DOCSLIB.ORG

Pidu Külasema Küla Õuel Algus Lk 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Pidu Külasema Küla Õuel Algus Lk 1 MUHULANE 3 Pidu Külasema küla õuel Algus lk 1. kond tekitas rahva hulgas Peale lipu heiskamist lõbusat saginat. Näitlejad said sõna külalised. Nende Maie, Reet, Tiia, Malle ja seas vallavanem Tiit Peedu, kaks Ivot esitasid humoo- volikogu esimees Kadri rikalt O.Lutsu näitemängu Tüür, naaberkülade esin- “Pärijad”. Proovide ajal oli dajad Paenaselt ja Põitsest. omapoolsed õpetussõnad Kõige kaugemalt tulnud harrastusnäitlejatele külaline oli 92-aastane jaganud ka Tallinna Linna- 15. juunil sündis Aleksander Murd Inglis- teatri näitleja Allan Noor- Ülle Tamme ja maalt (Põitse Uielu Sass). mets, kes nüüd “esieten- dust” publiku seas jälgis. Leino Rihkrandi Esimese kokkutuleku Ajaloolisi teadmisi Küla- perre poeg Siim korraldamisega tõdesime, sema küla kohta jagas Rihkrand. et suveajal on väga raske rahvaga Ülo Rehepapp, esinejaid leida, kuna üritusi kelle juured ka otsapidi on toimumas mitmeid ning Külasemasse jõuavad. muhu kiel kõikse paremad esinejad Lisaks jagati “Külasema varakult broneeritud. See- küla täieõigusliku elaniku pärast otsustasid Küla- tunnistusi” sisseränna- sie oo kut sema küla naised ise härjal nutele, kes olid külas sinine lind sarvist haarata - sündis elanud vähemalt 25. aastat kibuski kõrvas folkloorirühm “Kodu- ja sellega edukalt läbinud põlle alasi pial kootud”. Pakutud kultuuri- katseaja. Peeti maha oks- ep lenna ää programm oli vaheldus- jon, kus pakuti kohalike Ado laulmas Vesiaa veski- rikas. perenaiste-meeste näpu- mehest. Ilmar Põldemaa eal taal lõo Ansambel esitas regilaulu tööd. Oksjonilt laekunud taeva pardas viisil Irma Järvesalu murde- raha läks kõik küla ühis- Külajuurtega pillimehed sõnadele loodud “Külasema tegevuse kassasse. kangest kena Luule Tarvis ja Väino Mätas kokkutuleku laulu”, kus elu aaks tõmbasid pilli ööse üheni juttu ka endistest tegija- Pealelõunal pakuti suppi, kuulma ma jäe välja. test, Leemeti Ado esituses suitsukala, kringlit, kodu- kõlas “Vesiaa Vana veski- õlut jm. Õhtu saabudes kienid külge vaon Aitähh kõigile, kes aitasid laul”, tantsurühma esitu- astus lavale ansambel meres ligus kaasa toreda päeva õnnes- ses tantsiti “Külasema “Laulusõbrad”, kelle viiside tumisele. miskit ep kan(g)uta naiste heinategu”. saatel kõik tantsu keeru- Taaskohtumiseni!!! koa Üles astunud näiteselts- tada said. Ave Toomsalu Irma Järvesalu Päästekoolist saab aastaga tuletõrjuja-päästja elukutse Sisekaitseakadeemia asutuste tööga, kuhu tava- Möödunud sügisest saab hätta sattunud inimesi. Päästekolledzhi Pääs- inimene ei satu. päästekoolis kutseõppena tekoolis Väike-Maarjas Lisaks kindlustatud töö- omandada ka häirekeskuse saab aastaga omandada kohale ja toetusele on kogu päästekorraldaja ametit. Vastuvõtt Lääne-Viru- tuletõrjuja-päästja õppeaja vältel õpilased riigi Päästekorraldaja tööks maal Väike-Maarjas asu- elukutse. Päästjaks õppima ülalpidamisel, tasuta söök, häirekeskuses on numbrile vasse päästekooli tuletõr- asujaid, kes hiljem pääs- elamine ja riietus. Pääste- 112 tulevate õnnetus- juja-päästja ja pääste- tekeskusesse tööle asuvad, koolis on õpilaste käsutu- teadete vastuvõtmine ja korraldaja erialale kestab 2. toetab Lääne-Eesti Pääste- ses uus, kaasaegse varustu- töötlemine, samuti pääste- juulist 17. augustini. keskus stipendiumiga. sega üheksa klassiruumiga meeskondade ning kiir- õppehoone, ühiselamu koos abibrigaadide sündmus- Päästekooli tuletõrjuja- Tuletõrjuja-päästja on selle juurde kuuluvate kohale väljasaatmine. päästja erialale õppima eriala, mille puhul rutiini ruumidega, kaasaegset Päästekoolis algava kutse- pürgijatel tuleb stipendiumi kartma ei pea. Iga päev toob tulekustutus- ja päästeteh- õppe kestuseks on üks saamiseks ühendust võtta uusi olukordi ja uusi nikat sisaldavad garaazhid aasta ning kutsesobivus- päästekeskuse või piirkond- kogemusi. Juba päästekoo- ning õppeväljak praktiliste vestluse alusel võetakse liku päästekomandoga, et lis õppimise ajal on suur harjutuste läbiviimiseks. vastu 12 õpilast. Õppekava sõlmida tööleping. Stipen- hulk õppetunde praktilise Lähtudes hilisema töö edukalt läbinud saavad diumiga toetab pääste- suunitlusega, kus harjuta- iseloomust, on tuletõrjuja- kutseharidust tõendava keskus nii oma töötajaid, takse nii tavapärast tule- päästja erialal vastuvõtu- tunnistuse ning alustavad kes soovivad kvalifikatsiooni kustutamist kui ka ekst- katseteks üldteadmiste tööd päästekorraldajatena tõsta, kui annab võimaluse reemsemat nööripäästet või test ja füüsilised katsed. Häirekeskuse erinevates noortele ning kindlustab pinnaltpäästet. Õppetöö Õppima asumisel on eel- keskustes üle Eesti. Pääs- hilisema töökoha. ajal tutvutakse pommi- duseks juba omandatud tekorraldaja amet sobib rühma, lennujaama pääste- keskharidus. missioonitundega inime- Lisainfo: teenistuse ja teiste selliste sele, kes soovib aidata www.rescueschool.ee 4 MUHULANE Veelkord jäätmetest Algus lk 2. aastast aitab vald silma peal hoida ka Oosaare rannal ja Erandkorras saab taotleda telkimisplatsil. Ka seal vabastust jäätmeveost süsteem toimib – kui on inimese avalduse alusel, vajadus prügi äraveoks, kui ta käitleb oma jäätmeid annab ranna hooldaja ise (viib näiteks Maasi sellest teada ja kastid Jäätmejaama). Avaldusi tühjendatakse. saab täita vallavalitsuses, Ka ürituste korraldamisel vastav vorm on ka kodu- on asi selge – kui vald on lehel. ürituse korraldaja, näiteks Külades võib kasutada jaanituli, siis on valla mure ühiskonteinerit või indi- jäätmed ära viia ja tasuda viduaalkonteinerit, nende eest; kui keegi teine tühjendamise sagedus on korraldab ürituse, siis on üldjuhul 1 kord kuus. jäätmete käitlemine tema Samas on võimalus prügi- Liiva prügila... kohustus. firmaga kokku leppida ka Seega ei vaja ilmselt harvema sageduse peale, st ühiskonteineri näol ning ca teadis Liiva poe taga turistid ilmatu suurt tellida tühjendus vastavalt sajal majapidamisel, ammu asetsevast tasuta prügi konteinerit, nemad ei vea vajadusele. on veoga ühinenud Liiva ja äraandmise võimalusest ja endaga kaasas suuri 250- Alates 1. juulist omab OÜ Piiri kortermajade elanikud ei tormanud Muhusse liitriseid prügikotte ja vana Prügimees jäätmeluba ning valla allasutused, jõudes kohe ära viskama mööblit, turistide jaoks peab korraldatud olmejäätme samuti mitmed ettevõtted. oma Berliinist koos muude olema erinevates kohtades veoks Laimjala, Leisi, Esitatud on ka avaldusi reisiasjadega kaasapakitud piisaval arvul väikseid Muhu, Orissaare, Pöide ja korraldatud jäätmeveoga prügikompsu. konteinereid, kuhu nad Valjala valla haldusterritoo- mitteliitumise kohta. Turistid ja saare külalised saavad käest panna oma riumitel ning omab nime- peatuvad enamasti maju- jäätise- või kommipaberi. tatud valdadega korraldatud Vallavalitsuse otsuse tuskohtades, kus neile Kas Tallinna kaubamaja jäätmeveo lepinguid, sellega põhjal teisaldati 16. juulil pakutakse ka süüa-juua. kõrval on ilmatu suur loetakse kõik elanikud Liival asetsenud suur 16 m³ Toiduainete pakendite jm konteiner, kuhu kõik selles piirkonnas liitunuks konteiner, mis kujunes prügi käitlemine on vas- pealinna külalised oma korraldatud jäätmeveoga. viimasel aastal mitte tavalt seadusele ettevõtja jäätmed veavad, kas Kures- prügikonteineriks, vaid kui jäätmevaldaja mure – saare keskväljakul on suur Ajavahemikul 1. juuli prügiveofirma sõnul maa- küllap on ka jäätmete ühiskonteiner, kuhu turis- kuni 1. september 2007. a konna teiseks prügilaks. käitlemise kulu arvestatud tide kõrval ka näiteks tuleb sõlmida prügiveo- Kuna teistes lähivaldades teenuse hinna sisse. Sama muhulased saaks linnas- lepingud OÜ-ga Prügimees sellist avalikku konteinerit kehtib ilmselt ka teiste käigu ajal tasuta oma või esitada vallavalitsusse pole, siis maksis Muhu vald teenuste kohta. rämpsu ära panna? spetsiaalsel vormil avaldus osaliselt kinni ka teiste Saarel lühiajaliselt vii- Kindlasti ei ole. Miks siis oma mitteliitumise kohta valdade elanike prügi. Eriti bivatele ja siin mitte- meie peame oma valla korraldatud veoga. hull oli olukord juuli ööbivatele vaatamis- keskusest tegema prügi- Tänaseks on juba paljud alguses, kui ühel nädala- väärsustega tutvujatele on mäe? Arvan, et see pilt, mis külad liitunud olmejäät- vahetusel viidi nelja päeva tänaseks praktiliselt avanes viimasel ajal Liival, mete veoga ja omavad jooksul ära viis suurt kõikides turismiga seotud ei meeldinud turistidele, ei lepinguid OÜ-ga Prügimees. koormat prügi. Konteiner oli kohtades paigaldatud meeldinud omadele. Rää- Uusi lepinguid sõlmida pole siiski mõeldud olmejäät- prügikast, kuhu turistid kimata rahalisest küljest, vaja! mete jaoks, ent sinna toodi saavad visata reisil see pea veerand miljonit Uued liitujad saavad paraku kõiki jäätmeid: tekkinud väiksemad krooni, mis niimoodi lepinguid sõlmida Kures- mööblit, autokumme, kül- jäätmed. jätkates oleks aastas saares, Tallinna 61e, OÜ mikuid, telekaid, ohtlikke Samuti on konteinerid kulunud, saaks investee- Prügimees kontoris. Info jäätmeid, jalgrattaid, vana- kõigis käidavamates ran- rida valla arenguks palju tel 4531603. rauda, ehitusjäätmeid jms dades: Pallasmaa (Lepana), kasulikumalt. Vallaelanike paremaks - kallid muhulased, neid ei Pädaste, Vahtna, Oosaare. teenindamiseks on valla- toonud sinna lätlased, Lisaks on konteinerid pea Lõpetuseks natuke mõt- valitsusel kokkulepe OÜ-ga leedukad, sakslased, vaid kõigis bussiootepavil- lemist “kavalpeadele”: Prügimees, et kahel päeval meie ise. jonides. Kõiki eelpoolloet- Vastavalt Jäätmeseaduse saab prügilepinguid sõlmida letud konteinereid tüh- §120-le on trahv jäätmete ka Muhus. Kuidas edasi? Muhulastel jendatakse vastavalt nende ladestamise eest selleks Esimene lepingute sõlmi- ja suvekodude omanikel on
Load more

Recommended publications
  • Muhu Valla Üldplaneering
    MUHUMUHU VALLAVALLA ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 25 000 Seanina sadam x Sõo lauter x !¤ « Võrkaia sadam 0 1 2 4 Km 5" Üügu lauter 5" « !¤ Pallasmaa küla Kallaste supluskoht Nõmmküla 21152 !r Kallaste sadam x« Mõisaküla Kallaste küla 5" « Tamse küla Rannaküla Rebaski küla Raugi küla Põitse küla Tamse sadam 21149 « x Tupenurme küla « Oosaare lauter !¤<" « Vahtraste küla Kesse Abaja supluskoht !r !r Oosaare supluskoht 5" Külasema küla Lõetsa küla x Kesse Abaja sadam Kapi küla « Paenase supluskoht Paenase küla Kesse küla x Kesse-Jaani sadam Eku lauter !r !¤ Igaküa supluskoht Lalli küla " r 5 !!¤ !Ã x Pesima lauter k Pärase küla Lalli sadam Päelda küla Lepiku küla !r Lalli supluskoht <" Lehtmetsa küla Levalõpme küla Rinsi küla « 5" Igaküla 5" IA« 5IA" AI « " 21151 5" 5 AI 10 Hellamaa küla Piiri küla Viira küla AI Koguva küla «IA « Liiva küla " IA« « 521148 « « B) « 5" « 21153 « Soonda küla !r « Võlla supluskoht « « Koguva sadam AI x « 21164 « « 5" Võlla küla 21150 Vanamõisa küla Rootsivere küla « Kantsi küla « "d « Nautse küla IA Mõega küla <" Linnuse küla Ridasi küla "d !¤ !r IA Leeskopa küla LEGEND Vahtna supluskoht « 5" Vahtna lauter Mäla küla Üldplaneeringuga kavandatav Tusti küla « « Planeeritav tuletõrje veevõtukoht Püsiühenduse trassi ettepanek « x Nurme küla Raegma küla « r Planeeritav supelrand Planeeritav tee Kuivastu sadam ! 5"AI <" Planeeritav telkimiskoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 !¤ « Oina küla 5" Planeeritav puhkekoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 Tammiotsa paatide veeskamise koht IA Planeeritav
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Dzotti Suvilaks Tunnistades Rehale
    Ametikooli pürgib rekordarv õppureid LK 2 • Laulud kaasajastavad Tahula piimafarmi LK 3 “Oleme laste kasvatamise peale kulutanud 180 aastat.” JOHAN HEINMAA 10 LAPSEST JA 50 ABIELUAASTAST LK 6-7 Neljapäev, 12. august 2021 • Nr 132 (5386) • Hind 1,20 € Vald kahtlustab, et astus laske- dzotti suvilaks tunnistades rehale Saaremaa vald kavatseb Paha- pilli külas laskedzoti suvilana ehitusregistrisse kandmise kohta küsida hinnangut õigusbüroolt, sest ei jäänud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastusega rahule. Ain Lember [email protected] Juulis kirjutas Saarte Hääl, et Saare- maa valla ametnik vormistas maa- omaniku soovil suvilaks Pahapilli kü- las ehituskeeluvööndis asuva Teise maailmasõja aegse raudbetoonist las- kedzoti. Hiljem hakkas vallavalitsus ise kan- de õiguspärasuses kahtlema ja küsis selle kohta MKM-i hinnangut. Saaremaa valla ehitus- ja planeerin- guosakonna juhataja Rein Kallas ütles, et ministeeriumi vastus ei anna ühest seisukohta, kas dzoti kandmine ehitus- registrisse suvilana oli õige või väär. “Me seda asja nii ei jäta, tahame saada õigusselgust,” sõnas Kallas. Alajaamad suvilateks Arvatavasti pöördub vallavalitsus mõne õigusbüroo poole, et saada õi- guslik analüüs. “Kui oleme käitunud õigesti, siis käitume ka edaspidi sa- mamoodi,” lausus Kallas, kelle hinnangul väljub asi sellisel ju- hul tegelikult kontrolli alt. Üle Eesti hakatakse suvila- tena registrisse kandma mili- taarehitisi, vanu alajaamu jne. Mis saab aga juhul, kui valla KIVINE SUVILA: Kui Saaremaa vallavalitsus otsustab, et seda betoonpunkrit saab kasutada suvilana, siis peab omavalitsus kanne oli seadusega vastuolus, suutma oma otsust põhjendada. MERIT LEHSALU ei osanud Kallas veel öelda. Rein Kallase sõnul leiab osa val- kehti elamu- millega muudeti dzoti kasutusotstar- “Oleme varem öelnud, et seda, kas Seda, kuidas peaks Saaremaa vald la ametnikke, et militaarrajatise su- nõuded.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava Ja Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 1 Aruanne
    Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 1 aruanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30, Tallinn Töö nr 782/06 Tartu - Muhu 2006/2007 Käesolev dokument on põhimahus trükitud 100% taaskasutatud pabe rile Cyclus Office Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 2 aruanne Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 8 1. ÜLEVAADE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST ................................. 11 1.1.E ESMÄRK JA SISU .......................................................................................................................... 11 1.2. ALTERNATIIVIDEST ...................................................................................................................... 23 1.3. SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................... 24 2. ÜLEVAADE MUHU VALLAST ............................................................................................... 27 2.1. ASEND JA PÕHISTRUKTUUR .................................................................................................. 27 2.2. ASUSTUS JA ELANIKKOND ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Muhu Valla Turismi Arengukava 2007-2013
    Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 17. augusti 2007. a määrusega nr 7 MUHU VALLA TURISMI ARENGUKAVA 2007-2013 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 4 2. TURISMI- JA PUHKEMAJANDUSE HETKEOLUKORD.......... 5 2.1. KOKKUVÕTLIK ISELOOMUSTUS............................................................................5 2.2. TURISMI JA PUHKEMAJANDUSE RESSURSI- JA PAKKUMISE KIRJELDUS ........6 3. TURUKESKKOND............................................................................ 18 3.1 ÜLDISED TRENDID TURISMITURUL......................................................................18 3.2 SAARE MAAKONNAS JA MUHUS MAJUTATUD KLIENTIDE STRUKTUUR ........19 3.3 SAARE MAAKONNA TURISMIMAJANDUSE ARENGUSUUNAD...........................23 3.4. KONKURENTSISITUATSIOON JA MUHU KONKURENTSIEELISED.....................24 4. VISIOON JA EESMÄRGID............................................................. 28 4.1. MUHU SWOT ANALÜÜS .....................................................................................28 4.2. VÄÄRISTURISMI KONTSEPTSIOON......................................................................29 4.3. VISIOON JA EESMÄRGID ......................................................................................32 5. STRATEEGIA .................................................................................... 33 5.1. TOOTEARENDUS...................................................................................................33 5.2. VIIDAD JA INFOTAHVLID.......................................................................................39
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Muhu Planlahendus18.08.08
    Muhu Vallavalitsus MUHU VALLA ÜLDPLANEERING AASTANI 2017 PLANEERINGULAHENDUS Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Liiva 2006-2007 Muhu valla üldplaneering aastani 2017 2 Muhu Vallavalitsus Töö nr. 782/06. Planeeringulahendus 2006/2007 Muhu valla üldplaneering aastani 2017 3 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 5 1. MUHU VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED ........................................................ 6 1.1 ELAMUMAA ............................................................................................................................... 7 1.2. ÄRIMAA .......................................................................................................................................... 8 1.3. TOOTMISMAA , MÄETÖÖSTUSMAA , TEHNOEHITISTE MAA ................................................................ 8 1.4 PUHKE - JA VIRGESTUSMAA ........................................................................................................ 8 1.5. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR , TEED ............................................................................................... 9 1.6. RANNA -ALADE ARENDAMINE ......................................................................................................... 9 1.7. VALLA KESKUSE – LIIVA KÜLA ARENDAMINE ...............................................................................
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Mereosa, Kadakalaiu
    Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 I VÄINAMERE HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................. 5 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 5 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND .............................................................. 14 1.2.1 Asustus ...................................................................................................................... 14 1.2.2 Huvigrupid ................................................................................................................ 19 1.2.3 Turism ja puhkemajandus ......................................................................................... 20 1.2.4 Sadamad, paadisillad, lautrid .................................................................................... 21 1.2.5 Kalandus .................................................................................................................... 22 1.2.6 Meresüvendus ja kaadamine ..................................................................................... 23 II HOIUALA LOODUSVÄÄRTUSED .................................................................................. 24 2.1 MERE-ELUPAIGAD JA PÕHJAELUSTIK
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Mereosa Kaitsekorralduskava Aastateks 2009-2018
    Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018 Koostaja: Merle Kuris Töörühm: Tiia Möller, Georg Martin, Andres Kalamees, Andres Kuresoo, Andrus Kuus, Leho Luigujõe, Markus Vetemaa, Piret Kiristaja, Uudo Timm, Ivar Jüssi, Tallinn, 2009 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 I VÄINAMERE HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS............................................................. 3 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 3 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND .............................................................. 12 1.2.1 Asustus ...................................................................................................................... 12 1.2.2 Huvigrupid ................................................................................................................ 21 1.2.2 Turism ja puhkemajandus ......................................................................................... 22 1.2.3 Sadamad, paadisillad, lautrid .................................................................................... 23 1.2.4 Kalandus.................................................................................................................... 23 1.2.5 Meresüvendus ja kaadamine ..................................................................................... 25 II HOIUALA LOODUSVÄÄRTUSED.................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]