5. juuni 2003

Saaremaal 15 aasta eest alustanud Saarek on tõusnud üheks suurimaks Skandinaavia metsa- marjade ostjaks-töötlejaks. Eestist, Lätist ja Venemaalt pärit marjad on jõudnud Euroopa kõrval ka Jaapanisse. lk 4

Saare marjad

Saareki suuromanik Toivo Alt Saaremaal Nasva külmhoone ees, kust Saareki marjakorjamisäri sai Jaapanisse alguse. Ka täna hoitakse seal nende marju. Foto: Julia-Maria Linna

Saaremaa TOPi esikümme

1. Saarek AS 2. Enerpoint Saare OÜ 3. Tesman AS koht firma nimi punktisumma tegevusvaldkond asukoht 1 Saarek AS 21 metsamarjade töötlemine Kuressaare 2 Enerpoint Saare OÜ 53 elektroonikaseadmete tootmine Kuressaare 3 Tesman AS 56 üldehitus, tootmine Kuressaare 4 K & O Service AS 57 trükitööstus Kuressaare 5 Merilyni Grupp AS 71 teede ja platside ehitus Kuressaare 6 Saare Dolomiit AS 74 ehitusmaterjali tootmine Saia 7 SIVA Invest OÜ 96 toitlustus Kuressaare 8 Elektrotherm AS 98 elektritööd ja nendega seonduvad ehitustööd Kuressaare 9 Väinamere Teenindus AS 101 toitlustamine, kaubandus Kuressaare 10 Saare Gaas AS 112 jaekaubandus, transporditeenused Kuressaare 2 Äripäeva lisa 5. juuni 2003

Käibe TOP 40

Saaremaa ettevõtete TOP 50 aastal 2002 koht firma nimi käive 2002 koht koond- (tuh kr) TOPis

koht firma nimi tegevusalad koht eelmise punkte 1Saaremaa Liha- ja Piimatööstus...... AS 322 996 ...... 41 aasta TOPis 2 Saaremaa Tarbijate Ühistu ...... 312 333 ...... 24 3 Tesman AS ...... 195 853 ...... 3 4 Kuressaare Ehitus AS ...... 95 538 ...... 15 1. Saarek AS1** metsamarjade töötlemine 21 5 Makros AS** ...... 87 112 ...... 46 6 Saaremaa Laevakompanii** ...... 77 106 ...... 33 2. Enerpoint Saare OÜ elektroonikaseadmete tootmine 54 53 7 Primus PR OÜ** ...... 59 754 ...... 22 3. Tesman AS üldehitus, tootmine 20 56 8 Saare Kütus AS ...... 58 719 ...... 49 9 Enso Mööbel AS ...... 50 626 ...... 31 1** 10 Saarek AS ...... 49 713 ...... 1 4. K & O Service AS** ...... trükitööstus ...... 57 11 Veemaailm Inc OÜ ...... 40 341 ...... 40 5. Merilyni Grupp AS ...... teede ja platside ehitus ...... 71 12 Reta Puit OÜ ...... 39 925 ...... 13 13 Merinvest OÜ ...... 33 731 ...... 32 6. Saare Dolomiit AS ...... ehitusmaterjali tootmine ...... 74 14 Neomobile AS ...... 31 633 ...... 23 7. SIVA Invest OÜ ...... toitlustus ...... 8 ...... 96 15 Saare Erek AS ...... 31 129 ...... 44 16 Saarte Liinid AS ...... 30 658 ...... 12 8. Elektrotherm AS** ...... elektritööd ja nendega seonduvad ehitustööd ...... 46 ...... 98 17 Kuressaare Soojus AS** ...... 27 658 ...... 19 9. Väinamere Teenindus AS ...... toitlustamine, kaubandus ...... 80 ...... 101 18 EBC Ehitus AS ...... 27 534 ...... 45 10. Saare Gaas AS ...... jaekaubandus, transporditeenused ...... 28 ...... 112 19 Saare KEK AS ...... 25 009 ...... 29 20 Väinamere Teenindus AS ...... 24 028 ...... 9 21Ehitusmees OÜ ...... 23 036 ...... 17 11. Kalla Mööbel OÜ ...... tellimusmööbli valmistamine...... 47 ...... 116 22 Tridensi Kuressaare Kaubalao OÜ ...... 20 159 ...... 27 23 Saare Leib AS ...... 18 850 ...... 21 12. Saarte Liinid AS ...... teenused, meretransport, ehitus, remont ...... 58 ...... 118 24 Ensert OÜ ...... 18 800 ...... 48 13. Reta Puit OÜ ...... metsaraie- ja metsakasvatustööd ...... 10 ...... 118 25 Enerpoint Saare OÜ ...... 16 377 ...... 2 26 Elektrotherm AS** ...... 15 354 ...... 8 14. Kuressaare Veevärk AS ...... vee- ja kanalisatsiooniteenused ...... 21 ...... 123 27 SIVA Invest OÜ ...... 14 811 ...... 7 15. Kuressaare Ehitus AS ...... ventilatsioonitööd; ehitusmehhanismide laenutus ...... 13 ...... 125 28 Merilyni Grupp AS ...... 13 903 ...... 5 1 29 Kuressaare Veevärk AS ...... 13 887 ...... 14 16. Tesman Auto AS ...... autod, teenused, kaubandus ...... 126 30 K & O Service AS** ...... 13 155 ...... 4 17. Ehitusmees OÜ ...... ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük ...... 130 31 Siim Ehitus AS ...... 13 115 ...... 28 1 18. Saaremaa Raadio OÜ** ...... kirjastustegevus, trükitööstus ...... 23 ...... 133 32 Tesman Auto AS ...... 13 071 ...... 16 1** 33 Reisibüroo Kontaktid OÜ ...... 12 142 ...... 34 19. Kuressaare Soojus AS** ...... soojatootmine ...... 74 ...... 141 34 Saare Paat AS ...... 12 121 ...... 26 20. Lääne Ehitus OÜ ...... üldehitustööd ...... 88 ...... 147 35 Lääne Ehitus OÜ ...... 11 905 ...... 20 36 Kuressaare Autoteenindus AS ...... 11 702 ...... 43 37 Kellamäe OÜ ...... 11 301 ...... 25 21. Saare Leib AS ...... pagari- ja kondiitritoodete tootmine ...... 56 ...... 148 38 Karukell AS ...... 11 053 ...... 36 22. Primus PR OÜ** ...... ehitus...... 2 ...... 149 39 Saaremaa Raadio OÜ** ...... 10 756 ...... 18 40 Kälid OÜ ...... 10 735 ...... 42 23. Neomobile AS ...... reisijate vedu...... 24. Saaremaa Tarbijate Ühistu ...... jaekaubandus ...... 15 ...... 158 25. Kellamäe OÜ ...... ehitusmaterjalide jaemüük ...... 43 ...... 158 Kasumi TOP 40 26. Saare Paat AS ...... puupaatide ehitus, plastikjahtide ehitus ja remonditööd ...... 26 ...... 160 koht firma nimi kasum 2002 koht koond- 27. Tridensi Kuressaare Kaubalao OÜ ..... hulgikaubandus ...... 62 ...... 161 (tuh kr) TOPis 28. Siim Ehitus AS...... ehitusteenused, ehitustööriistade rentimine ...... 53 ...... 162 1** 29. Saare KEK AS ...... ehitustegevus ...... 55 ...... 163 1Saarek AS ...... 10 269 ...... 1 2 Tesman AS ...... 5 467 ...... 3 30. Kuressaare Apteek OÜ ...... apteek ...... 166 3 K & O Service AS** ...... 2 810 ...... 4 4 SIVA Invest OÜ ...... 2 801...... 7 5 Reta Puit OÜ ...... 2 702 ...... 13 31. Enso Mööbel AS ...... täispuidust mööbli tootmine ...... 169 6 Saare Dolomiit AS ...... 2 435 ...... 6 32. Merinvest OÜ ...... kummidetailide tootmine ja turustamine, eksport 100% ...... 7 ...... 170 7 Saaremaa Tarbijate Ühistu ...... 2 389 ...... 24 33. Saaremaa Laevakompanii** ...... vedu parvlaevadega ...... 11 ...... 173 8 Saarte Liinid AS ...... 2 337 ...... 12 9 Primus PR OÜ** ...... 2 265 ...... 22 1** 34. Reisibüroo Kontaktid OÜ ...... turismiteenused ...... 60 ...... 174 10 Enerpoint Saare OÜ ...... 2 228 ...... 2 35. Lemet OÜ ...... rahvusvahelised transporditeenused (kaubaveod) ...... 78 ...... 175 11 Kuressaare Veevärk AS ...... 2 207 ...... 14 12 Kuressaare Ehitus AS ...... 2 134 ...... 15 36. Karukell AS ...... ehitustööd, remont, renoveerimine, restaureerimine ...... 77 ...... 175 13 Saaremaa Laevakompanii** ...... 1 811 ...... 33 37. Sarmet OÜ...... uushõbedast lauatarvete tootmine ...... 63 ...... 179 14 Merilyni Grupp AS ...... 1 385 ...... 5 15 Saare Gaas AS ...... 1 245 ...... 10 38. Träx OÜ...... rehvide jae- ja hulgimüük ...... 45 ...... 188 16 Kuressaare Soojus AS** ...... 1 232 ...... 19 39. Mereranna Põllumajandusühistu ...... liha ja piima tootmine ...... 12 ...... 197 17 Kalla Mööbel OÜ ...... 1 201 ...... 11 40. Veemaailm Inc OÜ ...... projekteerimine, ehitamine, keskkonnatehnika tootmine ...... 4 ...... 201 18 Väinamere Teenindus AS ...... 1 188 ...... 9 19 Ehitusmees OÜ ...... 1 157 ...... 17 20 Saaremaa Raadio OÜ** ...... 1 152 ...... 18 41. Saaremaa Liha- ja Piimatööstus AS ... piima ja liha varumine, ümbertöötlemine, kaubandus ...... 31 ...... 204 21Mereranna Põllumajandusühistu ...... 1 148 ...... 39 22 Saare Paat AS ...... 1 126 ...... 26 42. Kälid OÜ ...... kalatoodete valmistamine ja müük ...... 49 ...... 204 23 Saare Leib AS ...... 1 100 ...... 21 43. Kuressaare Autoteenindus AS ...... autod, teenindus, kaubandus ...... 39 ...... 204 24 Neomobile AS ...... 1 071 ...... 23 44. Saare Erek AS ...... teede ehitus ning remont, jae- ja hulgimüük, üldehitustööd ...... 14 ...... 211 25 Elektrotherm AS** ...... 1 012 ...... 8 26 Lemet OÜ ...... 946 ...... 35 1** 45. EBC Ehitus AS ...... ehitusteenused ...... 51 ...... 211 27 Reisibüroo Kontaktid OÜ ...... 900 ...... 34 46. Makros AS** ...... kaubandustegevus, tollideklarandi teenused ...... 40 ...... 231 28 Kuressaare Apteek OÜ ...... 888 ...... 30 29 Saaremaa Liha- ja Piimatööstus AS ...... 874 ...... 41 47. Auto Kuressaare OÜ ...... transporditeenused, remonditööd, metallkonstruktsioonid ...... 81 ...... 231 30 Merinvest OÜ ...... 846 ...... 32 48. Ensert OÜ ...... hulgikaubandus...... 70 ...... 234 31. - 32. Enso Mööbel AS ...... 715 ...... 31 31. - 32. Sarmet OÜ ...... 715 ...... 37 49. Saare Kütus AS ...... hulgikaubandus, ladustamine, transporditeenused ...... 252 1 33 Tesman Auto AS ...... 511 ...... 16 50. Karja Pagariäri OÜ** ...... leiva- ja saiatoodete tootmine...... 41 ...... 259 34 Träx OÜ ...... 426 ...... 38 35 Saare KEK AS ...... 421...... 29 1 majandusaasta erineb kalendriaastast 36 Kellamäe OÜ ...... 399 ...... 25 ** auditeerimata andmed 37 Karukell AS ...... 367 ...... 36 38 Kuressaare Autoteenindus AS ...... 356 ...... 43 39. - 40. Saare Erek AS ...... 331...... 44 39. - 40. Siim Ehitus AS ...... 331...... 28

Käibe kasvu TOP 20 Kasumi kasvu TOP 20 Rentaabluse TOP 20 Omakapitali tootlikkuse TOP 20

firma nimi käibe kasv koht firma nimi kasumi kasv koht firma nimi rentaablus koht firma nimi varade koht (korda) koond- (tuh kr) koond- (%) koond- tootlikkus (%) koond- TOPis TOPis TOPis TOPis 1** 1** 1Saarek AS ...... 3,45 ...... 1 1Saarek AS ...... 11 012 ...... 1 1Saare Dolomiit AS ...... 28,56 ...... 6 1Enerpoint Saare OÜ ...... 40,33 1 ...... 2 2 Elektrotherm AS** ...... 2,57 ...... 8 2 K & O Service AS** ...... 3 356 ...... 4 2 K & O Service AS** ...... 21,36 ...... 4 2 Merilyni Grupp AS ...... 109,03 ...... 5 1** 3. - 4. Tesman AS ...... 1,95 ...... 3 3 Enerpoint Saare OÜ ...... 2 054 ...... 2 3 Saarek AS ...... 20,66 ...... 1 3 Väinamere Teenindus AS ...... 73,49 ...... 9 1 3. - 4. Tesman Auto AS ...... 1,95 ...... 16 4 Lääne Ehitus OÜ ...... 1 953 ...... 20 4 SIVA Invest OÜ ...... 18,91 ...... 7 4 Saaremaa Raadio OÜ** ...... 73,00 ...... 18 1** 5 Saare Dolomiit AS ...... 1,79 ...... 6 5 Saarte Liinid AS ...... 1 715 ...... 12 5 Kuressaare Veevärk AS ...... 15,89 ...... 14 5 Saarek AS ...... 72,30 ...... 1 6 Siim Ehitus AS ...... 1,66 ...... 28 6 Tesman AS ...... 1 590 ...... 3 6 Saare Gaas AS ...... 15,71...... 10 6 SIVA Invest OÜ ...... 67,82 ...... 7 7 Enerpoint Saare OÜ ...... 1,52 ...... 2 7 Merilyni Grupp AS ...... 1 380 ...... 5 7 Enerpoint Saare OÜ ...... 13,61 ...... 2 7 K & O Service AS** ...... 61,92 ...... 4 8 Merilyni Grupp AS ...... 1,51 ...... 5 8 SIVA Invest OÜ ...... 1 366 ...... 7 8 Mereranna Põllumajandusühistu ... 12,19 ...... 39 8 Elektrotherm AS** ...... 52,13 ...... 8 9 Veemaailm Inc OÜ ...... 1,42 ...... 40 9 Saare Dolomiit AS ...... 1 290 ...... 6 9 Lemet OÜ ...... 12,09 ...... 35 9 Saare Dolomiit AS ...... 48,49 ...... 6 1 10. - 11. Kalla Mööbel OÜ ...... 1,37 ...... 11 10 Väinamere Teenindus AS ...... 1 155 ...... 9 10 Kalla Mööbel OÜ ...... 11,67 ...... 11 10 Tesman Auto AS ...... 47,00 ...... 16 10. - 11. Tridensi Kuressaare Kaubalao OÜ1,37 ...... 27 11 Kuressaare Soojus AS** ...... 1 054 ...... 19 11 Saaremaa Raadio OÜ** ...... 10,72 ...... 18 11 Tesman AS ...... 46,80 ...... 3 12 Saaremaa Tarbijate Ühistu ...... 1,34 ...... 24 12 Saare Leib AS ...... 828 ...... 21 12 Merilyni Grupp AS ...... 9,96 ...... 5 12 Träx OÜ ...... 46,19 ...... 38 13 K & O Service AS** ...... 1,31 ...... 4 13 Neomobile AS ...... 793 ...... 23 13 Saare Paat AS ...... 9,29 ...... 26 13 Ehitusmees OÜ ...... 44,94 ...... 17 14. - 16. Reta Puit OÜ ...... 1,28 ...... 13 14 Enso Mööbel AS ...... 694 ...... 31 14 Sarmet OÜ ...... 9,27 ...... 37 14 Saare Gaas AS ...... 43,46 ...... 10 14. - 16. Saare Gaas AS ...... 1,28 ...... 10 15 Kuressaare Veevärk AS ...... 668 ...... 14 15 Kuressaare Apteek OÜ ...... 8,73 ...... 30 15 Kellamäe OÜ ...... 40,79 ...... 25 14. - 16. Saare KEK AS ...... 1,28 ...... 29 16 Lemet OÜ ...... 667 ...... 35 16 Saarte Liinid AS ...... 7,62 ...... 12 16 Kuressaare Apteek OÜ ...... 39,77 ...... 30 1** 17 Ehitusmees OÜ ...... 1,26 ...... 17 17 Elektrotherm AS** ...... 571...... 8 17 Reisibüroo Kontaktid OÜ ...... 7,41...... 34 17 Lääne Ehitus OÜ ...... 36,52 ...... 20 18. - 20. Kellamäe OÜ ...... 1,23 ...... 25 18 Saare Gaas AS ...... 487 ...... 10 18 Träx OÜ ...... 7,06 ...... 38 18 Kuressaare Ehitus AS ...... 36,21 ...... 15 18. - 20. Kuressaare Ehitus AS ...... 1,23 ...... 15 19 Kalla Mööbel OÜ ...... 479 ...... 11 19 Reta Puit OÜ ...... 6,77 ...... 13 19 Kalla Mööbel OÜ ...... 35,47 ...... 11 18. - 20. Lääne Ehitus OÜ ...... 1,23 ...... 20 20 Karukell AS ...... 353 ...... 36 20 Elektrotherm AS** ...... 6,59 ...... 8 20 Primus PR OÜ** ...... 33,92 ...... 22 Saaremaa TOP Äripäeva lisa 5. juuni 2003 3

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected] t oimetaja kommentaar

Kinnitusvahendid • Tööriistad • Kemikaalid Suurem avatus toob kasu Kalevi põik 1 93815 Kuressaare Mullu sügisel Äripäeva poolt misse või teeninduse kvaliteedi Tel (045) 31 555 esmakordselt koostatud Saa- tõstmisesse. remaa ettevõtete edetabeli või- Samuti on mõni ettevõtja Faks (045) 31 572 tis kohaliku suurärimehe Prits olnud vastu sellele, et ajale- Libliku omanduses AS Kures- hes avaldatakse andmed te- saare Sanatoorium, esikolmi- mast kui mingi firma aktsio- kusse jõudis ka Rootsist Saa- närist. Justiitsministeeriumi m aavanema remaale asunud Lennart Alp- registrikeskusest on need and- stali firma AS Luksusjaht. Täna med ometi võimalik ju kätte ei leia kumbagi edukat firmat saada. Loodetavasti suudab kommentaar käesoleva erilehe edetabeleist. Äripäev tänavu esmakordselt Põhjuseks ettevõtete soovima- kõikide Eesti maakondade tus oma andmeid esitada. edukamaid ettevõtteid edeta- Ometi ei ole neil midagi häbe- belitesse pannes sellist suhtu- neda, sest kumbki firma on tee- mist veidi muuta. Kui suured Transpordiühendused ninud viimase paari aastaga firmad on kasumi- ja käibe- kokku mituteist miljonit krooni numbri ning omanikeringi sa- tagavad kiire arengu kasumit, ka jahtide ning sa- lastamise lastehaigusest juba natooriumiteenuste läbimüük enamasti üle saanud, siis väi- pole vähenenud, vaid on lii- kefirmadel ja väljaspool Tal- Hans Teiv kunud ülesmäge. Muidugi võib linna tegutsevatel ettevõtjatel Saare maavanema kt. küsimus olla nii-öelda liiga tekib selle koha peal aeg-ajalt suures kasuminumbris. veel tõrkeid. Neid ettevõtteid oli teisigi, Tegelikult paistab Saare- Saaremaad ja Muhumaad on kutsutud kaksiksaarteks. Arvata- kes oma andmete avaldami- maa positiivses valguses. Nagu vasti saari ühendava tammi tõttu. Üle saja aasta tagasi oli sest keeldusid. Eriti valuliselt kirjutab Eesti Tuleviku-uurin- tammi ehitamiseks kindlasti mitmeid põhjuseid, kuid peamine suhtutaksegi kasuminumbri gute Instituudi direktor Erik oli vast soov parandada maakonna äärealade elanike juurde- pääsu keskuse töökohtadele ja teenustele, ühtse majandusruu- küsimisse. “Parem on, kui ka- Terk siin erilehes, on tööhõive mi loomine kahele saarele. Täna unistame sildadest nii Muhu- sumit ei avalda – võivad tek- maakonnas kõrge ja tööpuu- maa ja mandri kui ka Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Ikka selleks, kida suured turundusproblee- duse trend liigub vähenemise et paremini ja kiiremini juurde pääseda suurematele turgude- mid. Firma vajab uusi sead- suunas. Lisaks suureneb pide- le, töökohtadele ja teenustele. Meie saarte mõnusasse, puhta meid ja ei tahaks tekitada valt kõrgharidusega töötajate looduskeskkonnaga elupaika tuleks juurde rohkesti noori pe- omale enneaegu turundus- osakaal, milles on kindlasti resid, kes vajadusel saavad kiiresti, kvaliteetselt ja taskukoha- probleeme,” kõlas ühe toidu- oma roll ka Saaremaal kõrg- se hinnaga külastada suuri majandus- ja hariduskeskusi. Kuigi ettevõtluskeskkond on Saaremaal üldiselt hea, Üha rohkem ehitatakse keskvalitsuste toel kiireid ja kvali- ainete alal tegutseva saarla- haridust jagavatel kolledþitel. võiksid firmad olla rohkem avatud, arvab Saaremaa TOPi teetseid maanteeühendusi riikidevahelise majanduse elavda- sest ettevõtja kommentaar. toimetaja Indrek Kald. Foto: Julia-Maria Linna Ka ettevõtete arvult tuhande miseks. Euroopa saared on otsustanud taotleda Brüsselist abi “Eelmises Saaremaa ettevõtete elaniku kohta on Saaremaa laeva- ja lennuühenduste toetamiseks teistesse riikidesse. Usu- TOPis andmete avaldamise tööstuses tegutsev Saaremaa nii et selle eesmärgi täitmist Eesti maakondade üldedeta- tavasti aitab see saartel vabaneda tupiktee staatusest. Saare- tõttu oli meil ühe konkureeri- ettevõtja, miks ta oma käibe- ei oleks vaja häbeneda. Ja kül- belis esimeste seas. Nii et pea- maa ja Gotlandi vahelisele laeva- või lennuühendusele toetuse va ettevõtte poolt ebameeldi- ja kasuminumbreid siinses lap ka kliendid saavad ajapik- lehakkamisest ja teadmistest küsimist ei võeta ilmselt täna veel küllalt tõsiselt. Sama puudu- vusi. Seepärast palun meie TOPis näha ei taha. ku aru, et kasum on osa nor- ei tohiks Saaremaal puudust tab ka Roomassaare–Riia või Mõntu–Ventspilsi laevaühendusi. Küll aitaksid nimetatud ühendused kaasa saarte avatusele ja ettevõtte andmeid edetabeli- Kuid ometi on ju ühe äriet- maalsest äritegevusest, samuti tekkida. Ka kommentaari al- looksid täiendavalt eeldusi majanduse elavdamiseks. Jääb loo- tes enam mitte avaldada,” sel- tevõtte eesmärk just nimelt on kasumis ettevõtteil kergem guses käsitletud suurem ava- ta, et võitleme koostöös teiste Euroopa saartega endale tulevi- gitas teine, samuti toiduaine- omanikele kasumi teenimine, investeerida tootmise laienda- tus tuleb vaid kasuks. kus välja võrdsed arengueeldused. Lähiajal rõõmustab meid kõiki Saaremaa sadama valmimine, muutume läänenaabritele kättesaadavaks ja tagatakse ka saarlaste ning kaupade kiirem liikumine lääne suunas. TOPi koostamise metoodika Kui firma andmed TOPis puuduvad Saarte ettevõtjal on põhjust rõõmustada maavalitsuse mai- kuise koostöömemorandumi üle Eesti Energiaga. Rajatav soo- Saaremaa ettevõtete TOP 50 pääsemiseks peab ettevõtte regist- Kui firma andmed jõudsid küll õigel ajal Äripäeva, ent ei ole TOPis, võib ja- ja elektrienergia koostootmisjaam suurendab oluliselt saare reerimisaadress asuma Saare maakonnas. Samuti peab ettevõte põhjus olla järgnevas: elektrivarustuskindlust, soojatootmine muutub efektiivsemaks. •Ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul Olulised on ka lisanduvad töökohad. Saarte elanikel on õigus- olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. majandusaastal (2001–2002). TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registri- •Puudusid mõned finantsnäitajad, sest tabelisse pääsemise tatult tublide tööinimeste reputatsioon, nad on leidlikud ja keskusest 2001. aasta majandustulemuste põhjal 125 käibelt suu- eelduseks on käibe, kasumi ja omakapitali avaldamine 2001. ja ausameelsed. Praegune majandustegevuse mitmekesisus on rima Saaremaa ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele 2002. aasta kohta. muljetavaldav, kuid enamus püüdlusi on rajatud kohalike va- •Kui TOPi arvutamise metoodika tõttu ei pääsenud ettevõte 50 kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2002. aasta majandus- jaduste rahuldamisele. See on tingitud osaliselt mandri firma- edukama hulka, sisalduvad tema andmed finantsnäitajate ja de konkurentsi puudumisest, kuna kaupade transport laevade- näitajatega. Andmebaasis on ka ettevõtted, kes Äripäevas avalda- üldandmete koondtabelis. tud kuulutusele reageerides ise oma majandustegevuse kohta tea- •Kui tabelis esineb tühje ridasid, tähendab see seda, et firma gapole ja oma müügivõrgu rajamine on kulukas. Tänu saarlaste vet saatsid. järelepärimistele vastanud või ei ole toimetusel õnnestunud firmaga tegevusele on märkimisväärne edu saavutatud nii endisaegse- Saaremaa ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Ar- kontakteeruda. te ettevõtete elujõuliste struktuuride värskendamisel ja reor- vutamise aluseks võtsime firma 2002. aasta käibe, käibe kasvu ganiseerimisel kui ka uute ettevõtete laienemisplaanide ellu- võrreldes 2001. aastaga, 2002. aasta kasumi, kasumi kasvu võr- viimisel. Küll aga võivad ettevõtted end tulevikus avastada reldes 2001. aastaga, rentaabluse aastal 2002 ja omakapitali toot- järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid raskemates eksisteerimise tingimustes tulenevalt konkurent- likkuse aastal 2002. liideti. Saaremaa TOP 50 koondedetabeli võitis kokkuvõttes kõige sist, keerukamaks muutunud reeglistikust või suurenenud ku- Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht vähem punkte kogunud ettevõte. luühikust. Meie ettevõtluse võti on saarlaslikus visaduses ja tavade jätkamises käsikäes uue ja kaasaegsega.

Erilehe toimetaja Indrek Kald tel: (372) 667 0193, e-post: [email protected] reklaamiprojektijuht Romeo Smirnov tel:(372) 667 0068, e-post: [email protected] Äripäeva maakonna TOPid kujundaja: Sverre Lasn ftp://ftp.mbp.ee/incoming/

Toimetus e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 ilmuvad 2003. aastal faks: (372) 667 0265 Reklaamiosakonde-post: [email protected] ÄP peatoimetaja: Igor Rõtov tel: (372) 667 0105 12. Juuni ...... Läänemaa TOP 11. September ...... Võrumaa TOP väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS faks: (372) 667 0200 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Tellimine ja levie-post: [email protected] 14. August ...... Tartumaa TOP 18. September ...... Ida-Virumaa TOP tel: (372) 667 0111 tel: (372) 667 0099 (372) 667 0222 faks: (372) 667 0300 22. August ...... Viljandimaa TOP 24. September ...... Lääne-Virumaa TOP faks: (372) 667 0265 Tellimishind 12 kuuks 1700 kr (372) 667 0165 Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee e-post: [email protected] 28. August ...... Põlvamaa TOP 2. Oktoober ...... Harjumaa TOP WWW: http://www.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. 4. September ...... Valgamaa TOP 9. Oktoober ...... Hiiumaa TOP Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363 4 Äripäeva lisa 5. juuni 2003

Saarekis 1994. aastal tootmisjuhina alustanud Raul Kets kannab 1997. aastast firma juhatuse esimehe nimetust. Foto Väinu Rozental Saaremaa TOP Äripäeva lisa 5. juuni 2003 5

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected] 1.koht Marjaärist Saaremaa Laevakompaniini ja tagasi

Saaremaal asutatud kriminaalne juhtum, kui Saareki mar- jaautot Mulgimaal mööda sõitvast marjafirmast AS Saarek Zhigulist kärbikuga tulistati, õnneks on välja kasvanud nii vaid riivamisi. Marjaautos olid kokku- ostuks vajalikud kümned tuhanded Ösel Foods kui Saare- kroonid sularaha. Nüüd enam raha kaa- maa Laevakompanii. sa ei veeta, maksmised toimuvad teisel Saarek ise on tõusnud teel, selgitab Alt. Marjaäri sõltub n-ö marja-aastast. Skandinaavia juhtivate Saarekil olid rasked ajad 1999 ja 2000, marjatöötlejate sekka. mil paljud marjad ikaldusid. Samas 1997. ja 1998. olid väga head marja- aastad, kuid Saarek ei osanud siis ka- sutada ära toonast marjade turusituat- Indrek Kald siooni maailmas. USAs ja Kanadas tuli [email protected] kunstmustikaid vähe, Skandinaavias olid külmad ilmad, nii et mustikatest 15 aastat ettevõtluses on piisavalt oli kogu maailmas puudus. Saarek aga pikk aeg, nii on Saareki asutajad jõud- soovis oma 3600 tonnist mustikatest nud tegeleda mitmes erinevas ärivald- kiiresti lahti saada ja müüs marjad suh- konnas ja lõpuks ka lahku läinud. 1988. teliselt odavalt ette ära. “Oleks me tead- aastal alustasid toonased äripartnerid, nud, mis maailmas toimub, siis poleks täna Ösel Foodsi suuraktsionärina tun- me kiirustanud lepingute tegemisega. tud Toivo Alt ja Saaremaa Laevakom- Nõnda oleksime saanud iga kilo pealt Kuigi Saarek on registreeritud Saaremaal, asub pea kogu firma tegevus Tartu külje all Reolas. Pildil Saareki panii omanik Vjatðeslav Leedo Saarekis vähemalt kaheksa krooni rohkem,” asutaja Toivo Alt Saaremaal Nasva külmhoone ees, kust firma alguse sai. Foto Julia-Maria Linna ristsõnade kirjastamisega. Marjaärini meenutab Alt. Saareki omanikud jäid jõuti 1990. aastal ühe Saaremaale ho- seeläbi mustikaäris ilma mitmekümnest telli ehitada plaaninud soomlase soovi- miljonist kroonist. tikas selle aine sisaldusprotsenti, mis tusel. “Sõitsime temaga Saaremaal rin- Samasse aega langeb ka firma asu- annab marjale sinise värvi, lisab ta. Balti gi, kui soomlane astus ühel hetkel tajate lahkuminek. Vjatðeslav Leedole riikide ja Skandinaavia mustikad erine- autost välja ja läks metsa mustikaid vaa- jäi Saaremaa Laevakompanii ja Toivo vad selle värvi poolest Ukraina ja Poola tama. Õhtul hakkas rääkima, et võiks Aldile Saarek. “Olen põhimõtteliselt mustikatest, viimased on seetõttu ka marjaäri teha. Meie jaoks oli see tund- hoidnud oma ärisid Saaremaal, kuid odavamad. matu maa. Mõtlesime, kalkuleerisime Saarek oli siis juba mandril aktiivsem. Kui varem ostis Saarek ise elanikelt ja ütlesime soomlasele, et kui aitad kaa- Mina jäin arendama laevakompaniid,” marju kokku, siis täna ollakse suur tööt- sa, siis proovime,” räägib Alt. Esimene sõnab Leedo. Ta lisab, et ei kahetse too- leja ja kokkuostja, kellele väiksemad fir- mööda Saaremaad ringi sõi- nast loobumist Saarekist. mad marju edasi müüvad. Meie asi on detud nädal ei toonud värs- Nüüd kuulub pool marja- mari korralikult külmutada ja töödelda Saareki ja Ösel ketele kokkuostjatele ühte- firmast lätlastele, Druvis tasemele, et seda oleks võimalik edasi gi marja. Seejärel korjati Foodsi ühine- Paeglisele ja Agris Kauþensi- müüa, kinnitab Alt. Pärnumaalt aga juba 800 mismõtteid on le. Kuna Eestiga võrreldes on Kontaktid välismaiste ostjatega on kilo marju. “Alles siis ma heietatud, kuid Läti marjarikkam piirkond, tekkinud ajapikku. Esimeses etapis hakkasin tajuma, et sellel ma ei näe, et siis otsis Alt Lätist inimesi, müüsid Saareki marju edasi vahenda- asjal võib ka mingi jume see peaks kes suudaksid seal vajaliku jad. Nüüd ollakse rohkem tootjatega olla,” sõnab Alt. Esimesel lähitulevikus marjade kokkuostu süsteemi otseühenduses. Endise N. Liidu terri- aastal ostis Saarek elanikelt juhtuma, võibol- organiseerida. Ühel hetkel tooriumil teist nii suurte mahtudega ja 20 tonni marju, kuid äripart- la pikemas nõustus ta neid aktsionäriks nii kaasaegse tehnoloogiaga varustatud otse kontakti. “Saatsime talle otse ühe suurendamine ja kvaliteedi parandami- nerist soomlane jättis üle perspektiivis. võtma ja usub täna, et poo- marjafirmat kui Saarek ei ole, kinnitab konteineri. Usun, et kahe-kolme aasta ne. Ka saaks täiustada marjade töötle- lahe saadetud marjade eest lest firmast loobumine on Alt. Skandinaavias on 2-3 marjafirmat, pärast läheb siit Jaapanisse konteiner mist, et väärtustada marju kohapeal. raha maksmata. Kui ta oleks Toivo Alt, mõlema end ära tasunud. “Vastasel mis on Saarekist suuremad. Sealt poolt konteineri järgi,” vaatab Alt tulevikku. Kuid kõige lihtsam on soetada väikepa- meiega korrektselt käitu- firma suurosanik korral pidanuks ma nende- on tehtud ka Saareki äraostmise vih- Saarekis töötab aastaringselt 30 ini- kendiliin, kus pakkida toodangut kohe nud, me oleksime ehitanud ga äri tehes kogu aeg marja jeid. “Seni veel ootame, vaatame,” sõ- mest, kiiremal ajal võetakse lisatööjõu- jaevõrku müümiseks, näiteks 250gram- koos selle süsteemi üles ja hindade jms üle kauplema, nab Alt. Väga oluliseks peab ta isiklikke du. Selle on Alt oma sõnul ammu sel- mistes või poolekilostes pakendites. ta oleks täna rikas poiss, nendib Alt. nüüd tegutseme ühise eesmärgi nimel. sidemeid. Tuleb osata klientide ja kon- geks saanud, et tegevjuhtimisse pole tal Täna müüb Saarek marju 5-, 10- ja 1991. aastal müüs Saarek Soome Nad on normaalsed vennad, lätlaste kurentidega vajadusel golfi osaniku ja nõukogu liikme- 25kilostes pakendites. Kiire küsimus on juhtivale joogitootjale Marli sada tonni kohta väga head,” lisab Alt muigelsui. mängida, kala püüda ja vii- na mõtet sekkuda. Teatud Aldi kinnitusel ka Reola külmhoone jõhvikaid hinnaga sada rubla kilo. Kui Saareki esimese aasta saak oli na võtta, nimetab ta. Kuid Viis aastat hetkedel muidugi tuleb sek- pindala laiendamine, milles loodetak- Saarek ise oli ostnud marjad elanikelt 20 tonni marju, siis tipphooajal tuleb Saareki juhatuse esimees tagasi jäid kuda, aga oma ampluaas. se ka Euroopa Liidu abirahadele. viie rublaga kilost, meenutab Alt mar- ainuüksi ühes päevas sisse sada tonni Raul Kets pole täna veel kel- Saareki omani- Mitte nii, et käid liini juures Põhiline Saareki tegevus toimub Tar- jaäri algusaja kasumeid. Esialgu tulid marju, viis suurt veoautotäit. Eestist ja legagi golfi mängimas käi- kud mustikaäris ja küsid, miks siin niimoodi tu külje all Reolas, kuivõrd on siis tege- Marlile marju vedanud Saareki veo- Lätist kogub Saarek põhiliselt musti- nud. “Ega me ikka täna nii ilma mitmeküm- tehakse ja miks nii ei tehta. mist Saaremaa firmaga? “Ju ta on, Saa- autod Soomest tühjalt tagasi, siis haka- kaid, mis aga väiksuse tõttu pole eriti kõvad vennad ei ole, et min- nest miljonist See ei vii kuhugi, sest sa ei remaalt sai alguse ja Saaremaalt oste- ti esimestena tooma Eestisse kuulsat kvaliteetsed. Pohlad tuuakse Venemaalt gi suure firmaga tekiks sel kroonist, kuna pruugi kõiki tootmise nüans- takse marju. Kuigi suhteliselt tühine osa Mehukatti jooki. Võimaluse hulgikau- Vologda kandist ja Karjalast. Lisaks on tasemel suhtlemise võima- müüsid marju se teada, usub ta. Samas koguhulgast,” räägib Alt. Talle kuulub bandusse astuda jätsid saarlased kasu- Saarek ostnud marju ka Soomest ja Val- lus, see nõuab aega. Suhte liiga odavalt. tunnen ma marjaäri põhjali- 50% nii Saareki kui Ösel Foodsi aktsia- tamata, küll aga asutas Saareki osanik gevenest ning plaanib siseneda Ukrai- loomine läheb vaikselt: kult, olen kõik etapid läbi test, kas need jäävad eri firmadeks? Toivo Alt teisegi firma, ASi Ösel Foods, na turule. “Proovime ajada oma tege- müüd sada tonni marju, siis käinud, nii et oskan juhtkon- “Ühinemismõtteid on heietatud, kuid mis avas 1994. aastal Tartu kõrval Reo- vuse geograafia võimalikult laiaks. Kui müüd viissada tonni marju ja partner naga probleeme arutada, lisab Alt. Su- ma ei näe, et see peaks lähitulevikus las oma tootmiskompleksi. Täna asu- ühes piirkonnas on öökülmad, siis tei- tunnetab, et kvaliteediga probleeme visel kiirel perioodil sõidab ta vahel Reo- juhtuma. Võibolla pikemas perspektii- vad Saareki ja Ösel Foodsi hooned Reo- ses regioonis ei pruugi neid olla, nii pole,” selgitab Alt. Ta toob näiteks ühe lasse Saarekile appi. Marjakorjamises vis,” jätab Alt otsad lahtiseks. Korra me las kõrvuti, kuid eraldi kinnistutel. saame riske hajutada,” räägib Alt. Ole- jaapanlase, kes ostab iga aasta Skandi- tekib suvel kontsentreeritud moment, arutasime, et kas viia Saarek Saaremaalt Koostööd tehakse ikkagi, nii rendib Ösel me mõelnud, et Venemaa ja Ukraina naaviast üle tuhande tonni mustikaid, kus mõne väikese veaga võib tekitada ka äriregistri mõttes Tartumaale üle. Foods Saarekilt oma mahlakontsentraa- võtavad meie turu ära, kuid me tegut- sealhulgas rootslaste vahendusel Saa- päris suure majandusliku kahju. Süsteem on ju paigas ja võitu see üm- tide hoidmiseks külmlao pinda. seme spetsiifilises turuosas, kuna meie reki marju. Nüüd sai ta teada, et mar- Saareki arenguplaanides on kokku- berregistreerimine ei annaks. Oleme ik- Samasse 1994. aastasse jääb ka üks marjade ostjad maailmas jälgivad mus- jad pärinevad Eestist ja võttis Saarekiga ostupiirkonna laiendamine, mahtude kagi Saaremaalt pärit ettevõte, lisab ta. 6 Äripäeva lisa 5. juuni 2003 Saaremaa TOP

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected] 2.koht

Enerpoint Saare kasumil hüppeline kasv Saare firma tooted Enerpoint Saare 100% omanik on Enerpoint OY

25 3,5 levivad üle maailma 3,0 20 2,5 Saaremaal asuva elekt- Enerpoint Saare kompama idaturgu, mullune kasv. Oleme saavutanud soomlastele jääb lääneturg. Kas Ener- suhteliselt mõistliku marginaali. Ka- 2,0 roonikafirma Enerpoint point võiks kogu oma tegevuse Saare- sum loomulikult kasvab, aga mitte 15 osalusel valminud maale üle tuua? “See oleks natuke lii- kordades, räägib Keerberg. Tänavu- 1,5 ga julge mõte. Vähemalt järgmise viie ne käibe kasv on planeeritud 40prot- 1,0 tooteid võib leida pea aasta jooksul ma sellist arengut ei näe. sendisena, kuid võimalik, et saavu- 10 kõigist maailma riikidest. Müügikontor ja tootearendus peaks tatakse parem tulemus. Meie prae- 0,5 ikkagi kliendile võimalikult lähedal gused ruumid veel võimaldavad sel- Indrek Kald olema,” arutleb Keerberg. Kuid Saare- le aasta kasvuprognoosi täita, kuid 5 [email protected] maa tehases käib kliente pea iga nä- siis on ka piirid ees, sõnab ta. dal. Võibolla on neis ka veel kartust, Saaremaal on Keerbergi sõnul “Soome firmad Ensto ja Harvia on et kuna oleme endine nn idabloki maa, plusse ja miinuseid. “Kui öösel unu- maailmaturul väga suurelt esindatud. siis ehk tehakse siin kõike n-ö põlve neb tehas valve alla panemata, siis Võibolla Aafrikasse oleks sauna raske otsas. Kuid siin nähakse, et tootmis- ma saan ikkagi magada. Tallinna piir- müüa, aga mujal on nad olemas,” sõ- tingimused ja tehnoloogia on sama, konnas oleks see natuke keerulisem,” nab muuhulgas ka saunadele elektroo- mis arenenud riikides, selgitab ta. toob Enerpoint Saare juht näite. Mii- nikat valmistava Enerpoint Saare juht Enerpoint hakkas soomlasest tegev- nuseks on kaugus Tallinnast ja meri. Erik Keerberg. Me oleme teinud ka juhi käe all Saaremaal tegutsema Samas on transpordi osa toodete hin- Suunto kellafirmale displeisid ja neid 1998. aastal. Suhe Saaremaaga algas nas nii pisike, et see ei mängi muud müüakse absoluutselt igal pool maail- aga juba 1994, mil loodi ühisettevõte rolli kui vaid ajalises mõttes. Ener- mas, lisab ta. Kuid nende toodete pea- Altron, mis hakkas tootma Enerpointi point toob suure osa komponente ja le pole kirjutatud Enerpoint. “Lihtsalt toodangut. Enerpoint asub Kuressaa- materjale Soomest sisse ning saadab töö ja oskusteave on meilt, kaubamärk res tegevuse lõpetanud Rootsi elekt- pärast toodangu sinna tagasi. “Ühen- on teise firma oma. See on tavaline roonikatootja Origo ruumides, nendelt dus meie ja Soome vahel peab olema sellist tüüpi ettevõtete puhul, nagu ole- tuli üle ka kogemusega tööjõud. võimalikult paindlik ja kiire,” räägib me meie,” kinnitab Keerberg. Kui Saaremaal alustati 12 inimese- Keerberg. Möödunud talv tekitas Enerpoint on tema sõnul küll elekt- ga, siis täna on töötajaid ligi 90. Aas- transpordiprobleeme, n-ö jääaeg oli roonikaettevõte, kuid teeb palju ka tas lisandub keskmiselt 20 töötajat. Põ- liialt pikk ja transporditsükkel venis mehhaanikatööd. “Osad tooted on sel- hiliselt on nad Saaremaalt, kuna Saa- kahelt päevalt kolme päeva peale. lised, mille me pakendame müügipa- remaal ei ole elektroonikaharidusega Erik Keerberg peab firma mullu- kendisse ja see jõuab samal kujul kaup- vaba tööjõudu, siis oleme sunnitud ot- seks tähtsündmuseks tuumikinvesto- lusesse. Kuid palju on ka sellist tööd, sima inimesi ka väljastpoolt, lisab Keer- ri lisandumist. Seni ühemehefirma- kus me teeme valmis lihtsalt elektroo- berg. Saaremaal on kolm elektrooni- na tegutsenud Enerpointist ostis in- nikaploki, mis pannakse hiljem mingi- kafirmat: Soome päritolu Incap Elec- vesteerimisfond Nordea Capitals eel- le tootele külge,” kirjeldab ta. Näiteks tronics ja autode elektrijuhtmestikku mise aasta lõpus ligi poole. Aktsio- saunakeskused, millele Enerpoint too- tootev Volex. Kokku on neis tööl ca näride ringi lisandusid ka ettevõtte dab regulaatoreid ja teine firma Harvia 230 inimest, Enerpoint on töötajate juhid, sealhulgas Erik Keerberg viie paneb need oma kerisele külge. Ter- arvult suurim. “Koostöö on kõigile ka- protsendiga. Nordea otsib kiiresti mostaatide ja saunakes- suks, omavahel konkuree- arenevaid ettevõtteid, kuste erinevaid modifikat- ritakse vaid tööjõuturul. et nende aktsia sioone väljastab Enerpoint Kui öösel unu- Kuid palgaga kellegi ära- väärtust kasva- aastas mitu tükki. Tööta- neb tehas valve tapmist ei toimu,” sõnab tada ja siis osa- jate igapäevane tegevus on alla panemata, Keerberg. Koostööd tehak- lusest loobu- tema sõnul suhteliselt sar- siis ma saan se tema sõnul ka Kuressaa- da, selgitab nane, olenemata konkreet- ikkagi magada. re Ametikooliga, mis õpe- Keerberg. sest tootest. “Takistid käi- Tallinna piirkon- tab põhikoolijärgset elekt- vad ju ikka samamoodi nas oleks see roonikamonteerija eriala ja peale, kuigi toode võib olla natuke keeruli- Tallinna Tehnikaülikooli funktsionaalselt täiesti mi- sem. Kuressaare kolledþiga, mis dagi muud. Väga suuri üm- õpetab diplomiõppe tase- berõppimise probleeme ei Erik Keerberg, mel elektrooniku eriala. ole, kui oled korra vajali- Enerpoint Saare Esimesed lõpetajad tule- kud oskused omandanud,“ OÜ juht vad neist koolidest aga al- sõnab ta. les paari aasta pärast. Enerpointis tehakse Keerbergi kin- Keerbergi kinnitusel ei taha Ener- nitusel ideest ja tootearendusest kuni point planeerida oma tootmismah- lõpp-produktini kõik ise, enamasti väi- tudesse suurt hüpet. “Proovime kepartiidena. “Mingil määral oleme ha- hoida stabiilset kasvukõverat. Kui kanud tegema ka tüüpilist allhanget, tegemist on 40–50 inimesega, kuid see ei ole meie eesmärk. Põhitoo- siis saab organisatsiooni juhti- dang on ikkagi 75–80 % ulatuses väl- misega kergemalt hakkama, kui ja arendatud meie tootearendusgrupi aga töötajate arv kasvab kiirelt poolt,” kinnitab ta. Mullu lisandus too- näiteks sajani, siis väheneb tenimekirja palju uusi tooteid, mis võib paindlikkus, tuleb rohkem sisse olla ka üks edu põhjus, usub Keerberg. bürokraatiat,” kirjeldab ta. Iga Uue toote turule toomine tähendab ka ettevõte tahab olla paindlik ja tul- kvaliteeti ja tootearenduse ning toot- la kliendile vastu, näiteks tähtaega- mise poole head tööd, lisab ta. des. Mida suuremaks firma kasvab, Enerpoint Saare on Enerpointi gru- seda raskem on paindlikkust saavuta- pi ainuke tootmisüksus, müük, mar- da, selgitab Enerpoint Saare juht. Kuid keting ja tootearendus toimub Soome firma kasv on kindel ja tekkinud on linnas Raumas. Seejuures on toote- ruumiprobleem. Osaliselt lahendab arendus vaikselt nihkumas Soomest seda teise vahetuse käivitamine, kuid Saaremaale. “Selleks on vaja häid spet- juurde on vaja ka tootmispinda: eri- Enerpoint sialiste ja ega Saaremaale vajalikke ini- nevaid tooteid ei saa liinilt järgmise Saare OÜ juht mesi saada pole lihtne,” selgitab vahetuse jaoks ära koristada. Järgmi- Erik Keerberg Keerberg. Esimese oma toote on nad seks aastaks plaanitakse kõrvalkrun- sai mullu Saaremaal juba valmis saanud, see on dile samas mahus tootmishoone ehi- firmas 5% õliradiaatori termostaat, mida toode- tamist, nagu neil täna on olemas. Ka- aktsiate takse ühe Eesti firma jaoks. Vastavalt sumi osas Enerpoint tänavu protsen- omanikuks. kokkuleppele emafirmaga hakkab tuaalselt nii suurt hüpet ei tee, kui oli Foto: Raul Mee Saaremaa TOP Äripäeva lisa 5. juuni 2003 7

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected] 3. koht

Ehitusfirma Tesman juht Lembit Soe Kuressaare kesklinna Kaubamaja vastaskrundile kerkivas ärihoones Raekeskus. Foto: Julia-Maria Linna Firma väärtuse loovad töötajad

Saaremaa suurima be vähenemist. “Läbirääkimised käi- on raske midagi loota,” märgib Soe. vad mitmete objektide üle, aga käibe Libaettevõtjate ja praagimeeste välti- Viimase aastaga Tesmani käive kahekordistus ehitusfirma Tesman juhi langus ilmselt tuleb,” sõnab Tesmani miseks tuleb ehitusfirmadel alltöövõt- Lembit Soe sõnul pole juht ja osanik Lembit Soe. Ta möönab, jate tausta paremini uurida. Omaette Tesmani majandusnäitajad, mln kroonides et aasta alguses ei olnud neil võimalik teema on ka füüsilisest isikust ettevõt- 200 lojaalsete ja väljaõppi- ehitada juba puhtalt klimaatilises mõt- jad, kelle mängumaaks on üldjuhul käive nud töötajateta ehituset- tes. “Jõuludeni läks ilusti, aga jaanuar- väikeobjektid. Samas võib ka suurem 195,9  kasum Tesmani omanikud veebruar olid ikka väga kehvad. Keegi firma võtta FIE lepingulisele tööle. 5 tevõttel mingit väärtust. 150 mln kr 5,5 Võrdselt 18,9 % ei hakanud loodusjõududega võitle- “Sellega võtab firma endale suuremad 4 mln kr • Lembit Soe ma,” märgib Soe. riskid, mis puudutavad garantiid ja • Aarne Raav 100 Mehis Tulk Tõusudesse ja langustesse ehituses vastutust,” tõdeb Soe, lisades, et 3 • Karli Truumees •Tõnu Jõgi [email protected] suhtub Soe kui paratamatusse, mille- Tesmanil sellega probleeme pole – ga tugev ettevõtte peab hakkama saa- koostööpartnerid on kõik läbi-lõhki 2 Kuna ehitus kui teenus sisaldab suu- ma. Kui 1997–1998 olid väga rasked tuttavad. Kuigi ehitajad on Saaremaal 50 res osas eelkõige tööjõudu, siis firma- aastad, siis viimased kolm ühed paremini tasustatavad 1 väärtuse määravadki Soe sõnul ees- aastat on läinud sirgelt Ehitusfirma oskustöölised, peab Soe sõ- kätt inimesed. “Ehitusfirmat ei saa ülesmäge. Konkurents ehi- nul ehituse hind tõusma ka Tesman juht 1998 1999 2000 2001 2002 1998 1999 2000 2001 2002 Allikas: Äripäev müüa kui tehast või konkreetset ob- tusettevõtete vahel on jät- meeste palkade pärast. Lembit Soe tuli jekti, teda pole mõtet osta ka turuosa kuvalt tihe, kuigi firmade “Omal ajal olid palgad tões- hõivamise pärast, kuna ehituses sellist osas on teatud spetsialisee- mullu rallisõi- ti kõvad, kuid tänaseks teis- asja praktiliselt ei eksisteeri. Kui ehi- rumine toimunud, räägib dus autoga test maha jäänud. Mujal on möönab Soe. “See tähendab meil ehi- meile kindlasti ei tule, palju neid sa- tusettevõttest viia välja töömehed ja ta. Lada VFTS tõusud suuremad olnud,” tusmeeste palkade tõusu, sest spetsia- natooriumegi siia mahub. Jäävad väik- projektijuhid, pole tal enam miskit Valusaks teemaks peab Eesti meistriks. väidab ta. liste on vaja hoida. Mingi aeg on või- semad objektid, samuti riiklikud telli- väärtust,” kinnitab ta. Tellimuste saa- Lembit Soe ehituse hinda. Ehituse ruutmeetri mak- malik mehi ehk Venemaalt tuua, aga mused,” kõneleb Soe. mine eeldabki püsivat kaadrit, kellega Konkurentsiga kaasnevad tihti alapak- sumus on suhteliselt vähe tõusnud, see ei saa kindlasti määravaks. Samas, Saaremaal Tesmanit tunnustatakse, pole vaja terminoloogias ega töövõte- kumised, kuigi nende osa väheneb. kinnitab Soe. Töö hinded ei ole samuti ega Lääne pool meie töömehi ka keegi näiteks võib tuua 2000. aastal kohali- tes kokku leppida. “Tellijad ei taha enam eksperimentee- ehituses eriti tõusnud, paranenud on ei oota, seal on tugevad ametiühingud ku päevalehe Meie Maa poolt Saare- Tesmani mulluse kahekordse käibe- rida ja soovivad kindlustunnet,” põh- efektiivsus. “Materjalide hinnad on vastas,” arutleb ta. Oma sadakonna maale enim kasu toonud ettevõtteks kasvu võrreldes varasema aastaga pa- jendab Soe. Turgu peaks Tesmani juhi müüjatevahelise konkurentsi tugevne- töötajaga, kellest pea kõik on saarla- kuulutamise. Eesti ehitusturul pani neb Soe suurte objektide arvele, mis arvates puhastama ehitusregistri käi- mise tõttu viie aastaga reaalhindades sed, on Tesman keskendunud Eestis Tesman endast suurema märgi maha langesid ühe aastanumbri sisse: Ku- vitamine, kuigi registri mõju on täna paiguti isegi odavnenud. Vähenenud tegutsemisele. “Väljaspool Eestit töö- 1999. aastal, kui jõuti Eesti ehitusfir- ressaare konverentsikeskus, korterela- veel raske hinnata. “Välja langevad on ehitajate marginaal. Käive kasvab, tamine tähendaks ka täiesti uue struk- made TOPis viiendaks. mu Kuressaare peatänaval, Rüütli ter- need, kellel pole kogemusi, samuti li- kasum jääb sama suureks,” räägib ta. tuuri loomist,” põhjendab Soe. Kuid kõrgeima koha – Eesti meistri- visekeskus, Viimsi tervisekeskus. Tä- baettevõtted. Kui firmal on reaalne Millist mõju avaldab ehitusele Ees- Saaremaa tuleviku suhtes on Lem- tiitli autoga Lada VFTS klassis E7 – navu prognoosib mullu käibe ja ehi- vara, siis sellega nii väga ikka ei män- ti pääs euroliitu, on ehitusettevõtjaile bit Soe optimistlik, pannes suuri loo- saavutas Tesmani juht Lembit Soe koos tusmahu poolest Saaremaa suurimaks gita. Aga ajutiselt firmalt, mille ainu- veel ähmasevõitu. Tähelepanuta ei saa tusi süvasadamale ja liinilaevanduse kolleeg Ahto Pihlasega 2002. aastal ehitusettevõtteks kerkinud Tesman käi- ke vara on 1985. aasta Ford Transit, jätta tööjõu vaba liikumise võimalust, käivitamisele. “Suuri tööstusehitisi rallisõidus. 8 Äripäeva lisa 5. juuni 2003

Saaremaa v aatlus müük välismaalastele on müüt

Pika rannajoone tõttu võiks Saaremaale omale kinnistu osta praegusest kümme korda rohkem välismaalasi, ka siis ei saaks eriti aru, et neid on suur hulk, ütleb Kuressaares tegutseva Kurvits Kinnisvara juht Peedu Kurvits.

Indrek Kald lismaalased seni moodustanud [email protected] poole ja neist omakorda 50 protsenti on soomlased. Viimas- Kui paari aasta eest kardeti, te osakaal aga järjest väheneb. et Saaremaa on soomlastele Peedu Kurvitsa sõnul sai soom- maha müüdud, siis nüüd seda laste buum 2001. aastal läbi. enam ei räägita, lisab ta. Saa- “Enne seda olime ka meie orien- remaal on välismaalastele müü- teerinud oma turu Soome klien- dud pool tuhat kinnistut, kuid tide suunas. Sel ajal oli suhe omanikering selle lausa 80:20 välis- taga on väiksem, maalaste kasuks,” sest paljud on ost- Saaremaa kinnitab viis aastat nud korraga mitu kinnisvaraturul kodusaarel kinnisva- kinnistut. Samas on osalejatest on raäri ajanud saarla- kinnistute koguarv välismaalased sest noormees. üle 20 000, nii et vä- seni moodusta- Soomlased aeg-ajalt lisriikide kodanikud ostavad, kuid mitte nud poole ja Kui varem otsiti põhiliselt mereäärseid krunte, siis nüüd ostetakse ka sisemaal asuvaid kinnistuid, ütleb Saaremaa maaomanike seas enam nii, et tulevad neist omakorda kinnisvaraettevõtja Peedu Kurvits. suurt rolli ei mängi. 50 protsenti on ja võtavad terve sõp- Praegu on suhe lii- soomlased. ruskonna kaasa ja usub Kurvits. “Nad ei soovi lomeeter rannast eemal, ehita- Salme vallavanem Kalmer põllumajanduslik maa, loetleb kunud eestlaste ka- kõik ostavad midagi, seda, et aia taga elaks teine tud n-ö tuulevarju. Kui küsitak- Poopuu. Samas on temagi val- ta. Kuna nõukogude okupat- suks, keda on võõ- Priit Kuusk, räägib Kurvits. Va- soomlane, siis nad enam tulla se krunti mere ääres koos ma- las mõni näide, kus soomlased siooni ajal oli Saaremaa piiri- ramaalastega võr- Arco Vara rem sõitis ta mõni- ei taha. Pigem otsitakse siit jaga, siis on vähe pakkuda. Kuid on rajanud mitu maja lähestik- tsooniks, siis ei arendatud siin reldes kuni kaks kol- kord terve päeva teistmoodi keskkonda, kui on nüüd öeldakse, et meid rand ei ku, kuid päris n-ö soome küla ka väikeseid külasid, vaid piir- mandikku klientidest, sõnab soomlaste autodega mööda Soomes,” räägib ta. Paari aasta huvita, võime sinna minna auto pole siiski valda tekkinud. duti vallakeskustega, lisab Kurvits. Saaremaad ringi ja korraga eest küsisid võõramaalased või jalgrattaga. Vajatakse var- Poopuu teab Salme vallal ole- Poopuu. Konkureeriva firma Arco vaadati läbi kümmekond kin- enamasti rannaäärseid krunte julisemat ja vaiksemat kohta, vat mitmeid plusse, mis kinnis- Need soomlased või teiste Vara Saaremaa büroo juhi Priit nistut. Küllap saabus 2001. aas- ja tahtsid, et seal oleks peal räägib Kurvits. varahuvilisi kohale meelitavad. riikide kodanikud, kes oman- Kuuse kinnitusel on Saaremaa tal nn kriitiline piir kätte, et mingi suvemaja. Samas on Saa- Soomlased tahavad privaat- 90 kilomeetrit rannajoont, lä- dasid Saaremaal kinnisvara kinnisvaraturul osalejatest vä- soomlasi oli juba liiga palju, remaa rannakülad enamasti ki- sust, kinnitab ka Sõrves asuva hedus Kuressaarele, vähene 1990ndate aastatel, said Peedu Saaremaa TOP Äripäeva lisa 5. juuni 2003 9

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected]

Kurvitsa ütlusel krunte ja maju Kalmer Poopuu. Pea kõigil vä- kätte suhteliselt paremate hin- lismaalastel on n-ö oma koha- dadega kui tänased või tulevi- lik, lisab ta. Mõni välismaalane ku ostjad. Samas lisab ta, et esi- on koguni ettevõtlusega tege- algu siia ostma tulnud ei olnud lema hakanud. Poopuu räägib soomlaste rikkam kiht, pigem loo soomlasest, kes tellib koha- keskklass. Kurvits usub, et Soo- likelt inimestelt käsitööd ja me rikkamad inimesed alles müüb seda Soome edasi – do- hakkavad ostma ja tõenäoliselt lomiidist esemed ja kadakast alles siis, kui Eesti on Euroopa saunatarbed, loetleb ta. Kui va- Liidus ja üldine elukeskkonna rem tõid välisomanikud Saare- areng on Saaremaal läinud maale suvitama sõites siia ka veelgi paremaks. kasutatud tehnikat müüki, siis Priit Kuusk Arco Vara Kures- nüüd Poopuu sõnul enam nii ei saare büroost usub, et lähiajal tehta. kinnisvarahinnad Saaremaal Salme vallavanema sõnul on tõusevad. Juba ainuüksi Põhja- soomlased teinekord kohalike- Saaremaale plaanitava süvasa- le ka eeskujuks, ärgitades hea- dama tõttu jätkab kinnisvara korrale suuremat tähelepanu hinnatase tõusmist, sest saar on pöörama. Kui soomlane teeb paremini ligipääse- oma krundi korda, tav ja külastajatele Kui soomlane siis ka kohalik ela- avatum, selgitab ta. teeb oma nik vaatab oma maja Seega peavad krundi korda, ümbrust teise pilgu- kinnisvarafirmad ga, selgitab ta. Ja siis ka kohalik suunama oma pilgu maamaksuvõlglasi välisriikidele. Kur- elanik vaatab ei ole välismaalaste vits Kinnisvara on oma maja seas, lisab vallava- reklaaminud end ümbrust teise nem. Ta toonitabki varem Soome suur- pilguga. soomlaste suuremat lehes Helsingin seaduskuulekust. Sanomat, kuid nüüd Kalmer Poopuu, Nad käivad ikka val- on uuteks klienti- Salme vallavanem lavalitsuses abi kü- deks rohkem taanla- simas nii ehitust re- sed, sakslased, norralased, hol- guleerivate seaduste kui koha- landlased. Kurvitsa sõnul on vä- like tavade kohta. Oleme and- lisklientide esimene eesmärk nud nõu näiteks selles osas, et investeerimine. “On ka neid, mis kujuga majad siia piirkon- kes soovivad siia lihtsalt suvila da sobivad, selgitab Poopuu. püstitada, kuid kaugemate Enamasti püüavad soomlastest maade inimeste jaoks on kin- vallaelanikud temaga eesti kee- nisvara Saaremaal pigem raha les suhelda. “Mind soomlased paigutamine. Rohkem ostetak- ei häiri, neid on Kuressaares se maad, mis jääb esialgu seis- niigi palju liikumas,” sõnab val- ma. Ka suurem osa soomlaste lavanem. tehtud tehingutest on siiani Aga kuidas saarlastest müü- maatükid ilma hooneteta. Kui jad sellesse suhtuvad, kui või- nad üldse hakkavad ehitama, malikuks ostjaks on välismaa- siis ehk mõne aasta pärast. Või lane? Paar juhust on olnud, kus teine variant, et müüvad oma öeldakse, et ei tahaks müüa vä- kinnistu uuesti edasi,” kirjeldab lismaalasele, meenutab Peedu ta. On ka selliseid juhtumeid, Kurvits. Kuid ajapikku on see et eestlane ostab soomlaselt muutunud, nii et välismaalaste maa tagasi, lisab Kurvits. vastu enam ei olda. Müüja ju Laias laastus on sisemaal müüb ja raha selle eest saab. asuv krunt samaväärsest ran- Vaevalt, et nad sellist müüki ka- nakrundist 4–5 korda odavam. hetsevad. Ostku siis tulevikus Kuid hea sisemaa krundi puhul tagasi, sõnab ta oma Kuressaa- makstakse ruutmeetri eest vä- re kesklinnakontoris. hemalt sama palju raha või roh- Kurvits peab kinnisvarafir- kemgi kui mere ääres. Vahe on made konkurentsi Saaremaal küll selles, et sisemaa krunt on äärmiselt tugevaks. Kunagi va- oluliselt väiksem, rannas oste- rem pole nii aktiivselt tegutse- takse teinekord kümme hekta- tud, selgitab ta. Suuremad fir- rit korraga, samas sisemaal piir- mad on soomlastele kuuluv dutakse näiteks hektari maaga. Kulla Kinnisvara, Arco Vara, “Ma ise tahaks, et see aeg saaks Saare Kinnisvara, Vestman Kin- mööda, kui müüakse kümneid nisvara, Saare Arendusbüroo, hektareid. Väga mõistlik oleks Kurvits Kinnisvara, Kramer Kin- selline lahendus, et välismaa- nisvara, Uus Maa. Lisaks mõ- lane ostab väiksema tüki meel- ned soomlased, kes omal käel diva koha peal, hektar või kaks. vahendavad kaasmaalastele Selliseid maaomanikke võiks Saaremaa krunte ja suvemaju. Saaremaale tulla lausa tuhan- deid, pole mingi probleem. Nad on suvitajad ja turismihooaeg ongi just see, mis meile raha toob,” selgitab omanimelist kin- nisvarafirmat juhtiv Peedu Kur- vits. Ka need, kes on ostnud omale ainult tühja maa, käivad ikkagi suvel Saaremaal ja ööbi- vad siis hotellis, sõnab ta. Li- saks suvilatele ja maatükkidele mere ääres on paljud soomla- sed ja teiste riikide kodanikud ostnud Kuressaarde korteri. Ka Salme valla keskuses on paar korterit soomlaste omanduses. Ja kõik need majade ning kor- terite omanikud jätavad Saare- maale kopsaka summa raha. Salme vallavanem Kalmer Välismaalastest omanikud Poopuu mereäärsel pakuvad kohalikele elanikele maatükil, millel asuva ka tööd. Saarlased aitavad vaatlustorni koos lisahoone- maju ehitada ja hoiavad siis tega plaanib norralasest kinnisvaral silma peal, kui võõ- maaomanik ehitada omale ramaalasest omanik saarel ei suvituskohaks. viibi, räägib Salme vallavanem Fotod: Julia-Maria Linna 10 Äripäeva lisa 5. juuni 2003 ü ldandmed Saaremaa firmade üldandmed

firma nimi tegevusalad tegevjuht asuta- asukoht kodulehekülg põhiosanikud (koos osalusprotsendiga) misaeg

A.S. Atla OÜ* ...... ost-müük ...... Jüri Saks, juhatuse liige ...... 1998 ...... Kuressaare ...... Jüri Saks 100% ...... AD Rem Pluss OÜ* ...... toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüük ...... Toomas Kuris, juhatuse liige ...... 1994 ...... Kuressaare ...... Toomas Kuris 94%, Indrek Kiir 6% ...... Adniel AS* õmblustoodete valmistamine, kinnisvaratehingud, rahvusvahelised Seppo Peltonen, juhatuse liige 1990 Kuressaare Seppo Peltonen 98,9%, Aare Jaaska 0,27%, Tiina Sääsk 0,32%, Elvi Põder 0,17%, autoveod, kaubandus- ja vahendustegevus Sirje Janson 0,17%, Maili Punab 0,17% Arensburgi Reisid OÜ*** ...... sise- ja välisturism, kaubamärk Arensburg Travel Ltd ...... Margus Mölder, juhataja ...... 1991 ...... Kuressaare ...... www.saaremaa.ee/abr ...... Margus Mölder 80,6%, Ülle Niitmets 19,4% ...... ARIN Hulgi OÜ* ...... toiduainete, alkoholi ja tarbekaupade müük ...... Arne Nook, juhatuse esimees ...... 1994 ...... Kuressaare ...... Aarne Nook 100% ...... Auto Kuressaare OÜ ...... transporditeenused, remonditööd, metallkonstruktsioonid ...... Aarne Brokmann ...... 1990 ...... Kuressaare ...... Siim Auväärt 100% ...... Duschy AS* ...... vannitoa- ja duðiruumi artiklite, tekstiil-, kodu- ja köögiartiklite, ...... Nils Erland Larsson, juhataja ...... 1993 ...... Kuressaare ...... Nils Erland Larsson 100% ...... sh sanitaartehnika, soojus- ja elektriseadmete tootmine ja turustamine EBC Ehitus AS ...... ehitusteenused ...... Ago Arge, juhataja ...... 1993 ...... Kuressaare ...... www.ebcehitus.ee ...... Ago Arge 50%, Indrek Varris 50% ...... Ehitusmees OÜ ...... ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük ...... Igor Leemet, juhatuse esimees ...... 2000 ...... Kuressaare ...... ei avalda ...... Eist Veod AS* ...... transporditeenused, vahendustegevus ...... Heiki Eist, juhatuse esimees ...... 1994 ...... Valjala ...... Heiki Eist 100% ...... E-Laube OÜ* ...... puidust kokkupandavate majade valmistamine ja realiseerimine ...... Andrus Pundi, juhatuse esimees ...... 1998 ...... Kudjape ...... Andrus Pundi 100% ...... Elektrotherm AS** ...... elamute ja tootmishoonete elektritööd ja nendega seonduvad ...... Kalev Kuusk, juhataja ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Kalev Kuusk 50%, Silvi Tabri 50% ...... ehitustööd Enerpoint Saare OÜ ...... elektrooniliste ja elektrotehniliste seadmete valmistamine ...... Erik Keerberg, tegevjuht, juhatuse liige 1998 ...... Kuressaare ...... www.enerpoint.ee ...... Enerpoint OY (Soome) 100% ...... Ensert OÜ ...... toidukaupade, majapidamistarvete, alkohoolsete jookide ...... Märt Käesel, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Kuressaare ...... Märt Käesel 50%, Peep Kruuser 25%, Toomas Hansen 25% ...... ja tubakatoodete hulgimüük Enso Mööbel AS ...... täispuidust mööbli tootmine ...... Joacim Andersson, juhataja ...... 1993 ...... Kuressaare ...... Markku-Joacim Andersson 50,2%, Baltic-American Enterprise Fund (USA) 49,2% ...... Est-Agar AS ...... agari tootmine ...... Rein Pihlak, juhataja ...... 1997 ...... Kärla ...... ei avalda ...... Frydendahl Iron Strand OÜ* ...... kalapüügivahendite valmistamine, hulgi- ja jaekaubandus ...... Vallo Heina, juhataja ...... 1996 ...... Nasva ...... Frede-Damborg Lindholm 25%, Mogens Frydendahl-Pedersen 18,8%, Jens Frydendahl- ...... Pedersen 18,8%, Lars Frydendahl-Pedersen 18,8%, Vagn Kristensen 18,8% Genex Oil OÜ* ...... kütuse müük ...... Margus Karjane, juhatuse liige ...... 1999 ...... Kuressaare ...... ei avalda ...... Incap Electronics Estonia OÜ* ...... elektroonikaseadmete tootmine ...... Allan Lipu, juhatuse liige ...... 2000 ...... Kuressaare ...... www.incap.fi ...... Incap Oyj (Soome) 100% ...... Indoor Furniture OÜ*** ...... puidust toodete valmistamine ja müük ...... Joacim Andersson, juhataja ...... 2000 ...... Veske ...... ei avalda ...... Javicar OÜ* ...... saematerjali ja puidutoodete jae- ja hulgimüük ...... Jaanus Põlluäär, juhatuse liige ...... 1998 ...... Kudjape ...... Jaanus Põlluäär 51,1%, Kalmer Põlluäär 48,9% ...... Jomanda AS* ...... toidukaupade hulgimüük ...... Priit Rauniste, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Priit Rauniste 85%, Peeter Rauniste 15% ...... K & O Service AS** ...... reprograafia ...... Tarmo Orasmäe, juhataja ...... 1990 ...... Kuressaare ...... Tarmo Orasmäe 50%, Reeta Orasmäe 50% ...... Kaabeltau OÜ* ...... kalapüük ...... Mihkel Undrest, juhataja ...... 1996 ...... Kuressaare ...... Mihkel Undrest 60%, Riho Turk 20%, Oleg Tammik 10%, Mati Rand 10% ...... Kalla Mööbel OÜ ...... tellimusmööbli valmistamine ...... Robert Pajussaar, juhatuse liige ...... 1992 ...... Kuressaare ...... www.kalla.ee ...... Robert Pajussaar 94% ...... Karja Pagariäri OÜ** ...... leiva- ja saiatoodete tootmine ...... Aivo Kanemägi, juhataja ...... 1993 ...... Karja ...... ei avalda ...... Karukell AS ...... ehitustööd, remont, renoveerimine, restaureerimine ...... Silja Pauts, juhataja ...... 1988 ...... Kuressaare ...... www.hot.ee/karukellas ..... Silja Pauts 38%, Tähti Otstavel 33%, Paul Trumm 29% ...... Kellamäe OÜ ...... ehitusmaterjalide jaemüük ...... Marje Kelder, juhatuse liige ...... 1993 ...... Laheküla ...... Marje Kelder 50%, Elve Vaher 50% ...... Kuressaare Apteek OÜ ...... ravimite, ravimtaimede, meditsiinitarvete, haige põetusvahendite ...... Kaja Maikov, juhataja ...... 1994 ...... Kuressaare ...... Kaja Maikov 100% ...... ja kosmeetikatarvete jaemüük Kuressaare Autoteenindus AS ...... mootorsõidukite müük, hooldus ja remont ning autotarvikute ...... Margus Mägi ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Salome Auto AS 100% ...... ja -varuosade müük Kuressaare Ehitus AS ...... üldehitus-, sanitaartehnilised ja ventilatsioonitööd; ehitusmehha- ...... Tõnu Toompuu, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Tõnu Toompuu 36%, T.T. Asset OÜ 26%, Neeme Truumees 23% ...... nismide laenutus; kaubamärk Nanten epokspõrandad Kuressaare Elamute Hooldus OÜ* ...... kinnisvara haldamine ja hooldamine ...... Hain Vaher, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Kuressaare ...... Kuressaare linn 100% ...... Kuressaare Sanatoorium AS ...... majutus, meditsiin, vaba aeg ...... Aare Pihelgas, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Kuressaare ...... www.sanatoorium.ee ...... eraisikud 97,1%, Eesti Energia AS 1,5%, Sangar STC AS 0,7%, Mivar AS 0,7% ...... Kuressaare Soojus AS** ...... soojusenergia tootmine ja müük; katlamajade, soojussõlmede, ...... Paul Leemet, tegevdirektor ...... 1973 ...... Kuressaare ...... www.kuressaaresoojus.ee Kuressaare Linnavalitsus 100% ...... soojustrasside ehitus, hooldus, remont Kuressaare Veevärk AS ...... vee- ja kanalisatsiooniteenused ...... Illar Noot, juhatuse liige ...... 1990 ...... Kuressaare ...... www.saarevesi.ee ...... Kuressaare Linnavalitsus 100% ...... Kälid OÜ ...... kalatoodete valmistamine ja müük ...... Aivar Liiv, juhatuse liige ...... 1998 ...... Nasva ...... Aivar Liiv 50%, Rain Riim 50% ...... Lemet OÜ ...... rahvusvahelised transporditeenused (kaubaveod) ...... Igor Leemet, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Igor Leemet 60%, Valentina Leemet 40% ...... Level AS* ...... teede ehitus, ehitusmaterjalide tootmine, maavarade ...... Toomas Matt, juhataja ...... 1990 ...... Kuressaare ...... www.level.ee ...... Toomas Matt 43,6%, Rein Matt 26,7%, Andrus Kärm 15,1% ...... kaevandamine, transporditeenused Luksusjaht AS ...... plastikjahtide valmistamine ...... Lennart Alpstål ...... 1995 ...... Kuressaare ...... Lennart Alpstål 100% ...... Lääne Ehitus OÜ ...... üldehitustööd ...... Rein Kallas, juhataja ...... 1990 ...... Sikassaare ...... Rein Kallas 34,5%, Iljo Leemet 34,5% ...... Läätsa Kalatööstus AS ...... kalakonservide tootmine ...... Üllar Pöial, juhatuse liige ...... 1998 ...... Läätsa ...... Hiiu Kalur AS 100% ...... M & V AS* ...... kütuse jae- ja hulgimüük ...... Valmar Sink, juhataja ...... 1990 ...... Kuressaare ...... Andres Linnas 50%, Antti Moppel 50% ...... Makros AS** ...... kaubandustegevus, tollideklarandi teenused ...... Meelis Kangur, juhataja ...... 1991 ...... Kuressaare ...... Meelis Kangur 33,3%, Ants Kangur 33,3%, Tarmo Karma 33,3% ...... Mauriks AS* ...... ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük ...... Aadu Grepp, juhatuse liige ...... 1996 ...... Kuressaare ...... Aadu Grepp 33,3%, Jaan Viilup 33,3%, Rain Pihlas 33,3% ...... Mercedes-Benz Saare OÜ* ...... autode hooldus, teenindus, remont ja müük ...... Andres Pästlane, juhataja ...... 1994 ...... Sikassaare ...... Silbergroup AS 75%, Andres Pästlane 25% ...... Mereranna Põllumajandusühistu ...... liha ja piima tootmine ...... Urmas Lehtsalu, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Kudjape ...... 40 ühistu liiget ...... Merilyni Grupp AS ...... teede ja platside ehitus ...... Ahto Hiie, juhataja ...... 1995 ...... Kuressaare ...... www.tt.ee/merilynigrupp .. Ahto Hiie 34%, Aivo Hiie 33%, Peeter Vimba 33% ...... Merinvest OÜ ...... kummidetailide tootmine ja turustamine, eksport 100% ...... Enn Meri, juhatuse esimees ...... 1991 ...... Mullutu ...... www.merinvest.ee ...... Enn Meri 100% ...... ML Autoservice OÜ* ...... uute ja kasutatud autode müük, autode remondi- ja ...... Maidu Lempu, juhataja ...... 1994 ...... Kuressaare ...... www.mlauto.ee ...... Maidu Lempu 100% ...... hooldustööd, autode firmateenindus ML-Transport AS* ...... transporditeenused ...... Meelis Lonn, juhataja ...... 1991 ...... Kuressaare ...... Meelis Lonn 100% ...... MONA Kaubandus AS* ...... jaekaubandus ...... Arne Nook, juhataja ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Arne Nook 100% ...... Monistico OÜ*** ...... kala püük ja müük ...... Tiit Sõber, juhatuse liige ...... 1999 ...... Lümanda ...... ei avalda ...... Moonsund Shipping AS* ...... vesiehitus, süvendustööd, tuukritööd, pukseerimine ...... Tiit Velt, juhataja ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Hiiu Kalur AS 94% ...... 2 Münt AS ...... mööbli kaubandus- ja vahendustegevus, eksport-import ...... Ülle Puppart, peadirektor ...... 1991 ...... Kuressaare ...... Ülle Puppart 53,3%, Tiiu Kilg 16,2%, Aivar Kilg 16,9% ...... Nasva Ehitus AS* ...... ehitus, autode hooldus ja remont ...... Jüri Assafrei, juhataja ...... 1992 ...... Nasva ...... Jüri Assafrei 73,6%, Aare Vaan 23,3% ...... Nasva Metall AS* ...... metallide töötlemine ...... Lennart Kallin, juhataja ...... 1991 ...... Nasva ...... A.S. Atla OÜ 83% ...... Negatti OÜ* ...... puitmajade tootmine ja müük ...... Agu Animägi, juhataja ...... 1999 ...... Saikla ...... Agu Animägi 50%, Hasso Sõnajalg 50% ...... Neomobile AS ...... reisijate vedu ...... Kari Makkonen, juhataja ...... 1990 ...... Kuressaare ...... www.neomobile.ee ...... T. Makkonen OY 98%, Kari Petteri Makkonen 2% ...... Oss OÜ* ...... seakasvatus ...... Ines Tiik, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Pärsama ...... Virve Kaubi 11,5%, Arni Aarn 11,5%, Ruth Paasma 10,1%, Saaremaa Liha- ja Piimaühistu 10,1% .. Pikse Kaubandus AS* ...... jaekaubandus ...... Annika Vallau, juhataja ...... 1992 ...... Aste ...... ei avalda ...... Prikem Color OÜ*** ...... ehitusmaterjalide müük ...... Peeter-Ülo Dobrjanski, juhatuse liige .... 1997 ...... Kuressaare ...... Kemiflora AS 100% ...... Primus PR OÜ** ...... ehitus ...... Priit Riim, juhatuse liige ...... 1993 ...... Kuressaare ...... www.hot.ee/primuspr ...... Priit Riim 100% ...... Rauni Põllumajanduse OÜ*** ...... põllumajandussaaduste tootmine ...... Aive Kesküla, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Tagavere ...... osaühingu liikmed ...... 1** Reisibüroo Kontaktid OÜ ...... turismiteenused ...... Erik Raie, juhataja ...... 1992 ...... Kuressaare ...... http://kontaktid.ee ...... Erik Raie 100% ...... Reta Puit OÜ ...... metsaraie- ja metsakasvatustööd ...... Andres Kirst ...... 1992 ...... Laheküla ...... Andres Kirst 50%, Rein Kirst 50% ...... Saare Kütus AS ...... vedelkütuste, määrdeainete jae- ja hulgimüük, ladustamine, ...... Margus Hiet, juhatuse liige ...... 1993 ...... Kuressaare ...... ei avalda ...... transporditeenused Saare Peekon AS ...... seakasvatus ...... Rita Sau, juhataja ...... 1995 ...... Pähkla ...... ei avalda ...... Saare Agrovaru AS ...... sanitaartehnika, tööriistade, ehitusmaterjalide, ...... Einu Rüütel, juhatuse liige ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Einu Rüütel 26,2%, Silvi Kuusk 26,1%, Lea Kupits 25,9%, Boris Maksimov 11,2% ...... elektrikaubapade jae- ja hulgimüük Saare Dolomiit AS ...... dolomiidi kaevandamine ja töötlemine ...... Hindrek Auväärt, juhatuse esimees ...... 1995 ...... Saia ...... www.saaredolomiit.ee ...... Saare Kalur AS 78,4%, Hindrek Auväärt 20%, Erikstone AB 1,6% ...... Saare EPT AS ...... turba tootmine, metallitööd, maaparandus, tehnotööd ...... Aare Saar, juhataja ...... 1990 ...... Kuressaare ...... M & V Invest AS 57,97%, Haldusvara OÜ 13,33% ...... Saare Erek AS ...... teede ehitus ja remont, ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük, ...... Aarne Pupart, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Kuressaare ...... Vjatðeslav Leedo 67,2%, Aivar Truuväärt 14,4% ...... üldehitustööd Saare Finants AS* ...... finantseerimine ja kinnisvaratehingud ...... Meelis Põlda, juhatuse liige ...... 1999 ...... Kuressaare ...... ei avalda ...... Saare Gaas AS ...... vedelgaasi jaemüük, transporditeenused ...... Agu Ool, juhatuse liige ...... 1993 ...... Kuressaare ...... Agu Ool 50%, Aivo Jürisson 50% ...... Saare KEK AS ...... ehitustegevus ...... Aarne Vainokivi, juhatuse liige ...... 1993 ...... Kuressaare ...... Aarne Vainokivi 78,5%, Avo Sink 12,75%, Ene Peekmann 8,75% ...... Saare Kinnisvara OÜ**** ...... kinnisvara arendus, vahendus, haldamine ...... Toomas Tarus, tegevdirektor ...... 1997 ...... Kuressaare ...... www.skv.ee ...... Rein Tallermo 50%, Toomas Tarus 25%, Kalle Sarnet 25% ...... Saare Leib AS ...... pagari- ja kondiitritoodete tootmine ...... Agu Vaima, juhatuse esimees ...... 1991 ...... Kuressaare ...... Agu Vaima 100% ...... Saare Martex OÜ*** ...... kummikaupade tootmine ja turustamine ...... Enn Meri, Sirje Suuster ...... 1993 ...... Nasva ...... Enn Meri 100% ...... Saare Paat AS ...... puupaatide ehitus, plastikjahtide ehitus ja remonditööd ...... Peeter Laum, tegevdirektor ...... 1993 ...... Nasva ...... www.saaremaa.ee/boat .... Saare Kalur AS 80% ...... 1** Saarek AS ...... metsamarjade töötlemine ...... Raul Kets, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Kuressaare ...... Toivo Alt 50%, Druvis Paeglis 25%, Agris Kauþens 25% ...... Saaremaa Laevakompanii** ...... vedu parvlaevadega ...... Tõnis Rihvk, juhatuse liige ...... 1992 ...... Kuressaare ...... www.laevakompanii.ee ..... Vjatðeslav Leedo 100% ...... Saaremaa Liha- ja Piimatööstus AS ...... piima ja liha varumine, ümbertöötlemine, kaubandus ...... Ahti Viilup, juhatuse esimees ...... 1886 ...... Kuressaare ...... www.slpt.tt.ee ...... Saaremaa Liha- ja Piimaühistu 100% ...... Saaremaa Raadio OÜ** ...... ajalehtede väljaandmine, kirjastustegevus, ...... Arne Pagil, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Kuressaare ...... www.meiemaa.ee ...... Arne Pagil 100% ...... polügraafilise toodangu tootmine ja müük Saaremaa Tarbijate Ühistu ...... jaekaubandus ...... Peeter Kilumets, juhataja ...... 1905 ...... Kuressaare ...... ühistu liikmed 100% ...... Saarte Liinid AS ...... sadamate haldamine, sadamateenused, ...... Ants Tammleht, juhatuse esimees ...... 1994 ...... Kuressaare ...... www.saarteliinid.ee ...... Teede- ja siseministeerium 100% ...... meretransport, ehitus, remont Sarmet OÜ ...... uushõbedast lauatarvete tootmine ...... Heini Meius, direktor ...... 1995 ...... Aste ...... www.sarmet.ee ...... Juveel OÜ 100% ...... Siim Ehitus AS ...... ehitusteenused, ehitustööriistade rentimine ...... Siim Auväärt, juhataja ...... 1991 ...... Kuressaare ...... Siim Auväärt 100% ...... Siimu Auto AS* ...... rahvusvahelised kaubaveod ...... Ossi-Olavi Rantanen, juhataja ...... 1992 ...... Sikassaare ...... Ossi-Olavi Rantanen 49,8%, Pentti Kariniemi 49,8% ...... SIVA Invest OÜ ...... toitlustamine, turismi- ja hotelliteenused, sadamateenused, kinnis- ...... Aarne Mustis, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Kuressaare ...... www.sivainvest.ee ...... Aarne Mustis 42,25%, Toivo Mustis 42,25% ...... varaarendus, kaubandus, vahendustegevus (restoran, kohvik, pubi) SPV AS*** ...... puidust toodete tootmine ...... Eve Sagur, tegevjuht ...... 1990 ...... Kudjape ...... Eve Sagur 100% ...... Teetormaja OÜ* ...... arvutustehnika müük ja hooldus, tarkvara- ja internetiteenused ...... Avo Maasik, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Kuressaare ...... www.teetormaja.ee ...... Avo Maasik 100% ...... Tesman AS ...... üldehitus, metall- ja PVC-toodete valmistamine ja paigaldamine ...... Lembit Soe, juhataja ...... 1993 ...... Kuressaare ...... Lembit Soe 18,9%, Aarne Raav 18,9%, Karli Truumees 18,9%, Tõnu Jõgi 18,9% ...... 1 Tesman Auto AS ...... sõidukite müük, remont ja hooldus, tehnoülevaatus, ...... Einar Soe, juhataja ...... 2000 ...... Kuressaare ...... Tesman AS 100% ...... autoremonditeenused Tiir AS* ...... ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük ...... Kalmer Sink, juhatuse liige ...... 1992 ...... Kuressaare ...... Espak AS 100% ...... Tridensi Kuressaare Kaubalao OÜ ...... toiduainete, alkoholi, parfümeeria- ja kosmeetikatoodete hulgimüük .... Rain Riim, juhataja ...... 1993 ...... Kuressaare ...... Tridens AS 100% ...... Träx OÜ ...... rehvide jae- ja hulgimüük ...... Rain Traumann, juhataja ...... 1993 ...... Orissaare ...... www.rehvikeskus.ee ...... Rain Traumann 100% ...... Valjala Seakasvatuse OÜ ...... seakasvatus ...... Toomas Puppart, juhataja ...... 1992 ...... Jööri ...... Prits Liblik 49,6%, Raul Maripuu 49,6% ...... Valjala Söödatehas AS ...... segajõusööda tootmine, turustamine; teravilja kuivatamine, ...... Raul Maripuu, juhataja ...... 1995 ...... Valjala ...... Prits Liblik 58,8%, Raul Maripuu 41,2% ...... rukkijahu jahvatamine Veemaailm Inc OÜ ...... reoveepuhastite projekteerimine ja ehitamine, sanitaartehnilised ...... Ants Ink, juhatuse liige ...... 1996 ...... Kuressaare ...... Ants Ink 50%, Mait-Väinu Sooäär 50% ...... tööd, torustike ehitamine, keskkonnatehnika tootmine VRHL OÜ* ...... kala töötlemine, kala ja kalatoodete ost-müük ...... Mihkel Undrest, juhataja ...... 1999 ...... Kuressaare ...... Mihkel Undrest 100% ...... Väinamere Teenindus AS ...... toitlustamine (kohvik, baar, kiirtoitlustus) ja kaubandus parvlaevadel ... Jaak Põldma, juhataja ...... 1999 ...... Kuressaare ...... Saare Finants AS 50%, S.E.E. Piraaja OÜ 50% ...... Saaremaa TOP Äripäeva lisa 5. juuni 2003 11

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected] f inantsandmed Saaremaa firmade finantsandmed

töötajate koht koht eelmise firma nimi realiseerimise realiseerimise puhaskasum puhaskasum prognoositav prognoositav omakapital omakapital koht arv 2002 TOPis aasta TOPis netokäive netokäive (kahjum) (kahjum) realiseerimise puhaskasum 2001 2002 TOPis 2001 2002 2001 2002 netokäive 2003 (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) ...... ei avalda ...... (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) 2003 (tuh kr) ...... ei avalda ...... ei avalda A.S. Atla OÜ* ...... 26 735 ...... ei avalda ...... 1 961 ...... ei avalda ...... 5 408 ...... ei avalda ...... AD Rem Pluss OÜ* ...... 11 501 ...... ei avalda ...... 476 ...... ei avalda ...... 1 995 ...... ei avalda ...... 6 ...... Adniel AS* ...... 7 860 ...... ei avalda ...... 42 ...... ei avalda ...... 1 207 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Arensburgi Reisid OÜ*** ...... 5 948 ...... 4332 ...... 223 ...... 133 ...... 200 ...... 488 ...... 621 ...... 30 ...... 47 ...... 81 ARIN Hulgi OÜ* ...... 32 380 ...... ei avalda ...... 139 ...... ei avalda ...... 1 217 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Auto Kuressaare OÜ ...... 6 230 ...... 7 460 ...... -89 ...... 51 ...... 8 000 ...... 50 ...... 1 703 ...... 1 754 ...... 47 ...... 100 ...... 45 ...... 51 Duschy AS* ...... 50 803 ...... ei avalda ...... 5 579 ...... ei avalda ...... 21 830 ...... ei avalda ...... 12 ...... 17 ...... EBC Ehitus AS ...... 27 677 ...... 27 534 ...... 219 ...... 224 ...... 29 000 ...... 450 ...... 1 190 ...... 1 206 ...... 45 ...... ei avalda ...... Ehitusmees OÜ ...... 18 237 ...... 23 036 ...... 1 347 ...... 1 157 ...... 25 000 ...... 1 000 ...... 1 997 ...... 3 154 ...... 17 ...... ei avalda ...... Eist Veod AS* ...... 11 348 ...... ei avalda ...... 1 080 ...... ei avalda ...... 3 327 ...... ei avalda ...... 8 ...... 8 ...... 46 E-Laube OÜ ...... 9 856 ...... ei avalda ...... 120 ...... ei avalda ...... 1 544 ...... ei avalda ...... Elektrotherm AS** ...... 5 979 ...... 15 354 ...... 442 ...... 1 012 ...... 1 436 ...... 2 449 ...... 8 ...... 82 ...... 2 ...... 54 Enerpoint Saare OÜ ...... 10 780 ...... 16 377 ...... 174 ...... 2 228 ...... 22 900 ...... 3 140 ...... 474 ...... 2 702 ...... 2 ...... 10 ...... 48 ...... 70 Ensert OÜ ...... 20 737 ...... 18 800 ...... 60 ...... 89 ...... 19 000 ...... 80 ...... 547 ...... 636 ...... 48 Enso Mööbel AS ...... 52 108 ...... 50 626 ...... 22 ...... 715 ...... 60 000 ...... 2 000 ...... 3 205 ...... 3 920 ...... 31 ...... 140 ...... 31 ...... ei avalda ...... Est-Agar AS ...... 16 030 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... ei avalda ...... 11 361 ...... ei avalda ...... ei avalda Frydendahl Iron Strand OÜ ...... 18 051 ...... ei avalda ...... 14 ...... ei avalda ...... 77 ...... ei avalda ...... Genex Oil OÜ ...... 56 069 ...... ei avalda ...... 787 ...... ei avalda ...... 1 203 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Incap Electronics Estonia OÜ ...... 45 208 ...... ei avalda ...... 3 914 ...... ei avalda ...... 1 425 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Indoor Furniture OÜ*** ...... 5 726 ...... 1656 ...... 1 287 ...... 81 ...... 1 000 ...... 2 665 ...... 1 389 ...... ei avalda ...... Javicar OÜ* ...... 9 433 ...... ei avalda ...... 610 ...... ei avalda ...... 982 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Jomanda AS* ...... 43 651 ...... ei avalda ...... 156 ...... ei avalda ...... 1 202 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... K & O Service AS** ...... 10 055 ...... 13 155 ...... -546 ...... 2 810 ...... 3 133 ...... 5 943 ...... 4 ...... 11 ...... 4 ...... Kaabeltau OÜ* ...... 12 131 ...... ei avalda ...... 2 201 ...... ei avalda ...... 5 947 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Kalla Mööbel OÜ ...... 7 515 ...... 10 288 ...... 722 ...... 1 201 ...... 12 000 ...... 1 100 ...... 2 785 ...... 3 986 ...... 11 ...... 22 ...... 11 ...... 47 Karja Pagariäri OÜ** ...... 6 803 ...... 7 076 ...... 427 ...... 74 ...... 7 200 ...... 100 ...... 1 585 ...... 1 611 ...... 50 ...... 33 ...... 50 ...... 41 ...... 31 ...... 36 ...... 77 Karukell AS ...... 9 284 ...... 11 053 ...... 14 ...... 367 ...... 13 000 ...... 200 ...... 1 397 ...... 1 764 ...... 36 ...... 16 ...... 25 ...... 43 Kellamäe OÜ ...... 9 183 ...... 11 301 ...... 287 ...... 399 ...... 12 000 ...... 400 ...... 779 ...... 1 178 ...... 25 ...... 7 ...... 30 ...... Kuressaare Apteek OÜ ...... 9 244 ...... 10 168 ...... 928 ...... 888 ...... 8 000 ...... 600 ...... 1 938 ...... 2 526 ...... 30 Kuressaare Autoteenindus AS ...... 11 523 ...... 11 702 ...... 334 ...... 356 ...... 13 000 ...... 350 ...... 1 501 ...... 1 858 ...... 43 ...... 11 ...... 43 ...... 39 Kuressaare Ehitus AS ...... 77 392 ...... 95 538 ...... 2 251 ...... 2 134 ...... 5 072 ...... 6 719 ...... 15 Kuressaare Elamute Hooldus OÜ* ...... 8 708 ...... ei avalda ...... 1 455 ...... ei avalda ...... 5 001 ...... ei avalda ...... 60 ...... 15 ...... 13 Kuressaare Sanatoorium AS ...... 51 821 ...... ei avalda ...... 13 329 ...... ei avalda ...... 24 234 ...... ei avalda ...... Kuressaare Soojus AS** ...... 25 396 ...... 27 658 ...... 178 ...... 1 232 ...... 300 ...... 17 215 ...... 18 447 ...... 19 ...... ei avalda ...... Kuressaare Veevärk AS ...... 12 468 ...... 13 887 ...... 1 539 ...... 2 207 ...... 14 462 ...... 1 403 ...... 11 162 ...... 13 368 ...... 14 ...... ei avalda ...... Kälid OÜ ...... 9 126 ...... 10 735 ...... 285 ...... 236 ...... 14 800 ...... 290 ...... 686 ...... 922 ...... 42 ...... 47 ...... 19 ...... 74 Lemet OÜ ...... 9 809 ...... 7 820 ...... 278 ...... 946 ...... 9 000 ...... 400 ...... 3 478 ...... 4 423 ...... 35 ...... 37 ...... 14 ...... 21 Level AS* ...... 14 865 ...... ei avalda ...... 2 718 ...... ei avalda ...... 6 775 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... 42 ...... 49 Luksusjaht AS ...... 17 688 ...... ei avalda ...... 5 946 ...... ei avalda ...... 10 776 ...... ei avalda ...... 12 ...... 35 ...... 78 Lääne Ehitus OÜ ...... 9 665 ...... 11 905 ...... -1 623 ...... 330 ...... 10 000 ...... 300 ...... 852 ...... 955 ...... 20 ...... ei avalda ...... Läätsa Kalatööstus AS ...... 117 002 ...... ei avalda ...... 1 654 ...... ei avalda ...... 2 506 ...... ei avalda ...... M & V AS* ...... 38 645 ...... ei avalda ...... 733 ...... ei avalda ...... 2 578 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Makros AS** ...... 83 714 ...... 87 112 ...... 1 825 ...... 138 ...... 7 623 ...... 7 761 ...... 46 ...... ei avalda ...... 20 ...... 88 Mauriks AS* ...... 15 065 ...... ei avalda ...... 157 ...... ei avalda ...... 1 058 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Mercedes-Benz Saare OÜ* ...... 8 596 ...... ei avalda ...... 206 ...... ei avalda ...... 574 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Mereranna Põllumajandusühistu ...... 9 662 ...... 9 418 ...... 1 939 ...... 1 148 ...... 10 100 ...... 1 100 ...... 10 739 ...... 11 884 ...... 39 ...... 38 ...... 46 ...... 40 Merilyni Grupp AS ...... 9 237 ...... 13 903 ...... 5 ...... 1 385 ...... 15 000 ...... 1 000 ...... 578 ...... 1 963 ...... 5 ...... ei avalda ...... Merinvest OÜ ...... 30 033 ...... 33 731 ...... 1 887 ...... 846 ...... 2 615 ...... 2 785 ...... 32 ...... ei avalda ...... 67 ...... 39 ...... 12 ML Autoservice OÜ* ...... 10 508 ...... ei avalda ...... -219 ...... ei avalda ...... 165 ...... ei avalda ...... 20 ...... 5 ...... ML-Transport AS* ...... 21 261 ...... ei avalda ...... 2 344 ...... ei avalda ...... 3 799 ...... ei avalda ...... 111 ...... 32 ...... 7 MONA Kaubandus AS* ...... 40 828 ...... ei avalda ...... 664 ...... ei avalda ...... 2 114 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Monistico OÜ*** ...... 4 743 ...... 3601 ...... 1 590 ...... 608 ...... 3 000 ...... 500 ...... 1 837 ...... 2 445 ...... Moonsund Shipping AS* ...... 17 064 ...... ei avalda ...... 1 232 ...... ei avalda ...... 3 350 ...... ei avalda ...... 2 ...... ei avalda ...... Münt AS ...... 33 469 ...... ei avalda ...... 79 ...... ei avalda ...... 842 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Nasva Ehitus AS* ...... 16 159 ...... ei avalda ...... 21 ...... ei avalda ...... 752 ...... ei avalda ...... 7 ...... Nasva Metall AS* ...... 14 058 ...... ei avalda ...... -1 300 ...... ei avalda ...... 2 672 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Negatti OÜ* ...... 8 361 ...... ei avalda ...... 1 287 ...... ei avalda ...... 1 953 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Neomobile AS ...... 32 266 ...... 31 633 ...... 278 ...... 1 071 ...... 33 000 ...... 1 500 ...... 3 654 ...... 4 725 ...... 23 ...... ei avalda ...... Oss OÜ ...... 9 731 ...... ei avalda ...... 1 155 ...... ei avalda ...... 3 210 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Pikse Kaubandus AS* ...... 17 453 ...... ei avalda ...... 263 ...... ei avalda ...... 952 ...... ei avalda ...... 105 ...... 23 ...... Prikem Color OÜ*** ...... 4 459 ...... 5377 ...... -9 ...... 235 ...... 5 500 ...... 250 ...... 148 ...... 383 ...... ei avalda ...... Primus PR OÜ** ...... 58 659 ...... 59 754 ...... 4 697 ...... 2 265 ...... 70 000 ...... 3 000 ...... 5 749 ...... 7 605 ...... 22 ...... ei avalda ...... Rauni Põllumajanduse OÜ*** ...... 5 387 ...... 5557 ...... 824 ...... 1 010 ...... 6 000 ...... 1 200 ...... 5 104 ...... 6 102 ...... 1** ...... 3 ...... Reisibüroo Kontaktid OÜ ...... 10 192 ...... 12 142 ...... 952 ...... 900 ...... 8 000 ...... 6 007 ...... 7 000 ...... 34 ...... ei avalda ...... 22 ...... 2 Reta Puit OÜ ...... 31 299 ...... 39 925 ...... 3 927 ...... 2 702 ...... 40 000 ...... 2 500 ...... 8 292 ...... 10 994 ...... 13 ...... 34 ...... Saare Kütus AS ...... 63 265 ...... 58 719 ...... 2 245 ...... -7 ...... 11 340 ...... 11 266 ...... 49 ...... 17 ...... 34 ...... 60 Saare Peekon AS ...... 10 120 ...... ei avalda ...... 1 062 ...... ei avalda ...... 2 911 ...... ei avalda ...... 22 ...... 13 ...... 10 Saare Agrovaru AS ...... 34 144 ...... ei avalda ...... 2 260 ...... ei avalda ...... 7 759 ...... ei avalda ...... 41 ...... 49 ...... Saare Dolomiit AS ...... 4 754 ...... 8 527 ...... 1 146 ...... 2 435 ...... 10 000 ...... 2 000 ...... 3 919 ...... 6 125 ...... 6 Saare EPT AS ...... 31 443 ...... ei avalda ...... 2 607 ...... ei avalda ...... 18 560 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Saare Erek AS ...... 28 808 ...... 31 129 ...... 1 300 ...... 331 ...... 5 214 ...... 5 444 ...... 44 Saare Finants AS* ...... 19 701 ...... ei avalda ...... 8 135 ...... ei avalda ...... 12 951 ...... ei avalda ...... 25 ...... 6 ...... Saare Gaas AS ...... 6 176 ...... 7 929 ...... 758 ...... 1 245 ...... 2 243 ...... 3 488 ...... 10 ...... ei avalda ...... Saare KEK AS ...... 19 605 ...... 25 009 ...... 75 ...... 421 ...... 25 000 ...... 300 ...... 2 485 ...... 2 906 ...... 29 ...... 84 ...... 44 ...... 14 Saare Kinnisvara OÜ**** ...... 3 300 ...... 5765 ...... 2 677 ...... 5 154 ...... 8 000 ...... 4 000 ...... 3 839 ...... 13 012 ...... Saare Leib AS ...... 19 200 ...... 18 850 ...... 272 ...... 1 100 ...... 20 000 ...... 3 717 ...... 4 865 ...... 21 ...... ei avalda ...... Saare Martex OÜ*** ...... 3 300 ...... 3400 ...... 200 ...... -393 ...... 4 500 ...... 500 ...... 671 ...... 278 ...... 6 ...... 10 ...... 28 Saare Paat AS ...... 10 773 ...... 12 121 ...... 1 069 ...... 1 126 ...... 14 040 ...... 1 500 ...... 6 179 ...... 7 076 ...... 26 ...... 46 ...... 29 ...... 55 1** Saarek AS ...... 14 399 ...... 49 713 ...... -743 ...... 10 269 ...... 50 000 ...... 11 000 ...... 9 069 ...... 19 338 ...... 1 ...... 6 ...... Saaremaa Laevakompanii** ...... 73 384 ...... 77 106 ...... 4 799 ...... 1 811 ...... 10 030 ...... 10 490 ...... 33 ...... 79 ...... 21 ...... 56 Saaremaa Liha- ja Piimatööstus AS ...... 301 208 ...... 322 996 ...... 2 367 ...... 874 ...... 350 000 ...... 800 ...... 45 627 ...... 45 500 ...... 41 ...... 25 ...... 40 ...... 26 ...... 26 Saaremaa Raadio OÜ** ...... 10 113 ...... 10 756 ...... 1 036 ...... 1 152 ...... 1 002 ...... 2 155 ...... 18 ...... 25 ...... 1 ...... Saaremaa Tarbijate Ühistu ...... 233 176 ...... 312 333 ...... 7 332 ...... 2 389 ...... 360 000 ...... 3 500 ...... 37 632 ...... 39 704 ...... 24 ...... 210 ...... 33 ...... 11 Saarte Liinid AS ...... 26 167 ...... 30 658 ...... 622 ...... 2 337 ...... 32 526 ...... 1 350 ...... 88 487 ...... 90 824 ...... 12 ...... 407 ...... 41 ...... 31 Sarmet OÜ ...... 6 490 ...... 7 713 ...... 619 ...... 715 ...... 6 556 ...... 550 ...... 4 617 ...... 4 932 ...... 37 ...... 48 ...... 18 ...... 23 Siim Ehitus AS ...... 7 923 ...... 13 115 ...... 281 ...... 331 ...... 12 000 ...... 300 ...... 1 010 ...... 1 342 ...... 28 Siimu Auto AS* ...... 10 423 ...... ei avalda ...... 294 ...... ei avalda ...... 1 272 ...... ei avalda ...... 383 ...... 24 ...... 15 SIVA Invest OÜ ...... 15 588 ...... 14 811 ...... 1 435 ...... 2 801 ...... 2 730 ...... 5 531 ...... 7 ...... 64 ...... 12 ...... 58 SPV AS*** ...... 5 080 ...... 4950 ...... -205 ...... 257 ...... 5 000 ...... 200 ...... 523 ...... 762 ...... Teetormaja OÜ ...... 8 232 ...... ei avalda ...... 369 ...... ei avalda ...... 1 080 ...... ei avalda ...... 46 ...... 37 ...... 63 Tesman AS ...... 100 305 ...... 195 853 ...... 3 878 ...... 5 467 ...... 9 387 ...... 13 976 ...... 3 ...... 25 ...... 28 ...... 53 1 ...... ei avalda ...... Tesman Auto AS ...... 6 689 ...... 13 071 ...... 382 ...... 511 ...... 832 ...... 1 343 ...... 16 ...... 40 ...... 7 ...... 8 Tiir AS* ...... 14 531 ...... ei avalda ...... 364 ...... ei avalda ...... 1 521 ...... ei avalda ...... Tridensi Kuressaare Kaubalao OÜ ...... 14 735 ...... 20 159 ...... 174 ...... 272 ...... 20 000 ...... 275 ...... 685 ...... 958 ...... 27 ...... 17 ...... Träx OÜ ...... 6 098 ...... 6 040 ...... 448 ...... 426 ...... 6 946 ...... 490 ...... 709 ...... 1 136 ...... 38 ...... ei avalda ...... Valjala Seakasvatuse OÜ ...... 11 361 ...... ei avalda ...... 1 112 ...... ei avalda ...... 3 245 ...... ei avalda ...... 105 ...... 3 ...... 20 Valjala Söödatehas AS ...... 39 999 ...... ei avalda ...... 1 649 ...... ei avalda ...... 14 168 ...... ei avalda ...... 10 ...... 16 ...... Veemaailm Inc OÜ ...... 28 344 ...... 40 341 ...... 2 652 ...... 238 ...... 40 000 ...... 150 ...... 5 448 ...... 5 686 ...... 40 VRHL OÜ* ...... 25 007 ...... ei avalda ...... 778 ...... ei avalda ...... 1 483 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... Väinamere Teenindus AS ...... 20 862 ...... 24 028 ...... 33 ...... 1 188 ...... 25 000 ...... 1 200 ...... 1 023 ...... 2 211 ...... 9 ...... 3 ...... 27 ...... 62 ...... 4 ...... 38 ...... 45 ...... ei avalda ...... 1 majandusaasta erineb kalendriaastast ...... ei avalda ...... 2 konsolideeritud andmed ...... 43 ...... 40 ...... 4 * Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmed 2002. aasta seisuga ** auditeerimata andmed ...... ei avalda ...... *** jäänud käibe tõttu välja TOP 50st ...... 74 ...... 9 ...... 80 **** saabunud pärast TOPi väljaarvutamist 12 Äripäeva lisa 5. juuni 2003 Saaremaa TOP

reklaamitoimetaja Anne Zimbrot l 667 0060 e-post [email protected]

Saare maakonna Saaremaa visad tegijad

eretagune elu paistab tavaliselt kaugelt vaatajale ühtemoodi, koha- Mpeal toimetajale aga hoopis teisiti. Saare maakonna majanduselu ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE kohta hinnangut andes lähtutakse nii mõnigi kord kinnisideedest või aegunud infost. Milline on aga asjade areng olnud tänaseni ja mis saartel tegelikult toimub? Roheline mõtteviis levib Pole tõenäoliselt kahtlustki, et enamikule Eesti ja ka naaberriikide elanikest on Saare maakond olnud ja jääb ka tulevikus lõbusaks suviseks Eelmise aasta 11. oktoobril avati Virtsus Eesti esimene kaasaeg- puhkusepaigaks, millele lisab romantikat pooletunnine praamisõit ning ne taastuvenergiat tootev tuulepark. Kolm 63 meetri kõrgust eemalolek suure maa kärast. On siis tegemist sesoonse turismipiirkonna- tuulikut suudavad rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aas- ga või peitub selle kuvandi taga miskit enamat? tase elektrivajaduse. 2003. aasta mai alguse seisuga on keskäriregistri andmebaasis 2443 Saare maakonna ettevõtjat ja äriühingut, lisaks neile on hulk füüsilisest “Tuulepark on edukalt käivitunud, tänu tuulisele talvele oleme aastaprog- isikust ettevõtjaid, kes on registreeritud ainult kohalikus maksuametis. noosid ületanud,” kommenteerib esimest tegevusaastat tuulepargi üks juhte Igal viimasel aastal on lisandunud 150–200 uut üritajat. Suhteliselt kõige Tullio Liblik. kiiremini on kasvanud füüsilisest isikust ettevõtjate hulk, mis jõudis Virtsu Tuulepark valmis Saaremaa osaühingu Roheline Ring, Eesti Energia 1194 registreerituni äriregistris ja umbes 1000 ettevõtjani kohalikus ja elektrituulikute tootja Enercon GmbH ühisprojektina. Tuulepargi kolmest maksuametis. Suur hulk primaarsektori ettevõtjaid on valinud lihtsaima tuulikust kaks kuuluvad Rohelisele Ringile, üks Eesti Energiale. Viimase jaoks viisi oma ettevõtte loomiseks, pidamata paljuks FIE staatusega kaasnevat on tegu esimese Rohelist Energiat tootva tuulikuga. vastutust. Antud ettevõtjate grupis leiab palju põllumajandustootjaid, Virtsu Tuulepargi kogumaksumuseks kujunes 36 miljonit krooni. Selle rannakalureid ja metsamaterjali töötlejaid. Samas on FIEde osatähtsus rajamist toetasid abirahadega Saksa Majandus-Tehnoloogiaministeerium sum- kasvanud ka teenindussektoris ja ehituses, kuna paljud tööandjad soovi- mas 6,5 miljonit krooni ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) summas vad palgaliste töötajate asemel näha lepingulisi alltöövõtjaid. 100 000 krooni. “Kolmeteistkümne aasta pikkuse tasuvusaja tõttu poleks me Äriühingute osas ei ole kasv nii kiire ja hetkel on registris 879 tuuleparki ilma toetusteta käivitada suutnudki,” sõnab Tullio Liblik. ettevõtet. Uute osaühingute asutamise puhul on paljudel juhtudel tege- Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energia- mist seni elujõulisust tõestanud äriideede eraldamisega suurematest toodang aastas 4,8 GWh. Virtsu Tuulepargi valmimisega tõusis taastuvenergia ettevõtmistest või nende väljakasvamisega FIE staatusest. Aktsiaseltside osakaal Eesti elektritoodangus seniselt 0,1 protsendilt 0,2 protsendile. Tänaseks

arv on maakonnas suhteliselt stabiilne ja pigem väheneb, kuna muudatu- on Roheline Ring tuulepargi asutamiseks algatanud detailplaneeringu koostami- Mägi se Hanila vallas Läänemaal. Sealse viie tuuliku koguvõimsuseks saab olema

sed äriseadustikus jätavad nimetatud ettevõtlusvormi üsna selgelt suur- Irina tele ettevõtetele. Viimasel ajal kasutatud Euroopa Liidu klassifikatsiooni üheksa megavatti, mis on viis korda enam Virtsu tuulepargi vastavatest näitaja- foto järgi Saaremal selliseid aga peaaegu ei olegi – üle 250 töötaja on ainult test. Kavandamisel on ka kahe tuuliku püstitamine Saaremaale. Lisaks Haakeri dolomiiditööstusele peab Alver Sagur ka Kaali Trahtrit. kahes ettevõttes, Saaremaa Liha- ja Piimatööstuses ning Saaremaa Tar- Armastus kohaliku ehitusmaterjali vastu väljendub Kaali Trahtri bijate Ühistus. Aktsiaseltse on registris kokku 113. dolomiidist karniisides, sammastes, aknalaudades ja saali põrandas. Aja märgiks on seegi, et populaarsemaks on muutumas seni suhteli- selt vähe kasutatud ettevõtlusvormid. 257 ülejäänud registris oleva ettevõtte seas on nii usaldusühinguid, täisühinguid kui tulundusühistuid. Trahtripidajast Kuigi osa neist on loodud erastamistehingute teostamiseks, annab selline areng lootust, et füüsilisest isikust ettevõtjad on võimelised ka koostööks ning ühise ärinime all tegutsemiseks. dolomiiditöötlejaks Kaks aastat tagasi laiendas osaühing Haakeri oma tegevust ning Mitte vaid puhkemajandus asus lisaks Kaali Trahtri pidamisele töötlema ka dolomiiti. Tänaseks liiguvad mõtted juba meteoriidikraatri kõrvale dolo- Asjaolu, mis nii mõndagi üllatab, on see, et Saare maakond on miitmaja püstitamise suunas. ettevõtluse aktiivsuselt (rahvaarvu ja ettevõtete arvu suhe) kolmandal kohal peale Harju- ja Hiiumaad. Seega ei ole eraldatus alati takistus, vaid Kuulsa Kaali meteoriidikraatri vahetus läheduses trahtrit pidaval ettevõttel omal moel ka arengumootor, mis sunnib regiooni elanikke toimetulekuks avanes kaks aastat tagasi võimalus osta osa Saaremaa vanimast, Mustjala vallas leidlikkusele ja ettevõtlikkusele. Teiseks tõestuseks oskusest toime tulla asuvast Selgase dolomiidimaardlast. Et ligi 400 miljonit aastat vana ja auväärse on maakonna majanduse struktuur. Vaatamata sellele, et suure osa Saaremaa marmori tiitli pälvinud dolomiit väärilise kasutuse leiaks, otsustati maakonna ettevõtete aastasest 2,5 miljardilisest kogukäibest annavad sellest tegema hakata kaminaid, postamente, suveniire, ehitus- ja aiadetaile. üksikud suured ettevõtted, ei ole Saaremaal põhjust rääkida monofunkt- “Kolmel hektaril olevast dolomiidist peaks meie mahtude juures jätkuma sionaalsusest. Suurim tulutooja ei ole sugugi puhkemajandus, vaid vähemalt minu elu lõpuni,” sõnab Haakeri juht Alver Sagur. Kogu toodang hoopis tootmine, mida veab kohalik liha- ja piimatööstus. Viimasele valmib suures osas käsitööna ning leiab tee valdavalt eestimaalaste kodudesse. assisteerivad kalatöötlejaid. Loodus teatavasti tühja kohta ei salli ja Populaarsemateks artikliteks on osutunud kaminad, lihvitud plaadid ja krema- raskustes vaevlevate vanade kalatööstuste kõrvale on astunud uued tooriumite tuhaurnid. Palju ostetakse ka suveniire, mille valmistamisel saab tegijad, kelle investeerimisvõime äratab aukartust. Märkimist väärib kasutada suurematest töödest järele jäänud dolomiiditükke. kiiresti arenev elektroonikatööstuste kolmik, mis on töökohtade loojana alternatiiviks eelkõige just koondavatele kalatööstustele. Tootmisele Kivi ei tohi väsitada järgnevad jaekaubandus, ehitus, side ja transport. Selgase maardla dolomiidi voorustest võib Alver Sagur kõneleda lõputult. Kuigi osa turismikäibe kasvust on peidus jaekaubandusettevõtete “Kui tavaliselt ollakse harjunud, et dolomiit on hall, siis meil on ka looduslikult suveperioodi müügikäivetes, võib märgata toitlustus- ja majutusteenuste kollakat ja sinakat kivimit.” Eriti ilmekalt tuleb Selgase dolomiidi tekstuur esile osatähtsuse järjepidevat kasvu Saare maakonna ettevõtete kogukäibes. ümarvormides. Dolomiittoodete soliidse hinna määrab käsitöö suur maht. “Kivi Pole ka ime, sest turismi näol on tegemist valdkonnaga, kuhu viimastel ei tohi inimest ära tüüdata. See peab oleme nii huvitavalt tehtud, et selle aastatel enim investeeritud. Siit valdkonnast pärineb ka parim näide vaatamisest ei väsi,” lausub Alver Sagur. kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostööst 2002. aastal. Kuressaare Loomulikult tuli dolomiiditöötlemisega alustamiseks teha täiendavaid in- linnavalitsuse poolt erinevate projektide abiga piiskopilinnuse, supelran- vesteeringuid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt stardiabiks saadud na ja jahisadama korrastamiseks kulutatud 50 miljonit krooni on linna raha kulus kanalisatsiooni- ja settetiikide väljaehitamiseks, enamus ettevõtte nimetatud puhkepiirkonda toonud umbes 200 miljonit krooni eraettevõt- omapoolsest investeeringust läks tootmishoone sisseseade muretsemiseks. “Do- jate investeeringuid, millele tänavu lisandub veel umbes 100 miljonit. lomiidi töötlemises kasutatakse peent teemantlihvimise tehnoloogiat, tootmis- Ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt pakutavate meetmete hoone sisseseade kujunes kaks korda kallimaks puidutöötlemises kasutavast rakendamisel on infrastruktuuri toetuse taotlemisel olnud aktiivsed koha- tehnoloogiast,” sõnab Alver Sagur. likud omavalitsused – Kuressaare linn ja Kaarma vald. Eks siin peitub ka Vanast noorloomade laudast ümber ehitatud hoone, kus neli töötajat dolo- üks põhjus, miks ettevõtjad koonduvad just nimetatud piirkonda – miidile uue kuju annavad, asub kaevandusest 25 kilomeetri kaugusel Kaarma kohalik omavalitsus ei saa enam olla pelgalt koht, kus ettevõtlus toimub, vallas. “Tegu on peene spetsialistitööga, mis nõuab nii tugevat kätt kui teravat vaid tegemist on partnerlusega, kus mõlemad osapooled näitavad, et silma,” räägib Alver Sagur töötajatele esitatavatest nõudmistest. “Õnneks on vajavad teineteist. Kaarma kandis dolomiiti töödeldud juba mitmeid põlvkondi ning seetõttu Saare maakonna majanduselu on tunduvalt kirjum, kui esialgu vajalik oskusteave olemas.” aimata võib. Omamoodi on tegemist Eesti väikese mudeliga, mida vaevavad ka riigile sarnased hädad. Majanduse koondumine regiooni Esiisade kombel maja paekivist keskusesse, infrastruktuuri suhteliselt vaevaline areng, maapiirkondade Eriteadmisi vajab ka korralike kadakast õllekappade ja -toopide valmistami- hõre asustatus, tööpuudus ning tööjõupuudus ne, millega ettevõte pisitasa tegelema on hakanud. Esimesed tooted peaksid ja kohalike loodusressursside vähene väärtus- Kaali Trahtri juurde, kus müügil ka dolomiidist suveniirid, ostjaid ootama tamine on tuttavad nii saartel kui suurel maal. jõudma juba sellel suvel. Samas on antud oludes saavutatud tulemused, Õllekappade valmistamisest pisut keerulisem ning suurejoonelisem on aga mida pole mõtet häbeneda. Ettevõtjate suur Alver Saguri teine plaan – kava ehitada Kaali meteoriidikraatri kõrval asuvasse hulk, tulevikku suunatud investeeringud ja parklasse maja, mis oleks otsast lõpuni valmistatud dolomiidist ja paekivist. julged kinnisvaraprojektid annavad alust arva- “Tahaksime vanade eestlaste kombel ka vundamendi paekivist teha,” räägib ta ta, et sisemist energiat on kohalikes ettevõtja- ligi 700 ruutmeetri suuruseks plaanitud hoonest, kus võiks tegutsema hakata tes veel küllaga. Kaali teabekeskus – meteoriitikamuuseum, paekivi väljapanek, seminariruu- mid, kauplus jne. Valla poolt on vastavad load ja huvi majaehituseks olemas, Villu Vatsfeld toetusfondide vastust teabekeskuse rajamise finantseerimise kohta veel pole. Saaremaa Ettevõtluskeskuse juhataja Tänavune tuuline talv oli tuulepargi käivitamiseks ideaalne. Virtsu “See on mul missiooniprojekt ning ega ma seda plaani jäta,” sõnab Alver Sagur Tuulepargi investeeringute tasuvusajaks hindab OÜ Roheline Ring söakalt. “Just sain kirja president Rüütlilt, kes nõustus olema ettevõtmise ühtteist aastat. patrooniks.” Saaremaa TOP Äripäeva lisa 5. juuni 2003 13

reklaamitoimetaja Anne Zimbrot 667 0060 e-post [email protected]

ettevõtluse arendamise sihtasutus ettevõtluse auhind 2003 EDULOOD Edetabel & Auhind Täida ankeet www.koda.ee/edetabel või www.eas.ee (ette- võtluse auhind) ja osaled Eesti ettevõtete konkurentsi- TOETATUD PROJEKTID võimelisust kajastavas edetabelis ja Ettevõtluse Auhind 2003 konkursil, kus valitakse välja: Aktiva koondab ettevõtjale • Eksportöör 2003

kasulikku infot Ettevõtja küsib • Väike- ja keskmise suurusega eksportöör 2003

• Tehnoloogia Arendaja 2003 Internetiaadressilt www.aktiva.ee leiab ettevõtja kasulikku ja 1. Kas koolitustoetust saab ka keele- • Turismi Uuendaja 2003 praktilist infot erinevate ettevõtlusega seotud valdkondade õppeks? Millised koolitused kohta. klassifitseeruvad ärialaseks koolituseks? • Piirkonna Edendaja 2003 • Välisinvestor 2003 Info- ja teenusteportaal Aktiva on mõeldud eeskätt väike- ja keskmise Üldjoontes on toetatavad järgmised koolitused: • Konkurentsivõimelisim ettevõte suurusega ettevõtjaile, kes saavad sealt teavet ettevõtte rajamiseks, arendami- • juhtimiskoolitused (projekti, kvaliteedi, müügi jms) seks ja igapäevatöö ladusaks korraldamiseks. • finantsalased koolitused (raamatupidamine, maksundus, ning antakse välja peaauhind aastaaruanded jms) Ettevõtluse Auhind 2003. Aktiva võimaldab ettevõtjal: • müügikoolitused (personaalne, aktiivne, kliendikeskne jms) • ettevõtlusalased koolitused (äriplaan, äriseadusandlus, • saada süstematiseeritud, terviklikku ja ajakohast informatsiooni ettevõtlu- alustava ettevõtja koolitus jms) Ankeetide saatmise tähtaeg on 15. juuni 2003. sega seotud regulatsioonidest, normidest ja avaliku sektori teenustest • ärialase võõrkeele koolitused (nõutav on koolituse • lugeda ettevõtlus- ja majandusalaseid uudiseid programm, koolituse sisu peab olema seotud ettevõtluse Auhinnatseremoonia toimub 29. augustil. • saada ülevaade äritegevuse organiseerimiseks vajalikest ressurssidest inter- või majandustegevusega) netis • harida end ettevõtte eri funktsioonide töö korraldamise osas 2. Milliseid toetusi saavad taotleda 1. septembril ilmub põhjalik konkurentsivõime raport Eesti • tutvuda ülevaadetega värskest ärikirjandusest ja -perioodikast mittetulundusühingud? Päevalehe vahel. • saada ülevaade avalikult ja mittetulundussektorilt ettevõtjale suunatud teabepäevadest, koolitustest, konverentsidest ja muudest üritustest Mittetulundusühingud saavad toetusi taotleda järgmiste • teha oma ettevõttele tasuta minikodulehekülg programmide raames: saarte programm, tööstuspiirkondade • avaldada arvamust ja suhelda teiste ettevõtjatega foorumites programm, infrastruktuuri arendamise toetus, põllumajandus- • küsida nõu ekspertidelt piirkondade programm, keskustevõrgu programm, Setomaa • kasutada avaliku sektori internetipõhiseid teenuseid programm, kohaliku omaalgatuse programm, piireületava koostöö programm, hasartmängumaksuga laste, noorte, Koduleheküljel leiduv informatsioon on jaotatud üheksa alatee- perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprog- ma alla, milleks on: rammid ning turismi toetusskeem. Ettevõtjate ühendused saavad taotleda ka messitoetust Eesti • äri alustamine ja areng messidel osalemiseks. • raha ja maksud • töötaja ja organisatsioon 3. Kas ettevõtja saab toetust taotleda ka • turundus ja müük mitme programmi raames? Kui palju võib • eksport ja import • IT ja internet üks ettevõtja riigiabi taotleda? • toode ja tootmine • teenindus ja turism Ettevõtja võib taotleda toetust samaaegselt erinevatest • maamajandus programmidest. Paljudel programmidel on piirangud ühe ettevõtja kohta (toetuse ülempiir, toetuste arv aastas). Juhul, kui ettevõtja taotleb riigiabi kolme aasta jooksul rohkem kui 1,5 Venekeelne kasutaja leiab ettevõtjale vajaliku informatsiooni aadressilt miljonit krooni, peab ta selleks luba küsima Rahandusministee- rus.aktiva.ee. Aktivat toimetab ja arendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. riumist (ettevõtja ületab vähese tähtsusega riigiabi määra). Eesti Kaubandus- Portaali sisu valmib paljude avaliku sektori asutuste ja ettevõtlusorganisatsioo- Tööstuskoda nide koostöös.

EASi TOETUSED JA TEENUSED ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE

SIHTRÜHM TOETUSE/TEENUSE NIMETUS TOETUSE/TEENUSE KIRJELDUS KONTAKT

TOETUSED NÕUSTAMISTOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Äriplaanide, finantsplaanide, ettevõtte strateegilise arenguplaani koostamine; juhtimisalased konsultatsioonid; partneriotsingud; kvaliteedi juhtimine; Kohalik ettevõtluskeskus (EVK) või EAS, POTENTSIAALSELE Toetus kuni 15 000 kr kalendriaastas. Omafinantseering 50% turu- ja turundusuuringud; tootmis- ja tehnoloogiaalane nõustamine tel (0) 627 9720 ETTEVÕTJALE ETTEVÕTLUSKONSULTANT (tasuta nõustamisteenus) Konsultatsiooniteenused Kohalik EVK või EAS, tel (0) 627 9720

STARDIABI (tagastamatu rahaline toetus) Masinate, seadmete ja/või muu projekti käivitamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine; tootmis- ja/või teenindushoonete renoveerimine Kohalik EVK või EAS, tel (0) 627 9720 Toetus kuni 75% (kuni 100 000 kr ühe taotluse kohta). Omafinantseering 25% EAS Ida-Viru Agentuur, tel (033) 95 600 EAS Lõuna-Eesti Agentuur, tel (07) 386 000 ETTEVÕTJA INFOVÄRAV AKTIVA Informatsioon ja nõuanded ettevõtlusalaste regulatsioonide, avaliku sektori teenuste, ettevõtjale suunatud ürituste, ettevõtte asutamise, e.k www.aktiva.ee ettevõtte juhtimise kohta v.k rus.aktiva.ee

EEL-, RAKENDUSUURINGU JA TOOTEARENDUSPROJEKTIDE TOETUS Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti ja rakendusuuringuprojekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid EAS, tel (0) 627 9700 (tagastamatu rahaline toetus ja laen) (nt uute toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamiseks ettevõttes). Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse otseselt Toetus eeluuringul kuni 75%, rakendusuuringul kuni 50%, rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate tootearendusel 25%. Laen rakendusuuringul ja tootearendusprojektidel ja teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste arendusprojektidega seonduvaid kulusid kuni 75%. Omafinantseering vähemalt 25% projekti kuludest lähtuvalt projekti spetsiifikast (nt uute toodete, protsessitehnoloogiate või teenuste arendamine ja väljatöötamine, olemasolevate täiendamine)

TOETUSED ETTEVÕTJA INFOVÄRAV AKTIVA (tasuta informatsioon ja nõuanne läbi interneti) Informatsioon ja nõuanded ettevõtlusalaste regulatsioonide, avaliku sektori teenuste, ettevõtjale suunatud ürituste, ettevõtte asutamise, e.k www.aktiva.ee TEGUTSEVALE ettevõtte juhtimise kohta v.k rus.aktiva.ee JA LAIENEVALE ETTEVÕTJALE EESTI JUHTIMISKVALITEEDI KESKUS (tasuta informatsioon) Juhtimiskvaliteedialane informatsioon; koolitused ja konsultatsioonid; juhtimiskvaliteediga seonduvad uuringud; võrdlusuuringute läbiviimine; EAS, tel (0) 627 9440 info kvaliteedialastest sündmustest, artiklitest ja kirjutistest; info juhtimiskvaliteediga tegelevatest organisatsioonidest www.ejk.info NB! Keskuse tegevus hõlmab nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioone

KOOLITUSTOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Koolitusfirma poolt pakutavad ärialased koolitused ettevõtjatele Kohalik EVK või EAS, tel (0) 627 9720 Toetus kuni 7000 kr kalendriaastas. Omafinantseering 50%

ÜMBERÕPE JA TÄIENDKOOLITUS (tagastamatu rahaline toetus) Ettevõtjate koolitusprojektid kohaliku tööjõu erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks; ettevõtjate majandustegevuse laiendamisega seotud uute Kohalik EVK või EAS, tel (0) 627 9720 Toetuse alammäär 10 000 kr. Omafinantseering 30–75% töötajate erialane väljaõpe; kaasaegses tootmises vajalike uute erialade ja oskuste omandamine

MESSITOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Messil osalemisega seotud kulutused (osavõtutasu; messiboksi maksumus, messil stendide rentimise, ülespanemise ja ekspluatsiooniga Kohalik EVK või EAS, tel (0) 627 9720 Toetus kuni 9 000 kr kalendriaastas. Omafinantseering vähemalt 50% seotud kulud, messiks vajalike reklaammaterjalide väljaandmise kulud)

EKSPORDI INFOKESKUS (info ja nõustamine) Informatsioon välisriikide majandusülevaadete, välisturgude sektorspetsiifiliste uuringute, välisnäituste, välisriikide tollitariifide, seadusandluse EAS, tel (0) 627 9440 ja importööride kohta

VÄLISMESSI TOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Kompenseeritakse ühisstendi pinna ja ekspositsiooniga seotud kulutused EAS, tel (0) 627 9440 Toetus fikseeritud summa olenevalt välisnäitusest. Omafinantseering väh. 50%

INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE TOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri välisvõrkude väljaehitamise ja rekonstrueerimisega seotud projektid; Kohalik EVK või EAS, Toetuse alammäär 100 000 kr. Omafinantseering 35% piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajalike ühendusteede ehituse ja/või rekonstrueerimise projektid tel (0) 627 9722, (0) 627 9724 NB! Toetust võivad taotleda ka kohalikud omavalitsused ja ettevõtjate ühendused (mittetulundusühingud ja sihtasutused), mille EAS Ida-Viru Agentuur, tel (033) 95 609 eesmärgiks on piirkonnas või territooriumil tegutsevate ettevõtjate koostöö korraldamine ja ühiste probleemide lahendamine EAS Lõuna-Eesti Agentuur, tel (07) 386 000

EEL-, RAKENDUSUURINGU JA TOOTEARENDUSPROJEKTIDE TOETUS Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti ja rakendusuuringuprojekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid EAS, tel (0) 627 9700 (tagastamatu rahaline toetus ja laen) (nt uute toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamiseks ettevõttes). Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse otseselt Toetus eeluuringul kuni 75%, rakendusuuringul kuni 50%, rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate tootearendusel 25%. Laen rakendusuuringul ja tootearendusprojektidel ja teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste arendusprojektidega seonduvaid kulusid kuni 75%. Omafinantseering vähemalt 25% projekti kuludest lähtuvalt projekti spetsiifikast (nt uute toodete, protsessitehnoloogiate või teenuste arendamine ja väljatöötamine, olemasolevate täiendamine)

TOETUSED EEL- JA RAKENDUSUURINGU TOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Eeluuringu toetusega finantseeritakse rakendusuuringu projekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid EAS, tel (0) 627 9700 TEADUSASUTUSTELE Toetus eeluuringul kuni 75%, rakendusuuringul kuni 50% Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse otseselt rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema Vt. ka www.estag.ee Omafinantseering vähemalt 25% projekti kuludest kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks 14 Äripäeva lisa 5. juuni 2003 Saaremaa TOP

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected] p rognoos

Saaremaa ettevõtete Saaremaa ettevõtete prognoositav käive 2003 prognoositav kasum 2003 k üsitlus

Saaremaa Tarbijate Ühistu 360 Saarek AS1** 11 000 Saaremaa Liha- ja 350 Saare Kinnisvara OÜ**** 4000 Piimatööstus AS Primus PR OÜ** 70 Saaremaa Tarbijate Ühistu 3500

Enso Mööbel AS 60 Enerpoint Saare OÜ 3140 Saarek AS1** 50 Primus PR OÜ** 3000 Internetihääletusel Reta Puit OÜ 40 Reta Puit OÜ 2500 Veemaailm Inc OÜ 40 Enso Mööbel AS 2000 saarlased pessimistlikud Neomobile AS 33 Saare Dolomiit AS 2000 Saarte Liinid AS 32,5 Neomobile AS 1500 n Internetiportaali saarlane.ee poolt maikuu samas suhtus ta küsitlustulemustesse skepti- EBC Ehitus AS 29 Saare Paat AS 1500 keskel korraldatud küsitlus näitas, et rahva- liselt. Ehitusmees OÜ 25 Kuressaare Veevärk AS 1403 hääletusel ütleks üle poolte saarlastest euro- “Vastuprotsent murelikuks ei tee, kuna Saare KEK AS 25 Saarte Liinid AS 1350 liidule “ei”. kindlad pooldajad ei pea vajalikuks oma jah- Saaremaa päevalehe Meie Maa andmetel sõna nii palju rõhutada,” selgitas ta ja lisas, Väinamere Teenindus AS 25 Rauni Põllumajanduse OÜ*** 1200 näitas kokku üle tuhande vastuse saanud et Euromaja üritused näitavad pigem saar- Enerpoint Saare OÜ 22,9 Väinamere Teenindus AS 1200 internetihääletus, et Euroopa Liidu vastaseid laste suhteliselt positiivset suhtumist ELi. “Pi- gem ei ole nii palju eitajaid, kui neid, kes ei Saare Leib AS 20 Kalla Mööbel OÜ 1100 oli portaali külastajate seas 51,5 protsenti ja toetajaid napilt üle kolmandiku. Portaali ad- tea, mida teha,” märkis Rõõm-Laanet. Tema Tridensi Kuressaare 20 Mereranna Põllumajandusühistu 1100 Kaubalao OÜ ministraator Taavi Kaldi kinnitusel on võrgu- arvates võib kõhklejate protsent küündida ise- Ensert OÜ 19 Ehitusmees OÜ 1000 lehe küsitluste osa üles ehitatud nii, et ühest gi 30ni. Euromaja juhi ütlusel on ettevõtjate Merilyni Grupp AS 15 Merilyni Grupp AS 1000 ja samast arvutist mitu korda järjest hääleta- seas tajutavad hirmud eelkõige turumuutus- da ei saa. te ja kõikvõimalike bürokraatlike nõuete osas. Kälid OÜ 14,8 Saaremaa Liha- ja Piimatööstus AS 800 Saare maakonnas euroteavitust vedava Kaheksa aasta eest Kuressaares asutatud Kuressaare Veevärk AS 14,4 Kuressaare Apteek OÜ 600 Euromaja juhataja Kai Rõõm-Laaneti nime- Euromaja tegevuseks on olnud Eesti ja Euroo- tas Meie Maale positiivseks seda, et keegi pa Liidu ühisprojektidele raha leidmine ning Saare Paat AS 14 Sarmet OÜ 550 üldse arvamust avaldab ja asja üle mõtleb, euroliidu alane teavitus. Karukell AS 13 Monistico OÜ*** 500 ÄP Kuressaare Saare Martex OÜ*** Autoteenindus AS 13 500 Kalla Mööbel OÜ 12 Träx OÜ 490

Kellamäe OÜ 12 mln krooni EBC Ehitus AS 450 tuh krooni Allikas: Äripäev Kuidas hindate Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ja kuidas see Ennustada julgeb mõjutab teie ettevõtet?

Eve Sagur, SPV AS nemisse igati positiivselt. Meie lust. 2003 aastal kehtiv ekspor- kolmandik firmadest Ago Arge, EBC Ehitus AS ettevõttele mõjub see kindlasti di käibemaksuga mitte maksus- Margus Mägi, Kuressaare soodsalt. Ühinemise järel peak- tamine tehetakse 2004 aastal sid kaduma topelttollid Vene- ära lõpetada. See toob kaasa Autoteenindus AS Täpselt kolmandik TOPi kuid siis uskus jooksval aastal et teenivad kokku 61,6 miljonit maa suunal. Avaneb ehitusturg konkurentsi suurenemise eriti jaoks oma andmed vähemalt kümne miljoni kroo- krooni kasumit ehk keskmiselt Margus Tang, Volex Estonia ELi suunal. just Soome vabariigi partner- saatnud Saaremaa ni suurust läbimüüki saavuta- 2,5 miljonit krooni kasumit et- OÜ firmadega koostööd tegevate ettevõtetest julges vat lausa 37 ettevõtet. tevõtte kohta, siis tänavuses Aarne Vainokivi, firmade jaoks. Prognoos on ennustada selle aasta 25 suurima müügiprognoo- prognooside TOPis on esivee- Suhtun positiivselt. Saare KEK AS mahtude vähenemine vähemalt käivet ja kasumit. siga Saaremaa firma kogukäi- randi kogukasum 47,4 miljoni poole võrra, teisisõnu müügi- ve on tänavu 1,3 miljardit kroo- krooni. Seega ühe firma kohta Enn Meri, Merinvest OÜ, Pooldavalt. Loodame tellimus- mahtude säilitamiseks on vaja Indrek Kald ni, mis teeb selle TOP 25 kesk- keskmiselt 1,9 miljonit krooni. SaareMartex OÜ te suurenemist. uusi partnereid uutelt turgu- [email protected] miseks käibeks ettevõtte kohta See on juba suurem tagasimi- delt. Siseturul reisidele lisan- ligi 53,2 miljonit krooni. Mullu nek. Väga positiivselt suhtun Eesti Tiit Sõber, Monistico OÜ duv käibemaks vähendab ühelt Vähemalt kümme miljonit olid prognooside TOP 25 arvud Selle aasta Saaremaa TOPi ühinemisse Euroopa Liiduga, poolt reisimishuvi ja samuti vä- krooni käivet prognoosib oma- vastavalt poolteist miljardit esikolmikust kaks firmat – AS aga saame ka tänase vabakau- Absoluutselt vastu, kuna see hendab ta reisifirmade kasumi- le tänavuseks aastaks 30 Saa- krooni ja 59 miljonit krooni. Saarek ja Enerpoint Saare OÜ – banduslepinguga hakkama. mõjutab ettevõtet negatiivselt. marginaale. Positiivse suuna remaa firmat. Teistest eristuvad Seega võib nii käivet ennusta- usuvad, et kasvatavad tänavu pealt on raske praegu hinnan- selgelt käibehiiglased Saare- da julgevate firmade arvus kui nii käivet kui kasumit, vaid kol- Peeter Kilumets, Saaremaa Heini Meius, Sarmet OÜ gut anda. Ühtse ELi territooriu- maa Tarbijate Ühistu ning Saa- nende käibeprognoosides mär- manda koha saavutanud ehitus- Tarbijate Ühistu mil eksisteerimine peaks Eestis- remaa Liha- ja Piimatööstus, gata eelmise aastaga võrreldes firma Tesman jättis selleks aas- Suhtun väga halvasti, sest meie se rändamist soodustama. Kesk- kes oma enam kui 300 miljoni väikest tagasiminekut. taks käibe ja kasuminumbrid Positiivselt. Elatustaseme loo- ettevõtet mõjutab ainult nega- Euroopa maadest pole aga nii krooni suuruse käibeprognoo- Miljon krooni ja rohkem pu- prognoosimata. detavalt kiirem tõus mõjutab tiivselt. soodsate hindadega Eestisse siga torkasid kahekesi silma ka haskasumit peaks sel aastal Mullu novembris ilmunud kaubanduse arengut positiiv- reisida võimalik kui lähinaabri- mullu sügisel Äripäeva poolt omanikele teenima 18 saare- Saaremaa TOP 2001 erilehes selt. Erik Raie, Reisibüroo tel Soomlastel. Seetõttu võib koostatud esimeses Saaremaa maist ettevõtet, eelmisel aastal ennustas oma lõppeva aasta Kontaktid OÜ paljude ELi inimeste prioriteet ettevõtete TOPis. Toona oli Saa- oli prognooside edetabelis ka- käivet 40 % Äripäevale andmed Hindrek Auväärt, Saare jääda endiselt lähinaabrite kü- remaa erilehes vaatluse all tä- sumimiljonäre 16. saatnud Saaremaa ettevõtetest, Dolomiit AS lastamise peale ja vaid mõned navuse aastaga võrreldes pea Kui mullu prognoosisid vee- kasumit prognoosis veidi alla Turismiäris mõjutab Euroopa uudistavad külastada uusi liik- sama suur hulk ettevõtteid, randsada kasumlikumat firmat, kolmandiku firmadest. Suhtume Euroopa Liiduga ühi- Liitu astumine oluliselt ettevõt- mesmaid.

Saaremaa, AS Tesman rahu ja randa! Kulla Kinnisvara on Soome-Eesti ühisfirma, mis on metalluksed toiminud Saaremaal edukalt juba aastast 1998. Rendime ja ¤ müüme kinnisvara, ehitame, pakume „võtmed kätte“ teenust – teeme kõik algusest alates. tuletõkkeuksed Tutvu meie pakkumistega koduleheküljel ning võta meiega ¤ julgelt ühendust kõigis küsimustes! ¤ turvauksed

Kulla Kinnisvara OÜ Lossi 9, 93816 Kuressaare Tel (045) 24 345 Tel (045) 21777 Faks (045) 21770, [email protected] Kihelkonna mnt 8a, Kuressaare www.kullakinnisvara.com Saaremaa TOP Äripäeva lisa 5. juuni 2003 15

toimetaja Indrek Kald tel 667 0193, e-post [email protected] v isioon Hoiatusmärgid Saaremaa arengus

Saaremaa areng on viimasel ajal olnud pigem dega saarel vähe ja ka maade viljakus üks Eesti Samas tekib õigustatud küsimus, kas valda- positiivne, samas võib aga märgata ka ettevaa- madalaim, siis pole selle majandusharu osatäht- valt turistidele-puhkajatele rajatav majandus ei tusele kutsuvaid märke. Maakonna saareline sus olnud ka ülemäära kõrge ning võib eeldada, kaldu liialt ühte suunda. Ehkki pole näha kõrge asend, omapärane ja rikkumatu looduskeskkond et ta väheneb veelgi. Tööstusharudest on Saare- tõenäosusega riskitegureid, mis peaksid turismi- ja lokaalne kultuur annavad Saaremaale eelised maal tähtsal kohal kohalikul toorainel baseeruv majanduse löögi alla panema, oleks taoline ma- keskkonnasõbraliku elukohana ja loodusturis- toiduainetööstus. Olulised on ka puidu- ja ker- jandusstruktuur siiski liigselt ühekülgne. Kas või mi piirkonnana, mis on saanud ka viimastel aas- getööstus ning ehitus. selles mõttes, et pakkuda sobivat tööd noortele tatel maakonna majanduse vedavaks jõuks. Vä- Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtete arv tuhande saarlastele, kellest paljude huvid ja kalduvused listuristide ligimeelitamisega on oldud vägagi elaniku kohta) on maakonnas kõrge – Harju, võivad olla suunitletud mujale kui teenindus- edukas. Samas pole suudetud ennast välismaa- Tartu- ja Pärnumaa järel hoitakse Eestis neljan- sfääri ja sellega seonduvasse. lastest ettevõtjatele küllaldaselt atraktiivseks dat kohta. Vastuoluline on aga ettevõtete inno- Mitmetes Saaremaa arengut puudutavates teha – välisinvesteeringuid on maakonda saa- vatsioonitegevus. Kuigi suhteliselt paljud ette- dokumentides on esile tõstetud kahte arengu- bunud vähe ning needki ülekaalukalt (ca 90% võtted tegelevad toodete uuendamisega ja pöö- suunda: esiteks kohalike loodusvarade töötle- ulatuses) maakonnakeskusse Kuressaarde. ratakse tähelepanu kaadri koolitamisele, siis uute mine ja teiseks võimalus – mis tekib pärast seda, Kui 1990ndate aastate esimesel poolel olid toodete osatähtsus ettevõtete käibes on madal kui Saaremaa saab lisaks süvasadamale ka silla Saaremaa siserändesaldo ja iive positiivsed, siis ning investeeringud innovatsiooni on mandrile – lülitumine veonduseala- viimastel aastatel on demograafiline olukord hal- jäänud suhteliselt väikesteks. Vaid turismile sesse konkurentsi nii Eesti varustami- venenud. 1990ndate teisel poolel keeras rahvas- Siinkohal tuleks käsitleda eraldi tu- rajatud majan- se kui transiitvedude mõttes. Neist esi- tiku rändesaldo negatiivseks. Lahkujateks on just rismimajanduse perspektiive ja saare mene, ehkki põhimõtteliselt õigusta- dus oleks noored, kes ei pöördu maakonda tagasi, mistõt- majandust tervikuna. Puhke-, ravi- ja tud, ei hakka vast suurt tööhõivet and- tu elanikkond vananeb. Näiteks 15–29aastaste turismimajandusel on vaatamata se- Saaremaal liialt ma. Teist tuleb logistilises mõttes pi- ühekülgne. osakaalult maakonna rahvastikust ollakse teiste Erik Terk nisele heale arengule kaheldamatult dada vähemalt suurte mahtude mõt- maakondadega võrreldes tagant neljandal ko- Eesti Tuleviku-uuringute kasvupotentsiaali. Põhjarannikul ava- tes utoopiliseks. Miks peaks pikenev hal. Selle olulise vanusegrupi vähenemine on Instituudi direktor tava sadamaga seoses võib (võttes aluseks Lää- autovedu olema ökonoomsem kui pikem laeva- olnud Eestis kõige suurem Saare- ja Hiiumaal. nemere saarte Gotlandi ja Bornholmi näitajaid) vedu? Pealegi ei sobi suuremahuline kaubavedu Tööturu olukord on Saaremaal päris soodne eeldada mõne aasta pärast 30–40 kruiisilaeva hästi saare olulisema turismi- ja puhkealase ima- – suhteliselt vähest tööealiste osakaalu arvesta- suve jooksul. See tähendab, arvestades 1000– goga. Samas on paranevad transpordivõimalu- des on positiivne see, et tööhõive määr on maa- 2500 kruiisituristi laeva kohta, vägagi soliidset sed (süvasadam, sild) Saare maakonna majan- kondadest neljas ning tööpuuduse madaluselt mahtu. Vahetult uues sadamas tekkivate töökoh- duse jaoks muidugi oluliseks võimaluseks, seda on Saaremaa Lääne-, Viru- ja Tartumaa järel mu – tertsiaarsektoris on hõivatud 60% tööjõust tade arv pole küll suur, arvestada tuleb aga või- nii tootmiseks vajaliku kohaleveo kui toodangu kolmas. Seejuures liiguvad mõlema näitaja tren- ning selle näitajaga ollakse Harju- ja Tartumaa malusi, mis kaasnevad kruiisituristide teeninda- väljaveo jaoks. did positiivses suunas. Ka tööjõu haridustase on järel kolmandad. Suur osa sellest langeb edule misega. Tasub loota ka kruiisilaevade liikuma- Et mitmekesistada saare majanduse struktuu- viimastel aastatel paranenud. Kuigi madala ha- turistide ligimeelitamisel, aga ka mitte nii posi- hakkamisele kolmnurgas Riia–Pärnu–Kuressaa- ri, võiks lähemal kümnel aastal näha küllalt olu- ridustasemega töötajaid on veel suhteliselt palju tiivselt tõlgendatavale näitajale – avaliku sektori re. Saaremaal on rida eeldusi eelnimetatud tege- list perspektiivi tööstusharudes, mille äriidee seis- (maakondade pingereas seitsmes), nende osa- kõrgele osatähtsusele. Pidev tööjõu kasv tert- vusalade arendamiseks: loodus- ja kultuurikesk- neb suures tööjõumahukuses ja ehkki sisseveeta- tähtsus tööjõus väheneb. Samas ollakse kõrgha- siaarsektoris on aidanud leida rakendust primaar- kond, käsitöötraditsioonid, väikeettevõtluse in- vas, aga väikese transpordimahukusega mater- ridusega töötajatelt Harju- ja Tartumaa järel lau- ja sekundaarsektoris vabanenud tööjõule. Pri- tensiivsus. Ehkki kruiisilaevade külastused on jalides ja detailides, näiteks elektroonika. Ja kind- sa kolmandal kohal, selle kategooria osatähtsus maarsektoris on hõivatud 14% tööjõust, valdava reeglina ühepäevased, toob see kaasa Saaremaa lasti võiksid saarlased mõelda, kuidas meelitada on ka pidevalt suurenenud. osa annab mitte saare eeldustega seotud kala- rahvusvahelist tuntust. Ja ehk tullakse ka hiljem ligi välisinvestoreid. Sest ilma välismaalt tuleva Saaremaa majandusstruktuur võtab järjest püük, vaid põllumajandus. Kuna põllumajandus- saarele puhkama või näiteks konverentsi pida- tehnoloogilise ja turustusalase oskusteabeta on enam teenindus-(turismi-)majanduslikku iseloo- likku maad on võrreldes teiste Eesti maakonda- ma. raske oma majandust mitmekesistada. kommentaar kommentaar Lennuühendusest palju kasu Sild ja sadam panevad proovile

taaris lennuliiklust, mina näen limuslennud tulla Peterburist, vas just 1990ndate aastate lõ- Arengud turismimajanduses sel transpordiliigil Saaremaale Varssavist, Vilniusest või Berlii- pul, kui kogu riigis avati uusi on ühest küljest oodatud, tei- Margus Mölder suurt perspektiivi. Tänu Saare- nist. Usun, et sellised lennud Villu Vatsfeld õppeasutusi. Tasakaalu taasta- salt mitte. Pean oluliseks sada- OÜ Arensburgi maa Laevakompanii edukale ja on võimalik täis müüa. Usk põ- Saaremaa Ettevõtlus- miseks tööjõuturul toetan igati mate ehitamist ja nende aktiiv- Reisid juhataja agressiivsele turunduspoliitika- hineb Arensburg Reiside koos- keskuse juhataja ideid kutseõppehariduse tugev- semat kasutamist saare majan- le on lennuühendus saartega tööl lennukompaniiga Avies, damiseks. Saaremaal on kutse- duse arendamisel. Silla kavan- Erik Terk nimetab ühe kruiisi- olnud seni väikesemahuline. kellega arendame teist suve Kommentaaris toodud tendent- hariduse omandamine heal ta- dajatele võiks öelda, et sadam laeva täituvusena 1000–2500 Maavalitsus on õhuühendust Saaremaa ja Gotlandi vahelist sid põhinevad suuresti statisti- semel täiesti võimalik ja jääb on saarele iseloomulikum ja va- turisti, mina nii optimistlik pole. Tallinnaga nüüdseks kaks aas- lennuühendust. Liinilendude listel andmetel ja nende baasil üle loota, et õpetatavad alad jalikum infrastruktuuri objekt Lähtuvalt senisest kogemusest tat aktiivselt toetanud, mis on käivitamiseks on vaja mõlema tehtud järeldustes pole põhjust viiakse kokku elu vajadustega. kui sild. Saare maakonna ava- arvan, et Saaremaad külastavalt olnud väga hea, sest tänu do- riigi poolset tuge, ainult ühe- kahelda. Maakonna majanduse Tööjõu hõivatuse jaotus eri- mine ka lääne suunal läbi uue kruiisilaevalt tuleb maale pari- tatsioonile toimib lennuühen- kahe eraettevõtte baasil vaja- areng on tõepoolest seotud eel- nevate majandusharude vahel reisisadama annab lootuse ka mal juhul 500 inimest. Ja kui dus Kuressaare ja Tallinna va- likke rahvusvaheliste lendude kõige turismiga. Uued hotellid muutub koos turusituatsiooni- Rootsi turismiturule pääsemi- Tallinnas saavad turistid otse hel viiel päeval nädalas. Kuid nõudeid ja riske maandada ei ja kinnisvaraprojektid ning pa- ga. Tööstussektori puhul tuleb seks. sadamast linna jalutada, tuleb 18kohalise lennuki asemel võiks suuda. Kohalikuks lisaproblee- ranenud heakord on näha iga- tõdeda, et kergetööstusettevõt- Sillaehitus ise käib progres- Saaremaal vähemalt sada kilo- pealinnaga sidet pidada 50ko- miks on Kuressaare lennujaa- ühele, kes maakonda külastab ted on olnud omamoodi pikse- siga kaasas, kuid selle mõjudest meetrit bussiga sõita, mis tä- haline lennuk, seda eriti suve- ma varustustase, udu või tihe- või siin elab. Ülejäänud osas vardaks just kalatööstusega seo- turismimajandusele on põhjali- hendab turistile 5–10 eurost li- perioodil, mil lennud õnnestuks da pilvisuse ja lumesaju korral saab aga paljusid aspekte vaa- tud kriiside puhul ja loonud ku analüüsita raske rääkida. Kas sakulu. Lisaks kruiisindusele kindlasti ka täis müüa. Naaber- ei saa saarele maanduda. Kui delda ka subjektiivse poole suhteliselt valutuid ümberkva- turistide absoluutarvu kasv an- võiks Põhja-Saaremaale rajata- saarelt Gotlandilt väljub iga puhketuristil pole üks päev siia- pealt. Tõesti, rahvastiku demo- lifitseerumise võimalusi. Inno- nab tagasi tulu, mis võib kadu- vat sadamat käsitleda liinilae- päev mitukümmend lendu mit- sinna eriline küsimus, siis kon- graafiline koosseis on vanane- vatiivseid ideid leiab samuti eel- da seoses Saaremaal ööbivate vanduse kontekstis. Näiteks messe mandri-Rootsi linna ja verentsiturismi puhul võib saa- nud. Väide, et noored lahkuvad kõige just elektroonika ning turistide arvu võimaliku vähe- Saksamaale sõites on võrreldu- lennuliiklus on vilgas isegi tal- rele pääsemine või ärasaamine ega kavatse tagasi pöörduda, kummi- ja plastdetailide toot- nemisega? Kui palju konkuren- na Tallinnaga uuest sadamast veperioodil. Ka hinnad on tänu tekitada suuri probleeme. on osalt muidugi õige, kuid sa- jate juures. Samas nõustun väi- te mandri-Eestist asub ründa- startides suur osa teest läbitud, mitmele lennuoperaatorile läi- Ühes on Tergil tuline õigus, mas on toodud vanusegrupp tega, et tehnoloogiliste uuen- ma Saaremaa turgu samal ajal, ka Stockholm ei asu Saaremaa nud Gotlandil viimastel aasta- nimelt ei tohiks ülemäära ainult (15–29aastased) just see, kes duste esirinnas saarlased ei kui meie ettevõtjad nende maid sadamast kaugel. Eraldi küsi- tel kordades odavamaks. turismile panustada. Pigem peakski saarelt ära käima. Täna sammu. Roll on siin ka selles, vallutavad? Sadam ja sild saa- mus on Saaremaa ja mandri või- Samuti on Saaremaal ideaal- loob tasakaalustatud majandu- on maakonnas väga tugevad et Saaremaal tegutsevad kõrg- vad kohalike ettevõtjate suur- malik püsiühendus, mis muu- ne asend lennuühenduseks mit- se areng aluse edukuseks, sest gümnaasiumid ja koolilõpeta- haridusega seotud asutused teks väljakutseteks ning nende- dab transpordi tükk maad efek- mete teiste sihtkohtadega, on näiteks turism – eriti sissetule- jad suunduvad saadud kvali- näevad alles vaeva tuleviku ga toimetulek eeldab pisut kau- tiivsemaks ja elavdab kindlasti ju Kuressaarest Riiga 200 km, va turismi mõttes – on siiski teetset haridust täiendama Ees- kindlustamisega ja arenduste- gemat perspektiivitunnet ning majanduse arengut. ka Helsingi ja Stockholm pole meie kliimas liialt hooajaline ti ja välismaa ülikoolidesse. Üli- gevus võetakse käsile siis, kui oskust näha ka üldisi trendi- Terk ei käsitle oma kommen- palju kaugemal. Suvel võiks tel- nähtus. koolihariduse osatähtsus kas- jalad tugevalt all ja siht selge. muutusi maailmaturgudel. Äripäeva tasuta lisa Saaremaa TOP 5. juuni 2003

ÄP Saaremaal

Samal teemal räägiti 4. juunil toimunud Saaremaa ettevõtlus-seminaril Kümned miljonid kruiisituristi taskus

Saaremaalt jalutab nemad otsustavad kiiresti ära, mis so- rõhuda jätkuturismile, et kruiisireisija bib ja mis mitte,” tõdeb Sakkov. saaks aru, et sinna kohta tasub hiljem suvega tänu kruiisituris- Kaua kruiisiturist Saaremaal võiks tagasi minna. Kuid vaatamisväärsuse tidele läbi paarkümmend viibida? Sakkov hakkab lugema. Esi- või atraktsiooni pakkujal on mõttekas teks kolm tundi väikest matka ümber tutvustada oma atraktsiooni just tuuri miljonit krooni. See on sadama. Teiseks neli-viis tundi koos korraldajale. “Näiteks nii, et mul on ainult saarlaste osavuse Vilsandi linnuriigi ja Kuressaare linnu- siin jaanalinnufarm, ma võiksin teha küsimus, kas neil õnnes- sega. Kolmas variant on viis tundi koos tervele laevatäiele jaanalinnumunast Kuressaare ja Kaali kraatri külastuse- omletti, pärast ka koored maha müüa, tub see raha turistide ga. Edasi veel pikem peatus koos Mu- mul on veel väike poekene jaanalin- taskust kätte saada, humaa, Koguva küla ja jaanalinnuta- nunahast asjadega, ole hea ja lülita luga. Lõpuks nimetab Sakkov sellist mind oma tuuri,” toob Sakkov piltliku sõnab Erik Sakkov võimalust, et hommikul pannakse rei- näite. Tallinna Sadamast. sijad saarele maha, nad sõidavad bus- Enamuse Läänemerel sõitvate siga läbi kogu Saare- ja ka Muhumaa, kruiisilaevade sihtkoht on Peterburi, edasi lähevad praamiga mandrile ja kuna seda on kerge müüa. Võibolla Indrek Kald tulevad Tallinna mööda Pärnu maan- kunagi jõuame niikaugele, et ka Ees- [email protected] teed, mitte mööda veeteed. “Siis nad tit müüakse, sõnab Sakkov. näevad õhtul Toompeal, kuidas nen- Lisaks mainib ta Silja Opera kruiisi- Kruiisilaevaga saabub saarele iga- de laevuke tuleb just Tallinna sada- laeva, mis võiks suveperioodil ehk ap- vene hunnik raha ja samamoodi võib masse neid peale võtma, et siis uuesti rillist septembrini samuti Saaremaad see raha uuesti laevaga ära sõita, li- edasi sõita,” sõnab Sakkov. Paari-saja- väisama hakata. Silja Opera liigub sab Põhja-Saaremaale kruiisisadamat kilomeetrine bussisõit ei ole Lää- praegu Helsingi, Tallinna ja Visby va- rajava Tallinna Sadama turundusjuht nemere kruiiside puhul tema sõnul küll hel. “Ma siiralt loodan, et nad hakka- Erik Sakkov. Seejuures on paarküm- tavaline, vaid lihtsalt üks idee, mida vad suvel ka Saaremaale sisse keera- mend miljonit krooni tema sõnul Saa- võiks katsetada, kas inimesed ostavad ma. Rootslastele meeldib Saaremaa, remaa kohta tagasihoidlik ennustus. seda või mitte. Ja muidugi on võimali- soomlastele samuti. Seda huvi me Mööda Tallinna jalutab Sakkovi hin- kud veel kakskümmend muud varian- proovime üles kütta,” räägib ta. nangul aastas 400-500 miljonit kroo- ti, lisab ta. Sadama ehitus algab Põhja-Saare- ni samasugust kruiisituristide raha. Sakkov hindab Saaremaa ettevõt- maal sügisel, esimesi kruiisilaevu ta- “Kui saarlased tahavad seda raha nen- jate huvi sadama ja kruiisituristide tee- hetakse vastu võtta juba järgmisel ke- de taskust kätte saada, siis saavad. Kui nindamise vastu väga positiivseks. On vad-suvel. Oleme endiselt graafikus, ei taha, siis sõidab see raha Piiterisse, tunda, et nad võtavad asja et sadam järgmiseks kruii- Helsingisse, Mariehamni, Stockholmi tõsiselt ja saavad aru, mil- Saaremaa sihooajaks valmis saada, või Visbysse,” loetleb Sakkov kruiisi- lised võimalused neil on. mehed peavad kinnitab Sakkov. Kui palju turistide osas konkureerivad sihtkohti Mulle nende suhtumine ise paika pane- Saaremaa firmad võivad Läänemere ääres. väga meeldib, tunnustab ma, mida turisti- sadama rajamisel tööd saa- 4. juuni Äripäeva seminar Kures- ta. le pakkuda. da? See on raske küsimus, saares oli Sakkovile juba kolmas kord Tallinna Sadama turun- tunnistab Sakkov. Tallinna Reisijad on selgitada Saaremaa ettevõtjatele uue dusjuht usub, et kruiisitu- Sadama poolt pole see arv sadama küsimusi. “Minu suurim mure rismi korraldajad on järg- pärast karmid, eriti suur, me katsume aja- on see, et kõik saaksid aru, mida ühelt misel aastal avanevast või- nemad otsusta- da seal läbi võimalikult ja teiselt osapoolelt oodatakse,” kinni- malusest Saaremaad kü- vad kiiresti ära, ökonoomselt. Küll aga on tab Sakkov ning selgitab kruiisiäri alu- lastada hästi informee- kas see sobib suur nende inimeste hulk, seid. “Tallinna Sadam ehitab kai ja inf- ritud. Info uuest sadamast või ei sobi. kes saavad hiljem tööd sa- rastruktuuri, otsib sadamat külastavad on viidud kõikide kruiisi- dama kaudu reisivate ini- laevad, n-ö müüb Eestit ja Saaremaad, firmadeni, samamoodi on Erik Sakkov, meste teenindamisel, vas- võtab laevad vastu, tantsib kai peal, et teavitatud agente ja ka Tallinna Sadam tab ta. tulge-tulge, sõbrad, maale,” kirjeldab tuurikorraldajate ehk tu- Saare maavanema ko- ta. Saare peal aga koostab reisijatele rismifirmadega on räägitud. Iseasi on husetäitja Hans Teivi sõnul loob süva- programmi kruiisifirma partneriks see, et kruiisifirmad omavad juba part- sadama valmimine täiesti uue olukor- olev turismifirma, lähtudes sellest, nereid, kes neid Tallinnas teeninda- ra Lääne-Eesti saarte kuulumises üle- mida Saaremaal pakutakse. vad. Ja nende Tallinna partnerite käest euroopalistesse transpordisuundades- “Kõige ilusam näide on üks pisike võetakse Sakkovi kinnitusel ka Saare- se. “Regionaalpoliitiliselt on see väga kohvik Helsingborgi lähedal. See on maa külastamise teenus. “Saarlastel tähtis, kuna läbi saarte kulgev trans- nii madalas majas, et minusugune endil lootus leida kruiisifirmast õige pordisuund annab sealsetele keskus- mees seal püsti seista ei saa. Seal käib inimene on liiga väike, et sellega te- tele ja teeäärsetele aladele uue aren- 70 000 inimest aastas, reeglina kruii- geleda. Kui keegi läheb kruiisifirmas- gu, luues eeldused kohaliku loodus- ja situristid. Ja nad käivad seal sellepä- se pakkuma oma restorani, et vaada- inimressursi kasutamiseks,” räägib ta. Tallinna Sadama rast, et legend räägib, et selles kohvi- ke seda, siis öeldakse aitäh ja palutak- Majandus- ja kommunikatsioonimi- turundusjuhi Erik kus on niivõrd head küpsised ja kohv, se see müüa esmalt maha tuuriope- nister Meelis Atonen ütles maikuu lõ- Sakkovi sõnul on et kuningas Gustav Adolf käis iga nä- raatorile – kruiisireisijad tulevad just pus Saaremaa ajalehele Meie Maa an- saarlastest ettevõtjate dal jalgsi viis kilomeetrit sellesse koh- sellisel teel,” kirjeldab ta. tud intervjuus, et temale on Saare- huvi uue sadama ja vikusse, et neid maitsta. Selle pisike- Kuna kruiisilaevade reisijad viibi- maa süvasadam sajaprotsendiline kruiisituristide se-pisikese kohviku tohutu edu on üles vad maal piiratud aja, ei jõua nad reaalsus. “Sadam on Saaremaale üks teenindamise vastu ehitatud ühele legendile,” räägib Tal- kindlasti kõiki Saaremaa vaatamis- lisaimpulsi andmise võimalus. Majan- väga suur. linna Sadama turundusjuht. Kõike väärsusi ja turistidele suunatud asu- duslik analüüs on tehtud ja selle alu- Foto: Raul Mee seda on vaja veel Saaremaal mõelda tusi külastada. Restoranidel, kasiino- sel peab see rajatis hakkama Saare- ja teha. “Reisijad on pärast karmid, del ja sanatooriumitel soovitab Sakkov maale tulu tooma,” lisas ta.