DOCSLIB.ORG

Muhu Valla Üldplaneering

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Muhu Valla Üldplaneering MUHUMUHU VALLAVALLA ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 25 000 Seanina sadam x Sõo lauter x !¤ « Võrkaia sadam 0 1 2 4 Km 5" Üügu lauter 5" « !¤ Pallasmaa küla Kallaste supluskoht Nõmmküla 21152 !r Kallaste sadam x« Mõisaküla Kallaste küla 5" « Tamse küla Rannaküla Rebaski küla Raugi küla Põitse küla Tamse sadam 21149 « x Tupenurme küla « Oosaare lauter !¤<" « Vahtraste küla Kesse Abaja supluskoht !r !r Oosaare supluskoht 5" Külasema küla Lõetsa küla x Kesse Abaja sadam Kapi küla « Paenase supluskoht Paenase küla Kesse küla x Kesse-Jaani sadam Eku lauter !r !¤ Igaküa supluskoht Lalli küla " r 5 !!¤ !Ã x Pesima lauter k Pärase küla Lalli sadam Päelda küla Lepiku küla !r Lalli supluskoht <" Lehtmetsa küla Levalõpme küla Rinsi küla « 5" Igaküla 5" IA« 5IA" AI « " 21151 5" 5 AI 10 Hellamaa küla Piiri küla Viira küla AI Koguva küla «IA « Liiva küla " IA« « 521148 « « B) « 5" « 21153 « Soonda küla !r « Võlla supluskoht « « Koguva sadam AI x « 21164 « « 5" Võlla küla 21150 Vanamõisa küla Rootsivere küla « Kantsi küla « "d « Nautse küla IA Mõega küla <" Linnuse küla Ridasi küla "d !¤ !r IA Leeskopa küla LEGEND Vahtna supluskoht « 5" Vahtna lauter Mäla küla Üldplaneeringuga kavandatav Tusti küla « « Planeeritav tuletõrje veevõtukoht Püsiühenduse trassi ettepanek « x Nurme küla Raegma küla « r Planeeritav supelrand Planeeritav tee Kuivastu sadam ! 5"AI <" Planeeritav telkimiskoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 !¤ « Oina küla 5" Planeeritav puhkekoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 Tammiotsa paatide veeskamise koht IA Planeeritav parkla Planeeritav kõvakattega kergliiklustee Kuivastu küla Suuremõisa küla Planeeritav matkarada 21183 B) Planeeritav puurkaev Ettepanek eratee avalikuks Püsiühenduse trassikoridor kasutamiseks määramiseks 21154 Planeeritav sadama maa-ala Simiste küla Aljava küla Pädaste küla "d !¤ Taustainfo Aljava lauter !Ã « "d Alajaam !r « ¤! Põhimaantee Pädaste supluskoht Rässa küla Võiküla Võiküla lauter « Töökorras tuletõrje veevõtukoht Kõrvalmaantee ¤! Kadagamäe lauter « x « Rekonstrueerimist vajav veevõtukoht Kohalik tee Laheküla Lõunaranna sadam x Sadam Metsatee 5" !¤ Avalik lautrikoht Talitee algus/lõpp maismaal ¤! Koeranina lauter !Ã Kopteriväljak Olemasolev kergliiklustee Muu tee ¤! ! ÜVK reoveepuhasti kujaga 5" Suurlaiu lauter Hoone/rajatis koos õuemaaga Reoveekogumisala Vooluveekogu k Riigikaitseline ehitis piiranguvööndiga Veekogu Elektriliin Muhu valla üldplaneering Põllu-/metsamajandusmaa (haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, muu maa) Asustusüksuse piir Mõõtkava Joonis 2 - Teede ja tehnovõrkude plaanil M 1: 25 000 ei kajastada kõiki õigusaktidega määratud kitsendusi 1 : 25 000 Teed ja tehnovõrgud (nt tee kaitsevöönd ehitusseadustiku alusel, kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning erisused looduskaitseseaduse alusel jne), mis on kajastatud Maa-ameti geoportaalis Staadium Viimati muudetud ning ruumiandmete registris. Piirangutega on arvestatud lahenduse väljatöötamisel. Planeerimisettepanek 23.04.2021 Kaardi koostamisel on kasutatud: Kuna piirangud võivad olla ajas muutuvad, tuleb eriplaneeringute ja detailplaneeringute - EELISe (seisuga 28.02.2018) andmeid; koostamisel ning maakorraldustoimingute läbiviimisel lähtuda aja- ja asjakohastest Konsultant-koostaja - Maa-ameti ETAK Põhikaardi (seisuga (27.02.2018), õigusaktidest ja nendest tulenevatest piirangutest, mis on kuvatud Maa-ameti kaardil. haldus- ja administratiivpiiride (seisuga 27.02.2018) andmeid. Vastava seadusandluse muutumisel lähtutakse piirangute määramisel kehtivast õigusaktist..
Load more

Recommended publications
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • 18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021
    18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021 Korraldaja: Muhu Vallavalitsus ja Spordiklubiga MUHU Paremusjärjestus Võitja keskmine kiirus 15,010 km/h Rahvajooks 6,3 km Võitja aeg 25'11'' Koht Vkl N Nr UCI kood Nimi Vkl Tiim Aeg 1 1 149 2007 Gross, Siim Noormees 25'11'' 2 2 167 2005 Raagul, Mihkel Noormees 25'52'' 3 1 1 113 2004 Alt, Lisett Neiu SJK AameraaS 26'45'' 4 1 2 124 1983 Pärn, Helina NS SJK AAMERAAS 27'16'' 5 2 3 143 2005 Oll, Kaisa-Maria Neiu 27'38'' 6 1 135 1986 Maripuu, Märt M Põitse 28'15'' 7 2 4 137 1972 Kangur, Taimi NS Leisi Kool 28'21'' 8 2 145 1989 Kaasik, Alvar M Kantsi 30'14'' 9 1 5 122 2009 Gabral, Frida T Nautse 31'02'' 10 3 129 2006 Arula, Kristofer Johannes Noormees Vanalinna kool 31'44'' 11 4 166 2005 Käen, Kristofer Noormees 31'48'' 12 3 172 1990 Kärner, Markus M 31'53'' 13 3 6 115 1972 Tänav, Katrin NS JK Sarma 32'00'' 14 1 110 2010 Eichhorn, Robert P Sportivamente 32'31'' 15 4 7 136 1981 Lepik, Liina Maria NS Nautse 32'50'' 16 1 119 1965 Arnus, Rain MS Sigma Polymer Group 32'52'' 17 2 114 2011 Grünthal, Jonas P Viira 33'04'' 18 2 133 1969 Koplimäe, Ain MS AKOPI OÜ 33'25'' 19 3 121 1948 Nõmm, Arnold MS SJK Sarma ,, 20 5 112 2008 Saksakulm, Käsper Noormees Ridasi 34'28'' 21 3 8 151 2008 Lepp, Gertrud Neiu 34'46'' 22 4 9 171 2006 Kuum, Helen Neiu 34'56'' 23 1 10 173 1989 Kärner, Sandra N 36'05'' 24 3 130 2009 Lepp, Reio Markkus P Saaremaa Ühisgümnaasium 36'30'' 25 4 144 1974 Ovar, Martin MS Kallaste 36'40'' 26 4 176 1987 Mätlik, Aigar M 36'58'' 27 5 11 200 2006 Põldmaa, Rebecca Neiu Simiste 37'13'' 28 6 160 2004 Vink, Johann
    [Show full text]
  • Muhu Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    MUHU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019—2030 Muhu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019—2030 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................................. 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ........................................................................................... 6 2.1.2 Omavalitsuse arengukava................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud.................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload .......................................................................................... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .......................................... 10 2.1.6 Reovee kogumisalad ..................................................................................... 11 2.2 Keskkonna näitajad ............................................................................................... 11 2.2.1 Üldine info ...................................................................................................... 11 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ............................................. 12 2.2.3 Pinnakate ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Marts 20.Pmd
    Nr 3 (364) Märts 2020 (paastukuu) Muhu leht Muhu tutitegu Selle aasta sügisel, 2. oktoobril Kuidas ma Liiva koolimajas Eesti tähistab Muhu vald oma 30. sünnipäeva. Kui mujal maailmas algas Vabariigi sünnipäeval käisin rotiaasta, siis Muhus algab tutiaasta. ehk kuidas toreda peo järel tõsisemad mõtted pähe tulid Peo õnnestumiseks ootab vald Reede õhtul käisin sünnipäeval. Laulmisi oli kahte moodi: lauljaid ju. Aasta teo preemia läks duubel- abikäsi ja aidata saab absoluutselt Eesti Vabariik 102. oli laval kas üks või 24. Kui üks, damisele ja tavapärasele spordi- igaüks. Nimelt vajame sünni- Sünnipäev nagu sünnipäev ikka. siis oli see Iris Sepping või Meelis preemialegi lisandus laste eri- päevapeoks väga suurt kogust Parkimisplatsid autosid täis, pidu- Mereäär. Kui 24, siis oli see Muhu preemia. tutte. Ei pea muretsema: tutitegu maja rahvast täis. Valla juhtkonna segakoor, kusjuures Meelis Mere- Ma ei hakka siin kõike ümber on imelihtne ja lõbus tegevus juures klaaside kokkulöömise äär oli samuti nende hulgas. kirjutama, siitsamast lehest leiab ning tuttide tegemisega saavad järjekord, kena, et mõlemad mehed Tantse oli ka kahte moodi, kas nimekirja nendest, kes ja mille eest hakkama kõik. on heas sportlikus vormis, muidu naised koos meestega või naised premeeritud said. Nüüd on aeg oma villase lõnga peaks vahepeal klaasi hoidvat kätt ilma meesteta. Kui koos meestega, Ei kulunud kahte tundigi, kui salavarud välja kaevata. Jagage vahetama. siis oli kaks võimalust: kui oled alles laulud-tantsud-pillilood otsa lõp- seda teavet sõprade ja tuttavatega Algul ametlik osa, nagu ikka. lasteaias või algklassides, siis pesid ja avanesid väravad, mille taha ning tehke koos tutte. Rahvas laulis hümni ja vallavanem väntsutavad tüdrukud poisse, kui oli üles sätitud head ja paramad Tuttide valmistamisega võib ütles kõnet, mõlemal tuli see üht- oled juba sellest east väljas, siis suupisted.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Näärikuu Ja Küünlakuu Muhu Muuseumis Uus Aasta on Toonud Meile Ilusa Pärand”
    Nr 2 (376) Veebruar 2021 (küünlakuu) Muhu leht ○○○○○○○○○○○○○○○ Näärikuu ja küünlakuu Muhu Muuseumis Uus aasta on toonud meile ilusa pärand”. Selle projekti raames 19. veebruaril osaleb muuseumi 24. veebruaril talve ja ka muuseum on saanud parendatakse Eestis ja Lätis 36 esindus Muhu Põhikooli projekti- katustelt lund alla tõmmata, mida militaarajalugu tutvustavat objekti. päeval. kell 12 juhataja sõnul tehti viimati nii Eemu veski juurde tehakse teabe- 20. veebruaril tähistame Juhan Liiva Keskväljakul kümme aastat tagasi. stend „Esimese maailmasõja aegsed Smuuli 99. sünniaastapäeva. Sel Eesti Vabariigi 103. aastapäeva 20. jaanuaril sai Elmari raadiost kaitsekraavid Väikese Väina ääres”. korral koguneme õues monumendi tähistamine ja 2020. aasta kuulata intervjuud Meelis Mere- Veebikeskkonda aitasime kirjutada juures, asetame lilled ja meenutame preemiate üleandmine. äärega, kes tutvustas muuseumit ja jutte ja panna pilte Leinava ema Juhanit. Muuseumis on koosta- tulevasi üritusi. monumendi, Võiküla rannakaitse- misel virtuaalnäitus „Juhan ja Olete oodatud! Iga päevaga täieneb Muuseumide patarei ja Piiri raketibaasi kohta. autod“, mida saab siis igaüks ○○○○○○ ○○○○○○○○○ Infosüsteemis Muhu Muuseumi arvutist muuseumi kodulehelt kogude osa, see tähendab, et sinna Plaane uueks hooajaks ikka vaadata. Avalik kirjalik lisandub pidevalt fotosid ja kirjel- teeme, aga mitte veel nii suurtes 27. veebruaril on oodata vene- enampakkumine dusi meie kogudes olevate muse- mahtudes kui varasemalt, sest see keelset gruppi, kes soovib meilt Muhu Vallavalitsus viib läbi aalide kohta. Jaanuaris peab va koroona ei ole veel ära läinud. teada saada Muhu vastlakommete avaliku kirjaliku enampakkumise muuseum koostama ja edastama ka Jaanuaris käis korra koos ka kohta. Muhu Vabatahtliku Pääste- erinevaid aruandeid. karmoškaklubi ja suvel saab õpitut komando kasutuses olnud Muhu Muuseum aitas saarlastel kuulata-vaadata ka muuseumis.
    [Show full text]
  • Dzotti Suvilaks Tunnistades Rehale
    Ametikooli pürgib rekordarv õppureid LK 2 • Laulud kaasajastavad Tahula piimafarmi LK 3 “Oleme laste kasvatamise peale kulutanud 180 aastat.” JOHAN HEINMAA 10 LAPSEST JA 50 ABIELUAASTAST LK 6-7 Neljapäev, 12. august 2021 • Nr 132 (5386) • Hind 1,20 € Vald kahtlustab, et astus laske- dzotti suvilaks tunnistades rehale Saaremaa vald kavatseb Paha- pilli külas laskedzoti suvilana ehitusregistrisse kandmise kohta küsida hinnangut õigusbüroolt, sest ei jäänud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastusega rahule. Ain Lember [email protected] Juulis kirjutas Saarte Hääl, et Saare- maa valla ametnik vormistas maa- omaniku soovil suvilaks Pahapilli kü- las ehituskeeluvööndis asuva Teise maailmasõja aegse raudbetoonist las- kedzoti. Hiljem hakkas vallavalitsus ise kan- de õiguspärasuses kahtlema ja küsis selle kohta MKM-i hinnangut. Saaremaa valla ehitus- ja planeerin- guosakonna juhataja Rein Kallas ütles, et ministeeriumi vastus ei anna ühest seisukohta, kas dzoti kandmine ehitus- registrisse suvilana oli õige või väär. “Me seda asja nii ei jäta, tahame saada õigusselgust,” sõnas Kallas. Alajaamad suvilateks Arvatavasti pöördub vallavalitsus mõne õigusbüroo poole, et saada õi- guslik analüüs. “Kui oleme käitunud õigesti, siis käitume ka edaspidi sa- mamoodi,” lausus Kallas, kelle hinnangul väljub asi sellisel ju- hul tegelikult kontrolli alt. Üle Eesti hakatakse suvila- tena registrisse kandma mili- taarehitisi, vanu alajaamu jne. Mis saab aga juhul, kui valla KIVINE SUVILA: Kui Saaremaa vallavalitsus otsustab, et seda betoonpunkrit saab kasutada suvilana, siis peab omavalitsus kanne oli seadusega vastuolus, suutma oma otsust põhjendada. MERIT LEHSALU ei osanud Kallas veel öelda. Rein Kallase sõnul leiab osa val- kehti elamu- millega muudeti dzoti kasutusotstar- “Oleme varem öelnud, et seda, kas Seda, kuidas peaks Saaremaa vald la ametnikke, et militaarrajatise su- nõuded.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava Ja Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 1 Aruanne
    Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 1 aruanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30, Tallinn Töö nr 782/06 Tartu - Muhu 2006/2007 Käesolev dokument on põhimahus trükitud 100% taaskasutatud pabe rile Cyclus Office Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 2 aruanne Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 8 1. ÜLEVAADE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST ................................. 11 1.1.E ESMÄRK JA SISU .......................................................................................................................... 11 1.2. ALTERNATIIVIDEST ...................................................................................................................... 23 1.3. SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................... 24 2. ÜLEVAADE MUHU VALLAST ............................................................................................... 27 2.1. ASEND JA PÕHISTRUKTUUR .................................................................................................. 27 2.2. ASUSTUS JA ELANIKKOND ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Johannes Jansi Päevaraamat Kogumisreisist Muhu Saarele 1920
    Johannes Jansi päevaraamat kogumisreisist Muhu saarele 1920. aastal 221 JOHANNES JANSI PÄEVARAAMAT KOGUMISREISIST MUHU SAARELE 1920. AASTAL 1920. aastaks oli Eesti Rahva Muuseum jagunenud kaheks – Tar- tus jätkas tegevust 1909. aastal rajatud Eesti Rahva Muuseum ning ERMi Tallinna osakonnast oli saanud iseseisev Eesti Muuseum (hi- lisem Eesti Kunstimuuseum), kel oli sarnaselt ERMiga missioon koguda ja säilitada vanavara. Sarnasus oli ka vanavara korjamises: Eesti Muuseumi eesmärk oli kogu Eesti kihelkondade kaupa läbi käia ja kõiki vanu asju, mis on haruldased ja mille kadumist võib karta, kaasa võtta. Täita tuli korjamisraamat, kuhu kanti andmed esemete kohta. Nõuti päevaraamatu pidamist, mis tuli anda muu- seumi arhiivi1. Sealset Eesti Muinasvara Päästetoimkonna (MPT) tegevust juhtisid Kristjan Raud ja August Pulst, kes oli esimesed va- navara kogumise ristsed saanud ERMi ülesandel juba 1911. aastal. 1920. aastal saatis MPT vanavarakorjajad teele erinevatesse Eesti kihelkondadesse, kaasas „Juhatuskiri korjajale”, korjamisraamat, kviitungid ja raha. Käesoleva päevaraamatu (TAp 203) autor Johannes Jans saadeti mais Muhu saarele, suvel jätkus kogumine Jaani ning sügisel Jüri ja Jõelähtme kihelkonnas. Päeviku lehekülgedel avaneb pilt pea aas- ta kestnud kogumistegevusest – päevaraamat algab sissekandega 15. maist 1920 ja lõpeb 16. aprilliga 1921. Avaldame siin päevaraa- matu esimese poole, mis viib lugeja Muhu saarele. Päevik sisaldab teraseid tähelepanekuid, on sisukas ja mõnusalt avameelne. Algajale vanavarakogujale oli kõik uus ja huvitav ning oli suur tahtmine ko- getut jagada – jagame seda meiegi. Päeviku järge on võimalik luge- da õige pea ilmuvas vanavara kogumisretkede päevikute sarjas. Hiljem on J. Jans MPT ülesandel kogunud vanavara Tõstamaa, Sangaste ja Hargla kihelkonnas, Pakri saartel ja Narva jõe tagustel aladel ning ERMi stipendiaadina Setumaal. Kahjuks annavad nen- 1 Kogumismatkade päevaraamatute, reisikirjelduste ja välitööde päevikute kogu moo- dustab ERMi topograafi lise arhiivi (TAp), milles on 2006.
    [Show full text]
  • Ajatus Kataloog
    Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Toetajad: Eesti Kultuurkapital Ja Tallinna Kultuuriamet Toimetaja: Hille Saluäär Tõlkija: Marju Roos Fotograaf: Sandra Urvak Kujundus: Mae Kivilo www.folkart.ee Näitus PÄRITUD KIRJADEST ja RÜTMIDEST Püha Katariina kirikus Tallinnas Mida tähendab meistrile AJATUS? What does TIMELESS mean to a handicraft mas- Sellele küsimusele otsime vastuseid käsitööliidu ter? This is the question we want to find an answer teema-aastat toetaval näitusel. to with this exhibition. Anu Pink ütleb valminud näitusetööd tutvustades: Introducing her exhibition work, Anu Pink says: „Me ei saa alles hoida ühtegi vana laulu, mida “We cannot preserve a song if we only listen to it me kunagi ei laula, vaid ainult kuulame. Me ei saa and do not sing it. alles hoida oma kirju, kui me neid ainult vaatame We cannot preserve a pattern if we only look at it ja kunagi ei koo.“ and do not knit it.” Iidsed tehnikad, kohalikud materjalid, tunnustatud Ancient techniques, local materials, renowned meistrid. Näitusel „Ajatus“ olemegi fookusesse masters. Our exhibition Timeless focuses on tõstnud MEISTRI, tema oskused, teadmised, handicraft MASTERS, on their skills, knowledge, vilumuse. Käsitöötehnikate tundmine ja tunne- and proficiency. Knowing and perceiving handi- tamine, kohaliku materjali väärtustamine, oskuste craft techniques, valuing local materials, preserv- alahoidmine ja edasiandmine – see on järjepide- ing and passing on skills are all sings of the per- vuse märk käelise meisterlikkuse püsimisest. sistence of manual mastery. Näituse idee sünnile ja teokssaamisele on kaa- Good friends and excellent masters have con- sa aidanud meie head sõbrad, tublid meistrid. tributed to the concept and realization of this Teekond on olnud käänuline, aga põnev.
    [Show full text]
  • Taastatavate Puisniitude Valimine Saare Maakonnas the Selection of Wooded Meadows to Be Restored in Saare County
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Jan Jürjestaust TAASTATAVATE PUISNIITUDE VALIMINE SAARE MAAKONNAS THE SELECTION OF WOODED MEADOWS TO BE RESTORED IN SAARE COUNTY Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekava Juhendaja Toomas Kukk, MSc Tartu 2015 1 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Jan Jürjestaust Õppekava: loodusvarade kasutamine ja kaitse Pealkiri: Taastatavate puisniitude valimine Saare maakonnas Lehekülgi: 48 Jooniseid: 10 Tabeleid: 1 Lisasid: 4 Osakond: Metsakasvatus osakond Uurimisvaldkond: keskkonnakaitse Juhendaja(d): Toomas Kukk, MSc Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2015 Eestis leiduvate, ainulaadsete, suure bioloogilise mitmekesisusega poollooduslike koosluste pindala on viimase poolsajandi jooksul drastiliselt vähenenud. Selle põhjused on kollektiviseerimine, maaparandus, loomakasvatuse intensiivistumine, väiketalude kadumine, maade kultuuristamine ja suurte põllumajandusmasinate kasutuselevõtmine. Selleks, et antud koosluste pindala enam ei väheneks ega lõplikult ei kaoks on Keskkonnaamet läbi viinud mitmeid erinevaid projekte. Antud töö eesmärk on määrata kindlaks suure taastamisväärtuse ja potentsiaaliga puisniidud mis asuvad Saare maakonnas. Selleks on kasutatud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu, Natura 2000 elupaikade ja Keskkonnaregistri Poollooduslike koosluste andmebaasi. Selliste puisniitude väljaselgitamiseks on nende andmebaaside alusel koostatud uus, MapInfo kaardikiht. Selle kaardikihi põhjal on tehtud esmased taastatavate alade valikud. Nendel
    [Show full text]