MUHULANE 3 Noppeid maakonnalehtedest Klassivenda, Mäla külast pärit sitket meest, tuntud tõuaretajat Manivald Metsa- alti meenutab 30. juuli Meie Maas Udo Suurtee. Autori arvates vääriks mees ära- märkimist teatmeteostes. Muhusse mahekaupluse ja ökotankla rajamise ideest kirjutab 24. juuli Meie Maa. Naftaal AS tegevjuhi Rain Lehe kommentaaridele lisaks kinnitatakse, et Muhu valla- valitsus korraldab praegu tankla ja kaupluse tulevase asukoha, Viira küla Uuelu maaüksuse detailplanee- ringu avalikku väljapanekut, Karl Lõbus #113 osales oma esimesel supermotol 24. juulil Kuressaare lennuväljal, millega saab valla maa-ametis saavutades üldkokkuvõttes tubli 9. koha. tutvuda 15. augustini. Uuelu Erakogu maaüksus jagatakse planee- ringu järgi kolmeks krundiks. Lisaks tanklale ja kauplusele plaanib Rain Leht kolmandale Lugupeetud lapsevanemad! maatükile elamuid. Viimasel Muhu Põhikooli (pikk päev, parandusõpe, toetav roll. Oma laste eest hoolekogul arutlusel olnud logopeed) arvelt, kuna kooli vastutavad eelkõige ikka vane- 20. juuli Meie Maas paja- teemad tundusid nii olulised esmane ülesanne on siiski anda mad. tab Irma Järvesalu Riima ja hoolekogu liikmetele ja ka lastele kooliharidust, kuid Siit ka palve, et enne uue Priit Randviiru kodust Liiva õpetajatele, et otsustasin nen- loomulikult on hea, kui selle kooliaasta algust rääkige oma külas, kelle aed on nagu dest Muhulases juttu teha. juurde kuulub ka huvitegevus. lastega neil teemadel, siis on neil hingekink, kus leidub palju Esimese küsimusena oli Kooli alluvusse läks ka endil ja ka õpetajatel lihtsam oma lilli ja liblikaid. Riima sõnul arutlusel kooli ja valla raamatu- spordihall. Hoolekogu oli sellise tööd teha ja kindlasti on ka peab aias olema igal aastaajal kogude liitmine. Hoolekogu otsusega rahul, kuna meie tulemused oluliselt paremad. midagi vaadata ja vastu talve seisukoht oli, et võimalusel hinnangul suudab kool seda Rõhutaksin ka kooli ja kodu ei tasugi kõike liiga korra- mitte neid liita. Raido Liitmäe paremini majandada. koostöö vajalikkust – kui prob- likult ära koristada. sõnul pole asjal mõtet, kui Väga olulise teemana oli leemidest räägivad nii kool kui sellise ümbermängimise tulemu- arutusel, mida on ikka ja jälle lapsevanemad, leitakse neile 27. juuli Saarte Häälest sena kaks allasutust pigem koosolekul juttu olnud, kor- kindlasti lahendused ja mitmed saab lugeda, kuidas brittide kaotavad kui võidavad. rektne riietus koolis, mobiili ebameeldivad olukorrad jäävad ajaleht Manchester Confi- Kuna kokkuhoidu tuleb teha kasutamine, hügieeni- ja sek- tulemata. dential Muhu saarel nähtut hetkel kõikjalt ja ka laste arv suaalküsimused. Panen siin- kirjeldab („Britid kohtasid koolis väheneb, on sügisest kohal vanematele südamele, et Head uut kooliaastat Muhus muinasaegseid kom- senise täiskoha asemel koolis neil teemadel tuleks kodus soovides beid“). Lisaks Pädastele poole kohaga huvijuht. Hoole- kindlasti lastega rääkida. kiikasid britid mujalegi. kogu seisukoht oli, et kui Korrektne käitumine ja elu Triin Valk valikuid tuleb teha, siis huvi- põhitõed tuleb lastele selgeks Muhu Põhikooli hoolekogu “Muhu metsades liiguvad tegevuse ja mitte tugiteenuste teha kodus ja koolil on siin vaid esimees ringi metssead ja põdrad, koos jahimeestega, kes neid jälgivad. Haruldased liblikad vilksatavad kadakate vahel Muhu Muuseumis ning veel haruldasemad orhideed katavad metsa- Saaremaa Rahvateater 28. augustil toimub Koguvas Toomal viimane suvesimman koos aluseid vaibana. Pool Eesti mängib 15. augustil algusega külapillimeeste kokkutulekuga. Osa võtab oma paarkümmend maastikust on kaetud metsa- kell 12 viimast korda sel suvel lõõtsatõmbajat meilt ja mujalt. dega, mis on väärtuslik J.Tuuliku “Abruka aasimisi”. Pillimeeste võistumängimine looga “Muhumaa” algab kell 17, metsaseente ja ravimtaimede Oma tulekust teata ette 13. Suur Kontsert Tooma õuel, kus lisaks pillimeestele esinevad ka kasvulava. See on maastik, augustiks. meie oma rahvatantsijad, algab kell 19 ja pärast seda läheme kõik millel on palju öelda,” on koos mere äärde tuld tegema, laulma ja tantsima. See võib juhtuda väljaanne veendunud. nii umbes päikeseloojangul ja kestab, kuni tantsijaid murule jägub. 4 MUHULANE Rihva Iisa tuhlivõtt Saaremaa heinamaadelt Peeter Dudnik Murdevõistlus 2010, Muhumaa randa eripreemia. Kirjandusteadlane, aastate Kohtumise peateema oli aga Debora abikaasast (abiellusid Lõetsa Matsil seda juttu jooksul pärismuhulaseks saa- Debora ja Muhu. Debora oli 1950, kooselu kestis 1967. ikka teatud reakida, nud Maie Kalda kohtus 23. Muhu ja Koguvaga seotud ligi aastani, mil lõppesid Debora kõik mis kipel tuhlivõtul juulil Liiva raamatukogus 20 aastat, ta pidas Muhut väga Koguvas-käigud). Maie Kalda juhtus Rihva Iisaga. pooleteisttosina kirjandushuvi- ilusaks, ürgseks ja vanaaeg- kinnitas, et mõlema jaoks oli see Juhtus kõik see üsna ammu lisega, et esitleda oma raamatut semaks kui Saaremaa, ta leidis loominguliselt kõige sisukam teese ilmasõja lõppus viel. „Debora ja vennad“. Debora siit kodutunde ja pääses samal aeg. Debora kokkupuuted Iisa põllal katsus rammu Vaarandi luule abiga aitas ajal stalinistliku luule haardest. Juhani perega olid sõbralikud ja tuhlistega õhtu iel. meeleolu luua Kadri Tüür, kelle Maie Kalda rääkis, et Debora head, ent Juhan tüdines kätte- sõnul on tegemist doktoritöö püüdis tollal luuletada nii, nagu saadud tähest ning oli Debo- Tuhli võtust selg oli loge, mõõtu raamatu ilmumisega. nõuti, ja oli luuletajana täiesti raga peagi kannatamatu. Oma- jalad, käed viel liiate. Sisseelamiseks pakkus raa- maha käimas. Muhus leidis ta jagu süüd võib ajada alkoholi Hõbelindu taevas lendmas matukoguhoidja Erika Pints oma väikse kodumaa, normaal- kui needuse kaela (Kadri luges nägi Iisa äkiste. arvutist kuulata Valter Ojakääru sed ja töökad inimesed (tutvu- vahele luuletuse tuulepüha- viisistatud laulu „Uus paat“ mine Muhuga algas just inimes- dest, mil jutt paisus humalast). ”Sie vist meite sugulane Talinast või kuskilt muult” Jaak Joala esituses („Seda paati test, muhulastest), kelle keskel 1972 ilmunud luuletus „Sise- ühmas mõtteselgelt Iisa... pole tehtud linnuluust…“). Eks hakkas ennast jälle püsti ajama. vaade“ oli Muhu kaotamise Lehti langes sügispuult. ole see Debora sõnadele tehtud Muhu motiivid ja teemad luuletus, ja eks Eesti külagi laul pea sama tuttav nagu jõudsid tema luulesse: uurija hakkas tol ajal tühjaks jääma. Madalast ja niitval lennul „Saaremaa valss“, kuigi viimane sõnul arvult rohkem mehi, Maie Kalda sõnul tuli Muhu lendis lindu hõbene. on vallutanud ilmselt rohkem naised aga kvalitatiivselt. Ka aines Debora luulesse uuel Tiiva takka üle serva südameid ja maid. „Uus paat“ meri ei jõua luuletajani selle ringil nägemuste ja aistingutena viipas punalendur-mies. kandis algselt nime „Ranna- efektses säras, vaid talviselt ja tagasi. Seega võib inimese kolhoosis“, see ilmus 1949, mil töiselt. minevik temaga koos edasi Lehvitades kättki tõstis Debora Vaarandi oli just Muhu Kadri tõi kuuldavale Debora elada ning ei tule kõledat tühjust üllalt perenaisele. teemadesse sisenenud. Maie sõnaosavust inimeste ja ka murrangute järel, kui on endaga Ülalt tervitusi kostis alla maale maisele. Kalda meenutas, et oli siis looduse kujutamisel. Luuletus midagi kaasa võtta. ülikoolis tudeng ja poisid ikka „Pulmapilt“ oli leidnud oma- Maie Kalda raamat „Debora ”Püha Jeesus!” üidis Iisa, vilistasid seda viisi. Selliseid aegse kriitika poolt vaimustava ja vennad“ on ilmunud Eesti ”Oogid sugulane sie!” meeleolutõstmise laule tunne- vastuvõtu (sisu selles, kuidas Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja Kus ta muidu ossand viipa’ vad eestlased papa Jannsenist kaks ehmund inimlast ei tunne kirjandusteooria töörühma kulu taale taevast väetile. peale. end poseerides hästi, nende pilt ja kirjadega. Raamatu valmimist Edasi kõneles Maie oma kogub kärbsemusta, aga elu ja esitlust Liiva raamatukogus Üidn viel: “Et mis sa rallid raamatu sünniloost (kõnelused läks see-eest korda, neil oli palju toetas Eesti Kultuurkapital. nõnna meite taeva all! Deboraga) ja ülesehitusest. lapsi). Sama motiivi on talle- Kadri Tüüri arvamusartikkel Lange alla, kulla kallis, Pealkiri „Debora ja vennad“ tanud kunstnik Vive Tolli raamatu kohta ilmus Saarte aame juttu reasta all!” tähistab Debora suhet mees- („Kuldpulma pilt“) samuti Hääles 21. aprillil. 16. aprilli Sirbis Tea, kas kuulis? mõtles Iisa. sooga, samanimeline artikkel Muhust vana perekonnapildi on ilmunud sama raamatu Justkud vastand taale ta, ilmus Maiel 2006. aasta Keeles järgi. Kunstiliikide omavaheline arvustus Elo Lindsalu sulest, kuigid kogu juttu püida ja Kirjanduses. Deboral oli paar koostöö näitab Maie sõnul ka Rein Veidemann kirjeldas oma pole siiskid jõudnud ta. aastat vanem vend, tänu kellele luule lennujõudu. elamusi 21. märtsi Postimehes. sai alguse tema sõbralik, venna- Nii Juhan Smuul kui ka Debo- Raamatukogu tänab kirjan- Nii ta seisnud keset põldu, lik suhe meestega. ra olid tundnud huvi muhu dusteadlasi Maiet ja Kadrit, tuhlikooku hoidnud pihk, „Minu raamat on saanud suurpere vastu. Deboral ei kõiki osavõtjaid ning soovib ainsad sõnad, mida kuulnud: paariliseks Debora Vaarandi olnud ambitsioone peres kirjandussõpradele häid ”Tervist koa, Raissa Rihvk!” enda mälestusteraamatuga,“ domineerida, kuid tahtis olla lugemiselamusi “Debora ja ütles Maie kuulajatele. Ta suure pere liige, kus üksteist vennad” ning teiste raamatute Kõik sie sündis imeäkki, nagu nõia võluväel. selgitas, et „Debora ja vennad“ hoitakse. Saarlaste kollektiivne seltsis! ”Nagud taevast langeks tähti” käsitleb ennekõike seda, kuidas eluviis võis olla üks põhjendus, Anu Pallas - mõtles