Järvamaa Aastaraamat 2015

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Järvamaa Aastaraamat 2015 JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2015 Paide 2016 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 6 Valik sündmusi Järvamaal 2015 ...................................................................................................... 9 Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevus 2015. aastal .......................................................................... 20 Paide linn ........................................................................................................................................ 24 Albu vald ........................................................................................................................................ 33 Ambla vald ..................................................................................................................................... 35 Imavere vald ................................................................................................................................... 44 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 51 Kareda vald .................................................................................................................................... 55 Koeru vald ...................................................................................................................................... 57 Koigi vald ....................................................................................................................................... 68 Paide vald ....................................................................................................................................... 73 Roosna-Alliku vald ........................................................................................................................ 77 Türi vald ......................................................................................................................................... 84 Väätsa vald ..................................................................................................................................... 98 Rahvastik .......................................................................................................................................... 105 Looduskeskkond ............................................................................................................................... 111 Jahindus ........................................................................................................................................ 111 Looduskaitse ................................................................................................................................. 113 Kommunikatsioon ............................................................................................................................ 117 Maanteed ...................................................................................................................................... 117 Ühistransport ................................................................................................................................ 119 Raudtee ......................................................................................................................................... 121 Majandus .......................................................................................................................................... 122 Järvamaa Arenduskeskus ............................................................................................................. 122 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad ................................................................................................... 126 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük ......................................................................................... 130 Investeeringud 2014 ..................................................................................................................... 133 Maamajandus ............................................................................................................................... 136 Metsandus ..................................................................................................................................... 140 Energeetika ................................................................................................................................... 143 Tööturg ......................................................................................................................................... 144 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest .......................... 155 Turism .......................................................................................................................................... 161 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...................................................................................................... 166 Alaealiste komisjoni töö Järvamaal .............................................................................................. 166 Sotsiaalhoolekanne ....................................................................................................................... 167 Tervisedendus ............................................................................................................................... 171 Haridus ............................................................................................................................................. 172 Kultuur ............................................................................................................................................. 179 Kultuuriaasta 2015 ....................................................................................................................... 179 Järvamaa muuseumid ................................................................................................................... 180 Järvamaa raamatukogud ............................................................................................................... 188 Noorsootöö ....................................................................................................................................... 191 Sport ................................................................................................................................................. 194 Politsei .............................................................................................................................................. 197 Päästeteenistus .................................................................................................................................. 201 Maavalitsus ....................................................................................................................................... 203 Järva maavanem tunnustas 2015 .................................................................................................. 204 2 Maareform .................................................................................................................................... 214 Planeeringu- ja ehitustegevus ....................................................................................................... 216 Järvamaa aastaraamat 2015 koostamisel osalesid: Helje Mets, Tiia Priidik, Uno Treier, Olavi Randver, Harri Lepamets, Merli Virk, Katrin Puusepp, Helle Piik, Hannele Saksniit, Triin Pobbol, Lia Pärna, Irene Virkoja, Rünno Lass, Anu Puusepp, Anne Viljat, Kersti Viilup, Virve Toode, Eret Tischler, Ants Leppoja, Piret Sihver, Jaanus Nilp, Eha Tasang, Ründo Mülts, Eha Palm, Piret Maaring, Arvi Luuk, Margus Toomsalu ning Paide linn, Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa vald 3 Hea aastaraamatu lugeja Elame väga muutlikul ajal. Just eile võeti riigikogus vastu haldusreformi seadus, mis tähendab, et 12 erinäolise omavalitsusega Järvamaad on meil ilmselt vaid poolteiseks aastaks. Mõne nädala pärast on valitsuse laual ka regionaalhalduse tulevik, kus langeb liisk ka järgmisel aastal 100. aastapäeva tähistavate maavalitsuste osas, ning on väga suur tõenäosus, et ka riigihalduse rindelt kaob viimne maakondlik vaheetapp ära ning Järvamaad puudutavate riiklike küsimuste otsustamine libiseb meil 100 km kaugusele. Järvamaa suurimaid kaotusi viimasel veerandsajandil on Eesti riigihalduse vaikne taandumine nelja regiooni, mis on killustanud Järva nii erinevate ametkondade kui regioonide lõikes ning viinud siit otsustajad 100 km kaugusele. Ka maavalitsused on iga aastaga aina enam mõjuvõimu kaotanud keskvalitsusele, kuid vaatama sellele, et portfell kipub vägisi sõelaks kätte ära minema, on vähemalt seni saanud nii mõnelegi riiklike teenuste maakonnast taandumise plaanile pidurit tõmmata. Eks näis, kuidas edasi. Aina enam tsentraliseeruvas riigihalduses ning sunduslikus haldusreformis on minu hinnangul ainsaks võimalikuks lahenduseks haldusreformis Suur-Järvamaa ühendomavalitsuse sünd, mis oleks meie niigi vähesed ressursid, nii materiaalsed, vaimsed kui juhtide näol liitnuks üheks tugevaks tervikuks. See oleks meie parim käik seismaks vastu nii ääremaastumisele kui otsuste ja teenuste koondumisele vaid suurtesse
Recommended publications
  • Türi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne Seisuga 02.02.2009
    OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 520 9928 | [email protected] www.novel.ee Kiisa tn 8 Tallinn, 11313 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Seisuga 02.02.2009 Tallinn 2009 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine SISUKORD KOKKUVÕTE...................................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 7 1 PLANEERINGU EESMÄRGID JA SISU ................................................................................................ 9 2 SEOS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE NING RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ................................................................................................................... 10 2.1 SEOS ASJAKOHASTE PLANEERIMIS - JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...................................................... 10 2.2 PLANEERIMISDOKUMENDI SEOS RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ............................. 14 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...................................................................................... 14 3.1 ALUSPÕHI , PÕHJA - JA PINNAVESI ........................................................................................................ 14 3.2 MAAKASUTUS ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138 Aruanne 20081007.Doc Töö Nr E1138 Loodud: 16
    Äriregistri kood 10225846 Töö nr. E1138 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post: [email protected] MTR EP10225846-0001 Tellija: Ambla Vallavalitsus AAMMBBLLAA VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGG Tallinn-Ambla, 2009 Objekt: AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138_aruanne_20081007.doc Töö nr E1138 Loodud: 16. 01. 08 Toimetatud: 10. 09.09 13:04 Trükk: 10.09.09 13:04 80 lk 10.september.2009 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 1 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 1.1. Algatamine ja korraldamine .............................................................................. 4 1.2. Koostajad ........................................................................................................... 4 1.3. Koostamise käik ................................................................................................ 4 2. ÜLDPLANEERINGU KIRJELDUS JA ALUSDOKUMENDID ............................................. 5 2.1. Ruumilise planeerimise siht ja eesmärgid ......................................................... 5 2.1.1. Eesmärkide kirjeldus ................................................................................................. 5 2.1.2. Põhilised eesmärgid .................................................................................................. 5 2.2. Planeeringu alusdokumendid
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Armsad Lõpetajad!
    Armsad lõpetajad! Palju õnne teile diplomini jõudmise puhul! Täna on teil põhjust saavutatu üle uhkust tunda – Tallinna Tehnika­ ülikooli vastsete vilistlastena kuulute vaieldamatult Eesti ühiskonna koorekihti. Te olete teinud elus õigeid valikuid ja loonud suurepärase eelduse edasiseks edukaks teadus­ või töökarjääriks. Tööandjad hindavad kõrgelt TTÜ lõpetajaid ning statistiliselt on teil kõigist Eesti ülikoolide lõpetajatest kõige kõrgem tõenäosus saada oma töö eest vääriliselt tasutud. Tuleval aastal 100. juubelit tähistav ülikool tunneb uhkust oma vilistlaste üle. Just Tallinna Tehnikaülikooli ligi 70 000 vilistlast on suuresti kujundanud tänase Eesti majandusmaastiku. Olen kindel, et teie tänaste lõpetajatena hoiate ülikooli lippu kõrgel. Pidage meeles, et ükskõik, kuhu te siit ülikoolist lähete ja mida te oma edasises elus teete – te esindate alati Tallinna Tehnika­ ülikooli. Ja ülikool omalt poolt annab endast parima, et olla nii täna kui ka tulevikus teie vääriline. Ülikool on pidevas uuenemises, et saavutada endale seatud kõrged sihid – me soovime olla võrdsed parimate hulgas. Mõistuse ja käega teeme me selle eesmärgi teoks. Teravat mõistust, tegusaid käsi ning väsimatut püüdu uute teadmiste järele soovin ma ka teile. TTÜ vilistlased on alati olnud ülikooli parimad partnerid ja tugevaim tugi. Usun, et teidki toovad siia tagasi ja meid omakorda teie juurde tulevased ühised teadustööd, rakendusuuringud ja täienduskoolitused. Suuresti aga jääme teiega otseselt seotuks oma arengufondi ja vilistlasliikumise kaudu. Tallinna Tehnikaülikool on ja jääb teie alma mater’iks. Kuigi üks oluline eluetapp saab teil tänasega läbi, loodan, et leiate ka edaspidi põhjuse ülikooli tagasi pöörduda. Olete alati oodatud – tulge meile tagasi õppima, õpetama, töötama või partneritena ühist asja ajama. Tulge lihtsalt vilistlastena endiste õpingukaaslastega kokku saama ja ülikoolielus kaasa lööma.
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2015
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2016 Paide 2017 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja! ................................................................................................................ 4 Järvamaa .......................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2016 ..................................................................................................... 8 Järvamaa omavalitsused ................................................................................................................ 22 Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevus 2016. aastal ................................................................. 22 Paide linn ................................................................................................................................... 27 Albu vald ................................................................................................................................... 38 Ambla vald ................................................................................................................................ 41 Imavere vald .............................................................................................................................. 42 Järva-Jaani vald ......................................................................................................................... 47 Kareda vald ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • 33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33L buss sõiduplaan & liini kaart 33L Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Vaata Veebilehe Režiimis Imavere 33L buss liinil (Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Imavere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 16:15 - 17:02 (2) Imavere Lasteaed: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33L buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33L buss saabub. Suund: Imavere 33L buss sõiduplaan 16 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 - 17:02 teisipäev 16:15 - 17:02 Imavere Kool 2 Kiigevere tee, Estonia kolmapäev 16:15 - 17:02 Imavere Lasteaed neljapäev 16:15 - 17:02 11 Viljandi Maantee, Estonia reede 15:30 - 16:17 Imavere laupäev Ei sõida 11 Viljandi Maantee, Estonia pühapäev Ei sõida Taadikvere Eistvere Tee Kurla 33L buss info Suund: Imavere Kabala Peatust: 16 1 Pärna Tänav, Estonia Reisi kestus: 37 min Liini kokkuvõte: Imavere Kool, Imavere Lasteaed, Laeva Imavere, Taadikvere, Eistvere Tee, Kurla, Kabala, Laeva, Meossaare, Kurla, Eistvere Mõis, Kaera, Pilu, Meossaare Imavere Mõis, Kiigevere, Imavere Kurla Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere Mõis Kiigevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Imavere Lasteaed 33L buss sõiduplaan 18 peatust Imavere Lasteaed marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:10 Paia neljapäev 7:10 Risti reede 7:10 laupäev Ei sõida Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia pühapäev Ei sõida Tammeküla Linna 33L buss info Ojaküla Suund: Imavere Lasteaed Peatust: 18 Laimetsa
    [Show full text]
  • Türi Vallas Valimiste Korraldamiseks Valimisjaoskondade Moodustamine
    Väljaandja: Türi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 23.06.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RT IV, 20.06.2013, 56 Türi vallas valimiste korraldamiseks valimisjaoskondade moodustamine Vastu võetud 18.06.2013 nr 6 Määrus on antud riigikogu valimise seaduse § 8 lõigete 1, 2 ja 3, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 lõigete 1, 2 ja 3, Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 7 lõigete 1, 2 ja 3 ning rahvahääletuse seaduse § 11 lõigete 1, 2 ja 3 alusel. § 1. Valimisjaoskondade arv Türi valla halduseterritooriumil on Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks ning rahvahääletusel hääletamise korraldamiseks moodustatud 5 valimisjaoskonda. § 2. Valimisjaoskondade piirid ja hääletamisruumide asukohad (1) Valimisjaoskonda nr 1kuuluvad Türi vallas Kolu, Lokuta ja Änari külad ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Aia tänav, Aiamaa tänav, Anna Haava tänav, Eduard Vilde tänav, Ilmajaama tänav, Kaare tänav, Kalevi tänav, Kraavi tänav, F. R. Kreutzwaldi tänav, Lai tänav, Liiva tänav, Loode tänav, Lutsu tänav, Lõuna tänav, Mehaanika tänav, Männiku tänav, Pikk tänav (v.a elamud 1-5 ja 2-10), Puiestee tänav, Põllu tänav, Raua tänav, Raudtee tänav, Sõpruse tänav, Tallinna tänava elamud nr 25 ja 27-58, Tehnika tänav, Telliskivi tänav, Tolli tänav, Tsemendi tänav, Tähe tänav, Uus tänav, Vainu tänav, Vambola tänav, Väike-Pärnu tänav (v.a elamud 2, 2a, 4 ja 6), Väätsa tee ning Karila talu. (2) Valimisjaoskonna nr 1 hääletamisruum asub Türi Ühisgümnaasiumi õppehoones, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Tolli tänav 62. (3) Valimisjaoskonda nr 2kuuluvad Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, Poaka, Tori ja Türi-Alliku külad ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Allika tänav, Hariduse tänav, Heina tänav, Jaama tänav, Jaama põik, Jõe tänav, Kalda tänav, Kastani tänav, Kevade tänav, Kohtu tänav, Koidula tänav, Koidula põik, Kooli tänav, Kooli puiestee, Kungla tänav, A.
    [Show full text]
  • 11G Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    11G buss sõiduplaan & liini kaart 11G Paide - Peetri - Koeru - Ervita Vaata Veebilehe Režiimis 11G buss liinil (Paide - Peetri - Koeru - Ervita) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ervita: 11:40 (2) Paide Bussijaam: 13:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 11G buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 11G buss saabub. Suund: Ervita 11G buss sõiduplaan 30 peatust Ervita marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Paide Bussijaam 62 Pärnu, Paide kolmapäev Ei sõida Kultuurikeskus neljapäev Ei sõida 18 Pärnu, Paide reede Ei sõida Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev 11:40 Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 11G buss info Mäo 4 (Tartu Suund) Suund: Ervita Peatust: 30 Põhjaka Reisi kestus: 66 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Mäeküla Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 4 (Tartu Suund), Põhjaka, Mäeküla, Sargvere, Suurpalu, Piiri, Sargvere Kahala, Köisi, Liblikamäe, Peetri, Peetri Kool, Peetri, 8 Koeru tee, Estonia Liblikamäe, Köisi, Tuuleveski, Müüsleri, Tammiku Tee, Vao, Vao-Veski, Aruküla, Keskkooli, Koeru, Santovi, Suurpalu Väinjärve, Ervita Piiri Kahala Köisi Liblikamäe Peetri 1 Kalda Tänav, Estonia Peetri Kool 8 Kesktee, Estonia Peetri 19 Kesktee, Estonia Liblikamäe Köisi Tuuleveski Müüsleri Tammiku Tee Vao Vao-Veski Aruküla 31 Paide Tee, Koeru Keskkooli Koeru 1 Turu Tänav, Koeru Santovi Väinjärve Ervita 1a Järve Tee, Estonia Suund: Paide Bussijaam 11G buss sõiduplaan 30 peatust Paide Bussijaam marsruudi sõiduplaan:
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]