Allikas: Statistikaamet) Sigade arv oli 2014. aasta lõpul 0,8 tuhat, 2015. aasta tegelikku arvu statistikas ei kajastu. (Allikas: Statistikaamet) Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2015. aastal 1491 € /t, mis on 215 € võrra madalam kui 2014. aastal. Sealiha ostuhindade vähenemise üheks põhjuseks on sigade Aafrika katku levik. III tsooni jääva sealiha kokkuostuhind oli ca 50% madalam kui Eesti keskmine. Viimase 5 aasta lõikes oli sealiha aasta keskmine kokkuostuhind statistikaameti andmetel kõrgeim 2013. aastal – 1804 €/t ja madalaim 2015. aastal 1491 €/t. (Allikas: Statistikaamet) Lammaste ja kitsede arv oli võrreldes 2014. aastaga vähenenud 2,6 % võrra ja neid kasvatati 3,8 tuhat. (Allikas: Statistikaamet) Tapaloomade ja lindude eluskaal oli 2014. aasta 3453 t langenud 2544 t 2015. aastal. (Allikas: Statistikaamet) Munatoodang oli kasvanud 2014. aasta 291 000 munalt 376 000 munani 2015. aastal. (Allikas: Statistikaamet) Maamajanduse toetamiseks sai ka 2015. aastal taotleda erinevaid toetusi. (Allikas: Statistikaamet)

2015. aastal rakendusid Eestis esmakordselt uued pindalapõhised ja loomapõhised otsetoetused. Kogu otsetoetuste eelarve oli 2015. aastal 114 mln € ning taotleda oli võimalik järgmisi otsetoetusi (Maaeluministeerium): -ühtne pindalatoetus (ÜPT)- alates 2015. a tuleb ÜPT taotlemisel järgida kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk nn rohestamise nõudeid. -rohestamine -noore põllumajandustootja toetus – uus toetus, mille eesmärk on toetada noori põllumajandustootjaid oma ettevõtte alustamisel -piimalehma toetus -ammlehma toetus -ute ja kitse toetus -puu- ja köögivilja toetus -väikepõllumajandustootja toetus - teine uus toetus väikepõllumajandustootjatele, toetuse suurus taotleja kohta 1250 €.

Tabel 7. Määratud otsetoetused Järva maakonnas 2015. aastal Järva maakond Määratud Määratud toetuste arv toetus eurodes Ühtne pindalatoetus 684 6 048 716 Rohestamine 687 2 722 492 Noore põllumajandustootja toetus 24 14701 Piimalehma toetus 72 108 531 Ammlehma toetus 56 46 987 Ute ja kitse toetus 25 11 301 Puu- ja köögivilja toetus 4 9825 Väikepõllumajandustootja toetus 83 51 499 Allikas: PRIA

139 Metsandus

Järvamaal on statistilise metsainventeerimise (SMI) andmetel metsamaad 127 300 hektarit, mis moodustab kogu Järvamaa pindalast 48,5%. Puistute keskmine tagavara on 160 tm/ha.

Valitsevaks puuliigiks on riigimetsas mänd (37,7%), kuusk (30%) ja kask (27%). Erametsas on valitsevaks kask (37,6%), järgnevad kuusk (21,6%), mänd (17,1%) ja hall-lepp (16,5%).

Kõigil Eesti metsades tehtavate tööde kohta peab arvestust Keskkonnaamet, kes hindab seemnevarumiseks sobivaid puistuid, annab metsateatistega lubasid raieteks, kontrollib metsade uuenemist ja uuendamist.

Keskkonnaamet on jagunenud kuueks regiooniks ning Järvamaa kuulub Harju-Järva-Rapla regiooni. Metsanduse valdkonna töö toimub valdavalt maakondlikul printsiibil ning iga kohalikku omavalitsust teenindab üks Keskkonnaameti piirkondlik metsanduse spetsialist. Järvamaal töötab 2 metsanduse spetsialisti ja 1 metsahoiu spetsialist, kelle tööks on ka kaitsealadel kavandatavate raiete lubatavuse hindamine.

Keskkonnaameti tööd metsateatiste menetlemisel on oluliselt lihtsustanud Metsaressursi arvestuse riikliku registri käivitumine. Alates 1. märtsist 2007. a kantakse kõik metsateatiste andmed digitaalsesse registrisse ning kavandatavad tööd seotakse kaardiobjektiga.

Eesti riigimetsi haldavad Riigimetsa Majandamise Keskuse metskonnad, mida on Eestis 17. Järvamaal asuvaid riigimetsi haldab alates 01.07.2008 RMK Järvamaa metskond, mille kontor asub Ambla vallas Aravetel.

Keskkonnaametile esitati Järvamaal 2015. aastal menetlemiseks 2101 metsateatist, sellest RMK Järvamaa metskonna poolt 238 ja erametsaomanike poolt 1863 metsateatist. Metsateatistes kavandatud töid oli kokku 6542, millest RMK poolt kavandati 516. 2015. aastal kavandati Järvamaal erametsaomanike poolt metsateatiste alusel raiuda 492 908 tihumeetrit kasvavat metsa. Võrdluseks 2014. aastal kavandati 451 672 tihumeetrit, 2013. aastal 391 599 tihumeetrit ja 2012. aastal 438 396 tihumeetrit.

Raadamist kavandati 2015. a Järvamaal peamiselt elektriliinide kaitsevööndite laiendamisel, teetrasside rajamisel, karjääride laiendamisel ning metsa maaparanduse teostamisel kokku 25 ha.

Alates 2010. aastast koostab Keskkonnaamet ka kõik metsakaitse ekspertarvamused. Ekspertarvamusi koostati 2015. aastal kokku 65 kogupindalaga 217 ha, millest lageraiesse metsa seisundi järgi määrati erametsamaal 77 ha ja RMK hallataval riigimetsamaal 93 ha.

Peamised kahjustajad olid ulukid (põder, metskits jt.), torm, juuremädanikud, üleujutus, tüvemädanikud ja tüvekahjurid.

Järvamaal erametsas 2015. aastal kavandatud raiemahtudest annab ülevaate järgnev tabel.

140 Tabel 1. Kavandatud raied Järvamaa erametsamaal 2015. aastal metsateatiste alusel Muu raie Vald Lageraie Turberaie Harvendusraie Sanitaarraie trassiraie,raada Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht ha tm ha tm ha tm ha tm ha tm

Albu 156 32400 64 6149 155 6198 84 1918 1 70

Ambla 157 31200 12 801 78 3363 77 1733 0 0

Imavere 174 33239 10 816 104 3620 39 506 1 35

Järva-Jaani 103 18620 0 0 25 632 47 804 1 65

Kareda 50 9679 4 201 23 915 6 150 1 70

Koeru 162 30566 25 2135 96 3701 86 1129 0 0

Koigi 207 39775 9 1005 71 3415 44 755 0 0

Paide 227 40130 15 968 144 3711 120 1630 13 864

Roosna-Alliku 48 9768 1 26 7 158 12 386 5 679

Türi 565 115019 62 4919 324 13116 207 3660 8 1414

Väätsa 258 52050 25 1582 165 6021 92 908 2 234

KOKKU 2107 412446 227 18602 1192 44850 814 13579 32 3431 Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtudest Järvamaal 2015. aastal annab ülevaate järgnev tabel.

Tabel 2. Metsaraie Järvamaal RMK hallataval metsamaal 2015.a Raieliik Raie riigimetsa- või muul (va eramets) maal kokku tm pindala ha raiemaht sh. likviidne sh. küte A B 1 2 3 4 Uuendusraie 1 626 160 715 143 496 20 030 sellest lageraie 2 603 159 586 142 488 19 849 Valikraie 3 0 0 0 0 Hooldusraie (read 5+6+7) 4 1 574 46 269 29 712 11 109 sh. valgustusraie 5 885 10 618 0 0 harvendusraie 6 387 29 248 24 330 7 671 sanitaarraie 7 301 6 403 5 382 3 437 Trassiraie 8 0 7 6 0 Raadamine 9 47 26 739 23 455 4 347 Kujundusraie 10 0 0 0 0 Ebaseaduslikud raied 11 1 10 9 5 RAIE KOKKU (read 1+3+4+8+9+10+11) 12 2 249 233 740 196 678 35 492 *RMK raiemahud antud tegeliku raie alusel vastavalt esitatud statistikale

141 RMK hallataval metsamaal teostati Järvamaal 2015. aastal metsaistutust 446 hektarit, sellest istutati kuuske 302 ha, kaske 21 ha ja mändi 123 ha.

Metsakultiveerimisel kasutati 1 085 780 istikut ja seemikut, sellest kuuski 609 070, kaski 43 080 ja mände 433 630.

Metsakultuuride täiendamist tehti 85 ha kokku 68 810 taimega. Maapinna mineraliseerimist metsakultuuride istutamise ettevalmistamiseks tehti RMK Järvamaa metskonna hallataval metsamaal 586 ha. Metsakultuure hooldati ühekordsele pindalale ümbearvutatult 1657 ha. Metsakultuure arvestati ümber noorendikeks 422 ha.

Iga-aastaselt teostatakse Keskkonnaameti metsanduse spetsialistide poolt metsateatisega teatatud lageraiealade kontrolli, mille eesmärgiks oli raiealade ülevaatus ning metsa uuenemise potentsiaali hindamine ja uuendamisvõtete rakendamise kontroll raiesmikel. Raielankidel, millel ei ole metsauuendusvõtteid (jäetud seemnepuid, teostatud külvi või istutust, tehtud maapinna mineraliseerimist) rakendatud ning ka looduslikku uuendust ei ole piisavalt, saadetakse märgukiri. Tulenevalt metsaseaduse nõuetest peavad raiesmikud hiljemalt 5 aastat pärast raiet olema nõuetekohaselt so. antud kasvukohale sobiva puuliigiga uuenenud.

142 Energeetika

2015. aastal tarbiti Järvamaal 186 714 MWh elektrienergiat, mis on võrreldes 2014. aastaga 1 266 MWh ehk 0,7% rohkem. Tarbimise kogumahust oli elanike osakaal 22% ja ettevõtete osakaal 78%. Elanike elektrienergia tarbimine suurenes võrreldes 2014. aastaga 1,3% ja ettevõtete tarbimine suurenes 0,8%. Elektrienergia tarbimiskohtade arv maakonnas oli 2015.a. lõpus 14 187, millest 93,5% oli elanike kasutuses ning 6,5% ettevõtete kasutuses.

2015. aastal erinevate kütuseliikide tarbimise mahus võrreldes 2014. aastaga olulisi muudatusi ei toimunud.

Tabel 1. Eesti Energia klientide arv ja elektrienergia tarbimine Järvamaal 2015. aastal Klientide arv Tarbimiskohtade arv Tarbitud el.energiat (MWh)

Elanikud Ettevõtted Kokku Elanikud Ettevõtted Kokku Elanikud Ettevõtted Kokku Järva maakond 14 196 991 15 187 16 530 2 827 19 357 41 255 145 459 186 714 Allikas: Elektrilevi OÜ

Joonis 1. Elektrienergia tarbimine Järva maakonnas 2015.aastal

Tabel 2. Kütuse tarbimine Järvamaal aastatel 2006-2014 Kütuse liik ühik 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kivisüsi tuh t 2 1 1 0 1 1 0 0 0 Põlevkivi tuh t 0 0 0 1 0 0 0 0 0 Turvas tuh t 1 1 1 0 0 2 4 1 0 Turbabrikett tuh t 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Küttepuu tuh tm 60 68 45 45 46 45 41 42 41 Puiduhake ja -jäätmed tuh tm 89 73 71 67 65 42 59 67 70 Maagaas milj m³ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Raske kütteõli tuh t 0 0 1 1 1 1 0 0 0 Põlevkiviõli (raske fraktsioon) tuh t 4 5 5 5 5 5 6 3 3 Kerge kütteõli ja diislikütus tuh t 22 23 22 19 19 24 23 25 21 Kerge kütteõli* tuh t .. 7 7 3 1 4 3 2 2 Diislikütus tuh t .. 16 15 17 18 20 20 23 19 Autobensiin tuh t 8 7 7 7 6 6 6 5 6 Elektrienergia GWh ...... 145 113 128 Soojus GWh ...... 204 206 193 Statistikaameti andmed * K.a. põlevkiviõli kerge fraktsioon

143 Tööturg

Aasta 2015 oli tööturul huvitav. Toimus mitmeid muudatusi ja uuendusi tööturuteenuste ja klientide sihtrühmade osas. Töötukassa mitmed teenused on avatud kõigile inimestele olenemata nende east, haridustasemest, töökogemusest ja käesolevast tegevusest.

Töötuse tase püsis kümme kuud madalamal tasemel kui aasta varem. Alates novembrist hakkas registreeritud töötute arv suurenema. Aasta lõpul oli töötuse osakaal 4,8% maakonna tööealistest elanikest. Järvamaal oli 2015. aasta jooksul registreeritud 1903 töötut, neist unikaalseid isikuid 1824. Osad inimesed olid aasta jooksul korduvalt arvel, mõned neist kolm kuni neli korda.

Tabel 1. Registreeritud töötud Töötukassa Järvamaa osakonnas 2014/2015 võrdluses 2014 2015 jaanuar 1026 887 veebruar 1028 893 märts 1034 904 aprill 955 855 mai 881 817 juuni 815 739 juuli 775 723 august 747 708 september 752 697 oktoober 760 734 november 769 780 detsember 776 817 Joonis 1. Registreeritud töötud Järvamaal

144 Tabel 2. Töötud omavalitsustes Vald/linn jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets Albu 30 29 29 30 25 25 25 23 23 26 27 26 Ambla 41 35 38 40 36 31 26 30 32 33 37 42 Imavere 14 14 16 15 17 18 17 15 18 19 24 25 Järva-Jaani 36 38 34 30 30 24 21 19 19 19 22 28 Kareda 26 26 22 23 20 19 17 18 19 16 16 17 Koeru 38 44 44 40 39 37 38 39 40 39 39 39 Koigi 14 21 20 22 25 21 19 22 26 25 22 18 Paide v 35 35 40 42 40 40 42 43 41 47 46 41 Roosna-Alliku 38 34 36 38 35 29 28 26 21 29 30 37 Türi v 319 318 329 299 294 263 263 254 247 245 252 279 Väätsa 47 43 41 38 35 32 28 32 35 33 35 37 Paide linn 249 256 255 238 221 200 199 187 176 203 230 228 MAAKOND KOKKU 887 893 904 855 817 739 723 708 697 734 780 817 Tabel 2.1. Unikaalsed isikud aasta jooksul töötuna arvel omavalitsuste lõikes töötute arv aasta unikaalsed Omavalitsus jooksul isikud Albu 66 53 Ambla 94 67 Imavere 44 36 Järva-Jaani 70 59 Kareda 45 30 Koeru 99 93 Koigi 54 40 Paide v 103 76 Roosna-Alliku 78 65 Türi v 669 633 Väätsa 104 82 Paide linn 555 590 KOKKU 1981 1824 Joonis 2. Unikaalsed isikud aasta jooksul töötuna arvel omavalitsuste lõikes

145 Aasta algusest laienesid töötukassa klientide rühmad. Sellega seoses võisid tööotsijatena pöörduda Töötukassasse töö leidmiseks ja teenuste kasutamiseks ka vanaduspensioniealised inimesed. Neid oli aasta jooksul kokku 14 inimest.

Uue teenusena oli kõigil soovijatel võimalik kasutada karjäärinõustamist. Ka edaspidi võivad töötavad, koondamisohus, kodused või õppivad inimesed oma tööelu planeerimiseks, ümberkorraldamiseks või motivatsiooni leidmiseks tulla töötukassasse nõustamisele. Teenused on kõigile tasuta ja töötuna arvele võtmine ei ole vajalik.

Väheste töökogemuste ja erialata noorte tööleaitamiseks käivitus noortegarantii programm „Minu esimene töökoht“, mille abil asus tööle 7 noort.

35% registreeritud töötutest osales tööturuteenustes, mille järel paranesid nende oskused, töötahe ja konkurentsivõime. Paljud inimesed osalesid järjest mitmetel teenustel. Teenuste osutamine n.ö. pakettidena tagab efektiivsema tulemuse. Tabel 3. Tööturuteenustel osalejad Teenus osalejaid Karjäärinõustamine 728 Koolitus 474 Tööotsingu töötuba 438 Tööpraktika 67 Tööklubi 64 Proovitöö 59 Tööharjutus 58 Palgatoetus 55 Võlanõustamine 41 Psühholoogiline nõustamine 34 Ettevõtlustoetus 14 Vabatahtlik töö 12 Puuetega tööotsija eriteenus 8 Individuaalne töölerakendamine 8 Minu esimene töökoht noorele 7 KOKKU 2067 Joonis 3. Tööturuteenustel osalemine

146 Joonis 3.1. Teenustel osalemise osakaal

Positiivseks tulemuseks saab lugeda, et 36% arvel olnud töötutest asus tööle nelja kuulise arveloleku järel, 50% läks tööle poole aastase töötuse perioodi järel ja 70% nendest, kes olid töötud olnud rohkem kui 12 kuud.

Töötuse perioodi lõppemise kõige sagedasemaks põhjuseks oli tööle asumine. Ligi viiendik töötutest ei pöördunud kokkulepitud ajal konsultandi poole ja seaduse kohaselt lõpetati nende arvelolek. Umbes iga kaheksas töötu loobus tööotsingutest tervislikel põhjustel või omal soovil.

Tabel 4. Töötuse lõppemine Põhjus arv töötamine 1013 eelmisest pöördumisest 30 päeva möödumine 304 isiku sooviavaldusel 195 õppimine 14 ettevõtluse alustamise toetus 14 vanaduspensioniikka jõudmine 11 ajateenistuses olemine 10 äriühingu juhtimisorgani liige 6 füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimine 4 isiku surm 4 KOKKU 1575

147 Joonis 4. Töötuse lõppemise põhjuste osakaal

42 inimest läks tööle Eestist kaugemale: USA- sse 1, Küprosele 1, Norrasse 2, Portugali 1, Rootsi 1, Saksamaale 2, Singapuri 1, Suurbritanniasse 1, Šveitsi 1, Soome 31.

Aasta jooksul pakkusid Järvamaa tööandjad töötukassale vahendamiseks 1101 vaba töökohta.

Joonis 5. Tööpakkumiste osakaal valdkonniti

148 Tabel 5. Tööpakkumised valdkondade kaupa

Tööpakkumise valdkond arv kaubandus 316 määramata 145 põllumajandus 136 puidutöötlemine 130 toidutootmine 103 teenindus 93 haldustööd 87 ehitus 67 transport 46 muu tootmine 43 elektriseadmete tööd 37 metallitöötlemine 27 turvatöö 26 metsandus 25 muu tegevus 22 tervishoid 18 hoolekanne 13 arvuti/infotehnoloogia 11 jäätmekäitlus 11 kirjastus/reklaam 10 loome/meelelahutus 9 tekstiilitootmine 8 finants 7 kinnisvara 7 laondus/kuller 6 haridus 4 majutus 4 elektroonikatööd 2 veterinaaria 2 kaevandamine 2 Töötusele eelneval perioodil oli 77% inimestest ettevõtja või töötaja, 14% töötutel eelnev tegevus puudus. Muud hõivega võrdsustatud tegevused olid väiksemate osakaaludega. Hõivest lähtuvalt on tagatud töötute sotsiaalne kaitse. Koondamise või tähtajalise töölepingu järel töö kaotanud inimestel on õigus töötuskindlustushüvitisele. Neid oli töötute hulgas 32%. Muu hõive ja omal algatusel töölepingu lõpetajad omavad õigust töötutoetusele, mille päevamääraks oli 4,41 eurot. Neid on töötute hulgas 26%. Hüvitise ja toetuseta töötutele on tagatud ravikindlustus (42%).

Tabel 6. Kvartali jooksul arvel olnud töötud eelneva tegevuse alusel I II III IV aastas töötas või oli ettevõtja 812 803 727 775 1508 õppimine 18 27 27 22 56 kaitsevägi 1 14 15 8 18 kasvatas last 21 34 45 42 64 hooldas 4 3 1 3 5 töövõimetus 9 8 11 13 21 vanglast 4 10 8 6 16 tegevus puudub 95 136 137 126 266 isikuid kvartali jooksul arvel 964 1035 971 995 1954 149 Joonis 6. Kvartalite kaupa arvel olnud töötud

Töösuhte lõppemise põhjuseks oli kõige sagedamini (28%) tähtajalise töölepingu lõppemine. Peaaegu iga kuues töötaja oli kaotanud töö koondamise tõttu. Samapalju olid töölepingu lõpetanud töötaja algatusel.

Tabel 7. Töösuhte lõppemise põhjused Tähtajaline leping 260 Töötaja algatusel 159 Koondamine 151 Poolte kokkuleppel 124 Teenuse osutamise leping 111 Muud põhjused 56 Katseaja ebarahuldavad tulemused 34 Distsiplinaarsüütegu 19 Töötaja algatusel (tööandja süül) 2 Asutuse likvideerimine 1 Kokku 917

Joonis 7. Töösuhte lõppemine osakaaludena

150 Traditsiooniliselt oli töötute hulgas rohkem naisi. Aasta algul oli 59% töötutest naised. Detsembrikuuks nende osakaal veidi vähenes. Vanuseliselt jagunesid grupid ühtlasemalt. Aasta lõpul oli märgata, et noorte meeste osakaal suurenes 62%-ni kogu vanusegrupist.

Tabel 8. Töötud soo ja vanuse järgi vanus mehed % naised % KOKKU 16-24 aastased jaanuar 42 50% 42 50% 84 25-55 aastased jaanuar 170 36% 301 64% 471 üle 55 aastased jaanuar 69 51% 67 49% 136 KOKKU 01.01.2015 * 281 41% 410 59% 691

vanus mehed % naised % KOKKU 16-24 aastased detsember 63 62% 38 38% 101 25-55 aastased detsember 202 42% 276 58% 478 üle 55 aastased detsember 74 51% 72 49% 146 KOKKU 31.12.2015 * 339 47% 386 53% 725 Joonis 8. Töötud soo ja vanuse järgi

Haridustasemelt oli kõige rohkem töötuid põhihariduse (25%) ja keskharidusega (23%). Samuti oli suurem hulk põhihariduse baasil kutse omandanud inimesi. Tööturg vajab enamasti kõrgema kvalifikatsiooni ja oskustega tööjõudu. Seetõttu on töötute hulgas just nende puudustega inimesed.

151 Tabel 9. Töötud haridustasemete alusel ESIMENE TASE 565 Algharidus 61 Kutseharidus põhihariduseta 28 Põhiharidus 476 TEINE TASE 1 060 Põhiharidus kutseharidusega 61 Kutsekeskharidus põhikoolibaasil 384 Üldkeskharidus 446 Kutsekeskharidus keskkoolibaasil 169 KOLMAS TASE 275 Keskeriharidus 99 Kutsekõrgharidus 72 Bakalaureuseõpe 53 Magistriõpe 51 Doktoriõpe 0 Määramata 3 KOKKU 1 903 Joonis 9. Haridustase osakaalude alusel

Tööle saamist takistavate asjaolude tõttu jagunevad paljud töötud riskirühmadesse. Kokku oli riskirühmadesse kuulumisi 1700. Keskmiselt riskirühma kuulumisi ühe isiku kohta 1,4. Unikaalseid isikuid oli riskigruppides 1203.

Tabel 10. Riskigrupid Riskirühm arv pikaajaline 629 vanemaealine 349 noor 364 puudega 285 ei valda eesti keelt 40 vanglast vabanenud 28 muud takistused 3 hooldaja 2 KOKKU 1700 152 Joonis 10. Riskigruppide osakaal

Aprillikuus toimus Järvamaa esimene töömess. Eksponentidena osales 20 tööandjat (AS Jalax, AS Natural, AS Maru Metall, AS Viking Window, AS Põltsamaa Felix, AS Eesti Pagar, AS Järvamaa Haigla, OÜ Metre, OÜ Brandner PCB, OÜ Rexest Grupp, OÜ Müügipartner, OÜ Pizzakiosk, OÜ Valge Hundi Rada, OÜ Vanalinna Reisid, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskus, Gurud OÜ, Peetri Kool, Kareda Vallavalitsus, Katri OÜ, Terasman OÜ) ja 5 koostööpartnerit (Järvamaa Kutsehariduskeskus, SA Järvamaa Arenduskeskus, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Rajaleidja keskus). Toimus kolm temaatilist loengut Maksu- ja Tolliameti, Tööinspektsiooni ja Eesti Töötukassa EURES nõustajatelt. Messi külastas 638 huvilist. Paljud neist lõid otsekontaktid tööandjatega ja sõlmisid eelkokkulepped tööle asumiseks.

Pildil: Järvamaa esimene töömess

153

Pildil: Hetk Järvamaa töömessilt

Pildil: Hetk Järvamaa töömessilt

154 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest

Järva maavalitsusele eraldati 2015. aastal 21 635 eurot maakondliku arendustegevuse programmi elluviimiseks ning 2235 eurot regionaalsetes turismiühendustes osalemiseks.

Siseriiklikest programmidest jõudis Järvamaale 2015. aastal 339 267,16 eurot.

Tabel 1. Siseriiklikud programmid 2015 Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm Toetuse Projekti Toetuse saaja Projekti nimetus summa maksumus Vao lasteaia hoone Koeru Vallavalitsus rekonstrueerimine III etapp 31 956,00 45 603,89 Aravete võimla rekonstrueerise II Ambla Spordiklubi etapp 30 958,71 36 422,02 Ambla Ambla Lasteaed-Põhikooli Vallavalitsus renoveerimise I etapp 32 000,00 59 036,76 Roosna-Alliku Mänguväljak Roosna-Alliku Vallavalitsus alevikus 8 053,20 9 553,20

Paide Paide kogukonnakeskuse katuse Linnavalitsus rekonstrueerimine I etapp 32 000,00 40 225,74 Kokku 134 967,91 190 841,61 Kergliiklusteede toetusskeem Toetuse Projekti Toetuse saaja Projekti nimetus summa maksumus Mäo Reisiterminali ja Mäo Paide Vallavalitsus Keskuse vaheline kergliiklustee 58 546,22 68 877,91 Hajaasustuse programmi KOVide garanteeritud summad KOVi garan- teeritud Riigi poolne Kohalik omavalitsus summa panus Albu vald 5 025,09 5 025,09 Ambla vald 8 872,72 8 872,72 Imavere vald 4 800,08 4 800,08 Järva-Jaani vald 3 021,48 3 021,48 Kareda vald 5 338,55 5 338,55 Koeru vald 6 672,54 6 672,54 Koigi vald 6 903,27 6 903,27 Paide vald 6 210,90 6 210,90 Roosna-Alliku vald 4 612,84 4 612,84 Türi vald 34 340,20 34 340,20 Väätsa vald 4 436,36 4 436,36 Kokku 90 234,03 90 234,03 Kohaliku omaalgatuse programm Toetus Järvamaale eraldatatud summa 55 519

155 Kohaliku omaalgatuse programm Kohaliku omaalgatuse programm on Eesti riigieelarvest rahastatav siseriiklik programm, mis annab eelkõige väiksematele ühendustele ja kogukondadele üle Eesti võimaluse koos tegemise kaudu kogukonna tugevdamiseks ja kohaliku arengu elavdamiseks. Programmist on saanud toetust taotleda alates 1996. aastast, igal aastal kahes taotlusvoorus. Programmi erisuseks on toetuse maksmine taotlejale enne tegevuste algust, mis loob kindlustunde ja tagab kavandatu kindlama elluviimise. Kui 2013. aastal tehti programmi alusdokumentidesse mitmeid suuri muudatusi siis 2014. ja 2015. aastal lihviti programmdokumenti, taotlus- ja aruandevorme, et need oleksid taotlejatele võimalikult arusaadavad. Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Programmi viidi ellu mõlemas taotlusvoorus kahe meetme kaudu. Meede 1 Kohalik areng Meede 2 Elukeskkonna ka kogukonnateenuste arendamine Kevadvoorus laekus kokku 52 taotlust, millega küsiti toetust 83 252 € ulatuses ja sügisvoorus 34 taotlust, millega küsiti 51 563 € toetust. Otsuse projekti rahastamise kohta teeb maavanem enda poolt kinnitatud maakondliku hindamiskomisjoni ettepaneku alusel. Maakondlik hindamiskomisjon on viie liikmeline ja sinna kuuluvad erinevate elualade esindajad, kes hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumite alusel hindavad igat taotlust. Maksimaalne toetussumma ühe taotluse kohta on 2000 € ning taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse kumbagi meetmesse. Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud vahendite kogusumma, võib komisjon teha otsuse taotluse osalise rahastamise kohta.

2015 aasta kevadvoorus toetati: Meede 1- 16 projekti mahus 21 682 € Meede 2- 14 projekti mahus 14 437 € 2015 sügisvoorus toetati: Meede 1- 11 projekti mahus 10 783 € Meede 2 -6 projekt mahus 8 617 € Kõikide toetatud projektide nimetused ja toetuse summad aastate ja omavalitsuste lõikes on tutvumiseks Järva Maavalitsuse kodulehel. PRIA toetused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) makstud toetustest on tulnud palju põllumajandusettevõtetele. LEADERi kaudu on toetatud kohalikku algatust ja piirkondlikku väikeettevõtlust. Võrreldes 2014. aastaga on toetuste summa vähenenud, 2015. aastal maksti Eestis toetusi kokku 229 205 109 eurot, aga 2014. aastal 262 136 631 eurot. Järvamaa on PRIAlt saadud toetuste summa järgi Eestis 6. kohal.

156 Joonis 1. Tegevuskoha maakonna lõikes 2015. a makstud PRIA toetused

Joonis PRIA kodulehelt

Järva maakonnas kõige suurema osa toetustest moodustavad otsetoetused, sellele järgneb MAK 2007-2013, kus jagati kõige rohkem toetusi põllumajandusliku keskkonnatoetuste meetmes 2 874 854,51 eurot.

Tabel 2. PRIA makstud summad maakondade ja valdade lõikes 2015. aastal (01.01.-31.12.2015) Loomakasvatus sektori MAK 2007-2013 Makstud EKF 2007- põllumajandus- MAK 2014- Riiklik Toidupro- Vald EAGF Otsetoetus summa kokku 2013 tootja 2020 toetus gramm erakorraline sh LEADER toetus ALBU VALD 1 762 966,16 51 312,02 44 607,71 834 730,17 9 898,77 11 250,00 817 762,11 3 304,15 AMBLA VALD 1 539 314,84 141 342,69 200 882,90 485 051,81 39 750,00 666 344,07 1 700,00 4 243,37 IMAVERE VALD 921 424,64 45 665,34 47 107,50 198 063,09 14 060,00 108 665,00 519 204,21 680,00 2 039,50 JÄRVA-JAANI VALD 1 269 775,04 113 858,51 119 567,40 351 348,06 683 749,70 1 251,37 KAREDA VALD 699 247,27 62 510,25 74 710,11 168 363,06 8 720,48 392 219,68 1 444,17 KOERU VALD 1 753 652,72 56 896,97 73 487,70 539 738,53 34 567,73 15 000,00 1 066 303,85 2 225,67 KOIGI VALD 1 130 808,92 51 685,47 29 225,62 74 672,20 264 698,46 96 000,00 612 869,76 1 657,41 PAIDE LINN 210 444,42 5 678,11 8 993,25 112 856,44 12 236,73 11 250,00 36 570,62 10 540,00 24 556,00 PAIDE VALD 1 283 698,53 79 179,71 102 351,75 302 808,91 8 235,90 46 069,38 753 288,78 ROOSNA-ALLIKU VALD 1 151 622,81 48 881,80 30 472,42 59 775,84 467 530,48 28 460,12 76 624,42 465 791,44 2 546,41 TÜRI VALD 3 912 567,48 247 855,16 257 451,18 1 004 788,24 46 768,32 231 733,47 2 157 631,08 1 700,00 11 408,35 VÄÄTSA VALD 1 183 052,63 144 477,84 177 859,95 263 973,75 594 734,52 2 006,57 JÄRVAMAA KOKKU 16 818 575,46 1 049 343,87 59 698,04 1 241 467,49 4 993 951,00 162 948,05 636 342,27 8 766 469,82 14 620,00 56 682,97 Andmed PRIA kodulehelt

Struktuurifondide toetused Järvamaale Struktuurifondidest on Järvamaale raha tulnud järgmistelt rakendusüksustelt: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Sihtasutus Innove, Eesti Noorsootöö Keskus, Tehnilise Järelevalve Amet.

EAS on toetanud Järvamaa ettevõtlust erinevate toetustega: tootmiskorralduse parendusprojektid, tootmiskorralduse diagnostika, innovatsiooniosakute toetus, tööstus- ja teenindusettevõtja

157 investeeringu toetamine: tööstusettevõtja investeeringu toetamine, ja starditoetus. 2015. aastal anti Järvamaa ettevõtetele toetust summas 1 022 662 eurot (2014. a 57 563,65 eurot).

Tabel 3. EASi toetused Järvamaale struktuurivahenditest 2015 Toetuse saaja Projekti nimetus Toetuse suurus Projekti meede Ettevõtte protsesside kaardistamine ja visuaalse 1.4.5 Teadmiste ja oskuste aktsiaselts Kuma juhtimise meetodite rakendamine 4 212 arendamise toetus Combimill Reopalu OÜ saeveski tehnoloogia arendamine, tootmisvõimsuse suurendmaine ja 3.1.28 Tööstus- ja teenindusettevõtja Combimill Reopalu OÜ tootevaliku laiendamine 987 500 investeeringu toetamine Tootmise efektiivsuse tõstmise parendusprojekt 1.4.5 Teadmiste ja oskuste Ensto Lighting OÜ nr 21 2 500 arendamise toetus 3.1.17 Innovatsiooniosakute OÜ Cognia disaini loomine 4 000 toetusmeede Technobalt grupi ettevõtete integreerimse ja 1.4.5 Teadmiste ja oskuste OÜ Metre masintöötluse parendusprojekt 4 950 arendamise toetus 1.4.5 Teadmiste ja oskuste OÜ Metre Tootmiskorralduse diagnostika 500 arendamise toetus 2014-2020. 5.1 Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna OÜ Põhjaka Kulinaaria Hea eesti toidu tootmine 15 000 arendamine 3.1.17 Innovatsiooniosakute VH Haljastus OÜ Vertikaalhaljastuslahenduse väljatöötamine 4 000 toetusmeede KOKKU 1 022 662 Andmed www.struktuurivahendid.ee

KIK on 2015. aastal keskkonnaprogrammist andnud Järvamaale toetusi kogusummas 1 746 985,44 eurot. Suuremahulisemad projektid, mis rahastuse said on joogiveevarustuse ja reoveekäitluse parendamiseks.

Tabel 4. Keskkonnaprogrammi toetused Järvamaal 2015. aastal KIK Toetuse saaja Projekti nimetus toetussumma Alamprogramm Väätsa valla Lõõla küla veetorustiku osaühing Väätsa Soojus ümberehitus ja veefiltrite paigaldus 7 633,00 Joogiveevarustus Ervita küla ühisveevarustussüsteemi Aktsiaselts Koeru Kommunaal rekonstrueerimine 233 227,15 Joogiveevarustus Koeru Vallavalitsus Väinjärvele infotahvlite paigaldamine 1 020,00 Kalandusalased arendusprojektid OÜ Puuspets tootmisjäätmete Puuspets OÜ ümbertöötlemine biokütuseks 26 680,00 Keskkonnakorraldus Looduskaitse elluviimine (hooldus, kaitse Koeru Vallavalitsus Aruküla mõisapargi korrastamine 39 156,00 korralduse tegevused) Ahula, Kaalepi ja Seidla asulate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide Albu Vallavalitsus rekonstrueerimise II etapp 845 600,00 Reoveekäitlus osaühing TÜRI VESI Põllu tn piirkonna sademeveesüsteem 42 833,60 Reoveekäitlus Jaama ja Roopa tänavate osaühing TÜRI VESI kuivenduskraavide rekonstrueerimine 37 923,70 Reoveekäitlus Vee-elustiku ökoloogilise seisundi Koeru Vallavalitsus Haugimaimude asustamine Väinjärve 459,00 parandamine Roosna-Alliku Vallavalitsus Viisu lasteaia üleviimine maaküttele 8 642,40 Energeetika Roosna-Alliku Vallavalitsus Viisu rahvamaja üleviimine maaküttele 15 358,80 Energeetika Väätsa valla Röa küla joogiveetorustiku osaühing Väätsa Soojus uuendamine 153 199,75 Joogiveevarustus Esna jõel rakendatud tervendamismeetmete mõju uuringud, 2. Eesti Maaülikool etapp 7 561,50 Kalandusuuringud AS Eesti Pagar ressursiauditi koostamine ja energiatarbimise optimeerimise AS Eesti Pagar potentsiaali kaardistamine 4 200,00 Keskkonnakorraldus

158 KIK Toetuse saaja Projekti nimetus toetussumma Alamprogramm Kirna mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti MTÜ Kirna koostamine 6 944,40 Looduskaitse arendus (kavad, inventuurid)

Kõrvemaa maastikukaitse alal, Vargamäel Sihtasutus A.H.Tammsaare poollooduslike koosluste taastamine ja Looduskaitse elluviimine (hooldus, kaitse Muuseum Vargamäel Vargamäele iseloomuliku maastiku hooldus 1 962,00 korralduse tegevused) Messide, festivalide ja loodusõhtute Imavere Sotsiaalkapital Meri metsa ääres, mets mere ääres 1 549,00 korraldamine Väätsa valla, Piiumetsa küla, osaühing Väätsa Soojus puurkaevpumpla rajamine 5 091,50 Joogiveevarustus Keskkonnalaager Türi Ühisgümnaasiumi Kuni kolme õppepäevase laagri Türi Ühisgümnaasium loodus-reaalsuuna õpilastele 4 596,00 korraldamine

Väätsa aleviku ÜVK rekonstrueerimise III osaühing Väätsa Soojus etapp - reoveepuhasti rekonstrueerimine 279 644,66 Reoveekäitlus Lokuta lasteaed - peredega väljasõidud Üldharidussüsteemi õpilaste Türi Lasteaed loodusesse 1 131,68 õppeprogrammi läbiviimine Paide Sookure Lasteaia projek: Allikates Üldharidussüsteemi õpilaste Paide Sookure Lasteaed puhas vesi merre 1 518,00 õppeprogrammi läbiviimine Inimene ja keskkond - teekond Üldharidussüsteemi õpilaste Albu Põhikool Valgehobusemäelt tuhamägedele 1 918,80 õppeprogrammi läbiviimine Väätsa Lasteaia lapsed tunnevad loomi ja Üldharidussüsteemi õpilaste Väätsa Lasteaed linde meie metsas 736,80 õppeprogrammi läbiviimine Üldharidussüsteemi õpilaste Türi Lasteaed Kesklinna lasteaia loodusõppeprogrammid 618,20 õppeprogrammi läbiviimine Imavere Põhikooli õpilaste õppe- Üldharidussüsteemi õpilaste Imavere Põhikool ekskursioonid 2015-16 õa 2 522,50 õppeprogrammi läbiviimine Aktiivõppe päevad Türi Ühisgümnaasiumi Üldharidussüsteemi õpilaste Türi Ühisgümnaasium õpilastele 4 279,00 õppeprogrammi läbiviimine Roosna-Alliku Põhikooli keskkonnahuviliste õpilaste preemia- õppeekskursioon Matsalu Üldharidussüsteemi õpilaste Roosna-Alliku Põhikool Looduskeskusesse 241,30 õppeprogrammi läbiviimine Järva-Jaani Gümnaasiumi õpilaste osalemine 2015 ning 2016. aastal Üldharidussüsteemi õpilaste Järva-Jaani Gümnaasium õppeprogrammides 1 560,00 õppeprogrammi läbiviimine Teadmised ja oskused Üldharidussüsteemi õpilaste Türi Toimetulekukool loodusõppeprogrammidega 1 590,00 õppeprogrammi läbiviimine Üldharidussüsteemi õpilaste Laupa Põhikool Laupa kooli loodusavastusretked 2015.a 2 681,30 õppeprogrammi läbiviimine

Aravete Lasteaed Mesimumm lapsed tutvuvad metsloomadega ja metsaga, Üldharidussüsteemi õpilaste Aravete Lasteaed Mesimumm nende rolliga keskkonnas ning kaitsmisega 1 680,10 õppeprogrammi läbiviimine

Paide Gümnaasiumi 1.-6. klassi väliõppetundide läbiviimine RMK Aegviidu Üldharidussüsteemi õpilaste Paide Gümnaasium looduskeskuse programmijuhtide juhtimisel 3 225,30 õppeprogrammi läbiviimine Kokku 1 746 985,44 Andmed Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt

Struktuurivahendite abil on Keskkonnainvesteeringute Keskus toetanud Järvamaal projekte meetmest efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne ning veemajanduse infrastruktuuri arendamine summas 353 489 eurot.

159 Tabel 5. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetused Järvamaale struktuurivahenditest 2015 Toetuse Toetuse saaja Projekti nimetus suurus Projekti meede 2014-2020 6.2 Efektiivne Imavere küla soojamajanduse soojusenergia tootmine ja Imavere Vallavalitsus arengukava koostamine 3 578 ülekanne 2.1.1 Veemajanduse Järva-Jaani Teenus OÜ Veearvestite soetamine Järva-Jaani 36 263 infrastruktuuri arendamine Järva-Jaani valla energeetika arengukava Järva-Jaani alevi 2014-2020 6.2 Efektiivne soojamajanduse arengukava 2016- soojusenergia tootmine ja Järva-Jaani Vallavalitsus 2016 koostamine 2 124 ülekanne Koigi ja Päinurme küla 2014-2020 6.2 Efektiivne soojusmajandus arengukava 2016- soojusenergia tootmine ja Koigi Vallavalitsus 2026 4 560 ülekanne 2.1.1 Veemajanduse Paide Vesi AS AS Paide Vesi veearvestite soetamine 90 930 infrastruktuuri arendamine AS Paide Vesi ÜVK süsteemide hooldusseadmete ja sõidukite 2.1.1 Veemajanduse Paide Vesi AS soetamine 98 447 infrastruktuuri arendamine 2014-2020 6.2 Efektiivne Türi valla Oisu aleviku soojusenergia tootmine ja Türi Vallavalitsus soojamajanduse arengukava 3 283 ülekanne 2014-2020 6.2 Efektiivne Türi valla Türi linna soojamajanduse soojusenergia tootmine ja Türi Vallavalitsus arengukava 5 000 ülekanne 2014-2020 6.2 Efektiivne Türi valla Türi-Alliku küla soojusenergia tootmine ja Türi Vallavalitsus soojusmajnaduse arengukava 3 456 ülekanne Raudteeliikluse arendamine ja erinevate Türi Vallavalitsus Türi raudteepeatuse parkla ehitamine 105 848 liikumisviiside ühendamine KOKKU 353 489 Andmed www.struktuurivahendid.ee

Struktuurivahenditest on tulnud Järvamaale raha maantee kordategemiseks ja kutseõppeasutuse õppekeskkonna kaasajastamiseks toetusi 7 261 510 eurot.

Tabel 6. Muude rakendusüksuste toetused struktuurivahenditest Toetuse saaja Projekti nimetus Toetuse suurus Projekti meede Rakendusüksus Imavere Vallavalitsus kahepoolsete suhete Eesti Noorsootöö Imavere Vallavalitsus arendamine 9 800 5.2.9 Riskilapsed ja -noored Keskus Särevere õpilaskodu nr 3 kaasajastamine ja 2.5.2 Kutseõppeasutuste Järvamaa Kutsehariduskeskus sisustamine 992 888 õppekeskkonna kaasajastamine Sihtasutus Innove Põhimaantee nr 5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru, Türi linna- 2014-2020. 10.1 Üleriigiliste ja Särevere lõigu ehitus km rahvusvaheliste ühenduste Tehnilise Järelevalve Maanteeamet 74,7-78,7 3 522 852 arendamine Amet

Põhimaantee nr 5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru, Roosna- 2014-2020. 10.1 Üleriigiliste ja Alliku - Ahula lõigu (km 110,8- rahvusvaheliste ühenduste Tehnilise Järelevalve Maanteeamet 120,7) rekonstrueerimine 2 735 970 arendamine Amet KOKKU 7 261 510 Andmed www.struktuurivahendid.ee

160 Turism

Taas on põhjust rõõmu tunda kokku võetud Järvamaa turismiaasta suurenenud külastusnumbrite üle. Kui mõned aastad tagasi istusid koos turismiettevõtjad ja arutlesid võimaluse üle, et kas võiks kunagi saada kokku kogu maakonna peale 150 tuhat külastajat, siis nüüd on juba kaks aastat see unistus täitunud. Kui kokku liita kõik arvandmed siis Järvamaa turismiteenuseid tarbis eelmisel aastal üle 166 tuhande inimese. Sellega ületasime siiani kõige rahvarohkema aasta (2014) rohkem kui 10 tuhande külastajaga. Täpsemaks minnes ületasid majutusettevõtted möödunud aastat 13% ja vaatamisväärsused 10%ga. Majutusettevõtteid arve kõrvutades võrrelda ei saa, sest majutuskohtades on kohtade arv lihtsalt nii erinev. Pole võimalik võrrelda külaliskorterit, kus on 4 majutuskohta, hotelliga, kus on 50 kohta. Trendina jääb siiski silma, et puhkajad eelistavad looduskaunites kohtades asuvaid lisavõimalustega puhkemaju. Endiselt on populaarsed Metsajõe ja Kallisaba puhkemaja ning Vana-Veski puhkekeskus. Majutuste nimekiri pole täielik, sest kõik majutajad turismiinfokeskusega koostööd ei teinud ja oma numbreid ei avalikustanud. (Tabel 1.) Suurimad külastajate vastu võtjad on aasta-aastalt jäänud samaks. Lipulaevad on Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, ajakeskus Wittenstein ja A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel. (Tabel 2.) Järvamaa turismiinfokeskuse üldnumbrid on ka suuremad kui mullu, lausa 300 teenindatud klienti rohkem. Turismiinfokeskuse kõrghooaeg on maist augustini, siis käib siit läbi pea 3000 inimest. Kohalkäinutest on eestlasi 60% ja välismaalasi 40%. Välisriikide edetabel on ka paaril viimasel aastal sama: Soome, Venemaa ja Saksamaa, millega samale pjedestaalile tõusis Läti. Põnevamatest riikidest käisid külalised Ugandast, Lõuna-Koreast, Peruust ning märgatavalt tõusis turismiinfokeskust külastanud ameeriklaste hulk. Paide giidid on teinud tublit tööd. Juhendatud on 22 ekskursioonigruppi enam kui 2014. aastal. Enamasti on grupid eesti keelsed. Prognoos aastaks 2016 on soodsate tuulte mõjul ikka külaliste tõus. Kindlasti hakkavad vilja kandma poolteist aastat välja pakutud „Üks tee, mitu sõpra“ koostööprogrammid. Samuti on lisandumas uusi majutuskohti.

161 Tabel 1. Majutus Järvamaal 2015. a Ööbimiste arv Kohti Ööbimiste arv Võrreldes aastaga Majutusettevõte 2015 Kohti talvel 2014 2014 Nelja Kuninga hotell 3 364 50 50 3 646 -282 -8% Veski-Silla hotell 3 453 50 50 2 895 558 19% Külalistemaja Vana Tall 2 523 17 17 2 674 -151 -6% Hostel Janune Kägu 322 30 22 302 20 7% Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse hostel 1 970 50 50 1 200 770 64% Vana-Veski Puhkekeskus 1 600 39 39 1 523 77 5% Imavere kõrtsi külalistetoad 55 8 8 113 -58 -51% Aravete kardi- ja vabaajakeskuse külalistemaja 574 36 36 416 158 38% Tass kohvi kohviku majutus* 6 4 4 0 6 100% Jäägi talu 111 10 0 125 -14 -11% Eistvere jahimaja 1 526 15 15 614 912 149% Sireli kodumajutus 222 15 5 249 -27 -11% Rabav.ee 591 26 26 513 78 15% Eivere mõis 503 10 10 538 -35 -7% Metsajõe puhkemaja 4 000 30 30 3 770 230 6% Sinso jahimaja 504 9 9 891 -387 -43% Türi võõrastemaja 3 017 14 14 2 345 672 29% Rae puhkemaja 238 10 10 138 100 72% Kallisaba puhkemaja 2 000 31 31 1 950 50 3% MaaRitza puhkemajad 403 18 18 325 78 24% Simisalu loodusmaja 2 276 49 49 2 034 242 12% Türi ujula hostel 767 17 17 1 623 -856 -53% Paide linna ujula hostel 2 159 40 30 1 793 366 20% Sleepin külaliskorterid 232 7 7 178 54 30% Jarva House külaliskorter 75 4 4 325 -250 -77% Tori mõisa kodumajutus 120 10 10 86 34 40% Piiumetsa puhkekeskus* 600 20 20 0 600 100% Tõrvaaugu Puhkemaja 522 32 18 487 35 7% Vao külalistemaja 2 094 29 29 997 1 097 110% Eistvere mõisa ait 658 10 10 340 318 94% Lehtmetsa-Risti puhkemaja 83 10 10 69 14 20% Kassiaru talu puhkemaja 160 30 0 120 40 33% Jäägri villa 315 19 19 43 272 633% Naabriplika hostel Järva-Jaanis 430 28 28 193 237 123% Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus 40 4 4 8 32 400% Tõrvaaugu metsamajad 78 18 18 87 -9 -10% Paide kodumajutus* 23 7 7 0 23 100% Tagametsa jahiloss ja laagrikeskus*** 0 12 12 0 0 100% Paide KHK hostel 800 66 66 0 800 100% Tõru külalistemaja** 0 41 41 0 0 KOKKU: 38 414 925 843 32 610 5 804 13% *alustas 2015; ** ei avalikusta oma andmeid; ***uuel omanikul andmed puuduvad

162 Tabel 2. Vaatamisväärsused Järvamaal 2015 Muuseum/mõis/vaatamisväär- Üksikkülas- Grupi Välis- Üritustel Külastajaid Külastajaid Muutus võrreldes sus/teemapark tajaid Gruppe liikmeid turiste osalejaid 2015 2014 aastaga 2014 Järvamaa muuseum 964 44 1 146 870 2 980 1 495 1 485 99% A.H.Tammsaare muuseum 3 704 126 2 240 52 3 352 9 296 13 329 -4 033 -30% Ajakeskus Wittenstein 13 781 546 10 404 3 309 868 25 053 19 200 5 853 30% Eesti Ringhäälingumuuseum 1 939 165 3 417 109 5 356 4 371 985 23% Türi muuseum 1 939 24 318 109 2 257 1 565 692 44% Eesti Piimandusmuuseum 846 138 4 159 157 5 005 6 412 -1 407 -22% Järva-Jaani tuletõrjemuuseum 239 42 3 002 186 3 241 3 206 35 1% Järva-Jaani kinomuuseum 173 29 1 014 111 1 187 1 003 184 18% Aravete külamuuseum 383 20 330 3 713 721 -8 -1% Eesti jalgrattamuuseum* 808 36 887 31 1 130 2 825 692 2 133 308% Johan Pitka tubamuuseum 46 3 115 161 298 -137 -46% Eesti vabadussõja ekspositsioon Müüsleris*** 1 054 1 054 1 000 54 5% Päinurme koduloomuuseum 182 22 216 16 302 700 682 18 3% Albu mõis*** 1 846 1 846 1 830 16 1% Laupa mõis 476 11 225 32 526 1 227 703 524 75% Roosna-Alliku mõis 35 32 508 10 250 793 1 686 -893 -53% Sargvere mõis 53 19 811 49 246 1 110 839 271 32% Koigi mõis 35 29 412 16 2 054 2 501 715 1 786 250% Eivere mõis 403 89 2 459 959 2 862 2 828 34 1% Väätsa mõis 5 14 344 41 1 495 1 844 2 055 -211 -10% Tori mõis 80 18 510 78 590 256 334 130% Eistvere mõisa ait 40 32 506 52 168 714 546 168 31% Järva-Jaani vanatehnika varjupaik*** 5 342 5 342 4 757 585 12% Sassi talu jaanalinnufarm*** 970 68 2 050 3 020 2 900 120 4% Ervita tuulik ja möldrimaja*** 665 665 1 200 -535 -45% Seidla tuulik 460 8 170 52 630 832 -202 -24% Kilplaste küla** 376 4 462 49 4 279 8 741 10 034 -1 293 -13% Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus*** 23 234 142 5 680 1 735 28 914 25 000 3 914 16% Paide raekoda** 6 73 73 142 -69 -49% Nurmsi õppeväljak*** 400 30 400 500 -100 -20% Matkapesa 197 197 100 97 97% Koeru viburada 0 0 333 -333 -100%

Alpakakasvatustalu Wile farm*** 278 32 751 600 1 629 700 929 133% Aravete kardi- ja vabaajakeskus *** 4 800 4 800 3 200 1 600 50% Kakerdaja ja Kautla rabaretk*** 270 270 740 -470 -64% Võsu talu* 500 500 0 500 100% KOKKU: 60 677 51 679 7 186 128 496 115 870 12 126 10% *alustas 2015; **ainult grupid; ***kõik külastajad kokku

163 Tabel 3. Järvamaa turismiinfokeskuse kliendid 2015 Suvi Suve Järvamaa TIK 2015 Kokku (juuni- osakaal Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt Nov Dets aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal aug) aastast Külastajad kokku: 106 81 103 172 583 505 966 788 344 244 155 138 4185 290 1260 2098 537 2259 84% Eesti elanikud 100 74 85 135 351 289 598 570 251 198 119 121 2891 259 775 1419 438 1457 58% Välismaalased, sealhulgas: 6 7 18 37 232 216 368 218 93 46 36 17 1294 31 485 679 99 802 26% Soome 3 2 10 18 77 118 162 47 21 32 1 3 494 15 213 230 36 327 10% Rootsi 1 20 3 3 6 33 0 1 26 6 24 1% Läti 1 3 13 20 5 16 26 84 1 16 41 26 38 2% Leedu 8 5 3 16 0 0 16 0 13 0% Venemaa 2 5 10 10 18 31 6 3 2 10 97 7 20 55 15 59 2% Saksamaa 12 4 20 47 83 0 16 67 0 71 2% Suurbritannia 8 2 6 7 1 24 0 10 13 1 15 0% USA 2 16 7 3 2 30 0 18 12 0 26 1% Itaalia 6 8 3 3 6 26 0 17 9 0 12 1% Prantsusmaa 1 6 20 2 4 8 1 42 1 26 14 1 26 1% Norra 1 3 7 2 13 0 1 10 2 10 0% Taani 4 1 3 8 4 0 4 0 4 0% Holland 2 2 6 6 2 18 0 4 12 2 8 0% Poola 2 40 11 2 1 56 2 40 14 0 13 1% Hispaania 3 3 6 5 17 0 3 14 0 9 0% Jaapan 1 2 3 1 0 2 0 0 0% Iirimaa 2 2 4 0 2 0 2 0 0% Austria 2 2 2 6 0 0 6 0 4 0% Belgia 3 3 6 0 0 6 0 6 0% Šveits 2 2 10 1 15 0 2 13 0 14 0% Tšehhi 10 4 14 0 14 0 0 4 0% Portugal 4 11 2 17 0 4 13 0 11 0% Kanada 2 2 4 0 2 2 0 2 0% Uus-Meremaa 2 2 0 0 2 0 2 0% Austraalia 2 2 0 2 0 0 0 0% muud Euroopa riigid (Malta; Türgi) 3 50 15 55 19 15 7 164 0 68 89 7 89 3% Aasia riigid 6 2 1 9 0 6 2 1 8 0% Lõuna-Ameerika riigid 1 1 0 0 1 0 1 0% Aafrika riigid 6 6 0 0 6 0 0% Kirjalikud päringud (e-mail, faks, kiri) 39 16 41 58 44 16 54 11 22 9 33 20 363 96 118 87 62 81 7% Helistajad 32 21 22 56 66 39 44 69 39 14 15 41 458 75 161 152 70 152 9% Teenindatud kliendid kokku 177 118 166 286 693 560 1064 868 405 267 203 199 5006 461 1539 2337 669 2492 100%

Tabel 4. 2015. aastal Järvamaa giidide teenindatud grupid osalejaid gruppe gruppe eesti … vene … inglise … soome… saksa … võrdlus … keeles teenindatud grupid kokku 2015 2014

Tiiu Saarist 32 15 1215 47 22 25 Anneli Tumanski 2 4 92 6 4 2 Ellen Rosimannus 3 7 144 10 9 1 Elle Hallik 6 73 6 8 -2 Anna Kasak 2 4 1 77 7 6 1 Tiit Lumiste 14 5 368 19 24 -5 Kõik kokku 59 9 4 15 8 1969 95 73 22

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Alaealiste komisjoni töö Järvamaal

Alaealiste komisjon on alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMS) alusel moodustatud komisjon 7–18-aastastele isikutele. Komisjoni põhiülesandeks on alaealistele suunatud kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, alaealistele õigusrikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ja alaealiste järelevalvetuse ning õigusrikkumisi soodustavate tegurite vähendamine. Lisaks Järva maakonna alaealiste komisjonile on maakonnas moodustatud komisjon ka Ambla vallas.

2015. aastal oli Järvamaa alaealiste komisjonides 75 alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumiste arutelu, sh alaealise ja tema seadusliku esindaja komisjoni istungile mitteilmumise tõttu edasi lükatud arutelud. Tüdrukud panid toime 6 ja poisid 47 õigusrikkumist. Alaealiste arv, kelle õigusrikkumisi arutati alaealiste komisjonis oli 46, nendest tüdrukuid 6 ja poisse 40. Õigusrikkujatest 31 olid alla 14-aastased ja 15 14-18-aastased.

Pöördumiste aluseks olid järgmised teod: 1. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu – 9 korda 2. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu – 18 korda 3. neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuritegu – 12 korda 4. neljateist- kuni kaheksateist aastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärtegu – 3 korda 5. koolikohustuse mittetäitmine – 4 korda 6. alkohoolse joogi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine – 7 korda

Taotluse esitajad olid järgmiste institutsioonide esindajad:  politseiametnik – 41 korda  prokurör – 8 korda  alaealise elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja - 4 korda sh. lastekaitseametnik - 0 korda ja sotsiaalametnik - 4 korda

Mõjutusvahendeid määrati järgmiselt:  hoiatus – 38 korda  vestlusele suunamine spetsialisti juurde – 21 korda  üldkasulik töö – 20 korda  noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuuris osalemine – 6 korda  kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonna juures või asenduskodus – 0 korda  koolikorralduslikud mõjutusvahendid – 4 korda  käendus – 0 korda  kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine – 1 kord

Sundtoomist kohaldati kahel korral.

166 Sotsiaalhoolekanne

Toimetulekutoetus Omavalitsused maksid toimetulekupiiri kindlustamiseks 2015. aastal kokku 330 615,12 eurot ja täiendavateks sotsiaaltoetusteks 52 075 eurot.

Tabel 1. Toimetulekutoetusteks makstud summad omavalitsuste kaupa 2015. aastal Toimetulekutoetusteks makstud summad kokku Järva maakond 330 615,12 Paide linn 100 761,11 Albu vald 22 579,18 Ambla vald 5 689,48 Imavere vald 11 505,18 Järva-Jaani vald 5 755,55 Kareda vald 11 995,63 Koeru vald 33 092,46 Koigi vald 2 577,40 Paide vald 385,03 Roosna-Alliku vald 8 941,86 Türi vald 124 809,66 Väätsa vald 2 522,58

Hoolekandeasutused Ahula Sotsiaalne Varjupaik, üldhooldekoduteenused (KOVi hallatav asutus) Aravete Hooldekeskus, üldhooldekoduteenused (KOVi hallatav asutus) Imavere Päevakeskus, päevakeskuse teenused (KOVi hallatav asutus) MTÜ Järvamaa Naiste Tugikeskus, varjupaigateenus Järva-Jaani Päevakeskus, päevakeskuse teenused (KOVi hallatav asutus) Koeru Perekodu, asenduskoduteenused (KOVi hallatav asutus) Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing, asenduskoduteenused Paide Sotsiaaltöökeskus, segatüüpi hoolekandeasutus (KOVi hallatav asutus) SA Koeru Hooldekeskus, üldhooldekoduteenused Türi Päevakeskus, erihoolekandeteenused (KOVi hallatav asutus) OÜ Häcke Pansionaat „Paide“, üldhooldekoduteenused AS Hoolekandeteenused Türi Kodu, erihoolekandeteenused Väätsa Eakate Kodu, üldhooldekoduteenused (KOVi hallatav asutus)

Hoolekandeteenused Erihoolekandeteenuste kasutajaid oli Järvamaal 2015. aasta jooksul kokku 313. Kulutusi teenustele kokku tehti 1 564 998,85 euro ulatuses ning kulutused ühe inimese kohta keskmiselt kuus olid 461,20 eurot.

Täiskasvanute hooldamise teenust hoolekandeasutuses osutati 322 isikule ning kulutused teenusele aasta jooksul olid 1 502 359,53 euro ulatuses. Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus olid 622,53 eurot.

Päevakeskuse teenuseid osutati 399 isikule ja kulutused sellele olid aasta jooksul 32 209,15 eurot.

167 Kodutute öömaja teenuse kasutajaid oli 12 ning kulutused teenusele olid aasta jooksul 8 108,90 eurot ning aasta jooksul öömajas viibitud inimööde arv kokku oli 625, kulutused ühe inimöö kohta keskmiselt 12,97 eurot.

Varjupaigateenust osutati 15 lähisuhtevägivalla all kannatavale isikule, kulutused teenusele kokku aasta jooksul 35 000 eurot.

Sotsiaalteenused Isikliku abistaja teenust osutati aasta jooksul 2 omavalitsuses 18 isikule, kulutusi teenusele tehti aasta jooksul 7 104,64 euro ulatuses. Koduteenuse kasutajaid oli kokku 136. Teenust osutati 9 omavalitsuses ning kulutused teenusele kokku olid 117 651,92 eurot. Eluasemeteenust osutati 9 omavalitsuses (212 sotsiaalkorterit, 50 munitsipaaleluruumi). Teenuse osutamise kulud aasta jooksul olid kokku 68 391 eurot.

Laste hoolekanne 2015. aastal oli Järvamaal arvel 375 abivajavat last. Perekonnast eraldati aasta jooksul 8 last, eestkostja juures elab 32 last ja perekonnas hooldamise teenusel on 2 last. Lapsendamisi 2015. aastal ei toimunud.

Soodustingimustel eraldatavad tehnilised abivahendid Järvamaa elanikele soodustingimustel müüdavate ja laenutatavate tehniliste abivahendite maksumuse kogusumma oli 2015. aastal 315 315 eurot, millest Järva Maavalitsus finantseeris riigi osaluse näol 222 502 eurot. Isikute omaosaluse kogusumma oli 92 813 eurot. Soodustingimustel tehniliste abivahendite müümise või laenutamise teenust kasutas 1840 klienti. Järva Maavalitsus tegi 2015. aastal koostööd 22 tehnilisi abivahendeid müüva ja laenutava ettevõttega.

Tabel 2. Abivahendite saajad Järvamaal 2015. aastal Abivahendi liik Abivahendi neist saajate arv kuni neist töövõimelises eas isikud Vanadus- kokku 18.a puudega töötavad mittetöötavad pensioni lapsed lapsed eas isikud Müüdav abivahend liikumisabivahendid 173 3 3 3 28 139 ortoosid ja proteesid 302 72 28 72 30 128 põetus- ja 695 35 31 11 80 569 hooldusvahendid nägemisabivahendid 13 1 1 2 4 6 kuulmisabivahendid 155 7 7 9 1 138 Kokku 1 338 118 70 97 143 980 Laenutatav abivahend liikumisabivahendid 323 10 9 2 47 264 ortoosid ja proteesid 0 0 0 0 0 0 põetus- ja 179 2 2 0 11 166 hooldusvahendid nägemisabivahendid 0 0 0 0 0 0 kuulmisabivahendid 0 0 0 0 0 0 Kokku 502 12 11 2 58 430

168 Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse osutatavad teenused ja tegevused 2015

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on 215 kohaline 8200 m2 suurune 107 töötajaga 1986. a valminud multifunktsionaalne hoolekandeasutus, mis osutab 01.01.2015 seisuga järgmisi sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid: 1. Statsionaarne õendusabi (koos füsioteraapia teenusega); 2. Ambulatoorne õendusabi; 3. Tasuline õendusabi; 4. Rehabilitatsioonimeeskonna teenus; 5. Rehabilitatsiooniteenus (puudega täiskasvanutele rehabilitatsiooniplaani alusel ja psüühilise erivajadusega inimestele, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%). 6. Psüühilise erivajadustega isikute ööpäevaringne hooldus; 7. Psüühilise erivajadustega isikute tugevdatud toetusega ööpäevaringne hooldus; 8. Eakate ööpäevaringne hooldus; 9. Alzheimeri ja dementsuse diagnoosiga isikute ööpäevaringne hooldus; 10. Ajutine ööpäevaringne hooldus eakatele; 11. Saunateenus Koeru vallale; 12. Abivahendite laenutus; 13. Tavanditeenused. Tabel 1. Klientide arvu prognoos teenuste lõikes 2015 - 2017

Teenused 2015 2016 2017 Ööpäevaringne erihooldus (voodikohti) 85 85 85 Tugevdatud toetusega ööpäevaringne 15 15 15 hooldamine Alzheimeri ja dementsuse diagnoosiga 30 30 30 klientidele eraldi teenus Ööpäevaringne üldhooldus (voodikohti) 73 73 73 Õendusabi* (ravijuhtu/voodikohta) 12 12 12 Koduõendus (ravijuhtu, ei ole statsionaarsed, 24 24 24 osutatakse majast välja) KOKKU (voodikohti) 215 215 215 * Hooldusravi teenuse mahu negatiivne kasv mõjutab proportsionaalselt ööpäevaringse üldhooldusteenuse voodikohtade arvu (kasvab). Allikas: Koeru Hooldekeskuse juhataja kalkulatsioon.

Tabel 2. Olulised finantssuhtarvud 2014-2015 FINANTSSUHTARVUD 2014 2015 Tegevustulude kasv 5,01 0,03 Lühikohustuste kattekordaja 2,13 3,45 Ostjate võlgnevuse käibevälde 13,49 14,52 Võlgade kattekordaja 14,21 10,93 Tegevustulukus 0,01 1,94 Omakapitali tulukus 0,01 2,12 Allikas: Koeru Hooldekeskuse pearaamatupidaja kalkulatsioon. 2015. aasta keskseks ürituseks oli Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse 65. aastapäeva tähistamine, mis tipnes rea üritustega. Esiteks anti välja Koeru Hooldekeskuse ajalugu, tegevust ja osutatavaid teenuseid tutvustav raamat „65 aastat hoolekannet Järvamaal. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus.“

169 Teiseks korraldati Koeru Hooldekeskuses 30.09.2015 koostöös Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojaga I vabariiklikud hoolekandeasutuste vahelised hooldustöötajate kutsevõistlused. Võistluse eesmärgiks oli ühildada Eesti erinevate hoolekandeasutuste parimaid praktikaid, et säästa oma töötajate tervist, parandada hoolduse kvaliteeti ja klientide heaolu ning hoida kokku asutuses hooldustegevusteks vajaminevaid ressursse. Seega, kui meil on oskuslikud töötajad, kes teevad oma töös õigeid valikuid, säästavad läbi selle nii töötegemiseks kuluvat aega kui hooldusvahendeid, siis jääb hooldajatel lõppkokkuvõttes rohkem aega oma põhitööks, et rahuldada paremini kliendi vajadusi ehk tegeleda kliendiga personaalselt. Lõpeks, läbi õigete töövõtete kasutamise tekkiva majandusliku säästu saab kasutada ära töötasufondi suurendamiseks. Võistlustest võttis osa 14 hoolekandeasutust ja 28 võistlejat üle Eesti. Kolmandaks toimus Koeru Hooldekeskuses koostöös Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja TÜ Pärnu kolledžiga infopäev: "Sotsiaalteenuste disain Eestis, hetkeseis ja arengusuunad." Neljandaks korraldati hooldekeskuse peahoones Järvamaa piirkondlik abi- ja hooldusvahendite infopäev erineva kõrvalabi vajadusega ja puudega isikutele ning omastehooldajatele. Toimus suur abivahendifirmade abi- ja hooldusvahendite väljapanek koos uudistoodete demonstratsioonesitlustega. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus oli 2015. aastal üheks koostööpartneriks hooldustöötajate kutseõppe sisseviimisel Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Alates 2013. aastast on sihtasutuse juhataja Rünno Lass tööandjate esindajana Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt moodustatud Sihtasutus Innove (üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus) egiidi all ellukutsutud üle-eestilistel hooldustöötajate kutsevõistlustel žürii liige. 2015. aastal võttis Rünno Lass osa kutsehariduse suursündmuse Noor Meister raames toimunud hooldustöötajate kutsevõistluse ettevalmistamisest ja läbiviimisest. Võistlejate soorituste hindamisel pööratakse tähelepanu olulistele aspektidele hooldustöötaja töös, nagu toimingu sooritamise korrektsus, eetiline käitumine, empaatilisus ja suhtlemisoskus. Koeru Hooldekeskus teeb tihedat koostööd Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga. Sihtasutuse juhataja on Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse programminõukogu liige. Teine oluline koostöövaldkond on sotsiaalteenuste teenusdisainimeetodi juurutamine hoolekandeasutustes, mille raames korraldatakse kord aastas sotsiaalteenuste disainimeetodit propageeriv konverents, kus tutvustatakse valdkonna parimaid praktikaid hooldusteenuste arendamisel. Alates 2015. aastast on sihtasutuse juhataja Rünno Lass Kutsekoja Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu liige ning Kutsekoja juures asuva hoolekandeasutuse juht, tase 6 kutse kutsekomisjoni liige. 2015. aasta lõpus läbis Koeru Hooldekeskus edukalt rahvusvahelise välishindamise, mille tõttu pikendati asutusele omistatud EQUASS Assurance sertifikaadi kehtivusaega kahe aasta võrra, 2016. aastast kuni 2018. aastani. 2015. aasta kokkuvõtteks omistati sihtasutuse juhatajale Rünno Lassile Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni poolt „Aasta hoolekandeasutuse juht 2015“ aunimetus.

170 Tervisedendus

2015. aastaks on tegevused tervisedenduse valdkonnas muutunud eesmärgistatumaks, suurenenud on erinevate kampaaniate hulk. Tervisedenduse projektid hõlmavad elanikkonna kõiki gruppe. Tegevustesse on haaratud lasteaiad, koolid, asutused ja ettevõtted, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja seltsid, eakate organisatsioonid jpt. KOV tervisemeeskondadele, koostööpartneritele ning tervisenõukogule korraldatakse teabeüritusi ning seminar-koolitusi. Kõigil 12 Järvamaa omavalitsusel on valminud terviseprofiilid ja tegevuskavad, 2015. aastal uuendati neist 5. Programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014“ raames eraldati erinevateks tegevusteks maakonnale 24 000 eurot. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 valdkonna „Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ meetmele “Rahvatervise valdkonna arendamine, kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ toetuseks eraldati 2 580 eurot. Südamenädala liikumisüritustel „Sinu sammud loevad“ osales 2015. aastal 1 606 täiskasvanut ning 3 189 eelkooliealist last. „Reipalt koolipinki“ tegevused toimusid 19 maakonna koolis, kus osales 2 145 õpilast ja 186 täiskasvanut. Tubaka tarbimisest ja passiivsest suitsetamisest hoidumiseks osales Tervise Arengu Instituudi läbiviidaval Suitsuprii klassi võistlusel 28 klassi 8 Järvamaa koolist. Lõpuni jäid suitsupriiks 406 õpilast 24 klassist. Maikuus toimus Metsajõe puhkekeskuses Järvamaa ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“, kus osales 17 võistkonda: 131 õpilast ja 17 juhendajat. Projekti rahastas Eesti Haigekassa 3 200 euroga. Oktoobrikuus korraldas Järvamaa tervisenõukogu Paide kultuurikeskuses traditsioonilise tervisefoorumi teemal “Alkoholism kui sotsiaalne pahe“. Kuuendat korda anti üle auhind „Järvamaa aasta tervisetegu“, mille pälvis sel korral liikumissari „Tervisematkad Järvamaal“. Aasta lõpul esitas tervisenõukogu Sotsiaalministeeriumile üleriigilise tervisedendaja tunnustuse saamiseks Hele Aluste kandidatuuri. Kandidatuuri esitades peeti silmas aasta prioriteetset teemat: vaimse tervise edendamist paikkonnas. Tervise Arengu Instituudi puu- ja köögiviljakampaania „Köögiviljad kaalu ei kasvata“ raames toimus 8 tervisliku toidu seminar-koolitust, kus osales 124 inimest.

171 Haridus

Lasteaias käivaid lapsi oli 2015. aastal 111 võrra vähem kui 2014. aastal.

Tabel 1. Lasteasutused 2014-2015 laste arv laste arv Omavalitsuse nimi Koolieelse lasteasutuse nimi sept sept 2015. a 2014. a Albu vald Ahula Lasteaed-Algkool 35 39 Albu Laste Mängutuba 27 25 Ambla vald Aravete Lasteaed Mesimumm 56 59 Ambla Lasteaed-Põhikool 17 18 Imavere vald Imavere Lasteaed Mõmmi 57 62 Järva-Jaani vald Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill 65 81 Kareda vald Peetri Kool 24 28 Koeru vald Koeru Lasteaed Päikeseratas 121 130 Koigi vald Koigi Kool 34 40 Paide linn PAIde Lasteaed 196 214 Paide Sookure Lasteaed 216 221 Paide vald Paide Valla Lasteaed-Kool 50 58 Roosna-Alliku vald Roosna-Alliku Lasteaed Hellik 39 51 Viisu Lasteaed 17 18 Türi vald Kesklinna Lasteaed Türil * 301 142 Lokuta Lasteaed * 80 Türi-Alliku Lasteaed * 46 Särevere Lasteaed Kurepesa * 51 Kabala Kool-Lasteaed** 63 25 Oisu Lasteaed Kelluke ** 44 Väätsa vald Väätsa Lasteaed 80 77 KOKKU 1398 1509 *alates 2015/2016 õa Türi Lastead **alates 2015/2016 õa Retla-Kabala Kool

Üldhariduskoolides õpib 3321 last. Võrreldes 2014. aastaga on õpilaste arv suurenenud 31 võrra.

172 Tabel 2. Õpilaste arvu võrdlus kooliti Õpilaste arv Õpilaste arv sept sept 2014.a, sh 2015.a, sh mittestatsionaar mittestatsionaar Kool ne õpe ne õpe Vahe Ahula Lasteaed-Algkool 13 13 0 Albu Põhikool 73 70 -3 Ambla Lasteaed-Põhikool 55 58 3 Aravete Keskkool 147 160 13 Gaia Kool (Türi) 4 4 Imavere Põhikool 88 89 1 Järva-Jaani Gümnaasium 202 196 -6 Kabala Kool-Lasteaed* 19 98 -1 Retla Kool* 80 Koeru Keskkool 259 262 3 Koigi Kool 87 94 7 Laupa Põhikool 103 107 4 Nurme Kool 37 39 2 Paide Gümnaasium 514 520 6 Paide Täiskasv Keskkool 126 132 6 Paide Valla Lasteaed-Kool 30 32 2 Paide Ühisgümnaasium 503 501 -2 Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus 23 30 7 Peetri Kool 43 32 -11 Roosna-Alliku Põhikool 71 77 6 Türi Põhikool 526 510 -16 Türi Toimetulekukool 16 15 -1 Türi Ühisgümnaasium 169 175 6 Väätsa Põhikool 106 107 1 Kokku 3290 3321 31 *alates 2015/2016 õa Retla-Kabala Kool

2015. aastal pakkus maakonnas lisaks üldhariduskoolidele enesetäiendamise võimalusi 14 huvikooli. Aastaga on huvikoolide arv vähenenud ühe võrra. Järvamaal osales 2014/15 õppeaastal huvihariduses haridussilm.ee andmetel 1520 inimest, eelmisel õppeaastal oli arv suurem- 1529 inimest.

2014/2015. õa oli õpilastel võimalus oma teadmisi proovile panna 16 aineolümpiaadil. Olümpiaadidest osavõtjaid oli 763, mis on eelmise õppeaastaga võrreldes parem tulemus. Kõige populaarsemaks osutus matemaatikaolümpiaad, millest võttis osa 150 õpilast. Sellel olümpiaadil oli osavõtjaid alates 4. klassist. Arvukama osavõtu poolest paistsid silma veel inglise keele (82), bioloogia- (77), inimeseõpetuse (66) ja emakeeleolümpiaad (60).

Olümpiaadivõidud jagunesid 11 kooli vahel. Need on Aravete Keskkool, J-Jaani Gümnaasium, Koeru Keskkool, Paide Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Türi Ühisgümnaasium, Albu Põhikool, Imavere Põhikool, Koigi Kool, Laupa Põhikool, Türi Põhikool.

173 Järvamaa koolides on palju tublisid ja aktiivseid õpilasi, kes tahavad ja suudavad osa võtta mitmest aineolümpiaadist ja saavutavad ka kõrgeid tulemusi. Eriliselt väärivad äramärkimist Erik Vilbu Aravete Keskkoolist ja Alvaro Keskküla Imavere Põhikoolist, kes olid võidukad kolmel olümpiaadil. Kaks olümpiaadivõitu saavutasid Ivar Salm ja Madis Janno Paide Ühisgümnaasiumist, Kaarel Siimut ja Robin Oja Paide Gümnaasiumist, Kadri Jürissaar Imavere Põhikoolist, Kadi Antonov Koigi Koolist, Carl Robert Sookael Türi Ühisgümnaasiumist ja Kai- Melli Kapten Türi Põhikoolist. Esikohale lisaks saavutasid tublimad õpilased ka teisi- kolmandaid kohti.

Rõõmu valmistasid inglise, saksa ja vene keele, inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse ning informaatikaolümpiaad, kus võiduks oli vaja saavutada vähemalt 90% võimalikust punktisummast. Sellise tulemuseni jõudsid inimeseõpetuses Vitorya Oinak Imavere Põhikoolist (õpetaja Siiri Tamm), informaatikas Liisa-Maria Marrandi ja Markus Sulg Türi Põhikoolist (Laine Aluoja), vene keeles Kristina Bendak Türi Ühisgümnaasiumist (Elve Laasmaa), Kristjan Mill ja Diana Mäesalu Paide Gümnaasiumist (Ahto Mäeots) ning Kadi Antonov Koigi Koolist (Veera Tull), inglise keeles Renita Ämarik Türi Põhikoolist (Tõnis Ohu) ja Alvaro Keskküla Imavere Põhikoolist (Kersti Noormägi), saksa keeles Raimond Lai Türi Ühisgümnaasiumist (Leelo Kivirand), ühiskonnaõpetuses Eliis Härma Paide Ühisgümnaasiumist (Marje Tänav) ja Mikk Olesk Türi Ühisgümnaasiumist (Aave Päeva).

Õpilaste tublid tulemused ei tule ilma õpetajate juhendamise ja innustamiseta. Nimetagem ära need õpetajad, kelle õpilased saavutasid teistest enam I–III kohti: Maie Paap Aravete Keskkoolist, Silva Jürisoo, Ahto Mäeots, Lorina Kukk ja Daire Krabi Paide Gümnaasiumist, Rutt Olesk, Ants Pärna ja Ethel Koit Türi Ühisgümnaasiumist, Siiri Tamm ja Ingrid Asser Imavere Põhikoolist, Laine Aluoja Türi Põhikoolist. Õpetaja Maie Paap oli juhendaja üheksale õpilasele, kes saavutasid I–III koha.

Kiita tuleb Paide Gümnaasiumi, kelle õpilased olid edukaimad 13 olümpiaadil. Tublid olid ka Paide Ühisgümnaasiumi (10 võitu) ja Türi Ühisgümnaasiumi õpilased (9), kusjuures Türi ÜG võidud jagunesid kolme gümnaasiumiklassi õpilaste vahel. Põhikoolidest olid edukamad Imavere PK ja Türi PK – mõlemad võitsid seitse olümpiaadi.

Majandusolümpiaadi lõppvoorus hoidis Järvamaa au kõrgel Türi Ühisgümnaasiumi õpilane Carl Robert Sookael, kes jagas 1.-2. kohta. Õpilast juhendas õpetaja Aave Päeva. See oli ka tänavuse olümpiaadihooaja Järvamaa parim tulemus. Türi Ühisgümnaasiumi õpilane Kristina Bendak saavutas vene keele olümpiaadi lõppvoorus 5. koha (õpetaja Elve Laasmaa). Olümpiaadi lõppvoorus jõudsid esikümnesse veel Paide Ühisgümnaasiumi õpilased Arlis Arold töö- ja tehnoloogiaõpetuses (Sulev Einma) ning Katarina Perman käsitöös (Kristi Teder).

174 Tabel 3. Aineolümpiaadide võitjad 2014/2015 ja nende juhendajad Nimi Kool Klass Õppeaine Koht Juhendaja Punktid Anna Jürissaar Imavere PK 7. geograafia I Ingrid Asser 36,5/60 Erik Vilbu Aravete KK 8. geograafia I Maie Paap 47,5/60 Jasper Soomer Türi PK 9. geograafia I Piret Voivod 36,21/60 Henri Vilmre Paide Gümn 11. geograafia G I Elbe Metsatalu 35,71/60 Raido Aunpuu Paide ÜG 6. matemaatika I Anne Lillepea 29/41 Ivar Salm Paide ÜG 7. matemaatika I Kersti Kivisoo 34/41 Mari Roos Laupa PK 8. matemaatika I Anne Martis 27/41 Kadri Jürissaar Imavere PK 9. matemaatika I Katrin Vill 36/48 Alvaro Keskküla Imavere PK 8. keemia I Ingrid Asser 40,5/60 Rutti Maria Lippant Türi PK 9. keemia I Reet Libe 32,5/60 Kadi Antonov Koigi Kool 8. emakeel 7.-8. kl I Tiina Ruubel 45,5/67 Õnne-Liis Aardevälja Türi ÜG 10. emakeel 9.-10. kl I Triin Toome-Hosman 54/86 Aigi Mänd Koeru KK 12. emakeel 11.-12. kl I Reet Aule 67,5/102 Erik Vilbu Aravete KK 8. saksa keel 8.-9. kl I Kristiina Ots 44,5/55 Raimond Lai Türi ÜG 11. saksa keel G I Leelo Kivirand 36,5/40 Alvaro Keskküla Imavere PK 8. inglise keel 8. kl I-II Kersti Noormägi 107/112 Renita Ämarik Türi PK 8 inglise keel 8. kl I-II Tõnis Ohu 107/112 Carl Robert Sookael Türi ÜG 12. inglise keel G I Aet Sarv 33,5/40 Aiki Jalakas Aravete KK 6. bioloogia I-II Maie Paap 96/154 Siim Kaseste Paide Gümn 6. bioloogia I-II Taimi Jürgenstein 96/154 Ivar Salm Paide ÜG 7. bioloogia I Mariell Kollin 107/154 Erik Vilbu Aravete KK 8. bioloogia I Maie Paap 127/154 Tõnu Taal Laupa PK 9. bioloogia I Kaarel Aluoja 118/154 Markus Sulg Türi PK 7. informaatika 6.-7. kl I Laine Aluoja 84/90 Liisa-Maria Marrandi Türi PK 9. informaatika 8.-9. kl I Laine Aluoja 86,5/90 Arlis Arold Paide ÜG 8. tehnoloogiaõpetus I Sulev Einma 32/40 Katarina Perman Paide ÜG 9. käsitöö I Kristi Teder 88/100 Anna Maria Mets Paide Gümn 9. kodundus I Pirjo Aer 68/80 Kadi Antonov Koigi Kool 8. vene keel 8. kl I Veera Tull 72/80 Kristjan Mill Paide Gümn 8. vene keel 8. kl I Ahto Mäeots 76,5/80 Kristina Bendak Türi ÜG G vene keel G I Elve Laasmaa 91,5/100 Diana Mäesalu Paide Gümn G vene keel G I Ahto Mäeots 93/100 Carl Robert Sookael Türi ÜG 12. majandusolümpiaad I Aave Päeva 76,5/100 Heigo Tornik Paide Gümn PK loodusteadused I Lorina Kukk 123,7/188,75 Kai Melli Kapten Türi PK 6. kunstiõpetus 4.-6.kl I Elis Mets 80/133 Alvaro Keskküla Imavere PK 8. kunstiõpetus 7.-9.kl I Siiri Tamm 113,5/133 Mirjam Aan Koeru KK 12. kunstiõpetus G I Merike Ilves 88/162 Kadri Jürissaar Imavere PK 9. ühiskonnaõpetus PK I Ingrid Asser 143/204 Eliis Härma Paide ÜG 12. ühiskonnaõpetus G I-II Marje Tänav 226/249 Mikk Olesk Türi ÜG 12. ühiskonnaõpetus G I-II Aave Päeva 226/249 Elly Paju J-Jaani G 6. inimeseõpetus I-II Silva Kärner 76/89 Kai-Melli Kapten Türi PK 6. inimeseõpetus I-II Kerli Rüüt 76/89 Heidi-Lii Rikken Aravete KK 7. inimeseõpetus I Maie Paap 87/97 Viktorya Oinak Imavere PK 8. inimeseõpetus I Siiri Tamm 91/94 Järvamaa 291 põhikooli lõpetanud õpilasest jätkas õpingud 277, neist keskkoolis või gümnaasiumis 176 (48%) ja kutseõppeasutustes 101 (35%).

175 Tabel 4. 2014/2015 õa põhikooli lõpetanute valikud Lõpetanute Gümnaasiumi Gümnaasiumi Kutse- Õppeasutuse nimi arv Järvamaale mujale õppeasutusse Tööle Muu Albu Põhikool 7 1 3 3 Ambla Lasteaed-Põhikool 7 1 4 2 Aravete Keskkool 10 7 3 Imavere Põhikool 10 1 3 6 Järva-Jaani Gümnaasium 18 10 3 4 1 Koeru Keskkool 21 11 2 9 1 Koigi Kool 7 3 2 2 Laupa Põhikool 10 1 9 Nurme Kool 13 6 2 5 Paide Gümnaasium 42 24 3 14 1 Paide Täiskasvanute Keskkool 12 7 1 3 1 Paide Ühisgümnaasium 40 22 6 12 Peetri Kool 4 2 2 Rocca al Mare Kooli Vodja 5 1 2 2 Individuaalõppekeskus Roosna-Alliku Põhikool 10 4 3 3 Retla Kool 6 2 4 2 Türi Põhikool 55 37 4 13 1 2 Türi Toimetulekukool 1 1 Väätsa Põhikool 13 7 6 KOKKU 291 139 37 101 6 14 162-st gümnaasiumi lõpetajast jätkas õpinguid kõrgkoolides 80 ehk 49% ja kutseõppeasutustes 22 ehk 13%. Tööle siirdus 19% lõpetajatest, välismaale 6 lõpetajat.

Tabel 5. 2013/2014. õa keskkooli/gümnaasiumi lõpetanute valikud

Lõpetajate Välismaale Kutseõppe- Välismaale Kool Kõrgkooli Kaitseväkke Tööle Muu arv õppima asutusse tööle

Paide Gümnaasium 25 13 1 2 4 2 1 2 Aravete Keskkool 8 5 3 Järva-Jaani Gümnaasium 8 5 1 2 Järva-Jaani Gümnaasium 4 4 kaugõppeosakond Koeru Keskkool 16 11 0 4 0 1 0 0 Paide Täiskasvanute Keskkool 26 1 8 14 3 Paide Ühisgümnaasium 39 24 0 3 5 4 2 1 Türi Ühisgümnaasium 36 21 4 3 3 3 2 KOKKU 162 80 1 22 14 31 6 8 2014/2015 õppeaasta medaliga gümnaasiumi lõpetanud: Kuld Hille Kaljumäe, PÜG Liina Verhovõh, Paide TKK Eik Kobrand, Aravete KK Aigi Mänd, Koeru KK

Hõbe Mari-Liis Uuk, Järva-Jaani G Marite Sild, PÜG

176 Järvamaa Omavalitsuste Liidu hariduspreemiad 2015: Aasta õpetaja- Mare Kabel Noor õpetaja- Kadri Tammar Klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja- Siiri Sitska

Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents 2015

Järvamaa kodu-uurimiskonverentside korraldamise eesmärk on väärtustada kodupaika läbi selle tundmaõppimise, säilitada kodu-uurimise järjepidevust, aga samuti ka võimaldada kodu- ja kultuuriloost huvitatud noorte omavahelisi kontakte ning uurimistöö tulemuste tutvustamist eakaaslastele. Kodu-uurimistööd talletavad kild killu haaval meie maa ja rahva ajas kulgemise loo.

30. aprillil 2015. a toimus ajakeskuses Wittenstein 39. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents. Koolid esitasid konverentsile 15 kodu-uurimistööd 18 autorilt. Esindatud olid Koeru Keskkool nelja tööga, Järva-Jaani Gümnaasium kahe, Paide Gümnaasium kahe, Paide Ühisgümnaasium kahe, Türi Ühisgümnaasium kahe, Roosna-Alliku Põhikool kahe, Aravete Keskkool ühe tööga.

Konverentsile esitati järgmised tööd: „Talude päriseksostmine ning areng Eestis ja Toominga talu“. Eve Kirsipuu. Aravete Keskkool, 11. kl juhendaja Mailis Tarendi „Koeru haigla ja ambulatooriumi ajalugu“. Rebekka-Maria Remmelgas. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Siret Pärtel „Roosna-Alliku kabel“. Keily Purde. Roosna-Alliku Põhikool, 8. kl. Juhendaja Jaanika Alliksoo „Koeru legend Uno Aan“. Mirjam Aan. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Siret Pärtel „Siberist tagasi Eestis“. Anna-Marie Kellner. Järva-Jaani Gümnaasium, 7. kl. Juhendaja Silva Kärner „Rabasaare küla saatus“. Hanna Melani Guutmann. Roosna-Alliku Põhikool, 8. kl. Juhendaja Jaanika Alliksoo „Türi Ühisgümnaasiumi õpilaste toitumuslikud harjumused ja füüsiline aktiivsus“. Selena Jõesuu. Türi Ühisgümnaasium, 11. kl. Juhendaja Eda Koskor „Koeru rahvatants“. Ann Võsur. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Anneli Eesmaa „Teatripärimus aja märgina“. Maarja Tänav. Paide Ühisgümnaasium, 12. kl. Juhendaja Marje Tänav „Vana pilt jutustab“. Stella-Maria Link, Kalli Lepiste, Lizette Kassmann, Vanessa Kassmann. Järva-Jaani Gümnaasium, 7. kl. Juhendaja Anne-Mai Jüriso „Põhiväärtused koolis Türi Ühisgümnaasiumi näitel“. Pille-Riin Kaaver. Türi Ühisgümnaasium, 11. kl. Juhendaja Ellu Rusi „30 aastat triatloni Järvamaal“. Marin Merisalu. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Kersti Kertsmik „Mälestustekogum vaaremast Lilli-Johanna Olgost“. Dianne Aalde. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Ülle Rohtma „Paide Ühisgümnaasiumi lõpusõrmused“. Taimi Karing. Paide Ühisgümnaasium, 12. kl. Juhendaja Kristi Teder „Juta Rundu elulugu“. Joanna Jürgensohn. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Reet Aule

Konverentsil kanti ette kodu-uurimistööde kokkuvõtted. Uurimistöid hindasid Järvamaa Muuseumi teadurid, samuti Ene Luka Eesti Kodu-uurimise Seltsist, Ella-Linda Borkvel ning Tiina Oraste.

Peapreemia võitis Roosna-Alliku Põhikooli 8. kl õpilase Hanna Melani Guutmanni uurimistöö „Rabasaare küla saatus“. Uurimistöö juhendaja oli õpetaja Jaanika Alliksoo.

177 Lisaks peapreemiale andis Järva Maavalitsus välja eripreemia Türi Ühisgümnaasiumi 11. kl õpilasele Pille-Riin Kaaverile ja tema juhendajale Ellu Rusile (uurimistöö „Põhiväärtused koolis Türi Ühisgümnaasiumi näitel“). Järvamaa Muuseumi eripreemia pälvisid Roosna-Alliku Põhikooli 8. kl õpilane Keily Purde (töö „Roosna-Alliku kabel“, juhendaja Jaanika Alliksoo) ning Mirjam Aan Koeru Keskkooli 11. klassist (töö „Koeru legend Uno Aan“). Kõiki uurimistööde autoreid ja juhendajaid tänati meenega.

178 Kultuur

Kultuuriaasta 2015

2015. aasta oli muusikaaasta. Maakonna kultuurielu oli sisukas ja pakkus mitmekesiseid võimalusi erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Paljuski tugineb Järvamaa kultuurielu väljakujunenud traditsioonidel, mis kanduvad põlvest põlve. Tähtsal kohal on Järvamaa Laulu- ja Tantsupeo traditsiooni jätkamine. Järvamaa on ainus maakond, kus pidu toimub igal aastal, 2015. aastal peeti pidu – seekord Türi laululaval - juba 108. korda. Koostöös Raplamaa ja Jõgevamaa kultuurirahvaga toimusid mitmed ühised arutelud Kesk-Eesti kultuuriprogrammi ettevalmistamiseks. Traditsiooniliselt toimusid maakondlikud rahvakultuuri žanripäevad. Järvamaa Kultuuripärl 2015 on Ants Välimäe, nominendid olid ka Lili Välimäe ja Kaido Kirikmäe. Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp nimetas Järvamaa kultuuritegijaks 2015 Ulvi Tamme. Nominendid olid Ants Leppoja ja Lili Välimäe. Järvamaa kultuurisündmus 2015 on Jalgrattamuuseumi avamine Väätsal ja selle eestvedaja Valdo Praust. Valikus olid veel üle-eestilised käsitööpäevad Järvamaal ja Kukemuru Ambient Festival. Järvamaa sporditegija 2015 tiitli sai Paul Poopuu, kelle kõrval oli nominendiks ka Janno Viilup. Järvamaa spordisündmus 2015 on Eesti meistrivõistluste II liiga finaalturniir korvpallis ja selle eestvedaja Janno Viilup. Järvamaa spordisündmuseks kandideerisid veel Paide-Türi Rahvajooks ja Urmas Jõgi, Ambla valla seeriavõistlused ja Leo Matikainen ning Järvamaa orienteerumisteisipäevakud ja Kalmer Keevend. Elutööpreemia sai Otto Männa, tema kõrval oli teine nominent Tiiu Saarist.

179 Järvamaa muuseumid

Tabel 1. 2015. aastal Järvamaal tegutsenud mäluasutused: Nimetus Juhataja Kodulehekülg/ lisainfo Aadress Haldaja Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa 1. muuseum Ants Hiiemaa http://wittenstein.ee/ Paide linn, 72702, Veski 11 sihtasutus SA Anton Hansen Tammsaare 2. muuseum Vargamäel Reelika Räim http://www.tammsaare.albu.ee/? Albu vald 73402 Vetepere küla sihtasutus Imavere vald 72401, Hans Põllumajandus- 3. Eesti Piimandusmuuseum Ants Välimäe http://piimandusmuuseum.ee/ Rebase 1 Imavere ministeerium 4. Eesti Ringhäälingumuuseum Juhan Sihver http://rhmuuseum.ee/ Türi vald 72211 Vabriku 11 Türi MTÜ Türi 5. Türi muuseum Erika Jaanhold http://www.tyrimuuseum.ee/ Türi vald 72211 Vabriku 11 Türi Vallavalitsus 6. Eesti Jalgrattamuuseum Valdo Praust http://www.velomuseum.ee/et Väätsa vald 72801 Pikk 9 Väätsa MTÜ Päinurme koduloomuuseum/ Ründo Koigi vald 72502 Päinurme 7. Mültsi erakogu Ründo Mülts www.painurme.ee rahvamaja eraisik http://www.jarva.ee/arav Ambla vald 73501 Aravete Ambla 8. Aravete Külamuuseum Els Puolukainen etemuuseum Kurisu 1 Kurisoo mõis Vallavalitsus Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum koos Järva-Jaani vald 73301 Järva- Järva-Jaani 9. vanatehnika varjupaigaga Tuve Kärner http://www.jjts.ee Jaani Pikk 24/ Pikk 5 Tuletõrjeselts MTÜ JärvaJaani Muuseum, 10. Järva-Jaani valla muuseum- Orina http://www.jjaani.edu.ee/kodulo Järva-Jaani vald 73301 Järva- Järva-Jaani mõis Silva Kärner omuuseum-orina-moisas/ Jaani Pikk 1 Gümnaasium Järva-Jaani 11. Järva-Jaani Kinomuuseum Tuve Kärner http://www.jjts.ee Järva-Jaani vald 73301 Pikk 5 Tuletõrjeselts Jürimardi talu, Metsla küla, 12. Jürimardi talumuuseum Vello Kallandi [email protected] JärvaJaani vald eraisik Koeru vald 73001 Koeru, Paide Koeru 13. Koeru Valla Muuseum Uno Aan [email protected] tee 3 Vallavalitsus 14. Seidla Tuuleveski Triinu Lamp www.seidlatuulik.ee Seidla, Albu vald MTÜ Sargvere Maa-kultuuri Edendamise http://sargveremes.ee/?c=muuse Paide vald , 72602 Sargvere 15. Seltsi muuseum Eha Martma um&l=et mõis MTÜ SA Ajakeskus Wittenstein/ Järvamaa muuseum

2015. aasta möödus Järvamaa vanimas mäluasutuses töiselt juubeldades. Tähistati Järvamaa muuseumi 110 tegutsemisaastat ja Paide ordulinnuse esmamainimise 750-ndat aastapäeva.

Mäluasutuse üheks oluliseks prioriteediks on museaalse väärtusega esemete kogumine, säilitamine, kirjeldamine, uurimine ja populariseerimine. Järvamaa muuseumi rikkalikes varasalvedes oli 2015. aasta seisuga 80 860 eset. Museaalidest oli aasta lõpuks teaduslikult kirjeldatud 48 390 ning digitaliseeritud 23 074 ühikut. MUIS keskkonnas baseeruv terviklik muuseumikogude kirjeldatud ja digitaliseeritud andmepank valmib 2020. aastaks. Töö selles suunas edeneb jõudsasti.

Järvamaa muuseumi kogudesse museaalide vastuvõtmine tuleneb juba aastaid kehtivast kogumispoliitikast ning seetõttu järgitakse tähelepanelikult seotust Järvamaa ja järvamaalastega ning olulisust kogukonna jaoks. Möödunud aastal täienes muuseumi varasalv 198 eseme võrra. Suurema tervikkoguna jõudis mäluasutusse Paidega seotud muusikamehe Juhan Zeigeri pärand. Kultuurilooliselt olulise kogu jõudmine muuseumisse pälvis huviliste suurt tähelepanu – sellele aitas kindlasti kaasa ajaolu, et 2015. aasta oli vabariigis pühendatud muusikaaastale.

2015. aastal jätkus muuseumi tegevus maakonnas asuvate väikemuuseumide nõustamisel, Järvamaa ajaloo- ja kultuuripärandiga seotu populariseerimisel (ajutised näituste ja haridustegevuse näol) ning koduuurijate juhendamisel. 2. veebruaril toimus muuseumi eestvedamisel maakonna muuseumitöötajate õppepäev, millest võttis osa 25 inimest kuuest

180 mäluasutusest. Koostöös Järva Maavalitsusega toimus 30. aprillil ajakeskuses Wittenstein Järvamaa õpilaste koduuurimiskonverents.

2015. aastal pakkus muuseum 12 erineva suunitluse ja sisuga haridusprogrammi. Neist populaarsemateks osutusid: „Mis on muuseum?“, „Apteek, aita!“ ja „Järvamaa kultuurilugu ja identiteet“. Uute muuseumitundidena lisandusid: „Järvamaa muusikalooline pärand ja Juhan Zeiger“ ning „Kodupaiga kultuurilugu fotodel“. Neist viimane kujunes heaks näiteks, kuidas on muuseumikogude kaasamise abil võimalik läbi viia õppeainete vahelist integratsiooni taotlevat haridustegevust.

Muuseumi näitusetegevus oli 2015. aastal mitmekülgne ning teemaderohke. Osaleti 16 erineva väljapaneku koostamisel ning külastajatele tutvustamisel. Ajutistest näitustest edukamateks osutusid: fondinäitus „Kui relvad vaikisid", „Päkad Väino Linde kogust“, Muuseumi jõulunäitus „Magusad jõulud Wittensteini moodi“ ja „Järvamaa hümni looja Juhan Zeigeri pärand“. Külastajate rekordi püstitas detsembris Paide raekoja saalis eksponeeritud saanitekkide ja kattevaipade suurnäitus „Muster tekki all ja teki peal“. Samas jätkus 2015. aastal näituseprojekt, mis uuendatav väljapanekute abil Mäo reisiterminalis tutvustab huvilistele muuseumi rikkalike kogusid.

Suurematest üritustes jääb 2015. aastat meenutama vabariigi sünnipäeva tähistamine, jüripäevale pühendatud festival „Aegade tuuled“, „Vanasõidukite Suursõit 2015” lõpuüritus- autoparaad läbi Paide linna ja näitus Vallimäel, muinastulede öö tähistamine „Muusikalise muinasretkega“, Riia ja Palanga kultuurireis, Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Paides ja Järvamaa metsavendadele pühendatud mälestustahvli avamine, jne.

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi eestvedamisel toimusid mitmed põnevad loengud – õpitoad. Paide ordulinnuse esmamainimise 750 aastapäevale pühendatud üritusel kohtuti ajaloolase Artur Alajaaniga. Muuseumiürituste raames oli võimalik osaleda loengutest, mida pidasid Eesti Rahva Muuseumi teadur Vaike Reemann, luuletaja Doris Kareva ja ilmamees Peep Taimla jt. Muuseumi toimetistena ilmus 2015. aastal Henn Soku raamat „Paide kooliõpilased Vabadussõjas“.

Vaadates tagasi 2015. aasta tegemistele, võib möödunud 12 kuud pidada sihtasutusele igati õnnestunuks ja kordaläinuks. Tegusast aastast annab tunnistust ligemale 320 000 huvilise osasaamine ajakeskuses ja muuseumis toimuvast.

Eesti Piimandusmuuseum

Eesti Piimandusmuuseumil on valminud 2011. aastal koostöös Leaderiga näitus “Piim kui tervise ja ilu allikas“. Neist kaks on eesti- ja üks venekeelne. Näitus ringleb koolides. Rändnäitus „Piim kui tervise ja tarkuse allikas“ oli 2012. aastal kõikides Järva- ja Saaremaa koolides ning alustas ringkäiku Viljandimaal. Kokku oli näitus üleval 51 koolis ja sellega tutvus ca 9500 õpilast (Saaremaal 4806 ning Järvamaal 4344, lisaks viie Viljandimaa kooli õpilased). Näitus on lisaks stendile varustatud ka töövihiku ning retseptiraamatuga, millest tulenevalt võeti teema koolides põhjalikult läbi ka klassijuhataja- ja terviseõpetuse tundides. 2014 aastal tutvusid näitusega Viljandi- ja Pärnumaal, Narva-Jõesuus, Narvas kokku 12 298 üldhariduskoolide õpilast ja õpetajat. 2014 aastal jätkas näitus ringkäiku Pärnumaal ja Jõgevamaal ning oli üleval Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Näitusega tutvusid 14 700 õpilast ja õpetajat. Aastal 2015 lõpetas näitus ringkäigu Pärnumaal ja Jõgevamaal. Tänaseks on näitusega tutvunud ligi 40 000 õpilast ja õpetajat ning aastal 2016 jätkab näitus teekonda Lõuna-Eesti koolides.

2014 aastal alustati rahvusvahelist piimandusajaloo alast koostööd Soome Vabariigi Valio Meijereimuseo´ga. Kuna aastal 2015 Piimapäeva ei toimunud, jäi ära ka Soome kolleegide

181 tutvumisreis Eesti Piimandusmuuseumi, kontakt on samas säilinud ning partnerid külastavad muuseumi 2016 Piimapäeval.

Jätkub aktiivne kogumistegevus, alustatud sai kaasaegse piimatoote pakendi kogumisaktsiooni. Muuseumi kogusse õnnestus hankida 1980ndate aastate piimaveoauto GAZ- 53.

Teadustöödest on aktuaalsed Nõukogude perioodi ekspositsiooni ettevalmistamine ja juustu ajaloo uurimine. Eesti Piimandusmuuseumi püsiekspositsioon vajab uuendamist, kuna see on visuaalselt ja tehniliselt vananenud. Vajalikud on Eesti Piimandusmuuseumi peahoone estakaadi remont ning puuetega inimestele tualettruumide väljaehitamine, samuti kõrval- ja abihoonete remont, pargi hooldus ja territooriumi piirdeaia ehitamine.

Jätkus Eesti Piimatööstuste hetkeseisu fikseerimine, samuti püsiekspositsiooni täiendamine ning restaureerimistegevus. 14.juulil avati mälestuspink Eesti Piimandusmuuseumi rajajale Toivo Pedakule, valmistati ette ning esitleti ka temale pühendatud näitust. Endiselt populaarne oli detsembrikuus toimunud jõuluprogramm – töötajate läbiviidud tegevusteater „Päkapikk Peetrike“, mis andis majas kokku 9 etendust.

Kui aastal 2014. a külastas Piimandusmuuseumi 6412 inimest, siis aastal 2015 oli külastajaid 5005 inimest. Külastuste arvu vähenemine on tingitud tõigast et Piimapäev jäi erinevatel asjaoludel ära. Sellega vähenes külastajate arv ca 1800 – 2000 inimese võrra. Samas – sisuliselt 85% külastajaist osalesid muuseumi programmis ehk töötubades.

Aastal 2015 käivitusid majas erinevad käsitöökursused. Samuti olid populaarsed kord kuus toimunud avatud töötoad, kus päeva jooksul pakuti huvilistele võimalust ise valmistada sõira ning erinevaid piimatooteid. Jätkus väärtmuusikat pakkuv Masinasaali kontserdisari, muuseumiööd külastas enam kui sada inimest.

Aasta 2015 üheks märksõnaks on aktiivne tegevus avalikel sündmustel. Olime oma töötubadega väljas kokku kolmekümne viiel korral – alates Võrus toimunud toidufestivalist „Uma mekk“ ja lõpetades EPIKO korraldatud karjalaskepäevadega suurfarmides.

Uue väljundina oleme kaasatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teavitusprogrammi „Piim – päeva pärl“, projekti raames olime oma töötubadega väljas erinevatel messidel.

Eesti Piimandusmuuseumi giid-pedagoog Tiina Lippant pärjati Järvamaa Turismi aastapreemiate jagamisel eripreemiaga - säravaimaks turismitöötajaks olemise ning rõõmsa ja sädeleva Järvamaa kuvandi loomise eest.

Järva-Jaani muuseumid

Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi muuseumidele - tuletõrjemuuseumile, tuletõrjemuuseumi fondihoidla-näitusesaalile, laste tuletõrje mänguväljakule, kinomuuseumile, vanatehnika varjupaigale ja kitsarööpmelise raudtee muuseumvagunile oli aasta igati edukas. Ennetustöös etendasime jätkuvalt rändnäitus-etendust “Tuli lahti!”, preventsiooniesitlust “Ennetus eelkõige!” meie egiidi alla mängis puhkpilliorkester “5P.” Ennetustöö raames korraldame varjupaiga ekskursiooni kohustusliku osana Ohutusinstallatsiooni tutvustamise, millega soovime kaasa aidata liiklus-, tule- ja raudteeohutusalasele selgitus- ning ennetustööle. Teisegi turvalisuse tagamise esitlemisega tegeleme varjupaiga tuletõrje sektoris, kus ennetustöö haagise juures, mis kannab nime Ennetuse 2, demonstreerime, mis juhtub, kui põlevale pannile visata kasvõi väike kogus vett. Eksponaate vanatehnika varjupaika lisandus 13 ja kokku tänaseks on neid 452.

182 Meie ettevõtmisi: Portreefoto vanatehnika varjupaigast valiti Aasta pressifoto nominendiks ja esitletud on seda mitmetel näitustel. Esitasime taotluse Euroopa Liidu konkursile Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine, pääsesime maakonnavoorust vabariiklikule tasandile ja asjaajamine jätkub. Jaapani TV väisas varjupaika ja filmis reklaamklipi Jaapani ühele populaarseimale turismialasele saatele, millel väidetavalt on üle 20 miljoni vaataja ühe saate kohta. Teleseriaalide Naabriplika ja Varjudemaa klippide salvestustel osales meie muuseumide tehnikat ja seltsi liikmeid. Osalesime Tourest 2015`l oma ekspositsiooni ja reklaamivahenditega. Laste töö- ja puhkelaagris osalejatele ning Euroopa noorte ühenduse liikmetele pakkusime tööfrondi vanatehnika varjupaigas. Valmis kümblustünn tuletõrjeautosse Magirius Deutz. Ühinesime Epicestonia projektiga Rootsi turismiturule (välja valiti 97 eksponenti), meie teenuseid käis testimas grupp rootslasi. Teist korda osalesime Järva-Jaani Laadal saunaalaga, võtsime osa Priitahtlike pritsimeeste Foorumist Vanamõisas eksponaadiga Ford 600 – suitsusaun. Traditsiooniliselt osalesime iga viie aasta järel korraldataval vanasõidukite suursõidul, mille marsruut läbis ka Lätimaad. 2015. aastasse mahtus telesaate Kogujad salvestus, osalemine eksponaatidega Jäneda Talupäevadel ja Kaitse end ning aita teist laagris, rändnäitusetendused Tuli lahti! Siimu Jaani talus ja Paikusel. Olime osalised Presidendi tule viimisel meie valla küladesse. Olime korraldajateks suurüritusel Kuni Kolmerattaliste ja Kummaliste Kulgurite Killavoor, koos õhtuse simmaniga. Abistasime piimandusveterane nende vabariikliku kokkutuleku korraldamisel ja toetasime liikumise Kodukant vabariikliku ürituse „Maapäev” läbiviimist. Meeleolukaks kujunes osavõtt autosaunade kokkutulekust Hiiumaal eksponaadiga Ford 600 – suitsusaun. II Järva-Jaani Rattarallil olime toeks korraldajatele, viisime läbi vanatehnika varjupaiga sügistalgud. Tähistasime traditsiooniliselt Kinomuuseumi aastapäeva, osalesime konkursil Maaturismi edulood, kus küll paraku jäime vaid nominendiks. Varjupaigast valmis kaks droonivideot, mis vaadeldavad youtubes. “Teeme ära!” talgute raames korrastasime varjupaiga territooriumi, aga ka viisime läbi ennetusalase esitluse Tartu Lõunakeskuses. Osalesime Muuseumiööl kaaskorraldajana. Arendasime edasi varjupaiga põllumajandussektorit.

Muuseumide külastatavusest: (Statistikaametile esitatud aruande põhjal) Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum - üksikkülastajaid – 239, gruppe – 42 (3002 in) Tuletõrjemuuseumi külastajate hulka on arvatud ka rändnäitus-etenduse „Tuli lahti!“, esitluse „Ennetus eelkõige“ jt tuletõrjemuuseumiga seotud ürituste külastajad. Järva-Jaani Kinomuuseum - üksikkülastajaid – 173, gruppe – 29 (1014 in) Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik koos Kitsarööpmelise raudtee muuseumvaguniga. Külastajaid ja gruppe pole võimalik loendada, kuna tegu pidevalt avatud ja ilma piletimüügita väliekspositsiooniga. Külastajate arv hinnanguliselt koos varjupaiga poolt ja/või osalusel korraldatud üritustel osavõtjatega võib olla ca 5300 inimest. Kuna varjupaik on avatud aastaringselt päikesetõusust päikeseloojanguni ning alati väravas giid külastajaid vastu ei võta, siis pole meil ka otsest ülevaadet, kes meil külas käivad. Küll aga oleme aruandeaastal kohtunud külalistega maailma eri paigust, kes tulnud meid uudistama.

Jätkuvalt teeme laialdast koostööd Põhja-Eesti Turismiga, MTÜ Järvamaa Giididega, Järva-Jaani Muuseumiga, Türi-Tamsalu Matkatee ja Piibe maantee Arendusega.

Meediakajastuses andsime intervjuud Kanal 2 Reporterile, TV 3 uudistele, Vikerraadiole. Meist kirjutati Autolehes ja Järva Teatajas (mitmel korral).

183 Aravete Külamuuseum

2015. aastal täitus Aravete Külamuuseumil 26. tegevusaasta. Üheks olulisemaks ettevõtmiseks eelmisel aastal oli koostöös rahvakunstimeister Tiia Kontusega rahvariidevööde ja sukapaelte punumise kursused, kus tublid segarahvatantsu rühma naised tegid endale Ambla kihelkonna vööd ja oma paarilistele sukapaelad. Ka Aravete lasteaia tantsulapsed said endale vööpaelad. Kel vöö veel tegemata jäi, saab seda sel aastal teha. Kõik, kes soovivad vööde punumist õppida, võtke ühendust.

Väga hea koostöö on meil Aravete lasteaiaga. Läbi said viidud muuseumitunnid rahvakalendri tähtpäevadest ja nendega seotud tegevustest: lihavõtted –pühade traditsioonidest, munade värvimine ja munamängud ; mardipäevast-väikesed mardisandid muuseumis marti jooksmas; advendiaeg ja selle tähendus; jõulud –pühade tähendusest, jõulukaunistuste (kräss, tärn ,jm.) valmistamine, piparkookide kaunistamine ja jõulumängud. Tihti teeme ka klaasimaali.

Eriti õnnestus muusemiöö üritus “Öös on muusikat“. Sel õhtul oli külastajaid 144. Oli midagi vana: kuulasime heliplaati ooperilaulja Bernhard Hanseni esituses „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ja “Tulge kokku eesti pojad“ ja midagi kaasaegset: meie lasteaia vahvate laululaste kontsert. Kaugemalt tulnuid sai kostitatud kohvi ja kookidega.

Sai korraldatud ka jooksvaid näituseid: näitus Atla mõisakeraamikast, näitus Aravete kolhoos fotodel, näitus Tiiu Saaristi loodusfotodest ja osa võetud saanitekkide näitusest Paides.

Lihtne muuseum, lihtsad asjad.

Sargvere mõis ja muuseum

Eelmine aasta möödus Sargveres ühise nimetuse all “Sargvere mõis 250”. Seega olid meie üritused kõik suunatud mõisa sünnipäeva tähistamisele. Juba 2014 a. sügisel alustasime läbirääkimisi Kati Saara Vatmaniga, kes kirjutas stsenaariumi meie mõisa ajaloost. Ise ajas ta ka kokku oma näitetrupi, mis sai siis esitatud 20. juunil meie mõisa sünnipäeval. Sisuka ettekandega mõisa ajaloost esines Ründo Mülts. Päeva lõppedes sai jalga keerutada Karl Madise laulu saatel.

Tore üritus, mis kultuuriselts ette võttis oli ühine kultuuri- ja õppereis Ida –Virumaale. Külastasime Kohtla-Kaevanduspargi muuseumi, kus sai ajas tagasi minna ja kogeda põnevaid hetki raskest kaevandustööst. Pimedusest välja tulles oli mõnusam leida end kaunist renoveeritud mõisas. Eks need kaks muuseumi ongi väga vastandlikud, nagu öö ja päev. Kellel ei meeldiks end võõraste sulgedega ehtida, nii meiegi saime kauneid kleite selga panna ja tõeliste daamidena end tunda. Siit lahkudes viis tee meid maale vanaema juurde, kui nii võib öelda. Konju turismitalus ootas meid ees lahke perenaine oma uhke kitsekarjaga ja teiste vahvate loomadega. Tore oli tutvuda maaeluga, maitsta kitsejuustu ja talupoest ostsime head ja paremat kaasa. Reisi lõpetasime mõnusas turismitalus Peipsi ääres.

Koeru vallamuuseum

Juunis 2015 paigaldati Koeru kiriku seinale Vabadussõjas langenute mälestustahvlile lisatahvel viie puuduoleva langenud Koeru kihelkonna mehe nimega, seda Koeru valla muuseumi eestvõttel koostöös koguduse, kultuurimaja ja vallavalitsusega.

Augustis 2015 Muinastulede öö. Retkelised saabusid Aruküla mõisa ette. Uno Aan rääkis Koeru sündinud Vanemuise teatri tenor Johannes Lükki elust ja tegevusest. Herbert Last rääkis Koeru muusikaelust. Edasi liiguti Salutaguse külla Kurnu künkale, kus retkelisi tervitas külavanem Virve Kluust ja esinesid Anne Pindre ja Thea Kristal. Küla tiigil süüdati ühiselt kuuvalguses muinastuled.

184 29. septembril 2015 toimus Koerus 1905. aastal Eesti Vabariigi mõtte eest langenute mälestusmärgi 80nda aastapäeva tähistamine ja ajalookonverents "Vaali vabariik 110-Eesti omariikluse mõtte eellugu" Päinurme rahvamajas. Projekt oli koostöös Järva maavalitsuse, Koeru valla, Koigi valla, Koeru muuseumi, Päinurme muuseumi, Päinurme külaseltsi, Kaitseliidu Järva Maleva ning Koeru Kultuurimajaga. Konverents õnnestus suurepäraselt. Ettekandjad olid huvitavad. Inimesi osales üle Eesti. Koeru mälestusmärgi plats kui ka Vaali külas asuv taluõu olid üritusel rahvarohked. Päinurme rahvamaja saalis olid kõik istekohad kaetud. Avatud oli Päinurme muuseum. Konverentsi lõppedes tekkis veel uusi mõtteid kuidas tähistada teema võtmeisikute näiteks nagu rahvaluulekoguja Hans-Anton Shultsi sünnikoht. Ettekande tema elust ja loomingust tegi konverentsil Kirjandusmuuseumi teadur Katre Kikas. Üritus oli kõikidele osapooltele ja külastajatele huvitav, sisutihe ja hea korraldusega kõikide osapoolte poolt. Päeva krooniks sai Ründo Mültsi poolt avaldatud raamatu „Isamaa teenistuses“ August Jürmani roll Eesti riigi loomisel ja edendamisel -esitlus. Suur tänu Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupile toetuse eest.

Türi muuseum

2015. aastal oli Türi muuseum avatud külastajatele 251 päeva, nendest piletivabu päevi oli 1, muuseumiööl 16. mail. Muuseumiööl külastas meid 154 inimest. Aastal 2015 oli külastusi kokku 5356 inimest (külastajate arv hõlmab Eesti Ringhäälingumuuseumi ja Türi muuseumi külastajaid kokku).

Suve jooksul toimus 2 linna tutvustavat õhtust jalutuskäiku- teemadeks: linna pargid ja Türi Kodu. Näitusi oli kokku viis ja lisandus uusi haridusprogramme, näiteks õunatund, fotost šelfini ja öö enne jõule. Muuseum tähistas 4. juulil 2015 aastal Vabriku pst (Nõukogude) pargis oma 20 juubelit, kohale olid tulnud ka nö vanad tegijad, kes kõik said tänuks muuseumi meened. Üritusele aitasid kaasa vanatehnikaklubi Retrom, Imavere Piimandusmuuseum, Türi Vanarattaselts, Kirna tallid ja muusikalist vahepala pakkusid Liisi Koemets ja Kristi Kool. Kõigil külalistel oli võimalus uudistada Türi muuseumis olevat näitust: „Unikaalne fotopärand Türi linnast ja selle lähiümbrusest“. Näitus valmis koostöös muuseumi nõukogu liikme Rene Viljatiga. Juubeliks valmis Türi muuseumi infovoldik.

Hea koostöö on Türi Toimetulekukooliga kelle töid esitleme igal aastal kevadkuudel. Meie suurimaks sihtgrupiks on Türi valla lasteaiad ja koolid. Kuna pakkumises oli mitmeid uusi programme, siis huvi ja osalejaid jagus.

2015. aastal jätkus kogude inventuur ja arvele võtmine. Kogumistöös lähtutakse eelkõige Türi ajalooga seotud olulistest esemetest ja dokumentidest. Uurijatel on võimalik eelnevalt kokku leppides kohapeal tutvuda Türi muuseumi fondis olevate ajaloo materjalidega. Enamus näitusi koostame muuseumi fondis olevatest materjalidest, abiks on ka piirkonna ajaloohuvilised, kes jagavad meiega oma materjale/esemeid jm.

Lisaks muuseumitööle jagame ka turismiinfot ning vahendame kaunite koduaedade tuure ja giide. Kokkuvõttes oli igati tegus aasta ning võib rahule jääda möödunud aastaga.

Päinurme koduloomuuseum

2015. aastal oli Päinurme koduloomuuseumi tegevuse keskmes Vaali vabariigi 110. aastapäeva tähistamine. Päinurme koduloomuuseumi eestvedamisel valmis teemakohane näitus ja ilmus monograafia poliitikust ja riigimehest August Jürmanist. Koostöös Järva Maavalitsuse, Koigi ja Koeru valdade jt huvilistega toimus 29. septembril Päinurme rahvamajas ajaloopäev ja konverents „Vaali Vabariik 110 – omariikluse mõtte eellugu“. Ajaloopäevast võttis osa ligemale 300 inimest. Üritusel osalesid Riigikogu esimees Eiki Nestor, 20. augusti klubi president Ants

185 Veetõusme, riigisekretär Heiki Loot jt. Teemakohaste ettekannetega esinesid Küllo Arjakas, Ago Pajur, Toomas Kiho, Rein Veidemann, Tiit Made jt.

Olulisemate üritustena tähistati muuseumiööd, jaanipäeva, jaagupipäeva ja korraldati muuseumisõpradele suvine väljasõit Vorsmi saarele ja Lääne –Eestisse. Samuti aidati kaasa Tartu Ülikooli Ajalooringi Järvamaa ekskursiooni korraldamisele. Muuseumi külastajad said tutvuda 6 ajutise näitusega. Koostöös Päinurme raamatukoguga toimusid kohtumisõhtud kirjanike Martin S Kulli ja Jakob Tammelaga.

Vaali vabariigi ja August Jürmaniga seotud ainese kõrval viidi muuseumi eestvõttel läbi kogumisaktsioon küla haridus- ja kultuurilugu kajastavate mälestuste ja fotode talletamiseks.

Eesti Jalgrattamuuseum

2015. aasta oli Väätsal tegutseva Eesti jalgrattamuuseumi jaoks esimene täistegevusaasta. Jõudsime 2013. aastal oma kätte saadud Väätsa ajaloolise vallamaja renoveerimis- ja restaureerimistegevustega ja muuseumiks kohandamise tegevustega nii kaugele, et meil õnnestus muuseum 17. mail 2015 avada. Ligi 250-ruutmeetrise üldpinnaga kuues ruumis eksponeerisime sadakond ajaloolist ratast koos selgitavate tekstidega, mis katavad jalgratta ajalugu Eesti vaates alates aegade algusest kuni 1980. aastateni ehk nõukogude ajastu lõpuni.

Muuseumi 2015. aasta kõrghooaeg algas päev enne avamist, 16. mail 2015 korraldatud Muuseumiööga ja kestis septembri lõpuni. Selle jooksul olime regulaarselt avatud reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti, muudel aegadel ja väljaspool kõrghooaega olime avatud kokkuleppel. 2015. aasta jooksul külastas meid kokku 2825 inimest.

Kuna me oleme eramuuseum, siis meil palgalisi töötajaid ei ole, muuseumi oleme loonud ja muuseumit haldame oma liikmete vabatahtliku tööna. Ka muuseumimaja oleme renoveerinud- restaureerinud oma vabatahtliku tööna ja oma rahaliste vahenditega, vaid ekspositsiooni ülesseadmiseks oleme saanud väliseid toetusi. Muuseumi eksponaadid (museaalid) on meil samuti 99% ulatuses muuseumi liikmete eraomanduses. Suurim toetus muuseumile on olnud Väätsa vallavalitsuselt, kellelt me saime muuseumi kasutusse vana vallamaja.

Tegelikult avasime me muuseumimaja – Väätsa ajaloolise vallamaja – kahes esimese renoveeritud ruumis ajutise vanarattanäituse juba 2014. aasta suvel. Kuna aga seda oma 35 rattaga me muuseumiks ei nimetanud, siis jäi muuseumi avamine 2015. aastasse, kui suutsime renoveerida ka ülejäänud ruumid.

Lisaks püsiekspositsiooni ülesseadmisele ja lahtihoidmisele korraldasime 2015. aastal ka mitmeid üritusi. 16. mail 2015 toimunud Muuseumiööl mängisime me vanal grammofonil ajaloolisi šellakplaate, Muuseumiööl osales kokku 250 inimest. Muuseumi avamisele 17. mail 2015 oli kokku tulnud umbes 200 inimest. Jaanilaupäeval, 23. juunil 2015 võõrustasime üle- eestilist Vanasõidukite Suursõitu, mille käigus külastas meie muuseumit umbes 600 inimest. 11. juulil 2015 olid osad meie rattad eksponeeritud Tartu Hansapäevadel, kus meie välinäitust külastas hinnanguliselt 1800 inimest. 20. augustil korraldasime vanajalgrataste matka Väätsalt Karedale ja tagasi. 28. novembril korraldasime mitme välisesinejaga jalgratta-ajaloo konverentsi, millel oli 40 osavõtjat. Väiksemaid üritusi oli teisigi.

2015. aasta jooksul täiustasime ka pidevalt oma ekspositsiooni. Näiteks lisandus kõrghooaja jooksul meile 19. sajandi käsiratas, sügisel aga 1880. aasta ämblik-tüüpi ratas, mis sai kiirkorras komplekteeritud ja korrastatud.

186 2015. aastal muuseumile antud suurematest tunnustustest võiks mainida muuseumi avamise kuulutamist Järvamaa aasta kultuurisündmuseks. Lisaks saavutasime Muinsuskaitseameti korraldatud Eesti 100 Aarde konkursil lõppkokkuvõttes väljapaistva 10. koha.

187 Järvamaa raamatukogud

Muusikaaastat tähistati raamatukogudes mitmesuguste raamatuüritustega: korraldati näitusi, ühiseid muusikakuulamisi, külas käisid muusikud jne.

Jätkus Kultuuriministeeriumi määrust järgiv, kuid samas kohalike elanike vajadusi rahuldav kogude täiendamine uute teavikutega. Elanikkonna jätkuv vähenemine ja sellega seotud kohaliku omavalitsuse tulubaasi vähenemine tingis Türi raamatukogu kolme struktuuriüksuse (Kolu, Taikse ja Änari) sulgemise. Türi raamatukogu struktuuriüksus Ollepa nimetati Kahala raamatukoguks. Osalise koormusega jätkasid tööd Paide valla raamatukogud (Anna, Sargvere, Tarbja), Järva-Jaani raamatukogu lastetöötaja ja Ervita raamatukoguhoidja. Mujal maakonnas on raamatukoguteenus veel kättesaadav endises ulatuses ja kvaliteedis.

Tabel 1. Järva maakonna raamatukogud 31.12.2015 Asutuse nimi vastutav töötaja (juhataja) Järvamaa Keskraamatukogu Jane Kiristaja Ahula raamatukogu Kaja Leidtorp Albu raamatukogu Silvi Väinsalu Ambla raamatukogu Riina Pedoson Anna raamatukogu Ene Riistan Aravete raamatukogu Ene Lõõnik Imavere raamatukogu Allika Jüris Järva-Jaani raamatukogu Merike Kanarbik Kareda valla raamatukogu Helena Siiroja Karinu raamatukogu Ilme Murumaa Koeru raamatukogu Ly Vihtol Koeru raamatukogu struktuuriüksused Ervita raamatukogu Ülle Trääl Vao raamatukogu Malle Kopti Koigi raamatukogu Pille-Riin Kranich Käravete raamatukogu Riina Pedoson Käsukonna raamatukogu Koidu Kull Päinurme raamatukogu Mall Lavrikov Roosna-Alliku raamatukogu Viktoria Saarsalu Sargvere raamatukogu Anu Käärik Tarbja raamatukogu Ebe Stein Türi raamatukogu Esta Saksa Türi raamatukogu struktuuriüksused: Kabala raamatukogu Ulvi Praks Kahala raamatukogu Anneli Jaasma Laupa raamatukogu Liina Jeena Oisu raamatukogu Heli Petrovits Viisu raamatukogu Malle Maimann Väätsa raamatukogu Made Piho 2015. aastal vähenes maakonnas kokku raamatukogude eelarve seoses mitme kogu sulgemisega. Rõõmustav on siiski, et suurenes riigipoolne toetus teavikute hankimiseks.

Raamatukogud on jätkuvalt küla keskusteks, kus lisaks kirjandusklubidele töötavad ka külaseltsid ja käsitööringid.

188 Kõigis raamatukogudes on lugejate käsutuses internetiühendusega arvutid ja ka ID-kaardi lugejad, mis muudavad riigiasutustega suhtlemise lihtsamaks ja turvalisemaks. Kohalike omavalitsuste ja volikogude materjalid on raamatukogudes nii paberil kui elektrooniliselt alati kättesaadavad. Paraku seoses infotehnoloogia uuenemisega, kuid rahaliste vahendite nappusega raamatukogudes, tekivad probleemid olemasoleva riistvara ja uue tarkvara ühildumisel.

Viimase paarikümne aasta jooksul on enamus maakonna raamatukogusid saanud uued ruumid või on vanad korralikult renoveeritud, kuid praegu vajaksid mitmed neist taas remonti või renoveerimist.

Probleemiks on liikumispuudega inimeste juurdepääs raamatukokku, sest pooled meie maakonna raamatukogud asuvad II korrusel, kuhu ratastooliga ei pääse. Tänu pereliikmetele, naabritele ja sotsiaaltöötajatele on raamatukoguteenus neile siiski kättesaadav.

Kõigis maakonna raamatukogudes töötab arvutiprogramm RIKS. Loodud on elektroonilised kataloogid ja toimub elektrooniline laenutus. Programm täieneb pidevalt, pakkudes üha uusi raamatukogutööd hõlbustavaid lahendusi.

Nii oma maakonna piires kui ka tellimisel Tallinnast või Tartust toimib RVL (raamatukogudevaheline laenutus), mis aitab täita lugejate soove ka sel juhul kui ühes või teises raamatukogus talle vajalik raamat puudub. Kuna piiratud eelarve ei võimalda raamatukogudesse tellida piisavalt vajalikke teavikuid, siis suurenes RVL-i teel laenutatud raamatute arv külaraamatukogudes võrreldes 2014. aastaga 8%.

Lisaks Kareda, Sargvere ja Viisu raamatukogudele töötab Eesti Posti frantsiisikontor alates 2015. aastast ka Imavere ja Koigi raamatukogus.

Lugejate osakaal Järvamaa elanikkonnast oli 2015. aastal 34%.

Teavikute komplekteerimisraha maakonnas suurenes riigi poolt eraldatud toetuse arvelt, paraku väheneb jätkuvalt raamatukogudesse ostetud raamatute arv (-0,9%), kuna hinnad tõusevad. Raamatukogud püüdsid siiski teavikuid komplekteerida nii, et iga lugeja leiaks meelepärase raamatu kas meelelahutuseks või uute teadmiste saamiseks.

Meie tänusõnad lugejatele, kes meile raamatuid on kinkinud!

2015. aasta laenutuste TOP 5 maakonnas  Kersna, Vahur „Ei jäta elamata“  Tohvri, Erik „Ühe katuse all“  Pets, Helju „Klassikokkutulek Kassaris“  Pets, Helju „Elu läheb edasi“  Kull, Avo „Ausammas“ Väga palju loetakse endiselt „Minu...” sarja raamatuid.

Järvamaa 2015. aasta maaraamatukoguhoidjaks valiti Allika Jüris Imavere raamatukogust, kes esitati ka valla elu edendajate tunnustamisel elutöö preemiale. Kultuuriministeeriumi tänukirja südamega tehtud töö eest sai Malle Kull Järvamaa Keskraamatukogust, kes jäi, pärast ligi 47 tööaastat direktorina, pensionile. Koigi valla teenetemärk omistati Mall Lavrikovile Päinurme raamatukogust. Kohaliku omavalitsuse tänukirja pälvisid Ly Vihtol Koeru raamatukogust ja Esti Tähnas Järvamaa Keskraamatukogust. Paide linna kultuuripreemia sai Eha Palm Järvamaa Keskraamatukogust.

189 Kõik raamatukogud teevad koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega ning on aktiivseteks osalejateks valla- ja külapäevade korraldamisel. Oisu raamatukogule anti üle võimlemispedagoogi Ernst Idla arhiiv.

2015. aasta suuremad maakondlikud üritused olid – üle-eestiline kirjandusmäng krimiraamatutest, üleriigiline väikeste kodu-uurijate päev, ajalehe Järva Teataja joonistusvõistlus „Mina märkan”, projekt „Helkur on popp”, konkurss „Minu jõulusalm minu jõulukaardil”.

Näituste ja väljapanekutega märgiti ära kirjanike tähtpäevi. Traditsiooniliselt tähistati emakeelepäeva, üleriigilisi raamatukogupäevi ja Põhjamaade kirjandusnädalat.

Paide Arvamusfestivalil korraldas keskraamatukogu tasuta raamatute laada.

Lugejatega kohtusid Avo Kull ja Elle Eha Koerus, Vahur Kersna Karedal, Koigis ja Paides, Martin S Kull ja Jakob Tammela Päinurmes. Keskraamatukogus kohtuti lisaks Mudlumi, Piret Laia, Valdur Mikita, Indrek Hargla ning Tarmo Vahteriga ja üle-eestilise kirjanike tuuri ajal Karl- Martin Sinijärve, Jan Kausi, Kaupo Meieli ning Jüri Kolgiga.

Lastel käisid külas Järva-Jaanis Marko Kaldur koos koer Valge Tähekiirega ning Paides Kultuurkapitali lastekirjanduse nominendid Contra, Indrek Koff ja Piret Päär. Koos Nele-Liis Vaiksooga peeti Pipi sünnipäeva Järvamaa Keskraamatukogus.

Keskraamatukogu koostöös Järvamaa Puuetega Inimeste Kojaga avas rändnäituse „Sõprus” ajakirja „Vaimupuu” fotokonkursi parimatest töödest ning toimus kohtumine Janek Muru ja Kerttu Rakkega, kes esitlesid raamatut „Pimedusest välja”.

Järvamaa Keskraamatukogu lasteosakonna ees oleva koridori seinale „kasvas” raamatupuu – selle maalis Jan Margen Vau.

Juubelit tähistas Käsukonna raamatukogu – 90.

Kodulehed on Kareda, Koeru, Vao, Kahala raamatukogul ja Keskraamatukogul. Keskraamatukogul, Anna, Ervita ja Koigi raamatukogudel on Facebooki konto. Kareda raamatukogul on ühine Facebooki konto Peetri rahvamajaga ja Koeru raamatukogul raamatuklubiga Vaimuvalgus. Järva-Jaani raamatukogul on blogi. Kodulooalast kirjandust bibliografeerib andmebaasi RIKS keskraamatukogu ja see on leitav nii RIKSWEBi kui Rahvusraamatukogu otsinguportaali kaudu. Kokku registreeriti maakonnas 6052 mitmesugust päringut – õppijatele referaatide tegemiseks, ristsõnade lahendajatele ja käsitööhuvilistele.

190 Noorsootöö

Rahvastikuregistri andmetel elas 2015. aasta lõpus maakonnas 6831 noort. Noorte arv on jätkuvalt languses. Kõige rohkem noori elas Türi vallas ja Paide linnas. Kõige suurem noorte osakaal rahvastikust oli Imavere vallas.

Tabel 1. Noored Järvamaa omavalitsustes Elanike arv Noorte arv (7-26 a, KOV sünd 1989-2008) Noorte osakaal 01.01.2016 01.01.2016

Albu vald 1200 265 22,08%

Ambla vald 2061 440 21,35%

Imavere vald 912 226 24,78%

Järva-Jaani vald 1573 368 23,39%

Kareda vald 596 115 19,30%

Koeru vald 2138 481 22,50%

Koigi vald 966 207 21,43%

Paide linn 8258 1842 22,31%

Paide vald 1644 327 19,89%

Roosna-Alliku vald 1062 227 21,37%

Türi vald 9491 2031 21,40%

Väätsa vald 1300 302 23,23%

31201 6831 21,90%

Järva maakonna noorsootöö põhimõtted ja prioriteedid on kokku lepitud 2011. a valminud Järvamaa noorsootöö arengukavas aastateks 2012-2017. Arengukava elluviimist koordineeris kuni 2015. a sügiseni SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus, mis likvideeriti aasta lõpuks. Alates 2015. a suvest koordineerib arengukava täitmist ja seireandmete kogumist Paide Avatud Noortekeskus, kes on Järva Maavalitsuse partner noorteinfo teenuse osutajana.

2015. a detsembri seisuga tegutsesid Järvamaal järgmised noortekeskused ja noortetoad: Albu Noortekeskus (MTÜ Albu Noortekeskus), Ahula Noortekeskus (MTÜ Albu Noortekeskus), Albu valla küladetuba, Aravete Noortekeskus (Ambla valla Avatud Noortekeskus), Ambla Noortekeskus (Ambla valla Avatud Noortekeskus), Imavere Valla Avatud Noortekeskus, Käsukonna Noortetuba (Imavere Valla Avatud Noortekeskus), Järva-Jaani Avatud Noortekeskus, Koeru Noortemaja, Koigi Noortekeskus, Päinurme Päevakeskuse Noortetuba, Paide Avatud Noortekeskus, Anna Noortetuba (Paide Valla Noortekeskus), Tarbja Noortetuba (Paide Valla Noortekeskus), Sargvere Noortetuba (Paide Valla Noortekeskus), Türi

191 Noortekeskus, Oisu rahvamaja noortetuba, Kabala rahvamaja noortetuba, Roosna-Alliku Noortekeskus, Väätsa Avatud Noortekeskus ja sügiseni nõuandva keskusena SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus. Vaid Kareda vallas pole ametis noorsootöötajat ja pole loodud noortekeskust ega noortetuba.

2015. aasta detsembri seisuga töötas Järvamaal 16 koolis huvijuht ning tegutses ka huvijuhtide ainesektsioon Ene Hundi eestvedamisel. 2015/2016 õppeaastal ei ole huvijuhti Ahula Lasteaed- Algkoolis, Gaia kooli Türi filiaalis, Nurme Koolis, Paide Täiskasvanute Keskkoolis, Paide Valla Lasteaed-Koolis ja Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus. Võrreldes eelmise õppeaastaga on huvijuhtide arv vähenenud 2 võrra.

Õpilasesindused on olemas 18s Järvamaa koolis, arv on suurenenud 3 võrra: Türi Ühisgümnaasiumis, Türi Põhikoolis, Laupa Põhikoolis, Retla-Kabala Koolis, Paide Ühisgümnaasiumis, Paide Gümnaasiumis, Paide Täiskasvanute Keskkoolis, Aravete Keskkoolis, Ambla Lasteaed-Põhikoolis, Koeru Keskkoolis, Roosna-Alliku Põhikoolis, Albu Põhikoolis, Nurme Koolis, Peetri Koolis, Järva-Jaani Gümnaasiumis, Koigi Koolis, Väätsa Põhikoolis, Järvamaa Kutsehariduskeskuses on õpilasaktiiv.

Järvamaal tegutses 2015. aastal 4 omavalitsuse noori koondavat osaluskogu: Imavere valla noortevolikogu, Koeru noortevolikogu, Paide linna noortevolikogu ja Väätsa noortevolikogu. Lisaks tegutseb maakondliku osaluskoguna MTÜ Järvamaa Noortekogu, mille tegevust juhib alates 2014. a märtsist Riin Luks. Maakonnas tegutseb kokku 58 noorteorganisatsiooni (2013. a 69, 2014. a 62), sh osaluskogud, haarates oma ridadesse 871 noort, mis on 12,8% maakonna noorte üldarvust. Suurim osalus on Kaitseliidu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmades, õpilasesindustes ja noorte osaluskogudes osaleb ning Eesti 4H Järvamaa piirkonnas rühmades. Osalevate noorte arvude hindamisel tuleb arvestada, et samad noored osalevad tihti mitme organisatsiooni töös ning organisatsioonide arvudes kajastub vaid see osa, kes on oma andmed maavalitsusele edastanud.

Avatud Noortekeskuste projektikonkursi raames rahastati 2015. aasta kevadel kümme taotlust. Rahastuse said noortekeskused Järva-Jaani vallast, Imavere vallast, Väätsa vallast, Koigi vallast, Paide vallast, Paide linnast, Türi vallast, Albu vallast, Roosna-Alliku vallast ja Koeru vallast kogusummas 10 154 eurot. Sügisel koondatud aruannetest võib järeldada, et kõik 10 projekti täitsid oma eesmärgid, projektides osales 2620 noort (kõik osalenud noored ei ole kirjalikult registreeritud, suuremate sündmuste puhul on arv hinnangu põhine).

2015. aastal toimus noortevaldkonna tunnustuskonkurss „Aasta tähed“ esmakordselt maavalitsuse ja Järvamaa Noortekogu koostöös. Konkurss oli eelnenutest erinev- kui varem on hindamiskomisjoni kuulunud vaid üks noor, siis seekord hindasid kandidaate ainult noored.

„Aasta noorte sõbra“ tiitliga pärjati Kaitseliidu Järva malev, kes on olnud aastate jooksul hea koostööpartner ja eeskuju noorte ettevõtmistele. Noored on väga tänulikud ja õnnelikud, et kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad ei pea paljuks õpetada neile matkatarkusi, meeskonnatööd, looduse tundmist, turvalisust, õigeid väärtushinnanguid ning olla toeks maakonna suurimate noorteorganisatsioonide arengus ja tegevuses.

Eripreemia pälvis Pizzakiosk OÜ, kes on noorte hinnangul toetanud aastate jooksul enam-vähem kõiki Järvamaa noorteüritusi ega ole kunagi vastanud abipalvele eitavalt.

Kategoorias „Aasta tegu“ oli silmapaistvam Järva-Jaani rulapargi ehitamine. Noorte hinnangul on tegemist Kesk-Eestile olulise paigaga, sest see on paikkonna suurim sisetingimustes toimiv eksteemspordikeskus ning kasutatav iga päev. «Tegu tehti ära kiiresti koos toetajate, noorte ja omavalitsuse ühisel jõul,» tunnustavad noored.

192 „Aasta noortesõbralikem omavalitsus“ oli 2015. a konkursi tulemusel Paide linn. Noorte arvates on Paide linn auga välja teeninud noortesõbra tiitli. Nende selgitust mööda rääkisid Paide linna kasuks lõpuks avatud rulapark, noortevolikogu aktiivne tegevus ja tugi osaluskogule, noorte kaasamine ja nendega arvestamine, näiteks Andeka Lapse preemia puhul, noortekeskuse ja omavalitsuse tihe koostöö ja noortekeskuse töö hindamine.

„Aasta noor tegija“ tiitliga tunnustatud Sten Perillus jäi komisjonile meelde sellega, et tema tegevus on kogukondlikult suure tähtsusega, ta on oma innuga eeskujuks paljudele eakaaslastele. Lisaks edukatele ettevõtmistele, nagu VäätsaTV ja minifirma Digitund, kuulub Perillus ka õpilasesindusse, kooli hoolekogusse ning Väätsa noortevolikogusse. Põhjenduse järgi on Perillus võitnud ja esirinnas olnud mitme rahvusvahelise projektiga, mis aitavad arendada kogukonda. «Tema tegemised pole mitte ainult noortele, vaid ka õpetajatele – Digitund pakub veebipõhiste õppemeetodite koolitusi just õpetajatele. Tänu temale sai ka kool 3D-printeri,» seisab põhjenduses.

Lisaks konkursi parimatele autasustas maavanem Alo Aasma südamega tehtud töö eest Järvamaa elu edendamisel ja Järvamaa Noortekogu juhtimisel noortekogu juhatuse esimeest Riin Luksi ja aseesimeest Carolyn Metsa maavalitsuse tänukirjaga.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel tunnistati 2015. aasta Järvamaa parimaks noorsootöötajaks Paide Gümnaasiumi huvijuht Helen Trug. Parima noore preemiat välja ei antud.

Maakonna huvitegevuse ja huvihariduse kaardistamine, mis tavapäraselt on toimunud kalendriaasta lõpus, lükkus 2015/2016 õppeaastal kevadesse, seetõttu ülevaadet aastaraamatu koostamise hetkeks ei ole. Maakonna noorsootöö ülevaatega, sh noorte osaluse, projektide, noorte tervistava ja arendava puhkuse, noorsoo-uuringute ja noorsootööalase koostöö arendamise ning noorte huvihariduse/huvitegevuse infoga, on võimalik tutvuda www.jarva.maavalitsus.ee/statistika. Ülevaatest selgub, et kuigi noorte arv on languses, noortele suunatud projekte korraldatakse Järvamaale ja valdkonnale omaselt palju- 2013. a oli projekte 46, 2014. a juba 100, 2015 on maavalitsusse saadetud info 89 projekti kohta, tõenäoliselt on reaalne noortele suunatud projektide arv oluliselt suurem. Noorte tervistava ja arendava puhkuse võimalused on kasvanud 2013 ja 2014. a võrdluses 26lt 39le, 2015. a on kogutud andmetes võimaluste arv 43.

193 Sport

Järvamaa 2015. aasta parimad sportlased

Järvamaa parimad naissportlased 2015 Evely Kaasiku orienteerumine Türi Kätlin Piirimäe kergejõustik Koigi Grete Šadeiko kergejõustik Türi

Järvamaa parimad meessportlased 2015 Kaarel Kasper Kõrge suusatamine Ambla Ain Pent tõstmine Albu Olavi Allase kergejõustik Türi

Järvamaa parimad neiud 2015 Johanna Ilves kergejõustik Koeru Lisell Jäätma vibusport Türi Jade Šadeiko võrkpall Türi

Järvamaa parimad noormehed 2015 Kert Piirimäe kergejõustik Koigi Karl Leesmaa kardisport Türi Kristjan Puusepp vibusport Türi

Järvamaa parimad võistkonnad 2015 Järvamaa Võrkpalliklubi meeskond JOKA naiskond Paide Linnameeskond

Parim naisseenior Siiri Poopuu orienteerumine Türi

Parim meesseenior Lauri Lipp kergejõustik Paide

Järvamaa sportlikum pere 2015 on perekond Ilves Koerust

Spordielu edendaja Mati Sadam

14. Eestimaa Suvemängud

10.-12. juulini toimusid Saaremaal 14. Eestimaa Suvemängud, Järvamaale tuli mängudelt väiksemate maakondade arvestuses 4. koht. Meilt osales kaks linna, Paide ja Türi väikeste linnade arvestuses, ja kolm valda, Ambla suurte valdade arvestuses ning Imavere, Kareda ja Albu väikeste valdade seast üksikute võistlejatega. Lisaks oli Järvamaa koondise sportlasi Järva- Jaani vallast sangpommi tõstjad, Albust, Roosna-Allikult ja Amblast tõstjad, Türilt ja Türi vallast ratsutajad.

Meie maakonna koondised võistlesid järgmistel spordialadel:  Tõstmises saavutati võistkondlikult kolmas koht 172 punktiga. Kuldmedalid võitis naistest ülekaalukalt Ingela Jalast ja Teet Karbus kk mehed -69 kg. Hõbemedali võitis Airo Lihvar kk kuni 62 ja Darvi Jalast kk kuni 85 kg ja pronksmedali võitis Armas Reisel

194 kk kuni -56 kg ning Mati Karbus kk kuni 77 kg. Võistkonna esindaja ja treener Ahti Uppin.  Korvpallis said naised tulemuseks neljanda koha, osales 7 naiskonda. Võideti kolm ja kaotati kolm mängu, 1 mäng Raplale ainult 1 punktiga. Naiskonnas mängisid Marit Maaring, Jana Raude, Liis Metsatalu, Kristiina Karu, Laura Jõgisoo, Ellen Anett Põldma ja Greta Üprus.  Sangpommi mitmevõistluses saavutati võistkondlikult neljas koht 103 punktiga. Kuldmedalid võitsid Alvar Roos kehakaalus kuni 63 kg ja Kuldar Kark kehakaalus 85 kg, hõbemedalid võitis Kalle Puss kehakaalus kuni 68 kg, kes oli ka võistkonna treener– esindaja.  Meeste võrkpallis saavutati maakondlikult auhinnaline teine koht. Meeste võrkpalli võitis linnade arvestuse Türi linna meeskond kooseisus: Virko Vantsi, Keiro Vantsi, Ilmar Mõttus, Alo Lengert, Indrek Ohu, Karl Traager ja Jalo Villem ning treener Villi Vantsi. Paide linna meeskond saavutas 6. koha. Võistkonna esindaja Viljo Jüristo.  Naiste võrkpallis maakondlikus kokkuvõttes 10. koht, esindatud oli ainult üks naiskond - Paide linna naiskond, kes linnade arvestuses saavutas 5. koha, treener-võistleja Piret Reinfeld.  Orienteerumises saavutati maakondlikult 6. koht. Orienteerujad olid Türilt, Paide linnast, Amblast, Albust, Karedalt. Kõrgema koha saavutas Türi, linnade arvestuses viies koht ja Paide 11. koht. Individuaalselt saavutas kuldmedali Evely Kaasiku ja teatevõistlustes N 21 vanuseklassis I koht Evely Kaasiku. Helle Hallik ja Sigrid Ruul, teateorienteerumises N 45- II koht, M 16, 35 III koht.  Mälumängus saavutati maakondlikult viies koht (arvesse läks kahe parema omavalitsuse võistkonna tulemus Türi II koht ja Ambla valla 12. koht). Hõbemedalid võitsid linnade arvestuses Türi linna võistkond koosseisus Alar Särgava, Aksor Koit, Urmas Tarvis ja Harri Haarde.  Jalgrattakrossis saavutati võistkondlikult kaheksas koht. Maakonda esindasid jalgratturid Türi linnast 5. koht (esindaja Tauri Must) ja Paide linnast 11. koht ja Ambla valllast 14. koht valdade arvestuses.  Petankis saavutati võistkondlikult 7. koht, Paide linna võistkonnale samuti 7. koht, osales 13 linna võistkonda. Võistkonnas mängisid Enn Lehtpuu, Anneli Suits ja Erki Lehtpuu.  Ratsutamises saavutati võistkondlikult 8. koht, võistkonna viis välja Ervi Kaasiku  Kergejõustikus esindasid oma linna-valda ja maakonda Türi linn, kes võitis üldkokkuvõttes kergejõustikus esimese koha 1603 punkiga, Paide linn oli (1451 p; 11. ), Ambla vald (743 p; 26. ) ja Imavere vald (42 p; 59.s koht). Maakondade arvestuses saavutas Järvamaa 7. koha 2448 punktiga 15 maakonna seast. Kuldmedalid võitsid Olavi Allase (Türi linn) meeste 1500 m jooksus, ajaga 4.06,54; Lauri Lipp (Paide linn) 100 m jooksus MV II g tulemusega 12,74 ja Merle Vantsi NV 50+ 1500 m jooksus ajaga 6.10,76. Hõbemedalid võitsid veel Mati Kõiv Amblast 800m jooksus ja Evely Kaasiku 800m jooksus Türilt. Pronksmedalid võitis Jaanus Suvi Türilt, nii kaugus kui ka kõrgushüppes.  Jahilaskmises saavutati 7. koht, osalesid Türi jahilaskjad ja võistkonna esindaja Sven Algepus.  Tennises saavutas Türi linna võistkond II koha linnade arvestuses. Võistkond mängis koosseisus: Laura Rahe, Auris Mikk ja Rein Mikk.

Maakonda ja omavalitsusi esindasid juhtide võistlusel maavanem Alo Aasma, JOL juhatuse esimees ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Paide linnapea Siret Pihelgas ja abilinnapea Ülle Leesmaa ning Imavere vallavanem Jüri Ellram.

Üldkokkuvõttes võitis suurtest maakondadest Tartumaa 525 punktiga, järgnesid Harjumaa 513 ja Pärnumaa 499 ning väikestest maakondadest võitis Saaremaa 398 punktiga, II koht Põlvamaa

195 389, III koht Jõgevamaa 385 ning Järvamaale 4. koht 381 punkiga, Valgamaa 368, Võrumaa 364, Läänemaa, Hiiumaa ja Raplamaa.

Linnade arvestuses võitis ülekaalukalt Türi 279 p, Paide linn oli väikelinnade arvestuses 6. kohal.

Valdade arvestuse võitis Tartu vald, meie valdadest oli parim Ambla vald üldkokkuvõttes 25. ja suurte valdade arvestuses 19. koht.

196 Politsei

Kuritegevus Järvamaal 2015. a registreeriti Järvamaal 424 kuritegu, mida on eelneva aastaga võrreldes 66 episoodi vähem. Järvamaal registreeriti 10 000 elaniku kohta 140 kuriteofakti, mis näitab, et Järvamaa on üks mandri Eesti turvalisemaid maakondi (vt joonis 1).

Joonis 1. Registreeritud kuriteod 10 000 elaniku kohta.

Kuritegusid pannakse kõige rohkem toime linnades: kõige enam Paide linnas - 151 kuritegu ja Türi linnas 51 kuritegu. Kolmandal kohal registreeritud kuritegude arvu poolest on Türi vald - 49 kuritegu. Kõige vähem pandi kuritegusid toime 2015. aastal Roosna-Alliku ja Koigi valdades. Registreeritud kuritegudest 75%-l õnnestus politseil kuriteo toimepannud isik kindlaks teha.

Joonis 2. Registreeritud kuriteod Järvamaal oluliste liikide lõikes.

197 2015. aastal pandi toime 169 varavastast kuritegu, mida on 77 võrra vähem kui 2014. aastal. Selle alla kuuluvad omastamised, vargused, röövimised ja asja rikkumised või hävitamised. Sõidukitest varguse episoode on registreeriti 7 episoodi vähem ning röövimisi 2015. aastal ei registreeritud. 2014. aastal registreeriti 2 röövimist ja 2013. aastal 5 röövimist. Varguseid registreeriti 2015. aastal 120, mida on 55 juhtumi võrra vähem kui 2014. aastal (vt joonis2).

2015. aastal olid registreeritud vägivallakuriteod languses võrreldes 2014. aastaga, varasema 104 juhtumi asemel 91 ehk 13% vähenemine (vt joonis 2). Nendest kehalisi väärkohtlemisi, mille alla käivad nii baarikaklused, kui olmetülid, registreeriti 69, seda oli 4 episoodi vähem, kui aasta varem. Raskeid tervisekahjustusi ja tapmisi 2015. aasta ei registreeritud. 2014. aastal registreeriti 1 tapmiskatse, mis on seotud Kajar Paasi röövimisega ning tema elukaaslase tulistamisega.

Registreeritud narkokuriteod 2015. aastal võrreldes 2014 aastaga langesid 70% ehk registreeriti 15 narkokuritegu. 2014. registreeriti 50 narkokuritegu, 50 kuriteost suurem osa oli seotud ühe isikuga. Narkootikumide vahendamine on latentne kuritegevus, mis tähendab seda, et keegi ei tule politseisse avaldust tegema ja politsei peab leidma ise viisi, et neid kuritegusid avastada.

Liiklus Järvamaal 2015 registreeriti 28 inimkannatanuga liiklusõnnetust ja seda on 13 juhtumi võrra vähem kui 2014. aastal. Liiklusõnnetustes sai vigastada 39 inimest. 2015. aasta liikluses on Järvamaal ajalooline, kuna liikluses ei hukkunud ühtegi inimest. Politsei statistika andmetel aastast 1970 ei ole sellist aastat olnud (vt joonis 3).

Joonis 3. Liiklusõnnetustes hukkunuid Järvamaal aastatel 1970 - 2014

Politsei kõrvaldas liiklusest 2015. aastal Järvamaa teedelt 474 alkoholi tunnustega sõiduki juhti, võrreldes 2014. aastaga on see106 joobes juhti enam (vt joonis 4). Sellest ei saa aga järeldada, et joobes juhte on liikluses rohkem, kuna politsei panustas rohkem joobeseisundi kontrollimisele. Joobeseisundi kontrollimisi: 2015 aasta – 24 531, 2014 aasta – 12 710.

198 Joonis 4. 2015 aasta alkoholi tarvitanud juhid Järvamaal

Kiiruseületamiselt tabati kokku 1919 juhti, kellest 46 juhil oli kiiruse ületamine lubatust suurem üle 60 km/h, 93 juhil 41 – 60 km/h, 1290 juhil 21 – 40 km/h ja 490 juhil kuni 20 km/h. Joove ja suur kiirus on ühed peamised liiklusõnnetuste põhjustajad, seega politsei pööras sellistele rikkumistele ka suuremat tähelepanu ning osaliselt tänu sellele on liiklusõnnetuste arv vähenenud ja aastal 2015 ei olnud ühtegi hukkunut.

Abipolitseinike kaasamine 2014. aastal oli Järvamaal 15 abipolitseiniku siis 2015. aasta oli neid juba 22. Abipolitseinikest on 6 isikut saavutanud iseseisva pädevuse. Oluliselt on kasvanud abipolitseinike kaasamine, abipolitseinike kaasati 2015. aastal 2675 töötunni ulatuses, millest enamus kulus patrulltegevuseks (vt joonis 5).

199 Joonis 5. 2015 aastal abipolitseinike kaasamine Järvamaal

Järvamaa abipolitseinikud on ühed aktiivsemad terves Eestis ning nende panus turvalisusse on äärmiselt suur. Järvamaa abipolitseinike suur aktiivsus näitab, et Järvamaa inimesed tahavad panustada oma maakonna turvalisusse ja nõus vabatahtlikult politseitöös osalema.

200 Päästeteenistus

Päästeameti 2015. aasta väljakutsete statistika näitab, et Järvamaal 2014. aastaga võrreldes oli nii tulekahjude üldarv, kui hoonete tulekahjude arv vähenenud. Maakonnas hukkus tulekahjus 1 inimene. Tulekahjude tagajärjel vigastada keegi ei saanud. Eluhoonete tulekahjude peamiseks põhjuseks oli hooletu käitumine lahtise tulega. Oluliselt on kasvanud rikkest elektripaigaldises alguse saanud tulekahjude arv ja vähenenud rikkest elektriseadmes alguse saanud tulekahjude arv. 7. detsembril 2015 kella poole kolme ajal said päästjad väljakutse Järvamaale Paide valda Suurpalu külla, kus teataja sõnul tuli ühekordsest elumajast suitsu. Päästjate sündmuskohale saabudes oli aknast näha leeki ning luure käigus märgati põlevas majas meest. Kannatanu toodi akna kaudu majast välja ning tänu kiirele reageerimisele päästeti tema elu. Mees anti üle kiirabile ja toimetati haiglasse. Suitsusukelduse käigus leiti majast hukkunud naisterahvas. Järvamaal uppus veeõnnetustes 1 inimene Järva- Jaani vallas. Päästjate professionaalsuse hoidmiseks ja õnnetuste efektiivse lahendamise tagamiseks tegime 2015. aastal mitmeid suuremaid õppuseid. Harjutasime üleujutuse likvideerimist, hulgi kannatanutega liiklusavarii lahendamist ja korraldasime ühe maja põletamise õppuse. Palju kasulikke teadmisi ja oskusi said päästjad lisaks komandode õppepäevadelt ja kursustelt. Meie aktiivsemad inimesed lõid kaasa üle-eestilise Päästeala Noorte laagri korraldamisel. Türil toimus tuletõrjesportlastele Pritsu Karika etapp. Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga koostöös toimus septembris üle-eestiline koolinoorte tuletõrjeolümpia. Omavahel võtsid päästekomandod mõõtu Järvamaa meistrivõistlustel tuletõrjespordis. 2015. aastal viisime läbi mitmeid tuleohutus- ja veeohutusalaseid ennetustegevusi. Jaanuarist aprillini viisime Järvamaa koolide 6. klasside õpilastele läbi projekti „Kaitse end ja aita teist“ koolitused, milles käsitlesime Päästeameti poolt tule- ja veeohutuse, õnnetusteadete edastamise, käitumist lõhkekehade leiu puhul ja elektriohutuse teemasid. Projekt lõppes kahepäevase võistluslaagriga, mille korraldamisel oli kaasatud mitmeid erinevaid asutusi. Tuleohutuse alaselt koolitasime kevadel 1.-3. klasside õpilasi projekti „Tean tulest“ raames. Õpilastele viisime päästekomandodes läbi koolitused ning samuti oli lastel võimalus tutvuda päästjate tööga.

Lasteaedades toimus sügisel tuleohutusalane projekt „Tulest targem“, kui päästjad käisid lasteaedades kohal ja rääkisid, kuidas ja mida peaks tegema, et ei juhtuks tulekahju. Veeohutusalaselt viisime 11. klasside õpilastele läbi veeohutusalased loengud. Paide ujulas toimus infopäev „veega sõber“, kus osalejad said proovida erinevaid praktilisi harjutusi, mida võib vees hätta sattudes vaja minna ja testida oma ujumisoskust. Tuleohutusalaseid koolitusi tegime ka täiskasvanutele- erinevate asutuste töötajatele, töötutele, eakatele. Augustis korraldasime ohutuspäeva ja oktoobris eakatele suunatud ohutuspäeva Aravetel „Kaitse eite ja aita taati“.

Septembris toimusid komandodes lahtiste uste päevad, mida külastasid valdavalt lasteaia -ja koolilapsed. Päästjad, vabatahtlikud päästjad ja päästeametnikud viisid läbi 951 kodukülastust, mille käigus nõustasime inimesi tuleohutuse alastes küsimustes. Kahjuks esines paljudes külastatud kodudes puuduseid, peamiselt seoses suitsuanduri puudumisega, valesti paigaldamisega, patarei puudumisega või puuduliku hooldusega.

2015. aastal oli Järvamaa neljal kutselisel komandol Aravete, Koeru, Türi ja Paide päästekomandol kokku 825 pääste väljakutset, neist tulekahjudele Järvamaal 117 .

201 Tabel 1.Tulekahjude kokkuvõte kohalike omavalitsusüksuste lõikes Järvamaa teistes eluhoonetes hoonetes tulekahjud tulekahjude tulekahjusid tulekahjusid väljaspool hooneid 2015 üldarv 2015 2015 2015 2015 Albu vald 5 1 2 2 Ambla vald 7 2 2 3 Imavere vald 0 0 0 0 Järva-Jaani vald 4 0 1 3 Kareda vald 4 1 1 2 Koeru vald 16 1 1 14 Koigi vald 5 1 0 4 Paide linn 22 8 2 12 Paide vald 12 3 1 8 Roosna- Alliku vald 3 2 0 1 Türi vald 33 8 4 21 Väätsa vald 6 0 0 6 Kokku 117 27 14 76 * Tulekahjude üldarv on 2015 aastal vähenenud 19 sündmuse võrra. * Hoone tulekahjude üldarv on 2015 aastal vähenenud 15 sündmuse võrra. * Hoone tulekahjude arvu langus on enamuselt tingitud teistes hoonetes toimunud tulekahjude arvu langusest 25>14.

202 Maavalitsus

Maavalitsus on valitsusasutus, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele oli kuni 31.08.2015 Siseministeeriumi valitsusalas, alates 01.09.2015 aga Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Maavanem esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle.

Alates 1. novembrist 2014 juhib maavalitsuse tööd maavanem Alo Aasma.

31. detsembri 2015. a seisuga oli Järva Maavalitsuses kolm struktuuriüksust:

Kantselei – korraldab maavalitsuse asjaajamist, õigusalast teenindamist, personalitööd ja koolitust, maavanema ja maavalitsuse tegevuse avalikustamist, töökorraldus- ja haldusküsimusi, maavalitsuse perekonnaseisu- ja rahvastiku toimingute alaste ülesannete täitmist, maavalitsuse finantseerimise ja eelarve küsimusi, riiklike, maavalitsuse valitsemisel oleva riigivara valitsemist ning maavalitsuse infotehnoloogiaalaste ülesannete täitmist;

Haridus- ja sotsiaalosakond – korraldab maavalitsuse haridus-, noorsoo-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalalaste ning tervise edendamisega seotud ülesannete täitmist;

Arengu- ja planeeringuosakond – korraldab maavalitsuse regionaalarengu- ja planeeringualaste ülesannete täitmist ning regionaalse arengu programmide elluviimist maakonnas, maavalitsuse ettevõtlus-, infrastruktuuri-, majandus-, maakorraldus-, omandi- ja maareformi- ning ühistranspordialaste ülesannete täitmist.

2015. a lahkus maavalitsusest 3 ametnikku ja 5 töötajat ning teenistusse võeti 1 ametnik. 2015. aasta lõpu seisuga töötas maavalitsuses 27 teenistujat, neist 18 ametnikud ning 9 töötajad. Ametnikest olid 13 (72,2%) kõrgema, 1 (5,6%) keskeri- ja 4 (22,2%) keskharidusega.

31. detsembri 2015. a seisuga oli Järva Maavalitsuse teenistujate hulgas 6 meest (22,2%) ja 21 naist (77,8%), teenistujate keskmine vanus oli 48,2 aastat.

Oluliseks muudatuseks on maavalitsuse kasutuses oleva Rüütli 25 kinnistu omandi ja haldamise üleandmine Riigi Kinnisvara AS-le alates 01.01.2016, millega seoses vähenes täidetavate haldusülesannete maht ning RKAS võttis üle ka nelja maavalitsuse töötaja töölepingud.

203 Järva maavanem tunnustas 2015

Järva maavanem annab koostöös Järvamaa Omavalitsuste Liiduga välja maakonna kõrgeimat autasu – Järvamaa vapimärki. Järva maavanema autasud on veel Järvamaa teenetemedal, Järvamaa teenetemärk.

Järvamaa Vapimärgi kavaler

Arvo Pärt – helilooja maailmakultuuri rikastanud mitmekülgse loomingulise tegevuse ning Paide ja Järvamaa tuntusele maailmas kaasa aitamise eest.

Pildil: Arvo Pärt

Järvamaa teenetemedaliga autasustati:

Urmas Kõonurm – Kaitseliidu Järva maleva Paide üksikkompanii pealik silmapaistva panuse eest Kaitseliidu Järva maleva arengusse, isamaalisse kasvatusse ning Kaitseliidu koostöösse maavalitsuse ja maakonna omavalitsustega.

Pildil: Urmas Kõonurm

204 Hillar Mett – Paide politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnavanem pikaajalise laitmatu ja tulemusliku teenistuse eest elanikkonna turvalisuse tagamisel ja õiguskorra kindlustamisel maakonnas.

Pildil: Hillar Mett

Enn Sõmer – spordiveteran olulise panuse eest Järvamaa spordielu edendamisse.

Pildil: Enn Sõmer

Raimo Merilo – Kaitseliidu Järva maleva nooreminstruktor olulise panuse eest Kaitseliidu Järva maleva arengusse ja koostöösse erinevate osapooltega ning silmapaistvalt kirgliku ning südamega tehtud töö eest riigikaitse arendamisel.

205

Pildil: Raimo Merilo

Marika Kuusik – Paide Ühisgümnaasiumi huvijuht pikaajalise silmapaistva ning hingestatud panuse eest Järvamaa kultuurielu edendamisse.

Pildil: Marika Kuusik

206 Tiit Kalda – Koeru Keskkooli direktor pikaajalise panuse eest Järvamaa hariduselu arengusse.

Pildil: Tiit Kalda

Enn Lehtpuu – Väätsa Põhikooli direktor pikaajalise panuse eest Järvamaa hariduselu arengusse.

Pildil: Enn Lehtpuu

Järvamaa teenetemärgiga autasustati:

Helju Plukk – Kareda vallasekretär pikaajalise ja kohusetundliku teenistuse eest Kareda vallasekretärina.

Kristi Liiva ja Maiko Keskküla - Järvamaa Arvamusfestivaliga õnnistamise ning Eesti vaimult palju suuremaks muutmise eest.

Sirje Pehk - olulise panuse eest Järva-Jaani valla ja Järvamaa hariduselu arengusse.

Veiko Veskimäe - Paide Linnameeskonna president Järvamaa jalgpallielu edendamise ning Paide Linnameeskonna poolt tekitatud unustamatute jalgpallielamuste eest

207 Andeka õpilase stipendium

Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast.

Ajakeskuses Wittenstein toimunud Järvamaa andeka keskkooliõpilase stipendiumikonkursi tänuüritusel kuulutati konkursi võitjaks Türi Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Selena Jõesuu (pildil).

Pildil: Selena Jõesuu

Selena Jõesuu on väga heade vaimsete võimetega õpilane. Tema suurepäraseid tulemusi õppetöös tunnustati 10. ja 11. klassis kiituskirjaga. Oma mitmekülgseid teadmisi on Selena näidanud paljudel aineolümpiaadidel. Eelmisel õppeaastal esindas Selena oma kooli üheksal olümpiaadil, olles kuuel neist eriti edukas: keemiaolümpiaadil ja õigekeelsuskonkursil 1. koht, matemaatika- ja füüsikaolümpiaadil 2. koht, bioloogia- ja ühiskonnaõpetuse olümpiaadil 3. koht. Gümnaasiumiõpilasena teeb Selena ettevalmistusi edasiõppimiseks meditsiinivaldkonnas, läbides Tartu Ülikooli teaduskooli juures psühholoogia, anatoomia ja füsioloogia kursusi. 11. kassis koostas Selena põhjaliku uurimuse oma kooli õpilaste toitumuslike harjumuste ja füüsilise aktiivsuse teemal, millega esines maakonna noorte kodu-uurimiskonverentsil. Selena on mitmekülgsete huvidega noor inimene – seda näitab tema poolt valitud väga suur valikkursuste arv.

Selena on koolikaaslastele eeskujuks oma väsimatu aktiivsusega. Ta kuulub kolmandat aastat kooli õpilasesinduse koosseisu, olles sellel aastal president. Lisaks kooliürituste eestvedamisele laulab ta noortekooris ja tantsib rahvatantsurühmas. Sellest sügisest osaleb Selena Türi valla noortevolikogu loomises. Selena soovib noortevolikogu tegevusest osa võtta ka ülikooliõpingute kõrvalt, et kodukoha heaks midagi kasulikku ära teha.

Selena lööb agaralt kaasa ka vabatahtlikus tegevuses, olgu selleks siis arvamusfestivali korralduses osalemine või loomade varjupaiga heaks raha kogumine.

Andeka õpilase stipendiumi suurus on 350 eurot.

Konkursi nominendid olid lisaks stipendiumisaajale Geili Kruusimaa Paide Ühisgümnaasiumist ja Henri Vilmre Paide Gümnaasiumist.

208 Järvamaa ettevõtjate tunnustamine

Tulenevalt Järvamaa arenguleppest toimub igal aastal maakonna tublide ja teotahteliste ettevõtete tunnustamine, eesmärgiga väärtustada nende töid ja tegemisi. Konkurss Järvamaa ettevõtete tunnustamiseks kuulutatakse iga-aastaselt välja maavanema poolt. ”Järvamaa parimad ettevõtted 2015” käigus selgitati välja maakonna parimad erinevates kategooriates:

„Aasta Ettevõte suurettevõtete kategoorias“ 1. koht OÜ PMT 2. koht Aktsiaselts Järva Teed 3. koht Aktsiaselts Väätsa Agro

„Aasta Ettevõte väikeettevõtete kategoorias“ 1. koht OÜ Avena Nordic Grain 2. koht Ensto Lighting OÜ 3. koht Dairy Trading OÜ

„Edukas noor ettevõtja“ 1. koht AS Profab Houses 2. koht Bollverk OÜ 3. koht MoobelSL OÜ

„Piirkonna Edendaja“ 1. koht Viking Window AS 2. koht AS Mediato 3. koht Nantex OÜ

Aasta ettevõtlussündmus 1. koht AS Konesko tegevuse laienemine Türi-Allikule, logistikakeskuse loomine eripreemia Rebase Talule südamega tehtud töö, tervisliku toidu propageerimise ning Järvamaa turundamise eest eripreemia OÜ Jaanofile köitva loomingulise tegevuse ning ettevõtlikkuse musternäidiseks olemise eest

Konkursil „Järvamaa parimad turismiarendajad“ selgitati välja maakonna parimad kahes kategoorias:

„Aasta turismisündmus“ 1. koht Wile Farmi alpakakasvatus

„Aasta turismiedendaja“ 1. koht MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseum 2. koht Hunting Grupp OÜ eripreemia Tiina Lippant – säravaima turismitöötajaks olemise ning rõõmsa ja sädeleva Järvamaa kuvandi loomise eest. eripreemia Peeter Särg – suurima ja südame ja missioonitundega turismiettevõtjaks olemise eest.

209 Kodukaunistamine 2015

Eesti Vabariigi Presidendi ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse algatusel toimus üleriigiline heakorrakonkurss „Eesti kaunis kodu 2015“.

Vabariikliku heakorrakonkursi “Eesti kaunis kodu 2015” laureaadid:

Riina ja Eduard Algpeusi kodu Türi linnas Tähe 16 Kadri ja Mart Mandri kodu Valgma külas Paide vallas Perekond Aruste kodu Paide linnas Lai 58

Pildil: Riina ja Eduard Algpeusi kodu

Anti välja maakonna kaunima kodu auhind Riina ja Eduard Algpeusi kodule. Auhinna ja maavanema tänukirja andis üle maavanem Alo Aasma Võidupüha pidulikul tähistamisel 23. juunil Väätsal.

Pildil: Kadri ja Mart Mandri kodu

210

Pildil: Perekond Aruste kodu

Maavanem tunnustas tänukirja ja mastivimpliga 16 paremini heakorrastatud kodu omanikku. Maavanem Alo Aasma andis mastivimplid ja tänukirjad üle Väätsal toimunud Võidupüha tähistamisel 23.06.2015.

Maavanema tänukirja ja mastivimpliga tunnustati 2015 aastal:

Albu vald Rita ja Tarmo Ojarand, Oma kinnistu, Järva-Madise küla

Ambla vald Silja ja Erik Kurganov, Krooni kinnistu, Märjandi küla

Imavere vald Merlin Miilits ja Marek Moorits, Kodunurme tee 6, Imavere

Järva-Jaani vald Katrin ja Raivo Kõll, Tamsalu tee 11, Järva-Jaani

Kareda vald Helvi Kerem, Miku talu, Öötla küla

Koeru vald Anneli Eesmaa ja Vallar Alba, Vanakase, küla

Koigi vald Laine Mändmaa ja Avo Tõnnov, Tamme talu, Koigi küla

Paide vald Maret Lääne ja Jaanus Näppo, Jüri majapidamine, Purdi küla

Roosna-Alliku vald Anne Tommula ja Taavi Sõmermaa, Pärnu mnt 2, Roosna-Alliku

Türi vald Maarika Vabar ja Arvi Post, Uue-Hansu, Poaka küla

211 Gerry ja Erki Insler, Kirna küla Eva ja Ants Sults, Sultsi, Kahala küla

Väätsa vald Jelena Poremskaja ja Dimitri Galjanitš, talu, Lõõla küla

Paide linn Rait Kerro, Uus 43 perekond Themas, Parkali 19 perekond Sultanjants, Joodi 12 perekond Vaher, Jõe 12

2015. aastal tunnustas siseminister kahte objekti igast omavalitsusest oma tänukirja ja mastivimpliga.

Siseministri tänukirja ja mastivimpliga tunnustati 2015 aastal:

Albu vald Kairi ja Aivar Jalakas, Teeääre kinnistu, Kaalepi küla Kaja ja Jüri Leidtorp, Pearna kinnistu,Lehtmetsa küla

Ambla vald Helve ja Tõnu Toome, Mäe 3, Aravete Anne Lees, Mäetaguse 5, Aravete

Imavere vald Eda ja Tõnu Lippand, Sõõrumaa talu, Jalametsa küla Sirje ja Eduard Postak, Saarekuusiku tee 2, Imavere

Järva-Jaani vald Aet Aloe ja Kalmer Seire, Pärna 12, Järva-Jaani Armin Sirelpuu, Pikk 78, Järva-Jaani

Kareda vald Maret ja Erko Einmann, Mari, Ämbra küla Mari-Ann Eesmaa, Kesktee 26 Peetri

Koeru vald Margarita Reinbal, Väljarahva, Visusti küla Sirje ja Villu Pedius, Väinjärve tee 2, Koeru

Koigi vald Ija Mast ja Juhan Siiber, katku talu, Päinurme Maie ja Valter Võsujalg, Oru talu, Koigi küla

Paide vald Kadri ja Mart Mandri, Jõekääru kinnistu, Valgma Küla Saimi ja Annes Sapp, Tõrukese majapidamine, Suurpalu küla

Roosna-Alliku vald Perekond Heinla, talu, Oeti küla Anu ja Rei, Aasa 1, Viisu

212 Türi vald Marge ja Guido Kitsingi, Kalda 1, Türi Reelika ja Margus Marrandi, Väike-Pärnu 9, Türi

Väätsa vald Eve ja Aivar Urm, Järve 8, Väätsa Toomas Hirbaum , Toomase, Aasuvälja küla

Paide linn perekond , Raja 12 Hele Metsla, Parkali 15

213 Maareform

Sellel aastal 1.novembril möödub 25 aastat sellest, kui algas maareform. Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes seejuures endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest. Samuti on maareformi eesmärgiks eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. Nüüdseks on reform jõudnud lõpusirgele ning 31.12.2015.a. seisuga on Järva maakonna pindalast - 245 909 ha riigi maakatastris registreeritud 98,5 % ja kokku on moodustatud 27188 katastriüksust, pindalaga 242 143 ha. 2015.aasta maareformi alaseid tegevusi iseloomustavad järgmised andmed: sõlmiti 41 maa ostueesõigusega erastamise lepingut kogupindalaga 71,4 ha. Võõrandati 11 kasutusvaldusesse antud kinnistut, kogumaksumusega 173 646 eurot, kogupindalaga 127,4 ha. Hoonestusõigusega algatatud maaüksusi erastatu 21, kogupindalaga 17,9 ha. 2015.a. oli eriline tähelepanu kohalike omavalitsuste poolt pööratud maa munitsipaalomandisse taotlemisele, kuna kõik munitsipaalomandisse taotletavate maade taotlused tuleb esitada maavanemale hiljemalt 30.juuniks 2016.a. Maa munitsipaalomandisse andmiseks võeti maavanema poolt vastu 156 otsust, peamiselt haljasala maa, kohalike teede aluse ja nende teenindusmaa vajaliku maa osas. Joonis 1. Maareformi käigus moodustatud katastriüksused omandamisviiside lõikes

214 Tabel 1. Maakatastrisse kantud maa kõlvikute (ha) lõikes Omavalitsus Haldusükuse Katastriüksuse katastriüksuste Haritav Looduslik Metsamaa Õuemaa Muu maa s.h. Vee s.h. Ehitiste

pindala arv pindala maa rohumaa all alune maa Albu 25705 1852 25374,9 6482,5 784,1 13043,2 195,5 4808,3 386,4 81,6 Ambla 16660 2215 16421,5 7296,5 798,6 6708,7 280,8 1276,8 133,6 44,6 Imavere 13961 1408 13631,5 4357,9 764 6597,9 115,6 1773,3 220,1 19,5 Järva-Jaani 12672 1883 12545,2 6790,9 856,2 4000,2 243,1 565,7 53 69,3 Kareda 9166 963 8776,2 4035,3 642 3353,1 103,5 642,1 54,5 16,4 Koeru 23691 2279 23222,7 9147,7 1230,7 10152,9 285,5 2380,2 241,9 46 Koigi 20422 1612 20206,4 6722,7 781,5 11121,6 159,9 1382,7 322,7 50,5 Paide 30061 3154 29787,1 7332,8 833,1 16518,9 319,8 4740,5 433,2 68 Paide linn 1012 1758 593,5 1 11,8 102,6 277 71,2 3,6 65,8 Roosna-Alliku 13216 1263 13092,3 4921,5 694,3 5279,2 174,9 2012 101,4 24,2 Türi 59831 7116 59106,8 20704,6 2194,4 29202,2 981,3 5867,9 1171,4 148,7 Väätsa 19512 1685 19385 5201,7 321 11149,7 181,3 2505,7 442,9 26,2 Järvamaa 245909 27188 242143,1 82995,1 9911,7 117230,2 3318,2 28026,4 3564,7 660,8 Tabel 2. Maakatastrisse kantud maa maareform omandamisviiside (ha) lõikes Omavalitsus Haldusükuse Katastriüksuse sh.riigi oman- munitsi- ostuees- enampak- vaba põllu Vaba metsa Tagastatud Registree-

pindala pindala disse jäetud paal õigus kumine maa maa rimata Albu 25705 25374,9 12064,7 110 3534 268 1271 1355 6772,2 330,1 Ambla 16660 16421,5 4041,5 96,2 3174,6 578 1395 1354 5782,3 238,5 Imavere 13961 13631,5 3381,6 146 2485 561 375 1057 5625,9 329,5 Järva-Jaani 12672 12545,2 2700 196,2 4163 715 106 93 4572,1 126,8 Kareda 9166 8776,2 2336,8 39 2378 227 488 437 2870 389,8 Koeru 23691 23222,7 7403,4 116,6 4695,8 1773 1713 1071,6 6449,2 468,3 Koigi 20422 20206,4 7206,7 136 4078 1139 978 1597 5071,6 215,6 Paide 30061 29787,1 16454 195,4 3562,5 119 882 860 7714,3 273,9 Paide linn 1012 593,5 142 160,7 214,1 13 0 0 63,8 418,5 Roosna-Alliku 13216 13092,3 5426,2 61,2 3084 471 746 364 2940 123,7 Türi 59831 59106,8 19617,8 813 8114,2 2603 2304 2319 23335,8 724,2 Väätsa 19512 19385 8271,4 69,5 1977 930 317 424 7396,2 127 Järvamaa 245909 242143,1 89046,1 2139,8 41460,2 9397 10575 10931,6 78593,4 3765,9

215 Planeeringu- ja ehitustegevus

18. juulil 2013. a algatas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 337 maakonnaplaneeringute koostamise, mille alusel algatas Järva maavanem 26. juulil 2013.a korraldusega nr 396 Järvamaa maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on riigi ruumilise arengu vajaduste väljendamine ja kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokkulepitud visioonidele ja arengusuundadele ning planeerimistegevuse suunamine kohalikul tasandil.

Maakonnaplaneeringu koostamisel olulisemad sündmused 2015.a olid eskiislahenduse avalik väljapanek mis kestis 06.04-17.04.2015 misjärel 20.04.2015 toimus avalik arutelu. 21.10.2015 saatis Järva Maavalitsus Järvamaa maakonnaplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga kooskõlastamiseks 36 asutusele. Kooskõlastamisest teavitati 21.10.2015 kirjalikult ka 17 koostööpartnerit, kel oli võimalus soovi korral omapoolseid ettepanekuid esitada.

Alates 1. juulist 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus, misjärel ei ole omavalitsustel enam kohustust maavalitsust üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu algatamisest teavitada. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 alusel menetletakse enne 1. juulit 2015 algatatud planeeringud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse järgi.

Järvamaa omavalitsustes ei algatatud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse järgi 2015. aastal mitte ühtegi detailplaneeringut ning kehtestati 3 detailplaneeringut. Maavanema järelevalve läbis 2 detailplaneeringut.

Tabel 1. Planeerimistegevus Järva maakonna omavalitsustes 2015. aastal kuni 30.06.2015 algatatud planeeringute kohta Omavalitsus Planee- neist koos- Koos- MV neist Kehtestatud ringute kõlas üld- kõlastuste järelevalve märkus- planee- algatamiste planeeringuga vajaduse läbinud tega ringute arv arv küsimine planeeringute MV-lt arv Albu ------Ambla ------Imavere ------Järva-Jaani ------Kareda ------Koeru ------Koigi - - 1 - - - Paide linn - - 2 2 - 2 Paide vald ------Roosna-Alliku ------Türi ------Väätsa - - - - - 1 Kokku - - 3 2 - 3 Järva Maavalitsuse andmed

1.juulil kehtima hakanud planeerimisseaduse alusel ei kehtestatud 2015. a maakonnas ühtegi planeeringut.

Statistikaameti andmetel anti 2015. aastal Järvamaa omavalitsustes kasutusluba 14 uuele eluruumile, milles oli kokku kasulikku pinda 2366,0 m2.

Tabel 2. Kasutusloa saanud uued eluruumid 2015. aastal Järvamaa omavalitsustes kasutusloa saanud eluruumid Haldusüksus arv pind m2 Albu vald 0 0,0 Ambla vald 0 0.0 Imavere vald 2 427,0 Järva-Jaani vald 0 0.0 Kareda vald 0 0.0 Koeru vald 0 0 Koigi vald 0 0.0 Paide linn 5 766,4 Paide vald 2 225,0 Roosna-Alliku vald 0 0,0 Türi vald 5 947,6 Väätsa vald 0 0.0 Järva maakond kokku 14 2366,0

Statistikaameti andmed

Püstitatud mitteeluhooneid lubati Järva maakonnas kasutusse 45, kasuliku pinnaga 5327 m2 ja kubatuuriga 28 888 m3, laiendati 10 hoonet pindalaga 2983m2, kubatuuriga 20 036 m3 ning rekonstrueeriti 18 hoonet pindalaga 9255 m2, kubatuuriga 45 718 m3.

Tabel 3. 2015. aastal kasutusloa saanud mitteeluhooned Järva maakonnas Uusehitus Hoonete Hoonete pind Hoonete kubatuur Mitteeluhoone liik arv m2 m3 Tööstushooned 1 159 581 Teenindushooned 1 18 64 Hoidlad ja laohooned 2 1 046 7 671 Põllu-, metsa,-,jahi-, kalamajand. 2 2 676 15 867 Muud hooned 38 1428 5 705 Kokku 45 5327 28888 Hoonete laiendamine Tööstus 1 1 244 11 988 Suvilad ja aiamajad 1 24 200 Muud hooned 8 1 714 7 848 Kokku 10 2 983 20 036 Hoonete rekonstrueerimine Ühiselamud 1 1 452 6 470 Haridus- ja teadushooned 4 4 148 18 656

217 Meelelahutus-, muuseumi- ja 1 581 3427 raamatukoguhooned Spordihooned 1 2182 13 456 Suvilad ja aiamajad 1 100 350 Muud 10 792 3 359 Kokku 18 9 255 45 718 Statistikaameti andmed

Tabel 4. Mitteeluhoonete püstitamine omavalitsuste lõikes 2015. aastal Hoonete Hoonete pind Hoonete kubatuur Haldusüksus arv m2 m3 ..Albu vald 11 373,9 1 037 ..Ambla vald 1 18,2 64 ..Imavere vald 2 758,6 4 061 ..Järva-Jaani vald 6 2197,3 12875 ..Kareda vald 1 29 113 ..Koeru vald 4 453,8 2 187 ..Koigi vald 0 0.0 0 ..Paide linn 16 1324,5 9043 ..Paide vald 1 14 38 ..Roosna-Alliku vald 1 17,8 90 ..Türi vald* 2 139,2 380 ..Väätsa vald 0 0.0 0 Maakond kokku 45 5326,3 29 888 Statistikaameti andmed

Ehitusloa andsid Järvamaa omavalitsused 2015. aastal 61 elamule, millest 5 korral oli tegemist uusehitusega, 13 korral hoone laiendamisega ja 43 korral hoone rekonstrueerimisega. Mitteeluhoonetele anti ehitusluba välja 195 korral, millest 128 korral oli tegemist uusehitusega, 21 korral laiendamisega ja 46 korral rekonstrueerimisega.

Tabel 5. 2015. a eluhoonetele antud ehitusload Järva maakonnas Hoonete arv ehitise liik Uusehitus Laiendamine Rekonstrueerimine Ühepereelamud 5 13 21 1-2-korruselised elamud 0 0 7 3-5-korruselised korterelamud 0 0 15 Maakond kokku 5 13 43

Tabel 6. 2015.a mitteeluhoonetele antud ehitusload Järva maakonnas Ehitise liik hoonete arv Uusehitus Laiendamine Rekonstrueerimine Tööstushooned 12 4 23 Majutushooned 1 1 0 Kaubandushooned 6 0 0 Teenindushooned 2 1 0 Haiglad ja muud ravihooned 1 0 1

218 Hoolekandeasutuste hooned 1 0 1 Ühiselamud 0 0 1 Haridus- ja teadushooned 0 0 5 Meelelahutus-, muuseumi- ja raamatukoguhooned 0 0 2 Büroohooned 0 0 3 Hoidlad ja laohooned 2 0 2 Põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandus- hooned 9 5 14 Transpordihooned 3 2 1 Suvilad ja aiamajad 4 3 1 Muud hooned 88 5 14 Maakond kokku 128 21 46 Statistikaameti andmed

219