Kuressaare Linna Ja Kaarma Valla Kontaktvööndi Ühisplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kuressaare Linna Ja Kaarma Valla Kontaktvööndi Ühisplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tartu-Kuressaare 2011 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktala ühisplaneeringu KSH aruanne 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................. 5 1 ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KSH PROTSESSIST ................................................................. 6 1.1 ÜLDIST ÜHISPLANEERINGUST ................................................................................................................... 6 1.2 ÜLEVAADE KSHST .................................................................................................................................. 7 1.2.1 KSH protsess ................................................................................................................................... 7 1.2.2 KSH osapooled ................................................................................................................................ 8 1.3 SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ................................................................... 9 2 ÜLEVAADE PLANEERINGUALAST ................................................................................................ 11 2.1 LOODUSKESKKOND ................................................................................................................................ 11 2.1.1 Geomorfoloogia ............................................................................................................................ 11 2.1.2 Klimaatilised tingimused ............................................................................................................... 12 2.1.3 Veekogud, rand ja kallas ............................................................................................................... 12 2.1.4 Põhjavesi ....................................................................................................................................... 16 2.1.5 Maastik ja taimestik ...................................................................................................................... 16 2.1.6 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................................. 18 2.2 ELANIKKOND ......................................................................................................................................... 20 2.3 TEENUSTE PAIKNEMINE ......................................................................................................................... 20 3 ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID NING TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI ÜHISPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA ................................................................................................... 22 3.1 ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS. PLANEERINGUS ALUSEKS VÕETUD ALTERNATIIV ....................................... 22 3.2 TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI ÜHISPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA ..................................................... 24 4 ÜHISPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ......................... 25 4.1 LOODUSLIK KESKKOND .......................................................................................................................... 25 4.1.1 Maakasutuse muutuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele ........................................................ 25 4.1.2 Mõju põhjaveele ............................................................................................................................ 27 4.1.3 Mõju ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele ..................................................................................... 28 4.2 KAITSEALUSED JA VÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD .......................................................................... 29 4.2.1 Looduskaitse .................................................................................................................................. 29 4.2.2 Muinsuskaitse ................................................................................................................................ 30 4.3 VÕIMALIK MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ........................................................................ 31 4.4 KESKKONNATERVIS ............................................................................................................................... 32 4.4.1 Müra .............................................................................................................................................. 32 4.4.2 Välisõhu kvaliteet .......................................................................................................................... 36 4.5 INIMESE HEAOLU .................................................................................................................................... 37 4.5.1 Puhkamisvõimalused vabas õhus .................................................................................................. 37 4.5.2 Turvalisuse suurendamine linnaruumis ........................................................................................ 42 4.6 PLANEERINGULAHENDUSE JÄTKUSUUTLIKKUS ...................................................................................... 44 4.6.1 Kohalike omavalitsuste tulud-kulud .............................................................................................. 44 4.6.2 Teenuste kättesaadavus ................................................................................................................. 45 4.7 LIIKLUSKORRALDUS .............................................................................................................................. 47 4.8 MÕJUDE KUMULEERUMINE JA SÜNERGILISUS ........................................................................................ 48 5 LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ........................................................................................... 50 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................. 51 LISA 1 ÜHISPLANEERINGU KSH PROGRAMM (ERALDISEISVA DOKUMENDINA) ..................... 52 LISA 2 KAITSE- JA HOIUALAD ÜHISPLANEERINGUALAL .............................................................. 52 4 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktala ühisplaneeringu KSH aruanne LISA 3 ÜHISPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL KSH ARUANNET PUUDUTANUD ETTEPANEK ............................................................................................................................................... 55 LISA 4 KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISEST TEAVITAMISE DOKUMENTATSIOON ................. 56 LISA 5 ÜHISPLANEERINGU JA KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISEL KSH ARUANNET PUUDUTAVAD SEISUKOHAD JA NENDE VASTUSED ......................................................................... 89 LISA 6 KSH ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI ............ 101 LISA 7 KSH ARUANDE HEAKSKIIDUKIRI .......................................................................................... 110 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktala ühisplaneeringu KSH aruanne 5 Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne kuulub Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktala ühisplaneeringu dokumentatsiooni koosseisu. KSH viidi läbi tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) kajastuvatest nõudest, mille kohaselt on KSH teostamine üldplaneeringu koostamisel kohustuslik. KSH teostamisel ja protsessi korraldamisel lähtuti seaduses kajastatud nõuetest. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine toimusid samaaegselt, mistõttu oli planeeringu koostamisel võimalik arvestada KSH käigus esile kerkinud küsimustega. Olulisel kohal nii ühisplaneeringu kui KSH protsessis oli planeeringu alusuuringute koostamine, tänu millele oli põhjendatud valikute langetamine planeeringus ja KSHs märkimisväärselt lihtsam. Alusuuringud koostati peaosas 2010. aasta esimesel poolel. Planeeringulahendust koostati Kuressaare linnavalitsuse ja Kaarma vallavalitsuse koostöös 2010. aasta kevadest sügiseni, KSH aruanne valmis sama aasta hilissuveks. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi toimus vastavalt KeHJS nõuetele, olulisi raskusi KSH läbiviimise käigus ei esinenud. Käesolev aruande olulisemaks osaks on planeeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamise peatükk (peatükk 4). Suure mahu aruandest moodustab planeeringuala kirjeldus (peatükk 2), strateegiliste valikute seisukohalt on oluline planeeringu alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (kokkuvõtvalt peatükis 3.1), mida on kajastatud ka planeeringuga kaasnevate keskkonnamõjude peatükis. 6 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktala ühisplaneeringu KSH aruanne 1 Ülevaade planeeringust ja KSH protsessist 1.1 Üldist ühisplaneeringust Kuressaare linna ja Kaarma valla ühine üldplaneering (edaspidi ühisplaneering) on algatatud eesmärgiga kavandada ühiselt linna ja lähiümbruse maakasutuspõhimõtteid, teenuste ning infrastruktuuride paiknemist ja iseloomu ning teisi administratiivpiire ületavaid ruumilist väljundit omavaid teemasid. Planeeringuala haarab Kuressaare linna tervikuna ning valla aktiivsema ehitussurvega lõunaosa, mis jääb linna vahetusse lähedusse. Planeeringuala pindala on 105 km2, sellest 15 km2 hõlmab Kuressaare linn. Planeeringuga käsitletav territoorium kajastub järgneval joonisel. Joonis 1. Ühisplaneeringuala paiknemine. Teostus: OÜ Hendrikson&Ko Kuressaare linna ja Kaarma valla
Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • Detailplaneeringu Kooskõlastused
    Muratsi külas SÜLLA, KADAKA, TAMMIKU, VÄIKE-KAARDI, MURATSI maaüksuste maa- alade detailplaneering Märts 2003 TÖÖ NR. 03 - 24 DAGOpen OÜ Projektbüroo Sülla, Kadaka, Tammiku, Väike-Kaardi, Muratsi maaüksuste DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 1. 2. 3. 4. DAGO pen OÜ Projektbüroo 1 Muratsi külas SÜLLA, KADAKA, TAMMIKU, VÄIKE-KAARDI, MURATSI maaüksuste maa- alade detailplaneering Märts 2003 Sisukord A. SELETUSKIRI 1. Üldosa 2. Lähteolukord ja ajalooline taust 2.1 Lähteolukord 2.2 Ajalooline taust 3. Planeeritava ala asukoht ja olemasolevad tingimused 3.1 Planeeritava ala asukoht 3.2 Looduslikud tingimused 3.3 Geoloogilised tingimused 3.4 Olemasolev insenerivarustus 4. Planeerimislahendus 4.1 Üldlahendus 4.2 Maakasutus - krundijaotus, kruntide kasutuse sihtotstarve ja servituutide vajadus 4.3 Kruntide ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded 4.4 Keskkonna-ja tulekaitsenõuded 4.5 Teedevõrk ja liikluskorraldus 4.6 Insener-tehniline varustus 4.7 Tehnilised näitajad 5 Haljastus ja heakorrastus 6. Kasutatud kirjandus B. GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeemid M 1 : 10 000, 1 : 150 000 2. Muratsi m/ü tugiplaan M 1: 1000 3. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü tugiplaan, krundijaotusplaan M 1 : 2000 4. Muratsi m/ü krundijaotusplaan M 1 : 1000 5. Muratsi m/ü ehitusõiguse plaan ja nõuded ehitustele M 1 : 1000 6. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü krundi- jaotusplaan, ehitusõiguse plaan ja nõuded ehitustele M 1 : 2000 7. Muratsi m/ü insener-tehniliste võrkude koondplaan, liikluskorralduse skeem M 1 : 1000 8. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü insener- tehniliste võrkude koondplaan, liikluskorralduse skeem M 1 : 2000 C. LISAD • Detailplaneeringu lähteülesanne nr. 24 – Kaarma Vallavalitsus; • Tehnilised eeltingimused elektrienergia saamiseks nr. 2 21.01.2003.a.
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Saarlased Soovivad Puhast Ja Turvalist Koduvalda
    Pangal avatakse EV100 Saaremaa tammepark 21. mail istutavad Tornimäe, Orissaare ja Aste kooli õpilased Saaremaa valla eestvõt- tel omakasvatatud istikutest Panga panga- le 100 tamme pargi. “Tammepargi loomi- ne mere äärde kannab edasi saarlaste igi- Teataja põlist seost maa ja merega – mõlemad on üliolulised meie edasikestmisel,” ütles Saa- Nr 10 I aastakäik Neljapäev, 17. mai 2018 Tasuta infoleht remaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro. Pargi rajamine on kingitus Eesti Vaba- riigile 100. sünnipäevaks. “Samavõrra on see kingitus Saaremaale ning meie praegus- tele ja ka tulevastele põlvedele, kel on par- gi rajamisel kanda põhiroll – on ju tammeis- tikuid hoolega kasvatanud meie oma koo- liõpilased,” lausus Aro. Istutamine algab kell 13 ja sellest võta- vad kooliõpilaste ja õpetajate kõrval osa Saa- remaa vallavolikogu ja vallavalitsuse esin- dajad, kohalik kogukond ning Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad. Kõik hu- vilised on oodatud! Panga 100 tamme park avatakse pidulikult 1. juunil. Riigikantselei algatusega “Eesti 100 tam- me” rajatakse juubeliaastal vähemalt üks tammik igasse maakonda. Tammepuid on juubeliaastal oodatud istutama kõik era- isikud, pered, kohalikud kogukonnad, et- tevõtted ja organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal. Vallavalitsus pakub tööd allavalitsus on kuulutanud välja avaliku konkursi järgmistele töö- IDEEKORJE: Ühe ettepanekuna pakkusid vallaelanikud välja, et Kuressaarest võiks saada Eesti rattapealinn. See foto on tehtud eelmise aasta kevadel Kuressaares toimunud Tour d´Ööl. ja ametikohtadele: kultuuri- Jaagup Jalakas / Tour d'ÖÖ tööspetsialist, vallaarhitekt, arhi- tektV ja vallavaranõunik. Vallaarhitekti ja ar- hitekti ametikohale saab kandideerida 28. maini (k.a) ning kultuuritööspetsialis- ti töökohale ja vallavaranõuniku ametiko- hale 4. juunini (k.a). Täpsema info ja ame- Saarlased soovivad puhast tijuhendid leiab valla kodulehelt www.saa- remaavald.ee/et/tookohad.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Revitalisering Av Historiske Bykjerner Ni Utvalgte Estiske Byer
    Revitalisering av historiske bykjerner Ni utvalgte estiske byer Estland har 12 beskyttede kulturmiljøer – Heritage Conservation Areas – hvorav 11 er i historiske bykjerner. Utlysningen «Historic old town centres with cultural heritage protection areas» retter seg mot de 9 beskyttede kulturmiljøene som ligger i henholdsvis byene Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Paide, Viljandi, Võru, Valga og Lihula. Mange av disse byene lider av synkende befolkningstall, som skyldes både lav fødselsrate og høy grad av fraflytting. Dette er en del av en ond sirkel av begrensede arbeidsmuligheter, lite investeringer i byene, og, i verste tilfelle, tap av byens identitet. På tross av disse utfordringene har de ni ovennevnte byene hver sine unike kulturmiljøer med bevarte historiske områder. PÄRNU Fylke: Pärnu fylke Grunnlagt: 1251 Areal: 32,22 km² Befolkning: 39 605 (2020) Befolkningstetthet: 1200 innb./km² Pärnu gamleby. Foto: ERR Pärnu er, med sine 39 605 (2020) innbyggere, Estlands fjerde største by. Den ligger sørvest i landet og har fått kallenavnet «Estlands sommerhovedstad» på grunn av sin rolle som feriedestinasjon. Økonomien er også sterkt knyttet til sesongaktiviteter og turisme. Dersom man ikke tar hensyn til sesong-baserte endringer, ligger befolkningstallet i Pärnu relativt stabilt, om enn med en svak nedgang. Den markante økningen i folketall sammenlignet med folketellingen i 2011 skyldes endringer i kommunegrensene. Villa Ammende. Foto: Visit Estonia. https://www.visitestonia.com/en/villa-ammende Det røde tårnet. Foto: PuhkaEestis.ee 2 https://www.puhkaeestis.ee/et/punane-torn Pärnu kulturmiljø De eldste områdene i kulturmiljøet i Pärnu er knyttet til byens middelalderslott og til den Hanseatiske byen. Spor etter Pärnu middelalderby er bevart, inkludert «det røde tårnet» og det historiske gatenettet, men det er det senere, barokke Pärnu som er mest tydelig.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas1, mille tulemusena moodustub üheteistkümne Saare maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Saare maakonda üks linn ja 11 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda neli valda. Omavalitsuste koguarv
    [Show full text]