MUHULANE 3 Pidu Külasema küla õuel Algus lk 1. kond tekitas rahva hulgas Peale lipu heiskamist lõbusat saginat. Näitlejad said sõna külalised. Nende Maie, Reet, Tiia, Malle ja seas vallavanem Tiit Peedu, kaks Ivot esitasid humoo- volikogu esimees Kadri rikalt O.Lutsu näitemängu Tüür, naaberkülade esin- “Pärijad”. Proovide ajal oli dajad Paenaselt ja Põitsest. omapoolsed õpetussõnad Kõige kaugemalt tulnud harrastusnäitlejatele külaline oli 92-aastane jaganud ka Tallinna Linna- 15. juunil sündis Aleksander Murd Inglis- teatri näitleja Allan Noor- Ülle Tamme ja maalt (Põitse Uielu Sass). mets, kes nüüd “esieten- dust” publiku seas jälgis. Leino Rihkrandi Esimese kokkutuleku Ajaloolisi teadmisi Küla- perre poeg Siim korraldamisega tõdesime, sema küla kohta jagas Rihkrand. et suveajal on väga raske rahvaga Ülo Rehepapp, esinejaid leida, kuna üritusi kelle juured ka otsapidi on toimumas mitmeid ning Külasemasse jõuavad. muhu kiel kõikse paremad esinejad Lisaks jagati “Külasema varakult broneeritud. See- küla täieõigusliku elaniku pärast otsustasid Küla- tunnistusi” sisseränna- sie oo kut sema küla naised ise härjal nutele, kes olid külas sinine lind sarvist haarata - sündis elanud vähemalt 25. aastat kibuski kõrvas folkloorirühm “Kodu- ja sellega edukalt läbinud põlle alasi pial kootud”. Pakutud kultuuri- katseaja. Peeti maha oks- ep lenna ää programm oli vaheldus- jon, kus pakuti kohalike Ado laulmas Vesiaa veski- rikas. perenaiste-meeste näpu- mehest. Ilmar Põldemaa eal taal lõo Ansambel esitas regilaulu tööd. Oksjonilt laekunud taeva pardas viisil Irma Järvesalu murde- raha läks kõik küla ühis- Külajuurtega pillimehed sõnadele loodud “Külasema tegevuse kassasse. kangest kena Luule Tarvis ja Väino Mätas kokkutuleku laulu”, kus elu aaks tõmbasid pilli ööse üheni juttu ka endistest tegija- Pealelõunal pakuti suppi, kuulma ma jäe välja. test, Leemeti Ado esituses suitsukala, kringlit, kodu- kõlas “Vesiaa Vana veski- õlut jm. Õhtu saabudes kienid külge vaon Aitähh kõigile, kes aitasid laul”, tantsurühma esitu- astus lavale ansambel meres ligus kaasa toreda päeva õnnes- ses tantsiti “Külasema “Laulusõbrad”, kelle viiside tumisele. miskit ep kan(g)uta naiste heinategu”. saatel kõik tantsu keeru- Taaskohtumiseni!!! koa Üles astunud näiteselts- tada said. Ave Toomsalu Irma Järvesalu Päästekoolist saab aastaga tuletõrjuja-päästja elukutse

Sisekaitseakadeemia asutuste tööga, kuhu tava- Möödunud sügisest saab hätta sattunud inimesi. Päästekolledzhi Pääs- inimene ei satu. päästekoolis kutseõppena tekoolis Väike-Maarjas Lisaks kindlustatud töö- omandada ka häirekeskuse saab aastaga omandada kohale ja toetusele on kogu päästekorraldaja ametit. Vastuvõtt Lääne-Viru- tuletõrjuja-päästja õppeaja vältel õpilased riigi Päästekorraldaja tööks maal Väike-Maarjas asu- elukutse. Päästjaks õppima ülalpidamisel, tasuta söök, häirekeskuses on numbrile vasse päästekooli tuletõr- asujaid, kes hiljem pääs- elamine ja riietus. Pääste- 112 tulevate õnnetus- juja-päästja ja pääste- tekeskusesse tööle asuvad, koolis on õpilaste käsutu- teadete vastuvõtmine ja korraldaja erialale kestab 2. toetab Lääne-Eesti Pääste- ses uus, kaasaegse varustu- töötlemine, samuti pääste- juulist 17. augustini. keskus stipendiumiga. sega üheksa klassiruumiga meeskondade ning kiir- õppehoone, ühiselamu koos abibrigaadide sündmus- Päästekooli tuletõrjuja- Tuletõrjuja-päästja on selle juurde kuuluvate kohale väljasaatmine. päästja erialale õppima eriala, mille puhul rutiini ruumidega, kaasaegset Päästekoolis algava kutse- pürgijatel tuleb stipendiumi kartma ei pea. Iga päev toob tulekustutus- ja päästeteh- õppe kestuseks on üks saamiseks ühendust võtta uusi olukordi ja uusi nikat sisaldavad garaazhid aasta ning kutsesobivus- päästekeskuse või piirkond- kogemusi. Juba päästekoo- ning õppeväljak praktiliste vestluse alusel võetakse liku päästekomandoga, et lis õppimise ajal on suur harjutuste läbiviimiseks. vastu 12 õpilast. Õppekava sõlmida tööleping. Stipen- hulk õppetunde praktilise Lähtudes hilisema töö edukalt läbinud saavad diumiga toetab pääste- suunitlusega, kus harjuta- iseloomust, on tuletõrjuja- kutseharidust tõendava keskus nii oma töötajaid, takse nii tavapärast tule- päästja erialal vastuvõtu- tunnistuse ning alustavad kes soovivad kvalifikatsiooni kustutamist kui ka ekst- katseteks üldteadmiste tööd päästekorraldajatena tõsta, kui annab võimaluse reemsemat nööripäästet või test ja füüsilised katsed. Häirekeskuse erinevates noortele ning kindlustab pinnaltpäästet. Õppetöö Õppima asumisel on eel- keskustes üle Eesti. Pääs- hilisema töökoha. ajal tutvutakse pommi- duseks juba omandatud tekorraldaja amet sobib rühma, lennujaama pääste- keskharidus. missioonitundega inime- Lisainfo: teenistuse ja teiste selliste sele, kes soovib aidata www.rescueschool.ee 4 MUHULANE Veelkord jäätmetest Algus lk 2. aastast aitab vald silma peal hoida ka Oosaare rannal ja Erandkorras saab taotleda telkimisplatsil. Ka seal vabastust jäätmeveost süsteem toimib – kui on inimese avalduse alusel, vajadus prügi äraveoks, kui ta käitleb oma jäätmeid annab ranna hooldaja ise (viib näiteks Maasi sellest teada ja kastid Jäätmejaama). Avaldusi tühjendatakse. saab täita vallavalitsuses, Ka ürituste korraldamisel vastav vorm on ka kodu- on asi selge – kui vald on lehel. ürituse korraldaja, näiteks Külades võib kasutada jaanituli, siis on valla mure ühiskonteinerit või indi- jäätmed ära viia ja tasuda viduaalkonteinerit, nende eest; kui keegi teine tühjendamise sagedus on korraldab ürituse, siis on üldjuhul 1 kord kuus. jäätmete käitlemine tema Samas on võimalus prügi- Liiva prügila... kohustus. firmaga kokku leppida ka Seega ei vaja ilmselt harvema sageduse peale, st ühiskonteineri näol ning ca teadis Liiva poe taga turistid ilmatu suurt tellida tühjendus vastavalt sajal majapidamisel, ammu asetsevast tasuta prügi konteinerit, nemad ei vea vajadusele. on veoga ühinenud Liiva ja äraandmise võimalusest ja endaga kaasas suuri 250- Alates 1. juulist omab OÜ Piiri kortermajade elanikud ei tormanud Muhusse liitriseid prügikotte ja vana Prügimees jäätmeluba ning valla allasutused, jõudes kohe ära viskama mööblit, turistide jaoks peab korraldatud olmejäätme samuti mitmed ettevõtted. oma Berliinist koos muude olema erinevates kohtades veoks Laimjala, Leisi, Esitatud on ka avaldusi reisiasjadega kaasapakitud piisaval arvul väikseid Muhu, Orissaare, Pöide ja korraldatud jäätmeveoga prügikompsu. konteinereid, kuhu nad Valjala valla haldusterritoo- mitteliitumise kohta. Turistid ja saare külalised saavad käest panna oma riumitel ning omab nime- peatuvad enamasti maju- jäätise- või kommipaberi. tatud valdadega korraldatud Vallavalitsuse otsuse tuskohtades, kus neile Kas Tallinna kaubamaja jäätmeveo lepinguid, sellega põhjal teisaldati 16. juulil pakutakse ka süüa-juua. kõrval on ilmatu suur loetakse kõik elanikud Liival asetsenud suur 16 m³ Toiduainete pakendite jm konteiner, kuhu kõik selles piirkonnas liitunuks konteiner, mis kujunes prügi käitlemine on vas- pealinna külalised oma korraldatud jäätmeveoga. viimasel aastal mitte tavalt seadusele ettevõtja jäätmed veavad, kas Kures- prügikonteineriks, vaid kui jäätmevaldaja mure – saare keskväljakul on suur Ajavahemikul 1. juuli prügiveofirma sõnul maa- küllap on ka jäätmete ühiskonteiner, kuhu turis- kuni 1. september 2007. a konna teiseks prügilaks. käitlemise kulu arvestatud tide kõrval ka näiteks tuleb sõlmida prügiveo- Kuna teistes lähivaldades teenuse hinna sisse. Sama muhulased saaks linnas- lepingud OÜ-ga Prügimees sellist avalikku konteinerit kehtib ilmselt ka teiste käigu ajal tasuta oma või esitada vallavalitsusse pole, siis maksis Muhu vald teenuste kohta. rämpsu ära panna? spetsiaalsel vormil avaldus osaliselt kinni ka teiste Saarel lühiajaliselt vii- Kindlasti ei ole. Miks siis oma mitteliitumise kohta valdade elanike prügi. Eriti bivatele ja siin mitte- meie peame oma valla korraldatud veoga. hull oli olukord juuli ööbivatele vaatamis- keskusest tegema prügi- Tänaseks on juba paljud alguses, kui ühel nädala- väärsustega tutvujatele on mäe? Arvan, et see pilt, mis külad liitunud olmejäät- vahetusel viidi nelja päeva tänaseks praktiliselt avanes viimasel ajal Liival, mete veoga ja omavad jooksul ära viis suurt kõikides turismiga seotud ei meeldinud turistidele, ei lepinguid OÜ-ga Prügimees. koormat prügi. Konteiner oli kohtades paigaldatud meeldinud omadele. Rää- Uusi lepinguid sõlmida pole siiski mõeldud olmejäät- prügikast, kuhu turistid kimata rahalisest küljest, vaja! mete jaoks, ent sinna toodi saavad visata reisil see pea veerand miljonit Uued liitujad saavad paraku kõiki jäätmeid: tekkinud väiksemad krooni, mis niimoodi lepinguid sõlmida Kures- mööblit, autokumme, kül- jäätmed. jätkates oleks aastas saares, Tallinna 61e, OÜ mikuid, telekaid, ohtlikke Samuti on konteinerid kulunud, saaks investee- Prügimees kontoris. Info jäätmeid, jalgrattaid, vana- kõigis käidavamates ran- rida valla arenguks palju tel 4531603. rauda, ehitusjäätmeid jms dades: Pallasmaa (Lepana), kasulikumalt. Vallaelanike paremaks - kallid muhulased, neid ei Pädaste, Vahtna, Oosaare. teenindamiseks on valla- toonud sinna lätlased, Lisaks on konteinerid pea Lõpetuseks natuke mõt- valitsusel kokkulepe OÜ-ga leedukad, sakslased, vaid kõigis bussiootepavil- lemist “kavalpeadele”: Prügimees, et kahel päeval meie ise. jonides. Kõiki eelpoolloet- Vastavalt Jäätmeseaduse saab prügilepinguid sõlmida letud konteinereid tüh- §120-le on trahv jäätmete ka Muhus. Kuidas edasi? Muhulastel jendatakse vastavalt nende ladestamise eest selleks Esimene lepingute sõlmi- ja suvekodude omanikel on täitumisele. mitte ettenähtud kohta mise kuupäev oli 10. juulil kohustus liituda jäätme- Suurem mure on nn eraisikule kuni 18 000 Muhu vallamajas. Meeldiv veoga või esitada taotlus metsikute turistidega, krooni ja juriidilisele isikule oli, et sel päeval sõlmis mitteliitumiseks ja käidelda kellel meeldib pidutseda kuni 50 000 kr. prügiveolepingu ca 80 jäätmed ise. kuskil mere ääres või majapidamist, lisaks veel 4 On küsitud turistide ja metsas. Samas on jäänud Raido Liitmäe küla ühiskonteinerit. läbisõitjate kohta. Vaevalt nn avalikke kohti vähemaks Kommunaalameti Kokku on tänaseks jäät- üks võhivõõras saksa Hans ning telkimiskohad on juhataja meveoleping 25 külal või Jürgen üldse midagi kellegi valduses. Sellest MUHULANE 5 Nii see oli Heikki Verendel Teine maailmasõda on juba isa õde Tallinnast jäid ajalugu ja inimesed, kes Nende mälestuste kirjapanekut ajendas hoidma maja ja loomi, paari sõja lõpu üle elasid, kuu- meilivahetus kahe muhulase vahel, mille kaudu lehma ja väikest lamba- luvad samuti varsti ajaluk- süvenes vaimne huvi teineteise maailmanägemise karja. Meie noor hobune ku. Paljudel on aga veel vastu. Täna on mõlema elusid tabanud märgatavad Salme oli kevadel ilusa meeles, kuidas mitmed muudatused, millest olenemata peaksid järgnevad varsa ilmale toonud. Juku tuhanded eestlased 1944. read pakkuma kodumuhulastele lugemise ja oli nagu laps peres ja aasta sügisel enne vene- äratundmise rõõmu. lootsime temast palju laste teistkordset tulekut rõõmu saada. Suurem osa oma kodud maha jätsid ja päevast rippusin Juku üle tormise Läänemere kaelas ja nutsin. Juku ema ükskõik missugustel saa- vaatas mulle küsivalt otsa daolevatel alustel eluga ja kindlasti märkas ka riskeerides enamasti Juku, et see midagi head ei Rootsi, aga ka Saksamaale tähendanud. Ootasime ja Soome katsusid pääseda. pikisilmi veoauto tulekut, Suurem osa jõudis kohale Verendeli isa oli mitu korda Kures- ja võõras riigis, võõra rahva pere saarde helistanud, et tal on keskel tuli uuele elule alus autot tingimata vaja saksa panna. lapsed: sõjaväele määratud kauba Ajaloolised teosed kirjel- taga Vello ärasaatmiseks. Kaupa davad enamasti kuningate ja Heikki, muidugi ei olnud. Saksla- ja kõrgemate ühiskonna- ees Aino sed olid kõik sõidukid juba kihtide elu ja olu, ilma et ja Milvi. oma käsutusse võtnud. lihtrahvast eriti palju juttu Erakogu Lahingud käisid Tallinna tehakse. Hilisemate aegade lähistel. ajaloolastele ja ajaloost dussõjas. Viimase kaotuse tanud pikema artikli isa Viimaks hilja peale huvitatud lugejatele on aga tõttu oli ta saanud 1920. ühiskondlikust tegevusest lõunat jõudis auto kohale. vahest päris huvitav teada aastate alguses, kui mõisa Hellamaa Tarbijate Ühisu- Meiega tulid kaasa kolm saada midagi inimeste maad rahvale välja jagati, ses ajalehes Oma Saar (2. meest, kes olid päeva argipäevasest elust aja väiketalu krundi üsna okt. 1999). See asjaolu, et jooksul meile sisse voolus nii tormistel kui sadama läheduses. Koos isa oli kaubakooperatiivi astunud. Elasime ju nii rahulikel aegadel. teiste maasaajatega tekkis ETK teenistuses, tuli meile maantee ääres. Üks mees Nende ridade kirjutajat on Kuivastu asundus. viimasel silmapilgul kasuks oli eraisik Tallinnast, aga mõnelt poolt palutud kir- Vanaisa oli kogu oma elu veoauto saamisel ärasõidu kaks teist saksa sõja-väkke jeldada oma üleelamisi ja olnud Pädaste ja Kuivastu päeval. mobiliseeritud eesti noor- tähelepanekuid seoses mõisa aednikuks ja selle meest. Neile muretseti elupaiga vahetamisega nn saksakeelsest vastandist Väljasõit Kõiguste sada- erariided, sest saksa keti- konna perspektiivist, tä- Gärtner on tuletatud meie mast Saaremaal toimus 24. koeri oli juba igal teelahk- hendab kuidas üks 13- talunimi Kärneri. Peale septembril 1944. Päev enne mel. Ketikoeraks kutsuti aastane muhu poisike selle oli ta rentinud mõisa olime kohale jõudnud ja ühe valvegrupi ülemust, kellel Rootsi sattus ja kuidas ta südamiku viljapuuaia ja öö teki all laevaruumi põhja oli ketiga rinna peal suur elurada kuni pensionäri põldudega, mis jooksid alla peal maganud. Enne kui metallist silt. Teel Saare- eani on kulgenud. mere äärde välja. veoauto Kuressaarest meile maale kontrolliti meid Tema isa, Konstantin Kahe kohaga ei saanud Kuivastu järele tuli, oli päev paaril korral. Verendeli mälestusi on juba eakas mees üksinda tundunud väga pikk. Kaks Järgneb varem Muhulases avaldatud toime. Palus poega Kons- ja need lõppesid vist esi- tantini Tartust koju tulla meste aastatega võõra talutööle abiliseks. Isa oli rahva keskel. pärast sõjaväeteenistust Lihtne võimalus suvel teenida! jäänud Tartusse üleajatee- Rootsi jõudis Verendeli nijaks ja ta oli hakanud Raha kohe kätte! perekond täies koosseisus: täitma unistust kõrgema OSTAME JÄTKUVALT KOKKU isa, ema ja neli last. Lastest hariduse poole õppimisega VÄRSKEID MARJU, SEENI, ühes õhtukoolis. Miski ei vanim olen mina, Heikki, JUURVILJU JA PUUVILJU sündinud Kuivastu asun- aidanud. Pidi oma isa pal- vete ja nüüd juba nõudmis- TEIE OMA KASVATATUD duses 24. aprillil 1931. VÕI METSAST KORJATUD Teised on Vello, Milvi, Aino te peale raske südamega vanuse järjekorras. Tartu maha jätma, et uut Inimeste elus on mitmeid elujärge rajama hakata. ERITI OODATUD TÄNA: raskeid sündmusi. Üks Sellest on ta kirjutanud · METSMAASIKAD raskematest on oma kodu oma mälestustes, millest · MUSTIKAD kaotus. Vanaisa Villem osa on avaldatud Muhula- · KUKESEENED Verendel oli kaotanud kaks ses Vassili Auväärti poolt MAKSAME TURUHINNA! poega Esimeses maailma- 90. aastate teisel poolel. VÄRSKE HINNAINFO tel: 56-358-745 Heigo sõjas ja kolmanda Vaba- Vassili Auväärt on ka kirju- 6 MUHULANE Õigeusu tulek ja selle mõju Muhus (4) Eda Maripuu, Muhu Muuseumi teadur-varahoidja

Ilmaliku kõrghariduse Kunda tsemenditehast set ja eesti rahvuslike olnud tal vaimulik karjäär omandasid ka köster ehitades. huvide eest seisvat õigeusu üldse plaanis, kuid tema Stepan Kannu kaheksast vaimulikutüüpi, kes paraku parimad aastad langesid 20. lapsest neli, sealhulgas ei pääsenud luteriusuliste sajandi keskpaika, mil kõigi tütar Olympiada, kellest sai Muhu preestrid, Muhust rahvuslaste kriitikast ja senised elukorraldused ja esimene naissoost farmat- pärit vaimulikud ja pidid pidevalt oma eesti- plaanid hävisid. Klaas sai seut Eestis. Kannude õigeusklikud ilmikud meelsust tõestama. Polee- vaimulikuks 1942. aastal perest pärinevad kauaaegne mika tollases ajakirjan- Petseri Seminari lõpeta- Reaalkooli direktor, hilisem Muhu preestritest on duses kajastub eriti sel- mise järel. 1950. aastal Eesti Vabariigi haridusmi- legendaarsed 19. sajandi gesti ajakirjas „Usk ja elu“, kaotas ta oma senise töö- nister Nikolai Kann ja lõpus ja 20. sajandi alguses mida pikka aega toimetas koha ja jõudis lõpuks riigiprokurör Peeter Kann. teeninud Rinsi preester Muhust pärit Vassili Verlok, Krimmi, kus pidas preest- Ka Soome peapiiskop Aleksander Bobkovski olles 1903–1912 Emmaste riametit kuni 1962. aastani. Hermann Aav pärines (1879–1912) ja Aleksei Allik preester. 1968. aastal lõpetas Räpina Hellamaa köster-kooliõpe- (1898–1929). Rahvas mä- aiandustehnikumi ja oli taja perekonnast. letab neid täiesti erineva- Huvitav isiksus oli ka 1974. aastani Mihkel Ranna Õigeusu preestrite-köst- tena. Bobkovski oli pärit Balti kooliõpetajate semi- dendraariumi hooldaja. rite lapsed abiellusid Pihkvamaalt vaimulike nari haridusega köster- Abikaasa Antonina Jõeäär reeglina samast seisusest suguvõsast, tema isa oli koolmeister Aleksei Pallas- (juunikommunisti ja hili- meeste-naistega, moodus- olnud Põltsamaal köster ja maa (1856–1940), kes sema Eesti NSV kohtumi- tades nii teatud kõrgema Pärnumaal diakon, vennad nooremana teenis köstri ja nistri Jõeääre tütar) veetis vahekihi mõisnike ja ja poeg samuti preestrid. õpetajana väljaspool kodu- suurema osa nende abi- talupojaseisuse vahel. Bobkovski suhtles põhili- saart. 20. sajandi algusest elust ratastoolis. Klaas selt ametivendadega ja oli ta aga Rinsi köster- kirjutas tema luuletustele Õigeusu mõjust muhu kohaliku vene ametnik- kooliõpetaja ja Eesti vaba- „See on väike Muhu“ ja konnaga. Ka olid tema riigi alguses Simisti kooli „Sõsarsaared“ viisid, mis rahvakultuurile jumalateenistused nii juhataja. Pallasmaa oli said üldlauldavaks. lühikesed, et legendaarse 1887. aastal Keila-Joa Ka ilmalike hulgas on Peale hariduslike olude koolijuhataja Georg Vilto mõisas mõisalaste õpeta- olnud väljapaistvaid õige- paranemise on õigeusk sõnade kohaselt iseloo- jaks. Tema õpilased olevat usutegelasi. Ivan Vaga ilmselgelt arendanud ka mustanud koguduse rahvas nii hästi vene keelt osanud, (1867–1954) oli Saare muusikaharrastust ning neid sõnadega: „Meie et saanud aasta varem praostkonna ilmalik saadik mõjutanud isegi muhulaste preester ütleb mõne korra kroonust lahti. “Virulase” kiriku esinduskogus ja on käsitööoskusi ja rahvarii- „Issand heida armu!“ ja toimetuses puutus ta autasustatud piiskop Pla- deid. 19. sajandi viimasest mõne korra „Alleluja!“ ja kokku Eduard Vildega, kes toni ordeni II järgu ristiga. veerandist alates muutus lõpuks „Aamen!“ ja kiriku- kujutas teda oma jutus- Piiskop Platoni ordeniga muhulaste riietus teiste teenistus on peetud.“ tuses “Salasidemed“ Kal- pärjati 15. jaanuaril 2007. kihelkondadega võrreldes Hellamaa preester Allik lasmaana järgmiselt: „Seal aastal ka 92-aastane Olga äärmiselt erksavärviliseks. seevastu oli pärit Saaremaa seisis see maamees, kes Vaga, kes kogu oma elu on Tänu aniliinvärvide kasu- Paadla vabadikuperest ja oskas prantsuse keelt, olnud Rinsi kiriku eeslaulja. tuseletulekule muutusid vaimulikuks saamine ei luges Schopenhauerit, muhu tekstiilides domi- olnud talle majanduslikult uuris täheteadust, luuletas Kõige säravamat karjääri neerivaks erksinine, roosa, lihtne. Preestrina olid tema ja kirjutas teaduslikke tegi muhulastest kahtle- roheline ja oranzh. Võib teenistused 3–4 tundi artikleid ning kellest Mihkel mata Hellamaa köstri poeg arvata, et eeskujud olid pikad, mis talle erilist väitis, et ta teadvat kõik, Hermann Aav (1878–1961), osaliselt pärit ka õigeusu populaarsust ei toonud, aga kõik tarkused. Näha ei kes suure osa oma elust kirikus nähtud värvidest ja tema jutlused olid inimes- olnud seda temast mitte. pühendas Soome õigeusu- tekstiilidest. Kirikute tele väga meeldinud ja neid Nii kuis ta praegu seal kiriku teenimisele, olles ehitamine andis muhulas- oodati huviga. Jutlustes väraval najatas, vana aastatel 1925–1960 Soome tele tööd, leiba ja ka oskusi. analüüsis ta kohalikke pleekinud kaabu peas, Õigeusu kiriku peapiiskop. Muhu mehed said 19. päevasündmusi, jagas kii- jämedast riidest moetud Võib vist liialdamata väita, sajandi lõpuks tuntuks tust ja laitust. Ka ajaleh- riided seljas, näis ta ennem et piiskop Hermann oli ehitustöölistena, ehitades tede tähtsamad uudised mõne väljavahi kui kihel- Soome rahvusliku Õigeusu mandril lõhutud raudki- toonud ta oma jutluses ära. konna-kooliõpetaja laadi.” kiriku ülesehitaja. 1989. videst kirikuid maitsekate Inimesena olnud ta hili- Pallasmaa oli ka Hurda aastal paigutasid praegune dolomiidist nurkadega ja sema esimese Saaremaa korrespondent. Moskva patriarh, tollane aknaraamistusega. Selle Maavalitsuse juhi Timot- Leningradi ja Novgorodi oskuse omandasid muhu- heus Grünthali mälestuste Bobkovski õepoeg Andrei metropoliit, Tallinna piis- lased kindlasti kirikute kohaselt südamlik ja soe, Klaas (preester Muhus kopkonna valitseja Aleksius ehitamise käigus. olles ka Hellamaa selts- 1942–47; 1972–1974; 1982– ning Soome ja Karjala Tuntumatest ilmalikest kondliku elu keskpunkt ja 1987) oli samuti tähele- piiskop Johannes Hellamaa ehitistest on muhulased igas asjas algatajate seas. panuväärne isiksus. Nii kirikusse tema mälestus- oma osa andnud „Estonia“ Allik ja Hermann Aav, tema vanaisa kui isa olid tahvli. teatrit ja Tallinna Gonsiori hilisem Soome peapiiskop, olnud õigeusu kiriku Lõpp tänava tuletõrjedepood ning esindasid seda eestimeel- teenistuses. Esialgu ei