DOCSLIB.ORG

Külasema Seltsingu Tegus Suvi Vaadates Tagasi Suvele 2011, Võib Omalt Poolt Siis Külasema 20

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Külasema Seltsingu Tegus Suvi Vaadates Tagasi Suvele 2011, Võib Omalt Poolt Siis Külasema 20 MUHULANE 3 Külasema Seltsingu tegus suvi Vaadates tagasi suvele 2011, võib Omalt poolt siis Külasema 20. augustil oli meil taas au 27. augustil oli taas rõõm kaugeid tõdeda, et toimetamist oli ikka meesansambel, nais- ja segarühm sportlasi tervitada – seekord siis külalisi vastu võtta – Läsna küla- omajagu. uuemate tantsudega, Peeter Dudnik Muhu jooksus osalejaid enne au- selts Kadrina vallast. Külakostiks Enne suurt suve käisime kodu- paari pillilooga. Väga uhke päev oli tasustamist Nautse Mihklil. Sama tõid nad kaasa näitemängu – A. saarelt kaugemal - 14. mail Hiiu- – ilm soosis ja vaatajaid oli ka päeva õhtul tuli Vändra rahvas Kivirähk‘i „Uljas neitsi“, mis Piiri maal Emmastes, kus esinesime rohkesti. Loomulikult pakkusime külla. Nende näiteringi seltskond aidas avalikkusele ette kanti. Pärast ühtlasi ka laadal ja tagasi tulles kõigile pärast oma küla naiste etendas Piiri aidas W. Jannseni teatrit veetsime nendega mõnusa praami peal kiskus reisijate rõõ- keedetud suppi ja muud paremat. näitemängu „Tuhalabida valitsus“. õhtu ja järgmisel päeval tutvus- muks justkui iseenesest lauluks- Rääkimata järgnevast jalakeerutu- 26. augusti öösel vastu hommi- tasime oma küla ning Muhu saart tantsuks, ning 28. mail olime sest … kut olime rõõmsalt segarühma laiemalt ka. Kevadel lähme siis ise Vändras. Seal oodati meid lausa 29. juuli Merelaulude õhtu sisus- seitsme paariga Teate Tantsu Kadrina poole kaema. kahes kohas – esinesime uues ja tamine Lõunaranna sadamas oli siis osalised. Külasema tantsis Soonda Eks nüüd peab hetke hinge uhkes Vändra hooldekodus ning taaskord meie kanda. Seekord tee ristist Liivale, millele järgnes tõmbama ja sügise-talve toimekaks õhtul kultuurimaja kevadpeol. jagasime lava koloriitsete shoti tund aega tantsimist koos teiste tegema. Järgmisel suvel ootavad Ka Muhu kevadlaada loterii 21. torupillimängijatega Hollandist. muhulaste ja väheste saarlastega muude tegemiste seas meid III mail ning Külasema „lillelaste päev“ Järgmise päeva hommikul ergu- Liiva tanklas (sest tants ei tohtinud Külasema küla kokkutulek ja (ehk taimede ost-müük-vahetus) tasime väikese tantsulise kavaga ju hetkekski katkeda), kuni korral- folkloorikollektiiv Kodukootud 29. mail olid seltsingu kanda. Vahtna sadamas enne starti üle dajad oma ajagraafiku jälle õigeks saab kah juba 5-aastaseks… Tõeline suvi algab aga ikka jaani- väina ujujaid ja saatsime nad said ja saarlased teatepulga (st kulbi) Silla Mall päeva paiku. kenasti Orissaare poole teele. üle võtsid. Külasemast 22. juunil esinesime Pärsama Traditsiooniks on saanud jaanitulel. Nende vastselt korda Külasema esinemised käsitöö- tehtud rahvamaja ajas ikka kade- kursuste pidulikul lõpetamisel daks küll – meil Piiril seisab sarnane Paenase Tõnisel. Nii ka 6. augustil aidahoone, millest annaks ka hea sel aastal. tahtmisega samaväärse üles vunt- 12. augustil astusime Muhu res- sida. toranis kolhoositeemalisel stiilipeol 24. juunil pidasime maha Muhu üles meie küla töötantsudega Pulma (vt juulikuu Muhulase lehte) (“Külasema naiste heinategu”, ja 25. juunil oma küla jaanitule “Lüpsitants”, “Kalurite tants”) ja takkapihta. paari teemakohase lauluga. 9. juulil toimus IV Külasema 13. augustil kutsuti meid Saare- laulu- ja tantsupäev. Traditsioo- maale Pulli küla esimesele kokku- niliselt kutsume sinna esinema ka tulekule. Seal oli võimalus lisaks külalisi. Seekord rõõmustasid esinemisele jagada oma külaselt- vaatajaid Vigala meeskvintett, singu kogemust – Külasema Tornimäe Triinud ja Vokiratas, aktiivne ühistegevus algas just Muhu Põhikooli 2.-3. klassi pärast esimest küla kokkutulekut segarühm, noor trompetist Erik (2005. a). Igatahes lubas Pulli küla Simastel, Pärsama Muigud, Tõnija rahvas meile paari aasta pärast Nautse Mihklil. meeste Topeltlõõts. silmad ette teha. Eks näis! Erakogu Tapio Reini tõi soomlased Teate Tants Liivale Teatetants läbis Muhumaad 26. augusti kavandatakse Muhumaale kroketit mängima öösel. Muhu tantsurühm Tokkroes käis Muhu värvides teatetantsu vastu võtmas Virtsu sadamas. ärihoonet Tantsiti kogu praami ülesõidu aja ja veel OÜ Muhu Keskus rajab Kuivastu sadamaski, kuni saatemees- praeguse Liiva postkon- kond vahetus ja saatjaautod uuesti rivi torihoone ja selle taga peale said. Muhus osalesid kõik tantsu- paiknevale kinnistule uue rühmad – Tokkroes, Ätses, segarühm ja kaubanduskeskuse ja üld- Külasema. kasutatava parkla. Liiva bensiinijaamas toimus simman, mis venis peaaegu kahetunniseks ja kus Hoone arhitektuurse samuti tants ei seiskunud hetkekski. lahenduse projekteerivad Siinkohal tahaksin väga tänada Lõõts- arhitekt Mihkel Koppel ja moorikuid, kes mängisid praamil Tokk- OÜ Asum Arhitektid. roesile tantsuks ega pidanud paljuks tulla ka Liivale simmanile mängima. Liiva postkontorihoone Muhu rühmad lõpetasid Liival ja andsid ja Tõnise kinnistu detail- teatepulga edasi saarlastele. planeeringu kinnitas See oli meie kõigi jaoks üks paras omavalitsus käesoleva Nõmmküla Uietalul mängiti 20. augusti õhtupoolikul ettevõtmine, aga kindlasti väga meel- aasta juunis. Keskuse kroketit. Päeva organiseeris Circus Scandinavia. Tapio dejääv. tõenäoline avamine võib Suur tänu kõigile, kes sellele kaasa Reini sõnul loodetakse järgmisel suvel taas Muhusse toimuda 2013 kevadel. aitasid, et Muhumaal tants ei katkenud! mängima ja rändama tulla. Foto Tapio Reini kogust. Meie Maa Tiina Jõgi 4 MUHULANE Kooliteed jätkuvad igasügisese hooga Fotomeenutus Muhu Põhikooli 2011. aasta lõpetajatest nende tutipäeval. Pildi on: esireas Silver Saarkoppel; teises Laura Pere, Piret Saartok, Kristi Alt; kolmandas Noora Mölder, Hanna Vahter; neljandas Karro Kreis, Carl Hans Randviir, Vivian Täht, Kerli Rehe, Margitta Nau, Mihkel Tarvis, õp. Siiri Mereäär; ja viiendas reas Kutt Oll, Lauri Peegel, Toomas Läheb, Olavi Paju ja Riho Saat. Muhu lasteaed saab Volikogu 17. augusti istungilt liikluskasvatuse 1. Maaüksuste riigi omandisse 3. Pädaste küla Männiku detail- ettepaneku pidada enne sund- õppeväljaku jätmine (otsus nr 111) planeeringu (DP) kehtestamine võõrandamise protsessi alustamist Eesti Statoili ja Maanteeameti Võttes aluseks Maa-ameti 30.6. (otsus nr 113) maaomanikuga läbirääkimisi. ühise liikluskasvatusprojekti 2011 taotluse, nõustus volikogu Uues planeeringulahenduses on Eemu tuulik. Kultuuriministee- raames osutus Muhu lasteaed Muhu vallas asuva 18 maaüksuse maaüksus jagatud kaheks üle 2 ha rium on algatamas Eemu tuuliku üheks lasteasutuseks, kes saab riigiomandisse jätmisega. suuruseks elamukrundiks, mis võõrandamise protsessi. Lähtudes 2011. aastal endale liikluskasva- 2. Maaüksuse riigi omandisse arvestab rohkem Pädaste küla Riigivaraseadusest, on võimalik tuse õppeväljaku. jätmine (otsus nr 112) ajaloolise struktuuriga ega häiri tuulikut tasuta omavalitsusele Õppeväljak rajatakse veel sel Maa-amet on Muhu Vallavalit- mõisakompleksi vaadeldavust. võõrandada. M. Mereäär tõi välja sügisel eelmisel aastal uuenda- susele esitanud taotluse Suuremõisa Muinsuskaitseamet kooskõlastas Muhu muuseumi arvamuse: tuuli- tud lasteaia siseõue asfalteeritud külas asuva 21,9 ha suuruse maa- muudetud planeeringulahenduse. kul on turismiobjektina ka edaspidi kõnni- ja rattateedele. üksuse riigiomandisse jätmisega. 30. maist 12. juunini toimunud potentsiaali ja tema ettepanek on www.muhu.ee Maaüksuse nimeks määrati Juure. avaliku väljapaneku käigus planee- nõustuda võõrandamisega. Edas- ringulahendusele vastuväiteid ega pidi aga kaaluda rendileandmise ettepanekuid ei esitatud. võimalusi. Ka volikogu seisukoht Ostame! 4. Päelda küla Tagaküla DP on Eemu tuuliku võõrandamine Ostame kokku kõikvõimalikke Mõistatusi kehtestamine (otsus nr 114) Muhu vallale. Planeeringu eesmärgiks on Koguva Kunstitall. Pirkko plastjäätmeid (kiled, kastid jne). Kasvab paljast nahk ja luu, maaüksuse jagamine 3 krundiks, Silvennoinen on avaldanud soovi, Suuremate koguste puhul ise sirgem kui üks puu, millest kahele krundile ehitusõiguse et Muhu vald ostaks ära Koguva tuleme ise järele. seob, sõlmib, vinnab, veab, andmine suvilate rajamiseks. Kunstitalli ja teeks sellest Muhu Tel. 59 18 49 49, tuult ja vihma vastu peab, 5. Muhu valla 2011. a eelarve muuseumi osa. Kuna momendil on [email protected] hinges inimesi katab, parandused (määrus nr 52) teadmata, kas riigipoolsed toetus- pärast surma mulda matab? Eelarve ressursi ringitõstmine. summad muuseumile jätkuvad (Lina) 6. Informatsioonid samas mahus, siis praegu otsust Oktoobris tulekul Neli täkku tallis, üks sõidab Igaküla Ranna tee. Muhu valla teha oleks ennatlik. Volikogu leidis, ümber talli? (Varrastega kudumine) üldplaneeringus on Igaküla Ranna et meil puudub vajadus ja vahendid 13. oktoober - Luuleõhtu Muhu Meie taevaalune lehvitaja võttis tee ette nähtud avaliku kasutusega Koguva Kunstitalli ostmiseks. meie valgusekuulutaja kinni, viis ta teena. Selleks tuleb maaomanikega Muhu valla avaliku korra ning Muuseumis: „Lihtsad laulud“ - maatasuja peale ja mõistis seal sõlmida lepingud. Ennu-Laasu koerte ja kasside pidamise eeskirja D. Vaarandi ja Aira Kaalu luule surmakohut? maaomanik ei nõustu talle kuuluva uue redaktsiooni väljatöötamise (Kull võttis kuke kinni ja surmas äkke peal ära) tee osas lepingut sõlmima. Alter- komisjoni nimetati volikogu liik- 22. oktoober - Ehtekoda Kristiina Paisti suust üles natiiviks on teealuse maa sund- med T. Lang ja J. Kesküla. Hellamaa Külakeskuses. kirjutanud Piia Vinkel võõrandamine. Volikogu tegi Protokolli põhjal MUHULANE 5 Kanged muhulased Muiste olli muor ja muoril olli poeg… Olli sii Muhus üks äge naljamies, nende järel juosta üht mitte. Nägid, pesti seenad puhtaks ja lubjati äe. aga mida änam jõudsid tuhlid kedast üiti Prutat Juriks, sest
Load more

Recommended publications
  • €€Stikg€L Kirjaiidiis
    €€STIKG€L KIRJAIIDIIS Trt» 3 HlftRTS 1041 SISUKORD V. TAOTI: KEEL* JA TEADYUS MARKSISTLIKUS KEELEKÄSI­ TUSES 163 N. MESTŠERJAKOV: SELTSIMEES STALDST Kül STILIST ... 170 B. VIIDALEPP: KOIXEKTITVTÖÖ TRADITSIOONE MUHUST JA LiUUSHEMAALT 181 S. M. KIROV: BOLŠEVISTLIKUST LEPPIMATUSEST 193 J. BOOS; TAMMSAARE ISIKSUS JA LOOMING 194 P. ÄKISTE: LASTEKEELE SEMASIOLOOGIAST 200 E. NORMANN: EESTI MõISTATUSTE-REPERTUAARIST . ... 206 V. TL LENIN: NÕUKOGUDE REVOLUTSIOON JA NAISED ... 213 K. LEETBERG: VILDE ..ANUA MEESTE" KOLM TRÜKKI ... 214 V. NIILUS: LEIVU MURDE *eda- ADJEKTIIVIDE PLUURALI PAR­ TITIIVIST 226 V. TAULI: EESTI KIRJAKEELE VORMISTIKUST 231 €t. MJMOTROV: PARIISI KOMMUUNIST NÕUKOGUDE LIIDUNI . 234 ABVÜSTUSLIK RINGVAADE B. PÕLDMÄE: H. TAMPERE — VANA KANNEL IV 235 B. NURKSE: J. MARK — EIN BEITRAG ZUM ERNTEN BEI DEN ESTEN IN ÄLTERER ZEIT 237 B. LAANES: E. ROOS — ODÜSSEIA 241 LISA EESTI RAAMATUTE ÜLDNIMEST3K 1940 (1. POOGEN). Trükivea õiendus. „Eesti Keele ja Kirjanduse" eelmises numbris, prof. V. D. BubrimYi artiklis «Soome-Ugri keelte uurimine NSVL-s" lk. 87, 12. rida ülalt on trü­ kitud „kadienk", peab olema ,Md£neke\ Vea läbilipsamises on süüdi toime- taja-korrektor. PP" *\ O^ -9 •* /Cõ/gi maade proletaarlased, ühinege! Moskvas ilmuva ajakirja „FIO£ 3HaMeH6M MapKCH3Ma" möö- dund aasta 10. numbris on avaldatud A. Rožanski artikkel „$3biK H co3eaHHeu („Keel ja teadvus44). Kuna see on üks kõige uuemaid selle teema käsitlusi NSVL literatuuris, siis tohiks olla põhjust ka meie laiemat keeiehuviliste ringkonda tutvustada maini­ tud kirjutuses avaldatud mõtetega, mida taotlevadki järgnevad read. s' • ! Kirjutuse algul autor vihjab keeleteaduse suurele tunnetus­ likule tähtsusele, sest keeles peegeldub inimese tegevus algusest peale. Kuid keel ei ole ainult peegeldav faktor, vaid ka mõju- tamisvahend.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Üldplaneering
    MUHUMUHU VALLAVALLA ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 25 000 Seanina sadam x Sõo lauter x !¤ « Võrkaia sadam 0 1 2 4 Km 5" Üügu lauter 5" « !¤ Pallasmaa küla Kallaste supluskoht Nõmmküla 21152 !r Kallaste sadam x« Mõisaküla Kallaste küla 5" « Tamse küla Rannaküla Rebaski küla Raugi küla Põitse küla Tamse sadam 21149 « x Tupenurme küla « Oosaare lauter !¤<" « Vahtraste küla Kesse Abaja supluskoht !r !r Oosaare supluskoht 5" Külasema küla Lõetsa küla x Kesse Abaja sadam Kapi küla « Paenase supluskoht Paenase küla Kesse küla x Kesse-Jaani sadam Eku lauter !r !¤ Igaküa supluskoht Lalli küla " r 5 !!¤ !Ã x Pesima lauter k Pärase küla Lalli sadam Päelda küla Lepiku küla !r Lalli supluskoht <" Lehtmetsa küla Levalõpme küla Rinsi küla « 5" Igaküla 5" IA« 5IA" AI « " 21151 5" 5 AI 10 Hellamaa küla Piiri küla Viira küla AI Koguva küla «IA « Liiva küla " IA« « 521148 « « B) « 5" « 21153 « Soonda küla !r « Võlla supluskoht « « Koguva sadam AI x « 21164 « « 5" Võlla küla 21150 Vanamõisa küla Rootsivere küla « Kantsi küla « "d « Nautse küla IA Mõega küla <" Linnuse küla Ridasi küla "d !¤ !r IA Leeskopa küla LEGEND Vahtna supluskoht « 5" Vahtna lauter Mäla küla Üldplaneeringuga kavandatav Tusti küla « « Planeeritav tuletõrje veevõtukoht Püsiühenduse trassi ettepanek « x Nurme küla Raegma küla « r Planeeritav supelrand Planeeritav tee Kuivastu sadam ! 5"AI <" Planeeritav telkimiskoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 !¤ « Oina küla 5" Planeeritav puhkekoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 Tammiotsa paatide veeskamise koht IA Planeeritav
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu
    SELF-GUIDED Etonia FINLAND Helsinki Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu ain/Bus Koguva Varbla Tr ESTONIA Leisi Pärnu Saaremaa Kuressaare LATVIA Tour distances: cycling ~480 km/300 mi, ferry 44 km, 12 days/11 nights TOUR INFORMATION Cycling grade: We grade this trip as easy to moder- ate. Daily signposted biking routes, mainly on roads with little traffic and cycle paths in towns. The terrain 12-days self guided cycling tour from/to Tallinn (Code: SG9P) is varied and rolling with some gradual hills on some cycling days between Tallinn and Padise. 3 ferries be- Estonia is characterised by its unique natural landscapes and traditional hospitality. Vibrant cities, tween the Estonian islands are planned on this tour desert beaches, peace and the unspoiled beauty of the countryside - a paradise for cyclists. But it’s the (pay locally). Estonian islands which are the jewels of the country. You’ll spend your holiday on these islands which Arrival & departure information / Transfers are amongst the most beautiful that the Baltic Sea has to offer. Lighthouses and windmills are the land- Airport: Tallinn (www.tallinn-airport.ee) marks of these islands. To begin your journey, you will get to know the Estonian capital Tallinn. This tour Ferry terminal: Tallinn (regular ferry lines from Hel- then takes you from Haapsalu to the second largest island Hiiumaa before crossing to the biggest island, sinki (FI) & Stockholm (SE)) Saaremaa. En route back to the mainland, you’ll cycle on the island of Muhu & from there into the sum- Transfer: (price for one way for up to 3 people) mer capital of Estonia, Pärnu.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    MUHU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019—2030 Muhu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019—2030 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................................. 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ........................................................................................... 6 2.1.2 Omavalitsuse arengukava................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud.................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload .......................................................................................... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .......................................... 10 2.1.6 Reovee kogumisalad ..................................................................................... 11 2.2 Keskkonna näitajad ............................................................................................... 11 2.2.1 Üldine info ...................................................................................................... 11 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ............................................. 12 2.2.3 Pinnakate ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Teine Laulu- Ja Tantsupäev Külasemas
    MUHULANE 3 Teine laulu- ja tantsupäev Külasemas Esinejate ühispildi jäädvustas Ilmar Põldemaa. Algus lk 1. takse, selgub alles vahetult enne uut kõiki pidulisi supile. Pärast ühist Orissaare baarile „Teine kodu“ ja Ka kõikide teiste kollektiivide pidu. söömaaega sai hiliste õhtutundideni kogu Külasema küla rahvale, kes esinemine pälvis publiku sooja Esinemise lõppedes tänas tantsu lüüa karaokekuninga Iivo meile oma abi pole keelanud. poolehoiu. Kontsert lõppes ühise külavanem peolisi ja kinkis Miili laulu saatel. Lõpetuseks ei saa märkimata „Kaera-Jaani“ tantsimisega. kõikidele kollektiividele kringlid ja Peo kordamineku eest suured jätta, et kõige suurem rõõm oli kogu Eelmisel aastal oli ühistantsuks tänukirjad. Seejärel kutsusid tänud kõigile esinejatele ja nende seltskonnal aga ilusast ilmast, sest valitud „Oige ja vasemba“, aga mis lapilistes vormides Külasema juhendajatele, Muhu vallale, Igor ilma selleta oleks asi hoopis järgmisel aastal koos ette tantsi- „kodutütred“ oma kulbitantsuga Raadelile, Ilmar Põldemaale, nukravõitu välja kukkunud. Reet Hobustkoppel Soonda küla sai kokku Algus lk 1. külavahel meeskonniti. 50 aastat tagasi EPA üliõpilasena Sass, autojuhtideks Nuudi Vello ja Tegime söögipause, ajasime oli olnud tööl selleaegses „Kalevi“ Tänavsu Sulev, traktoristiks Poali See tehtud, sai sõna külavanem, juttu, vaatasime Poali Õie ime- kolhoosis. Rühm töötas Soonda Jaan. Külaline jutustas humoo- kes kõigile head peotuju soovis ja toredate punutiste väljapanekut, külas, elasid nad Kaigutähvenal ja rikaid lugusid sellest, kuidas andis mitmekülgse ülevaate 440- meenutasime möödunud aegu. Matsil. Nüüd ta siis jagas oma mandrinoortel oli kohati raske aru aastase Soonda küla ajaloost, Ida-Virumaalt oli külla tulnud mälestusi sellest kaugest ajast. saada brigadiri muhukeelsetest sealhulgas „Uus Soonda“ kolhoosi loomaarst Ülo Mäe, kes enam kui Brigadiriks oli siis Mäla Mardi korraldustest (too nabrad põllalt loomisest 60 aastat tagasi.
    [Show full text]
  • Tallinna Tehnikaülikool Ettevõtlustoetuste Mõju
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Meremajanduse keskus Anu Kaljuste ETTEVÕTLUSTOETUSTE MÕJU MAAPIIRKONNA ETTEVÕTLUSE ARENDAMISEL MUHU VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Anu Lomp Kuressaare 2020 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Anu Kaljuste 25.05.2020……………………………………………………………... (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 165079SDVR………………………… Üliõpilase e-posti aadress: [email protected]………………………………... Juhendaja: lektor Anu Lomp Töö vastab lõputööle esitatud nõuetele …………………………………………………………..… (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Jana Raadik Cottrell Lubatud kaitsmisele ………………………………………………………….… (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) 2 Annotatsioon Käesoleva lõputöö eesmärk on välja selgitada Muhu valla ettevõtjate informeeritus, kogemused ja tulemused ettevõtlustoetuste taotlemisel, saamisel ja kasutamisel ning ettevõtjate hinnangud ettevõtluskeskkonnale ja selle arenguvõimalustele. Probleemiks on tööealise elanikkonna siirdumine maapiirkondadest linna, mida pidurdaks maal sobivate töövõimaluste loomine. Uute töökohtade tekkeks tuleks arendada ettevõtlust, mida võimaldab erinevate toetusmeetmete kasutamine. Uurimistöö tulemuste teadasaamiseks kasutati kvantitatiivse uurimismeetodina küsitlust, mis viidi läbi Muhu vallas registreeritud ettevõtjate ja valla arendusnõuniku seas. Analüüsiti 71 ettevõtja ja valla esindaja vastuste tulemusi. Uuringust selgus, et enamik Muhu ettevõtjaid ei ole aktiivsed toetuste taotlejad,
    [Show full text]
  • 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
    100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania Estonia, of Treasures 100 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 1 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. Authors of texts: Aistė Bimbirytė-Mackevičienė, Janis Zilgalvis, Siim Raie, Triin Reidla Translation: Kristjan Teder, Madli Kullaste, SIA SERRES, Visuomenės specialaus mokymo ir konsultavimo centras Editing: Carolin Pihlap, Janis Zilgalvis, Nijolė Bitinienė, Reelika Niit, Rita Mikelionytė, Triin Reidla Designer: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn, 12915 ISBN 978-9949-7293-0-2 (printed) ISBN 978-9949-7293-1-9 (pdf) Tallinn, 2018 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 2 3 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Dzotti Suvilaks Tunnistades Rehale
    Ametikooli pürgib rekordarv õppureid LK 2 • Laulud kaasajastavad Tahula piimafarmi LK 3 “Oleme laste kasvatamise peale kulutanud 180 aastat.” JOHAN HEINMAA 10 LAPSEST JA 50 ABIELUAASTAST LK 6-7 Neljapäev, 12. august 2021 • Nr 132 (5386) • Hind 1,20 € Vald kahtlustab, et astus laske- dzotti suvilaks tunnistades rehale Saaremaa vald kavatseb Paha- pilli külas laskedzoti suvilana ehitusregistrisse kandmise kohta küsida hinnangut õigusbüroolt, sest ei jäänud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastusega rahule. Ain Lember [email protected] Juulis kirjutas Saarte Hääl, et Saare- maa valla ametnik vormistas maa- omaniku soovil suvilaks Pahapilli kü- las ehituskeeluvööndis asuva Teise maailmasõja aegse raudbetoonist las- kedzoti. Hiljem hakkas vallavalitsus ise kan- de õiguspärasuses kahtlema ja küsis selle kohta MKM-i hinnangut. Saaremaa valla ehitus- ja planeerin- guosakonna juhataja Rein Kallas ütles, et ministeeriumi vastus ei anna ühest seisukohta, kas dzoti kandmine ehitus- registrisse suvilana oli õige või väär. “Me seda asja nii ei jäta, tahame saada õigusselgust,” sõnas Kallas. Alajaamad suvilateks Arvatavasti pöördub vallavalitsus mõne õigusbüroo poole, et saada õi- guslik analüüs. “Kui oleme käitunud õigesti, siis käitume ka edaspidi sa- mamoodi,” lausus Kallas, kelle hinnangul väljub asi sellisel ju- hul tegelikult kontrolli alt. Üle Eesti hakatakse suvila- tena registrisse kandma mili- taarehitisi, vanu alajaamu jne. Mis saab aga juhul, kui valla KIVINE SUVILA: Kui Saaremaa vallavalitsus otsustab, et seda betoonpunkrit saab kasutada suvilana, siis peab omavalitsus kanne oli seadusega vastuolus, suutma oma otsust põhjendada. MERIT LEHSALU ei osanud Kallas veel öelda. Rein Kallase sõnul leiab osa val- kehti elamu- millega muudeti dzoti kasutusotstar- “Oleme varem öelnud, et seda, kas Seda, kuidas peaks Saaremaa vald la ametnikke, et militaarrajatise su- nõuded.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava Ja Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 1 Aruanne
    Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 1 aruanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30, Tallinn Töö nr 782/06 Tartu - Muhu 2006/2007 Käesolev dokument on põhimahus trükitud 100% taaskasutatud pabe rile Cyclus Office Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 2 aruanne Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 8 1. ÜLEVAADE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST ................................. 11 1.1.E ESMÄRK JA SISU .......................................................................................................................... 11 1.2. ALTERNATIIVIDEST ...................................................................................................................... 23 1.3. SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................... 24 2. ÜLEVAADE MUHU VALLAST ............................................................................................... 27 2.1. ASEND JA PÕHISTRUKTUUR .................................................................................................. 27 2.2. ASUSTUS JA ELANIKKOND ...................................................................................................
    [Show full text]