Kärdla Marina 59°00.62'N 22°45.26'E

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kärdla Marina 59°00.62'N 22°45.26'E WELCOME TO RECONSTRUCTED KÄRDLA MARINA 59°00.62’N 22°45.26’E KÄRDLA HARBOUR HAFEN KÄRDLA SERVICES | DIENSTLEISTUNGEN Kärdla harbour was established after the construction of Der Hafen Kärdla wurde nach dem Bau der Tuchfabrik im Charts: Estonian charts 305, 511, 513, Karten: Estnische Karten 305, 511, 513, 618, the Kärdla Broadcloth Factory (in 1830) to facilitate the Jahre 1830 für die bessere Transportierung der Rohstoe 618, “Charts of Estonia” Vol.2 “Charts of Estonia” Vol.2; Suitable for disabled Geeignet für Invaliden transport of raw material and production. Originally, the und Produktion begründet. Ursprünglich hat der Hafen Admiralty charts 2241 Admiralitätskarten 2241 Harbour oce Hafenamt harbour belonged to the Hiiu-Kärdla Broadcloth Factory der Hiiu-Kärdla Tuchfabrik gehört und war im 19. Jh. der Shelter: From all winds Schutz: von allen Winden Electricity Elektrizität and in the 19th century, it was the only harbour on the einzige Hafen mit dem Recht auf Außenhandel auf der Max LOA: 35 m Max LOA: 35 m Drinking water Trinkwasser island that had foreign trade rights. The harbour operated Insel. Der Hafen hat in der Zeitspanne 1849‐1944 Max draught: 3.2 m Max Tiefgang: 3.2 m Shower Dusche between 1849 and 1944, initially just as the harbour with gehandelt, anfangs als Handelshafen mit dem größten Sauna Sauna the highest goods turnover on the island, but in the Umsatz auf der Insel, ab Anfang des 20. Jh. bis zum Number Zahl der Toilet Toilette beginning of the 20th century, a passenger service line Ausbruch des Zweiten Weltkrieges auch für Linienschie of berths: 58 Landungsstellen: 58 Laundrette Waschmaschine between Kärdla and Tallinn was launched, which operated Kärdla-Tallinn. Berthing: Finger pontoons, alongside Anlege- Child’s playground Kinderspielplatz until the beginning of WWII. Im Jahre 1885 wurden für die Erleichterung der Hafenein- Navigation: Approach along the Kärdla möglichkeit: Schwimmstege mit Auslegern, Barbecue Grillplatz fahrt 3 Lateralzeichen eingerichtet – zwei in Kärdla und leading line 162.2° - 342.2° längsseits Fuel (diesel/petrol) Tankstelle (Diesel/Benzin) eins in Lehtma. Die wesentlichsten Bauten waren die 142 (2 Fl W 2s; white rectangles with Navigation: Anfahrt die Kärdla Leitlinie entlang Suction draining Saugentleerung m lange Landungsbrücke und die großen steinernen green stripe on metal frame- 162.2° - 342.2° (2 Fl W 2s; Chemical toilet waste disposal Hafenspeicher. Die Waren wurden von der Landungs- work). weiβe Rechtecken mit einem grünen Entsorgung von chemischen Toilettenabfall brücke in die Speicher auf Gleisbahnen mit Hafermotork- The fairway begins from Streifen auf dem Metallrahmen). Refuse disposal Abfallkübel arren oder mit Hilfe der Muskelkraft befördert. Der Hafen WP1 - 59°03.70’N; 22°43.35’E. Das Fahrwasser beginnt ab Slip Schlipp Kärdla wurde am Ende des Zweiten Weltkrieges im Jahre After having reached the WP1 - 59°03.70’N; 22°43.35’E. Trailerramp Trailerbahn Photos: Museum of Hiiumaa 1944 zerstört. WP2 - 59°00.73’N; 22°45.19’E steer to Nach dem Erreichen Stocks Stapel WP3 - 59°00.63’N; 22°45.30’E. WP2 - 59°00.73’N; 22°45.19’E Shipyard/engine service Werft/Motor-Service In order to facilitate the entry into the harbour, three Entry around N mole light Fl (2)G 2s zu WP3 - 59°00.63’N; 22°45.30’E Bicycle rent Miete der Fahrräder landmarks were built in – two in Kärdla and one in Lehtma. (white rectangle with a green stripe steuern. Eintritt um N Mole Licht Car rent Automiete The central structures of the harbour were the quay on a green metal column, with Fl (2)G 2s (weiβes Rechteck Tourist Information Touristeninformation measuring 142 meters and big stone harbour warehouses. balcony). mit einem grünen Streifen Guided tours Rundreisen mit Führung The goods were carried from the quay to the warehouses E mole light Fl (2)R 4s (red metal auf der grünen Metallsäule mit Balkon). Internet WiFi Internet WiFi by horses. For this purpose, a railway was built on the quay, column). E Mole Licht Fl (2)R 4s (rote Metallsäule). Passport control Passkontrolle on which barrows with goods moved pulled either by Bathing place Schwimmort 200 m horses or pushed by manpower. Kärdla Harbour was Restaurant Restaurant 200 m destroyed on the eve of WWII in 1944. HAFENSPEICHER Food store Lebensmittelgeschäft 1000 m Von den zu dem Gebäudeensemble des Hafens gehören- Fishing harbour Fischereihafen 100 m HARBOUR WAREHOUSES den Speichern ist der im Jahre 1849 gebaute Wollspeicher Letter box Postkasten 500 m Out of the warehouses that belonged to the complex of unbeschädigt geblieben. In dem Speicher wurden die für Post oce Postamt 1000 m Kärdla Harbour, a wool store built in 1849 has remained, die Fabrik aus Australien und Neuseeland gelieferten Bank Bank 1000 m which was used for storing the big bales of wool großen Wollballen gelagert. Das Gebäude ist aus Kalkstein Accommodation Unterkunft 1000 m dispatched for the factory from Australia and New gebaut und mit Kalkputz bedeckt. Neben dem anderen Hospital Krankenhaus 800 m Zealand. The building was built of limestone and covered Hafenspeicher stand die große Hafenpforte und in dem Chemist Apotheke 1000 m with lime plaster. Next to another harbour warehouse, zweistöckigen, aus Kalkstein gebauten und mit Kalkputz Busstop Bushaltestelle 500 m there was a wide harbour gate and the two-storied bedeckten Gebäude befand sich die Geschäftsstelle des Airport Flughafen 5000 m limestone building covered with lime plaster accommo- Hafens. Das Gebäude wurde in 1849 gebaut und als Police Polizei (110) 100 m dated the harbour oce. The building was completed in Hafenspeicher hat es im Volksmund den Namen Schnaps- First aid, emergency Erste Hilfe (112) 1849 and the storage that served as a harbour warehouse lager bekommen. CARAVAN PARKING PARKPLATZ FÜR CARAVANS was commonly known as Viinaladu (Vodka Warehouse). Nach dem Zweiten Weltkrieg wurden die Gebäude als After WWII, the buildings were used by the Hiiumaa Lager von der Konsumgenossenschaft Hiiumaa verwen- Consumer Cooperative for storing goods. At that time, det. In der Zeit, wenn Fähren ohne Eisbrecherfähigkeit when the icebreaking power of ferries was very low, winter waren, mussten die Wintervorräte schon im Herbst, vor supplies had to be brought to the island and stored dem Aufhören des Seetransportes auf die Insel gebracht Telephone: +372 5328 5218 already in autumn before maritime transport stopped for und für den Winter aufbewahrt werden. Seit dem sind die E-mail: [email protected] winter. The popular names Salt Store and Vodka Store Speicher als Salz- und Schnapslager genannt. Homepage: marina.kardla.ee originate from that time too. Photo: Hiiumaa Mudeliklubi www.hiiumaa.ee i n h t FULL SERVICE MARINA o Y B f A N o The preparatory work to restore the port has Die Vorbereitungsarbeiten für die Wiederherstel- A N D f F I N L E l lasted nearly 20 years. Today, after the long lung des Hafens dauern schon seit 20 Jahren. W u journey to reach the nish line, breakwaters, slips Heute hat der lange Weg fast sein Ziel erreicht – D G R Turku E Helsinki and quays with all necessary utility networks are Wellenbrecher, Slips und Kais mit notwendigen- Oslo Mariehamn St.Petersburg O d l a n ready. The building of the guest portservices will Versorgungsnetzen sind fertig. Das Gebäude für W i n fEisma F N Hanko f o be completed in 2014 to the beginning of the Kundendienst wird fertig zu Beginn der S u l DirhamiG Narva-Jõesuu navigation season. Navigations-Saison 2014. Stockholm Kärdla Tallinn Haapsalu Construction is supported by the European Der Bau ist unterstützt vom Europäischen Fonds HIIUMAA A Regional Development Fund. der regionalen Entwicklung. Pärnu I Kuressaare E S T O N I A S In the upcoming port will also be provided Im Hafen sind auch Bedingungen für Seefahrzeu- S Ruhnu U modern conditions for maintenance, repairs and Visby R winter storage of vessels. A heated hall with the Riga Kalmar Ventspils area of 3000 m² will be completed under the L A T V I A initiative of Yachts Service Kärdla LLC already in a autumn 2014. K Copenhagen e S Klaipeda c L I T H U A N I A I Rønne i t Vilnius l B E L A R U S B a RUSSIA Minsk genservice und Winterlagerung bereitgestellt. R Rostock Gdansk Unter der Leitung der Yachts Service Kärdla OÜ A GER 0 100 200 km wird schon im Herbst 2014 die heizbare, 3000 m² MANY E P O L A N D Halle fertig. Berlin KL-13-082 © 2013 S 56 107 89 53 65 66 Bürgermeister von Kärdla Herr Georg Linkov: „Der 74 35 DISTANCES FROM: 146 82 59 109 68 112 Apollo madal 37 25 Ausbau des Hafens ist für Kärdla, für ein Landkreis- 133 65 33 15 25 22 96 65 29 123 54 DIRHAMI 28 nm Mayor of Kärdla Georg Linkov: "The construction zentrum an der Küste, schon lange eine Priorität 8 TAHKUNA 39 18 62 25 36 TULETORN 19 21 17 EISMA 128 nm C 73 30 of the port has been for Kärdla, as a seaside gewesen und ist schon im vorigen Jahrhundert 19 LIGHTHOUSE 22 52 14 GDANSK 352 nm 66 84 18 49 32 28 22 8 18 county seat, a priority for a long time and has angefangen. Doch ist die Vision noch nie so klar 6 HAAPSALU 30 nm 22 25 4 3 20 37 Tahkuna nina 7 25 23 HANKO 48 nm begun in the last century. But never before has the gewesen als heute, da man hier auf ein breiteres Lehtma 16 28 5 vision been as clear as it is today, because the Gebiet Acht gegeben hat.
Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi
    [Show full text]
  • Esimese Ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna Raudteetamm Kõrvalharudega
    Objekt: Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega. Mälestise liik: ehitismälestis Registri nr.: 23435 Aadress: Hiiumaa vald Omanik: Maanteeamet Tellija: Muinsuskaitseamet Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm koos kõrvalharudega asetus ja kaitsevööndi piirid. Soovitused kasutuseks ja hooldamiseks. Koostas: Mehis Helme Eesti Muuseumraudtee MTÜ Sisukord: 1. Ajalooline ülevaade Kaardid: ERA F 2553, N 1, S 92, leht 103; REGIO 2018 2. Algmaterjalidest 3. Tsaariaegsed raudteetammid ja nende seisukord 3.1. Tsaariaegne raudteelõik A–B 3.2. Tsaariaegne raudteelõik B-C 3.3. Tsaariaegne raudteelõik B-D 3.4. Tsaariaegne raudteelõik D-E 3.5. Tsaariaegne raudteeharu h1 3.6. Tsaariaegne raudteelõik E-F 3.7. Tsaariaegsed raudteeharud h2 3.8. Tsaariaegsed raudteeharud h3 3.9. Tsaariaegne raudteelõik G-H 4. Nõukogude aegsed raudteetammid ja nende seisukord 4.1. Nõukogude aegne raudteelõik A-B 4.2. Nõukogude aegne raudteelõik B-D 4.3. Nõukogude aegne raudteelõik D-E-F 5. Kokkuvõte ja soovitused kasutuseks, hoolduseks. Joonis 1. ERA F 2553, N 1, S 92, leht 103 Joonis 2. Raudteetammi kaart 2018a aluskaardil. Joonis 3. Fotode kaart. 1. Ajalooline Ülevaade Lehtma – Tahkuna raudtee tekkis seoses merekindluste süsteemi rajamisega Peterburi kaitseks. Selle süsteemi eelpositsiooni kuulusid Hiiumaal Tahkuna poolsaarele rajatud suurtükipatareid. Patareide ehituseks ja edaspidiseks teenindamiseks rajati Lehtma sadamast kitsarööpmeline 750 mm rööpmelaiusega raudtee Tahkuna patareini nr. 39 pikkusega umbkaudu 6 km. Raudeeharu suundus ka Lehtma patareini nr. 38. Esimese maailma sõja ajal oli raudtee kindlasti kasutusel, sest patareid olid valmis sakslastega lahingut pidama ja väidetavalt on neist ka mõned lasud tehtud. Raudteel oli kaks saksa päritolu vedurid ja seni teadmata hulk vaguneid ja vagonette.
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017
    LÄTI VABARIIK SOOME VABARIIK 23° A 22° 24° D 25° E 26° F 27° G 28° H B C Vaindloo Väike- Tütarsaar M E L A H T Kurgola ps O Mohni Ust-Luga O Purekkari n Haapala jv I S Prangli Pärispea E Aegna H Vergi ps a ps r (Tallinn) Juminda ps r u Naissaar a Rammu Kunda Letipea n Narva laht Viimsi ps Kolga Lahemaa vald Viimsi vald Loksa laht R Tallinna Muuga laht Vihula Viru- Narva-Jõesuu laht Viimsi laht Kuusalu vald Kunda NigulaViru- Maardu linn Nigula KOHTLA-JÄRVE KUDRUKÜLA Narva Tallinna Kuusalu Viru-Nigula vald (NARVA) Suurupi nTALLINN Maardu Haljala Kohtla-JärveKohtla Toila vald Sillamäe linn linn Jõelähtme vald KUKRUSE Toila 1 Harku vald Kadrina Aseri linn (K-J) Vaivara vald E Jõelähtme Sõmeru Jõhvi vald Harku A Kadrina Püssi ORU (K-J) A Rakvere Rakvere vald Kiviõli SIRGALA NARVA vald Jõhvi Jõhvi (K-J) Väike-Pakri Paldiski M KOHTLA- VIIVIKONNA Saue Rae Kehra Rakvere linn SOMPA AHTME U Sonda NÕMME (K-J) (K-J) Vaivara Keila Saku KIILI Raasiku L Rakvere Rägavere (K-J) Osmussaar Suur-Pakri J Rae AEGVIIDU Ä Ä Lüganuse vald äin vald Raasiku Mäetaguse M Kurkse v Keila linn Kiili vald Anija N Keila Saue R vald E vald Kiili Anija - Lüganuse Keila vald A Saku Tapa V Vinni A Põõsaspea n Vasalemma vald TapaTapa vald I U M A Padise H Tamsalu R Vinni vald I R Nõva Saue vald Kose U V Alutaguse vald Illuka ELÄTI VABARIIK Tamsalu - L Kernu KOHILA Ambla M A Kohila vald Kose vald A D Noarootsi Ä Nissi Albu I Iisaku Slantsõ Tahkuna n Kohila Väike-Maarja A Tudulinna Juuru JÄRVA- Ä Laekvere Vormsi V JAANI Alajõe 59° H o N o Lääne-Nigula Rapla a s N Rapla vald Väike-Maarja
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.09.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/13 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027 Keskkonnaamet 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 9 1.1 . ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS ............................................................................................... 12 1.3. HUVIRÜHMAD ............................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................. 15 1.5. UURITUS .............................................................................................................. 16 1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid .............................................................. 16 1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 18 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................... 20 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................. 21 2.1. ELUSTIK ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa 2020: Sustainable Energy Action Plan
    HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN Executive summary As a vision for the future, the energy policy is orientated to guarantee security of energy supply, ensure economical and environmental sustainability of the sector and quality of energy services, and to contribute to job creation and regional added value and to the competitiveness of the local economy. Objectives, targets and expected results In this plan, objectives and targets were set for the year 2020 and the actions for sustainable energy to achieve these targets were studied. The specific main objectives of the strategy for sustainable energy in Hiiumaa Island are to: • Improve security of energy supply. • Reduce energy dependence from abroad. • Reduce energy intensity in Gross Domestic Product. • Reduce carbon dioxide emissions. The targets to achieve in 2020 are to: • Increase to 80% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 100% compared to 2005. • Have a neutral balance of CO 2 emissions. The expected results in 2020 with the implementation of the action plan are to: • Increase to 89% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 102% compared to 2005. • Have a negative balance of CO 2 emissions (-511 t). The commitment for Hiiumaa Island with its voluntary adhesion to the Pact of Islands is the reduction of 20% reduction of CO 2 emissions in comparison to 2005 reference year, which will be achieved. Budget The overall investment foreseen, to be carried out until 2020, to implement the Sustainable Energy Action Plan of Hiiumaa Island is 79,5 million euros, supported by operators (45,3%), citizen (39,4%), Local Goverment (14,3%) and other entities (1,0%).
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]