Teine Laulu- Ja Tantsupäev Külasemas
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
MUHULANE 3 Teine laulu- ja tantsupäev Külasemas Esinejate ühispildi jäädvustas Ilmar Põldemaa. Algus lk 1. takse, selgub alles vahetult enne uut kõiki pidulisi supile. Pärast ühist Orissaare baarile „Teine kodu“ ja Ka kõikide teiste kollektiivide pidu. söömaaega sai hiliste õhtutundideni kogu Külasema küla rahvale, kes esinemine pälvis publiku sooja Esinemise lõppedes tänas tantsu lüüa karaokekuninga Iivo meile oma abi pole keelanud. poolehoiu. Kontsert lõppes ühise külavanem peolisi ja kinkis Miili laulu saatel. Lõpetuseks ei saa märkimata „Kaera-Jaani“ tantsimisega. kõikidele kollektiividele kringlid ja Peo kordamineku eest suured jätta, et kõige suurem rõõm oli kogu Eelmisel aastal oli ühistantsuks tänukirjad. Seejärel kutsusid tänud kõigile esinejatele ja nende seltskonnal aga ilusast ilmast, sest valitud „Oige ja vasemba“, aga mis lapilistes vormides Külasema juhendajatele, Muhu vallale, Igor ilma selleta oleks asi hoopis järgmisel aastal koos ette tantsi- „kodutütred“ oma kulbitantsuga Raadelile, Ilmar Põldemaale, nukravõitu välja kukkunud. Reet Hobustkoppel Soonda küla sai kokku Algus lk 1. külavahel meeskonniti. 50 aastat tagasi EPA üliõpilasena Sass, autojuhtideks Nuudi Vello ja Tegime söögipause, ajasime oli olnud tööl selleaegses „Kalevi“ Tänavsu Sulev, traktoristiks Poali See tehtud, sai sõna külavanem, juttu, vaatasime Poali Õie ime- kolhoosis. Rühm töötas Soonda Jaan. Külaline jutustas humoo- kes kõigile head peotuju soovis ja toredate punutiste väljapanekut, külas, elasid nad Kaigutähvenal ja rikaid lugusid sellest, kuidas andis mitmekülgse ülevaate 440- meenutasime möödunud aegu. Matsil. Nüüd ta siis jagas oma mandrinoortel oli kohati raske aru aastase Soonda küla ajaloost, Ida-Virumaalt oli külla tulnud mälestusi sellest kaugest ajast. saada brigadiri muhukeelsetest sealhulgas „Uus Soonda“ kolhoosi loomaarst Ülo Mäe, kes enam kui Brigadiriks oli siis Mäla Mardi korraldustest (too nabrad põllalt loomisest 60 aastat tagasi. ää) ja tuli ette murdesõnade vääriti Vaikusehetkega meenutati neid, kes mõistmist (pätid). Soojad mäles- hiljuti meie hulgast lahkunud. tused Muhumaast ja Soonda küla Soondas on ikka laulu armastatud. inimestest on tal meeles tänini. On lauldud sünnipäeva- ja peie- Sel suvel käisid kodukülas lauas, jaanitule ja jõulupuu juures. Kaigutähvena Erna poeg Tõnis Vaga Nii ka täna. Imre sättis üles sünte- USA-st, Nuudi Katrin Kanadast ja saatori ja mikrofonid, jagati välja Suuretähvena Andrus perega paljundatud Soonda küla laulikud Taanist. Kahjuks aga ei sattunud ja laululehed ja lahti läks rõõmus ühegi külaskäik kokkutuleku ajale. ühislaul. Soonda külal on mitu oma Soonda külas on püsielanikke 17, laulu. Kõige vanema eaks arvatakse nagu kiri näitas, oli kokkutulnuid paarsada aastat („Läbi Lepiku ja ligi 70 vanuses 8-80 aastat. Targa…“), teine, ümberkülalaul, on Soonda küla teine kokkutulek möödunud aastasaja algusest ja läks igati korda. Kõik olid rõõmsad kõige värskem valmis tänavuseks ja heatujulised. Seda kinnitavad ka kokkutulekuks. Toredal õuemurul fotod, mida sel päeval ohtrasti tehti. löödi tantsu, mängiti seltskonna- Järgmise kohtumiseni viie aasta mänge, prooviti kõmpidel käimist pärast! ja visati ketast. Kettamäng oli olnud Kokkutulekut meenutasid Soonda küla poiste lemmikmäng Kaigutähvena toas juba iidsetel aegadel. Seda mängiti Enel Noor Juta ja Marika 4 MUHULANE Noppeid Kultuuriürituste rohke august Ene Kallas kirjutab 18. augus- ti Meie Maas Rässa lõkitsast ja Augustis toimus arvukalt erinevaid metssigadest, kes muhulasi ikka kultuuriüritusi. Augustikuu kol- kimbutavad. mandal nädalavahetusel olid paljud 15. augusti Meie Maas va- valiku ees, millist üritust külastada. hendab Irma Järvesalu vahetus- Otsustamist raskendasid ka ilusad õpilase Mariin Lingi elamusi ilmad, mis panid valima ürituste või Norras. koduste aiatööde vahel. Oli ju Raul Vinni tõstab 18. augusti sadanud mitmed päevad ja lubas Oma Saares esile 13 aastat jälle hakata. tegutsenud Pädaste hotelli, mis Vaatamata kõigele, nii saate on ainus väljaspool linnu asuv “Laulge kaasa” lindistusele, kõrge klassiga hotell lähiriikides lõõtsameeste esinemistele Kogu- ja pälvinud viis tärni. vas, Küünikontserdile ja Külasema Rita Loel kirjutab 4. augusti laulu- ja tantsupeole, jagus osalejaid Oma Saares muhulaste arengu- ilusti. Üritusi said nautida kohal- konverentsist, mis toimus 1. käinud täiega. Lisaks võisime augustil Nautse Mihklil ja mille augustis kuulata-vaadata esinejaid korraldas MTÜ Muhu Mõte. Muhulaste arengukonverentsil, Uudistamas käis ligi 100 inimest. esinejaid Pädastes, lauljad-tantsijad 2004. aasta suvel Lepana Muhu Muuseumis, koore Muhu rannakontsertidele aluse pannud kirikus ja palju muud. Juulis oli teised, kes kohalike valimistega Lisaks Luisa Värk’ile ja Reet Peeter Kaberist (1961-2009) on valikuid veelgi rohkem kui aega ja seotud. Seetõttu laupäeval, 19. Linna’le kuuleme laulmas Muhu pikemalt kirjutanud 4. augusti võimalusi jagus. septembril kell 20.30 eetrisse laulupoisse Kardo Liitmäe’d ja Õhtuleht. Praegu toimib veel Üritusi on mõjutamas ka minevas saates “Laulge kaasa” Teinis Hütt’i. selle omalaadse laulja ja helilooja lähenevad valimised, mistõttu vallavalitsuse liikmeid kõnelemas ei Arvo Vaga koduleht www.kabervox.ee, Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu näe. Muhulastest saavad sõna Muhu Vallavalitsus kust tema laule ja heliloomingut otsusega ei tohtinud telesaate Martin Kivisoo ja Senta Room. ka kuulata saab. lindistusel rääkida ei vallavanem ega Tuult tiibadesse, kallid põhikooli lõpetajad! MUHULANE 5 Arhitekt Manivald Noor 16.07.1923 – 06.08. 2009 Mõni elu lõpuni põleb, valmis abilisega kahasse. Muhu oli aga ei põle ära. talle väga tähtis ja siin viibis ta Vahel väikene rahvakild suvekuudel nii kaua kui võimalik. sähvatab suure sära. Muhu oli talle eriline rahupaik, Doris Kareva „Varjutus“ koht, kus aeg peatub. Varajase ärkajana kõndis mees heinamaal, Muhulasest arhitekti, Arhitektide vaatas päikesetõusu, nautis iga Liidu liikme 1956.a, sark peatus hommikut koduõuel. Veel pisut koduõuel, Viiraküla Kuusikul, enne lahkumist oma heledatele ärasaatjaiks Tiiriki ja Reinu rahvas, teedele andis asjalik arhitekt naaber Linda ja sõber Herbert abikaasale nõu, et koos ostetud Oidekivi pojaga. Peresildil talu aknavärvi millegagi ei segataks. väravas on Manivaldi enda lõigatud Talle meeldisid soojemad, murtud tähed, peremärk ja omapärane toonid. majahaldjas. Tähed on sirged ja Iga ese, iga hoone taluõuel kaunid nagu arhitekti meelele meenutab ta nõudlikku ja täpset omane. kätt. Manivaldi huvitas puidutöö Lihtsa muhulase viimseks kõrge vanuseni välja. Arhitekt oli puhkepaigaks sai Metsakalmistu suurepärane abikaasa, isa poeg soomepoiste ala, mille ta ise oli Jürile, kasuisa Ülle tütardele, kujundanud, nagu ka sealse vanaisa, kelle siirus ja tahe olid Koduõuel. mälestusmärgi. See soomepoiste ala imetlusväärsed. Ta nägi ära veel ka Metsakalmistul on Eesti Vabariigi pojapoja järeltulija, kes sündis Manivaldi isa pikki perioode rahvusvaheline komisjon tuli kummardus oma poegadele, 2009. aasta jaanuari algul. Kanadas metsatöödel. Poisil oleks kontrollima olukorda laagris. Pool eraldatud president Meri ajal. Õnnelikule vanavanaisale oli tähtis, olnud piinlik vanemaile halba pätsi leiba, tükike pekki ja Heledale teele saatis arhitekti et pisike Markus on perekonna- tunnistust näidata, nii õppis ta vabastuspaber – nõnda lükati samuti soomepoiss Paul Saar. nime edasikandja. põhiliselt viitele. Klassiõe Reinu Viiraküla mees laagriväravast välja. Sünnikodu õu Muhus oli Kooselu abikaasa Üllega kestis Linda mäletamisi avaldas ta juba Kaubavaguneil, toitu kerjates, ehkki Manivaldile, nagu ta lähedastelegi, ligi 38 aastat ja abikaasa sõnul andis algkoolis muljet oma tulevase andjaid oli vähe, jõudis ta Eestisse erilise auraga koht, mis andis jõudu Manivald kestva turvatunde, elukutse omadustega: hämmastav ja TPI konkursile. Ema uskus poja ja tegudele tiivad. Armsaks said kindluse, mida vähesed saavad elus täpsus ja korralikkus oma töödes, tagasitulekusse ja nüüd nagu loodustundlikule muhulasele just kogeda. Kodusoojus oli arhitektile kalligraafiline käekiri. Peale Liiva saatuse hea märgina leidis arhitekti suured kastanid ja pärnad koduõuel oluline, oma vaiksel moel rõõmus- algkooli viis isa ta Kuressaare abikaasa Ülle enne Manivaldi trepi lähedal. Ka põlistele kuus- tas ta töölt koju jõudnud abikaaasa gümnaasiumi, pani kauge sugulase haiglasse minekut ta ema säilinud kedele istutas peremees järelkasvu tuleku üle, ka peretoa vaikus juurde kostile. koonlalaua. Armsa mälestus- ja täiendas isa poolt rajatud ühendas. Arhitekti isa Mihkel oli esemena kavatses Manivald seda viljapuuaeda. Arhitekti kujundatud Arhitekt on öelnud, et teadlikult ettevõtlik ja uuendusmeelne puhastada ja säilitada. Ta soov on ka humalakaar puhkenurga kohtus ta oma isaga kuueaastasena, peremees, kes viis talu heale järjele: täidetakse. lähedal ja uus koduvärav, mis kuna talu ülestöötamiseks viibis ehitati uus maja, rajati marja- ja Isa ehitatud kuivatisse sisse õunaaed, põllud puhastati kividest seatud töötoas, kus see koonlalaud jne. Eesti Vabariigi algusaastail oli kruupingil, on lihtsa, äärmiselt Mihkel ka vallavanemaks, hiljem tagasihoidliku mehe tööriistad piimaühistu juhatuse liige. 1941.a sätitud süsteemi otse nagu joonlaua repressioonidest ta imekombel järele. Ka tavaelus oli tunda pääses. Uue okupatsiooni eel Viiraküla mehe head lastetuba. põgenes Mihkel koos tütarde Liidia Talle, nagu ta isalegi, olid olulised (1914) ja Hellaga (1919) Rootsi, lihtsus, korralikkus ja praktilisus. sealt edasi Kanadasse. Manivaldi Selgete eluplaanidega arhitekt