MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. Ehk siis lihtsamalt öeldes, Lääne-Eesti saared on juba 28 aastat kuulunud üleilmsesse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ võrgustikku. Sajandeid hoitud valiksid sellise elulaadi, mis meenutaks pigem pikemat merereisi. Igast ühest oleneb, kuivõrd elukeskkond, isepärased traditsioonid ja siinsed töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud siin suudame oma järgnevatele põlvkondadele pärandada seda keskkonda, mida ise täna elada kooskõlas loodusega. naudime. Saare elanik elab oma igapäevast elu nagu seilaja pikal mereteel. Kogu aeg peab jälgima ilma ja tuult, mõtlema, kas kaasas on piisavalt vett UNESCO biosfäärialad on maailmas need unikaalsed alad, kus kohtud pärisloodusega, kus ja toitu. Paadis peab olema varustus, mis aitab hädast välja igas olukorras. Midagi ei visata lihtsalt niisama ära, kui seda annab veel uuesti saad maitsta kohalikku loodusväega toitu ja nautida loodusest inspireeritud kunsti. kasutada. Paadielu on säästlik ja läbimõeldud, igal asjal paadis on oma koht ja mõte. Elades saarel või paadis, peab olema leidlik ja oskama ära kasutada olemasolevat. Ja ühtviisi tuleb tunda merd, seda pigem austada kui karta. Saarlane teab, millal tasub metsa minna, millal merele. Lia Rosenberg Niisama ei juhtu siin midagi, kõigel on põhjus, on kogemus elada täna nii, et homme ka jagub. Biosfääriala spetsialist MERELINE SAAREMAA # # # Salevere Nõmmküla # MUHU # Soela väin # # # # Kõinastu laid# Kallaste Sõru - Triigi # Põitse Kesselaid # # KÜLALISSADAMAD # # Tupenurme ##### # # Lõetsa# # SAARE Pammana & # Pammana Kaseküla Murika Külasema Lehtmetsa 1 6 6 # # Lõunaranna sadam Soela sadam Jaani# # poolsaar Paras- # # # Lk 6 # # ® Suur väin 11 14 metsa & Koguva & Piiri Hellamaa 58°32,5’N 58°37’04’’N Kuressaare sadam Kungla sadam MAAKOND Randküla # laht Pulli Viira Liiva 5 Mujaste 3 Võlla Virtsu - 23°19,1’E 22°35’37’’E 58°14,70’N 58°21’46,07’’N # Triigi Väike- SAARE MAAKOND + vapp # Asuka Leisi Orinõmme Rootsivere Ridasi Kuivastu # & # H® Võhma H 16,0 m 12,0 m 22°28,30’E 22°57’16,82’’E # Panga Laugu Maasi & # Metsküla 2 Parasmetsa Roobaka Suuremõisa Viire kurk Tagaranna# Pöitse Mäeküla H4 Simiste Kuivastu Virtsu 2,2 m 1,3 m 30 m 15 m Saaremaa kaart EOMAP # & Väike- Väike-Rahula Ninase # Veske # Pahila Pädaste & 15 42 2,5 m 1,3 m # Tagamõisa # ® 7 Orissaare V ä i k e v ä i n poolsaar Võhma Viira Suur-Rahula Tumala # poolsaar Ninase Nihatu 1 +372 503 6640 +372 57 222 222 132 23 # # # Saikla # Küdema Reina Mui Suurlaid # Karja Salu Võilaid www.lounaranna.ee www.soelasadam.ee +372 503 1953 +372 53411457 Tagalaht Pärsama # Veere Kärneri Vaigu- laht Pamma Tagavere Kanissaare www.kuressaare.ee/sadam Rannaküla Koigi www.kunglasadam.ee Küdema Ratla OtiArdla Tornimäe 2 7 # Kuivastu sadam Saaremaa sadam # Vanakubja # & Koikla Neemi Kõrkvere Veeremäe Luulupe Käo Audla 58°34’N 58°32,4’N 8 # Kihelkonna laht Silla Tõrise Mustjala Lussu Kõriska Jõe Kingli Kübassaare 23°23’E 22°14,4’E Kõnnu Ridala Saaremetsa poolsaar Pidula Jööri 30,0 m 200 m Kaubi Haeska Koidula Lööne Rahu 3,5 m 10 m Kurevere Veeriku Laimjala Saareküla Muraja Piila Aaviku Vilsandi Eikla Jõelepa H Tõnija poolsaar Udriku laid 55 30 Odalätsi Karujärve ®Valjala +372 5400 4131 +372 631 8555 Sauvere Aste Hakjala Saue- Randvere Kaarma- Putla www.saarteliinid.ee www.ts.ee Kihelkonna Kaisvere H Endla Jõe Kaali Kõljala Sakla & Rootsiküla Kärla- Kaarma- Kallemäe14 Kirikuküla Kirikuküla 3 8 15 Loonalaid Viki Kärla AsteH Kangrusselja Kungla Koguva sadam Veere sadam 12 Roomassaare sadam Ringsu sadam Irase Uduvere # H # Saia Turja Viidu- # 58°35’46’’N 58°27,7’N 58°12,85’N 57°46,8’N Mätasselja Suur- Meedla Kiratsi Mäebe Mõnnuste Randvere # Pähkla Tõlluste 23°04’26’’E 22°03,03’E 22°30,44’E 23°16,3’’E Mõisaküla Arandi Tõlli Laadjala Püha Atla Paevere Sandla 14 m 80 m 30 m 30 m # Viidu Upa Tahula # Lümanda Sikassaare Ilpla Pihtla Sutu 1,8 m 3,5 m 2,7 m 3 m Leedri Käesla Ulje Mullutu Nässuma Kõrkküla Karala Varpe Laheküla Vaivere 20 6 30 35 H Sutu laht Kipi & Praakli Kailuka +372 513 3446 +372 527 6699 +372 52 44942 +372 524 4942 KURESSAARE ®Kudjape Koki Nasva 11 Vana- www.koguva.ee www.saarteliinid.ee www.saarteliinid.ee Koimla H Muratsi 9 Mändjala & mõisa Suure- Lõmala sadam Kotlandi Rootsi Vätta 4 12 poolsaar Orissaare sadam 58°10’22,87’’N 13 Abruka sadam Lõmala 58°33’44,6299’’N 22°07’7,84’’E 58°09,77’N Lahetaguse & Tiirimetsa Suur Katel Väike-Tulpe Tehumardi 23°05’37,3299’’E 15 m 22°31,65’E 9 SuurnaH & 20,0 m 1,7 m 40 m ® Salme Abruka ®13 Vahase 2,3 m 27 2,5 m Läätsa 15 +372 5647 2104 15 Kaugatoma Kasselaid # Abruka +372 529 6639 www.lomalasadam.ee +372 524 4942 # www.saarteliinid.ee # Anseküla 5 10 Rahuste Triigi sadam Mõntu sadam Kaimri 58°35,5’ N 57°56,94’N 22°43,2’ E 22°07,63’E Maksimum pikkus Sõrve 20,0 m 100 m Maksimum süvis poolsaar Kaunispe 3,1 m 4,5 m Kaikohtade arv Ohessaare 15 10 # # Mässa +372 504 6819 +372 514 5578 # # # Iide Ruhnu # Roomassaare - Ruhnu www.saarteliinid.ee www.montusadam.ee # Mäebe Laadla ® # # # & & # Ruhnu 10 15 MERELINE SAAREMAA Sääre Maadeavastajaid Lääne-Saaremaalt. Merehariduse algusaastad. Seoses Purjespordi harrastamise algus. Linnas arvukalt elavate Pilguse mõisa on olnud Saaremaa laevaehituse elavnemisega ja kasvavate saksa päritoluga kaupmeeste ja töösturite eestvõttel külastajaile olnud lähtekohaks rannakülade kasvamisega tekkis saare asutati 1891. aastal Arensburgi Jahtklubi. Järgmisel kuulsale meresõitjale ja Antarktika talupoegades suurem huvi meremehe aastal korraldati ka esimesed suuremad jahtide ja 1891. aasta 1891. 1891. aasta 1891. 1820. aasta 1820. avastajale admiral Fabian Gottlieb elukutse vastu. Kodulähedase mere- paatide purjetamisvõistlused, millest võttis osa ka von Bellinghausenile (1776-1852) ja kooli asutamisest olid huvitatud ka eestlastest paadiomanikke. Enne Esimest maailmasõda koduks kaks korda ümber maailma mõisnikud ja kaupmeeskond juba oli klubis 15 purjejahti ja jõuti isegi kaugpurjetamise purjetanud mereväe leitnandile Karl 1860-aastatel, kuid mereklassid jahtide ehitamiseni. 1926. aasta lõpul asutati veel teine Pontus Nolckenile (1800-1846). avati Kuressaares alles 1891. aasta jahtklubi – Saaremaa Merispordi Selts eestlastest sügisel, eksamid tuli sooritada aga Riia harrastajatele, mille tegevusest on kasvanud tänaseks merekooli juures. Kuressaare merekool arvuka liikmeskonnaga purjetajate põlvkonnad. oli Saaremaal kuni 1945. aastani, mil ta viidi üle Tallinna. Väikelaevaehitust saab Eestis õppida ainult Saaremaal, Meremajanduse Kristina Mägi keskuses ja Kuressaare Ametikoolis. AJARÄNNAK SAAREMAAL Salme alevikus avastati 7. sajandi esimesest poolest pärit Maasilinna laev. Eesti meremuuseumi ekspeditsiooni käigus avastati 1985. aastal Regulaarse laevaühenduse algus. Riia- Roomassaare sadam. Linna Suurim meredessant. Esimese maailmasõja lõpu eel, haruldane laev, mis on maha maetud 13. sajandi lõpus. põhjasetetes keskaegne schute tüüpi laevavrakk. Ligi 16 meetrit pikk ja ja 5,5 m Peterburi liinilaevad hakkasid peatuma vana sadam, mis asus Tori 1917. aasta sügisel otsustas Saksamaa kindralstaap oma Tegu on vanima purjelaeva leiuga Läänemere piirkonnas. lai alus oli tol ajal Eesti rannikul levinud rannasõidu laev, mille kandejõud oli ligi 50 Kuressaare reidil alates 1857. aasta abajas oli looduslikult madala Lätis asuva põhjarinde kaitseks vallutada Saaremaa. kevadest. Mudaravilate külastajate ja veega ja maakerke tagajärjel Selleks valmistati Liepaja sadamas ette suuroperatsioon 7. sajand 7. Uurimistööde käigus satuti ka teise, suurema 17.5 m tonni. Taolised laevad purjetasid ühemastilistena raapurje abil ka Saaremaalt Riiga 1917. aasta 1917. 16. sajand sajand 16. 1857. aasta 1857.