1

KAARMA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2010-2021

Vastu võetud Vallavolikogu 22.02.2011 määrusega nr 3

Kuressaare 2010 2

3

ÜVK ARENGUKAVA TELLIJA:

Kaarma Vallavalitsus: Aadress: Marientali tee 27, 93820, Tel.: 4520450 Faks: 4520451 E-post: [email protected], www.kaarma.ee Vallavanem hr. Margus Mägi tel.: 4520452 e-post: [email protected] Kontaktisik arenduse peaspetsialist hr. Aare Saar tel.: 4520458, 5084462 e-post: [email protected]

PIIRKONNA SUURIMAD VEE-ETTEVÕTJAD:

AS Kuressaare Veevärk Aadress: Pikk 23, 93819, Kuressaare Telefon: 4533514 Faks: 4533512 [email protected]; www.saarevesi.ee Kontaktisik: juhatuse liige Illar Noot tel.: 4533514; 5056587

Arco Ehitus OÜ Aadress: Odra tn 16, 10144, Tallinn Telefon: 6014420 Faks: 6010511 E-post: [email protected] www.arcoehitus.ee Kontaktisik: projektijuht Karl Link telefon: 4521080, 5237622 [email protected]; [email protected]

TÖÖ TEOSTAJA:

OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74626, Harjumaa Tel.: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] Litsents nr. KMH0124; veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistõend nr. 387/06; majandustegevuse register EK10202816-0001; EP10202816-0001 Kontaktisik: OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik tel.: 51 62476

4

Sisukord

1. Sissejuhatus 5

2. Õiguslik baas 6

3. Kaarma valla arengukava 7

4. Kaarma valla osa üldplaneering 8

5. Kaarma valla veemajanduse üldkirjeldus 10

6. Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava 11

7. Keskkonna ja sotsiaal-majanduslike näitajate üldkirjeldus ning piirkonna muud iseärasused 20 7.1. Pinnakate 20 7.2. Põhjavesi ja põhjaveevarud 22 7.3. Pinnavesi 27 7.4. Reostusallikad 29 7.5. Elanikkond 30 7.6. Kaarma valla eelarve, leibkonna keskmine sissetulek omavalitsusüksuses ja elanikkonna maksevõime 32 7.7. ÜVK teenuse kasutajad 33 7.8. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 34 7.9. Torustikuleketest tingitud veekaod 35

8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid 35 8.1. ÜVK paiknemine reoveekogumisaladel 35 8.2. ÜVK detailne kirjeldus ning seisukorra ja sobivuse hinnang 38 8.2.1. Puurkaev-pumplad 38 8.2.2. Veetöötlusjaamad 45 8.2.3. Survetõstepumplad 46 8.2.4. Veetorustikud 46 8.2.5. Tuletõrjehüdrandid ja veevõtukohad 48 8.2.6. Ühisvoolu- ja lahkvoolukanalisatsioon 48 8.2.7. Eelpuhastusseadmed 51 8.2.8. Reoveepumplad 56 8.2.9. Purgimissõlmed 58 8.2.10. Reoveepuhastid 58 8.2.11. Sademeveekanalisatsioon 60

9. Vee-ettevõtjad 62 9.1. Vee-ettevõtjate kliendigrupid 62 9.2. Vee-ettevõtjate finants-majanduslikud näitajad 63 5

9.2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsioonikulude Arvestus 65 9.2.2. Kulu-tulu prognoosid 66 9.2.3. Liitumistasud 68 9.2.4. Lühi- ja pikaajalised investeeringuprogrammid 69 9.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse hindade prognoos 69 9.4. Investeeringute allikad 70 9.5. Vee-ettevõtja põhivara kirjeldus 71

10. Omavalitsuse üksusesse sobivate ÜVK tehniliste lahenduste iseloomustus 72

11. ÜVK-ga kaetud alade, keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade ning kohaliku omavalitsuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavate alade kaardid ning dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem 80

12. Olemasolevate ÜVK-süsteemide rekonstrueerimise ning uute rajatavate ÜVK-süsteemide arendamise ajakava ja hinnanguline maksumus 80

LISAD:

Lisa 1. Kaarma valla Aste ja alevike ning Nasva, Mändjala, Laheküla, Aste, , Upa, Pähkla ja külade dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid ja reoveekogumisalade piirid.

6

1. Sissejuhatus.

Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud OÜ Vetepere poolt 2006. aastal. Vastavalt lepingule koostas OÜ Vetepere Kaarma Vallavalitsusele Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Aste ja Kudjape (sai alevikuks 30.11.2009. a.) alevike ning Nasva, Mändjala, Laheküla, Aste, Muratsi, Upa (koos külaga), Pähkla ja Eikla külade kompaktse hoonestusega aladele lähtuvalt lepingu sõlmimise ajal kehtivast Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ning Eesti Vee-ettevõtete Liidu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhendist. Arendamise kavas esitati hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei planeeritud ehitada, üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Vastavalt 10.02.1999. a. vastu võetud ja järgnevalt täiendatud (redaktsiooni jõustumise kpv 01.01.2010. a.) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 (2) Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava uuesti kinnitada. OÜ Vetepere ja Kaarma Vallavalitsus sõlmisid Kaarma valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava ülevaatamiseks tööettevõtulengu nr. 2203/2010 22. 03. 2010. a. OÜ Vetepere korrigeerib Kaarma Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse muudatustest. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse arengukava programmide elluviimisel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel lähtuti Kaarma valla poolt 2005. aastal koostatud ja 2006. aastal muudetud Kaarma valla arengukavast 2005 – 2011 (uuendatakse 2010. aastal), koostatavast Kaarma valla üldplaneeringust, Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskavast ja teistest töödest. Töö autor pidas väga oluliseks ka Kaarma Vallavalitsuse ja kohalike vee-ettevõtjate Arco Ehitus OÜ ja AS Kuressaare Veevärk seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamisel. Kaarma valla olemasolevate ja perspektiivsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaardistamiseks on osaühingul Vetepere sõlmitud Maa-ametiga 25. 10. 2005. a. litsentsileping EP-B1 nr. 01138 Eesti põhikaardi osa kasutamise kohta käesoleva töö teostamisel. OÜ Vetepere vormistas saadud kaardimaterjalile käesoleva töö lisades paberkandjal ja digitaalselt toodud joonised. Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas OÜ Vetepere juhataja hüdrotehnikainsener Aare Kuusik ja joonised vormistas ehitusinsener Argo Kuusik. Arengukava koostamisel osutasid suurt abi Kaarma Vallavalitsuse, Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni, Terviseameti Saaremaa esinduse ja kohalike vee-ettevõtete töötajad. Sõlmprobleemide lahendamisel kasutati ka teiste Eestis tunnustatud veespetsialistide abi. Nasva küla on muudetud alevikuks 18.11.2010 regionaalministri määrusega nr 14. Kuna käesoleva arengukava tekst on koostatud ja kooskõlastatud enne vastava otsuse kehtimise algust, siis on läbivalt jäänud teksti Nasva küla.

7

Lühendid: EVEL - Eesti Vee-ettevõtete Liit ÜVK - ühisveevärk ja -kanalisatsioon ÜVK AK - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ÜVKS - Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus BHT – biokeemiline hapnikutarve EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem EL – Euroopa Liit HELCOM – Valitsustevaheline komisjon, mis on moodustatud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks (Helsingi Komisjon või Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) ITK – Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus N – lämmastik P – fosfor SA KIK – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus VMK – veemajanduskava VPR – Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) ÜF – Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond

2. Õiguslik baas.

11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (ÜVK AK) koostamist reguleerib praegu 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine. (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja - kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. 8

Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. (21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. (22) Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel. (23) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. (24) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. (3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

3. Kaarma valla arengukava.

Kaarma valla arengukava 2005 - 2011 võeti vastu Kaarma Vallavolikogu 14. detsembri 2005. a. määrusega nr. 2. Muudeti Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2006. a. määrusega nr. 3 ja 22. veebruari 2006. a. määrusega nr. 7. Kaarma valla arengukava uus redaktsioon kinnitati Kaarma Vallavolikogu 30. mai 2007. a. määrusega nr 11. Praegu on Kaarma valla arengukava uuesti täiendamisel.

Veevarustus ja kanalisatsioon. 2006. aastal valmis Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2006- 9

2018, mis on avaldatud Kaarma valla koduleheküljel www.kaarma.ee. Arengueesmärgid: Valla elanikele on tagatud kvaliteetse joogiveega varustatus ja reovee kanaliseerimine. Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks: - saare joogivee veevarustussüsteemide ehitamine; - Nasva küla edelaosa kanalisatsiooni ehitamine; - Nasva küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine; - Nasva-Salme vee- ja kanalisatsioonitorustike tasuvusuuringute teostamine; - Nasva-Salme kanalisatsioonitorustiku rajamine; - Mändjala- joogiveevarustuse ja kanalisatsioonivõrkude eeluuringu teostamine; - Eikla, Kudjape, Laheküla, Muratsi ja Upa külade vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja ehitamine; - Lääne-Eesti saarte joogiveeveevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine; - Aste küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine; - Aste küla piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi omandiprobleemi selgitamine; - Asuküla elamu vee- ja kanalisatsiooniprobleemi lahendamine (Kaarma raamatukogu ja spordimaja); - Randvere korterelamu kanalisatsiooniprobleemide korraldamine ja lahendamine; - Olemasolevate tuletõrjeveehoidlate vastavusse viimine kehtivate nõuetega, vajadusel uute planeerimine ja rajamine; - kaevude puurimise toetamine; - Salvkaeve kasutatavate majapidamiste heitvee ärajuhtimise korraldamise kontrollimine.

Prioriteedid: 1. Abruka saare joogiveeveevarustuse ehitamine; 2. Nasva küla edelaosa kanalisatsiooni ehitamine; 3. Nasva küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine; 4. Muratsi küla veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine-laiendamine; 5. Upa küla joogiveevarustuse ehitamine-laiendamine; 6. Oolu kinnistu veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamine; 7. Nasva-Salme kanalisatsioonitorustiku ehitamine; 8. Aste küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine; 9. Mändjala-Keskranna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide eeluuringu tegemine; 10. Lääne-Eesti saarte joogiveeveevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine.

4. Kaarma valla osa üldplaneering.

Kaarma valla üldplaneeringu tegemist alustati 2000. aastal (Vallavolikogu 26.10.2000. a. otsus nr 68). Kaarma Vallavolikogu 31.01.2007. a. otsusega nr 10 algatati Kaarma valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Selgus, et Kaarma valla üldplaneeringuga ei lahendata suuri strateegilisi küsimusi, vaid tegu on vallale tavaliste ruumilist arengut puudutavate küsimustega. Kaarma Vallavolikogu 23.09.2009. a. 10 otsusega nr 68 ja Kuressaare Linnavolikogu 24.09.2009. a. otsusega nr 45 algatati Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Ühisplaneeringuala hõlmab Keskranna küla, Mändjala küla, Nasva küla, Laheküla küla, Unimäe küla, Sikassaare küla, Upa küla, Mõisaküla küla, Liibi küla, küla, küla, küla, Vatsküla küla, Kasti küla, Muratsi küla ja Kudjape alevik. Kaarma Vallavolikogu määrusega nr 9 07.07.2010. a. kehtestati valla territooriumi osa üldplaneering, mis hõlmab Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringualast välja jäävat valla territooriumi osal. Üldplaneeringu seletuskiri ja kaardimaterjalid on kättesaadavad Kaarma valla kodulehel www.kaarma.ee. Järgnevalt on toodud väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast. Kaarma valla tiheasustusega ala on Aste alevik. Kaarma valla kompaktse asustusega aladeks on määratud: ● ala Aste külas; ● ala Eikla külas; ● ala külas; ● ala Põlluküla, Randvere, Tamsalu ja külades.

Tihe- ja kompaktse asustusega aladel on detailplaneeringu koostamise kohustus. Tihe- ja kompaktse asustusega alade piirid on kantud planeeringu kaardile. Ülejäänud alad on käesoleva üldplaneeringu mõistes hajaasustus. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid sellega võib taotleda ka üldplaneeringu osalist muutmist. Detailplaneeringute koostamise korraldamine on reguleeritud planeerimisseadusega ja Kaarma valla ehitusmäärusega. Täiendavalt on seatud Kaarma vallas detailplaneeringu koostamise kohustus kõigile tööstusja tootmishoonetele ning nende teenindamiseks vajalikele ehitistele. Veevarustus ja kanalisatsioon. Kaarma vallal on koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2006...2018 (ÜVK AK). ÜVK AK-s on määratud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted ning reoveekogumisalad. Üldplaneeringu koostamisega leiti, et ÜVK AK vajab kaasajastamist. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine toimub Läänesaarte alamvesikonna veemajandusprojekti raames ning vastavalt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale. ÜVK AK muutmine ja ÜVK AK kohased tegevused ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks. Põhjavesi on Kaarma vallas valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Lisaks leidub ka karstialasid. Sellest lähtuvalt on kavandatud ÜVK AK-s tegevused veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni rajamiseks. Kaarma vallal territooriumil asub Kuressaare linna veehaare (Unimäe ja Tõlli-Ansi veehaarded). Üldplaneeringu kaardile on kantud mõlema veehaarde sanitaarkaitseala (200 m) ja on tehtud ettepanek määrata täiendav veehoiuala. Veehoiuala määramise aluseks on Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ja 2008. aastal koostatud töö „Kuressaare linna ühisveevärgi veehaardele veehoiuala moodustamine”. Veehoiualaga kaasnevad piirangud maaomanikele lepib kokku veehaaret valdav vee- ettevõtja. Kuressaare linnaga piirnevatel kompaktse asustusega aladel rajatav ühisveevärk ja – kanalisatsioon tuleb projekteerida ja rajada linna võrkudega sidusalt. 11

Kaarma vallas kulgevad põhilised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud järgmiselt: ● Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaarde ühendused Kuressaare linnaga kulgevad Unimäe-Munessoo tee ääres; ● kanalisatsiooni kollektor kulgeb alates Nasva külast Salme valla piirini Kuressaare-Sääre tugimaantee ääres; ● Upa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud kulgevad Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare põhimaantee ääres; ● Kuressaare linnast kulgeb sademevee kollektor Kudjape alevikus Sepamaa laheni ning Kelluka tänaval.

Valla ÜVK AK-s on toodud hüdrandikaevude ja hüdrantide ning tuletõrje veevõtukohad, kus peab olema tagatud tuletõrjeautode juurdepääs ja vajadusel ümberpööramiskoht. Väljaspool ÜVK AK mõjuala (hajaasustuses) kehtivad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidele järgnevad nõuded: ● Reovesi tuleb koguda kogumismahutitesse või immutada; ● Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja normidest. Vajalikud kaitsevööndid peavad mahtuma tehnosüsteemi teenindavale kinnistule; ● Lubatud on kasutada keskkonnasäästlikke lahendusi.

Elamuehituse intensiivistumisel ning suuremate maatükkide elamukruntideks jagamisel võib hajaasustuses osutuda tulevikus vajalikuks uute reovee kogumisalade moodustumine.

5. Kaarma valla veemajanduse üldkirjeldus.

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Kaarma vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem Margus Mägi, arengu peaspetsialist Aare Saar ja keskkonna peaspetsialist Kairi Niit. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on kolm. Kaarma Vallavalitsus ei doteeri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jooksvaid kulutusi.

Vallavalitsus: - vaatab läbi Kaarma vallas tegutseva vee-ettevõtte taotlused veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hindade kehtestamiseks ning lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse paragrahvist 6 ja Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse paragrahvist 14 ja Kaarma valla volikogu poolt kinnitatud teenuse hinna reguleerimise korrast kehtestab vallavalitsus oma korraldusega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. - korraldab Kaarma valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, nende prioritiseerimist ja läbiviimist. - valmistab ette Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja sellega seonduvad seadusandlikud aktid. - korraldab Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist. 12

- korraldab Kaarma vallas veemajandust.

Vallavolikogu: - lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3 kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad. - määrab Konkurentsiseaduse § 14 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2).

Kaarma vallas toimub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine vastavalt 2006. aastal koostatud ÜVK arendamise kavale aastateks 2006 kuni 2018.

Kaarma vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste Kaarma valla territooriumil kehtivate õigusaktidega: - Kaarma Vallavolikogu 26. mai 2000. aasta määrus nr. 12 „Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri”. - Kaarma Vallavolikogu 20. 12. 2004. aasta määrus nr. 30 „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise tasu kehtestamine. - Kaarma Vallavalitsuse 19. 06. 2003. aasta määrus nr. 5 „Vee tarbimisnormi kehtestamine“. - Vallavalitsuse 25.03.2008.a määrus nr 1 “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse henna kehtestamine Kaarma vallas”, mida muudeti Kaarma Vallavalitsuse 02.04.2009. aasta määrusega nr 3 „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine Kaarma vallas”. - Kaarma Vallavolikogu 29. aprilli 2009. aasta määrus nr. 10 „Kaarma valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra, reovee proovide võtmise ja saastekahjude määramise juhendi, veevärgi ja kanalisatsiooni abonenttasu rakendamise juhendi kinnitamine”. Kaarma Vallavolikogu 29. aprilli 2009. aasta määrus nr.9 ”Ühisveevärgi ja - kanalistasiooniga liitumise tasu võtmise kord”.

6. Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava.

Lääne-Eesti veemajanduskava koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks tuleb liikmesriikide veemajanduse juhtimiseks koostada veemajanduskavad oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Harju, Matsalu, Läänesaarte, Pandivere põhjavee ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded.

Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava (Kinnitatud keskkonnaministri 27. dets. 13

2006.a. käskkirjaga nr. 1398). Läänesaarte alamvesikond, mis haarab Saare ja Hiiu maakonna on teistest Eesti alamvesikondadest läänepoolseim, rannikuvee- ja maa-alaga kokku ligikaudu 10 885 km2 sh. maismaad on 3 945 km2 ja mereala - 6 940 km2. Kokku on Läänesaarte alamvesikonnas umbes 910 saart (so. 60% Eesti meresaarte arvust). Hiiumaad ja Saaremaad lahutab 5 km laiune väin. Läänesaarte alamvesikonna territooriumil alaliste elanike arvuks 2007.a. alguse andmetel on 47 210 in. Sellest valdav enamus (36 587 in) ehk 77% elab Saare maakonnas, Hiiu maakonnas elab (10 623 in) ehk 23%. Kuressaare linnas elab 15 270 in ning Kärdla linnas 3 927 in. Saare maakonda jääb Läänesaarte alamvesikonnas kokku 16 omavalitsust, Hiiu maakonda aga 5 omavalitsust. Lääne-Eesti saarestiku lahutamatu osa on Väinamere laiud, rahud ja kared, mida on kokku üle 300. Saare maakonnas on maakasutuse seisukohast kõige rohkem metsamaad – 53%, järgneb põllumajanduslik maa – 15% ja seejärel sood-rabad – 10%. Läänesaarte alamvesikond on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa. Mereliste niiskete õhumasside valitsemisest hoolimata kuuluvad Läänesaared sademete poolest Eesti vaesemasse piirkonda. Aastane sademete hulk on Läänesaartel vee aurumisega enam-vähem tasakaalus või veidi suurem, kusjuures eriti kuiv on kevad-suvi Läänesaarte alamvesikonda tervikuna võib pidada Eesti kõige vähesema lumega ja üldse kõige pehmema talvega piirkonnaks. Püsiva lumikatte kestus on olnud Läänesaartel alla 100 päeva. Suureks riskiteguriks osutub Läänesaartel niiskuse puudus. Saaremaa suurim infiltratsiooniala on Saaremaa Keskkõrgustik, mis on ka selge-piiriliseks veelahkmeks. Hiiumaa suurimaks infiltratsioonialaks on aga saare keskosa Määvli-Kapasto ümbrus. Läänesaarte tänapäevase pinnavete võrgustiku ja selle hüdroloogia kujunemises on olnud oluline osa inimtegevusel. Enamik voolusänge (ligi 90%) on süvendatud ja õgvendatud või läbi kaevatud või on rajatud lausa uued kraavid. Sellega on kiirendatud pinnavete jõudmist merre. Paese aluspõhjani ja sellesse rajatud kraavid on avaldanud olulist mõju ka põhja-veele (selle taseme alanemisele ja liikumisele). Saare maakonnas on kokku 111 registrisse kantud vooluveekogu (kogupikkusega 745 km). 78% neist on lühemad kui 10 km. Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi. Enamik Läänesaarte alamvesikonna järvi on väikesed ja madalaveelised. Eesti suuruselt 4-s siseveekogu on Saare maakonnas asuv Mullutu ja Suurlahe piirkond ühtse järvikuna. Saaremaa Karujärv (330 ha) on suuruselt 3-s Läänesaarte alamvesikonna seisu-veekogu, milline on ka Läänesaarte alamvesikonna sügavaim järv (ca 6 m). Ülemaailmset tähtsust omab pisikene (0,24 ha) meteoriiditekkeline Kaali järv. Nii Saaremaa kui Hiiumaa rannikumeres on eristatavad 3 eraldiseisvat piirkonda: Liivi laht, Väinameri ja Läänemere avaosa. Läänesaarte alamvesikonna pinnaveekogud on looduslikult väga tundlikud nii ilmastiku muutustele, kui inimtegevusele. Läänesaarte alamvesikonnas on järgmised põhjaveekogumid: 1. Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum. 2. Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum. 3. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ruhnu saarel. Läänesaarte põhjavesi toitub sademetest, sealjuures Saaremaa tingimustes filtreerub 50…300 mm sademeid aastas.

14

Olulised survetegurid. Väga oluline inimmõju on veekogude füüsilise seisundi muutmine maaparanduse käigus. See on vooluveekogude rahuldava seisundi või nende tugevalt muudetud või tehislikuks lugemise põhjuseks. Oluline inimmõju on punktreostusallikatest (puhastusseadmed ja suurfarmid) lähtuv reostus ning vähesemal määral põllumajanduslik hajureostus. Oluline inimmõju on põhjavee reostumine jääkreostuskollete ümbruses. Siiski on tegemist lokaalse probleemiga ja reostunud alasid on võimalik veega varustada lähiala puhta põhjaveega.

Pinnaveekogude vee kvaliteet ja veekogude seisund. Jõgede keemiline seisund. Saaremaa jõed peaksid kuuluma heasse vee kvaliteediklassi. 2001-2002. aastal Saaremaa keskkonnateenistuse poolt tehtud uuringute alusel on suurvee perioodidel vahel suurenenud vees ammooniumi sisaldus, ka nendes jõgedes, mis ei ole heitveele suublateks. Tõenäoliselt on tegemist looduslikelt märgaladelt ja hüljatud parandatud maadelt pärit orgaanilise ainega. Põhjaloomastiku alusel hinnates on Saaremaa jõed heas või väga heas seisundis. Järvede keemiline ja ökoloogiline seisund. Olemasolevatele andmetele tuginedes on enamik Saaremaa järvi vee keemiliste näitajate alusel jäävabal perioodil vähemalt heas veeklassis. Suuremaks probleemiks on talvine ummuksile jäämine, mis muudab järve ökosüsteemi mitmeks aastaks. Rannikuvee seisundi hinnang. Läänesaarte alamvesikonna rannikuveed kuuluvad aasta keskmise soolsuse põhjal madalaveeliste mesohaliinsete (aasta keskmine soolsus üle 5 ‰) rannikuvete (üleminekuvete) tüüpi. Fosfori- ja lämmastikühendite kõrgem sisaldus merevees on tavaliselt väga episoodiline ja lühiajaline. Läänesaarte rannikumeres saab rääkida põhiliselt ühest ohtu kujutavast tegurist – sinivetikatest. Nende massesinemise vallandumise eeltingimuseks on kõrge veetemperatuur (+ 18° C) ja tuulevaiksetest ilmadest tingitud veesamba stabiilsus ning tõenäoliselt ka biogeenide (N : P) vetikatele väga soodus (madal) suhe merevees. Sinivetikad vajavad plahvatuslikuks paljunemiseks vähem biomassi kui teised vetikarühmad, kuna paljud neist on võimelised akumuleerima rakkudes fosforit ja siduma õhulämmastikku. Rannikumere seisundi määrab kogu Läänemere üldine seisund. Kuressaare linna heitvesi võib mõjutada Kuresaare lahe seisundit. Põhjavee seisundi hinnang. Põhjaveekogumite seisundi üldhinnang on hea. Põhjaveetase on valdavalt looduslähedane, aastate muutuste käik sõltub toitumistingimustest. Veevõtu vähenemise tõttu on vähenenud ka alanduslehtrite ulatus veehaarete ümbruses. Põhjavee keemiline koostis on valdavalt stabiilne. Kuressaare veehaare on viidud merest kaugemale, sellega on välditud ka merevee mõju levik veehaardele. Väikese asustustiheduse tõttu pole tõenäone põhjaveekogumite hea seisundi muutumine tervikuna halvaks. Samas on kasutushuviga põhjavesi asustatud aladel valdavalt reostuse eest kaitsmata (riski alune) ja seetõttu tuleb rakendada meetmeid veehaarete toitealade kaitseks ning põhjavee kaitseks paekõrgendikel paiknevates külades ja nende ümbruses. 15

Joogiveevarustus. Enamikul kompaktsematel väikeasulatel on välja ehitatud ühisveeveevarustus. Veevarustus hõlmab maa-asulate puhul enamasti asulate korruselamute piirkonda. Külade äärealade ja hajaasustuse elanikud saavad oma joogivee isiklikest madalatest puur- või salvkaevudest. Veetarbimine on vähenenud. Enamuses omavalitsustes on probleeme joogivee kvaliteediga. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. On mitmeid piirkondi, kus looduslik põhjavesi sisaldab mitmeid komponente rohkem kui joogivees lubatud. Sage on põhjavee suur raua ja väävelvesiniku sisaldus. Soolaka põhjavee levikualaks Lääne- Saaremaal on Mändjala – Järve piirkond. Saare maakonna joogiveevarustus. Suurim veetarbija on Kuressaare linn, mida varustab veega AS Kuressaare Veevärk (2004. a 1,01 milj. m3 vett). Suureks veetarbijaks teiste hulgas on ka Aste alevik. Tootmisettevõtetest on üheks suurimaks veetarbijaks Pähkla sigala. Suurem veetarbija on ka Saare Dolomiit-Väokivi OÜ. 2004. a. alguses valmis Saare Dolomiit-Väokivi OÜ Kaarma dolomiidi-tsehhis vee korduvkasutuse süsteem, millega ettevõtte poolt puurkaevust väljapumbatava vee kogus vähenes üle kümne korra (120 000 m3/aastas 2003. a. kuni 10 100 m3/aastas). Ettevõtetele kuuluvatest kaevudest väljapumbatavat vett enne jaotusvõrku suunamist valdavalt ei töödelda. Eramajapidamiste hajaasustuses kasutatakse veevõtuks salv- ja puurkaeve, mille tootlikkus on 1…3 m3 ööpäevas. Salvkaevud võivad kuivadel suvedel kuivaks jääda. AS Kuressaare Sanatoorium kasutab kaht mineraalvee puurkaevu.

Joogivee kvaliteedile mittevastav vesi Saare maakonnas.

Ülenormatiivsete sisaldustega joogivesi Kaarma vallas. Tabel 1. Asula NH4 Fe H2S F B Cl Bakter. Märkused reostus Kaarma vald Kõrge- Aste küla () X X nenud Mändjala

ALAMVESIKONNA KESKKONNAEESMÄRGID. Pinnavee eesmärgid: - Ära hoida pinnaveekogude seisundi halvenemine. - Saavutada kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund hiljemalt 2015. aastaks. - Rannikumere ja ranniku väärtuse säilimine. - Saavutada tehis- ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal 2015. aastaks. - Kontrollida ja piirata vee reostust ning ohtlike ainete vettejuhtimist ja kadusid. Põhjavee eesmärgid: - Tagada põhjaveehaarete vee kvaliteedi pikaajaline säilimine. - Ära hoida põhjaveekogumite seisundi halvenemine. 16

- Kaitsta kõiki põhjaveekogumeid ning tagada põhjavee kasutamise ja taastumise tasakaal. - Piirata saasteainete kontsentratsiooni kasvutendentsi. Kaitsealade puhul on aga seatud eesmärgiks tagada kõigi normide ja eesmärkide täitmine 2015. aastaks. Joogivee osas on eesmärgiks kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega ja kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. Joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Ühisveevärgi (ühendatud üle 50 elaniku) vesi peab vastama sellistele kvaliteedinõuetele, kus vesi on nähtavalt puhas ja hea maitsega ning vastama kvaliteedinõuetele ka indikaatornäitajate osas. Vooluveekogude hea seisundi saavutamisel on saartel võtmeküsimuseks morfoloogiliste tingimuste parandamine kalade ning jõevähi elu- ja sigimispaigaks olevatel vooluveekogudel.

Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava olemasolev statistiline materjal ja kogemus võimaldavad sisuliselt hinnata ainult vee- ja kanalisatsiooniteenuste majanduslikke aspekte. Võib teha järgmised järeldused: • seni ei ole Eestis hinnatud veevõttu, tõkestamist, veehoidmist ja veetöötlust muudel eesmärkidel kui vee (sh. joogivee) ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks; • riigi tasemel on kokku leppimata, mis ikkagi on veeteenus ja oluline veekasutus. Saaremaa Valla kalakasvatuse näide, kus 80% kogu Saaremaa aastasest veekasutusest kasutab üks kalakasvatus firma. Kas see on oluline või mitte? • enne ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamist ei ole tehtud sotsiaalmajanduslike ja majandusliku tasuvuse uuringuid, mis tõestaks pikas perspektiivis nende tasuvust. See võib tulevikus tähendada suuremaid kulutusi eelkõige süsteemide korrashoiuks ja tööshoidmiseks. • veevarustuse ja kanalisatsisoonteenuste kulude katmisne tase Läänesaarte alamvesikonnas on 64%; • lähiaastatel pole oodata olulist elanikkonna veeteenuse kulude katte paranemist kuna veeteenuse hinna tõstmine on võimalik vaid suuremate linnades ja asulates tiheasustusega piirkondades; • maapiirkondade omavalitsused pole võimelised nõuetekohast ühisveevärki ja kanalisatsiooni ainult omavahendite ja laenudega välja ehitama; • kulude katmise taseme tõusu on võimalik prognoosida eelkõige tööstussektoris, mille osas saab kehtestada ka makse looduse keskkonnateenuse eest laiemas mõttes; • koormuse suure osakaalu tõttu oleks vajalik saastaja maksab põhimõte ellu rakendada ka põllumajanduses, kuid see on sotsiaalmajanduslikult väga keerukas; • majanduslikult kõige kuluefektiivsem on ennetavate meetmete sihipärane rakendamine.

Tuleb teha ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste versus puurkaevude ja septikute rajamise investeeringute sotsiaalmajanduslike ja majandusliku tasuvuse uuringud külade ja hajaasustuse piirkondade kohta.

Majandusanalüüsi jätkamisel tuleb aastal 2006. teha tugevasti muudetud veekogude määramine koos sotsiaalmajandusliku hinnanguga, et täpsustada tugevasti muudetud veekogude seisundi eesmärgid, seisundi parandamise teostatavus, sotsiaalmajanduslik 17 otstarbekus ja meetmed.

Tuleb alustada veeteenuse kõigi kulude katmise hinnangu koostamist aastaks 2015 arvestades riigi sotsiaalmajandusliku arengu prognoosiga. See hinnang peab arvestama kõigi veemajanduskavade abinõude plaani lülitatud meetmetega, et tagada direktiivi juurutamine aastaks 2015.

Tuleb analüüsida looduse katta jäävate veeteenusekulude vähendamise võimalusi põllumajanduses. Põllumajanduse poolt tekitatud koormus veekeskkonnale omab samuti suurt mõju, kuid ka siin puuduvad majanduslikud analüüsid.

Sotsiaalmajanduslikust aspektist on väga oluline veekaitse alaste jõupingutuste tasakaalustatud rakendamine. Lisaks väikepuhastite rajamise kulutustele tuleb pöörata suuremat tähelepanu sõnniku- ja silomajanduse korrastamise mahajäämuse likvideerimisele. Külades tuleb kaaluda ka muid alternatiive (sealhulgas tänapäevaste kuivkäimlate kasutamist) lisaks ühisveevõrgu ja kanalisatsiooni rajamisele. Saadud tulemused on abiks ja toetavad tulevikus tehtavaid otsuseid veekeskkonna kaitsmise ja mõistliku kasutamise osas.

Analüüsida keskkonnamaksude ja saastetasude mõju vee seisundile ja siduda keskkonnatasud selgemalt kasutatava looduse veeteenuse mahuga ja keskkonnakoormuse negatiivse mõjuga vee seisundile.

Kaaluda tuleb vee keskkonnatasude, ressursimaksu ja saastetasude kogumise ja KIK-i kaudu toimiva toetuste jagamise süsteemi korraldamist selliselt, et kogutavate vahendite kasutamine toimuks (alam)vesikondade kaupa. See vastaks veepoliitika raamdirektiivi nõuetele ja tagaks maksusüsteemi läbipaistvuse ning võimaldaks pidada majandusarvestust, planeerida vahendeid vee ja kanalisatsiooniteenuste toetamiseks ja tekitatud keskkonnakahjude likvideerimiseks ning teha majandusanalüüsi vesikonna piires.

Meetmekava koosneb põhimeetmetest (Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega määratletud veemajanduskavas asjakohaste keskkonnanõuete täitmisest) ja lisameetmetest, kui minimaalsete keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu elanikkonnale ohutu keskkonna ja elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Põhimeetmete hulka on lülitatud oluliste keskkonnaohtlike objektide keskkonnanõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.

Joogivee kava. Põhimeetmed. Kohalikel omavalitsustel (kellel seda veel seni tehtud ei ole) tuleb seaduse järgselt 2006 aasta jooksul koostada ÜVK AK. Need kulutused tuleb katta valdadel ja vee-ettevõtetel. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega (üle 50 ühisveevärgi kasutajaga asulates) toimub sellega ühinenud valdades (Saare maakond: , Muhu, Pöide, , , Kuressaare linn, Kaarma, , Kärla, , Kihelkonna, Lümanda, Salme ja Ruhnu; Hiiu maakond: 18

Kärdla linn, Käina, Pühalepa) suures osas kavandatava Ühtekuuluvusfondi projekti raames. Selle projekti koosseis on täpsustamisel ja selgub lõplikult 2006. aasta suvel pärast kõigi riigihangete läbiviimist. Projektiga on kaasatud Saaremaal ligikaudu 24000 (65 %) elanikku. Ülejäänud asulate joogivee vastavusse viimine toimub kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel peamiselt KOV ja veetarbijate vahendite arvel. Läänesaarte veemajanduskava järgimine peab tagama joogiveevarustuse tagamiseks vajalike põhjaveevarude pikaajalise säilimise ning vajadusel lahendama võimalikud vastuolud veevarude kasutamisel omavalituste vahel, kui selline vajadus peaks kaugemas tulevikus tekkima. Esmajärjekorras rakendatakse meetmed (detailuuringud, uute puurkaevude ja veetöötluse rajamine) tervisele ohutu joogivee tagamiseks Sõrve poolsaare piirkonnas, vallas, Kõljala külas, Tagavere külas, külas, Järve-Mändjala piirkonnas, Sõmera asulas Saaremaal. Veevarustuse lahendamiseks kasutatavate kaevude valik on tehtud olemasolevate kaevude hulgast ning kui vee kvaliteet osutub mittevastavaks, on ette nähtud vee puhastamine. Saartel on enne veevarustuse renoveerimist otstarbekas põhjalikult uurida fluori sisaldava ja soolase vee levikutingimusi. Erineva koostisega veesooned tuleb kindlaks määrata ja leida lahendus vana kaevu ümberehitamiseks või uue puurimiseks. Kui see ei õnnestu, tuleb leida uus veeallikas. Ühisveevärgi rajamine on kavandatud Nasva-Mändjala-Järve piirkonda Nasva olemasoleva veehaarde baasil. Lisameetmed, hajaasustuse veevarustus. Meetmekavasse lülitatakse kulutused ka alla 50 inimesega ühisveevärgiga külade veevarustuse tagamiseks ja toetus haja-asustuse kuivade ning reostunud kaevude asendamiseks.

Punktreostusallikate korrastamise kava. Kanalisatsioon ja reovee puhastamine. Põhimeetmed katavad asulareoveedirektiivi (91/271/EMÜ) ja reoveesettedirektiivi (86/278/EMÜ) ning vastavate Eesti õigusaktide täitmiseks vajalikud meetmed. KOV-d peavad oma reoveekäitluse vastavusse viima õigusaktide nõuetega, kajastama seda KOV ÜVK arendamise kavades ja kokkuvõtlikult veemajanduskavas vastavalt KOV poolt esitatud andmetele. Lähema perioodi töödest suurem osa tehakse EL Ühtekuuluvusfondi abiprojektiga, millega on ühinenud suur osa Läänesaarte omavalitsustest. Torustike rekonstrueerimine on aeganõudev ja pidev protsess, mida saab lugeda kaugemas perspektiivis pigem torustiku hooldamiseks kui investeeringuks. Investeeringute kavas kuuluvad laiendamisele vaid torustikud, millega parandatakse elujärge kauaaegselt teenusega varustamata elanikel. Ehitatavate uuselamupiirkondade kommunikatsioonid ja tehnovõrgud rajatakse liitumistasude arvel. Torustike ja teiste süsteemide hooldust, jooksvat remonti ja taassoetust rahastatakse veetariifist laekuvast tulust, kuhu peab olema arvestatud ka seadmete ja süsteemide kulum. Need põhimõtted kehtivad ka joogiveevarustuse osas. Lisameetmed. Osadel reoveepuhastitel võib osutuda vajalikuks täiendav reovee puhastamine, eelkõige fosforiärastus. Seda tuleb kaaluda Kuressaare linna, Orissaare 19 aleviku ja Salme-Läätsa puhastil. Kuressaares on vajalik ka sademevee kanalisatsiooni arengukava rakendamine (sademevee eraldi kogumine ja käitlemine). Kohalikud omavalitused koostöös veeettevõttega peavad tagama ka reovee kokkuveoks vajalikud veokid. Veehoiualadel ja karstialadel on soovitatav reovee ärajuhtimist oluliselt piirata. Lisameetmena tuleks toetada ka hajaasustuse kanalisatsiooni nõuetekohast rajamist eelkõige tundlikel aladel (kaitsmata põhjaveega aladel ja väärtuslike veekogude valgaladel).

Põhjavee kava. Põhimeetmeteks on eeltoodud punktreostusallikate korrastamise ja hajureostuse vastased meetmed. Vajalik on Kuressaare linna, Kärdla linna, Käina aleviku veehaarde ja Kõrgessaare aleviku veehaaretele veekaitsealade moodustamine. Käsil on Nasva veehaarde sanitaarkaitseala moodustamine. Kasutuseta seisvad ja põhjavett ohustavad puurkaevud tuleb likvideerida. Lisameetmed. Põhjavee reostumise ohu ennetamiseks tuleb: koostada kohalikele omavalitsustele kasutamiseks põhjaveekaitstuse digitaalkaardid ja need elektrooniliselt avalikustada; välja selgitada intensiivselt kasutatavad kaitsmata põhjaveega põllumaad ning neile veekaitsemeetmed välja töötada. Lähiaastatel tuleb koostada allikate ja karstilehtrite register ja korraldada nende kaitse loodusliku seisundi säilitamiseks.

Hajureostuse piiramise kava (lisameetmed). Hajureostuse vähendamiseks saab rakendada meetmed taimekasvatusest, turbatootmisest ja metsamajandusest lähtuva hajureostuse mõju vähendamiseks. Kuna Läänesaarte alamvesikonnas pole eeldavalt hajureostuse mõju veele praegu suur, saab neid meetmeid käsitleda peamiselt ennetavate meetmetena. Läänesaartel võib põllumajandusreostus oluliseks muutuda piiratud aladel, kuhu üldiselt vähene põllumajandus koondub. Pinnavee kava. Lisaks eeltoodud reostuse vastastele põhimeetmetele keskendub pinnavee meetmekava heas või väga heas seisundis veekogude seisundi säilitamisele ja mitterahuldavas seisundis veekogude seisundi parandamisele. Keskmises (rahuldavas) seisundis vee- kogude puhul parandatakse projektipõhiselt veekogude füüsilist seisundit. Mullutu-Suurlahe (“Kuressaare järvistu”) kui olulise kalade kudeala ja ravimuda leiukoha kaitsekorralduse kava. Seisundi säilitamiseks tuleb koostada järve ja lähivalgala uuringutele põhinev kaitsekorralduskava. Tuleb selgitada veetaseme reguleerimise vajadus. Teha uurimised, et leida vajalikud meetmed, milliste eesmärgid on aeglustada järve kinnikasvamist, hoida kalade kudemisala ja ravimuda maardlat.

Rannikumere alamkava. Põhimeetmed. Rannikumerd maismaalt mõjutava reostuse kontroll on käsitletud eel- toodud meetmekavades. Rannikumere ja mere kaitse meetmete rakendamise vahekorrad alamvesikondade ja riigi tasemel on seni ebaselged. Alamvesikonna kava osa on ajuveeala piiride täpsustamine ja erinevate veeseisude kaartide koostamine koos vastava informatsiooni levitamisega elanikkonnale ja ettevõtjatele ning rannikualadel üleujutusriskide vähendamise meetmeteprogrammi väljatöötamine. 20

Väga oluline on valmisoleku tagamine õlireostustõrjeks, õnnetuste ennetamine sadamates ja jäätmete ja pilsivee vastuvõtu tagamine sadamates. Milliseks kujuneb siin riiklike programmide ja alamvesikonna VMK ning ettevõtete osalus pole praegu selge. Kaarma valla meetmeplaan vastavalt 2006. a. koostatud ÜVK AK-le. Tabel 2. Meetmed Teostuse Vastavus kehtestatud Maksu- Maksumuse Elanikke / Reostus- Aeg nõuetele ja tegevuse mus dokument projektiga kaitstus iseloomustus mlj seotud EEK elanikke Kaarma valla 2008 EI, ülenormatiivne 4,5 Arco Ehitus 50 NÕRGALT Upa küla fluoriidi, naatriumi ja boori KOV, OÜ elanikku, KAITSTUD elanike sisaldus joogivees. KIK hinnapakku- 800 õpilast varustamine Veetrasside ehitus mine / kvaliteetse olemasoleva kanalisat- 2007.a. tulevikus joogiveega sioonitorustiku baasil ca 3 kuni 3700 km - ühendatakse Upa küla Kuressaare linna joogiveetrassiga. Upa külas tervisele ohtlik joogivesi. Nasva küla 2008 – EI, põhjavesi reostunud - 15 Veemaailm 350 / KAITSMATA elamupiirkonna 2010 üleujutatav ala, mistõttu KOV, INC OÜ tulevikus JA veehaarde, kanalisatsiooni- rajatised KIK hinnapakku- kuni 400 NÕRGALT joogivee- üleujutatavad, reostavad mine 2006 KAITSTUD varustuse ja põhjavett ja Läänemerd. kanalisatsiooni Loogiline jätk praegusel täielik hetkel alakoormatud Nasva- väljaehitamine Salme reoveetrassi rajamise (kahes etapis) projektile. Uus veehaare olemasolevate kvaliteetse veega puurkaevude baasil vee ja kanalisatsioonitrassi- de väljaehitamine elamupiirkonnas. Nasva küla paikneb regulaarselt üleuujutataval alal, mistõttu olemasolevad kogumiskaevud, kuiv- käimlad ja kohtpuhastid reostavad põhjavett ja Läänemerd. Kaarma valla 2008 – EI, joogivee- ja 8,3 Arco Ehitus 200 / KAITSMATA Aste küla vee- 2010 kanalisatsioonisüsteemid KOV, OÜ 200 JA ja vananenud, olemasoleva KIK hinnapakku- otseselt NÕRGALT kanalisatsiooni- BIO-50 puhasti eesvooluks mine KAITSTUD süsteemide Elme peakraav, mille põhjas 2007.a. rekonstrueeri- karstileht- rid. Piirkonna mine põhjavee kvaliteet rikutud. Olemasolevate vee trasside rek - ca 1km, kanalisatsioonitorustiku rek. 0,8km, olemasoleva reoveepuhati rek. Ja puhastussüsteemi täiustamine - süsteemid vananenud ja reostavad karstiderohke piirkonna 21

põhjavett

Tabel 2 järg. Meetmed Teostuse Vastavus kehtestatud Maksu- Maksumuse Elanikke / Reostus- Aeg nõuetele ja tegevuse mus dokument projektiga kaitstus iseloomustus mlj seotud EEK elanikke EIKLA vee- ja 2008 – EI, Joogivee- ja kanalisatsi- 1,1 Eesti 135 KAITSMATA kanalisatsiooni- 2009 oonisüsteemid vananenud. KOV, Veevärk elanikku süsteemide Rekonstr. veetoru 198m, ÜF, Konsultatsi- / 135 rekonstrueeri- isevoolset kanalis. trass KIK oon. elanikku mine 359m, rajatava veetrass Hinnapakku- 440m, isevoolne kanal. 73 mine 2003 a. m, survekanalis. 424m. Rekonstr. reovete pumpla. Olemasolev puurkaev ja pumbamaja. LAHEKÜLA 2008 – EI, kõik veetrassid on 14,12 Eesti 630 KAITSMATA vee- ja 2009 lokaalsed, suvilate piir- KOV, Veevärk elanikku JA kanalisatsiooni- konna vajaduste järgi ÜF, Konsultatsio / 630 NÕRGALT süsteemide rajatud. Reoveed lahenda- KIK on. elanikku KAITSTUD rekonstrueeri- tud kogumiskaevude baasil. Hinnapakku- mine Joogiveed kasutuskõlbama- mine 2003 a. tud. Rajatav veetrass 5611m, reovetepumplad, isevoolse kanal. 4731 m, survekanalis. 1315m. Trassid ühendatakse Kuressaare linna võrgustikuga. KUDJAPE vee- 2008 – EI, olemasolevast olmevee 2,71 Eesti 479 NÕRGALT ja 2009 trassist on tehtud KOV, Veevärk elanikku KAITSTUD kanalisatsiooni- reguleerimatud väljavõtted, ÜF, Konsultatsio / 479 süsteemide reovete trassid on KIK on. elanikku rekonstrueeri- kontrollimatud, amortisee- Hinnapakku- mine runud. Rekonstr. veetrassi mine 2003 a. 718 m, rajatav isevoolset kanalis. 1016 m ja survekanalis. 40 m. Ja üks reovete ülepumpla. Trassid ühendatakse Kuressaare linna võrgustikuga.

7. Keskkonna ja sotsiaal-majanduslike näitajate üldkirjeldus ning piirkonna muud iseärasused. 7.1. Pinnakate.

Kaarma vald asub Saare maakonnas Saaremaa lõuna- ja keskosas. Vald piirneb lõunas Liivi lahega ja rannikualal selle väiksemate lahtedega: Suur katel, Kuressaare, Sepamaa ja Kasti laht. Abruka saar paikneb liivi lahes.

22

Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Aluspõhja moodustavad kivimid asetsevad nagu mujalgi Eestis väikese kallakuga lõuna poole. Kallaku tõttu avanevad kivimite kihid lääne-ida suunaliste ribadena. Saaremaa keskosas paljandub lääne-ida suunalise vööndina kaarma dolomiit.

23

Joonis 1. Läänesaarte põhjavee kaitstus, põhjavee toiteala, karst ja allikad.

Kaarma lademel lasuvad paadla lademe kollakad, porsunud õhukesekihilised ja kivististerikkad lubjakivid ning dolomiidid. Saaremaa lõunarannikul järgneb paadla 24 lademele kaugotoma lubjakivi. See on õhukesekihiline jämekristalne lubjakivi ja dolomiit, milles esineb arvukalt võrdlemisi suuri rõngaid – mereliiliate varrelülisid. Kõige nooremad Saaremaa aluspõhja kivimid paljanduvad Sõrve läänerannikul, koosnedes õhukesekihilistest lubjakividest savikate ja liivakate vahekihtidega.

Joonisel 1 on toodud Läänesaarte põhjavee kaitstus, põhjavee toitealad, karst ja allikad. Joonise allikaks on Läänesaarte veemajanduskava.

Pinnamoe poolest on Saaremaa Lääne-Eesti madaliku koosseisu kuuluv paelava, kus esineb nii aluspõhjalist kui ka pinnakattest tingitud väiksemaid pinnamoe ebatasasusi. Peale majandusliku otstarbe (kaarma dolomiidi kaevandus) on Saaremaa aluspõhja moodustavad kivimid ka teadusliku tähtsusega, kuna nad sisaldavad väga palju kivistisi. Pinnakatte paksus on kohati (valla keskosas) alla 5 m, valla kaguosas 5-10 m. Pinnakate on enamasti rähkmoreen, klibu, mere- ja tuiskliiv.

Karst on nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne. Huvitavamad ja looduses vaadeldavad on Kuusiku, Loona, ja Kõue karstialad, kus saab näha karstile omaseid pinnavorme nagu neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev - Jõempa karstiala.

Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari veekompleksis saab eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete vesi ( ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete vesi (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo).

Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev.

7.2. Põhjavesi ja põhjaveevarud.

Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid: - Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum; - Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum (võetakse Kuressaare linnas mineraa- lveena, mille tarbitav kogus aasta-aastalt suureneb); - Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ruhnu saarel.

25

Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad). Siluri põhjaveekiht. Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Lääne-Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel. Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala. Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori. Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene. Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s. Kõikide asulate veevõtt jääb neile kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem).

Keskkonnaministri 06. 04. 2006. a. käskkirjaga nr. 404 on kinnitatud Saare maakonna põhjaveevaru – vt. tabel 3.

Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud (m3 /ööp). Tabel 3. Põhjavee- Põhjaveemaardla Veekihi Põhjavee- Varu kategooria1 Kasutusaeg maardla piirkond geoloogiline varu m3/d Ja otstarve indeks Kuressaare Kuressaare S 2 000 T2 tootmisvesi Kuni 2017 Tõlli S 8 000 T1 joogivesi Kuni 2023 Unimäe S 500 T1 joogivesi Kuni 2017 Kuressaare 2 O-C 109 Mineraalvesi Kuni 2017 Kuressaare 1 C-V 297 Mineraalvesi Kuni 2017 Läätsa Läätsa S 1 500 T1 tootmisvesi Kuni 2023 Orissaare Orissaare S 1 000 T1 joogivesi Kuni 2017 Kaarma Nasva S 1 000 P Kuni 2017 1 Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a. määruse nr. 9 ”Põhjaveevaru hindamise kord” kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosivaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

Kaarma valla territooriumil on kaks Kuressaare linna veehaaret – Tõlli ja Unimäe veehaarded.

26

Joonis 2. Tõlli veehaare (väljavõte üldplaneeringu eelnõust).

27

Joonis 3. Unimäe veehaare (väljavõte üldplaneeringu eelnõust).

Tõlli veehaardele on moodustatud sanitaarkaitseala 200 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 200 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude (Keskkonnaministeeriumi 18.12.1997. a. kiri nr 16-11/2892 – nõusolek sanitaarkaitseala moodustamiseks; Kuressaare Vallavalitsuse 21.01 1998. a. korraldus nr 17 – Unimäe ja Tõlli veehaarde sanitaarkaitseala piiride kooskõlastamine).

Unimäe veehaardele on moodustatud sanitaarkaitseala 200 m raadiuses ümber puurkaevu (Keskkonnaministeeriumi 18.12.1997. a. kiri nr 16-11/2892 – nõusolek sanitaarkaitseala moodustamiseks; Kuressaare Vallavalitsuse 21.01 1998. a. korraldus nr 17 – Unimäe ja Tõlli veehaarde sanitaarkaitseala piiride kooskõlastamine).

Tõlli ja Unimäe veehaaretele on koostatud veehoiualad, mis on näidatud Kaarma valla üldplaneeringu kaartidel – vt joonised 2 ja 3, mis on väljavõtted Kaarma valla üldplaneeringu kaartidest.

Keskkonnaministri 02.02.1998. a määrusega nr 12 on Unimäe veehaarde siluri veekihist joogiveevaruks kinnitatud 500 m3 ööpäevas. Keskkonnaministri 02.02.1998. a. määrusega nr. 13 on Tõlli veehaarde siluri veekihist saadava joogivee varuks kinnitatud 8000 m3 ööpäevas 25 aastaks. Vastavalt Perensi ja Raudsepa poolt koostatud veehaarde ja sanitaarkaitseala projektidele teeb Kaarma vald ettepaneku kehtestada Tõlli-Ansi veehaardele II sanitaarkaitsetsoon 28

(Tõlli veehaarde projekt ja põhjaveevaru hindamine, Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond, koost. R. Raudsep, R. Perens, Tallinn 1997; Unimäe ja Tõlli veehaarete ja nende sanitaarkaitsealade projektid, koost. R. Perens, 1998). Eelnimetatud projektidest tulenevalt kehtestab üldplaneering Tõlli-Ansi veehaarde II sanitaarkaitsetsooni, kus kehtestatakse täiendavad kitsendused kaitsmata alade ja nõrgalt kaitstud alade kohta (lisaks kõigile kehtivatele seadustest tulenevatele kitsendustele).

Valdav osa Kaarma valla rannikupiirkonnas paiknevatest salvkaevudest toituvad mereliivadega seotud pinnaseveest. Keemiliselt koostiselt on salvkaevude vesi hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, mineralisatsiooniga 0,6 – 0,8 g/l. Iseloomulik on vee suur üldkaredus – kuni 10,7 mg-ekv/l. Kaitsekihi puudumise tõttu on vesi kergesti reostatav.

Siluri põhjaveekompleks on jagatud vettkandvateks ja lokaalselt vett juhtivateks kihtideks. Näiteks Nasva küla idapolsetel aladel on Kudjape muguljate lubjakivide veekihid – veerikas tsoon paikneb 5 – 7 m sügavusel. savikate merglite ja lubjakivide lokaalselt vettjuhtivad kihid avanevad kirde-edelasuunalise vööndina Suur- lahest kuni mereni. Väga väikese veeandvusega on siin Nasva külmhoone ja sadama puurkaevud. muguljate lubjakivide ja domeriitide veekihid on Nasva piirkonnas üldise levikuga. Tema avamus kulgeb Nasva ja Mändjala vahelt üle Mullutu lahe kirde suunas. Põhjavesi on surveline. Võrreldes teiste veekihtidega on uduvere veekihtide vees tunduvalt vähem kloor- ja naatriumioone. Lämmastikuühendeid ei ole vees leitud. Uduvere põhjaveekihtide veerikkus on erakordselt suur. Nimetatud veekihid on hea reostuskaitstuse ja suure veerikkuse tõttu kõige perspektiivsemad ühisveevarustuse organiseerimisel.

Kvaternaari veekompleks asub Kaarma vallas maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks Kaarma vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest.

Enamuses omavalitsustes on probleeme joogivee kvaliteediga. Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Soolaka põhjavee levikualaks Lääne- Saaremaal on Mändjala – Järve piirkond.

29

Kaarma valla põhjavee seisundi uurimiseks on tehtud järgmised tööd: 1. Nasva veehaarde põhjaveevarude arvestus. TK Eesti Geoloogia, Keila Hüdrogeoloogia Töökond. Keila, 1989. 2. Kuressaare valla põhjavee kvaliteedi jälgimine. AS Maves. Töö nr. 003093. Tallinn, 1993. 3. Kuressaare linna Kaarma vallas paiknevate Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaarete uurimistööd. 4. Kuressaare valla veekaitseskeem. AS Maves. Töö nr. 0005591. Tallinn, 1992. 5. Kaarma valla Aste, Endla, Kungla ja külade piirkonna hüdrogeoloogiline uuring joogivee kvaliteedi halvenemise põhjuste kaardistamiseks ning põhjavee seisundi parandamiseks. Läbi viidud 05/2008 – 11/2008. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Uuringu eesmärgiks oli Aste, Endla, Kungla ja Vantri külade kaevude inspekteerimine, välianalüüside ning laboratoorsete analüüside teostamine, põhjavee kaitstuse kaartide koostamine, uuringu tulemuste tutvustamine elanikkonnale, aruande koostamine.

Kaarma vallas lubatud veevõtt on fikseeritud ka vee erikasutuslubadega. Järgnevalt on toodud Kaarma valla vee-ettevõtjate lubatud veevõtt: 1. Arco Ehitus OÜ (vee-erikasutusluba nr. L.VV.SA-206210) lubatud veevõtt on: - Eikla elamute puurkaevu pass nr. 3944 on 2009. kuni 2013. aastal 10 800 m3; 2. Arco Ehitus OÜ (vee-erikasutusluba nr. L.VV/300815) lubatud veevõtt on: - Nasva küla puurkaevu pass nr. 4448 on 2009. kuni 2014. 8760 m3 kvartalis ja 35040 m3 aastas. 3. Arco Ehitus OÜ (vee-erikasutusluba nr. L.VV/317637) lubatud veevõtt on: - Aste aleviku puurkaevu pass nr. A-8053 on 2009. kuni 2014. 11960 m3 kvartalis ja 47840 m3 aastas. 4. Arco Ehitus OÜ (vee-erikasutusluba nr. L.VV.SA-180785) lubatud veevõtt on: - Aste küla e. Haamse puurkaev, pass nr. 5453 on 2008. kuni 2013. 2750 m3 kvartalis ja 11000 m3 aastas. 5. AS Kuressaare Veevärk (vee-erikasutusluba nr. L.VV.SA-191886) lubatud veevõtt on: - Tõlli kaev nr. 1 pass nr. 5611-1 on 2008. kuni 2010. aastal 172 800 m3 igas kvartalis. - Tõlli kaev nr. 2 pass nr. 5611-2 on 2008. kuni 2010. aastal 172 800 m3 igas kvartalis. - Tõlli kaev nr. 3 pass nr. 761 on 2008. kuni 2010. aastal 172 800 m3 igas kvartalis. - Tõlli kaev nr. 4 pass nr. 762 on 2008. kuni 2010. aastal 172 800 m3 igas kvartalis. - Unimäe 3 pk pass nr. 4796-3A on 2008. kuni 2010. aastal 45 500 m3 igas kvartalis

7.3. Pinnavesi.

Kaarma valla järvedest on tähtsaim 1440 ha suurune Mullutu-Suurlaht, mis on suuruselt Eesti kolmas järv. Järgneb looduskaitsealune Linnulaht (110 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Kaarmise - Jõempa karstialal paikneb madal, alla 1 m sügavune Kaarmise järv (11,5 ha). 30

Tehisjärvedest on suurim 4,6 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär).

Vallas paiknevad jõed ja peakraavid on lühikesed ja veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km). Ülejäänud vooluveekogud on alla 10 km pikad.

Kaarma vallas on kaks looduslikku põhjavee väljavoolukohta maapinnal: ja Pähkla külas. Meedlas on kolm 0,4 - 0,7 m sügavust tõusuallikat. Saaremaa kuulsaim ohvriallikas "Põhjatu allikas" paikneb Pähkla külas. 12 m läbimõõduga ja 2 m sügavune allikas on looduskaitse all ning arheoloogiamälestiste registris.

Läänesaarte alamvesikonna looduslikud jõed kuuluvad valdavalt I A tüüpi – väikesed ja orgaanikarikkad jõed (jõe valgala suurus 10-100 km2, PHT aasta 90 % -ne väärtus üle 20 mgO2/l) – ja I B tüüpi – väikesed ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed (jõe valgala 2 suurus 10-100 km , PHT aasta 90 % -ne väärtus alla 20 mgO2/l). I A tüüpi looduslikke vooluveekogumeid on Saare maakonnas 12, I B tüüpi 26 ja 2B tüüpi 3 (2 Põduste jõe veekogumit ja Nasva veekogum). Keskmise suurusega (valgalaga üle 100 km2) on Nasva, Põduste, Lõve, Kärla ja Võlupe jõgi. Saaremaa jõgedel algab kevadine suurvesi tavaliselt märtsi lõpus ja saavutab maksimumi aprilli esimese nädalaga. Suurveeperioodi lõpp on enamasti mai esimene pool. Suvine madalseis kestab septembri lõpu või oktoobri alguseni. Siis algab sügisvihmadest tingitud suurveeperiood, mis lõpeb jaanuari alguses, mil algab talvine madalveeperiood. Väikese valgalaga jõed ja ojad, kus põhjavee osatähtsus toitumises on väikene, kuivavad suveperioodil. Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi, mis ühendab Mullutu-Suurlahte Liivi lahega. Vahetevahel kõrgete merevee seisudega voolab jõgi ka tagurpidi viies merevett lahtedesse. Saaremaa jõgede isepuhastusvõime on minimaalne, maapinna langus ja voolukiirused väikesed. Suvisel kuivaperioodil toimub voolusängide kinnikasvamine, voolukiirus väheneb veelgi ja langeb vee hapnikusisaldus. Seda tuleb arvestada väikeste voolu- veekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Jõgede veevarud on väikesed (miinimumäravool Saaremaa madalamatel aladel on alla 1 l/s km2) ja pinnavett kasutatakse vähesel määral põllumajanduses, eeskätt loomade jootmiseks karjatamisperioodil. Paljud Saaremaa ja Muhu jõed ja ojad on tähtsad kala- ja vähimajanduslikult.

Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, suvel rohekaskollane või kollakas-roheline. Tumedaveelised on Koigi soostikus asuvad rabajärved ja Marjasoo karjäärijärv. Enamus järvi on väikesed ja madalaveelised. Kaheksa Saaremaa järve kuuluvad rannikujärvede tüüpi. 12 järve (sh. Järise ja Koigi järv) kuuluvad keskmise karedusega madalate ja kihistumata heledaveeliste väikejärvede 2 31 tüüpi. 1 järv (Karujärv) kuulub keskmise karedusega sügavate kihistunud heleda-veeliste väikejärvede 3 tüüpi. 2 järve (Koigi Pikkjärv ja Koigi Naistejärv) kuuluvad tumedaveeliste rabajärvede 4 tüüpi. 12 järve kuuluvad tehisjärvede AW tüüpi. Järvi on mõjutanud maaparandus, mitmed järved on lastud kuivaks või on veepeegli pindala tugevasti vähenenud. Enamikel järvedel on maaparandustööde ja sellele järgnenud maakasutuse intensiivistumise perioodi mõjul kiirenenud eutrofeerumine. Kui vaadelda Mullutu ja Suurlahe piirkonda ühtse “Kuressaare” järvistuna, siis on tegemist pindala poolest Eesti suuruselt neljanda siseveekoguga kogupindalaga 433 ha. Enamus järvi on väga noored - endised merelahed. Oma toitumise iseloomu järgi on need veekogud soolatoitelised. Saaremaa järvi iseloomustab vee hea läbipaistvus ja madaluse tõttu paistavad enamus neist põhjani läbi. Tänu veekihi madalusele, vee läbipaistvusele ja heale segunemisele on Saaremaa järvede vesi üldiselt kihistumata. Madalus ja veekihi ühtlane soojenemine loovad head tingimused mikrofloora ja suurtaimestiku kasvamiseks. Talveperioodil enne jääkatte sulamist tekitab taimestiku lagunemine paljudes järvedes hapnikuvaeguse, mis on sageli kalastikule surmav. Paljud rannikujärved on olulised ravimuda leiukohad.

Läänesaarte alamvesikonnas on määratud järgmised rannikumere tüübid: - Läänesaarte avamere rannikuvesi – tüüp 4 – mesohaliinne, madal, lainetusele avatud rannikuvesi; - Väinamere rannikuvesi – tüüp 5 – mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi; - Liivi lahe rannikuvesi – tüüp 6 – mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi.

Liivi laht on avamerega nõrgalt ühendatud ja hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt avamere omadest. Liivi lahes on nõrgem lainetus, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus, suuremad aga veetemperatuuri ja veetasemete kõikumised. Läänemere avaosa vee soolsus kõigub piirides 6,5-7‰, Liivi lahes on see 5 - 6‰. Vee läbipaistvus on Läänemere avaosas keskmiselt 10-12 meetrit, Liivi lahe põhja-osas 4-6 meetrit. Läbipaistvus sõltub ilmastikust. Suurim on see kevadel enne veeõitsengut ja hilissügisel vaikse ilmaga. Läänemeres ei ole välja kujunenud tugevaid püsihoovusi. Läbi Taani Väinade toimuva soolase vee sissevoolu ja jõgedest kantava mageda vee koosmõju tulemusena ringhoovuse kiirus jääb piiridesse 5-8 cm/s. Soolasem ja raskem vesi liigub Lääne-mere süvakihis mere siseosa poole ja magedam, jõgedest toodud vesi, pinnakihtides Taani Väinade suunas. See ringliikumine on taustaks ka väiksematele ja tugevamatele hoovustele. Hoovused tekivad enamasti tuule mõjul, vastavalt tuulte muutumistele muutuvad ka hoovuste liikumissuunad ja kiirused. Erandid on väinad ja suletud merelahed. Tavaliselt jääb hoovuste kiirus alla 10 cm/s, kuid väinades ja tugevate tuultega võib ulatuda üle 100 cm/s.

7.4. Reostusallikad.

Kaarma valla territooriumil asuvad mitmed põllumajanduslikud ühistootjad ning 32 suurtalunikud (PÜ Mereranna, AS Saare Peekon, OÜ Eikla Agro, OÜ Hekva jt.), kes kokku annavad olulise osa maakonna liha- ja piimatoodangust. Potentsiaalseks suunaks on loomakasvatuse (veised, lambad ja hobused) aktiviseerimine Abruka saarel, mis aitaks hooldada (hoiaks võsastumast, kinni kasvamast) väärtuslikke alasid – pool-looduslikke kooslusi, nt rannaniitusid.

Kaarma valla suuremad tööstuspiirkonnad on Sikassaare, Eikla, Mullutu, Randvere, Kudjape, Aste ning Nasva külad. Lisaks on väikeettevõtluse (laod, kaubandus jne) maa- alad Kuressaare ringteest Kaarma valla poolses küljes. Perspektiivseteks tootmispiirkondadeks on eespoolnimetatud keskused, kus on välja arendatud kaasaegne infrastruktuur (teed, side, elekter). Samuti on valla territooriumil teistes kohtades tühjalt seisvaid endisi lautasid ja laohooneid, mis on sobivad väikeettevõtluse arendamiseks.

On plaanis rekonstrueerida Muratsi sadam (aastaks 2010), leida lahendus Nasva sadama süvise rekonstrueerimiseks (2010), Abruka sadama rekonstrueerimine (aastatel 2009- 2010). Soodustatakse kinnistuomanikel lautrite rajamist kooskõlas kehtiva seadusandlusega ja üldplaneeringuga.

Lääne-Saarte alamvesikonna veemajanduskavas on toodud punktreostusallikate korrastamise kava. Kanalisatsioon ja reovee puhastamine. Kaarma vallas on 9 töötavat reoveepuhastit. Alamvesikonna veemajanduskava põhimeetmed katavad asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) ja reoveesette direktiivi (86/278/EMÜ) ning vastavate Eesti õigusaktide täitmiseks vajalikud meetmed. Osadel reoveepuhastitel võib osutuda vajalikuks täiendav reovee puhastamine, eelkõige fosforiärastus. Seda tuleb kaaluda Kuressaare linna ja Salme-Läätsa puhastil. Kuressaares on vajalik ka sademevee kanalisatsiooni arengukava rakendamine (sademevee eraldi kogumine ja käitlemine). Kohalikud omavalitused koostöös vee-ettevõttega peavad tagama ka reovee kokkuveoks vajalikud veokid.

7.5. Elanikkond.

Vallas on kaks alevikku – Aste, Kudjape ja 69 küla. Kaarma Valla territooriumi moodustavad Abruka, Aste, , Ansi, Asuküla, Aula-, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, , Jõe, Kaarma, Kaarmise, , Kasti, Kaubi, Kellamäe, Keskranna, Keskvere, , Kirikuküla, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Kärdu, , Laheküla, Laoküla, Lilbi, , Meedla, Metsaküla, Mullutu, Muratsi, Mõisaküla, Mändjala, Nasva, Nõmme, Paimala, Parila, Piila, Praakli, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Sikassaare, Tahula, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Upa, Vaivere, Vantri, Vatsküla, , Viira ja Õha külad.

Kaarma valla andmete kohaselt (01.01.2010 seisuga) elab vallas 4229 elanikku (10,8 in/km2). Valla elanike arv on tõusu teel. Suurimad asulad elanike arvu järgi on Aste ja Kudjape alevikud ning Nasva küla. Kaarma valla elanike arv seisuga 01.01.2010. a. on toodud tabelis 4. 33

Kaarma valla elanike arv seisuga 01.01.2010. a. Tabel 4. Nr Asula nimi Alaliste elanike arv 1. Abruka küla 31 2. Aste alevik 490 3. Aste küla 197 4. Anijala küla 30 5. Ansi küla 36 6. Asuküla küla 85 7. Aula-Vintri küla 18 8. Eikla küla 115 9. Endla küla 34 10. Haamse küla 4 11. Hakjala küla 62 12. Hübja küla 12 13. Irase küla 51 14. Jootme küla 10 15. Jõe küla 47 16. Kaarma küla 68 17. Kaarmise küla 19 18. Kaisvere küla 32 19. Kasti küla 32 20. Kaubi küla 65 21. Kellamäe küla 24 22. Keskranna küla 30 23. Keskvere küla 7 24. Kiratsi küla 69 25. Kirikuküla küla 28 26. Koidu küla 19 27. Koidula küla 82 28. Kudjape alevik 518 29. Kuke küla 15 30. Kungla küla 26 31. Käku küla 41 32. Kärdu küla 24 33. Laadjala küla 52 34. Laheküla küla 168 35. Laoküla küla 29 36. Lilbi küla 37 37. Maleva küla 22 38. Meedla küla 37 39. Metsaküla küla 3 40. Mullutu küla 31 41. Muratsi küla 152 42. Mõisaküla küla 62 43. Mändjala küla 123 34

Tabel 4 järg. Nr Asula nimi Alaliste elanike arv 44. Nasva küla 369 45. Nõmme küla 16 46. Paimala küla 7 47. Parila küla 25 48. Piila küla 39 49. Praakli küla 46 50. Põlluküla küla 57 51. Pähkla küla 164 52. Pärni küla 16 53. Randvere küla 9 54. Saia küla 38 55. Sepa küla 21 56. Sikassaare küla 43 57. Tahula küla 62 58. Tamsalu küla 27 59. Tõlli küla 40 60. Tõrise küla 33 61. Tõru küla 3 62. Uduvere küla 41 63. Unimäe küla 8 64. Upa küla 89 65. Vaivere küla 78 66. Vantri küla 17 67. Vatsküla küla 14 68. Vestla küla 10 69. Viira küla 74 70. Õha küla 1 Kokku: 4229

7.6. Kaarma valla eelarve, leibkonna keskmine sissetulek omavalitsusüksuses ja elanikkonna maksevõime.

Kaarma valla 2010. aasta eelarve (Vallavolikogu 03.03.2010. a. määrus nr 4) tulud on 48 490 660 krooni.

Kaarma valla tulud sõltuvad suuresti füüsilise isiku tulumaksust (26 000 000 krooni) ja maamaksust (2 530 600 krooni). Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu ja maamaksu osa.

Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel suurenenud. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aastatel 2010. ja 2011 peale reoveekogumisala laiendamist rahastab sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti Kaarma valla 35

Nasva küla kogu elanikkonda hõlmava veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse II etapp.

Viimastel aastatel oli suuremaks investeeringuks veevarustuse ja kanalisatsiooni alal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt ”Läänesaarte alamvesikonna asulate joogiveevarustuse ja veekaitse projekt”, mille käigus renoveeriti ja ehitati veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme Kaarma valla Kudjape alevikus ning Eikla ja Laheküla külades. EL ÜF projektide eesmärgiks on luua eeldused Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava edukaks rakendamiseks.

Kaarma valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ÜVK olukorra parandamiseks on Kaarma Vallavalitsuse hinnangul head. 01. 04. 2010. a. seisuga on laenukoormus 13,4 miljonit krooni, mis moodustab 27,6 % 2010. aasta eelarve mahust. Aastatel 2007. kuni 2010. on planeeritud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks (osalemiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis) võtta laenu vastavalt vajadusele. Laen makstakse tagasi alates 2009. aastast, milleks planeeritakse igal aastal valla eelarvesse laenu tagasimaksmiseks vajalik summa koos intressidega. Intressist tulenev maksukoormus väheneb aastast aastasse.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu andmetel oli keskmine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstav summa koos käibemaksuga ühe inimese kohta 01. 01. 2010. aasta seisuga 31,68 kr/m3. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks.

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 4 % leibkonna sissetulekust.

2009. aastal oli Kaarma valla elanike registris olevate töötajate keskmine palk 10 561 krooni.

Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt: - ca 40 % elanikkonna maksevõime on hea; - ca 35 % elanikkonna maksevõime on rahuldav; - ca 25 % elanikkonna maksevõime on madal.

7.7. ÜVK teenuse kasutajad.

Kaarma vallas on reovee kogumisaladeks Aste ja Kudjape alevike ning Nasva, Mändjala, Laheküla, Aste, Muratsi, Upa, Pähkla ja Eikla külade kompaktse hoonestusega alad. Kaarma valla kompaktse hoonestusega alade reovee kogumisalade piirid on toodud lisa 1 kaardimaterjalidel.

36

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Kaarma vallas praegu ja aastaks 2021. Tabel 5. Jrk. Asula nimi Elanikke 01.01.2010. a. ÜV/K kasutajad nr. seisuga 2010. a. 2021. a. 1. Aste alevik* 490 490/490 560/560 2. Nasva küla* 369 61/113 360/360 3. Mändjala küla* 123 -/- 410/410 4. Laheküla küla** 168 110/110 250/250 5. Aste küla* 197 165/165 190/190 6. Muratsi küla*** 152 -/- 140/140 7. Upa küla** 50 (+ 800 õpilast) 45/45 125/125 8. Abruka küla*** 31 -/- 40/40 9. Pähkla küla**** 164 30/30 140/140 10. Kudjape alevik** 518 510/510 627/627 11. Eikla küla* 115 90/90 115/115 Kokku: 2416 * Vee-ettevõtja Arco Ehitus OÜ ** Vee-ettevõtja AS Kuressaare Veevärk *** Abruka ja Muratsi külades ÜVK puudub, on välja arendamisel. **** Pähkla külas tegelevad 2 korruselamu ÜVK-ga kohalikud elanikud.

7.8. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta.

Veetarve 2009. aastal. Tabel 6. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühisveevärgi Ühisveevärki nr. 01.01.2010. a. teenust pumbatud vesi Seisuga kasutavate m3/d elanike arv 1. Aste alevik 490 490 38,3 2. Nasva küla 369 61 12 3. Mändjala küla 123 - - 4. Laheküla küla 168 110 7,7 5. Aste küla 197 165 11 6. Muratsi küla 152 - - 7. Upa küla 50 + 800 õpilast 45 19,5 8. Abruka küla 31 - - 9. Pähkla küla 164 30 2,1 10. Kudjape alevik 518 510 35,7 11. Eikla küla 115 90 9,5

37

Veeheide 2009. aastal. Tabel 7. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühiskanal. Ühiskanal. nr. 01.01.2010. a. teenust vastu võetud Seisuga kasutavate reovett m3/d elanike arv 1. Aste alevik 490 490 33,5 2. Nasva küla 369 113 37 3. Mändjala küla 123 - - 4. Laheküla küla 168 110 7,7 5. Aste küla 197 165 15,5 6. Muratsi küla 152 - - 7. Upa küla 89 45 19 8. Abruka küla 31 - - 9. Pähkla küla 164 30 2 10. Kudjape alevik 518 510 36 11. Eikla küla 115 90 9

7.9. Torustikuleketest tingitud veekaod.

Veekaod 2009. aastal. Tabel 8. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühisveevärgi Veekaod nr. 01.01.2010. a. teenust ühisveevärgist Seisuga kasutavate m3/a elanike arv 1. Aste alevik 490 490 1760 2. Nasva küla 369 61 46 3. Mändjala küla 123 - - 4. Laheküla küla 168 110 28 5. Aste küla 197 165 219 6. Muratsi küla 152 - - 7. Upa küla 89 45 71 8. Abruka küla 31 - - 9. Pähkla küla 164 30 3 10. Kudjape alevik 518 510 1955 11. Eikla küla 115 90 950

8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid. 8.1. ÜVK paiknemine reoveekogumisaladel.

Kaarma vallas paiknevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid on näidatud seni koostatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projektmaterjalides, mis on kättesaadavad Kaarma valla arhiivis, valla üldplaneeringu kaartidel ning käesoleva töö 38 raames koostatud Aste ja Kudjape alevike ning Nasva, Mändjala, Laheküla, Aste, Muratsi, Upa, Pähkla ja Eikla külade dimensioneeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemide põhiskeemidel – vt. lisa 1. Dimensioneeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemide põhiskeemidele on kantud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ja reovee kogumisalade piirid; sademevee kanalisatsioon; veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohad; sanitaarkaitsealade ulatus; tulekustutusvee veevõtukohad; ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohad ja kujad.

Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a. määrusega nr 57. § 1. Reoveekogumisala määramise üldised kriteeriumid (1) Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. (2) Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal- majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust. § 2. Reostuskoormus reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi (1) Kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (edaspidi ie). (2) Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. (3) Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. § 3. Sotsiaal-majandusliku kriteeriumi arvestamine (1) Reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaal-majandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas. (2) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast või muust asjaomasest dokumentatsioonist selgub, et lõikes 1 nimetatud kriteeriumi ei saa rakendada kooskõlas «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 14 lõikes 3 sätestatuga, vaadatakse määratud reoveekogumisala piirid üle ning kinnitatakse need vähendatud kujul, välja arvatud juhul, kui see ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud. (3) Kui lõikes 2 nimetatud reoveekogumisalade piiride vähendamine ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, ei arvestata nende määramisel lõikes 1 nimetatud kriteeriumi. § 4. Reoveekogumisalade määramine §-s 2 sätestatud reostuskoormusest väiksemate koormuste korral Keskkonnaameti kirjaliku ettepaneku alusel võib põhja- ja pinnavee kaitseks reoveekogumisala moodustada §-s 2 sätestatud reostuskoormusest väiksemate reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaal- majanduslikult põhjendatud.

Vastavalt Veeseaduse § 241. Veekaitsenõuded reoveekogumisalal: 39

2) Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. (3) Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks. (4) Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. (5) Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. (6) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. (7) Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. (8) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. (9) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. (10) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Keskkonnaministri käskkirjaga 02.07.2009. a. nr 1079 on Saare maakonnas kinnitatud üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisala Kuressaare linnal.

Keskkonnaministri käskkirjaga 02.07.2009. a. nr 1080 on Saare maakonnas Kaarma vallas kinnitatud alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisala Aste alevikul (600 ie), Eikla külal (130 ie), Haamse (Aste) külal (196 ie), Nasva külal (451 ie) ja Upa külal (599 ie).

2006. aastal koostatud Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas on moodustatud lisaks eespoolnimetatud asulatele reoveekogumisalad ka Muratsi ja Laheküla küladele ja Kudjape alevikule. Kõik eespoolnimetatud reoveekogumisalade piirid on kantud dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidele – vt lisa 1. Kaarma vald soovib reoveekogumisalade piirisid muuta Eikla külas, Laheküla külas, Upa külas, Aste (Haamse) külas, Nasva külas (koos Sikassaare ja Muratsi külaga) ning Aste ja Kudjape alevikus. Muudatusettepanekud on kantud dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidele – vt lisa 1. Muudatusettepanekud saadetakse Kaarma Vallavalitsuse poolt Keskkonnaministrile kinnitamiseks.

40

8.2. ÜVK detailne kirjeldus ning seisukorra ja sobivuse hinnang. 8.2.1. Puurkaev-pumplad.

Kaarma vallas paiknevate puurkaevude ja puurkaevpumplate asukohad on näidatud vallas arhiveeritud säilinud ja uutel veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaartidel, valla üldplaneeringu kaartidel ning ühisveevärgi puurkaevud lisas 1 toodud joonistel. Tabelis 9 on toodud Kaarma vallas paiknevate suuremate ettevõtete puurkaevude andmed. Suuremate asulate puurkaevpumplate ja nendega tarbijatele edastatava vee kvaliteedi iseloomustus ning puurkaev-pumplate tehnilise seisukorra kirjeldus on toodud järgnevalt asulate kaupa tabelis 13.

Suuremate ettevõtete puurkaevud Kaarma vallas. Tabel 9. Jrk. Vastutav isik Kaevu Lubatud Põhjavee Nr. nr. veevõtt kiht 1. AS Saare Hotell 6259 16,0 m³/d S (Mändjala küla) 2. Endine Nasva Metall kaev, üle antud 4448 96,0 m³/d S Kaarma vallale, Arco Ehitus OÜ vee- erikasutusloal (Nasva küla) 3. OÜ Saare Fishexport PO18 10,0 m³/d S ( Nasva küla) 4. OÜ Kellamäe Kivitööstus 1251 B 5,0 m³/d S ( Laheküla küla) 5. OÜ VRHL 4227 100,0 S (Nasva küla) m³/d 6. AS Baltic Workboats 4089 5,0 m³/d S ( Nasva küla) 7. OÜ Mändjala Motell 4439 30,8 m³/d S ( Mändjala küla) 8. AS Nasva Jahtklubi 4089 2,8 m³/d S (Nasva küla)

Vastavalt 1. juuni 2002. a. sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ning kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) peavad olema veekvaliteedi nõuded tagatud liitumispunktis.

Sotsiaalministri 02. 01. 2003. a. määrusega nr. 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi kontrollnõuded (RTL, 20.01.2003, 9, 100) kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.

Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (16.06.2005/81 (RTL 2005, 69, 971) 41

01.07.2005) kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimeste tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Ühisveevärgis peab olema joogivee nõuetekohane kvaliteet tagatud kuni liitumispunktini. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2 ja 3 esitatud piirsisaldusi ja loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2, 3 ja 4 esitatud piirsisaldusi.

Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees. Tabel 10. Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos eostega)1 PMÜ/100 ml 0* Kolooniate arv 22 oC PMÜ/1 ml / 100 Ebaloomulike muutusteta Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0* 1 – Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridium perfringens esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi.

Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees. Tabel 11. Aine Ühik Piirsisaldus Akrüülamiid µg/l 0.10* Antimon µg/l 5.0 Arseen µg/l 10 Benseen µg/l 1.0 Benso(a)püreen µg/l 0.010 Boor mg/l 1.0 Bromaat µg/l 10* 1,2-dikloroetaan µg/l 3.0 Epikloorhüdriin µg/l 0.10* Elavhõbe µg/l 1.0 Fluoriid mg/l 1.5 Kaadmium µg/l 5.0 Kroom µg/l 50 Nikkel µg/l 20 Nitraat mg/l 50* Nitrit mg/l 0.50* Pestitsiidid µg/l 0.10* Pestitsiidide summa µg/l 0.50* Plii µg/l 10 42

Tabel 11 järg. Aine Ühik Piirsisaldus Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud µg/l 0.10* (PAH) Seleen µg/l 10 Tetrakloroeteen ja trikloroeteen µg/l 10* Trihalometaanide summa µg/l 150* Tsüaniidid µg/l 50 Vask mg/l 2.0* Vinüülkloriid µg/l 0.50*

Radioloogilised näitajad Efektiivdoos MSv/aastas 0.10* Triitium Bq/l 100* * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

Indikaatorid joogivees. Tabel 12. Näitaja Mõõtühik Rahuldav joogivee kvaliteediklass Alumiinium µg/l 200 Ammoonium mg/l 0.50 Elektrijuhtivus µS cm-1 20 oCjuures 2500* Jääkkloor mg/l ≥ 0.2 ja ≤ 0.5* Jääkosoon mg/l 0.3* Kloriid mg/l 250* Mangaan µg/l 50 Naatrium mg/l 200 Oksüdeeritavus mg/l O2 5.0* Orgaanilise süsini- Ilma ebatavaliste muutusteta* ku sisaldus (TOC) Raud µg/l 200 Sulfaadid mg/l 250* Vesinikioonide PH ühik ≥ 6.5 ja ≤ 9.5* kontsentratsioon Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. 43

Laheküla küla – EL Ühtekuuluvusfondi projekti käigus ehitati välja uus veevarustusüsteem, mis saab joogivee Kuressaare linnast. Samas on Lahekülas kõigil kooperatiividel säilinud oma puurkaevud – kokku 8 tk ning OÜ Kellamäe Kivitööstus Laheküla kivitööstusel S veekihi puurkaev – pass nr. 1251 B, katastri nr. 17053.

Kuressaare Ametikooli, Upa ja Sikassaare piirkond – SA KIK rahastamisel ehitati välja uus veevarustusüsteem, mis saab joogivee Kuressaare linnast. Ametikooli puurkaev (S veekihi puurkaev – pass nr. 5451, katastri nr. 12727) on praegu reservis ja seda ei kasutata.

Kudjape alevik saab oma joogivee Kuressaare linnast.

Muratsi küla perspektiivne uuselamurajoon saab tulevikus oma joogivee Kuressaare linnast. Praegu kasutatakse individuaalseid salv- ja puurkaevusid.

Mändjala, Keskranna, Järve piirkond koosneb liikudes Nasva külast Järve küla suunas aiandusühistutest Ohakas, Mändjala, Malle, Kuunar, Tervis ja Metsa ning Mändjala Kämpingu, Riigimetsa Majandamise Keskuse Mändjala puhkemaja ja Hotell Saaremaa ümbruses välja kujunenud suvituspiirkondadest ning edasi aiandusühistust Männi. Aiandusühistute elamutest on suurem osa kasutusel aasta ringi – on ümber ehitatud individuaalelamuteks. Suvituspiirkondades on koormus veega varustamisele ja reovee käitlemisele talvel väike, kuid suvekuudel suur. Mändjala külas on puurkaevud ettevõtetel AS Saare Hotell, OÜ Mändjala Motell ning osadel aiandusühistutel. Põhjavett võetakse salv- ja puurkaevudega. Praktiliselt kõigil elamugruppidel on oma puurkaevud ja veevarustussüsteemid. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse või immutatakse pinnasesse, millega kaasneb oht põhjavee ülemiste kihtide kvaliteedile. 1993. aastal teostas AS Maves töö nr. 003093 “Kuressaare valla põhjavee kvaliteedi jälgimine”. Teostatud uurimistööde andmetel oli veekvaliteet halb Mändjala lääneosa salvkaevudes (kõrge ammooniumi sisaldus). Osades salvkaevudes oli kõrge ka nitraadi ja kloriidide sisaldus. Enamuses kaevudes oli aga vesi joogikõlbulik. Aastate lõikes on olnud selles piirkonnas kaevude vee kvaliteet kõikuv – täheldatav oli inimtegevuse otsene mõju vee kvaliteedile. Soovitatav on suuremad suvilate ja elamute gruppide ja suvituspiirkondade veevärk ühendada Nasva veehaardega. Praegu on kõik kaevud individuaalkaevud ja ühisveevärki ei ole.

Nasva külas on endise AS Nasva Metall (praegu A.S Atla OÜ) puurkaev üle antud Kaarma vallale. Puurkaev pumplast saab vee Nasva küla ühisveevärk – puurkaevu pass nr. 4448. Lisaks on külas kolme puurkaevuga Saare Kalur AS veehaare, mis on üle antud Kaarma vallale ja milledest on kasutusele võtmisel esialgselt üks kaev katastritunnusega 12536. Puurkaevud ja oma veevarustussüsteemid on ettevõtetel OÜ Saare Fishexport, OÜ VRHL, OÜ Saaremaa Kala ja AS Nasva Jahtklubi. Nimetatud ettevõtted annavad vett ka teistele külas paiknevatele ettevõtetele.

45

Kaarma valla Aste aleviku ning Nasva, Aste, Upa, Pähkla ja Eikla külade puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 13. Näitaja Aste alevik Nasva küla Eikla küla Aste küla Kuressaare Nasva küla (Haamse) Ametikooli kaev Endine Saare Upa külas. Kalur üks kaev Reservis Puurk. passi nr. A-8053 4448 3944 5453 5451 5199-3 Puurk. katastri nr. 12383 12529 12579 12398 12727 12536 Põhjaveekihi kood S1 S S S S S Puurimise aasta 1954/2000 1977 1974 1984 1984 1982 Tootlikkus m3/h 16,6 15,3 27,7 25,7 11,05 42,5 - 72 Regul. Seade Hüdrofor Hüdrofor 300 l Hüdrofor 300 l Hüdrofor 5 m3 Hüdrofor 5 m3 Sanitaartsoon m 30 30 50 50 50 50 Veepuhastusseade On On Ei ole Ei ole Ei ole On Veepuhastusseadme vajadus Üle normi Fe – Üle normi Fe Üle normi Fe - Ei ole vaja On vaja - Fluor üle Raua ärastamise paaris liivafilter, – paaris liivafilter liivafilter normi liivafilter ARS 900 UV seade Duplex Puurkaevu sügavus m 57,3 20 65 60 50 35 Pumba mark Grundfos Grundfos Vene pump ECV Vene pump ECV Grundfos Q mõõtevahend Kulumõõtja Kulumõõtja Kulumõõtja Ei ole Kulumõõtja Kulumõõtja Vajab rekonstrueerimist Ei vaja rek. Tehti Ei vaja rek. Tehti Ei vaja rek. Tehti Ei vaja rek. Tehti 2 eraldipaiknevat Tehti korda 2009. korda 2004. a. korda 2005. a. korda 2010. a. korda hoonet. Vajab rek. kuni 2010. a. alguses 2009. a. Puudub pump + Ammoonium NH4 mg/l (0,5) < 0,02 0,07 0,23 0,08 0,20 PH (6,5 – 9,5) 7,42 7,01 7,28 7,56 8,27 Üldraud Fe mg/l (0,2) 0,89 0,023 3,84 0,2 0,15 0,398 Kloriid Cl- mg/l (250) 10,5 103,7 13,7 11,5 167,2 241 - Nitraat NO3 mg/l (50) <0,45 0,1 <0,45 <0,45 0,1 0,3 - Nitrit NO2 mg/l (0,5) 0,019 < 0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 Oksüdeeritavus mgO/l (5,0) 1,6 0,7 2,1 1,7 0,6 Üldkaredus mg-ekv/l (10) 5,74 7,16 7,51 Sulfaat mg/l (250) 39,5 67,0 10 76,0 95,0

46

Kaarma valla Aste aleviku ning Nasva, Aste, Upa, Pähkla ja Eikla külade puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 13 järg. Näitaja Aste alevik Nasva küla Eikla küla Aste küla Upa küla Nasva küla (Haamse) Ametikool endise Saare Kaluri üks kaev Boor B mg/l (1,0) 0,18 0,69 0,28 Fluoriid F- mg/l (1,5) 0,48 0,71 1,0 0,95 0,74 Tsüaniid µg/l (50) <3 <3 Plii Pb µg/l (10,0) <0,5 <1,5 <1,0 Kaadmium Cd µg/l (5,0) <0,1 <0,1 <0,1 Kroom Cr µg/l (50,0) <0,4 1,4 <0,4 Nikkel Ni µg/l (20,0) <1,5 <1,0 1,5 Vask Cu mg/l (2,0) <0,01 <0,01 Mangaan Mn µg/l (50,0) 17 10,0 Seleen Se µg/l (10,0) <1,2 <1,4 <1,7 Arseen As µg/l (10,0) <1,2 <1,0 < 1,1 Elavhõbe Hg µg/l (1,0) <0,3 <0,3 < 0,2 Antimon Sb µg/l (5,0) <0,5 >0,6 < 0,4 1,2 dikloroetaan µg/l (3,0) <0,1 <0,1 Tetrakloroeteen µg/l (10) <0,1 <0,1 <0,1 Trihalometaanide summa µg/l (100) <1,0 <1 <1 Benseen µg/l (1,0) <0,1 <0,1 < 0,1 PAH –d summa µg/l (0,10) <0,001 <0,001 <0,001 Benso(a)püreen µg/l (0,010) <0,001 <0,001 <0,001 Escherichia coli 100 PMÜ ml (0) <1 <1 <1 <1 1 <1 Coli-laadsed bakterid 100 ml PMÜ (0) <1 <1 <1 <1 <1 <1 Enterokokid 100 ml PMÜ (0) 0 <1 <1 <1 <1 <1 47

1989. aastal koostas TK Eesti Geoloogia Keila Hüdrogeoloogia Töökond töö ”Nasva veehaarde põhjaveevarude arvestus”. Nasva veehaardesse kuuluvate puurkaevude passide numbrid on 5199-2, 5199-3 ja 5199-4. Puurkaevud ehitati 1982. aastal. Puurkaevud on vastavalt 31, 35 ja 31 m sügavad ja toituvad S veekihist. Vaatamata veehaarde rikkalikele põhjaveevarudele on soovitatav ekspluateerida teda võimalikult väikese alandusega. Selleks on soovitatav kasutada puurkaeve vaheldumisi, mis võimaldab teistes puurkaevudes veepinnal taastuda. Nasva individuaalsektori puurkaevudele ja teistele olemasolevatele töötavatele puurkaevudele veehaare nimetamisväärset mõju ei avalda. Veehaarde ekspluateerimine tootlikkusega 1000 m3/d annab alanduse mitte üle 1 m, millega on välistatud depressioonilehtri arenemine veehaarde ümbruses. Arvestades veehaarde mereäärset asendit, on vaja organiseerida vee kvaliteedi pidev jälgimine. Keemiliselt koostiselt ja bakterioloogilistelt omadustelt vastab vesi majandus-joogivee normidele.

Pähkla külas on lisaks ühisveevärgi puurkaevule OÜ Saare Peekon Pähkla sigala 1973. a. ehitatud S veekihi puurkaev – katastri nr. 11599.

Mändjala, Laheküla, Muratsi külades ühisveevärgi puurkaeve ei ole. Üksikmajapidamiste puurkaevud ehitati Abruka külla aastatel 2008. kuni 2009 – vt. lisa 1.

8.2.2. Veetöötlusjaamad.

Kaarma valla Aste ja Kudjape alevikes ning Nasva, Mändjala, Laheküla, Aste, Kaarma, Muratsi, Upa, Abruka, Pähkla ja Eikla külade puurkaevude vee kvaliteeti ja vee puhastamise vajadust on kirjeldatud eespool peatükis 8.2.1. Veepuhastusjaamade iseloomustus on toodud tabelis 14.

Tabel 14. Asula nimi Veepuhastusjaamad Aste alevik Kaksikliivafilter + veereservuaar + UV desinfitseerimisseade – tarnija OÜ Miridon Nasva küla (end. Kaksikliivafilter EURA 2850 500/2T – tarnija AS Schöttli Nasva Metall Keskkonnatehnika puurk.) Aste küla (Haamse) Raua ärastamise liivafilter ARS 410 Duplex – tarnija OÜ Calle Fix Eikla küla Raua ärastamise liivafilter koos aeratsiooniga MG 24 S – tarnija OÜ Miridon Nasva küla (end. Raua ärastamise liivafilter ARS 900 Duplex – tarnija OÜ Calle Saare Kalur puurk.) Fix

Joogivee desinfitseerimiseks kasutatakse UV seadmeid. Kolmevalentne kolloidne raud eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoniaagi sisaldus, vee hägusus, värvus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2 jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Küllaldane hapnikusisaldus (> 2,0 mgO2/l) loob eelduse ebasoovitatava anaeroobse keskkonna likvideerimiseks asula veetorustikes ning korrosiooni pidurdumiseks veevõrgus. Puhastatud vesi juhitakse läbi sagedusmuunduritega pumpadega veevõrku. Filtrite läbipesemise vesi juhitakse kanalisatsiooni. 48

Eikla külas põhjaveest väävelvesiniku ja raua eraldamiseks lisatakse vee kontaktmahutisse dosaatorpumbaga, mida juhib impulssveemõõtja, naatriumhüpokloriidi lahust ja õhuhapnikku. Naatriumhüpokloriidi lahus toimib reagendina, mis regenereerib vees lahustunud raua (Fe2+) kolmevalentseks rauaks, mis sadestub veest välja. Jääkkemikaali vette ei jää, sest doseeritud kogus tarbitakse keemilise reaktsiooni käigus ära. Lisaks kasutatakse puhastuse teise etapina õhuhapniku injektorit, mis imeb surve alanedes õhuhapnikku veetöötlussüsteemi. Kontaktmahutist lendub gaas puurkaev pumpla ruumi. Peale oksüdantide lisamist juhitakse vesi oksüdaator-kontaktmahutisse, kus vee viibeaeg on 60 minutit. Survetõstepump pumpab vee kontaktmahutist läbi liivafiltri asula veevärki. Filtri läbipesu toimub öötundidel.

8.2.3. Survetõstepumplad.

Kaarma valla Aste ja Kudjape alevikes ning Nasva, Mändjala, Laheküla, Aste, Kaarma, Muratsi, Upa, Abruka, Pähkla ja Eikla külades joogivee II astme pumplaid ja nende juurde kuuluvaid veereservuaare ning veetorne ei ole.

8.2.4. Veetorustikud.

Kaarma valla suuremate asulate rekonstrueerimata vanad veevarustustorustikud on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave vanemate torustike rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel kasutati peamiselt malm- ja terastorusid. Viimastel aastatel on ehitatud plastist veevarustustorustikke Aste ja Kudjapea alevikesse ning Nasva, Laheküla, Aste, Upa (ja Sikassaare) ja Eikla küladesse. Abruka külla on ehitatud ainult uusi puurkaevusid.

Aste alevik Aste alevikus on kokku ca 4100 m uut plastist ühisveevärgi torustikku ja 3 tuletõrje hüdranti. Torud on 100, 63, 40 ja 32 mm läbimõõduga. Vanad torustikud rekonstrueeriti aastatel 2000 – 2003. Uued torustikud on plastist. Viimasel ajal torustikke ehitatud ei ole. Ehitamata on uue elamurajooni ÜVK ja Sarapiku individuaalelamute piirkonnas osade majade ühiskanalisatsioon. Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

Nasva küla Nasva külas oli ca 450 m vanu veetorustikke, mis kuulusid tootmisettevõtetele. Vanem torustik ja toruarmatuur oli üle 30 aasta vana ja selle tehniline seisukord oli halb. Osa neist torustikest on viimastel aastatel rekonstrueeritud. Aastatel 2004 – 2006 rekonstrueeriti ja ehitati juurde ca 1570 m plastist ühisveevärgi torustikke. Torud on 100, 63, 40 ja 32 mm läbimõõduga. Aastatel 2007 – 2010 on veel rekonstrueeritud ca 910 m torustikku. Torud on 100, 63, 40 ja 32 mm läbimõõduga. Aastal 2010 rekonstrueeritakse SA KIK rahastamisel Nasva jõe sillast Kuressaare linna poole jääv ühisveevärgi torustik pikkusega 4485 m. Torud on 100, 63, 40 ja 32 mm läbimõõduga. Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

Mändjala küla Mändjala külas eraldi paiknevate suvilakoperatiivide veetorustike pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Torude kaardimaterjal (projektid) puudub. Vanem torustik ja toruarmatuur on ca 30 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt terasest, 25 ja 32 mm läbimõõduga. 49

Omaveevärk on hotellil Saaremaa ja RMK puhkemajal ning Mändjala kämpingul. Objektide valdajad on suvilakoperatiivide omanikud ja vee-ettevõtet ei ole.

Laheküla küla EL Ühtekuuluvusfondi projekti käigus ehitati välja uus veevarustussüsteem, mis saab joogivee Kuressaare linnast. Aastatel 2007 – 2009 ehitati ca 6080 m veevarustustorustikku. Torud on 100, 63, 40 ja 32 mm läbimõõduga. Objekti valdaja ja vee-ettevõtja on AS Kuressaare Veevärk.

Aste küla Aste külas on suurem osa veetorustikust 956 m rekonstrueeritud. Tootmisettevõtete vanade torude osas kaardimaterjal puudub ja veetorustiku täpset pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Vanade torustike tehniline seisukord on halb. Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

Muratsi küla Perspektiivsed uuselamurajoonid saavad tulevikus oma joogivee Kuressaare linnast. Praegu kasutatakse individuaalseid salv- ja puurkaevusid. Ühisveevärki ei ole.

Abruka küla Puurkaevud kuuluvad eraisikutele ja ühisveevärki ei ole. 2008 - 2009 a. ehitati juurde 21 uut puurkaevu.

Upa ja Sikassaare külad SA KIK rahastamisel ehitati välja uus Kuressaare Ametikooli veevarustusüsteem, mis saab joogivee Kuressaare linnast. 2008. aastal ehitati selleks ca 3000 m veevarustustorustikku. Samast veevarustussüsteemist saab vee ka Suure Töllu puhkeküla. Kuressaare Ametikooli juures paikneval eramajade piirkonnal ja Tallinna mnt ringtee ümbruses bensiinijaamadel ja kaubanduskeskusel on samuti ÜVK olemas. Kokku on 7003 m – kas ringtee ümbrus on sisse mõõdetud veevarustustorustikku. Objekti valdaja ja vee-ettevõtja on AS Kuressaare Veevärk.

Pähkla küla Pähkla külas on kokku ca 190 m veetorustikku. Torude kaardimaterjal (projekt) puudub. Veetorustiku täpset pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Torustik on üle 30 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on malmist. Objekti valdajad ja vee-ettevõtjad on kahe korruselamu elanikud.

Kudjape alevik EL Ühtekuuluvusfondi projekti käigus ehitati välja osa uuest veevarustussüsteemist (ehitati 410 m ja rekonstrueeriti 720 m veevarustustorustikku), mis saab joogivee Kuressaare linnast. Kudjape alevikus on kokku ca 11777 m veevarustustorustikku. Enamus torustikust (uuselamute piirkondades) on uus või rekonstrueeritud. Vana torustikku on Kudjape mõisa piirkonnas. Kuna vanemate torude osas kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Vanema torustiku ja toruarmatuuri tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt malmist, üksikutes lõikudes plastist ja terasest. Lahendamist vajavad Kudjape alevikus Pihtla teest paremale Sepama lahe poole jääva piirkonna ÜVK omandisuhted. Objekti valdajad on Kaarma vald ja AS Kuressaare Veevärk ja vähesel määral eraomanikud ning vee-ettevõtja on AS Kuressaare Veevärk. 50

Eikla küla EL Ühtekuuluvusfondi projekti käigus ehitati välja uus veevarustussüsteem. Eikla külas on kokku ca 630 m veetorustikku. Objekti valdaja on AS Kuressaare Veevärk ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

8.2.5. Tuletõrjehüdrandid ja veevõtukohad.

Kaarma valla Aste ja Kudjape alevikes ning Nasva, Mändjala, Laheküla, Aste, Muratsi, Upa, Abruka, Pähkla ja Eikla külades paiknevate hüdrandikaevude ja hüdrantide ning tuletõrjeveevõtukohtade iseloomustus on toodud tabelis 15. Hüdrandikaevude ja hüdrantide ning tuletõrjeveevõtukohade paiknemine külades on näidatud lisas 1.

Tabel 15. Asula nimi Hüdrandikaevud ja Tuletõrjeveevõtukohad (ka hüdrandid mahutid) Aste alevik Hüdrandid 3 tk – vt projekt Ei ole Nasva küla 4 Nasva jõgi silla juures Mändjala küla Ei ole Tiigid – 2 kohta, Mändjala puhkebaasis 2 x 25 m3 veehoidlad Laheküla küla 9 + Kuressaare linna hüdrandist Aste küla Ei ole Puurkaev pumpla juures on mahuti, endise poe juures on mahuti Muratsi küla Ei ole Kuressaare linnast hüdrandist Upa küla 2 2 veemahutit Kuressaare Ametikooli juures Abruka küla Ei ole Meri - Vesiaia ja Abruka sadamad Pähkla küla Ei ole Sigala juures veemahuti Kudjape alevik 4 hüdranti Korruselamute vastas veehoidla, prügila veehoidlad 3 x 50 m3 Eikla küla Ei ole Tõrise tiik, puurkaevpumpla seinas veevõtukoht ja juures veehoidla

8.2.6. Ühisvoolu- ja lahkvoolukanalisatsioon.

Vastavalt Veeseadusele on kanalisatsioon ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Kaarma vallas on suurem osa kanalisatsioonitorustikest rekonstrueeritud. Uued kanalisatsioonitorustikud on ehitatud valdavalt EL Ühtekuuluvusfondi ja SA KIK abirahadega. Vähesed rekonstrueerimata vanad torustikud on mõnikümmend ja enam aastat vanad. Täpne teave vanemate torustike rajamisaja ja projektmaterjalide kohta puudub. Vanade torustike ehitamisel on kasutatud peamiselt asbesttsemendist ja keraamilisi torusid, kohati ka malmtorusid. Uuemad torustikud Aste ja Kudjape alevikes ning Nasva, Eikla, Laheküla, Upa ja Aste külades on ehitatud plasttorudest. 51

Ühisvoolukanalisatsiooni korral voolab olme-, tootmis- ja sademevesi koos ühes torustikus. Eesti ja ka Kaarma valla asulates eraldi sademeveekanalisatsioon valdavalt puudub ja kasutatakse poollahkvoolukanalisatsiooni – olme- ja tootmisreovesi juhitakse kokku ning sademevesi kraavi, renni või immutatakse pinnasesse. Levinud on korruselamute drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni. Kaarma valla asulates kasutatakse enamasti poollahkvoolukanalisatsiooni. Sademevee ja liigse pinnavee probleemid tuleb lahendada Laheküla, Nasva ja Upa külades (Upa külas ringtee piirkonnas) ning Kudjape alevikus (Pihtla tee piirkonnas). Praegu kasutatakse valdavalt sademe- ja muu liigvee ärajuhtimiseks lahtist kraavitust, mis on kantud ka lisas 1 toodud joonistele. Täpsem teave sademevee kanalisatsiooni kohta on toodud käesoleva ÜVK arendamise kava alapunktis 8.2.11. Sademeveekanalisatsioon.

Aste alevik Aste alevikus on kokku ca 3001 m ühiskanalisatsiooni torustikku, millest 1113 m on survekanalisatsioon. Torustikud on ehitatud plasttorudest ning need on 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga. Aastatel 2000 – 2003 renoveeriti kogu torustik. Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

Nasva küla Nasva külas oli ca 800 m vanu kanalisatsioonitorustikke, mis enamuses kuulusid tootmisettevõtetele. Tänaseks rekonstrueerimata vanem torustik ja toruarmatuur on üle 30 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torustik on valdavalt malmtorudest, keskmiselt 200 ja 300 mm läbimõõduga. Aastatel 2004 – 2006 rekonstrueeriti ja ehitati juurde ca 1730 m plastist ühiskanalisatsiooni torustikku läbimõõduga 110 ja 160 mm. Aastatel 2007 – 2010 on veel rekonstrueeritud ca 921 m torustikku, millest 171 m on survetorustik. Aastal 2010 kuni 2011 rekonstrueeritakse SA KIK rahastamisel (peale reoveekogumisala suurendamist) Nasva jõe sillast Kuressaare linna poole jääv ühiskanalisatsiooni torustik pikkusega 6325 m, millest 2150 m on survetorustik. 2005. aastal alustati Nasva-Salme kanalisatsioonitorustiku ehitusega, mille kogupikkus on 12300 m. Projekti esimeses etapis ehitati Nasva-Mändjala vaheline torustiku lõik, mis koosneb 1136 m isevoolsest ja 3530 m survekanalisatsioonitorustikust ja kolmest reoveepumplast. Järgnevatel aastatel ehitati ka ülejäänud torustik pikkusega ca 2300 m. Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

Mändjala küla Ühiskanalisatsiooni individuaalelamute ja suvilate gruppidel ei ole – kasutatakse kogumiskaevusid. On ainult Kuressaare-Sääre äärde ehitatud torustik, mida on iseloomustatud Nasva küla lõigus. Nimetatud torustikuga on ühendatud mõned tee ja rannaala vahel paiknevad ettevõtted: RMK puhkemaja, OÜ Solarcom, Mändjala kämping. Olemasolevate kanalisatsiooni harutorustike pikkus on ca 1130 m. Torustikud on ehitatud plasttorudest ning need on 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga.

Laheküla küla EL Ühtekuuluvusfondi projekti käigus ehitati välja uus kanalisatsioonisüsteem, millega kogutud reovesi juhitakse Kuressaare linna reoveepuhastisse. Aastatel 2007 – 2009 ehitati 6220 m ühiskanalisatsiooni torustikku, millest 1920 m on survekanalisatsiooni torustik ning 2 reoveepumplat. Torustikud on ehitatud plasttorudest ning need on 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga. Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtteks on AS Kuressaare Veevärk.

52

Aste küla Aste külas on kokku ca 1994 m ühiskanalisatsiooni torustikku, millest 232 m on survekanalisatsioon. Torustikud on ehitatud plasttorudest ning need on 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga. Tootmisettevõtete territooriumil vanade torude osas kaardimaterjal puudub ja torustiku täpset pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Torustik on valdavalt asbesttsementtorudest, keskmiselt 200 mm läbimõõduga. Vanade torustike tehniline seisukord on halb. Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

Muratsi küla Perspektiivsed uuselamurajoonid juhivad tulevikus oma reovee Kuressaare linna reoveepuhastisse. Praegu kasutatakse individuaalseid kogumiskaevusid ja reovesi veetakse Kuressaare linna purgimissõlme. Ühiskanalisatsiooni ei ole.

Upa ja Sikassaare külad SA KIK rahastamisel ehitati uus Kuressaare Ametikooli kanalisatsioonisüsteem, millest juhitakse reovesi (2,5 km pikkuse survetorustikuga reoveepumplast Kuressaare linnani) Kuressaare linna reoveepuhastisse. Kuressaare Ametikooli eramajade piirkonnas ja ringtee juures on ka ÜVK olemas. Haruvõrkudega uuselamupiirkondades ja Suure Töllu puhkeküla juures on kanalisatsioonitorustikud välja ehitamata. Kokku on Upa külas, külast ringteeni ja ringtee juures 8405 m kanalisatsioonitorustikku, millest 3952 m on survekanalisatsiooni torustik. Torustikud on ehitatud plasttorudest ning need on 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga. Ringtee juures tuleb lahendada sademevee probleem (enamus piirkonna kuivendusveest ning platside- ja räästaveest juhitakse Kudjape ojja, kuid eesvool on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu vett vastu). Objekti valdajad on Kaarma vald ja AS Kuressaare Veevärk ning vee-ettevõtteks on AS Kuressaare Veevärk.

Abruka küla Abruka külas kanalisatsioonitorustikke ei ole. Kasutatakse kogumiskaeve ja reovee imbsüsteeme. Reovesi veetakse põllule või immutatakse.

Pähkla küla Pähkla külas kogutakse kahe korruselamu reovesi kogumiskaevudesse ja reovee torustiku pikkus on ca 50 m. Objekti valdajateks ja vee-ettevõtjateks on korruselamute elanikud.

Kudjape alevik EL Ühtekuuluvusfondi projekti käigus ehitati välja osa uuest kanalisatsioonisüsteemist (rekonstrueeriti 1480 m isevoolset ja 40 m kanalisatsiooni survetorustikku), millest juhitakse reovesi Kuressaare linna reoveepuhastisse. Kudjape alevikus on kokku ca 12710 m kanalisatsiooni torustikku, millest 2736 m on survekanalisatsiooni torustik. Enamus torustikust (uuselamute piirkondades) on uus või rekonstrueeritud. Torustikud on ehitatud plasttorudest ning need on 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga. Vana torustikku on Kudjape mõisa piirkonnas. Kuna vanemate torude osas kaardimaterjal (projektid) puudub, siis torustiku täpset pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Vanema torustiku ja toruarmatuuri tehniline seisukord on halb. Torustik on valdavalt asbesttsementtorudest, geraamilistest torudest ja malmtorudest. Lahendamist vajavad Kudjape alevikus Pihtla teest paremale Sepama lahe poole jääva piirkonna ÜVK omandisuhted. 53

Objekti valdaja on Kaarma vald ja vee-ettevõtja on AS Kuressaare Veevärk. Osa kanalisatsiooni torustikku on AS Kuressaare Veevärk, osa (Pihtla tee piirkond) Kaarma valla ja osa arendajate oma.

Eikla küla EL Ühtekuuluvusfondi projekti käigus ehitati välja uus kanalisatsioonisüsteem. Eikla külas on kokku ca 2290 m kanalisatsioonitorustikku, millest 420 m on survekanalisatsiooni torustik. Torustikud on ehitatud plasttorudest ning need on 110, 160 ja 200 mm läbimõõduga. Objekti valdaja on AS Kuressaare Veevärk ja vee-ettevõtteks on Arco Ehitus OÜ.

8.2.7. Eelpuhastusseadmed.

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded jagunevad reoveepuhastid muuhulgas ka eelpuhastiteks, milleks on muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonid ja muud reovee osalise puhastamise tehnoloogilised seadmed, mille läbimise järel reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni.

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele: § 5 (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping (edaspidi liitumisleping) sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning see peab sisaldama: 1) liitumistaotlusele esitatavaid nõudeid ning liitumistaotluse läbivaatamise tähtaega ja korda; 2) kinnistu liitumistingimustele, liitumislepingule ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projektile esitatavaid nõudeid; 3) liitumistasu arvutamise aluseid ja korda; 4) liitumistasu tasumise korda. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul. (4) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

Piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees olevate ohtlike ainete kohta on kehtestatud Keskkonnaministri 16. 10. 2003. a. määrusega nr 75 Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta.

Eelpuhastid rasvapüünised tuleks ehitada ka Kuressaare Ametikooli ja meelelahutusettevõtte Suure Töllu puhkeküla köökides tekkiva rasvarikka reovee puhastamiseks. Eelpuhastusseadmed tuleb ehitada Kaarma vallas paiknevatel eraettevõtetel oma vahenditega.

Kaarma vallas on reovee eelpuhastusseadmed tabelis 16 toodud ettevõtetel. 54

Tabel 16. Asula nimi Ettevõtte nimi Eelpuhastusseadme tüüp ja tehniline seisukord Aste alevik OÜ Sarmet Raskmetallide sadestamine bassseinis asula territooriumil, vesi tiiki, kust imbub pinnasesse ja aurub. Basseini puhastatud ei ole – vaja kiiresti puhastada Nasva küla OÜ VHRL ja Rasvapüünis (raskusjõul toimiv) tehniline OÜ Saaremaa seisukord halb vaja rekonstrueerida Kala OÜ Saare Rasvapüünis (raskusjõul toimiv), tehniline Fischexport seisukord hea – puhastustõhususe suurendamiseks ja haisust lahtisaamiseks doseeritakse reovette bakteriaalset lisandit LIQUAZÜME. Tehniline seisukord hea

Ösel Fish OÜ Raskusjõul toimiv rasvapüünis

Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi. Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: - pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 oC; - üldsoolsus kuni 10 g/l; - BHTt kuni 500 mg/l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; - BHTt kuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTt lugeda võrdseks BHT20 -ga). Kui BHT t > 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust; - ei tohi sisaldada lahustumata õlisid, vaike, masuuti; - ei tohi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid; - ei tohi sisaldada biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1; - ei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad tabelis 17 toodud piirmäärad.

Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. Ka vooluhulga ebaühtlus on suur ja see võib kahel sama toodangut andval ettevõttel täielikult erineda. Kui reovesi sisaldab mineraalseid lisandeid või vajab füüsikalis-keemilist puhastamist, on otstarbekas selle eelnev mehaaniline puhastamine olmereoveest lahus. Orgaanilisi aineid sisaldavat reovett on paljudel juhtudel soovitatav bioloogiliselt puhastada koos olmereoveega, eelneb ühine või eraldi mehaaniline puhastamine. Kui ettevõte asub suuremas asulas, siis tööstus- ja olmereovee koos- või eraldipuhastamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest ja reovee asulakanalisatsiooni vastuvõtu tingimustest. Juhul, kui reovesi ei vasta asulavõrku juhtimise tingimustele, nähakse ette reovee (või selle osa) kohalik eelpuhastus. Kohteelpuhastusseadmed rajatakse tavaliselt hooneväljundile kas hoonesse või väljapoole seda. 55

Kahjulike ainete piirmäärad reoveepuhastuses. Tabel 17. Ainete nimetus Suurim lubatud Puhastusefekt % kontsentratsioon mg/l 1. Nafta- ja 25 (peale puhastit ei tohi 85...90 põlevkiviõlisaadused1) ületada 1,0 mg/l) 2. Sünteetilised pindaktiivsed ained2): bioloogiliselt pehmed (biopuhastites 20 80 oksüdeeruvad): - anioonsed - mitteioniseeritud 50 90 vahepealsed: - anioonsed 20 60 - mitteioniseeritud 20 75 3. Väävlit sisaldavad 25 90 värvained 4. Sünteetilised (aktiivsed, 25 70 disperssed, happelised, metalle sisaldavad) värvained 1) Naftasaadused on vähepolaarsed või mittepolaarsed ühendid, mis lahustuvad heksogeenis. 2) Kui reovesi sisaldab anioonsete ja mitteioniseeritud pindaktiivsete ainete segu, siis nende üldsisaldus ei tohi olla üle 20 mg/l.

Piimafarmides pärineb tootmisreovesi torustike pesemisest, piimakojast (peamiselt piimamahutite pesemisest) ja olmereovesi personali olmeruumidest. Reovesi sisaldab bioloogilist puhastust pärssivaid desinfektante. Reovee hulk ja kontsentratsioon sõltub farmi suurusest, sisseseadest ja farmitööliste töökultuurist. Piimafarmist tulev reovesi on soovitatav juhtida võimaluse korral asulakanalisatsiooni ja puhastada koos asulareoveega bioloogiliselt või puhastada eraldi suure puhverdusvõimega puhastusseadmetes - näiteks biotiikides. Töökodade, autopesulate ja bensiinitanklate reovesi ning sademevesi asutuste territooriumidelt sisaldab õlisaaduseid, liiva ja muda. Reovesi tuleb puhastada muda- õlipüünises. Tapamaja ja lihatööstuse tapajäätmeid, rasva ja tootejääke sisaldav reovesi tuleb puhastada muda-rasvapüünises. Kalatööstuste rasva ja tootejääke sisaldav reovesi tuleb puhastada muda-rasvapüünises. Baaride, sööklate, kohvikute, kontorite, võimlate, saunade ja poodide reovesi tekib sanitaarsõlmedes ja pesemisruumides ning köökides. Tegemist on tavalise olmereoveega, mis puhastub aktiivmuda- ja biokilepuhastites hästi. Probleeme on suure koormusega köökidest tuleva rasva sisaldava reoveega, mis kipub ummistama kanalisatsiooni. Köökide reovesi tuleb enne kanaliseerimist puhastada rasvapüünises ja kui on tegemist suurte koormustega ning söögitegemisel kasutatakse palju juurvilja siis ka mudapüünises.

Enne kohtpuhasti projekteerimist tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: - millised on võimalused veekasutamise vähendamiseks; - millised võimalused on tootmise sisekanalisatsioonis lahutada praktiliselt puhas vesi, olmereovesi ja eelpuhastamist vajav reovesi; - erilist tähelepanu tuleks pöörata vee raiskamisele ja ballastvee tekkimisele katkistest 56

kraanidest, torustikest ja siibritest; - millised võimalused ja vajadused on vooluhulga ja reostuskoormuse tootmisüksusesiseseks reguleerimiseks, millest sõltub kohtpuhasti ja asulapuhastite tööefektiivsus; - millised on võimalused asutuse territooriumi reostamise vähendamiseks, et vältida sademevee kohtpuhastamist; - töölistele tuleb selgitada, et tekkiva reovee hulk ja kontsentratsioon sõltuvad otseselt töökultuurist ja töövõtetest.

Viimasel ajal lähtutakse kohtpuhastite projekteerimisel Soome hoonete vee- ja kanalisatsioonivõrkude projekteerimise nõuetest ja juhistest D1, mis sätestab järgmist: - Kanalisatsioonivõrk peab olema varustatud vajalike püüniste ja ekspluatatsiooniseadmetega, kui reovesi sisaldab kahjulikul hulgal mõnda järgmistest ainetest: a) liiva, muda või muid tahkeid aineid; b) rasva või muid aineid, mis eralduvad reovee jahtudes; c) bensiini ja muid tule- ja plahvatusohtlikke aineid, õli või muid aineid, mis ei lahustu vees; d) söövitavaid aineid. - Seadmed tuleb ehitada ja paigutada nii, et neid on kerge hooldada ja tühjendada ja nii, et nad ei ole ohtlikud tervisele ega tuleohtlikud. - Õli-, bensiini- ja rasvapüünises peab olema vajaduse korral püünise kogumiskambri täitumist registreeriv automaatikasignalisatsioon. - Ühiskanalisatsiooni ei või juhtida reovett, mille pH on alla 6,5 ja üle 8,5 ega suurel hulgal vett, mille temperatuur ületab 40o C (kõrgema temperatuuriga vesi tuleb jahutada näiteks jahutuskaevus enne torustikku laskmist). - Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida korraga nii suurt reoveehulka, mis tekitaks kahju kogu torustikule või puhastusseadmete normaalsele tööle (reovesi tuleb juhtida läbi ühtlustusmahuti). - Kui puhastusseade paikneb hoones, tuleb see ruum varustada ventilatsiooniga.

Soome normidele D1 vastavad reovee ja sademevee kohtpuhastite valiku alused. Tabel 18. Asukoht Kohtpuhastid 1) Märkused

liiva- muda- õli- ja rasva- ületäitumise püünis püünis bensiini- püünis sig- püünis nalisatsioon 2) A. Autoremonditöökoda x X X Puhastisse ei tohi juhtida muud Autopesula x X X reovett. Reovett ei tohi juhtida Trapiga autogaraa x x X 2 olemasolevasse (A > 40 m ) väikepuhastisse. Tankla x X X

Kütusehoidla x X X

B Reservjõujaama ja X X Nagu kohas A kompressoriruum, masuudikatlamaja Vajaduse korral Värvimistöökoda X X

Pritsvärvihooned x X X 57

Tabel 18 järg. C. Köögid ≥ 50 portsj./d X X Puhastisse ei tohi juhtida muud Jaotusköögid ≥ 100 X X reovett portsj./d Grillid X X

D. Tapamajad x X X Nagu kohas C

Lihatöötlevad X X ettevõtted E. Muud ettevõtted, nagu Kasutatav puhasti pesumajad, haiglad, la- otsustadakse koos boratooriumid, põlevate kohalike vedelike laod, parklad ametiisikutega 1) Enne puhasti valikut selgitada, missugused tingimused esitatakse reovee ärajuhtimiseks. 2) On vajalik õli- ja bensiinipüüniste korral, kui arvutusvooluhulk q ≥ 1,0 dm3/s.

Tabel 19. Soome ehitusnormide kogumiku D1 järgi arvutatakse õli- ja bensiinipüünised järgmiselt: Õli- ja bensiinipüünis Arvutusalus Märkused

Asukoht Pinnakoormus ≤ 5 pinnakoormus ≤ 1 m3/(hm2), viibeaeg m3/(hm2), viibeaeg vähemalt 9 min. vähemalt 2h* Autogaraa (A>40m2) x Vooluhulga määramine: tegelikud Tankla x tunnivooluhulgad, mis tulevad kohtpuhastisse. Autoremonditöökoda X Tanklate ja parklate vihmavee hulgaks Autopesula X võetakse 3 2 Värvimistöökoda X 0,015 dm /(s m ) * kui eraldumisaeg on teada (näit. kasutatava pesuaine alusel), võib viibeaeg olla lühem, kuid mitte alla 45 min.

Tabel 20. Soome ehitusnormide D1 järgi on rasvapüüniste arvutamisalused järgmised: Rasvapüünis Arvutusalus

Asukoht Pinnakoormus ≤ 5 m3/(h m2 ), Pinnakoormus ≤ 1 m3/(h m2 ), viibeaeg minim. 9 min. 1) viibeaeg minim. 2 h. Köögid X

Grillid X

Pagaritöökojad X

Tapamajad X

Liha- ja toiduainetööstus X

Projekteerimisel tuleb arvestada tootmise suurenemisel lokaalpuhastite laiendamise võimalustega ja, et puhastusprotsessis tekkivatele jäätmetele oleks sobiv käitlusviis. Vooluhulga ühtlustamisega pidurdatakse ja ühtlustatakse liiga suure vooluhulga ja reostuse hetkkoormuste häirivat mõju eelpuhastusele ja põhipuhastusseadmete toimimisele. Ühtlustamine on vajalik, kui: 58

- tootmisprotsessis moodustuva reovee koormus muutub pidevalt või teatud ajavahemike järel tunduvalt; - asulakanalisatsiooni soovitakse juhtida reovett periooditi.

Mudapüünised on ette nähtud peene liiva, muda, savi jm. kõrvaldamiseks reoveest. Mudapüünise arvutamisel võetakse voolukiiruseks 0,05...0,01 m/s ja settimise ajaks 10 minutit (kui Q < 3 l/s), suurema vooluhulga puhul 15 minutit. Mudapüünise mõõtmed määratakse olenevalt arvutusvooluhulgast ja voolukiirusest, kusjuures pikkuse määrab voolukiiruse ja settimisaja korrutis. Mudamahuti määratakse sageli lähtudes kuni kahe ööpäeva jooksul oodatava sette hulgast, sest muda ei tohi koguneda üle 33 % kogu mahuti mahust. Õli ja rasva eraldamine reoveest juba eelpuhastuses on väga tähtis. Tuleb ära hoida nende lahustumise või hangumise võimalus kanalisatsioonivõrkudes. Reovee segamisel ja pumpamisel õlid ja rasvad emulgeeruvad, kusjuures see protsess kulgeb kiiremini soojas vees. Tavalises mehhaanilises puhastis ei ole võimalik emulgeerunud aineid eraldada, emulsioon on vaja eelnevalt hajutada. Õli- ja rasvaeralduskaevud toimivad gravitatsioonijõu mõjul nii, et veest kergemad rasva- ja õliosakesed tõusevad pinnale. Õliosakese veepinnale tõusmiseks on vajalik mingi kindel aeg, s.t. et puhasti peab olema dimensioneeritud reovee vajaliku viibeaja järgi. Rasva eraldumiseks veest luuakse vee pinnal rahulik tsoon, et rasv saaks üles ujuda. Rasv eraldatakse veepinnalt mehaaniliselt või isevoolu teel.

8.2.8. Reoveepumplad.

Reoveepumplate tehniline seisukord. Tabel 21. Jrk. Objekti asukoht Objekti Keskmine Kasutusel Reovee Objekti Hinnang nr. ja nr. valmimise pumbatav olev pumba kogumisre- identifit- tehnilise aasta reovee (pumpade) servuaa- seerimis- seisukorra kogus Q mark Q ri(de) arv dokumen- kohta (m3/d) (m3/d); h (m) ja kogu- tatsiooni maht V šiffer (m3) Asula: Aste alevik 1. Sarapiku 2003 2,3 ABS üks, - uus klaas- 1,5 m3 plastist 2. Dolomiidi 2003 3,4 ABS üks, - uus klaas- 1,5 m3 plastist 3. Peapumpla 2003 32 ABS üks, - uus klaas- 2,0 m3 plastist 4. Elamu 2003 2,1 ABS üks, - uus klaas- tõstepumpla 1,5 m3 plastist Asula: Nasva küla 5. Ülejõe tn. 1 2005 0,5 ABS üks, - uus klaas- 1,5 m3 plastist 6. Ülejõe tn. Ja 2005 1,5 ABS üks, - uus klaas- Tiigi tn nurk 1,5 m3 plastist 7. Tootmisettevõtete 2005 8,0 ABS üks - uus klaas- peapumpla 2,5 m3 plastist 8. Nasva sadam 1984 1,8 ABS üks - uus klaas- 2,5 m3 plastist 9. Külmhoone 1984 2,1 ABS üks - uus klaas- pumpla 2,5 m3 plastist 10. Tiigi tn 2009 1,5 ABS üks - uus klaas- 1,5 m3 plastist 59

Tabel 21 järg. 11. Sõrve mnt 53 2009 12,0 ABS üks - uus klaas- 2,5 m3 plastist 12. Nasva-Salme 2006 ca 150 ABS üks, - uus klaas- kanalisatsiooni- 1,5 m3 plastist torustiku Nasva pumpla 13. Nasva-Salme 2006 Ca 170 ABS üks, - uus klaas- kanalisatsiooni- 1,5 m3 plastist torustiku Mändjala pumpla 14. Nasva-Salme 2006 Ca 200 ABS üks, - uus klaas- kanalisatsiooni- koos 1,5 m3 plastist torustiku purglaga Mändjala peapumpla 15. Asula põhjaosas 2010 1,5 ABS üks - uus klaas- ind. elamute 1,5 m3 plastist pumpla Asula: Aste küla 16. Peapumpla 2008 10 Märja vert üks - uus klaas- võlliga 2,5 m3 plastist fekaalipum Asula: Upa küla ja Sikassaare küla (p. 18 ja 19) 17. Peapumpla 1984, 12 ABS kaks - 2 kambriline Remonditud 3,0 m3 Ø 3m r/bet, 2009 remonditud 18. Bauhof 2008 3,5 ABS üks - uus klaas- reoveepumpla 2,5 m3 plastist 19. Bensiinijaama 2005 2,5 ABS üks, - uus klaas- reoveepumpla 1,5 m3 plastist Asula: Kudjape alevik 20. Peapumpla 1984 33 ABS kaks, - 2 kambriline Mereranna Remonditud 1,5 m3 Ø 3m r/bet 2008 Remonditud Uus klaas- plastist 21. Prügila tee - Maie 2009 9,5 ABS kaks, - uus klaas- 2,5 m3 plastist 22. Prügila 2009 5,5 ABS üks, - uus klaas- 1,5 m3 plastist 23. Kannikese tn 2008 7,5 ABS üks, - uus klaas- 1,5 m3 plastist 24. Mündi tn 2008 11,5 ABS üks, - uus klaas- 1,5 m3 plastist Asula: Eikla küla 25. Peapumpla 1978, 14 ABS üks - Uus klaas- rek 2010 2,5 m3 plastist 26. Katlamaja rek 2009 3,5 ABS üks, - uus klaas- 1,5 m3 plastist Asula: Laheküla küla 27. Laheküla 1 - 2009 6 ABS üks, - uus klaas- Liivi 1,5 m3 plastist 28. Laheküla 2 - 2009 3 ABS üks, - uus klaas- Laheküla 1,5 m3 plastist 29. Laheküla 3 - 2009 7 ABS üks, - uus klaas- Lahe 1,5 m3 plastist

Ülejäänud Kaarma valla külades reoveepumplaid ei ole. 60

8.2.9. Purgimissõlmed

Kaarma vallas nõuetele vastavat purgimissõlme ei ole. Reovett on veetud Aste alevikus ja Nasva külas reovee peapumplasse ning Kuressaare linna reoveepuhasti territooriumil asuvasse purgimissõlme. Kuressaare linnas valmis 1995. aastal siiani ainus vaadeldavas piirkonnas nüüdisaja nõuetele vastav reovee purgimissõlm. Purgimise teenust osutab Kaarma valla territooriumil AS Kuressaare Veevärk ja OÜ Prügimees ning nendega on selleks elanikel sõlmitud vastavad lepingud.

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: (1) Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. (2) Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. (3) Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades käesolevas määruses sätestatut. (4) Purgimisteenuse osutamiseks peab reoveepuhastil olema välja ehitatud purgimissõlm. (5) Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest. (6) Purgimissõlm ehitatakse soovitavalt reoveepuhasti territooriumile ning selles peab toimuma reovee mehhaaniline puhastus tasemel, mis tagab purgitava reovee takistusteta juhtimise reoveepuhastisse ning puhastusprotsessi töörežiimi häireteta töö. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema ka vooluhulgaühtlusti. (7) Lõigetes 5 ja 6 sätestatut kohaldatakse ka sellisele purgimissõlmele, mille rajamine ei ole kohustuslik käesoleva paragrahvi kohaselt. (8) Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit.

Siit nähtub, et Kaarma vallas on võimalik purgimissõlm ehitada Nasva külla. Nasva külast juhitakse reovesi Läätsa küla reoveepuhastisse.

Kaarma valla ja AS Kuressaare Veevärk otsusel jääb siiski ainsana kasutusse Kuressaare linnas reoveepuhasti territooriumil asuv purgimissõlm. Uut purgimissõlme juurde ei ehitata.

8.2.10. Reoveepuhastid.

Reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed on kehtestatud 31. juuli 2001. a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuete täitmisel tuleb tagada, et vee ning veega seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks.

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171 on kinnitatud “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud 61 kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise (edaspidi kanalisatsiooniehitis) veekaitsenõuded. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded on kanalisatsiooniehitiste planeerimis-, ehitus- ja ekspluatatsiooninõuded.

Reovee puhastamisel tekib mitut liiki setet. Sette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a. määrusega nr. 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”. Määrusega on reguleeritud sette kasutamine lähtuvalt raskmetallide sisaldusest settes ja mullas, mulla pH –st jne. Vastavalt määrusele sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal jäätmeloa omamine kohustuslik. Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andval isikul peab olema jäätmeluba. Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena.

I. Aste alevik 1. Objekti omanik ja hooldaja: Kaarma vald ja Arco Ehitus OÜ 2. Objekti asukoht: Aste alevik 3. Objekti valmimise aasta: 2003 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: OÜ Veemaailm INC - tehnilised andmed (tüüp, jõudlus): kestvusõhustusega aktiivmudapuhastite 2 x BIO 50 + 3 2BT rekonstruktsioon Q = 78 m /d; R = 25 kg BHT7/d; 5. - suubla: Irase peakraav. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: tehniline seisukord on peale OÜ Veemaailm INC poolt vanade reoveepuhastite rekonstrueerimist väga hea.

II. Aste küla (Haamse asula) 1. Objekti omanik ja hooldaja: Kaarma vald ja Arco Ehitus OÜ 2. Objekti asukoht: Aste küla 3. Objekti valmimise aasta: 1983, rekonstrueeritud 2009 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: Arco Ehitus OÜ - tehnilised andmed (tüüp, jõudlus): kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO 50 rek + DynaDand liivafilter + 2BT, Q = 25 m3/d; R = 200 ie; 5. Suubla: Endla kraav. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: tehniline seisukord on peale vanade reoveepuhastite rekonstrueerimist hea.

III. Eikla küla 1. Objekti omanik ja hooldaja: AS Kuressaare Veevärk ja Arco Ehitus OÜ 2. Objekti asukoht: Eikla küla 3. Objekti valmimise aasta: esimene BIO 50 1972. a., teine BIO 50 1978. a., rekonstrueeriti aastatel 2009 - 2010 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: AS K&H, Keskkond & Partnerid OÜ 62

- tehnilised andmed (tüüp, jõudlus): kestvusõhustusega aktiivmudapuhastid 2 x BIO 50 + 2BT; Q = kuni 25 m3/d; R = 200 ie; 5. Suubla: Põduste jõgi. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: tehniline seisukord on peale vanade reoveepuhastite rekonstrueerimist hea.

Eravalduses olevad reoveepuhastid: Saare Dolomiit - Väokivi OÜ kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO 25 on likvideritud ja asendatud kogumiskaevuga.

Nasva külas AS Nasva Puhastusseadmed tootmisettevõtete biokeemiline aktiivmudapuhasti seisab ja seda enam ei käivitata (puudub vee-erikasutusluba).

Ülejäänud Kaarma vallas on 2010. a. seisuga eraettevõtetel järgmised reoveepuhastid: Tahula farmil EKE-B/21, Kiratsi farmil EKE-B/21 ja hotellil Saaremaa (endine hotell Männikäbi) ROTORSYSTEM JANSSON TRJ 400 + imbsüsteem.

8.2.11. Sademevee kanalisatsioon.

Kaarma valla Aste ja Kudjape alevikes ning Upa (osaliselt ka Sikassaare külas), Nasva, Mändjala, Aste, Muratsi, Pähkla ja Eikla külades kasutatakse drenaaži- ja sademevee ärajuhtimiseks lahtist kraavitust või immutatakse sademevesi kohapeal pinnasesse. Taastatav kraavitus on näidatud lisas 1 toodud joonistel. Nasva külas on koostatud Nasva jõest Kuressaare linna poole jääva asula osa ja osaliselt ka Sõrve poole jääva asula osa sademevee kanalisatsiooni projekt (Maa ja Vesi AS ”Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise eelprojekt”. Töö nr 10827. Tallinn, 2010.). Teistes allpoolkirjeldatud asulates tuleb need projektid koostada.

Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ärajuhtimise kraavitus ulatub osaliselt rannikualal kahel pool Kuressaare linna Kaarma valla territooriumile. Nimetatud kraavitusega probleeme ei ole olnud. Vajadusel kraavide puhastamine settest ja periooditi jooksev hooldamine toimub Kuressaare linnavalitsuse ja Kaarma vallavalitsuse vahel selleks otstarbeks sõlmitavate kokkulepete alusel.

Laheküla tihehoonestusega alad ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad paiknevad liigniiskes piirkonnas. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Koostada tuleb olemasoleva kraavituse taastamise ja vajadusel uue kraavituse ehitamise projekt. Olemasolev kraavitus tuleb taastada kuni eesvooluni Linnulaheni. Esialgsetel andmetel tuleb taastada ca 2230 m kraavitust.

Upa ja Sikassaare külades Tallinna maantee ringtee juures tuleb lahendada sademevee probleem. Ühiskanalisatsiooni juhitakse väheses koguses Bauhof keskuse parkimisplatsi vett. Sademetevee ÜK-ni juhtimine on linna reoveepuhasti hüdraulilise koormamise suhtes lubamatu. Sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks kasutatakse vaadeldavas piirkonnas enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Koostada tuleb vaadeldava piirkonna sademevee kanalisatsiooni projekt, mis hõlmab ka asfaltplatsidelt kogutava sademevee puhastamist kohapeal enne juhtimist kraavidesse. 63

Esialgsetel andmetel tuleb taastada või ehitada ca 3920 m kraavitust ning taimestikust ja kohati ka settest tuleb puhastada ca 2,51 km Kudjape peakraavi.

Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad paiknevad liigniiskes piirkonnas. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Koostada tuleb olemasoleva kraavituse taastamise ja vajadusel uue kraavituse ehitamise projekt. Olemasolev kraavitus tuleb taastada kuni eesvooluni Sepamaa laheni. Esialgsetel andmetel tuleb taastada või ehitada ca 9740 m kraavitust.

Nasva külas on maapind terves ulatuses liigniiske. Nasva jõest Kuressaare linna poole ja osaliselt ka vasakule poole jäävale asula osale on Maa ja Vesi AS poolt 2010. aastal koostatud ”Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise projekt” töö nr 10827 – vt lisa 2. Ülejäänud küla osadele tuleb vastav sademevee projekt veel koostada. Järgnevalt on toodud Maa ja Vesi AS projekti lühikirjeldus. Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise probleemi lahenduste otsimine kerkis päevakorda seoses tugimaantee nr. 77 Kuressaare-Sääre km 2,8-7,7 tehnilise projekti koostamisega. Koostatud tehniline projekt sisaldab ka kergliiklustee ehitamist. Lähematerjalideks olid 1991.a. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt” poolt koostatud Nasva küla kuivendusprojekt, Kaarma valla üldplaneering ja muud materjalid (Nasva küla arengukava, viimaste aastate detailplaneeringute alad, reljeefplaan M 1:10000). Väliuurimistel pöörati erilist tähelepanu endiste vee äravoolukraavide (nn. kaevandite) asukohtade kindlakstegemisele ja nende uurimisele (loodimine, võsa- ja metsamahud trassidel, pinnase sondeerimine). Aastatega on Nasva külla palju elamuid juurde ehitatud. Kuna maapinna absoluutkõrgused Nasva külas on valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus on paljudel juhtudel elanikud oma krundil maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Sellega on kohati vähendatud vee äravoolu võimalusi kruntidelt juhul kui meres veetase tormide ajal tõuseb ja vesi Nasva jõe kaudu küla üle ujutab. Markantsem näide oli 2005.a. jaanuaritorm kui EMHI andmetel mõõdeti Nasva jõel, Mere tn 8 piirkonnas veepinna kõrguseks +148 cm üle keskmise (+-2 cm 0-st). See osutus ka kõrgeimaks veetasemeks nimetatud piirkonnas kogu sajandi jooksul. Sellest näitest lähtudes võib öelda, et küla saab tulvavee eest kaitsta seda 1,5 m poldritammidega ümbritsedes ja ja kogu külla kogunevat vett jõkke või merre tagasi pumbates. Nasva elanikke ei häiri mitte niivõrd mere ja Nasva jõe veetaseme kõikumised tormide ajal kui peale veetaseme alanemist kruntidele seisma jääv pinnavesi. Tormid ja sellega kaasnevad nähtused on paratamatud, kuid sademe- ja pinnavetele normaalsete jõkke ja merre tagasivoolutingimuste loomine on võimalik. Sellest põhimõttest lähtudes on käesolev projekt tihedas koostöös Nasva elanikega ka koostatud. Projektiga haaratud ala on küla põhja- lõunasuunaliselt läbiva Nasva jõe kohalt jagatud kaheks. Ülejõe piirkond (Nasva jõe paremkallas) ja Nasva jõe vasakkalda ala. Asukoha plaanil on viirutatud vastavad alad, milliste ligikaudsed pindalad on vastavalt 53 ha ja 164 ha. Sellest lähtuvalt on jagatud ka töömahud kaheks. Ehitustööde koondmahtudesse on koondatud mõlemas piirkonnas tehtavate tööde mahud. Kuressaare-Sääre tee äärde projekteeritava kergtee drenaažikollektorite paigutus on skemaatiline. Selge on see, et mõeldamatu on teedreenide isevoolne ärajuhtimine teemaalt kuna kõrgused jäävad alla 0-kõrgust. Olemasolev projektlahendus võimaldab teedreenide vee väikeste kaevpumplatega pumbata valadavalt 0-kõrguselt lähtuvatesse äravoolukraavidesse. Sügavamad kraavid jääks alla mere veepinda ja neis jääks vesi suvel lihtsalt seisma ja roiskuma mis ei ole elurajoonile kohane. Teostatavate tööde mahud on toodud alapunktis 12. 64

Mändjala ja Keskranna külades kasutatakse lahtist kraavitust, mis enamasti suubuvad elamutsoonis maapinna tõstmiseks kaevatud tiikidesse. Kraavituse ühendust merega (lahega Suur katel) piirab Kuressaare-Sõrve maantee ja rannavall. Tulevikus tuleb ka sellele piirkonnale projekteerida kuivenduskraavitus.

Abruka saarel on 2010. aastal puhastatud ja rekonstrueeritud kraavitust liigvee paremaks ärajuhtimiseks merre.

Aste alevikus, Aste külas, Muratsi külas ja Eikla külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

9. Vee-ettevõtjad.

Kaarma vallas osutavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust: - Arco Ehitus OÜ – Aste alevikus, Nasva külas, Eikla külas ja Aste külas. - AS Kuressaare Veevärk - Kudjape alevikus, Upa külas, Laheküla külas ja Sikassaare külas.

Ülejäänud külades korraldab veemajandusega seonduvat Kaarma vallavalitsus.

Arco Ehitus OÜ tegevusalad on üld- ja keskkonnaehitus, s.h. vee- ja kanalalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite ehitamine ja hooldamine. Kasutuses on 20 transportvahendit, millest enamus on varustatud ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku inventariga.

AS Kuressaare Veevärk tegevusalad on vee- ja kanalalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite hooldamine. Kasutuses on 15 transportvahendit, millest enamus on varustatud ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku inventariga.

9.1. Vee-ettevõtjate kliendigrupid.

Kaarma vallas on seitse kompaktse asustusega piirkonda, kus on juba välja arendatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon: Aste alevik, Nasva küla, Eikla küla, Aste küla, Kudjape alevik, Upa küla ja Laheküla küla. Lähiaegadel on plaanis ÜVK veel rajada Mändjala, Keskranna ja Muratsi küladesse. Tiheasustusega piirkonnad on ära jaotunud kahe vee- ettevõtja vahel - Arco Ehitus OÜ ja AS Kuressaare Veevärk vahel.

Vee-ettevõtjate kliendigrupid jagunevad järgmiselt (vt ka tabel 5): Arco Ehitus OÜ: - Aste alevikus kasutavad 01.01.2010. a. seisuga ühisveevärgi teenust 490 ja ühiskanalisatsiooni teenust 490 elanikku; OÜ Sarmet - Nasva külas kasutavad 01.01.2010. a. seisuga ühisveevärgi teenust 61 ja ühiskanalisatsiooni teenust 113 elanikku; A.S Atla OÜ; OÜ Saare Fishexport; OÜ VRHL; OÜ Saaremaa Kala; AS Nasva Jahtklubi; Ösel Fish OÜ; Saare Frydendahl OÜ; Paramus OÜ; AS Duschy; AS Saare Paat; AS Baltic Workboats; Kadastiku Õunaaed OÜ 65

- Eikla külas kasutavad 01.01.2010. a. seisuga ühisveevärgi teenust 90 ja ühiskanalisatsiooni teenust 90 elanikku - Aste külas kasutavad 01.01.2010. a. seisuga ühisveevärgi teenust 165 ja ühiskanalisatsiooni teenust 165 elanikku

AS Kuressaare Veevärk - Kudjape alevikus kasutavad 01.01.2010. a. seisuga ühisveevärgi teenust 510 ja ühiskanalisatsiooni teenust 510 elanikku - Upa külas kasutavad 01.01.2010. a. seisuga ühisveevärgi teenust 45 elanikku ja Kuressaare Ametikooli 800 õpilast ning ühiskanalisatsiooni teenust 45 elanikku ja Kuressaare Ametikooli 800 õpilast; Suure Töllu puhkeküla personal ja külastajad - Laheküla külas kasutavad 01.01.2010. a. seisuga ühisveevärgi teenust 160 ja ühiskanalisatsiooni teenust 160 elanikku; OÜ Kellamäe Kivitööstus.

9.2. Vee-ettevõtjate finants-majanduslikud näitajad.

AS Kuressaare Veevärk AS Kuressaare Veevärk põhitegevuseks on vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuse (viimast teenuslepingu alusel Kuressaare linnaga) osutamine. Peale Kuressaare linna osutatakse vee- ja kanalisatsiooniteenust veel Kaarma valla Kudjape, Laheküla ja Upa külale, mille võrgud moodustavad linna ühisveevärgiga ühtse terviku, Orissaare vallale alates 01.07.2007.a.ja Pöide vallale 01.01.2009.a. Tulenevalt 29.juunil 2004.a. sõlmitud aktsionäride lepingust on AS Kuressaare Veevärgile pandud ka tervet maakonda hõlmava Läänesaarte alamvesikonna veemajandusprojekti tellija kohustus. Eelnimetatud projekt hõlmab maakonna 14 omavalitsust ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi, Eesti Riigi ja omafinantseeringu toel. 2009. a. AS Kuressaare Veevärk netokäive oli 21,96 milj. krooni ja suurenes võrreldes eelmise perioodiga 0,4 %, sellest veemüük 1,05 % ( s.h. linn 0,53 % ), kanalisatsiooniteenus 5,01 % (s.h. linn 4,27 %) ja abonenttasu 0,44 % (s.h. linn 0,31 %).

2009.a. investeeringud. AS Kuressaare Veevärk 2009.a. üheks peamiseks eesmärgiks oli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi Veemajandusprojekti elluviimine. Projekti käigus investeeriti veevarustuse ja reovee ärajuhtimise infrastruktuuri 191,2 miljonit krooni, s.h. Kuressaare linnas 70,3 miljonit krooni ja 13 vallas 120,9 miljonit krooni. AS Kuressaare Veevärk omaosalus Kuressaare linna piires oli kokku 9,8 miljonit krooni, s.h. projektiväliselt 1,5 miljonit krooni.

2010 .a. investeeringud. 2010.a. investeeringute kavandamisel ja täitmisel keskendub AS Kuressaare Veevärk ÜF Veemajandusprojekti lõpetamisele. I poolaastal lõpetatakse valdade jätkuhangete tööd (väikepuhastid ja väikesemahulised torustikutööd Salme, Kärla ja Valjala valdades). 2010. a. lõpuks tuleb lõpetada Kuressaare RVP rekonstrueerimise ja laiendamise tööd 72 miljonit krooni, ülemaakondlik kaugvalve süsteemi rajamine 2,0 miljonit krooni, Ruhnu veevarustuse ja kanalisatsiooni torustike ehitus 7,8 miljonit krooni ning kõik väiksemamahulised lisatööd. 2010.a. II poolaastal on kavandamisel ka ÜF uue rahastusperioodi taotlusprojekti ettevalmistus (2010-2014) Kuressaare linnas.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest 66

Keskkonnainvesteeringute Keskus ja EL Ühtekuuluvusfondist.

Viimastel aastatel oli suuremaks investeeringuks veevarustuse ja kanalisatsiooni alal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt ”Läänesaarte alamvesikonna asulate joogiveevarustuse ja veekaitse projekt”, mille käigus renoveeriti ja ehitati veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme Kaarma valla Kudjape alevikus ning Eikla, Laheküla ja Upa külades.

AS Kuressaare Veevärk majandusaasta aruanne 2009. a. Tabel 22. Bilanss (kroonides) Lisa Näitaja 31.12.2009.a. 31.12.2008.a. nr. AKTIVA (varad) Käibevara Raha 74 144 6 601 757 2 Nõuded ja ettemaksed 11 593 551 27 147 730 3

Käibevara kokku 11 667 695 33 749 487

Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 410 000 6 Materiaalne põhivara 333 130 918 170 165 512 7 Põhivara kokku 333 130 918 170 575 512 AKTIVA (varad) kokku 344 798 613 204 324 999 PASSIVA (kohustused ja omakapital) KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 1 638 343 1 622 391 14 Võlad ja ettemaksed 14 925 873 27 894 145 8 Lühiajalised kohustused kokku 16 564 216 29 516 536

Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 13 098 715 7 464 602 14 Muud pikaajalised võlad 504 053 521 897 15 Sihtfinantseerimine 229 102 306 80 872 089 16 Pikaajalised kohustused kokku 242 705 074 88 858 588 KOHUSTUSED KOKKU 259 269 290 118 375 124

OMAKAPITAL Aktsiakapital 72 861 000 72 861 000 17 Ülekurss (aazio) 6 826 464 6 826 464 Kohustuslik reservkapital 4 270 957 1 188 500 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 991 454 3 082 457 Aruandeaasta kasum (kahjum) -420 552 1 991 454 OMAKAPITAL KOKKU 85 529 323 85 949 875

PASSIVA (kohustused ja omakapital) KOKKU 344 798 613 204 324 999

67

Arco Ehitus OÜ Arco Ehitus OÜ 2009. aasta käive oli 913 037 krooni ja 98 senti. Käive sõltub vee- ja kanal.teenuse müügist. Viimastel aastatel käive suurenenud ei ole, on jäänud väiksemaks, sest Upa külas Arco Ehitus enam ei opereeri. Aco Ehituse poolt on 2010. aastal tehtud Aste (Haamse) küla reoveepuhastusjaamas mudakaev-mahuti ehitamiseks investeering 93 660 krooni ja 30 senti, kuna Kaarma vald ei olnud valmis seda investeeringut seoses raha puudumisega tegema.

9.2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsioonikulude arvestus.

AS Kuressaare Veevärk

Aastaaruande lisa 21 - kaubad, toore, materjal ja teenused (kroonides). Tabel 23. Näitaja 2009.a. 2008.a. Elekter 2 534 106 2 257 416 Kütus 407 153 546 097 Küte 12 315 8 889 Remondimaterjal, tööriistad ja inventar 825 031 861 434 Kokku 3 778 605 3 673 836

Aastaaruande lisa 22 - mitmesugused tegevuskulud (kroonides). Tabel 24. Näitaja 2009.a. 2008.a. Mitmesugused bürookulud 789 980 732 180 Uurimis- ja arendustööd 739 778 314 746 Lähetuskulud 67 309 14 487 Koolituskulud 71 437 79 996 Mudatöötlus 1 616 958 1 953 189 Remont ja hooldus 1 073 569 591 775 Töökaitse 33 594 75 198 Rent 97 316 75 320 Kindlustus 72 117 142 015 Muu kulu 224 625 146 611 Kokku 4 786 683 4 125 517

Aastaaruande lisa 23 - tööjõukulu (kroonides). Tabel 25. Näitaja 2009.a. 2008.a. Palgakulu 5 997 550 5 667 518 Sotsiaalmaks, tulumaks 2 085 913 1 936 742 Töötukindlustus 45 509 14 343 Kokku 8 128 972 7 618 603 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 36 34

68

Aastaaruande lisa 24 - muud ärikulud (kroonides). Tabel 26. Näitaja 2009.a. 2008.a. Käibemaks (erisoodustus) 17 212 10 980 Maamaks 25 462 25 462 Ettevõtte tulumaks 828 Raskeveoki maks 3 800 3 641 Riigilõiv 35 790 12 189 Kahjutasud 11 023 Muud kulud (Veeliidu maks) 34 270 33 040 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 1 371 485 1 363 994 Kokku 1 499 870 1 449 306

AS Kuressaare Veevärk juhatus on kahe liikmeline ja nõukogu üheksa liikmeline. Juhatuse liikmetele on 2009. a. tasu makstud 637 500 krooni ja makse arvestatud 219 300 krooni. Nõukogu liikmetele on 2009. a. hüvitist makstud 228 000 krooni ja 75240 krooni. 2009.a. lõpus oli nimekirjas 37 töötajat, kellest 5 oli osalise tööajaga. 2009. a. võeti tööle 4 uut töötajat ja lahkus 2 töötajat. AS Kuressaare Veevärk 2009. a. majandusaasta aruanne on toodud tabelis 22 ja müügitulu arvestus vastavalt EMTAK 2009-le (kroonides) tabelis 23.

Arco Ehitus OÜ Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsioonikulud kaetakse kulupõhiselt Arco Ehitus OÜ eelarvest: - Seadmete hooldus, remont, elekter, töötasud, saastetasud - 767 421 krooni ja 54 senti. - Avariid – eraldi arvestust ei peeta. - Personali kulud – sisalduvad esimeses punktis. - Tehnika kulud - 91 090 krooni ja 96 senti. - Kulud kokku - 858 512 krooni ja 50 senti.

9.2.2. Kulu-tulu prognoosid.

AS Kuressaare Veevärk müügitulu aastatel 2008 ja 2009 on toodud tabelis 27. Muud tulud on näidatud tabelites 28 ja 29.

Aastaaruande lisa 19 - AS Kuressaare Veevärk müügitulu vastavalt EMTAK 2009-le (kroonides). Näitaja EMTAK 2009.a. 2008.a. kood Elektrienergia 35141 16 968 Veekogumine, -töötlus ja -varustus 36001 8 137 399 8 057 371 s.h. veemüük 7 570 193 7 491 493 abonenttasu 549 362 548 034 liitumistasu amortisatsioon 17 844 17 844 Kanalisatsioon ja heitveekäitlus 37001 13 544 643 13 437 037 s.h. kanalimüük 11 481 180 10 947 126 abonenttasu 535 926 532 500 69

Tabel 27 järg. ülereostus ja muud 1 527 537 1 957 411 Ohtlike jäätmete kogumine 38121 23 799 12 877 Hoonehalduse abitegevused 81101 12 395 44 363 Valdade üür 77399 237 041 300 372 Kokku 21 955 277 21 868 988

Aastaaruande lisa 20 - AS Kuressaare Veevärk muud tulud (kroonides). Tabel 28. Näitaja 2009.a. 2008.a.

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 294 950 1 294 200 s.h. Keskkonnainvesteeringute Keskus 205 000 Kuressaare Linnavalitsus 150 000 1 000 000 Kärla vald 42 250 26 000 Kihelkonna vald 48 750 30 000 Pihtla vald 53 950 33 200

Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kulum: 4 052 616 3 872 783

Kodumaise sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kulum 195 336 73 643 s.h. Keskkonnainvesteeringute Keskus 119 472 9 956 Keskkonnaministeerium 62 580 62 580 Kaarma vald 13 284 1 107 Välisabi sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kulum 2 365 872 2 447 652 s.h. Ühtekuuluvusfond 287 760 287 760 PHARE 2 078 112 2 159 892 Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisega soetatud põhi- vara kulum 1 491 408 1 351 488 s.h. Keskkonnainvesteeringute Keskus 1 345 728 1 242 228 Keskkonnaministeerium 145 680 109 260

Muud tulud 1 525 6 017 Tulu maamüügist 17 971 Kokku muud tulud 4 367 062 5 173 000

Aastaaruande lisa 25 - AS Kuressaare Veevärk finantstulud ja –kulud (kroonides). Tabel 29. Näitaja 2009.a. 2008.a.

Intressi tulu 26 264 41 731 Muu finantstulu 22 1 374 Kasum aktsiate müügist 190 000 Kahjum valuutakursi muutustest -701 -649 Muu finantskulu -2 192 Intressikulu võetud laenudelt -348 492 -625 044

Kokku -135 099 -582 588 70

AS Kuressaare Veevärk 2009. a. majandusaasta aruanne on toodud tabelis 22 ning tulude ja kulude arvestus (kroonides) tabelites 23 - 29.

Arco Ehitus OÜ tulu-kulu bilanss ajaperioodil 01.01.2009 – 31.12.2009 a. on toodud tabelis 30. Tabel 30.

9.2.3. Liitumistasud.

Arco Ehitus OÜ Arco Ehitus OÜ poolt liitumistasusid ei rakendata. 71

AS Kuressaare Veevärk AS Kuressaare Veevärk poolt liitumistasusid ei rakendata.

9.2.4. Lühi- ja pikaajalised investeeringuprogrammid.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse 12-ks aastaks ja selles tuuakse ära nii lühi-, kui ka pikaajalised ÜVK arendamise- ja investeeringute programmid. Kaarma vallas on seitse kompaktse asustusega piirkonda, kus on juba välja arendatud ühisveevärk ja – kanalisatsioon: Aste alevik, Nasva küla, Eikla küla, Aste küla, Kudjape alevik, Upa küla ja Laheküla küla. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks planeerib Kaarma Vallavalitsus küsida erinevatest fondidest abiraha järgmistes asulates ÜVK rekonstrueerimiseks ja täiendamiseks: 1. Nasva Salme veevarustuse peakollektori ehitamine Keskranna külani; 2. Keskranna ja Mändjala külade suvilapiirkondade ÜVK rekonstrueerimine ja ühendamine Nasva Salme ÜVK peakollektoritega; 3. Nasva küla sademevee kanalisatsiooni ehitamine; 4. Laheküla küla ÜVK laiendamine ja sademevee kanalisatsiooni ehitamine; 5. Muratsi küla ÜVK ühendamine Kuressaare linna ÜVK-ga; 6. Kudjape aleviku ÜVK laiendamine ja sademevee kanalisatsiooni ehitamine; 7. Sikassaare ja Kudjape külades ÜVK laiendamine ja Tallinna mnt ringtee sademevee kanalisatsiooni ehitamine koos Kudjape oja puhastamise ja süvendamisega; 8. Eikla ja Aste külades ja Aste alevikus tuleb juurde ehitada üksikuid veevarustus- ja kanalisatsiooni torustike lõikusid.

Täpsem investeerimisprogrammide iseloomustus on toodud käesolevas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava alapunktis 11.

9.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse hindade prognoos.

Kaarma Vallavalitsuse määrusega 25 märtsist 2008 a. nr 1 on kehtestatud Kaarma vallas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad.

Võttes aluseks AS Kuressaare Veevärk ja Arco Ehitus OÜ taotlused veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse hindade tõstmiseks, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ning Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 14 lg 2 Kaarma Vallavalitsus m ä ä r a b: 1. Kehtestada veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad Kaarma vallas koos käibemaksuga alljärgnevalt:

1.1. Kudjape alevikus 1.1.1. vee hind füüsilistele isikutele 11 kr/m3 1.1.2. heitvee ärajuhtimise hind füüsilistele isikutele 16 kr/m3 1.1.3. vee hind juriidilistele isikutele 15 kr/m3 1.1.4. heitvee ärajuhtimise hind juriidilistele isikutele 21 kr/m3

1.2.. Eikla külas 1.2.1. vee hind füüsilistele isikutele 14 kr/m3 72

1.2.2. heitvee ärajuhtimise hind füüsilistele isikutele 17 kr/m3 1.2.3. vee hind juriidilistele isikutele 14 kr/m3 1.2.4. heitvee ärajuhtimise hind juriidilistele isikutele 17 kr/m3

1.3. Upa, Aste, Nasva külas, Aste alevikus 1.3.1. vee hind füüsilistele isikutele 12 kr/m3 1.3.2. heitvee ärajuhtimise hind füüsilistele isikutele 16 kr/m3 1.3.3. vee hind juriidilistele isikutele 15 kr/m3 1.3.4. heitvee ärajuhtimise hind juriidilistele isikutele 21 kr/m3 1.3.5. tööstusliku heitvee, mis ei ületa piirkontsentratsioone, ärajuhtimise hind juriidilistele isikutele 30 kr/m3

2. Jätta abonenttasu suurus ühes kuus s.o. 7,50 krooni vesi ja 7,50 krooni heitvesi muutmata. 3. Määrus jõustub 1.juulist 2008.a.

Arco Ehitus OÜ hinna prognoos. Prognoositav hinnatõus on alates 2011. a. 10 - 15% , kuid vastav kalkulatsioon on veel tegemata. Abonenttasu seni kasutatud ei ole, kuid uue teenuse hinna rakendamisel võetakse kasutusele.

AS Kuressaare Veevärk hinna prognoos. Prognoositav hinnatõus on kuni 10 % aastas. Sõltub lähiajal kasutusele võetavast uuest metoodikast ja sellest millal konkurentsiamet on valmis teemaga täpsemalt tegelema. Kuna ÜVK süsteemid on seotud Kuressaare linnaga, siis hindade muutmine toimub üheaegselt Kuressaare linnaga.

Kui lühi- ja pikaajalisi investeeringuprogramme on veel võimalik kuni 5 aastat ette prognoosida, siis muude finants-majanduslike näitajate (so ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsioonikulude arvestuse; kulu-tulu prognooside; liitumistasude; tegevus- ja puhasrentaabluse) osas on see ülikeeruline, kui mitte võimatu nii 12 aastaks kui ka 5 aastaks. Selliste prognooside tegemine eeldab stabiilset ja arenenud veemajanduskeskkonda, kus kulud ja hinnad ja rentaablus on aastast-aastasse stabiilsed ning liitumistasud sama haldusterritooriumi eri piirkondades m3 või m2 põhimõttel ühtlased.

9.4. Investeeringute allikad.

Kaarma vallas viimastel aastatel tehtud investeeringute allikateks on olnud sihtasutus KIK ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt eraldatud abiraha ning omafinantseering (Kaarma valla eelarve) 20 % ulatuses kogu projektide investeeringust. 2010. ja 2011. a. rahastab sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus peale Nasva küla reoveekogumisala laiendamist projekti Kaarma valla Nasva küla kogu elanikkonda hõlmava veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse II etapp. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond on viimastel aastatel rahastanud projekti ”Läänesaarte alamvesikonna asulate joogiveevarustuse ja veekaitse projekt”, mille käigus renoveeriti ja ehitati veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme Kaarma valla Kudjape alevikus ja Eikla, Laheküla ja Upa külades. Lähiajal soovitakse käivitada uus Kuressaare linna ja Kaarma valla ühine projekt, mille koosseisu on planeeritud Kaarma vallas Lahekülas laiendada ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Nimetatud projekti finatseerimise allikas on praegu veel lahtine.

73

Arco Ehitus OÜ Kuna Arco Ehitus OÜ on Kaarma valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste lepinguline haldaja, mitte omanik, siis ÜVK objektide ehitamisel ja rekonstrueerimisel on investeerijaks Kaarma vald, kes küsib abirahasid SA KIK või EL ÜF-st. Oma osa on ka vee-ettevõttel – 2010. aastal investeeris Arco Ehitus OÜ Aste küla reoveepuhastusjaama 93 660 krooni.

AS Kuressaare Veevärk Kaarma vallas Laheküla külas ja teistes külades ÜVK objektide omanik on Kaarma vald ning ÜVK objektide ehitamisel ja rekonstrueerimisel on investeerijaks Kaarma vald, kes küsib abirahasid SA KIK või EL ÜF-st.

9.5. Vee-ettevõtja põhivara kirjeldus.

AS Kuressaare Veevärk (rendileandja) ja Kaarma Vallavalitsus (rentnik) on 06. 07. 2005. a. sõlminud rendilepingu veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnovõrkude rendile andmise kohta AS Kuressaare Veevärk mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu alusel. Lepingu taust on: - EL ÜF on teinud 23. 12. 2004. a. otsuse anda tagastamatut abi Kaarma valla vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri rekonstrueerimistöödeks, millega seoses antakse lepingu objektid rentniku kasutusse kuni EL ÜF projekti lõpuni. - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamise, omandi ja kasutamisega seotud vaidluste vältimiseks on Kaarma vallas asuv vajalik infrastruktuur mitterahalise sissemakse teel antud rendileandjale. - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuuri hilisema jätkusuutliku majandamise eest vastutab omanikuna rendileandja, jäädes seejuures sõltuma Kaarma valla õigusest reguleerida oma haldusterritooriumil ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga seotud eeskirju ning hindu vastavuses AS Kuressaare Veevärk aktsionäride lepingule. - Võõrandamise järgselt ja arendustööde vältel peavad suhtelise stabiilsuse põhimõttel säilima Kaarma valla territooriumil välja kujunenud opereerimis- ja kliendisuhted. - Kaarma vald on AS Kuressaare Veevärk aktsionär vastavalt AS-i Kuressaare Veevärk lepingule, olles AS-i Kuressaare Veevärk aktsionäride lepingu osapooleks. Rendileandja annab ja rentnik võtab rendile vajaliku infrastruktuuri/tehnovõrgud, milline anti rendileandjale üle mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu alusel.

AS Kuressaare Veevärk poolt renditavad varad Kaarma vallale. Vee-ettevõtja Arco Ehitus OÜ. Tabel 31. Jrk. Vara nimetus Vara Vara soetus- Vara Nr. soetamise või maksumus jääkmaksumus* ehitamise aeg 31.12.2004 Ehitised ja rajatised 1. Eikla pumbamaja 01.12.2002 86275 75491 2. Eikla 2 biotiiki 25.10.2004 120000 118200 3. Eikla reoveepumpla 25.10.2004 42000 41370 4. Eikla veetorustik 25.10.2004 96000 94560 5. Eikla reovee survetorustik 25.10.2004 196000 193060 6. Eikla isev. kanal. torustik 25.10.2004 48000 47280 74

Tabel 31 järg. Jrk. Vara nimetus Vara Vara soetus- Vara Nr. soetamise või maksumus jääkmaksumus* ehitamise aeg 31.12.2004 7. Eikla reoveepuhasti 25.10.2004 264000 260040 Jrk. Vara nimetus Vara soetamise Vara soetus- Vara Nr. või ehitamise maksumus jääkmaksumus aeg 31.12.2004 Masinad ja seadmed 14. Eikla pumbamaja seadmed 31.10.2004 25000 23750 15. Eikla reoveepump 31.10.2004 18000 17100 16. Eikla reoveepump 31.10.2004 18000 17100 * Varade maksumus võib muutuda ja seda tuleb vajaduse korral täpsustada AS Kuressaare Veevärk raamatupidamises.

Arco Ehitus OÜ Arco Ehitus OÜ on sõlminud kokkuleppe Kaarma Vallavalitsusega 02.11.2007. a. Aste küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste haldamise ja teenuse osutamise osas. Kaarma Vallavolikogu otsusega nr 161 21.11.2007. a. lisati Arco Ehitus OÜ-le teeninduspiirkonnana Aste küla. 03.12.2007. a. on Kaarma valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide halduslepingule 02.11.2007. a. koostatud lisa, mille alusel Arco Ehitus OÜ teenindab Kaarma vallas järgmiseid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkondasid: 1. Nasva küla teeninduspiirkond; 2. Eikla küla teeninduspiirkond; 3. Aste aleviku teeninduspiirkond; 4. Upa küla teeninduspiirkond; 5. Aste küla teeninduspiirkond.

10. Omavalitsuse üksusesse sobivate ÜVK tehniliste lahenduste iseloomustus

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise eesmärgid. Eesmärgiks on tiheasustusega asulakeskuste varustamine kvaliteetse joogiveega ning nimetatud asulates reovee kogumine ühiskanalisatsiooni ja puhastamine tasemini, mis võimaldab heitvee keskkonnaohutult suublasse juhtida. Rekonstrueeritav ja rajatav ühisveevärk ja –kanalisatsioon peab vastama järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele:

Üldised juhendmaterjalid. Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: - Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; - kohalike võimuorganite otsused; - järelvalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised; - Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid: a) EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine, b) EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon, c) EVS 847-3:2003 Ühisveevärk, Osa 3: Veevärgi projekteerimine, d) EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioonivõrk, e) EVS 843:2003 Linnatänavad. Osa 11 Tehnovõrgud. 75

- LVI-RYL 92, - RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid, - AL ST 1-02 , Aln 14 Nõuded asfaltkatetele - üldkehtivad reeglid ja tavad.

Veetöötlusseadmete kavandamisel ja projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardi EVS 847- 2:2003 nõuetega. Otsus toorvee töötlemise ja töötlusmeetodi kohta tuleb teha lähtudes veeallika toorvee omadustest. Veetöötlusseadmed paigaldatakse olemasolevasse või rajatavasse hoonesse koos kõigi II astme pumpla ja tuletõrje veehoidla seadmetega. Filtri tagasipesul tekkiv uhtevesi juhitakse võimalusel ühiskanalisatsiooni. Filterseadmete paigaldamisel tuleb järgida seadmete paigaldamis- ja kasutusinstruktsioone, mis on välja antud valmistajatehase poolt. Seadmete valikul on nõutud CE tüübikinnituse olemasolu. Filterseadmete paigaldamine, seadistamine ja katsetamine viia läbi koostöös tarnijafirmaga ja tema instruktsioone järgides. Survefiltri katsetused tuleb vastavalt instruktsioonile viia läbi 1,3-kordse töösurve tingimustes. Veetöötlusseadmete töö automatiseeritakse koos puurkaevu, II astme pumpla ja tuletõrjeveehoidla tööga. Puurkaevpumpla projekt peab sisaldama: - olemasoleva hoone projekti; - kütte, ventilatsiooni, elektri ja automaatika projekte. - puurkaevpumpla torustike, seadmete jne tehnoloogilist skeemi; - seadmete, torustikumaterjalide, toruarmatuuri, andurite jne loetelu koos tehniliste andmetega (diameeter, surveklass, tootlikkus jne); - mehaanilise sisseseade ja torustike paigutust; - tehnoloogilise sisseseade plaani ja lõikeid; - kõikide seadmete ja jaama kui terviku kasutus- ja hooldusjuhendeid.

Reoveepuhastite projekteerimisel lähtutakse Veeseadusest, Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest, Vabariigi Valitsuse määruse (VVM) 16.05.2001. a. nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”, VVM 31.07.2001. a. nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” ja KKM 30.12.2002. a. määruse nr. 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” nõuetest. Puhastusseadmete dimensioneerimisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest, osaliselt kasutatakse ka SNiP’i metoodikaid puhastusseadmete projekteerimiseks (СНиП 2.04.03-85, Канализация. Наружные сети сооружения. Москва 1986). Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest Eesti vabariigi ja EÜ standarditest: EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine; EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon; EVS 847-1:2003 Ühisveevärk Osa 3: Veevärgi projekteerimine; EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioonivõrk; EVS 847-1:2003 Ühisveevärk. Osa 1: Veehaarded; EVS 812-6:2005 EHITISE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. EVS-EN- 12255 Wastewater Treatment Plants osad 1, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 15, 16; EVS-EN-12566-1:2000/A1:2004 Väikesed reoveetöötlemise süsteemid kuni 50 PT, osa 1; EVS-EN-12566-1:2000 Väikesed reoveetöötlemise süsteemid kuni 50 PT, osa 1; EVS-EN-12566-3:2005 Väikesed reoveetöötlemise süsteemid kuni 50 PT, osa 3; 76

EVS-EN 1085:1999 Heitvee käitlus. Sõnastik; CEN/TR 12566-2.2005 Small Wastewater treatment systems for up to 50 PT-Part 2. Reoveepuhastustehnoloogia ja –meetodi võrdlev valimine. 1. Kui reovee põhipuhastis kasutatakse aktiivmudamenetlust, siis peaks: a) sellele eelnema liikurvõre (tänapäeval kasutatakse käsitsi puhastatavaid võresid veel ainult mõõdavooludel) ja vajadusel liivapüünis, kui reovees on liiva ja pinnast (tootmisettevõtetel kindlasti rasva- ja õlipüünis); b) eelsetiti tuleb kõrgete reovee kontsentratsioonide juures kasuks, kuid pole ilmtingimata vajalik; c) puhasti peaks töötama kestvusõhustusrežiimis – viibeaeg ca 24 h; d) järelpuhastiks sobivad sundläbipesuga liivafiltrid või biotiigid; e) olenevalt koormusnäitajatest võib väikepuhastite aktiivmudaprotsessis kasutada, kuid ei ole soovitatav kasutada (kallis ja protsess sageli juhitamatu) bioloogilist lämmastiku- ja fosforiärastust; f) sõltumata sellest, kas bioloogiline fosforiärastus on projekteeritud või mitte, tuleb enamasti rakendada (kõik suublad on Eestis reostustundlikud) keemilist fosforiärastust; g) erilist tähelepanu tuleb pöörata eriti keemilise fosforiärastuse korral järelsetiti dimensioneerimisele; h) vajalik on mingi lahendus tekkiva peaasjalikult keemilise muda (mida tekib tunduvalt rohkem, kui kestvusõhustusega aktiivmudapuhastis) käitlemiseks (soovitatav on väiksematel reoveepuhastitel kasutada mudatihendajat ja välja vedamist mõnesse suuremasse reoveepuhastusjaama, kui selle operaatoriga õnnestub jutule saada; suurematel puhastitel võiks kasutada mudatihendajat ja sellele järgnevat mudatahendusseadet). Mudatahendusväljakud ei täida suure sademete hulga tõttu neile pandud ülesannet, igasugused kott-tahendusseadmed on ääretult tülikad ja väikese efektiivsusega; i) eelistatud on täidisega aerotank, hea tulemuse annab ka klassikaline aerotank. Väga hea tulemuse annab oskusliku juhtimise korral ka annuspuhasti, kuid kahjuks on see lahendus täna veel teistest kallim.

2. Kui intensiivpuhastiks on nõrgbiofilter siis peaks : a) sellele eelnema suuremate reoveepuhastite korral liikurvõre ja vajadusel liivapüünis, kui reovees on liiva ja pinnast (tootmisettevõtetel kindlasti rasva- ja õlipüünis); b) eelsetiti, emšer või septik on kohustuslik vältimaks filtrikeha ummistumist. Ei tohi unustada, et neid tuleb regulaarselt vastavalt vajadusele tühjendada; c) puhasti peab olema madalalt koormatud – reovee kontsentratsioon max 300 mgBHT7/l (näiteks Bioclere nõrgbiofiltritel kataloogi järgi keskmine kontsentratsioon 240 mgBHT7/l). Tavaliselt kasutatakse seetõttu kaheastmelist nõrgbiofiltrit; d) filterkeha vihmutus peab olema kogu ulatuses maksimaalselt ühtlane; e) mitmeteistkümne kordne retsirkulatsioonivee vihmutus peab olema ilmtingimata rakendatud ja otseläbivool välistatud. Kui filtrikeha ilmutab ummistumise märke, siis tuleb see läbi pesta; f) fosforiärastuseks tuleb kasutada keemilist fosforiärastust; g) järelsetiti peab eriti keemilise fosforiärastuse korral olema dimensioneeritud varuga. Tavaliselt pumbatakse keemiline muda septikusse ja sellise lahenduse korral tuleb arvestada vajadusega väga tihti septikut tühjendada; h) biotiigid ja/või mõni teine ekstensiivne järelpuhasti on soovitatav; i) reoveesete on soovitatav vedada mõne suurema reoveepuhasti settekäitlusjaama, kui viimase operaator on nõus selle vastu võtma.

77

3. Kui intensiivpuhastiks on uputatud sukelbiofilter, siis peaks: a) sellele eelnema suuremate reoveepuhastite korral liikurvõre ja vajadusel liivapüünis, kui reovees on liiva ja pinnast (tootmisettevõtetel kindlasti rasva- ja õlipüünis); b) eelsetiti, emšer või septik on kohustuslik vältimaks filtrikeha ummistumist. Ei tohi unustada, et neid tuleb regulaarselt vastavalt vajadusele tühjendada; c) enamus neist puhastitest peavad olema keskmiselt koormatud – reovee kontsentratsioon max 500 mgBHT7/l (näiteks EKOL sukelbiofiltritel kataloogi järgi keskmine kontsentratsioon 460 mgBHT7/l). Kõrgete reovee kontsentratsioonide korral on soovitatav ja vajalik kaheastmelise põhipuhasti kasutamine; d) läbivool sukelbiofiltrist peab olema ühtlane – kohtummistusi ei tohi esineda; e) mitmeteistkümne kordne retsirkulatsioon peab olema ilmtingimata rakendatud ja otseläbivool välistatud, f) fosforiärastuseks tuleb kasutada keemilist fosforiärastust; g) järelsetiti või sette pumpamise korral septikusse septik peab eriti keemilise fosforiärastuse korral olema dimensioneeritud varuga; h) biotiigid ja/või mõni teine ekstensiivne järelpuhasti on soovitatav; i) reoveesete on soovitatav vedada mõne suurema reoveepuhasti settekäitlusjaama, kui viimase operaator on nõus selle vastu võtma.

4. Järelpuhastusseadmed. Kui järelpuhastiks on biotiigid: a) siis on soovitatav kasutada serpentiinbiotiike (mis on piklikud ja kitsad ja töös on terve tiigi pind), et vajaduse korral saaks neid tavapäraste mehhanismidega kaldalt puhastada – taimestik tuleb koristada veepinnalt ja kallastelt; b) puhastamise otstarbel peab olema tiik süsteemist isoleeritav ja tühjaks pumbatav või lastav; c) muda eraldamise järel biotiigist võtab tiigi ökosüsteemi taastumine kuni aasta aega ja sel ajal ei ole mõtet võtta biotiigi väljavoolust proove puhastusefektiivsuse hindamiseks; d) heljumisisalduse vähendamiseks biotiigi väljavoolus on soovitatav kasutada turvas- või liivfiltreid. Muud looduslähedased puhastussüsteemid. Peaaegu kõik muud looduslähedased puhastussüsteemid on kasutatavad, kui need on lähtuvalt talveoludest õieti dimensioneeritud, konstrueeritud ja projekteeritud. Selleks on võimelised aga ainult pikaajalise kogemusega ja vastutustundega projekteerijad. Sundläbipesuga liivafiltrid: a) kindlasti tuleb kasutada tunnustatud tehaste toodangut, millede efektiivsus on Eestis praktikas end õigustanud; b) liivafiltrisse ei tohi sattuda suures koguses aktiivmuda või surnud biokilet (filtrikeha läbi pesemine ja puhastamine võtab palju aega) – puhastusprotsessi tõrgete korral tuleb seade süsteemist välja lülitada.

Milliseid reovee puhastusmeetodeid tuleks eelistada. 1. Reovee puhastussüsteemide valikul tuleb lähtuda konkreetse objekti, näiteks asula reovee vooluhulgast ja selle ebaühtlusest, reostuskoormusest, reoainete sisaldusest ja reoainete kontsentratsioonist. Kõik reoveepuhastid (puhastustehnoloogiad) toimivad hästi, kui need on õigesti projekteeritud, koormatud ja kindlasti ka oskuslikult hooldatud – see aga eeldab esmalt konsultandi ja seejärel projekteerija professionaalsust ja vastutustunnet ning hooldaja tahet asjaga tegeleda. Siiski on soovitatav Eesti oludes eelistada Habaja suurustes asulates biokile ja aktiivmuda kooskasutusega ning klassikalisi aktiivmudapuhasteid, millede tehnoloogilises skeemis on 78 minimaalselt automaatikaseadmeid ja pumpasid. Elu on näidanud, et mida lihtsam on reoveepuhasti, seda töökindlam ta on. Omal kohal on ka annuspuhastid. Biokilepuhasteid on soovitatav reovee kõrgete kontsentratsioonide korral kasutada kaheastmelistena ja omal kohal on reovee järelpuhastamiseks kasutatavad puhastid – sundläbipesuga liivfiltrid, biotiigid ja muud looduslähedased lahendused. 2. Veeseadusega kõigi Eesti suublate reostustundlikuks muutmisega ja HELCOM soovitustest tuleneva keemilise fosforiärastuse kohustuse rakendamisega praktiliselt suuremale osale reoveepuhastitest kaasneb vajadus reoveepuhastite ümberehitamiseks – tõenäoliselt tuleb suurendada setitite mahtu keemilise muda väljasetitamiseks (muda kogus võib suureneda ca 30 %) ja lahendada tuleb reoveesette tahendamise ja komposteerimisega seonduvad küsimused.

Seega on soovitatav tekkiva asulareovee puhastamiseks kasutada biokile ja aktiivmuda kooskasutusega või aktiivmuda reovee põhipuhastit, järelpuhastamiseks biotiike ning fosfori ärastamiseks keemilist fosforiärastust. Tekkiv liigmuda on soovitatav tihendada mudatihendajas ja järelkäidelda (tahendada ja kompostida) mõne suurema reoveepuhasti juures.

Kaarma valla asulates juurde ehitatava ÜVK iseloomustus:

Aste aleviku põhjaossa ehitatakse juurde: 1. 1190 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolse torustikuga. 2. 333 m veevarustustorustikku. 3. 88 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga. 4. 48 m kanalisatsiooni survetorustikku. 5. 230 m kanalisatsiooni isevoolset torustikku. 6. 1 tuletõrje hüdrant. 7. 1 reoveepumpla

Kudjape aleviku kesk- ja lõunaossa ehitatakse juurde: 1. 7033 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolse torustikuga. 2. 1164 m veevarustustorustikku. 3. 2852 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga. 4. 505 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga. 5. 650 m kanalisatsiooni survetorustikku. 6. 3 tuletõrje hüdrant. 7. 7 reoveepumplat. 8. Kudjape alevikus sademevee ärajuhtimiseks lahtise kraavituse renoveerimine 9740 m.

Nasva külla Nasva jõe vasakule kaldale ehitatakse tabelis 33 toodud ÜVK rajatised. Nasva külas ehitatakse sademevee kanalisatsioon peamiselt vasakule poole Nasva jõge ja väiksemas mahus paremale poole Nasva jõge. Teostatavate tööde maksumus on toodud tabelis 32. Teostatavate tööde mahud on projekti (Maa ja Vesi AS. ”Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise projekt”. Töö nr 10827. Tartu, 2010.) järgi järgmised:

1. Võsa ja peenmetsa likvideerimine 5,53 ha 79

2. Metsa likvideerimine 3,50 ha 3. Kändude juurimine 9,03 ha 4.Äravoolukraavide kaevamine ja süvendamine, km/m³ 11,44 / 21,790 tuh. m³ 5. Settebasseinide kaevamine tk/m³ 2 / 1,57 tuh. m³ 6. Mullavallide laialiajamine 17,98 tuh. m³ 7. Truupide ehitamine plasttorutruubi 30- PT ehitamine 45 m /6tk. plasttorutruubi 40- PT ehitamine 46 m /6tk. plasttorutruubi 50- PT ehitamine 109 m /11tk. plasttorutruubi 60-PT ehitamine 42 m / 5 tk. plasttorutruubi 80-PT ehitamine 9 m / 1 tk. plasttorutruubi 100-PT ehitamine 6 m / 1 tk truubi otsakute ehitamine 67 tk. truubitorude väljatõstmine 103 m 8. Drenaažikollektorite ehitus (Ø 110-300 mm) 255 m 9. Neelukaevude ehitus 2 tk 10. Drenaažikaevude remont 3 tk 11. Drenaažisuudmete ehitus 8 tk 12. Ø 800 mm klapp-regulaatori ehitamine 1 tk 13.Käsitsi mullatööd 113 m³ 14. Pinnaste vedu 696 m³ 15.Mullatööd tõkketammi ehitamisel 960 m³ 16. Kraavide kindlustamine seemendus m² / kivikindlustus m² 1680 m² / 180 m² 17. Voolutakistuste eemaldamine veejuhtme voolusängist 1,43 km

Nasva külas teostatavate sademevee kanalisatsiooni ehitustööde maksumus on toodud tabelis 32. Tabel 32. Maksumus Jrk.nr. Osamaksumuse Osamaksumuse Maksumus Käibemaks kokku tuh number nimetus tuh. EEK 20% EEK 1 1.1 Ülejõe piirkond 407,43 81,48 488,91

2 1.2 Nasva jõe vasakkallas 1036,01 207,20 1243,21

ÜLDMAKSUMUS KOKKU: 1443,44 288,68 1732,12

80

Nasva küla ÜVK II etapi ehitusmahud. Tabel 33.

Mändjala ja Keskranna külade suvilate ja puhkerajatiste piirkonnas: 1. 2541 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolse torustikuga. 2. 3300 m veevarustustorustikku. 3. 2853 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga. 4. 454 m kanalisatsiooni survetorustikku. 5. 1181 m kanalisatsiooni isevoolset torustikku. 6. 4 tuletõrje hüdranti. 7. 13 reoveepumplat. 8. Mändjala ja Keskranna külades sademevee ärajuhtimiseks lahtise kraavituse renoveerimine ja ehitamine 1450 m.

Laheküla külas ÜVK laiendamine: 1. 1480 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolse torustikuga. 2. 90 m veevarustustorustikku. 3. 565 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga. 81

4. 455 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga. 5. 5 tuletõrje hüdranti. 6. 4 reoveepumplat. 7. Laheküla külas sademevee ärajuhtimiseks lahtise kraavituse renoveerimine 2230 m.

Aste küla lääneosas ehitatakse juurde: 1. 126 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga. 2. 35 m veevarustustorustikku.

Muratsi külas ehitatakse uus ühisveevärk ja –kanalisatsioon - tabelis 34 nimetatud tööd.

Tabel 34. Töö nimetus ja ühik Kogus Veevarustustorustiku ehitamine m 100 Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga m 3110 Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus kanalisatsiooni isev. torustikuga m 1970 Veevarustustorustik ühes kaevikus isevoolse ja survekanalisatsiooni torustikuga m 2130 Uue isevoolse kanalisatsiooni ehitamine m 50 Veevarustuse II astme pumbajaama ehitamine kpl 1 Tuletõrje hüdrantide ehitamine tk 3 Voolurahustuskaevude ehitamine tk 3 Uue 1 pumbaga reoveepumpla ehitamine kpl 8 Uue 2 pumbaga reoveepumpla ehitamine kpl 2

Upa külas ÜVK laiendamine: 1. 2305 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolse torustikuga. 2. 177 m veevarustustorustikku. 3. 375 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga. 4. 372 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga. 5. 70 m kanalisatsiooni survetorustikku. 6. 1 tuletõrje hüdrant. 7. 4 reoveepumplat. 8. Upa külas sademevee ärajuhtimiseks lahtise kraavituse renoveerimine Tallinna mnt ringtee ümbruses 3920 m.

Eikla küla ÜVK laiendamine: 1. 890 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolse torustikuga. 2. 155 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga. 3. 94 m veevarustustorustikku ühes kaevikus kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga. 4. 1 reoveepumpla.

82

11. ÜVK-ga kaetud alade, keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade ning kohaliku omavalitsuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavate alade kaardid ning dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem.

ÜVK-ga kaetud alad, keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalad, kohaliku omavalitsuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on kõik kantud dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemile – vt. lisa 1. Kaarma valla dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi koostamisel on lähtutud Kaarma vallavalitsuse ja volikogu nägemusest ÜVK arendamisel ning vee-ettevõtete soovitustest. Kaarma valla olemasolevate ja perspektiivsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaardistamiseks on osaühingul Vetepere sõlmitud Maa-ametiga 25. 10. 2005. a. litsentsileping EP-B1 nr. 01138 Eesti põhikaardi osa kasutamise kohta käesoleva töö teostamisel.

Keskkonnaministri käskkirjaga 02.07.2009. a. nr 1080 on Saare maakonnas Kaarma vallas kinnitatud alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisala Aste alevikul (02.07.2009. a. - 600 ie), Eikla külal (130 ie), Haamse (Aste) külal (196 ie), Nasva külal (451 ie) ja Upa külal (599 ie). Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade kaardid on toodud Keskkonnaministeeriumi kodulehel ( www.envir.ee ) ja Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskuse kodulehel (www.register.keskkonnainfo.ee ) ning käesoleva ÜVK AK lisas 1. Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid tuleb fikseerida ka Kaarma valla üldplaneeringu kaartidel. Üldplaneeringuga määratakse ka perspektiivsed ühiskanalisatsiooniga kaetatavad alad, kuhu kohalik omavalitsus kavatseb tulevikus rajada ÜVK. Reoveekogumisaladega seonduvat on põhjalikult kirjeldatud ka käesoleva töö alapunktis 8.1. 2006. aastal koostatud Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas on moodustatud lisaks eespoolnimetatud asulatele reoveekogumisalad ka Pähkla, Muratsi ja Laheküla küladele ja Kudjape alevikule. Kõik eespoolnimetatud reoveekogumisalade piirid on kantud dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidele – vt lisa 1 ja alapunkt 8.1. Kaarma vald soovib reoveekogumisalade piirisid muuta Eikla külas, Aste külas, Upa külas, Nasva külas, Laheküla külas, Aste alevikus ja Kudjape alevikus. Muudatusettepanekud on kantud dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidele – vt lisa 1. Muudatusettepanek saadetakse Kaarma Vallavalitsuse poolt Keskkonnaministrile.

12. Olemasolevate ÜVK-süsteemide rekonstrueerimise ning uute rajatavate ÜVK-süsteemide arendamise ajakava ja hinnanguline maksumus.

Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on: - Kaarma valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvaldkondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning Kaarma valla arengukavas ja üldplaneeringus ja Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskavas fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel kooskõlas kehtiva seadusandlusega; - asulate tiheasustusalade elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele 83

elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest; - naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale.

ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2010. kuni 2012 lõpp; - aastateks 2013. algus kuni 2015 lõpp; - aastateks 2016. algus kuni 2021 lõpp.

ÜVK arendamise kava jaotamisel ajaperioodideks lähtus konsultant vajadusest joogivee kvaliteet vastavusse viia Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.

Arengukava ajaperioodides toodud tegevuste maksumuste hindamisel on kasutatud praegu 2010. aastal Eestis vastavaid töid teostavate ja vastavaid tarneid teostavate ettevõtete hinnakirju. Maksumuste täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada ehitustööde ja - materjalide kallinemist ja inflatsiooni aastate lõikes ning 2011. aasta alguses üleminekut eurole.

Koostatava ÜVK arendamise kava erinevatel ajaperioodidel saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale kavandatud tööde elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest: - ei ole mõtet hinnata ajaperioodidel tehtavate tööde efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest asulates tuleb kavandatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamis- ja ehitustööd igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus - vaadeldava piirkonna osade asulate elanikkonna maksevõime on madal ja veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 4 % leibkonna sissetulekust; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest vaadeldavas piirkonnas elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja tehtavate investeeringute tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline; - praktiliselt võimatu on hinnata inflatsiooni lähiaastatel (üleminek Euroopa Liidu ühisvaluutale) ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksumuse muutust; - muutmisel on Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus.

Ajaperioodidel tehtavate tööde rahastamisel on katteallikateks: - kohaliku omavalitsuse vahendid, - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - kinnistuveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital.

Hajaasustuse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Kaarma valla külades on hulganisti salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tuleb korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi – näiteks: K. Alasi, Ü. Heinsaar, M. Kriipsalu, A. Kuusik, M. Metsur Omaveevärk ja omakanalisatsioon. ”Ehitame” kirjastus 2001.

84

Kaarma valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood (vt. lisa 1 joonis 2): Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2012. aasta lõpp. Ajaperiood I sisaldab järgmisi töid: 1. Projekti ”Kaarma valla Nasva küla kogu elanikkonda hõlmava veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise II etapp” (Inseneribüroo Saarlase Vara töö nr 120901. Kuressaare, 2009.) raames tabelis 33 nimetatud tööd. 2. Nasva külas sademevee ärajuhtimise rajatiste ehitamine, mis on seotud Sõrve mnt rekonstrueerimisega. Tööde mahud projektist ”Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise projekt”. (Maa ja Vesi AS töö nr 10827. Tartu, 2010.). Esimesel ajaperioodil tehtavate tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 9 995 995.80 krooni (638 861 €) (ilma käibemaksuta 8 329 996.50 krooni (532 384 €)). Esimesel ajaperioodil tehtavate tööde finantseerimiseks taotletakse rahalist abi sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Omafinantseeringu vajadus (20 % tööde kogumaksumusest) kaetakse Kaarma valla eelarvest.

II ajaperiood (vt. lisa 1 joonised 2, 8, 10 ja 11): Ajaperioodiks on aastad 2013. aasta algusest kuni 2015. aasta lõpuni. Ajaperiood sisaldab järgmisi töid: 1. Laheküla küla - Kellamäe mõisa ringi VK süsteemid. 2. Kudjape alevik - Muratsi suuna VK süsteemid. 3. Nasva küla – asulasisene sademevee kanalisatsioon ja kraavitus. 4. Mändjala ja Keskranna külad – Sõrve maantee äärne veetotustik. 5. Upa, Sikassaare ja Kudjape külad - Kudjape peakraavi ja oja renoveerimine.

Teisel ajaperioodil tehtavate tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 21 420 170 krooni (1 368.998 €) (ilma käibemaksuta 17 850 140 krooni (1 140.832 €)). Teisel ajaperioodil tehtavate tööde finantseerimiseks taotletakse rahalist abi sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus ja teistest võimalikest rahastamisallikatest. Omafinantseeringu vajadus (20 % tööde kogumaksumusest) kaetakse Kaarma valla eelarvest.

III ajaperiood (vt. lisa 1 joonised 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11): Ajaperioodiks on aastad 2016. aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni. Ajaperiood sisaldab järgmisi töid: 1. Aste küla VK süsteemid. 2. Aste aleviku VK süsteemid. 3. Laheküla küla arendustega seotud VK süsteemid. 4. Mändjala ja Keskranna külade VK süsteemid. 5. Kudjape aleviku arendustega seotud VK süsteemid. 6. Muratsi küla arendustega seotud VK süsteemid. 7. Eikla küla (sh. Koidu küla) VK süsteemid. 8. Upa küla VK süsteemid.

Kolmandal ajaperioodil tehtavate tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 115 528 090 krooni (7 383.591 €) (ilma käibemaksuta 96 273 410 krooni (6 152.992 €)). Esimesel ajaperioodil tehtavate tööde finantseerimiseks taotletakse rahalist abi sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Omafinantseeringu vajadus (20 % tööde kogumaksumusest) kaetakse Kaarma valla eelarvest.

85

I ajaperioodi koosseisus aastatel 2010. kuni 2012. lõpp teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 35. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku Nasva küla 1. Projekti ”Kaarma valla Nasva küla kogu elanikkonda hõlmava veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise II etapp” (Inseneribüroo Saarlase Vara töö nr 120901. Kuressaare, 2009.) raames tabelis 33 nimetatud tööd kpl - 1 8 329 725.60 (532.37 €) 2. Nasva külas sademevee ärajuhtimise rajatiste ehitamine, mis on seotud Sõrve mnt rekonstrueerimisega. Tööde mahud projektist ”Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise projekt”. (Maa ja Vesi AS töö nr 10827. Tartu, 2010.): - tee tsoonis kraavituse renoveerimine m 0.25 354 88.50 (5.66 €) - teetruupide ehitamine tk 45.6 4 182.40 (11.66 €) Kõik kokku: 8 329 996.50 (532.384 €) Käibemaks: 1 665 999.30 (106.48 €) Kõik kokku: 9 995 995.80 (638.861 €)

II ajaperioodi koosseisus aastatel 2013. algusest kuni 2015. lõpuni teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 36. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku Kudjape alevik - Muratsi küla suuna VK süsteemid. 1. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.0 2 658 5 316.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (339.75 €) 2. Tuletõrje hüdrandi ehitamine tk 14.3 2 28.60 (1.19 €) 3. Kahe pumbaga reoveepumpla ehitamine tk 350.0 1 350.00 (22.37 €) 4. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 77.50 (4.95 €) 5. Projekteerimistööd kpl - 1 288.60 (18.44 €) 6. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 242.40 (15.49 €) Kokku: 6 303.10 (402.842 €) 86

Tabel 36 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku Kudjape, Upa ja Sikassaare külad - Kudjape peakraavi renoveerimine. 1. Kudjape, Upa ja Sikassaare külades sademevee 0.3 2506 751.80 ärajuhtimiseks Kudjape peakraavi renoveerimine (48.05 €) m 2. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 72.60 (4.64 €) 3. Projekteerimistööd kpl - 1 41.20 (2.63 €) 4. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 34.60 (2.21 €) Kokku: 900.20 (57.533 €) Laheküla küla - Kellamäe mõisa ringi VK süsteemid.

1. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 90 135.00 (8.63 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 778 1 789.40 kanalisatsiooni isevoolse torustikuga m ( €) 3. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.8 463 1 296.40 kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga m (114.36 €) 4. Tuletõrje hüdrandi ehitamine tk 14.3 1 14.30 (0.91 €) 5. Kahe pumbaga reoveepumpla ehitamine tk 350.0 1 350.00 (22.37 €) 6. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 38.80 (2.48 €) 7. Projekteerimistööd kpl - 1 181.20 (11.58 €) 8. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 152.20 (9.73 €) Kokku: 3 957.30 (252.918 €) Nasva küla – asulasisene sademevee kanalisatsioon ja kraavitus. 1. Ülejäänud Nasva külas sademevee ärajuhtimise 1 173.44 1 1 173.44 rajatiste ehitamine. Tööde mahud projektist (74.996 €) ”Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise projekt”. (Maa ja Vesi AS töö nr 10827. Tartu, 2010.) kpl Kokku: 1 173.44 (74.996 €) Mändjala ja Keskranna külad - Sõrve maantee äärne veetotustik. 1. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 3 302.00 4 953.00 (316.55 €) 2. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 98.30 (6.28 €) 3. Projekteerimistööd kpl - 1 252.60 (16.14 €)

87

Tabel 36 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku 4. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 212.20 (13.56 €) Kokku: 5 516.10 (352.543 €) Kõik kokku: 17 850.14 (1 140.832 €) Käibemaks: 3 570.03 (228.166 €) Kõik kokku: 21 420.17 (1 368.998 €)

III ajaperioodi koosseisus aastatel 2016. algusest kuni 2021. lõpuni teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 37. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku Aste küla 1. Veevarustustorustikku ehitamine ühes kaevikus 2.0 126 252.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (16.11 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 35 52.50 (3.36 €) 3. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 9.10 (0.58 €) 4. Projekteerimistööd kpl - 1 15.4 (0.98 €) 5. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 13.20 (0.84 €) Kokku: 342.20 (21.87 €) Aste alevik 1. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 1190 2 737.00 kanalisatsiooni isevoolse torustikuga m (174.93 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 333 499.50 (31.92 €) 3. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.8 88 246.40 kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga m (15.75 €) 4. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine m 1.4 48 67.20 (4.29 €) 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine m 1.8 230 414.00 (26.46 €) 6. Tuletõrje hüdrandi ehitamine tk 14.3 1 14.30 (0.91 €) 7. Kahe pumbaga reoveepumpla ehitamine tk 350.0 1 350.00 (22.37 €) 8. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 61.7 (3.94 €)

88

Tabel 37 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku 9. Projekteerimistööd kpl - 1 219.51 (14.03 €) 10. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 184.38 (11.78 €) Kokku: 4 793.99 (306.39 €) Laheküla küla 1. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 702 1 614.60 kanalisatsiooni isevoolse torustikuga m (103.19 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.0 565 1 130.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (72.22 €) 3. Tuletõrje hüdrantide ehitamine tk 14.3 4 57.20 (3.66 €) 4. Kahe pumbaga reoveepumplate ehitamine tk 350.0 3 1 050.00 (67.11 €) 5. Laheküla külas sademevee ärajuhtimiseks lahtise 0.3 2230 669.00 kraavituse renoveerimine m (42.76 €) 6. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 42.77 (2.73 €) 7. Projekteerimistööd kpl - 1 228.18 (14.58 €) 8. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 191.67 (12.25 €) Kokku: 4 983.42 (318.50 €) Kudjape alevik 1. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 6 810 15 663.00 kanalisatsiooni isevoolse torustikuga m (1 001.05 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 990 1 485.00 (94.91 €) 3. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.0 1200 2 400.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (153.39 €) 4. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.8 560 1 568.00 kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga m (100.21 €) 5. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine m 1.4 120 168.00 (10.74 €) 6. Tuletõrje hüdrantide ehitamine tk 14.3 1 14.30 (0.91 €) 7. 2 pumbaga reoveepumplate ehitamine tk 350.0 6 2 100.00 (134.21 €) 8. Kudjape alevikus sademevee ärajuhtimiseks 0.25 9740 2 435.00 lahtise kraavituse renoveerimine m. (155.62 €) 9. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 282.40 (18.05 €) 10. Projekteerimistööd kpl - 1 1 305.80 (83.46 €)

89

Tabel 37 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku 11. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 1 096.85 (70.10 €) Kokku: 28 518.35 (1 822.65 €) Muratsi küla 1. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 130 195.00 (12.46 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.0 2 950 5 900.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (377.08 €) 3. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 2 120 4 876.00 kanalisatsiooni isev. torustikuga m (311.63 €) 4. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.8 1 840 5 152.00 isevoolse ja survekanalisatsiooni torustikuga m (329.27 €) 5. Uue isevoolse kanalisatsiooni ehitamine m 1.8 50 90.00 (5.75 €) 6. Veevarustuse II astme pumbajaama ehitamine kpl 450.00 1 450.00 (28.76 €) 7. Tuletõrje hüdrantide ehitamine tk 14.3 3 42.90 (2.74 €) 8. Voolurahustuskaevude ehitamine tk 4.0 3 12.00 (0.77 €) 9. Uue 1 pumbaga reoveepumpla ehitamine kpl 150.0 8 1 200.00 (76.69 €) 10. Uue 2 pumbaga reoveepumpla ehitamine kpl 350.0 3 1050.00 (67.11 €) 11. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 228.45 (14.60 €) 12. Projekteerimistööd kpl - 1 959.80 (61.34 €) 13. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 806.25 (51.53 €) Kokku: 20 962.40 (1 339.75 €) Mändjala ja Keskranna külad 1. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine m 1.4 264 369.60 (23.62 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 2 265 3 397.50 (217.14 €) 3. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.0 3 619 7 238.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (462.59 €) 4. Uue isevoolse kanalisatsiooni ehitamine m 1.8 542 975.60 (62.35 €) 5. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 2 678 6 159.40 kanalisatsiooni isev. torustikuga m (393.66 €) 6. Tuletõrje hüdrantide ehitamine tk 14.3 4 57.2 (3.66 €) 7. Uue 1 pumbaga reoveepumpla ehitamine kpl 150.0 10 1 500.00 (95.87 €)

90

Tabel 37 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) Nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku 8. Uue 2 pumbaga reoveepumpla ehitamine kpl 350.0 3 1 050.00 (67.11 €) 9. Kudjape alevikus sademevee ärajuhtimiseks 0.25 1 980 495.00 lahtise kraavituse renoveerimine m. (31.64 €) 10. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 267.00 (17.06 €) 11. Projekteerimistööd kpl - 1 1 050.70 (68.73 €) 12. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 902.40 (57.67 €) Kokku: 23 462.4 (1 499.52 €) Eikla küla 1. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 890 2 047.00 kanalisatsiooni isevoolse torustikuga m (130.83 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.0 155 310.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (19.81 €) 3. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.8 94 263.20 kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga m (16.82 €) 4. 2 pumbaga reoveepumpla ehitamine tk 350 1 350.00 (22.37 €) 5. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 18.20 (1.16 €) 6. Projekteerimistööd kpl - 1 149.40 (9.55 €) 7. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 123.75 (7.91 €) Kokku: 3 217.55 (205.64 €) Upa küla 1. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.3 2305 5 301.50 kanalisatsiooni isevoolse torustikuga m (338.83 €) 2. Veevarustustorustiku ehitamine m 1.5 177 265.50 (16.97 €) 3. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.0 375 750.00 kanalisatsiooni survetorustikuga m (47.93 €) 4. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2.8 372 1 041.60 kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga m (66.57 €) 5. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine m 1.4 70 98.00 (6.26 €) 6. Tuletõrje hüdrandi ehitamine tk 14.3 1 14.30 (0.91 €) 7. Ühe pumbaga reoveepumplate ehitamine tk 150.0 4 600.00 (38.35 €) 8. Upa külas sademevee ärajuhtimiseks lahtise 0.25 3920 980.00 kraavituse renoveerimine Tallinna mnt ringtee (62.63 €) ümbruses m. 9. Geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd kpl - 1 100.30 (6.41 €) 91

Tabel 37 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Maksumus tuh. EEK ( € ) Nr. sumus tuh. EEK Kogus Kokku 10. Projekteerimistööd kpl - 1 457.55 (29.24 €) 11. Projekti juhtimine ja omanikujärelevalve kpl - 1 384.35 (24 56 €) Kokku: 9 993.10 (638.675 €) Kõik kokku: 96 273.41 (6 152.992 €) Käibemaks: 19 254.68 (1 230.599 €) Kõik kokku: 115 528.09 (7 383.591 €)

Koostatud Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ei ole lõplik – arendamise kava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega.