Dzotti Suvilaks Tunnistades Rehale

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Dzotti Suvilaks Tunnistades Rehale Ametikooli pürgib rekordarv õppureid LK 2 • Laulud kaasajastavad Tahula piimafarmi LK 3 “Oleme laste kasvatamise peale kulutanud 180 aastat.” JOHAN HEINMAA 10 LAPSEST JA 50 ABIELUAASTAST LK 6-7 Neljapäev, 12. august 2021 • Nr 132 (5386) • Hind 1,20 € Vald kahtlustab, et astus laske- dzotti suvilaks tunnistades rehale Saaremaa vald kavatseb Paha- pilli külas laskedzoti suvilana ehitusregistrisse kandmise kohta küsida hinnangut õigusbüroolt, sest ei jäänud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastusega rahule. Ain Lember [email protected] Juulis kirjutas Saarte Hääl, et Saare- maa valla ametnik vormistas maa- omaniku soovil suvilaks Pahapilli kü- las ehituskeeluvööndis asuva Teise maailmasõja aegse raudbetoonist las- kedzoti. Hiljem hakkas vallavalitsus ise kan- de õiguspärasuses kahtlema ja küsis selle kohta MKM-i hinnangut. Saaremaa valla ehitus- ja planeerin- guosakonna juhataja Rein Kallas ütles, et ministeeriumi vastus ei anna ühest seisukohta, kas dzoti kandmine ehitus- registrisse suvilana oli õige või väär. “Me seda asja nii ei jäta, tahame saada õigusselgust,” sõnas Kallas. Alajaamad suvilateks Arvatavasti pöördub vallavalitsus mõne õigusbüroo poole, et saada õi- guslik analüüs. “Kui oleme käitunud õigesti, siis käitume ka edaspidi sa- mamoodi,” lausus Kallas, kelle hinnangul väljub asi sellisel ju- hul tegelikult kontrolli alt. Üle Eesti hakatakse suvila- tena registrisse kandma mili- taarehitisi, vanu alajaamu jne. Mis saab aga juhul, kui valla KIVINE SUVILA: Kui Saaremaa vallavalitsus otsustab, et seda betoonpunkrit saab kasutada suvilana, siis peab omavalitsus kanne oli seadusega vastuolus, suutma oma otsust põhjendada. MERIT LEHSALU ei osanud Kallas veel öelda. Rein Kallase sõnul leiab osa val- kehti elamu- millega muudeti dzoti kasutusotstar- “Oleme varem öelnud, et seda, kas Seda, kuidas peaks Saaremaa vald la ametnikke, et militaarrajatise su- nõuded. Dzoti su- vet. Juhul kui sellise muutmise käigus mingit ehitist saab kasutada mingil antud juhtumiga edasi minema, MKM vilana registrisse kandmine on igati REIN KALLAS vilana arvele võtmi- tehti ehitustöid, tuleb kindlaks teha, otstarbel, saab pigem öelda ehituseks- öelda ei oska. “Meie räägime ainult seaduslik. Osakonnajuhtaja ise on sele järgnevad muud kas ehitustööd viidi läbi seaduslikult. pert. Kui kohalik omavalitsus otsus- seda, mida ehitusseadustik võimal- teist meelt. soovid. Näiteks selle lammutamine või tab, et seda saab kasutada suvilana, dab. Meie ei nõusta omavalitsust ko- “Ei saa nii, et me võtame mingis ümberehitamine, lisaks hakatakse taot- Vald peab suutma põhjendada siis peab omavalitsus suutma oma ot- daniku vastu ega kodanikku omava- suvalises kohas suvalise ehitise suvi- lema õueala ja puurkaevu ehitamist. sust põhjendada.” litsuse vastu,” rääkis Reidi. “Kuidas lana arvele, ei saa ju lambalauta või MKM-i ehitus- ja elamuosakonna Reidi sõnul ei maksa ehitusregistri kan- Ehitusseadustik lubab ehituse ka- nemad edasi toimetavad, see ei ole mi- mahajäetud alajaama võtta arvele su- peaspetsialist Ülle Reidi ütles, et las- net müsti tseerida. See, kui ehitis on re- sutamisotstarvet muuta ka ilma üm- nisteeriumi küsimus. Meie ei hinda vilana,” selgitas ta. kedzoti suvilana registrisse kandmi- gistris, ei tähenda tema sõnul selle edas- berehituseta, aga seda jällegi vaid val- konkreetseid juhtumeid, meie ei ole Probleem on selles, et suvilale ei sel tuleb kindlaks teha õiguslik alus, pidise kasutuse osas mitte midagi. la heakskiidul. kohus.” VIIKINGID KUTSUVAD FC KURESSAARE vs MÄNGULE! TALLINNA FC FLORA 14. augustil kell 19 Kuressaare linnastaadionil Kõigi piletiostjate vahel loosime välja värsket Kure fänninänni ja muidugi toimub ka poolajamäng! PILETIINFO: täispilet 4 €, LHV jalkakaardiga 1 € (üli)õpilastele, pensionäridele ja Facebook attendiga pilet 2 € alla 14-aastastele lastele ja FC Kuressaare noormängijatele tasuta. TULE JA OLE OSA SELLEST! 2 UUDIS Neljapäev, 12. august 2021 Neljapäev, 12. august 2021 UUDIS 3 Vargad pätsasid kauplusest terve koorma riideid Kuressaare Auriga kaubandus- Laulud kaasajastavad keskuse riidepood H&M sattus Kuldsed ja briljantsed juuli viimasel päeval varaste ohvriks, poest viidi ära lasterii- deid enam kui 2300 euro väär- tuses. Tahula piimafarmi “Politsei on alustanud kri- paarid kohtusid minaalmenetlust ning üksik- Detsembri lõpus Mereran- asjad selguvad edasise uurimi- na ühistu varad ostnud se käigus,” ütles juhtivuurija vendade Laulude ettevõte Priit Sepp. alustas Tahula suurfarmi Vargad kasutasid riidekraa- rekonstrueerimist. mi kauplusest väljavedamiseks kirikuvõlvide all tõenäoliselt fooliumiga vooder- datud kotte, öeldi Saarte Hääle- Eile peeti tänukirja ja tänuüritusel ja selle meelde- Ain Lember le. Tinapaber häirib väidetavalt lilleõiega taas kord tuletamine tõi neile ka veel [email protected] turvaväravate toimimist. Väide- meeles Saare- ja Muhu- aasta hiljem naeratuse näo- tavasti riputasid vargad sama- maa briljant- ja kuldpul- le. "Mis saab olla parem kui Mereranna põllumajandus- aegselt uute riiete kotti toppimi- mapaare, keda Kures- teadmine, et sinu kõrval on ühistu juhatuse liige Artur Laul sega stangedele vanu kaltse, saare Laurentiuse keegi," lausus ta. ütles, et uuenduskuuri läbivad mille olid poodi kaasa toonud. kirikusse kogunes 39. nii Tahula lüpsilaut kui ka Samasuguse nipiga viisid "Aeg ei keela noorloomalaut, mis ehitatakse Lätist pärit vargad aasta tagasi samuti ümber lüpsilaudaks. Kuressaare Auriga toidukaup- Mehis Tulk silma vaadata." Praegu jaguneb ettevõtte üle lusest sadade eurode väärtuses [email protected] ANTI TOPLAAN 700-pealine lüpsikari kolme alkoholi. lauda vahel, millest teised kaks Andres Sepp Briljantpaare oli kohal kuus: Saaremaa vallavolikogu asuvad Kiratsis ja Uduveres. Eino ja Mahta Aksalu Kärlalt, esimees Jaanus Tamkivi Milline lüpsitehnoloogia Eino ja Aino Jõgi Salmelt, võrdles õnnelikku abielu pika Tahula lautades kasutusele Kuressaare Volli ja Linda Lipp Jöörist, ja meeldiva vestlusega, mis võetakse, pole veel selge. kunstiõpilaste Kalev ja Eha Sepp Kõljalast, kestab aastakümneid. Kindlasti jäävad aga alles lüps- Eino ja Lehte Palu ning Mati Tänavune väärikate pul- jad, sest nii suure karja jaoks nahatöid näeb Keilas ja Leida Kers Kuressaarest. mapaaride õnnitlemine viidi kuluks palju lüpsiroboteid, Keilas Harju maakonnaraama- Laurentiuse kiriku õpeta- läbi koroonapiirangute tingi- mis maksavad kallist hinda. tukogus on kuu aja jooksul eks- ja Anti Toplaan ütles vääri- mustes ehk siis kohaletulnud Laulu sõnul peab investee- poneeritud Kuressaare kunsti- kaid paare tänades, et ajad ja pidid kinnitama oma vaktsi- ringuga kaasas käima piima- kooli õpilaste nahkehistööde aastad kaovad, kuid armastu- neeritust või tegema kiirtes- toodangu tõstmine, vastasel näitus. se vili jääb. "Aeg annab kõik ti. Ära jäi ka üritusejärgne juhul pole farmi kaasajastami- VÕTAVAD SUURELT ETTE: Artur (vasakul) ja Aivo Laul. MAANUS MASING Väljapanekus on väike valik ja kõik ta võtab ka, kuid kal- kohvilaud. sel mõtet. laste viimaste aastate töödest, lis, aeg ei keela silma vaada- Nagu kõikjal ehituses, tuleb omandas Mereranna ühistu Artur Laul märkis toona, et 7221 kilo piima. Maakonna autorite vanus vahemikus 9–19 ta," tsiteeris ta populaarseid Loe kolme vääriku paari ka laudaehitajatel rinda pista maad ja muud varad möödu- Mereranna piimafarmid on kõigi aegade parema tulemu- aastat. Saaremaa laste nahk- laulusõnu. lugu lk 6-7. materjalipuuduse, tarnete vii- nud aastal vahetult enne jõu- maakonna parematest lauta- se saavutanud Kõljala ühistu ehistööd on eksponeeritud nii Saaremaa abivallavanem Suur kuld- ja KULDNE PULMAPAAR bimise ja ehitushindade tõu- le, kasutades pangalaenu ja dest 15 aastat maas ja sisuli- lehmad lüpsid samal ajal 12 Eestis kui ka Soomes, Itaalias Kristiina Maripuu tuletas briljantpulmapaaride Eha ja Mati Aasakivi suga. “Ega see hea aeg ehita- MES-i toetust. Ostutehinguga selt tuleb kogu piimatootmi- 954 kilogrammi. Selle pool- ja Lätis. meelde, et tema enda vane- fotogalerii laupäevases Kuressaarest. miseks ei ole,” tõdes Laul. tuli uutele omanikele üle kõik ne uuesti nullist üles ehitada. aastaga on Mereranna lehmad Uudistetoimetus mad olid osalised mullusel Saarte Hääles. MAANUS MASING Vendade Artur ja Aivo Lau- 2300 hektarit maad ja 740-pea- Möödunud aastal andsid Me- lüpsnud mullusega võrreldes lu ettevõte Tahula Farmer line lüpsikari. reranna lehmad keskmiselt 330 kilo rohkem. Metsakinnistute ja Vald ulatas väikeettevõtjale abikäe Ametikooli pürgib raieõiguste ost Paberipuu, palgi ost Pea poolteist aastat kestnud Saaremaa vallavalitsus muu- vallavalitsus teinud ka varem. Kuressaare Nooruse Kool koroonapiirangud on mitmed ta kolm aastat tagasi Tiiu Ta- Näiteks otsustati tänavu keva- rekordarv õppureid (endine Kuressaare Gümnaasium) Roomassaare ja Sikassaare terminalid, tel 45 33 974, väikeettevõtjad täbarasse nuga sõlmitud lepingut ja del Kuressaare linnas munit- Lugupeetud ehitaja! mob 53 411 444 olukorda pannud. Saaremaa üüri vähendada. Kui varem sipaalmaale hooajalise suve- Kuressaare ametikooli esitati olla tingitud sellest, et taas on Saare Ehituspuit Metsaalane nõustamine, vallavalitsus otsustas vastu pidi ettevõte üüri maksma kohviku või müügikoha pai- tänavu rekordilised 578 sis- kasutusel elektrooniline vas- võtab alates 23. augustist 2021. a mob 51 72 300 tulla Kuressaare kesklinnas 162 eurot ja 45 senti kuus, siis galdanud ettevõtjad vabasta- seastumisavaldust, viimase tuvõtusüsteem SAIS ja õpihu- müüb: Saarte Metsamajanduse OÜ, konkursi korras tööle Ringtee 14, Kuressaare, Suri Viivi Sõnajalg vallavalitsusele kuuluvas
Recommended publications
  • Muhu Valla Üldplaneering
    MUHUMUHU VALLAVALLA ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 25 000 Seanina sadam x Sõo lauter x !¤ « Võrkaia sadam 0 1 2 4 Km 5" Üügu lauter 5" « !¤ Pallasmaa küla Kallaste supluskoht Nõmmküla 21152 !r Kallaste sadam x« Mõisaküla Kallaste küla 5" « Tamse küla Rannaküla Rebaski küla Raugi küla Põitse küla Tamse sadam 21149 « x Tupenurme küla « Oosaare lauter !¤<" « Vahtraste küla Kesse Abaja supluskoht !r !r Oosaare supluskoht 5" Külasema küla Lõetsa küla x Kesse Abaja sadam Kapi küla « Paenase supluskoht Paenase küla Kesse küla x Kesse-Jaani sadam Eku lauter !r !¤ Igaküa supluskoht Lalli küla " r 5 !!¤ !Ã x Pesima lauter k Pärase küla Lalli sadam Päelda küla Lepiku küla !r Lalli supluskoht <" Lehtmetsa küla Levalõpme küla Rinsi küla « 5" Igaküla 5" IA« 5IA" AI « " 21151 5" 5 AI 10 Hellamaa küla Piiri küla Viira küla AI Koguva küla «IA « Liiva küla " IA« « 521148 « « B) « 5" « 21153 « Soonda küla !r « Võlla supluskoht « « Koguva sadam AI x « 21164 « « 5" Võlla küla 21150 Vanamõisa küla Rootsivere küla « Kantsi küla « "d « Nautse küla IA Mõega küla <" Linnuse küla Ridasi küla "d !¤ !r IA Leeskopa küla LEGEND Vahtna supluskoht « 5" Vahtna lauter Mäla küla Üldplaneeringuga kavandatav Tusti küla « « Planeeritav tuletõrje veevõtukoht Püsiühenduse trassi ettepanek « x Nurme küla Raegma küla « r Planeeritav supelrand Planeeritav tee Kuivastu sadam ! 5"AI <" Planeeritav telkimiskoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 !¤ « Oina küla 5" Planeeritav puhkekoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 Tammiotsa paatide veeskamise koht IA Planeeritav
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • 10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020—2031
    10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 4 2.1 Üldandmed ............................................................................................................... 4 2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ........................................................ 4 2.3 Põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 6 2.4 ÜVK vee erikasutusload ........................................................................................... 7 2.5 Reovee kogumisalad ................................................................................................ 8 2.6 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ..................................................... 8 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 10 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 10 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 10 3.2 Sademeveekanalisatsioon .....................................................................................
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava Ja Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 1 Aruanne
    Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 1 aruanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30, Tallinn Töö nr 782/06 Tartu - Muhu 2006/2007 Käesolev dokument on põhimahus trükitud 100% taaskasutatud pabe rile Cyclus Office Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 2 aruanne Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 8 1. ÜLEVAADE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST ................................. 11 1.1.E ESMÄRK JA SISU .......................................................................................................................... 11 1.2. ALTERNATIIVIDEST ...................................................................................................................... 23 1.3. SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................... 24 2. ÜLEVAADE MUHU VALLAST ............................................................................................... 27 2.1. ASEND JA PÕHISTRUKTUUR .................................................................................................. 27 2.2. ASUSTUS JA ELANIKKOND ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Kaugatoma-Lõo Maastikukaitseala Ja Kaugatoma-Lõu Hoiuala2011-2020 2011-2020
    Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala ja Kaugatoma-Lõu hoiuala2011-2020 2011-2020 kaitsekorralduskava aastateks 2012 -2021 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 4 1. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala üldiseloomustus ............................................................. 5 1.1. Asend ja loodusolud ....................................................................................................... 5 1.2. Kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ............................................................................................ 8 1.3. Asustus ja maakasutus .................................................................................................... 9 1.4. Huvigrupid ......................................................................................................................... 11 2. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala väärtused .................................................................. 13 2.1. Bioloogilised väärtused ................................................................................................ 13 2.1.1. Elupaigatüübid ...................................................................................................... 13 2.1.2. Liigid .................................................................................................................... 19 2.2. Maastikulised väärtused ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Määruse Eelnõu Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala kõrval oleva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt. Seoses eeltooduga muudetakse ka Kaugatoma-Lõu hoiuala piire ja kaitse- eesmärki. Kaitseala asub Saare maakonna edelaosas Salme vallas Anseküla, Easte, Kaugatoma ja Lõu külas. Kaitseala moodustati Kingissepa Rajooni RSN Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a otsusega nr 22, kui kohaliku kaitse alla võeti Kaugatoma pank. Seni kehtiva Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrusega nr 380 „Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” liideti kaitsealusele pangale Eesti kõige esinduslikumaks looalaks peetav Lõu (Lõo) loopealne ja kaitstav ala sai maastikukaitseala staatuse. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala eelkõige juba kaitse all oleva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt ja kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Lisaks viiakse kaitseala nimi kooskõlla kohanimega Lõu, arvestades kaitsekorralduskava
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]