DOCSLIB.ORG

Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017 LÄTI VABARIIK SOOME VABARIIK 23° A 22° 24° D 25° E 26° F 27° G 28° H B C Vaindloo Väike- Tütarsaar M E L A H T Kurgola ps O Mohni Ust-Luga O Purekkari n Haapala jv I S Prangli Pärispea E Aegna H Vergi ps a ps r (Tallinn) Juminda ps r u Naissaar a Rammu Kunda Letipea n Narva laht Viimsi ps Kolga Lahemaa vald Viimsi vald Loksa laht R Tallinna Muuga laht Vihula Viru- Narva-Jõesuu laht Viimsi laht Kuusalu vald Kunda NigulaViru- Maardu linn Nigula KOHTLA-JÄRVE KUDRUKÜLA Narva Tallinna Kuusalu Viru-Nigula vald (NARVA) Suurupi nTALLINN Maardu Haljala Kohtla-JärveKohtla Toila vald Sillamäe linn linn Jõelähtme vald KUKRUSE Toila 1 Harku vald Kadrina Aseri linn (K-J) Vaivara vald E Jõelähtme Sõmeru Jõhvi vald Harku A Kadrina Püssi ORU (K-J) A Rakvere Rakvere vald Kiviõli SIRGALA NARVA vald Jõhvi Jõhvi (K-J) Väike-Pakri Paldiski M KOHTLA- VIIVIKONNA Saue Rae Kehra Rakvere linn SOMPA AHTME U Sonda NÕMME (K-J) (K-J) Vaivara Keila Saku KIILI Raasiku L Rakvere Rägavere (K-J) Osmussaar Suur-Pakri J Rae AEGVIIDU Ä Ä Lüganuse vald äin vald Raasiku Mäetaguse M Kurkse v Keila linn Kiili vald Anija N Keila Saue R vald E vald Kiili Anija - Lüganuse Keila vald A Saku Tapa V Vinni A Põõsaspea n Vasalemma vald TapaTapa vald I U M A Padise H Tamsalu R Vinni vald I R Nõva Saue vald Kose U V Alutaguse vald Illuka ELÄTI VABARIIK Tamsalu - L Kernu KOHILA Ambla M A Kohila vald Kose vald A D Noarootsi Ä Nissi Albu I Iisaku Slantsõ Tahkuna n Kohila Väike-Maarja A Tudulinna Juuru JÄRVA- Ä Laekvere Vormsi V JAANI Alajõe 59° H o N o Lääne-Nigula Rapla a s N Rapla vald Väike-Maarja vald i Järva-Jaani r Kärdla k 59° i Noarootsi ps Roosna- u Paide k Vormsi vald Rapla Kaiu r u Lääne-Nigula vald u Vormsi k E Alliku u r Avinurme s Hiiu k Järva vald u lu R A Rakke h Haapsa A Paide o d A Väätsa Kareda l Hiiumaa vald Pühalepa P L A M A L M Märjamaa linn a Ä Kõpu ps Vohilaid v A H Haapsalu Raikküla Paide Koeru I I U M Torma Mustvee M A MÄRJAMAA e Mardihansu A Haapsalu A Jõgeva vald e A tv Märjamaa vald Kehtna Käru s laht Käina linn Martna Koigi Jõgeva u Kullamaa Türi V A M Kasepää Ridala A Kehtna vald M A Ä Pajusi V A Türi vald R Imavere E Saare Oudova Kassari Kassari lu JÄRVAKANDI G Peipsi Emmaste atsa Vigala Õ Jõgeva laht M Lihula Ä J Pala Türi Kallaste Väinameri Lihula J Palamuse L S VÄNDRA Põltsamaa Lõpe- u Halinga Soela väin u Kõo Põltsamaa vald meri r Hanila v Põhja-Pärnumaa vald Põltsamaa Puurmani Tabivere Alatskivi järv V Muhu ä PÄRNU- ä i Vändra Võhma i n K ke Muhu vald JAAGUPI TOOTSI Peipsiääre vald ü v Lääneranna vald Koonga d Orissaare äi Muhu 2 e n Suure-Jaani Peipsiääre T m N U M Are Tagamõisa ps a R A Tartu vald Vara g a Leisi Ä A a P Tori vald Põhja-Sakala vald M l Pöide V T U A A a A I Kolga-Jaani A R h LAVASSAARE L T Tartu t Mustjala A Varbla Suure-Jaani J M Laimjala Tori Laeva Piirissaare Sauga A Viljandi Luunja Vilsandi E PÄRNU N TARTU Kihelkonna R Valjala Audru Sindi Tähtvere D Tartu linn A Saaremaa vald Paikuse Viljandi Puhja Mäksa Pärnu linn Kõpu I Võnnu A PAIKUSE Ülenurme Kastre vald Lääne-Saare Pihtla Pärnu Viljandi linn M Võrts- Elva vald Haaslava S Tõstamaa Konguta laht A järv Meeksi Kuressaare Surju Viljandi vald Rannu Nõo Kambja S Räpina u Elva vald t Tahkuranna A u l Saarde vald Kambja Ahja vald aht Manilaid Halliste Mooste Vätta ps K Tarvastu Vastse- Räpina Salme Suur ih Saarde Rõngu nu Kuuste Põlva vald Katel Abruka väin Abja-Paluoja A A Abja Palupera Kanepi vald A M Kihnu Kilingi-Nõmme Kõlleste V Kihnu Karksi A Valgjärve L Räpina Mõisaküla Mulgi vald A Pihkva Kihnu vald Häädemeeste Karksi-Nuia Põdrala Puka M Otepää Õ Põlva Otepää vald P 58° vald A Põlva 58° Torgu Häädemeeste Otepää Mikitamäe järv Tõrva G Kanepi Laheda Veriora Helme L Õru Sangaste Sõrve ps d Tõrva vald A Urvaste l 1 : 1 500 000 Haldusjaotus LIIVI LAHT Võru vald Lasva Orava a Värska Sõrve säär VHummuli v (Ruhja) Sõmerpalu Võru Tõlliste Võru linn Kura kurk (Heinaste) Meremäe u Ruhnu Valga vald t Asti jv Antsla A e (Irbe väin) Ruhnu vald Võru Petseri (Burtnieki jv) Antsla vald A S Valka Valga Karula Ruhnu Antsla M Rõuge U Vastseliina (Salatsi) R Õ Rõuge vald V Misso 3 Haanja Taheva Varstu Mõniste Valmiera Ape TÜGI © AS BIT, (Volmari) (Hopa) Alujärv Belaja (Lemsalu) (Alksne jv) A 22° B 23° C 24° D 25° E 26° F Struga jv Smiltene G H Haldusreformist tulenevad Haldusjaotus seisuga 1. jaanuar 2017 muudatused seisuga 8. veebruar 2017 0 15 30 50 80 km VENTSPILSVENTSPILS Haapsalu maakonnakeskus riiklik põhimaantee maakonna piir Engure jv uue omavalitsusüksuse 1 cm linn Torgu valla piir ja nimi põhimaantee Eesti Vabariigi piir Saaremaa vald piir ja nimi alev (Võnnu)(Võnnu) 28 SIRGALA linnaosa raudtee Eesti piir Tartu maakonna piir VENEMAA FÖDERATSIOONrahulepingu järgi Gulbene iseseisev haldusüksus Eesti haldusüksused on maakond, vald ja linn 27° 28°.
Load more

Recommended publications
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Revised Sequence Stratigraphy of the Ordovician of Baltoscandia …………………………………………… 20 Druzhinina, O
    Baltic Stratigraphical Association Department of Geology, Faculty of Geography and Earth Sciences, University of Latvia Natural History Museum of Latvia THE EIGHTH BALTIC STRATIGRAPHICAL CONFERENCE ABSTRACTS Edited by E. Lukševičs, Ģ. Stinkulis and J. Vasiļkova Rīga, 2011 The Eigth Baltic Stratigraphical Conference 28 August – 1 September 2011, Latvia Abstracts Edited by E. Lukševičs, Ģ. Stinkulis and J. Vasiļkova Scientific Committee: Organisers: Prof. Algimantas Grigelis (Vilnius) Baltic Stratigraphical Association Dr. Olle Hints (Tallinn) Department of Geology, University of Latvia Dr. Alexander Ivanov (St. Petersburg) Natural History Museum of Latvia Prof. Leszek Marks (Warsaw) Northern Vidzeme Geopark Prof. Tõnu Meidla (Tartu) Dr. Jonas Satkūnas (Vilnius) Prof. Valdis Segliņš (Riga) Prof. Vitālijs Zelčs (Chairman, Riga) Recommended reference to this publication Ceriņa, A. 2011. Plant macrofossil assemblages from the Eemian-Weichselian deposits of Latvia and problems of their interpretation. In: Lukševičs, E., Stinkulis, Ģ. and Vasiļkova, J. (eds). The Eighth Baltic Stratigraphical Conference. Abstracts. University of Latvia, Riga. P. 18. The Conference has special sessions of IGCP Project No 591 “The Early to Middle Palaeozoic Revolution” and IGCP Project No 596 “Climate change and biodiversity patterns in the Mid-Palaeozoic (Early Devonian to Late Carboniferous)”. See more information at http://igcl591.org. Electronic version can be downloaded at www.geo.lu.lv/8bsc Hard copies can be obtained from: Department of Geology, Faculty of Geography and Earth Sciences, University of Latvia Raiņa Boulevard 19, Riga LV-1586, Latvia E-mail: [email protected] ISBN 978-9984-45-383-5 Riga, 2011 2 Preface Baltic co-operation in regional stratigraphy is active since the foundation of the Baltic Regional Stratigraphical Commission (BRSC) in 1969 (Grigelis, this volume).
    [Show full text]
  • Norwegian Journal of Geography Restitution of Agricultural Land In
    This article was downloaded by: [Holt-Jensen, Arild][Universitetsbiblioteket i Bergen] On: 16 September 2010 Access details: Access Details: [subscription number 907435713] Publisher Routledge Informa Ltd Registered in England and Wales Registered Number: 1072954 Registered office: Mortimer House, 37- 41 Mortimer Street, London W1T 3JH, UK Norsk Geografisk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography Publication details, including instructions for authors and subscription information: http://www.informaworld.com/smpp/title~content=t713735796 Restitution of agricultural land in Estonia: Consequences for landscape development and production Arild Holt-Jensen; Garri Raagmaa Online publication date: 15 September 2010 To cite this Article Holt-Jensen, Arild and Raagmaa, Garri(2010) 'Restitution of agricultural land in Estonia: Consequences for landscape development and production', Norsk Geografisk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography, 64: 3, 129 — 141 To link to this Article: DOI: 10.1080/00291951.2010.502443 URL: http://dx.doi.org/10.1080/00291951.2010.502443 PLEASE SCROLL DOWN FOR ARTICLE Full terms and conditions of use: http://www.informaworld.com/terms-and-conditions-of-access.pdf This article may be used for research, teaching and private study purposes. Any substantial or systematic reproduction, re-distribution, re-selling, loan or sub-licensing, systematic supply or distribution in any form to anyone is expressly forbidden. The publisher does not give any warranty express or implied or make any representation that the contents will be complete or accurate or up to date. The accuracy of any instructions, formulae and drug doses should be independently verified with primary sources. The publisher shall not be liable for any loss, actions, claims, proceedings, demand or costs or damages whatsoever or howsoever caused arising directly or indirectly in connection with or arising out of the use of this material.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering Ruumilise Keskonna Analüüs
    JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERING RUUMILISE KESKONNA ANALÜÜS OÜ Hendrikson & Ko Jõelähtme Vallavalitsus Raekoja plats 8, Tartu Postijaama tee 7 Lennuki 22 Tallinn Jõelähtme küla www.hendrikson.ee Tel. 605 4887, [email protected] Tartu/Tallinn 2014/2015 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 2. Väärtused ............................................................................................................................. 5 3. Sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna analüüs ja ruumilise arengu suunad .... 9 3.1 Rahvastiku suundumused ................................................................................................... 9 3.2 Asustusstruktuur ............................................................................................................... 15 3.3 Maakasutuse struktuur ja maaomand ............................................................................... 19 3.4 Ettevõtlus .................................................................................................................... 22 3.5 Sotsiaalobjektid (külakogukonnad) ............................................................................ 29 4. Transpordiühenduste analüüs ........................................................................................... 34 5. Maardlate analüüs ............................................................................................................. 37 6. Suurõnnetusohuga
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress
    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
    [Show full text]
  • 7321 Prangli
    EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA 7321 PRANGLI SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS EESTI GEOLOOGIAKESKUS TALLINN 2002 EESTI GEOLOOGIAKESKUS GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA Mõõtkava 1:50 000 Scale 7321 PRANGLI SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS Tallinn, 2002 ISBN 9985-815-42-4 ISSN 1406-8397 Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T., 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000). 7321 Prangli. Seletuskiri, 72. Esikaanel: Prangli saare läänerannik. T. Saadre foto. Eesti Geoloogiakeskus, 2002 Kadaka tee 82 Tallinn 12618 7321 Prangli. Eesti baaskaardi mõõtkavaline (1:50 000) digitaalsete geoloogilis-geofüüsikalis- hüdrogeoloogiliste kaartide komplekt on koostatud põhiliselt varasemate geoloogilis-geofüüsikalis- hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade otsingulis-uuringuliste tööde ning nendega kaasnevate andmebaaside põhjal. Käesoleval juhul on tegu kaardikomplektiga kaasneva seletuskirjaga, mis võimaldab kaasneva lisateabe abil paremini lahti mõtestada kaardil kujutatut. Kaardikomplekti kuuluvad järgmised 8 kaarti: 1) aluspõhja, 2) aluspõhja reljeefi, 3) pinnakatte, 4) geomorfoloogia, 5) hüdrogeoloogia, 6) põhjavee kaitstuse, 7) raskusjõuvälja anomaaliate, 8) aeromagnetiliste anomaaliate. Neist aluspõhja (1), pinnakatte (3), hüdrogeoloogia (5), raskusjõuvälja jääkanomaaliate (7) ja aeromagnetiliste anomaaliate (8) kaarti käsitletakse põhikaartidena, ülejäänuid aga abikaartidena. Nii kaardid kui seletuskiri on koostatud digitaalseina ning nende aluseks olnud faktiline materjal on EGK digitaalsetes andmebaasides. 7321 Prangli. The set of digitized geological-geophysical-hydrogeological maps at the scale of Base Map of Estonia (1:50 000) is compiled mainly on the ground of former similar maps and data obtained in the course of exploring and prospecting of mineral resources. The present explanatory note gives additional information for better understanding data imaged on these maps.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters
    Sailing Directions for Estonian Waters part 2 Väinameri 2.2 N part of Väinameri Updated 01.05.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release April 2020 (first release May 2013) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • Helotiales, Ascomycota Pezizales, Ascomycota New Estonian Records
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 44: 155–159 (2008) NEW ESTONIAN RECORDS Helotiales, Ascomycota REFERENCES Huhtinen, S. 2007. Ionomidotis irregularis- Kadri Pärtel1 & Kadri Põldmaa2 Pohjoismaille uusi kotelosienilaji Muuramen 1 Kuusimäestä. Sienilehti 59(2): 43–47. Department of Botany, Institute of Ecology and Earth Kalamees, K. & Vaasma, M. 1989. The preliminary Sciences, University of Tartu, 40 Lai St., 51005 Tartu, list of fungi registered in the localities of scientific Estonia. E-mail: [email protected] excursions. Tallinn. 43 p. 2Natural History Museum, University of Tartu, Zhuang, W.-Y. 1988. Studies on some discomycete Vanemuise 46, EE-51014, Tartu, Estonia genera with an ionomidotic reaction: Ionomidotis, Poloniodiscus, Cordierites, Phyllomyces, and Ionomidotis irregularis (Schwein.) E. J. Durand Amenghiella. Mycotaxon 31: 261–298. – kurd pigikubi – Jõgevamaa Co., Alam-Pedja Nature Reserve, Utsali, on rotten wood of a deciduous tree, 16 Oct 2007, leg. K. Põldmaa, Pezizales, Ascomycota det. K. Pärtel, TU-104143. The species is characterised by the compara- Bellis Kullman tively large (to 6 cm diam), black, tough, lobed, Institute of Agricultural and Environmental Sciences, irregular or ear-shape apothecia. The shape dis- Estonian University of Life Sciences, 181 Riia St., 51014, tinguishes it from other members of the genus. Tartu, Estonia. Microsopically the species is easy to recognize E-mail: [email protected] due to its septate and lanceolate paraphyses which have acute tips, and the ionomidotic reac- Gyromitra fluctuans (Nyl.) Harmaja – Tartumaa tion of the apothecial tissues (the exudation of Co., Mäksa Comm., Kaagvere, (58°21’15’’ N dark purple-brown in 3% KOH solution). 26º52’46’’ E), on soil, 21 Mai 2008 leg.
    [Show full text]
  • Estonian Landscape Study: Contextual History
    Estonian landscape study: contextual history Tiina Peil NTNU, Trondheim (Norway) Helen Sooväli, Hannes Palang, Tõnu Oja, Ülo Mander University of Tartu ABSTRACT The history of Estonian landscape research is limited to the twentieth century. The most significant milestone in this process was the appointment of J. G. Granö as Professor of Geography at the University of Tartu who introduced the German systematic and scien- tific notion of landscape (Landschaft). This has been a dominant trend ever since, but Estonian landscape study has had numerous undercurrents and exiting interactions with other disciplines from both the natural and social sciences, as well as the humanities. This is a first attempt to write a landscape research history with a broader perspective in mind, stressing the wide spectrum of landscape studies by researchers who may not consider themselves primarily as concerned with landscapes but have nevertheless con- tributed to the discipline and the understanding of landscapes in Estonia. KEY WORDS: Estonia, landscape, history RÉSUMÉ HISTOIRE CONCEPTUELLE DE L’ÉTUDE DES PAYSAGES D’ESTONIE L’étude des paysages en Estonie ne débuta qu’au début du XXe siècle. L’étape la plus importante de ce processus fut l’engagement comme professeur de géographie à l’Université de Tartu de J.G. Granö, qui a introduit la notion allemande de «Landschaft» au sens systématique et scientifique du terme. Cette tendance a depuis lors prédomi- né en Estonie, marquée, en dépit de certaines tensions sous-jacentes, par de passion- nantes interactions avec d’autres disciplines, que ce soit les sciences naturelles ou sociales, ou encore les sciences humaines.
    [Show full text]