Mida Põnevat Võiks Suvekuudel Ette Võtta?

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Mida Põnevat Võiks Suvekuudel Ette Võtta? SaaremaaSaaremaa TeatajaTeataja NrNr 611 II aastakäikII aastakäik Neljapäev, Neljapäev, 4. 20.aprill juuni 2019 2019 SAAREMAA SAAREMAA VALLAVALITSUSE VALLAVALITSUSE INFOLEHT INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarveTervis- teeb ja sotsiaalhoid Prügi põletamineEnam kui 20 aastat Huviharidus-Saarekülade selts head ideedtihendavad kiirelt teoks koostööd saastab sinuTallinna aiaviljad Tehnikaülikooli konverentsilkogub tuleviku Saaremaal antitarbeks õnne vanu valemeid fotosid Loe lk 3 Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 5 LoeLoe lklk 56 AvanebTänumeene projekti- leidmiseks Mida põnevat võiks toetustekorraldatakse taotlusvoor konkurss Saaremaa vallavalitsus, Saaremaa Ettevõtjate Lümanda Majas MittetulundustegevuseLiit, SA Saare Arenduskeskus, toetamise MTÜ projekti- Saarte toetusteKoostöökogu 2019. jaaasta MTÜ taotlusvoor Visit Saaremaa on avatud on välja 1. aprillisttöötamas kuni ühist 18. Saare aprillini maakonna kell 16.00. ettevõtjate Toetust antaksetänu- ja kogukonna tunnustusürituse ja valla arengule kontseptsiooni suunatud suvekuudel ette võtta? tegevuste/üritustening kuna eri tunnustuskategooriate toetamiseks ning võitjatele samuti käivad hoogsalt teistesoovitakse rahastamisallikate lisaks aukirjale kaudu anda esitatavate üle ka meene, pro- Soojad suvepäevad pä- jektidekorraldab oma vallavalitsus nantseeringu ühtse katmise tänumeene toetamiseks. leid- Gerlin Koppel, Loreta Tang, Deara-Dali Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- rast pikka talve toovad Kaasik, Robert Aavik ja Markus Naaber miseks avaliku konkursi. vad toimuma valla haldusterritooriumil, olema noored spordiplatsidele, lustivad rulapargis. Noored kinnitasid üsna Konkursitöid hindab komisjon, kuhu kuu- üksmeelselt, et plaanivad suvel palju aega suunatudluvad Renate valla Pihlelanikele (vallavalitsuse ja/või esindama arenduse valda ja rannaaladele, mängu- sõpradega koos veeta. laiemalekommunikatsiooni üldsusele väljaspool peaspetsialist), valla halduster- Robert sisetööd ritooriumi. väljakutele ja muudesse FOTO: Meriliis Metsamäe Pajussaar (Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse avalikesse kohtadesse liige),Maksimaalne Rainer Paenurk toetussumma (SA Saaremaa taotluse Arendus kohta on- 3000keskus eurot. juhataja), Ürituste Terje läbiviimist Aus (MTÜ toetatakse Saarte Koos 85%- vaba aega veetma ning projektitöökogu eelarvest nõustaja) ja kaasrahastatava ja Margit Kõrvits oma (MTÜ nant- eakaaslastega kohtuma. seeringuVisit Saaremaa toetamise tegevjuht). korral 85% minimaalsest oma„Ootame, nantseeringust. et konkursile esitatu oleks kaunis, esteetiline,Enne toetuse rõhutaks esitamist kohalikku tehtud kulutusedomapära eija oleseostuks toetuskõlblikud. konkursi kontseptsiooniga. Projektitoetust Materjali antakse järgmistesvalik on vaba,“ valdkondades: selgitas Renate kultuur; Pihl. harrastus- „Loodame, ja võistlussport;et meene oskusliku tervishoid ideelahenduse ja sotsiaalhoolekanne, ja disaini siseturvalisusekorral tuleb välja ja rahvatervisemeie maakonna ennetustöö; eripära Pille Mägi rõõmustab tulevases haridus-ja saame ja väärtustada teadustegevus; koha külaelu mainet. arendami- Esitatud kodumajandusklassis, et ehitustööd ne;meene füüsilise peab elukeskkonna nii oma kujult parendamine kui ka vormilt (sh Lindia Lallo korteriühistute-, keskkonnakaitse- ja muin- noorsootöökulgevad ja huvimajashariduse plaanipäraselt. peaspetsialist sobituma kontseptsiooni, olema atraktiivne Foto: Valmar Voolaid suskaitsealaneja originaalne, tegevus); olema väikevormi koguduste piiridestegevus ja sakraalehitistepraktiliselt teostatav,“ parendamine. lisas Pihl. Lisaks noortele endile on puhkuse ToetusteHindamisele taotlejaks kuuluvad saavad ainult olla valmis kodaniku- esemed, kindlasti auga välja teeninud ka nu- ühendused,mitte ideekavandid kes on jaregistreeritud konkursitöid ja oodatakse tegutse- tiseadmed – sõprade ja perega koos vad1. augustini. valla haldusterritooriumil Konkursil võivad ning osaleda loetletud kõik Lümandaaktiivselt veedetud keskusehoone suvepuhkus Lääne-Saare Kultuurivara juhatuse kabinetis hakkab vastu võtma ka bid, mis Pille sõnul võimaldavad valdkondadesfüüsilised ja juriidilised või elukeskkonna isikud, väljaparendamise arvatud või kohaliku omaalgatuse arengule kaasaaita- novembrislaeb akusid kindla alanud peale, et sügisel re- liikme Pille Mägi sõnul ollakse kooliarst. tulevikus kutsuda majja mängima hindamiskomisjoni liikmed. Konkursi tulemu- töödeganumbriks ilusasti kindlasti ajagraafikus. veemängude hetusseKui pärast, mis Lümandatoimub 29.07.–2.08. sovhoosi professionaalsetkingivillage.ee; asvalinnus.ee. teatrit. misega. Toetust ei saa taotleda vallavalitsuse uue hooga alustada. Osa noori on ala koos vana rataskaevuga. Kesku- Laagri hind Saaremaa valla noorele sed avaldatakse hiljemalt 20. augustil, tänu- ja montkoolitöö on vahetanud jõudnud töötegemise poole „Lammutustööd on tehtud, uued tegevuse lõppu seisis osa ruume SamaSaaremaa koha seikluspark peale jääb ka Hallikivi jõusaal. hallatavadtunnustusüritus asutused toimub ja valla oktoobris. eraõiguslikud Täpsem seinadse külastustasu on leidnud 7 €. Rohkem oma õiged infot pikalt40 €, mujalttühjana noorele või neid 50 €.kasutati 12.06. Teiselekõrgseiklusrajad korrusele asuvad tulevad kahehek noor-- juriidilised isikud. pealeja taskuraha – paras teenimise aeg vastu teha kas www.archebald.ee või tel 511 5503. kuni 02.08. on noortekeskus avatud info valla kodulehel www.saaremaavald.ee. malevas või siis mõnes asutuses. kohad ning erinevad blokid välja harva, siis pärast remonti lä- tekeskustarilisel maa-alal. ja Lümanda Seikluspargis põhikooli on Projektitoetuse eraldamise otsustab vallava- väike ülevaade. Maja kell 11–17. litsus hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotlu- Mida siis ikkagi suve- moodustunud,’’Elamuslaager tutvustabootab väga ta. vanu ja hevad kasutusse kõik ruumid. esimesederinevad raskusastmed, kolm klassi. mudilaste Kirjude- peab valmis saama au- uusi sõpru suvelaagritesse lustima. Saaremaa viikingite lastelaag- rada, eraldi asetsev 120 m õhusõit seJälgime saamist valdkondlike koos hindamiskomisjonide laulupeo puhkusega peale hakata? Praegu käivad suures osas vii- Peaaegu kogu maja on ümber PVC materjalist põrandatega koo- gusti lõpuks. mistlus-,Laagrid toimuvad pahteldus-, Sutu ventilatsioo- rannas Su- planeeritud.rid ootavad Alumisele viikingeid korrusele vanuses litsoonija ronimissein. (varem oli Hinnad siin Lümanda lastele ettepanekuteotseülekannet alusel, arvestades sealjuures: vas- Keskaja elamuskeskus ni-tumatsi ning elektritööd.turismikompleksis, Pille sõnul kuhu on peauksest6–12 a 14.–18.07.; sisse tulles 28.07.–01.08. jääb vasa- sovhoosialates 5 €. kontor) Lisainfo hakkab hallikiviseiklus pääsema- tava valdkonna eelarveliste vahendite olemas- XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ot- Archebald on avatud 26.06.–22.08. sisekujunduseviib ja toob Kuressaarest peamisteks buss. märksõ- Ka- kutning kätt 11.–15.08. raamatukogu, Asva Viikingite kus maja kü- eraldipark.webnode.com. uksest, mida varem kasu- olu; projekti objekti või tegevuse sisalduvust seülekannet on võimalik näha ühesvaatamise ja ning ootab huvilisi keskaega avas- nadeksvas ka linnapäevad, rahvuslikkus kus ja retrokatsetakse ning algusaastaillas. Laagrilisi olidootavad arstikabinetid. seikluspark, tasid raamatukogu külastajad. arengukavades ja olulisust valla üldise arengu Fän Clab noortelaager toimub kaasalaulmise vormis pea kõikjal Eestis, sest see tama ja aktiivselt tegutsema! Saate väljasterinevaid hakkab põnevaid maja tegevusi,välja nägema nagu Varemvägev retk, asus ööbimine raamatukogu viikingitelgis, hoopis Selles osas on kolm klassiruumi, seisukohalt; projekti eelarve kulude põhjenda- 11.–16.08. Tehumardi puhkekesku- jõuab neljateistkümne maakonna keskusesse. osa keskaja programmist, mille nagugolf ja algusaastatel, purjetamine. 1980ndail – ülakorrusel.põliste viikingite oskuste oman- õpetajate tuba ning kodundusk- tust; taotleja võimekust projekti elluviimisel ja ses (sihtrühm 7–13-aastased noo- Laulupeo suurkontserdi otseülekanne käigus külastatakse piinakambrit, valgeLaagrite ja pastelselt toimumisajad kollane. ning damine,Ka koolisöökla sh toitude hakkabvalmistamine, paik- lass. Viimane asub kunagises edasist jätkusuutlikkust; projekti elluviimiseks red). Ees ootavad erinevad põne- edastatakse ka Kuressaare keskväljakul suurtel keskuse relvade ja turviste saali. maksumus: 5–7-aastastele 5.–6.08., nemaruunikirjas allkorrusel. kirjutamine, luunõe- sovhoosidirektori ja hilisemas vajalike nantsressursside, sh taotleja oma - Kõik ruumid kasutusse vad mängud, võistlused, seiklused LED-väliekraanidel. Südalinna paigutatakse Tutvutakse vanade puutöövõtetega hind 45 €. Laagrid 8–12-aastastele lagaKõige kudumine, vähem muudatusi viikingivarustuse tehakse vallavanema kabinetis ning sel nantseeringu olemasolu; toetusest kasusaajate ja töötoad. Osaletakse erinevates otseülekande jälgimiseks 100 istekohta. Ot- ja keskaegse võimsaima relva – ki- 8.–12.07.Uue nimega ja 12.–16.08., Lümanda hind Majas 95 €. saalis,meisterdamine. mida hakatakse Lisaks ööronimine, kasutama on ka eraldi sissepääs juhuks, kui arvu; tegevusvaldkondade mitmekesisust. seiklusmängudes ning otsitakse seülekanne juubelilaulupeo suurkontserdist Merilviheitemasinaga. Kallasmaa Kätt saab proo- hakkavadLaagrivahetuses pärast hoone(8–12-aastastele) valmimist niiviikingidisko, kultuurimaja vibulaskmine, saali kui ka ratsu koo-- kodundusklassi soovib kasutada Taotlused koos kõigi nõutud lisadega tuleb aardeid. Kavas matkamine, ujumi- Kuressaare keskväljakul toimub 7. juulil algu- vida meisterdamises, osavus- ja paiknema15.–19.07. kultuurimaja,pühendutakse
Recommended publications
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
    [Show full text]
  • Pihtla Vallavolikogu Määruse Nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete
    Pihtla Vallavolikogu määruse nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona,
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • 2. Ekspertiisil Põhinev Kaitse Alla Võtmise Ettepanek Ja Väljatöötamise Kavatsus
    VÄLJAVÕTE EKSPERTIISIL PÕHINEV KAITSE ALLA VÕTMISE ETTEPANEK JA VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 42 uue kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise, kahe kanakulli püsielupaiga tsoneeringu muutmise ja ühe kanakulli püsielupaiga kaitse alt välja arvamise kohta MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi EOÜ) esitas 25.04.2011. a Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade (edaspidi PEPide) moodustamiseks. EOÜ esitatud ettepanek hõlmas (edaspidi 2011. aasta ettepanek)1 12 kanakulli püsielupaiga moodustamist (Koku, Pamma, Nurme, Metsküla, Allika, Palivere (Läänemaa), Adila, Jägala, Laiksaare, Aheru, Kurista, Palivere (Tartumaa)). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaametile (edaspidi KeA) nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 04.05.2011 kirjaga nr 13-1/3188 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 05.05.2011 nr 15-10/11/17095 all). EOÜ esitas 27.03.2013. a KeM-ile (edaspidi 2013. aasta ettepanek)2 LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade moodustamiseks. 2013. aasta ettepanek hõlmas 26 täiendava kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmist (Reeküla, Kirikküla, Mätasselja, Selgase, Paatsa, Prassi, Reikama, Niiby, Selja, Tõnumaa, Kloogaranna, Mäealuse, Kannastiku, Pikassilla soo, Mõtsu, Lutsu, Vihi, Kalvre, Juba, Külaoru, Koolma 2, Uniküla, Ignase, Puhja, Arupää, Tähtvere) ja 2 kehtiva püsielupaiga piiride muutmist (Tüki ja Ringtee). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku KeA-le nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 01.04.2013 kirjaga nr 13-1/13/661-4 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 02.04.2013 nr 15-10/13/8649 all). Püsielupaikade otstarbekuse ekspertiisi tegi 2011. ja 2013. aastal esitatud ettepanekute alusel Ivar Ojaste Eesti Looduseuurijate Seltsist, ekspertiisi aruanne valmis 2013.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Saarlased Toodavad Merekonteinereist Väikemaju
    Esmaspäeval, 5. oktoobril on õpetajate päev! Laupäev, 3. oktoober 2020 Nr 146 (5194) Hind 1,90 € “Jah, ma armastan • • teid ka.” ÕPETAJA LELET OMA ÕPILASTELE LK 5 GALERII saartehaal.ee APTEEKRI FILM toob saarele 100 000 LK 2 KELMID TINISTASID pensionärilt andmeid välja LK 3 TAURI SUMBERG: Ausalt öeldes on läinud halvasti kõigil LK 4 JOOGIJOKIST: Pidurit tuleb tõmmata päriselt, mitte näiliselt LK 5 MAA ELU: Agronoomid ja rändlinnud õpivad üheaegselt LK 6 KÕIK TOIMIB: Esimene maja valmis Nasval ning Priit Kuldsaare sõnul sai seda umbkaudu aasta testitud, et olla kindel toote sobivuses meie kliimasse. MAANUS MASING KAABLIKUTT, Saarlased toodavad kelle peas on kogu kesklinna elektrivõrk LK 7 SUUR GALERII: merekonteinereist väikemaju Suvebeebid said sünnikirja Saaremaal valmivatel konteiner- tekkis ning joonised said tehtud Priit funktsioonile soojustatud või mitte. eurot. Selle konstruktsioon on metal- LK 8-9 majadel on ohtralt funktsioone Kuldsaare sõnul juba 2012. aastal, kuid Majad on kasutamiseks nn plug and list merekonteiner, mis soojustatud – neisse saab sisse seada sauna, toona oli see mõte tolle aja kohta liiga play ehk peavad omama kõike vajalik- PUR-vahuga, kaetud väljast tehases AUGUST MÄLK 120: kodukontori, külalistemaja, suvila, utoopiline, mida kliendid ei oleks ar- ku selleks, et paigalduse päeval oleks värvitud tsementkiudplaadiga, seest Kirjanik ja valge panipaiga või näiteks lao. Valmis- vatavasti vastu võtnud, seega ei läinud omanikul võimalik sisse kolida või maja veekindla vineeriga ning põrandaks on kassi saladus kujul näevad need välja kui ka tootmiseks. “2019. aasta kevadel tun- kohe kasutusse võtta. Näidismajal on niiskuskindel LVT-materjal. “Eesmärk LK 10 pesuehtsad majad, mitte enam dus aga kontseptsioon selline, mis tu- näiteks valmis elutuba, WC ja duširuum on toota ajas kestvaid ja kvaliteetseid konteineritena.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Kõrkvere Kooli Lugu 2015
    Kõrkvere kooli lugu Koostanud Aldur Järvalt Andres Pitk 2015 1 2 Kõrkvere kooli ajalugu Järgnev on kirja pandud säilinud käsikirjalise kroonika, ajalehtede artiklite ja isiklike mälestuste alusel. Loo on koostanud Aldur Järvalt ( koolipoiss 1946-1951), paljud fotod koos allkirjadega pärinevad Andrus Pitka ( Keskvere Aida Aivo poeg) fotokogudest. Viinakeldri kooli võib lugeda esimeseks algrakuks 19. sajandi algul. Õpilasi käis juhuslikult, õpetati piiblilugu lutheriusu lastele paar korda nädalas. Viinakeldri kooli järglane oli kool Otsa talus. Kooli käis kontrollimas Pöide kirikuõpetaja, kes kontrollis usuõpetust. Samaegselt Otsa kooliga tegutses Antsu kool vene õigeusu lastele. Lisaks usuõpetusele veel vene keel, rehkendamine, maateadus ja loodusõpetus. Õpetajateks olid teadaolevalt Anton Kivi, Mihail Kommel, Aleksander Klaas, L.Klaas Koolis kasutatud maakaarte oli säilinud veel teise maailmasõja järel. Kõrkvere algkooli õpilase Maria Peedi tunnistus 1922/23 õppeaastal. Maria Peet - Kanissaare Jurna Mann 20. sajandi algul oli kool Kanissaare Ollil selleks ehitatud majas. Kooli võeti põhiliselt veneõigeusu lapsi kuid võeti ka lutheriusulisi, mis ei meeldinud aga Pöide kirikuõpetajale. 3 Kooli õppekeel oli vene keel, lisaks usuõpetusele ka maateadus, rehkendamine ja loodusõpetus. Õpetajatest on teada Aleksander Uffert (1906-1910), Anton Sirp (1906-1919). 1920 aastatel otsustati ehitada Kõrkverre uus koolimaja, milleks toodi Kinglist mõisahoone, mis lammutati 1924. Kool alustas tegutsemist 1926. aastal Kõrkvere 6- klassilise algkoolina. Esimeseks kooliõpetajaks uues majas oli 26 aastaneVassili Pukk, kes tuli koos siia koos abikaasa Elisaveta ja tütre Silviaga Pärsamaalt. Kahjuks on kaduma läinud Vassili Puka poolt alustatud kooli kroonika. Säilinud on teadaolevalt kroonika aastast 1944 kuni 1953. Novembrist 1941 kuni augustini 1943 oli juhatajaks Heino Aro, õpetajaks 1941- 1942 Salme Rehi. 1942/1943 tuli õpetajaks Emilie Järvalt, kes määrati pärast Aro lahkumist 1943 juhataja kohusetäitjaks ning õpetajaks tuli Alla Kommel.
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]
  • Muhu Ja Ida-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava 2011 – 2015
    MUHU JA IDA-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA 2011 – 2015 Saaremaa 2011 Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmekava 2011-2015 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Olemasoleva olukorra kirjeldus.........................................................................5 1.1. Üldiseloomustus .................................................................................................5 1.2. Tekkivate jäätmete iseloomustus.................................................................... 11 1.3. Jäätmehoolduse korraldus..................................................................................11 1.4. Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmekava 2006 – 2010 eesmägid ning nende saavutamine...........................................................................................19 1.5. Jäätmehoolduse probleemid..............................................................................23 2. Jäätmehoolduse eesmärgid...............................................................................24 3. Jäätmekäitluse mõju keskkonna seisundile ....................................................29 3.1. Jäätmehoolduses vajamineva loodusvara mahu hinnang .................................29 3.2. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale ....................................................29 4. Jäätmehoolduse rahastamine ...........................................................................31 5. Korraldatud jäätmevedu ..................................................................................34
    [Show full text]