Kolm Taati Ja Noormees Tõid Püünele Horn Akordionikvarteti

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kolm Taati Ja Noormees Tõid Püünele Horn Akordionikvarteti “Ma ei ole kindlasti see konservatiiv, kes kaabuga ringi käib ja lärmab.” PAREMPOOLSETE JUHT KRISTJAN VANASELJA LK 7 Laupäev, 26. juuni 2021 • Nr 112 (5366) • Hind 1,90 € Kolm taati ja noormees tõid püünele Horn akordionikvarteti Samal ajal kui suurtel jaani- lavadel sadade piduliste ees müristasid ja lustisid juba tuntud muusikakollektiivid, tegi Kures- saares väiksemas seltskonnas oma esimese ülesastumise Horn akordionikvartett. Mehis Tulk [email protected] Alates varakevadest tasapisi harjuta- nud ansambli käimalükkaja, akordio- nist ja muusik Rein Orn ütles, et kvar- teti loomine on natuke seotud selle- ga, et Kuressaare muusikakooli akor- dioniosakond on kuidagi varju jäänud. “See on patuasi. Mina olem akor- dionimuusika fänn ja propageerija, see- pärast hakkasin asjast huvitatud inimes- tega rääkima. Seeme hakkas idanema, tegin esimese seade, mis meestele meeldis, ja nii ta läks,” selgitas Orn. Jaanipäeval mängis kvartett koos- seisus Rein Orn, Lembit Uustulnd, Tiit Köster ja Haller Ormus sõpradele-tut- tavatele esimesed selgeksõpitud lood ette ning jäi kõlama soov, et tuleb eda- si tegutseda. “Sügiseks ehk saame kontserdi jagu lugusid kätte ja võib-olla sep- tembris juba võime laiema avalikku- se ette astuda,” lausus Orn. Kvarteti kohta ütles ansambli eest- vedaja, et see koosneb kolmest taadist ja ühest noormehest, kelle huvid on vastastikused: Orni huvitab esmajoo- olla,” rääkis Orn. “Kui noored ei tee ja nul kollektiivse loominguna. “Kellelgi KVARTETT JA LÖÖKRIISTAD: Lembit Uustulnd, Rein Orn, Meelis nes asja muusikaline pool ja neljale ka muusikakoolis professionaalse õp- on mingi soov, võtame ette, arutame Uustulnd, Tiit Köster ja Haller Ormus. ERAKOGU pillile seadete tegemine, mehed aga petöö käigus ansamblit ei ole tekki- läbi ja siis mina hakkan loitsima,” sel- tahavad väga mängida. nud, siis teeme ise,” lisas ta ja märkis, gitas ta ja lisas, et praegu on ansamb- Kvartetiga on liitunud ka Meelis ei viita üldse mitte sarvele ega sarve- “Need on mehed, kes austavad et selline muusikaline kooslus peaks lil valmis juba mitu tuntud loo seadet Uustulnd, kes toetab kollektiivi väik- puhumisele, vaid tegu on Reinu esi- akordioni. Kõiki iseloomustab asjaolu, Saaremaa kultuuripildis olema päris ja ka kaks omaloomingulist pala, üks semate löökriistadega. “Edaspidi pea- vanemate algse perenimega, mis ni- et nad on pilli käes hoidnud, kuid ei värske nähtus. “Vähemasti mina ei ole Orni enda sulest, teine Lembit Uus- megi esinemiste juurde ilmselt veel mede eestistamise käigus lühemaks ole sellega haridust omandanud. küll kuulnud, et kusagil neli meest tulndi komponeeritud. “Eks see olegi mõne mehe kaasama, et pilt toekam muudeti. Nüüd nii-öelda maksavad vanu võl- koos mängiks,” sõnas ta. meie esmane eesmärk, et ise luua ja ise oleks,” lausus Orn. “Panime selle nime, et inimestes gu. Seetõttu võib asjal tõsiselt jumet Ansambli repertuaar tekib Orni sõ- oma lugusid mängida,” nentis Orn. Ja lõpuks: Horn ansambli nimes huvi tekitada,” lausus Rein Orn. Aednikust Jäähoone Taga-Sõrve – POPMUUSIKA: ärimees: vähe varemetele paik elamiseks Uue kultuuri- pluss vähe kerkis kena vanadele maja esimene võrdub palju! sadamahoone inimestele bänd: Mikserid LK 2 LK 4 LK 8-9 LK 10 EHTNE SAAREMAA TURUPÄEV Kuressaare turul 26.06 kell 10–15 www.ehtne.ee 2 UUDIS Laupäev, 26. juuni 2021 Laupäev, 26. juuni 2021 UUDIS 3 4,9-promillise joobega Saarte Koostöökogu võttis “päevitaja”, põlev traktor uuesti ette "viimase miili" Kuna võrguettevõtted maa- simusele, kellele ja kuhu peaks ja pikselöök majja Aednikust ärimees piirkondades kiire interneti kiire ühendus ulatuma, jõuti ühendusi looma ei kiirusta, arutelude käigus selleni, et lii- Politseil oli pühade ajal tege- gus tuvastasid korrakaitsjad soovib Saarte koostöökogu tuda peaksid saama kõik ma- mist napsiste juhtide ja tülli- veel kaks napsitamise tun- maakondliku ühisprojekti japidamised, mis on liidetud keeranud pidulistega, pääst- nustega autojuhti, kelle suh- raames asjale ise uuesti hoo korraldatud jäätmeveoga. jatel tuli aga kustutada põle- tes alustati väärteomenetlust. Jonathan: vähe pluss sisse lükata. "Kui kinnistuomanikul on vat traktorit ja suitsevat lõket. 23. juuni hommikul kont- Koostöökogu tegevjuhi Koit kohustus oma elamise juurde Kuressaare haigla erakor- rollis politsei Leisi–Mustjala Kelderi sõnul tuli teema laua- panna prügikast, mida regu- ralise meditsiini osakonna ju- maanteel sõiduauto Ford juhi le juba mullu novembris, kui laarselt tühjendatakse, siis hataja Mihkel Laidna (fotol) kainust. Selgus, et 46-aasta- hakati uurima, mis seisus lai- peab sellessamas kohas olema sõnul möödusid pühad üsna ne mees oli alkoholi manus- ribaühenduste arendamine tagatud ka kvaliteetne interne- rahulikult. “Nagu tavaline tanud. Sama päeva õhtul pi- vähe võrdub palju! Saare maakonnas on. Selgus, tiühendus. See on elu- ja töö- suvine nädalavahe- das politsei kinni Sää- et ühelgi võrguettevõttel pol- keskkonna elementaarne osa tus,” võrdles Laid- re maanteel sõi- nud ettevalmistamisel n-ö vii- ja seetõttu räägime ka üksiku- na. duauto Škoda, 9-aastane Kuressaare poiss Jonat- na piires ise kohale, osale tulid ostjad Ve- Ema Merli sõnul on see, et töö eest tasu mase miili projekte, kuigi oli test metsa- või rannataludest," Vastalt enne mida juhtiv han Veberson teenib suvel taskura- bersonide koju järele. saab, poja jaoks motiveeriv. “Jonathan teada, et riigi poolt on kavan- sõnas Kelder. pühi toodi 4 8 -a a s t a ne ha omakasvatatud piparmündi Aednikust ärimehe ema Merli sõnul lausa küsib, et kas talle on mingit tööd datud liitumisteks isegi toetus- Saaremaa ja Muhu valla rannast haig- mees oli alko- müügiga. elavad poja suvisele projektile kaasa pal- anda,” räägib Merli. raha. "Ehk et ühenduste viimist ning OÜ Digisaar ühisprojekti lasse 4,9-pro- holijoobes. jud tuttavad ja võhivõõradki, kes on poi- Vanemate hinnangul on pojale töö eest lõpptarbijateni ei kavanda Saa- raames peaks Kelderi sõnul sel- millises joo- 24. juunil si ettevõtmisest sotsiaalmeedias lugenud. raha maksta õige – nii saab laps eluks kaa- remaal mitte keegi," ütles Kel- geks saama, kui palju maakon- bes inimene, käis politsei Monika Metsmaa Ehkki piparmündisoovijaid kirjutas ka sa teadmise, et raha teenimiseks tuleb der. na katmine sellise kaasaegse kes magas päi- kolmel korral [email protected] mandrilt, neile kaupa ei jätkunud. vaeva näha. Samas on lairibaühendus võrguga maksab, milliseid teh- kese käes. “Selli- lahendamas pe- Praegu ootab Jonathan uue “partii” tai- “Paraku pole Jonathani vanuses lastel erinevate uute tehnoloogiate ja nilisi lahendusi on selleks ne seisund oleks retülisid. Välja- “Enne oli see mu ema maasikapeenar ja mede valmimist. Poisi sõnul saab pipar- just kuigi palju võimalusi raha teenida,” ka näiteks distantsõppe läbivii- mõistlik kasutada ning kuidas võinud kuuma ilma- kutsed tulid Valjala, selle otsas kasvas ainult natuke pipar- münti taas küsida nädala-paari pärast. tõdeb Merli. miseks hädavajalik. "Et maa- kohalikud kogukonnad saak- ga eluohtlikuks saada,” üt- Eikla ja Kuressaare piir- münti,” näitab Jonathan oma maalapikest Jonathan meisterdas koos sõpradega Jonathani sõnul sobib värske pipar- kond areneda saaks, tuleb ise sid lõpptulemuseni jõudmise- les Laidna. konnast. Orissaares Kuivastu aia ääres. “Paari aastaga levisid juured euroalustest ja muust käepärasest mater- münt hästi näiteks tee tegemiseks. “Mul- midagi ette võtta," tõdes Kelder. le ise kaasa aidata. Mihkel Laidna sõnul pöör- maanteel jäi korrakaitsjatele kaugele ja nüüd on kogu peenar seda täis.” jalist koguni müügileti. Akutrelli abil kru- le endale maitseb selline tee väga,” kin- Ta lisas, et otsides vastust kü- Mehis Tulk dusid inimesed jaaniajal vahele taas üks joobes juht – Idee peale piparmündi müügiga raha visid puu sisse keerata pole poisi kinni- nitab ta. EMO-sse peamiselt olme- Nissani roolis istunud 36-aas- teenida tuli Jonathan ise. Võtnud peenra tusel mingi eriline kunst. Ja aeg-ajalt on mõnus värsket pipar- traumade tõttu, mõni aga oli tane mees, kel puudus moo- oma hoole alla, rohis poiss seda ja kastis Oma teenistuse eest plaanib poiss osta mündilehte närida, teab noor aednik. kakluses viga saanud. “See, et torsõiduki juhtimisõigus. hoolega. Nintendo Switchi elektrooniliste mängu- Värskendav! keegi peksa saab ja pärast ars- Mehe suhtes alustati väärteo- “Kuumadel päevadel kulus peenra de konsooli. “Seal on väga palju mänge,” Kui piparmünditaimi peaks suvisest tiabi vajab, on 23. juunil vas- menetlust. jaoks väga palju vett,” lausub Jonathan, põhjendab Jonathan. müügist järele jääma, plaanib noormees tu 24. juunit üsna tavapära- “Pühadele on järgnemas kes põuaajal kastis januseid taimi lausa Poiss möönab, et ilmselt tuleb tal müüa need kuivama panna – siis saab hüva ne,” tõdes ta. suviselt soe nädalavahetus,” mitu korda päevas. Kui taimed piisava veel päris suur hulk piparmünti, enne kui kraami ka talvel müüa. Kaks meest vajasid ars- ütles Priit Sepp. “Oleme endi- suurusega, lõikas Jonathan need maha ja oma unistuse teoks teha saab. “Sellest tiabi, kuna olid üritanud gril- selt täiendavate jõududega sidus nööriga kimpudesse. Poisi palvel pole midagi,” leiab ta elutargalt. “Vähe li süüdata süütevedeliku abil väljas, et vajadusel kiiresti kuulutas ema Merli Veberson Faceboo- pluss vähe teeb kokku palju.” VÄRSKET PIPARMÜNTI! Jonathan ning põletada saanud. reageerida ning inimestele kis, et Jonathan müüb värsket piparmün- Ja ega´s Jonathan ainult piparmündi- Veberson meisterdas koos sõpra- “Võrreldes eelmise aasta- abi pakkuda. Nautige suve ti. Tulemused ei lasknud end kaua ooda- müügiga raha
Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003
    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 3-6.1.2003 07.03.2017 LAJIT 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003 1 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Vilsandi (Ab07) 1 2 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 522: Undva 350 (Ab15),103 (Ab17), 26 (Ab16), 43 Panga (Ab23) x 1 Sõrve (Aa17), 23 Loode (a10/15) 540 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 17 Undva (Ad16) x 2"3' Loode (Aa10/17) 22 4 ANACRE Tavi piilpart x 3 Roomassaare (Ad01) 3 117: 1 Panga(Ab23), 23 Kudema(Ab22), 33 Uudepanga(Ab15), 6 5 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x Undva(Ab16), 80 Roomassaare(Ad01), 4 Pidula x 4: Vilsandi 1 (ab05), 3 (Ab07) 120 6 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 5 Vilsandi (Ab07) 5 7 AYTMAR Lapasotka merivart x /1 Vilsandi (Ab05) 1 8 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 15 Undva (Ad16) x 250 Vilsandi (Ab07) 265 9 CLAHYE Alli aul x 280 Undva (Ab16), 2 Panga(Ab23) x 9 Vilsandi 7(Ab07) x 1300 Loode (Aa10/15) 1600 10 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Vilsandi (Ab07) 2 11 BUCCLA Telkkä sotkas x 159 Panga 9 (Ab23), Undva 150 (Ab16) x 200, 170, 250 Visandi (Ab07) x 500 Loode (Aa10/15) 1280 VL Vesilintu 1000+ Loode(Aa10/15), 19 Sõrve (Aa17), 5 Rõude 1000 12 MERALB Uivelo väikekoskel x 30 Undva (Ab16) x 20 Vilsandi (Ab05/07/08) x 10 Loode (Aa10/15) 60 13 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1/ Vilsandi (Ab08) 1 14 MERMER Isokoskelo jääkoskel x 64 Veere 8 (Ab19), Undva 6 (Ab15), 50 (Ab16) x 110 Vilsandi (Ab05/07/08) x 115 Lõu 15 (Aa13), 100 Loode (Aa10/15) 290 15 HALALB Merikotka merikotkas x 9: 3 Panga, 1 Veere, 5 Undva x 4 Vilsandi (Ab05) x 6 Loode 3, Sõrve 3 19 16 CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull
    [Show full text]
  • 4903 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    4903 buss sõiduplaan & liini kaart 4903 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 4903 buss liinil (Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4903 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4903 buss saabub. Suund: Kuressaare 4903 buss sõiduplaan 72 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 15:20 Säästu neljapäev 15:20 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 14:20 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Upa Laadjala 4903 buss info Suund: Kuressaare Loigu Peatust: 72 Reisi kestus: 135 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Mustla, Uduvere Saue-Putla, Putla, Liiva-Putla, Turse, Haeska, Valjala Teerist, Jööri Tee, Tika, Selja II, Selja, Tutku, Karja, Mustla Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi Rand, Oitme, Võlupe, Mujaste, Jõiste, Raugu, Raugu, Saue-Putla Paaste, Jõiste, Mujaste, Võlupe, Roobaka, Nihatu, Tareste, Mätja, Viira, Linnaka, Pärsama, Selja, Selja II, Putla Räägi, Lõpi, Koikla Teerist, Ahlu, Ratla, Kõnnu (Valjala), Rahu, Valjala, Võrsna, Sagariste, Reeküla Liiva-Putla Tee, Kõljala Tee, Masa, Pihtla-Kõnnu, Reo, Kollamäe, Tahula II, Tahula I, Kooli, Säästu, Kuressaare Turse Haeska Valjala Teerist Jööri Tee Tika Selja II Selja Tutku Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Leisi Valla 2003. Aasta Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Leisi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 35, 955 Leisi valla 2003. aasta arengukava kinnitamine Vastu võetud 18.02.2003 nr 2 Lähtuvalt Leisi valla põhimääruse punktist 24.1.7, Leisi Vallavolikogu määrab: Kinnitada Leisi valla arengukava 2003. aastaks (lisatud). Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 18. veebruari 2003. a määrusega nr 2 LEISI VALLA 2003. AASTA ARENGUKAVA 1. Üldosa Arengukava eesmärk on tagada 2003. aasta eelarve koostamine ja täitmine arvestades kehtivaid prioriteete ja vajadusi. Valla arengukava ja eelarve täitmine põhineb valla piirkondade tasakaalustatud arengul ning kõigi olemasolevate ressursside kasutamisel. Arengukava koostamisel järgitakse valla üldplaneeringus kehtestatud eesmärke ja operatiivset lahendamist vajavaid ülesandeid. 2. Ehitused, kapitaalremondid, planeeringud Põhitähelepanu on suunatud Leisi Keskkooli arendamisele, milleks on vaja jätkuvalt parandada sportimisvõimalusi ja koolihoone renoveerimist. Leisi Keskkooli rekonstrueerimise rahastamise tagamiseks suunatakse Tutku maaüksuse kruntide müümisest saadav raha. 2003. aasta tegevused 1. Leisi Keskkool (krooni) jõusaali remont ja laiendamine 150 000 katlamaja eelkolde 100 000 rekonstrueerimine klassiruumide valgustus 150 000 tuletõrje signalisatsioon 200 000 välisuksed 183 000 spordisaali elektrontabloo 80 000 Jooksvate tööde käigus tuleb kapitaalselt tihendada ja sulgeda 2/3 koolimaja akendest, vähendamaks suuri kulutusi kütmisele talveperioodidel. 2. Pärsama Algkool (krooni) välisuste vahetus 130 000 klassiruumide valgustus 20 000 Leisi valla 2003. aasta arengukava kinnitamine Leht 1 / 3 (krooni) 3. Karja koolimaja katuse vahetus 90 000 4. Pärsama Kultuurimaja välisviimistlus ja uus lava 200 000 5. Leisi Perearstikeskuse keskküte 60 000 6. Bussipeatused (Ratla, Võlupe, Mujaste) 25 000 7. Pärsama pumbamaja ja veepuhastusjaam ja trasside 950 000 ehitus Sellest on valla omavahendid 500 000 krooni ning 450 000 krooni taotlus Keskkonna Investeeringute Keskusele (KIK).
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Valdkond Kõnnu Küla
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Kõnnu Küla Seltsing Külaplats on kasutamiseks kõigile 848,00 kogukonnateenused MTÜ Karu-Kati Õpituba Karu-Kati koolitab lapsevanemaid 200,00 õpiring MTÜ Aderkasi Laulu- ja Pöide kaupluse e. seltsimaja parendamine 1 306,00 kogukonnateenused Tantsuselts (jätkuprojekt) MTÜ Anseküla Põllumeeste Eesti lipp 387,00 kogukonnateenused MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi Suunaviida ja infotahvli paigaldamine 734,00 kogukonnapärand Maria kogudus MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi EAÕK Tornimäe kirkuaia peavärava trepi ja 1 200,00 kogukonnateenused Maria kogudus värava parendamione MTÜ Jööri Küla Selts Jööri Folk 2013 394,00 kogukonnapärand MTÜ Karala Külaelu Karala sõprusküla Tremont Eesti X 1 008,00 kohalik areng Arendamise Selts Maapäeval Kavandi Kandi seltsimaja 100. aastapäeva MTÜ Kavandi Kandi Selts 715,00 kohalik areng tähistamine MTÜ Kavandi Kandi Selts Kavandi filmilektoorium 200,00 õpiring MTÜ Kodukandi Sport IX Karala Odagala 2013 - sportlik perepäev 860,00 kohalik areng Vaivere külaplatsi kasutusvõimaluste MTÜ Kodukant Vaivere 831,00 kogukonnateenused parandamine MTÜ Kultuuriselts Kevade Kõljala õunalaat 293,76 kohalik areng Kõrkvere külakeskuse olmetingimuste MTÜ Kõrkvere Selts 1 596,00 kogukonnateenused parandamine Esimese kadakapäeva korraldamine Leedri MTÜ Leedri Küla Selts 850,00 kohalik areng külas koos merelaulude õhtuga MTÜ Medel Meedla mõisaaia palliplatside korrastamine 888,00 kogukonnateenused MTÜ Metsküla Küla Selts Metsküla küla seltsimaja köögi ventilatsioon 1 439,00 kogukonnateenused MTÜ Mustjala
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 1 Aste, JAH1000218 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Aste Jahiselts 1.2. Registrikood 80047872 1.3. Aadress Aste, 93731 Kaarma vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Meelis Kaare 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5114440 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Meelis Kaare Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Aula -Vintri must-toonekure püsielupaik, Tõrise must-toonekure püsielupaik, Kungla must-toonekure püsielupaik, Tõru nimetus/ must-toonekure püsielupaik, Hakjala must-toonekure püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 30, § 50, § 53 lg piirangu kirjeldus 1 ja Keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 § 5 lg 3, lg 4, lg 5 lähtuvad piirangud: • Aula-Vintri püsielupaigas ja Tõrise ristkülikukujulises püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine ja jahipidamine 1.
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017
    LÄTI VABARIIK SOOME VABARIIK 23° A 22° 24° D 25° E 26° F 27° G 28° H B C Vaindloo Väike- Tütarsaar M E L A H T Kurgola ps O Mohni Ust-Luga O Purekkari n Haapala jv I S Prangli Pärispea E Aegna H Vergi ps a ps r (Tallinn) Juminda ps r u Naissaar a Rammu Kunda Letipea n Narva laht Viimsi ps Kolga Lahemaa vald Viimsi vald Loksa laht R Tallinna Muuga laht Vihula Viru- Narva-Jõesuu laht Viimsi laht Kuusalu vald Kunda NigulaViru- Maardu linn Nigula KOHTLA-JÄRVE KUDRUKÜLA Narva Tallinna Kuusalu Viru-Nigula vald (NARVA) Suurupi nTALLINN Maardu Haljala Kohtla-JärveKohtla Toila vald Sillamäe linn linn Jõelähtme vald KUKRUSE Toila 1 Harku vald Kadrina Aseri linn (K-J) Vaivara vald E Jõelähtme Sõmeru Jõhvi vald Harku A Kadrina Püssi ORU (K-J) A Rakvere Rakvere vald Kiviõli SIRGALA NARVA vald Jõhvi Jõhvi (K-J) Väike-Pakri Paldiski M KOHTLA- VIIVIKONNA Saue Rae Kehra Rakvere linn SOMPA AHTME U Sonda NÕMME (K-J) (K-J) Vaivara Keila Saku KIILI Raasiku L Rakvere Rägavere (K-J) Osmussaar Suur-Pakri J Rae AEGVIIDU Ä Ä Lüganuse vald äin vald Raasiku Mäetaguse M Kurkse v Keila linn Kiili vald Anija N Keila Saue R vald E vald Kiili Anija - Lüganuse Keila vald A Saku Tapa V Vinni A Põõsaspea n Vasalemma vald TapaTapa vald I U M A Padise H Tamsalu R Vinni vald I R Nõva Saue vald Kose U V Alutaguse vald Illuka ELÄTI VABARIIK Tamsalu - L Kernu KOHILA Ambla M A Kohila vald Kose vald A D Noarootsi Ä Nissi Albu I Iisaku Slantsõ Tahkuna n Kohila Väike-Maarja A Tudulinna Juuru JÄRVA- Ä Laekvere Vormsi V JAANI Alajõe 59° H o N o Lääne-Nigula Rapla a s N Rapla vald Väike-Maarja
    [Show full text]