MUHULANE 3 Külasema Seltsingu tegus suvi Vaadates tagasi suvele 2011, võib Omalt poolt siis Külasema 20. augustil oli meil taas au 27. augustil oli taas rõõm kaugeid tõdeda, et toimetamist oli ikka meesansambel, nais- ja segarühm sportlasi tervitada – seekord siis külalisi vastu võtta – Läsna küla- omajagu. uuemate tantsudega, Peeter Dudnik jooksus osalejaid enne au- selts Kadrina vallast. Külakostiks Enne suurt suve käisime kodu- paari pillilooga. Väga uhke päev oli tasustamist Mihklil. Sama tõid nad kaasa näitemängu – A. saarelt kaugemal - 14. mail Hiiu- – ilm soosis ja vaatajaid oli ka päeva õhtul tuli Vändra rahvas Kivirähk‘i „Uljas neitsi“, mis Piiri maal Emmastes, kus esinesime rohkesti. Loomulikult pakkusime külla. Nende näiteringi seltskond aidas avalikkusele ette kanti. Pärast ühtlasi ka laadal ja tagasi tulles kõigile pärast oma küla naiste etendas Piiri aidas W. Jannseni teatrit veetsime nendega mõnusa praami peal kiskus reisijate rõõ- keedetud suppi ja muud paremat. näitemängu „Tuhalabida valitsus“. õhtu ja järgmisel päeval tutvus- muks justkui iseenesest lauluks- Rääkimata järgnevast jalakeerutu- 26. augusti öösel vastu hommi- tasime oma küla ning Muhu saart tantsuks, ning 28. mail olime sest … kut olime rõõmsalt segarühma laiemalt ka. Kevadel lähme siis ise Vändras. Seal oodati meid lausa 29. juuli Merelaulude õhtu sisus- seitsme paariga Teate Tantsu Kadrina poole kaema. kahes kohas – esinesime uues ja tamine Lõunaranna sadamas oli siis osalised. Külasema tantsis Eks nüüd peab hetke hinge uhkes Vändra hooldekodus ning taaskord meie kanda. Seekord tee ristist Liivale, millele järgnes tõmbama ja sügise-talve toimekaks õhtul kultuurimaja kevadpeol. jagasime lava koloriitsete shoti tund aega tantsimist koos teiste tegema. Järgmisel suvel ootavad Ka Muhu kevadlaada loterii 21. torupillimängijatega Hollandist. muhulaste ja väheste saarlastega muude tegemiste seas meid III mail ning Külasema „lillelaste päev“ Järgmise päeva hommikul ergu- Liiva tanklas (sest tants ei tohtinud Külasema küla kokkutulek ja (ehk taimede ost-müük-vahetus) tasime väikese tantsulise kavaga ju hetkekski katkeda), kuni korral- folkloorikollektiiv Kodukootud 29. mail olid seltsingu kanda. Vahtna sadamas enne starti üle dajad oma ajagraafiku jälle õigeks saab kah juba 5-aastaseks… Tõeline suvi algab aga ikka jaani- väina ujujaid ja saatsime nad said ja saarlased teatepulga (st kulbi) Silla Mall päeva paiku. kenasti Orissaare poole teele. üle võtsid. Külasemast 22. juunil esinesime Pärsama Traditsiooniks on saanud jaanitulel. Nende vastselt korda Külasema esinemised käsitöö- tehtud rahvamaja ajas ikka kade- kursuste pidulikul lõpetamisel daks küll – meil Piiril seisab sarnane Tõnisel. Nii ka 6. augustil aidahoone, millest annaks ka hea sel aastal. tahtmisega samaväärse üles vunt- 12. augustil astusime Muhu res- sida. toranis kolhoositeemalisel stiilipeol 24. juunil pidasime maha Muhu üles meie küla töötantsudega Pulma (vt juulikuu Muhulase lehte) (“Külasema naiste heinategu”, ja 25. juunil oma küla jaanitule “Lüpsitants”, “Kalurite tants”) ja takkapihta. paari teemakohase lauluga. 9. juulil toimus IV Külasema 13. augustil kutsuti meid Saare- laulu- ja tantsupäev. Traditsioo- maale Pulli küla esimesele kokku- niliselt kutsume sinna esinema ka tulekule. Seal oli võimalus lisaks külalisi. Seekord rõõmustasid esinemisele jagada oma külaselt- vaatajaid Vigala meeskvintett, singu kogemust – Külasema Tornimäe Triinud ja Vokiratas, aktiivne ühistegevus algas just Muhu Põhikooli 2.-3. klassi pärast esimest küla kokkutulekut segarühm, noor trompetist Erik (2005. a). Igatahes lubas Pulli küla Simastel, Pärsama Muigud, Tõnija rahvas meile paari aasta pärast Nautse Mihklil. meeste Topeltlõõts. silmad ette teha. Eks näis! Erakogu

Tapio Reini tõi soomlased Teate Tants Liivale Teatetants läbis Muhumaad 26. augusti kavandatakse Muhumaale kroketit mängima öösel. Muhu tantsurühm Tokkroes käis Muhu värvides teatetantsu vastu võtmas Virtsu sadamas. ärihoonet Tantsiti kogu praami ülesõidu aja ja veel OÜ Muhu Keskus rajab sadamaski, kuni saatemees- praeguse Liiva postkon- kond vahetus ja saatjaautod uuesti rivi torihoone ja selle taga peale said. Muhus osalesid kõik tantsu- paiknevale kinnistule uue rühmad – Tokkroes, Ätses, segarühm ja kaubanduskeskuse ja üld- Külasema. kasutatava parkla. Liiva bensiinijaamas toimus simman, mis venis peaaegu kahetunniseks ja kus Hoone arhitektuurse samuti tants ei seiskunud hetkekski. lahenduse projekteerivad Siinkohal tahaksin väga tänada Lõõts- arhitekt Mihkel Koppel ja moorikuid, kes mängisid praamil Tokk- OÜ Asum Arhitektid. roesile tantsuks ega pidanud paljuks tulla ka Liivale simmanile mängima. Liiva postkontorihoone Muhu rühmad lõpetasid Liival ja andsid ja Tõnise kinnistu detail- teatepulga edasi saarlastele. planeeringu kinnitas See oli meie kõigi jaoks üks paras omavalitsus käesoleva Nõmmküla Uietalul mängiti 20. augusti õhtupoolikul ettevõtmine, aga kindlasti väga meel- aasta juunis. Keskuse kroketit. Päeva organiseeris Circus Scandinavia. Tapio dejääv. tõenäoline avamine võib Suur tänu kõigile, kes sellele kaasa Reini sõnul loodetakse järgmisel suvel taas Muhusse toimuda 2013 kevadel. aitasid, et Muhumaal tants ei katkenud! mängima ja rändama tulla. Foto Tapio Reini kogust. Meie Maa Tiina Jõgi 4 MUHULANE Kooliteed jätkuvad igasügisese hooga

Fotomeenutus Muhu Põhikooli 2011. aasta lõpetajatest nende tutipäeval. Pildi on: esireas Silver Saarkoppel; teises Laura Pere, Piret Saartok, Kristi Alt; kolmandas Noora Mölder, Hanna Vahter; neljandas Karro Kreis, Carl Hans Randviir, Vivian Täht, Kerli Rehe, Margitta Nau, Mihkel Tarvis, õp. Siiri Mereäär; ja viiendas reas Kutt Oll, Lauri Peegel, Toomas Läheb, Olavi Paju ja Riho Saat.

Muhu lasteaed saab Volikogu 17. augusti istungilt liikluskasvatuse 1. Maaüksuste riigi omandisse 3. Pädaste küla Männiku detail- ettepaneku pidada enne sund- õppeväljaku jätmine (otsus nr 111) planeeringu (DP) kehtestamine võõrandamise protsessi alustamist Eesti Statoili ja Maanteeameti Võttes aluseks Maa-ameti 30.6. (otsus nr 113) maaomanikuga läbirääkimisi. ühise liikluskasvatusprojekti 2011 taotluse, nõustus volikogu Uues planeeringulahenduses on Eemu tuulik. Kultuuriministee- raames osutus Muhu lasteaed Muhu vallas asuva 18 maaüksuse maaüksus jagatud kaheks üle 2 ha rium on algatamas Eemu tuuliku üheks lasteasutuseks, kes saab riigiomandisse jätmisega. suuruseks elamukrundiks, mis võõrandamise protsessi. Lähtudes 2011. aastal endale liikluskasva- 2. Maaüksuse riigi omandisse arvestab rohkem Pädaste küla Riigivaraseadusest, on võimalik tuse õppeväljaku. jätmine (otsus nr 112) ajaloolise struktuuriga ega häiri tuulikut tasuta omavalitsusele Õppeväljak rajatakse veel sel Maa-amet on Muhu Vallavalit- mõisakompleksi vaadeldavust. võõrandada. M. Mereäär tõi välja sügisel eelmisel aastal uuenda- susele esitanud taotluse Suuremõisa Muinsuskaitseamet kooskõlastas Muhu muuseumi arvamuse: tuuli- tud lasteaia siseõue asfalteeritud külas asuva 21,9 ha suuruse maa- muudetud planeeringulahenduse. kul on turismiobjektina ka edaspidi kõnni- ja rattateedele. üksuse riigiomandisse jätmisega. 30. maist 12. juunini toimunud potentsiaali ja tema ettepanek on www.muhu.ee Maaüksuse nimeks määrati Juure. avaliku väljapaneku käigus planee- nõustuda võõrandamisega. Edas- ringulahendusele vastuväiteid ega pidi aga kaaluda rendileandmise ettepanekuid ei esitatud. võimalusi. Ka volikogu seisukoht Ostame! 4. Päelda küla Tagaküla DP on Eemu tuuliku võõrandamine Ostame kokku kõikvõimalikke Mõistatusi kehtestamine (otsus nr 114) Muhu vallale. Planeeringu eesmärgiks on Kunstitall. Pirkko plastjäätmeid (kiled, kastid jne). Kasvab paljast nahk ja luu, maaüksuse jagamine 3 krundiks, Silvennoinen on avaldanud soovi, Suuremate koguste puhul ise sirgem kui üks puu, millest kahele krundile ehitusõiguse et Muhu vald ostaks ära Koguva tuleme ise järele. seob, sõlmib, vinnab, veab, andmine suvilate rajamiseks. Kunstitalli ja teeks sellest Muhu Tel. 59 18 49 49, tuult ja vihma vastu peab, 5. Muhu valla 2011. a eelarve muuseumi osa. Kuna momendil on [email protected] hinges inimesi katab, parandused (määrus nr 52) teadmata, kas riigipoolsed toetus- pärast surma mulda matab? Eelarve ressursi ringitõstmine. summad muuseumile jätkuvad (Lina) 6. Informatsioonid samas mahus, siis praegu otsust Oktoobris tulekul Neli täkku tallis, üks sõidab Igaküla Ranna tee. Muhu valla teha oleks ennatlik. Volikogu leidis, ümber talli? (Varrastega kudumine) üldplaneeringus on Igaküla Ranna et meil puudub vajadus ja vahendid 13. oktoober - Luuleõhtu Muhu Meie taevaalune lehvitaja võttis tee ette nähtud avaliku kasutusega Koguva Kunstitalli ostmiseks. meie valgusekuulutaja kinni, viis ta teena. Selleks tuleb maaomanikega Muhu valla avaliku korra ning Muuseumis: „Lihtsad laulud“ - maatasuja peale ja mõistis seal sõlmida lepingud. Ennu-Laasu koerte ja kasside pidamise eeskirja D. Vaarandi ja Aira Kaalu luule surmakohut? maaomanik ei nõustu talle kuuluva uue redaktsiooni väljatöötamise (Kull võttis kuke kinni ja surmas äkke peal ära) tee osas lepingut sõlmima. Alter- komisjoni nimetati volikogu liik- 22. oktoober - Ehtekoda Kristiina Paisti suust üles natiiviks on teealuse maa sund- med T. Lang ja J. Kesküla. Hellamaa Külakeskuses. kirjutanud Piia Vinkel võõrandamine. Volikogu tegi Protokolli põhjal MUHULANE 5 Kanged muhulased Muiste olli muor ja muoril olli poeg… Olli sii Muhus üks äge naljamies, nende järel juosta üht mitte. Nägid, pesti seenad puhtaks ja lubjati äe. aga mida änam jõudsid tuhlid kedast üiti Prutat Juriks, sest ta et teise külaotsa laste piad ülpisid Odrad-kaerad lasti läbi obuste noppida, seda rohkem palka said ja laulis ikka: “Prutat-tilli, prutat-tilli, kadagapõesaste vahel, lidusid kodu rehepeksu massina. Sie olli sõuke reemiad anti kua. Eenareemiad sai- pätid peksid varbad villi.” Riagiti, puole. kaadervärk, et pandi suur ammas- me kua, ega muidu poleks soandkid et taal pidi üks tuoresnänn kua Kangid inimesi juhtus ikka olema ratas õue piale maha. Selle külges lehma üle talve pidada. Enne põle olema, kedast ta köis Suaremoal teiste sias, nägu Oru Pearu ja olli nelja obuse taris aisad, kus ju kuskilt tohtin eina niita, kui vahest voatamas. Ise laulis: “Ruu- Vargamäe Andres, kis moade ja külge obused rakendati. Ratta loosiloomade jägu käe olli. Siis võis du (ta naene) Korjal põrsud süödab, piiride pärast riidlesid. Sii ollid külges köis pikk võll massina neid lappe nühkida, mis loosil põle nutab ale jaalega: millal omal vä- sõuksed noabrid: Mare ja Joak. külge. Ratta keskel olli puust aedan tiha mitte. Ädalt tohtis kua hikse soan, kedast kätkis kiiguta.” Mare olli nii vali, et aas uie piiri jalgealune, mise pial seisis mies niita, aga nee niitmised jähid nii Ükskord olli Juri aige kua oln. Pä- Joagu moa sisse. Vana piiri pial olli püsti, kis malakaga obusid ühte- iljaks, ein põle tahtn änam äe kuiva. rast reakis: “Olli sõuke tossis ilm, äe vaon madal kiviaid, puolest muodi köima utsitas. Obused Lehm olli perele suur abi. Piim ja kuu olli vesikare tuules, pilved rõet- soadik, teises otsas olli ainult karges köisid rinkiratast ja massin läks või ollid omast käest. Sai pisikse sas vesti järel, ma tulli metsast, pienar. Joak külis sõnna odrasiemne tüöle. Sie tegi valju särinad, kui vilja siapõrsa kua piimaga kasujärje piale Ruudu kussi, ma kohkusi, mo põide pienrast soadik. Mare läks aas rummlisse aeti. Sie olli massina aedata. Sügise tapeti suur siapõra- kargas kange valu, ma läksi Rebas- sõnna samase tuhlivaod ja panni süötmine. kas äe. Lihad suolati tünni sisse. kile, Mare õerus, kõht sai terveks, tuhlid maha. Siis tärkasid ühel aal Obustega tüö olli sellepärast Küll olli sie kodukasvatat sialiha ia! valu kadus kua äe!” Mare odraoras ja tuhlitaimed. Sügise lihtne, et nendel põle muud taris Suolapekk raeti panni pial, liha kee- olli sõuke kodune ravitseja, kis aitas võttis Mare tuhlid omale. Seal kus oln, kut niida nendele eina ja kasvata deti supi sihes või tuhlistega seltsis. inimesi valudes ja ädades. Põle taris olli kiviaid, külis Joak nisusiemne. kaeru. Vahest suutäve leiba kua Üks õieti ia asi olli viel suitsutat tohtri juure üht minna oln. Teese sui, kut nisu küpseks sai, läks meeleiaks. Nüid oo iad massinad, lambaliha. Taha mitte mõteldagid, Ükskord tapn Juri lehma äe. Mare sõnna vikatiga nisu niitma. aga nie rüipavad paljast kütteeli ja suu tuleb vett täis. Suola- ja värsked Mõteln: “Ma vii oma liignaesele Joak oma naesega tulli kua soaki selle innad tõusvad iga päe. Sedap kala olli kua iga päe lava pial ja kodu- kua lehmaliha.“ Pannud liha poati, koristama. Siis läks õiete kangeks jõvagid viimaks änam osta. Tia, küpsetat leib. ise voadan: “Map akka neid sooli- kiskumiseks! Mare kilkas üle küla: misega siis maid aritse ja talve tiede Ei nüid põle änam sõukest liha, kud üht arutama. Ma pane soolikud „Sie oo mo moa! Mis jaoks sa siia pialt lumeualusid äe lükatse. Äh, kala ega leiba kut ennemalt. Mere- poadi taha merre, soolikuotsa seo nisu külisid? Ma pane soole vikati mis me ikka ädaldame, küllap vesi oo nii äe solgit, et kalad ep taha poadi tiavi külge. Poadile ma pane kaela taha, kut te minemap lähe!” tiadjamad piad midagid jälle välja änam selle sihes elada. Ülged ja purje piale, küll sõeduga vesi sooli- Nägu üetse ikka: targem annab mõtlevad. kormoranid süövad oma jäo äe, kad äe arutab ja sihest puhtaks kua järele. Joak põle Pearu viisi kohut Siis ma olli juba suur tüdrik, kui kaluritel põle änam võtta midagid. peseb. Siis suab nendest makki kua tahtn köia. Moapiir jäigid sõnna, me odrapõhud maja piale aasime. Nüid põle änam põldu ega eena- viel tiha.” Kas ta nõnna tegi või mit- kus Mare olli selle aan. Nüid nad Ma olli laudiaugu jearel, võtsi moad. Kõik oo karge jäen ja sara- te, kis seda teab, aga inimesed ju puhkavad juba ammu mulla all. põhku vastu, teised tassisid murde puupõesud täis kasun. Moaini- jõudvad palju riaki. Tehka teised selle moaga mistahes alla. Äkkist mo jalgealune kadus mestel põle änam tüöd. Nuored Juri kantis olli üks teine sõuke ja loosiaegas aetigid piirid segamini. raginal äe. Ma kukkusi käkaskaela lähtvad linna või oopis väljamoale mies, kedast üüti Sammamuo Vanasti tehti kõik tüöd käsitsi ja parloatsti! rihalse põrandale. paramad elu otsima. Majad oo Madiseks. Taal olli sõuke sõna iga obusega. Sõnnik veeti kesa piale ja Mädad lavatükid ja põhusodi tühad, lapsi põle, vanainimesed üksi jutu sihes: “Sammamuo!” Ükskord laotati laiali. Künti kohe sahaga ladinal järel. Teised kohkusid äe, kuiberdavad viel. Riagitse, et ini- Madis kiitn teiste mieste ees: “Kui sisse. Sie põle võind põllu pial kaua voatasid augujearel: „Kuidas sa nii mesed pidade nüid ikka vanamaks sammamuo läkitas oma kahelõnkse kuiva mitte. Sügise küliti sõnna järsku? Leidisaba vilkus korra ja elama kut ennemalt. Saavoastased labakindaga, kohe panni aurukatla talivili. Järgmise sügise niideti käsi- ollidgid kadun. Ju suo kondid kua naesed ep soa ju änam titeteoga sitsima. Voat, kus olli ikka mihe- vikatiga vili äe. Seoti kahlu ja pandi nüid purud oo.“ Põle mool muud akkama. Luodus oo selle asja natuk- sõna ja labakinda võim!“ akki natukseks aaks kuima. Tuodi äda üht oln, aga mo suud-silmad se teistmuodi paika seadn. Kis õige Külas olli masinarehi. Madis olli siis rehetuppa, laoti kahlud ridamisi ollid kõik põhusodi täis. Aevastasi, aa müöda laseb, jääbkid titeta. kua sial, ep tia kas oma aurukatlaga. parte piale. Köeti ahju. Sial suitsu- puristasi ja koapisi oma nägu Muhus olli enne kuus koolimaja, Sõhukses kohtas tahtsid lapsed kua ses soojas kuivis vili äe ja rabati põhusodist laariks. Sie olli kõik ollid lapsi täis. Nüid oo paljast olla ja põhkude sihes möllata. Vana- sealsamas rabadispingi pial terad tüöõnnetus, aga õnnelik õnnetus. üksainus koolimaja. Sõnna läheb iga mad aasid küll, et: „Minge kojo, välja. Õled laotati rihalsepõrandale Ega sie aeg tüöõnnetusi põle sügise vaevalt kümme last esimese mes te sii muidu tüöinimeste jalgus ja vardati läbi, et midagid kaduma palju juhtund. Vahest, kut obu lõh- lassi. Eesti rahvas kaob äe, eesti kiel pallerdate!” Aa kus lapsed tahtsid ep läheks. Sellest viljast sai kangesti kuma läks. Nee kartsid kangeste kua. Nüid ep kuule änam muud kut äe minna. Ulkas ikka ubem ja seltsis ia levajahu. Erned vardati kua autusid. Põle neid palju oln, obused “okei” ja “säu!” Miks sõuksed võe- segasem ja möllasid-kikerdasid rihalsepõrandal. põle nendega arjun mitte. Loosi rad sõnad oo eesti kiele sekka tuln. eetsi. Madisel olli suur paks abe ja Reherabamise omingu tõusti aegas ollid juba autud ja massinad. Minnasse uksest välja ja ütleb riagiti, et taal oo abeme sihes täida. kangesti vara üles. Juba kella nelja Esiti tehti kua käsitsi tüöd. Meitel “säu!” Minap soa sellest aru, mes Kui siis Madis tulli laste puole, aegas olli rehetoast rabamise mat- ollid kangest laged eenamoad. Olli sie tähendab - kas ta sõimab mind sakitses ise sõrmdega abeme sihes. susid kuulda: ikka tsahh-tsahh- tore, kut 16 naist niitsid rias. Iga- või tänab. Ise üüdis: “Oot-oot, ma pane teite- tsahh! ja rihalast vartamise pomp- üks vehkis vikatiga oma koare pial. Mõni naerab, et muhulastel oo le täida!” Olli sie üks irmus sõna! pomp-pomp. Rehi pidi ominguste Sügise tuhlivõtmise aegas ollid jälle nõnna imelik kiel. Me ju riagime Mõtle, kui suol äkitselt akkab pia tüöde-toimetuste aaks valmis naesed rias ümber tuhlipõllu. Siis selged eesti kielt. Kui kiskid sest kangest kihelema ja täid juosma olema. Siis süödi omingune süöma- olli meitel juba raktur kua. Ja val- arup soa, küsib, mes sie või teine irmsasti juuste pial. Põle lastel siis aeg. Sie olli piamiselt õhtasest misõpetatud rakturist, kis aas vao sõna tähendab. Siis soab taale äe änam aega üht oln, muudkut pannid süömast ülejäen soendat suipp. lahti ja pillutas tuhlid laiale vao- seletat ja põle meitel sõnaroamatud suure rutuga kodu puole leekima, Vahest arva olli kohve kua. Piale jaare. Naestel olli igalühel oma üht taris. Nõnna, et oleme munuk- põle julgen tagasigid voata, kas omingusüöki pandi rehi uiesti üles paras moa ette mõõdet, mis ta pidi sed ja riagime oma armast emakielt! Madis juoseb nende järel oma ja köeti ahju. Sie tüö köis nii kaua, selle aa sihes tuhlistest puhtaks Leida Palu täidega. Puoles ties seisatasid korra kut kõik vili aita salve ja viljakirstu noppima, kui raktur uie ringiga Kirja aidanud panna nooremad ja voatasid, aga põle Madis viisin sai. Siis viidi parred tuast välja, tulli. Eks see üks seljavalu tüö olli, põlvkonnad. 6 MUHULANE Kogutakse toetust Pelgulinna Sünnitusmaja Toe- Kesse parv tusfond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abi- Algus lk 1. vahendi - loote tsentraalse jälgi- Iga ujuki sees on neli eraldi õhu- mise süsteemi - soetamiseks. kambrit (kokku 12). Ühe elemendi Süsteem võimaldab ämma- seina paksus on 20 mm. Ujukid on emandatel ja arstidel loote sei- kinnitatud metallist valmistatud sundit väga täpselt jälgida sün- kandevkonstruktsioonile, mis oma- nitajat liigselt segamata. korda on kaetud immutatud pui- Saadav info võimaldab hin- dust laudadega. nata abi andmise vajadust ja Parvel on sõidukite transpordiks operatiivselt reageerida, et ahtrist vöörini kulgevad metallist vältida loote hapnikupuudusest rattateed. Parvele sõitmiseks kasu- tekkida võivaid tõsiseid tervise- tatakse eemaldatavaid kaldteid, kahjustusi. Süsteemi maksumus mida saab asetada nii parve küljele on 51 129 eurot. kui otsa, võimaldades valida laadi- Helistades telefonil 900 6000, misviisi (kaldtee saab viia otsaga saab annetada 5 eurot, ja numbril parve keskpunkti lähedusse, et 900 6100 annetad 10 eurot. vähendada hetkekoormuse mõju). Kaldteed on sõidukite jaoks me- Samuti saab teha annetusi SA Lõunaranna rahvas tuli Kessele parve uudistama. tallist. Lisavarustuses on puidust Pelgulinna Sünnitusmaja Mihkel Jürisson Toetusfondi pangakontodele kaldteed ja lihtsa konstruktsiooniga 221014760940 (Swedbank) ja mehhaaniline vintskraana. võtmisel. Parve igas küljes on otste päramootoriga. 10220049001018 (SEB). Parv on ääristatud reelinguga. kinnituskohad ja vendrite kinnitus- Esimesed katsetused tehti 11.- Üheskoos on lihtsam seista Parve nurkades on reguleeritava võimalused. Parve ahtris on me- 12. augustil. Parv säilitas puksee- selle eest, et sünnihetkest saaks kõrgusega rattad, mille funktsioon tallist kand, mille abil saab parve rimisel stabiilsuse 10-tonnise ras- uue ilmakodaniku terve elu ilus on kaitsta parve nurki võimalike lükata ka paadivööriga. Metallist kusega. algus! Aita alustada elu! kergete puudete eest kividega ja olla kand sobib veel sadama akvatoo- abiks parve vettelaskmisel ja välja- riumis parve manööverdamiseks Mihkel Jürisson

Aljava kosjalaul Vanu pilta Muhust Ma sõitsin üle Muhumaa, see kuulus koht oli . Ma õhta ilja sõnna sain ja selle peale mõtlesin, mis mool sii viga elada, kui Aljavalt soan naise ma.

Kas param koht veel Muhumaal, kui väimel pühi Aljaval. Tal ette kantaks kaakapraad ja mõned kirjud munasaad. Terve vaagen tüllimune – muudkui, väimees, nahka pane!

Ei sest ei küsit Aljaval, kas väimees sündin Pallasmaal, kas tal taskus rahasajad, kodu kahekorsed majad, kas ta kaelas kannab uuri, kepiks kallis päevavari. Kas väimel lautas tore täkk, nii rõngas kaelaga kui kukk, ja kas see kosja kiibikas ka särab kuldas, hõbedas, kas talla all tal läigib vask, mis aljaks nühkin maandi pask, kas saani taha kullaga Koguva ja Saaremaa juurtega Andres Pitka kaudu on Muhu Muuseumisse viimastel aastatel tulnud on nimi tikit „”. palju huvitavat infot ja fotosid. Andres Pitka vanaisa (ühtlasi ka Jüri Ratase vanaisa) Aleksander Kaarli Villem Kirves-äks, Sepp Kanissaare küla Mihkli talust oli 1921-1923 tööl Muhu-Suure valla kantseleis abilisena. ta Aljavale kosja läks. Pildil on Aleksander Sepp taga parempoolne noormees muhu vatis, kes aga on Üles kirjutanud Piia Vinkel need kikk-kõrumütsides ja ümbrikutes noorikud? oma vanaema Juulia Eda Maripuu Metsniidi käest Lalli ranna pildil augustikuu Muhulases olid Jaanus ja Helgi Auväärt Muhu Muuseum Külasema Koosilt Linnuse küla Aru talust ning Liivi Pajust.