MUHULANE 3 Teine laulu- ja tantsupäev Külasemas

Esinejate ühispildi jäädvustas Ilmar Põldemaa. Algus lk 1. takse, selgub alles vahetult enne uut kõiki pidulisi supile. Pärast ühist Orissaare baarile „Teine kodu“ ja Ka kõikide teiste kollektiivide pidu. söömaaega sai hiliste õhtutundideni kogu Külasema küla rahvale, kes esinemine pälvis publiku sooja Esinemise lõppedes tänas tantsu lüüa karaokekuninga Iivo meile oma abi pole keelanud. poolehoiu. Kontsert lõppes ühise külavanem peolisi ja kinkis Miili laulu saatel. Lõpetuseks ei saa märkimata „Kaera-Jaani“ tantsimisega. kõikidele kollektiividele kringlid ja Peo kordamineku eest suured jätta, et kõige suurem rõõm oli kogu Eelmisel aastal oli ühistantsuks tänukirjad. Seejärel kutsusid tänud kõigile esinejatele ja nende seltskonnal aga ilusast ilmast, sest valitud „Oige ja vasemba“, aga mis lapilistes vormides Külasema juhendajatele, Muhu vallale, Igor ilma selleta oleks asi hoopis järgmisel aastal koos ette tantsi- „kodutütred“ oma kulbitantsuga Raadelile, Ilmar Põldemaale, nukravõitu välja kukkunud. Reet Hobustkoppel Soonda küla sai kokku Algus lk 1. külavahel meeskonniti. 50 aastat tagasi EPA üliõpilasena Sass, autojuhtideks Nuudi Vello ja Tegime söögipause, ajasime oli olnud tööl selleaegses „Kalevi“ Tänavsu Sulev, traktoristiks Poali See tehtud, sai sõna külavanem, juttu, vaatasime Poali Õie ime- kolhoosis. Rühm töötas Soonda Jaan. Külaline jutustas humoo- kes kõigile head peotuju soovis ja toredate punutiste väljapanekut, külas, elasid nad Kaigutähvenal ja rikaid lugusid sellest, kuidas andis mitmekülgse ülevaate 440- meenutasime möödunud aegu. Matsil. Nüüd ta siis jagas oma mandrinoortel oli kohati raske aru aastase Soonda küla ajaloost, Ida-Virumaalt oli külla tulnud mälestusi sellest kaugest ajast. saada brigadiri muhukeelsetest sealhulgas „Uus Soonda“ kolhoosi loomaarst Ülo Mäe, kes enam kui Brigadiriks oli siis Mäla Mardi korraldustest (too nabrad põllalt loomisest 60 aastat tagasi. ää) ja tuli ette murdesõnade vääriti Vaikusehetkega meenutati neid, kes mõistmist (pätid). Soojad mäles- hiljuti meie hulgast lahkunud. tused Muhumaast ja Soonda küla Soondas on ikka laulu armastatud. inimestest on tal meeles tänini. On lauldud sünnipäeva- ja peie- Sel suvel käisid kodukülas lauas, jaanitule ja jõulupuu juures. Kaigutähvena Erna poeg Tõnis Vaga Nii ka täna. Imre sättis üles sünte- USA-st, Nuudi Katrin Kanadast ja saatori ja mikrofonid, jagati välja Suuretähvena Andrus perega paljundatud Soonda küla laulikud Taanist. Kahjuks aga ei sattunud ja laululehed ja lahti läks rõõmus ühegi külaskäik kokkutuleku ajale. ühislaul. Soonda külal on mitu oma Soonda külas on püsielanikke 17, laulu. Kõige vanema eaks arvatakse nagu kiri näitas, oli kokkutulnuid paarsada aastat („Läbi Lepiku ja ligi 70 vanuses 8-80 aastat. Targa…“), teine, ümberkülalaul, on Soonda küla teine kokkutulek möödunud aastasaja algusest ja läks igati korda. Kõik olid rõõmsad kõige värskem valmis tänavuseks ja heatujulised. Seda kinnitavad ka kokkutulekuks. Toredal õuemurul fotod, mida sel päeval ohtrasti tehti. löödi tantsu, mängiti seltskonna- Järgmise kohtumiseni viie aasta mänge, prooviti kõmpidel käimist pärast! ja visati ketast. Kettamäng oli olnud Kokkutulekut meenutasid Soonda küla poiste lemmikmäng Kaigutähvena toas juba iidsetel aegadel. Seda mängiti Enel Noor Juta ja Marika 4 MUHULANE Noppeid Kultuuriürituste rohke august Ene Kallas kirjutab 18. augus- ti Meie Maas Rässa lõkitsast ja Augustis toimus arvukalt erinevaid metssigadest, kes muhulasi ikka kultuuriüritusi. Augustikuu kol- kimbutavad. mandal nädalavahetusel olid paljud 15. augusti Meie Maas va- valiku ees, millist üritust külastada. hendab Irma Järvesalu vahetus- Otsustamist raskendasid ka ilusad õpilase Mariin Lingi elamusi ilmad, mis panid valima ürituste või Norras. koduste aiatööde vahel. Oli ju Raul Vinni tõstab 18. augusti sadanud mitmed päevad ja lubas Oma Saares esile 13 aastat jälle hakata. tegutsenud Pädaste hotelli, mis Vaatamata kõigele, nii saate on ainus väljaspool linnu asuv “Laulge kaasa” lindistusele, kõrge klassiga hotell lähiriikides lõõtsameeste esinemistele Kogu- ja pälvinud viis tärni. vas, Küünikontserdile ja Külasema Rita Loel kirjutab 4. augusti laulu- ja tantsupeole, jagus osalejaid Oma Saares muhulaste arengu- ilusti. Üritusi said nautida kohal- konverentsist, mis toimus 1. käinud täiega. Lisaks võisime augustil Nautse Mihklil ja mille augustis kuulata-vaadata esinejaid korraldas MTÜ Muhu Mõte. Muhulaste arengukonverentsil, Uudistamas käis ligi 100 inimest. esinejaid Pädastes, lauljad-tantsijad 2004. aasta suvel Lepana Muhu Muuseumis, koore Muhu rannakontsertidele aluse pannud kirikus ja palju muud. Juulis oli teised, kes kohalike valimistega Lisaks Luisa Värk’ile ja Reet Peeter Kaberist (1961-2009) on valikuid veelgi rohkem kui aega ja seotud. Seetõttu laupäeval, 19. Linna’le kuuleme laulmas Muhu pikemalt kirjutanud 4. augusti võimalusi jagus. septembril kell 20.30 eetrisse laulupoisse Kardo Liitmäe’d ja Õhtuleht. Praegu toimib veel Üritusi on mõjutamas ka minevas saates “Laulge kaasa” Teinis Hütt’i. selle omalaadse laulja ja helilooja lähenevad valimised, mistõttu vallavalitsuse liikmeid kõnelemas ei Arvo Vaga koduleht www.kabervox.ee, Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu näe. Muhulastest saavad sõna Muhu Vallavalitsus kust tema laule ja heliloomingut otsusega ei tohtinud telesaate Martin Kivisoo ja Senta Room. ka kuulata saab. lindistusel rääkida ei vallavanem ega

Tuult tiibadesse, kallid põhikooli lõpetajad! MUHULANE 5 Arhitekt Manivald Noor 16.07.1923 – 06.08. 2009 Mõni elu lõpuni põleb, valmis abilisega kahasse. Muhu oli aga ei põle ära. talle väga tähtis ja siin viibis ta Vahel väikene rahvakild suvekuudel nii kaua kui võimalik. sähvatab suure sära. Muhu oli talle eriline rahupaik, Doris Kareva „Varjutus“ koht, kus aeg peatub. Varajase ärkajana kõndis mees heinamaal, Muhulasest arhitekti, Arhitektide vaatas päikesetõusu, nautis iga Liidu liikme 1956.a, sark peatus hommikut koduõuel. Veel pisut koduõuel, Viiraküla Kuusikul, enne lahkumist oma heledatele ärasaatjaiks Tiiriki ja Reinu rahvas, teedele andis asjalik arhitekt naaber Linda ja sõber Herbert abikaasale nõu, et koos ostetud Oidekivi pojaga. Peresildil talu aknavärvi millegagi ei segataks. väravas on Manivaldi enda lõigatud Talle meeldisid soojemad, murtud tähed, peremärk ja omapärane toonid. majahaldjas. Tähed on sirged ja Iga ese, iga hoone taluõuel kaunid nagu arhitekti meelele meenutab ta nõudlikku ja täpset omane. kätt. Manivaldi huvitas puidutöö Lihtsa muhulase viimseks kõrge vanuseni välja. Arhitekt oli puhkepaigaks sai Metsakalmistu suurepärane abikaasa, isa poeg soomepoiste ala, mille ta ise oli Jürile, kasuisa Ülle tütardele, kujundanud, nagu ka sealse vanaisa, kelle siirus ja tahe olid Koduõuel. mälestusmärgi. See soomepoiste ala imetlusväärsed. Ta nägi ära veel ka Metsakalmistul on Eesti Vabariigi pojapoja järeltulija, kes sündis Manivaldi isa pikki perioode rahvusvaheline komisjon tuli kummardus oma poegadele, 2009. aasta jaanuari algul. Kanadas metsatöödel. Poisil oleks kontrollima olukorda laagris. Pool eraldatud president Meri ajal. Õnnelikule vanavanaisale oli tähtis, olnud piinlik vanemaile halba pätsi leiba, tükike pekki ja Heledale teele saatis arhitekti et pisike Markus on perekonna- tunnistust näidata, nii õppis ta vabastuspaber – nõnda lükati samuti soomepoiss Paul Saar. nime edasikandja. põhiliselt viitele. Klassiõe Reinu Viiraküla mees laagriväravast välja. Sünnikodu õu Muhus oli Kooselu abikaasa Üllega kestis Linda mäletamisi avaldas ta juba Kaubavaguneil, toitu kerjates, ehkki Manivaldile, nagu ta lähedastelegi, ligi 38 aastat ja abikaasa sõnul andis algkoolis muljet oma tulevase andjaid oli vähe, jõudis ta Eestisse erilise auraga koht, mis andis jõudu Manivald kestva turvatunde, elukutse omadustega: hämmastav ja TPI konkursile. Ema uskus poja ja tegudele tiivad. Armsaks said kindluse, mida vähesed saavad elus täpsus ja korralikkus oma töödes, tagasitulekusse ja nüüd nagu loodustundlikule muhulasele just kogeda. Kodusoojus oli arhitektile kalligraafiline käekiri. Peale Liiva saatuse hea märgina leidis arhitekti suured kastanid ja pärnad koduõuel oluline, oma vaiksel moel rõõmus- algkooli viis isa ta Kuressaare abikaasa Ülle enne Manivaldi trepi lähedal. Ka põlistele kuus- tas ta töölt koju jõudnud abikaaasa gümnaasiumi, pani kauge sugulase haiglasse minekut ta ema säilinud kedele istutas peremees järelkasvu tuleku üle, ka peretoa vaikus juurde kostile. koonlalaua. Armsa mälestus- ja täiendas isa poolt rajatud ühendas. Arhitekti isa Mihkel oli esemena kavatses Manivald seda viljapuuaeda. Arhitekti kujundatud Arhitekt on öelnud, et teadlikult ettevõtlik ja uuendusmeelne puhastada ja säilitada. Ta soov on ka humalakaar puhkenurga kohtus ta oma isaga kuueaastasena, peremees, kes viis talu heale järjele: täidetakse. lähedal ja uus koduvärav, mis kuna talu ülestöötamiseks viibis ehitati uus maja, rajati marja- ja Isa ehitatud kuivatisse sisse õunaaed, põllud puhastati kividest seatud töötoas, kus see koonlalaud jne. Eesti Vabariigi algusaastail oli kruupingil, on lihtsa, äärmiselt Mihkel ka vallavanemaks, hiljem tagasihoidliku mehe tööriistad piimaühistu juhatuse liige. 1941.a sätitud süsteemi otse nagu joonlaua repressioonidest ta imekombel järele. Ka tavaelus oli tunda pääses. Uue okupatsiooni eel Viiraküla mehe head lastetuba. põgenes Mihkel koos tütarde Liidia Talle, nagu ta isalegi, olid olulised (1914) ja Hellaga (1919) Rootsi, lihtsus, korralikkus ja praktilisus. sealt edasi Kanadasse. Manivaldi Selgete eluplaanidega arhitekt ema Juula (sünd. Raunmägi) töötas oma peamises töökohas Levalõpme Mihklilt jäi pere peatse Eesti Maaehitusprojektis kuni naasmise ootuses koduhoidjaks. pensionileminekuni. Tema käe all Manivald oli sel ajal juba valminud projektide järgi on sõdurpoiss. Mihkel suri Kanadas, ehitatud hulgaliselt maamaju ja olles ka seal rajanud uue kodu. Sõja eramuid. Suurematest ehitistest on lõpul oli Manivald soomepoiste tema projekteeritud Narva-Jõesuu ridades, kust ta pääses eluga. sanatoorium, Otepää suusabaas ja Olles juba 1943.a Tallinna Saaremaal Kuressaare Postimaja. Tehnikumi ehitustehnikuna lõpe- Manivald tegi asju ikka vaiksel tanud, sai ta 1945-51 TPI-s arhi- moel ja täpselt. Ta oli isiksus, kes tekti kutse. TPI sisseastumis- elas näoga sissepoole, sõber ja konkursi läbis Manivald, kel kaaslane, kes märkas inimest enda eksameiks valmistumiseks polnud kõrval. Muhulaste lugupidamine aega ega mingeid õpikuid, tänu heale arhitektile. mälule ja andele. Sõjavangist Karjalas pääses Irma Järvesalu Manivald (paremal) Villem Grünthal-Ridala poegadega. soomepoiss tänu sellele, et Rein Lahke 2 x erakogu 6 MUHULANE Muhu vägilasmuistendi sünd* Aarne Vinkel (1918-2006) Ajalehest Meie Maa (10. VIII tema sai saabuvatele mater- talu kaevu. Peremees Naiu, neid kivikildudega, ise hurju- 1934, nr 93) leiame W. jalidele leheruumi anda. lühildane, rüssakas mees, tanud: „Postoi...postoi...“ Neist Nimemärgiga allkirjastatud Kirjutise pealkirjas märgitud juhtunud aga seda pealt loobitud kividest saanud pajatused „Vaimud Musta- kaks pala lahenevad üsna nägema ning kutsunud mehe Püssipank. Mardi mäel“ ja „Rahatuli ratsionalistlikult: salapärase kaevust välja, öeldes: „Tule, ma Naiu järgmised pojad pannud „Paljaaru“ männiku ääres“, müdina põhjustab ringijooksev tahan sulle paremat pelgupaika Mart: Indreku Painase–, Naiu kuuldud ühelt vanahärralt, sälukari ja „rahatuli“ osutub anda.“ Must-Mart tulnudki Nautse–, Mõigu Mõõga–, endiselt Muhu elanikult. fosforiseerunud kadakakän- kaevust välja. Peremees peit- Tupe Tupenurme– ja Simisk’i Sissejuhatavalt teatatakse, et dude helendamiseks. nud ta metsakoerte eest oma Simisti külla. (Seitsmenda poja nende lugudega seotud Musta Kui aga vaadelda esitatud maja alla. Must-Mart pidanud nime jutustaja ei tea, samuti Mardi mägi asub Paljaaru üleskutset, siis meenutab see heategu meeles ja hakanud teise tütre nime mitte.) riigimetsa lähedal Rootsivere ja miniatuuris tugevasti „Kalevi- Naiut avitama, kuni „Nagivälja“ Siis tahtnud Mart Muhust Igaküla ühisel karjamaal ja et poja“ koostamise algusaegu. koht saanud jõukaks. Naiul laevateed läbi kaevata – Iga küla selle kohta liigub rahva hulgas Ka siis räägiti „pika laulu“ olnud seitse poega ja kaks Ekust otse Ahenda ninale välja. mõningaid tondi- ja vaimu- rahvasuus säilinud riismetest tütart. Maretist tütre kosinud Pikne löönud aga Mardi laeva lugusid. Ja edasi: „See mägi on ning kutsuti üles kunagise Must-Mart endale. Pulmad rusudeks ja sellega olnud ka töö kuidagi ühenduses Muhu tervikteose väheseid laiali- olnud suured ja vägevad. seiskus. Laevatee on ka praegu muinaskangelase Musta-Mardi pillatud fragmente päästma. Tantsu uhatud nii, et maa veel selgesti näha, samuti Iga looga. Kes oli Must-Mart ja Samal ajal püüdsid inimesed vajunud ja vesi Keinastu- küla karjamaal laeva ase ning mida ta tegi, selle kohta on rahva seast (maamõõtja J. Koguva vahele maaribale masti auk. Sellest kaevamisest kohalikus rahvaluules säilinud Lagos) Kalevipoja kangelas- pritsinud, mille tõttu n.-n. on tekkinud ka kurikuulus vaid riismed ning see lugu laulu taasluua; kaasaja kunsti- „Keinastu leel“ alatasa Musta-Mardi mägi. vajaks vastavate asjatundjate liste ja ideoloogiliste nõuete piiskumisi vesi peal seisab. Lõpuks tulnud Mardil tuju poolt veel tublit uurimist.“ kohaselt tegi seda teatavasti F. Siis hakanud Mart naisega põrgut kaevama hakata. Seegi Kirjutis päädib järgmise R. Kreutzwald. koos varandust koguma. töö pole jõudnud lõpule. Põri üleskutsega: „Lõpuks oleks Ka väikeses Muhus läks asi Korjanud ning korjanud kuni (Põrgu) madal, vesine heinamaa Muhulastele veel üks väike sama rada. Juba vähem kui kahe raha saanud selline hulk, et pole Väikse väina Saaremaa poolsel palve: Kirjutage vanematelt nädala pärast (22. VIII 1934, nr. enam kusagile kohta panna kaldal asub aga veel praegu inimestelt üles ja saatke „Meie 98) ilmus Meie Maas järgmine olnud. Otsustanud siis raha alles, samuti Mardi poolt Maa“ toimetusele Musta-Mardi kirjutis: maha matta ja peidukohale hiigla hunnikusse loobitud muld, mis lugusid. Vististi liigub neid veel kivi varjuks peale muretseda. tuntud Kuutrimäe (Kuradimäe) kohaliku rahva suus, kuigi ehk Muhulaste vägimees Must- Kivi toonud Mart Soome nime all. vähesel arvul. Eespool toodud Mart. pangast ajujääga Muhumaale. Mardi ja ta naise tassitud kive kaks lookest pole küll kuigi Vanapagan-inimene, kes tõi Mardi vennad saanud aga leiduvat Muhus veel mitmel „salapärased“ ja osutusid üsna Soomest Muhusse hiigla asjast haisu ja himustanud pool ja neid teab jutustaja Jaan loomulikuks, kuid needki peak- kivimüraka, tahtis Muhust varandust kätte. Et nende Saartok õige mitut nimetada. sid aitama tõsta huvi praegu kaevata läbilaevateed ja Põrisse rammu suurele kivimürakale Kuna tal tervis äärmiselt hädine veel üsna salapärase ja teha põrgut. pole hakanud, teinud nad kivile ja majanduslik seisukord kehva, võrdlemisi vähetuntud muhu- Kuidas tekkis Musta-Mardi ümberringi tule, et lõhkuda kivi. ei tahaks ta just tasuta jutus- laste muinaskangelase Musta- mägi. Veel praegu aga seisab Muhu tada. Mustast Mardist lubab Mardi auväärse olemasolu Muiste suure katku järele Tammiski rannas hiigla kivi- kõnelda veelgi. selgitamiseks. Seega päästak- olnud Muhumaa inimestest ja mürakas n.-n. Mustkivi ja võib- L.P. sime muhulaste muinaskange- loomadest lage. Või külas olla on selle all ka alles Mardi lase teda ähvardava unustuse (tähendab, kohal kus praegu varandus leidjat ootamas. Nagu näeme, on muistendi hõlmast.“ asub Või küla) olnud katkust „Nagivälja“ Naiu pojad teksti all nimemärk L.P., keda Torkab silma, et siin räägi- veel järele jäänud üks hobuse- pannud Must-Mart kõik ame- Meie Maa samal leheküljel takse veendunult Mustast kronu ja seda tahtnud hundid tisse: ühe põllumeheks, teise tutvustab kui “meie noort Mardist kui muhulaste muinas- heaks võtta. Ajal aga, kui sepaks. kaastöölist”. L. Piiri varjunime kangelasest. Seega on antud hundid parajasti hobuse kallale Vanem poeg, Suur-Jaak, kes kasutas tollal hiisem pagulas- kindel soov huvi objektiks asunud, sattunud sinna ka olnud hästi pikk ja tugev mees, kirjanik Raissa Kõvamees (snd olevate võimalike Musta Mardi keegi mees, kes olnud pool hakanud põldu harima. Mart Kesküla, 1907-1989). Ka J. E. muistendite mõtestamiseks. kuradit, pool inimest. Kuna hunt käskinud Jaaku läätsi maha Meika (Meigas) koostatud Tuleb pidada tõenäoliseks, et ja vanakuri on maailma algusest teha, millist käsku ka täidetud. “Saare kirjanike ja tegelaste nimemärgi W. Taga seisab Meie peale üksteisele suured viha- Paika, kus vanasti olnud Saare- albumis” (1934) leiame algava Maa tolleaegne toimetaja, ka vaenlased, alanud kohe metsik Jaagu läätsaväli, tekkinud hiljem kirjanaise sama pseudonüümi kirjanikuna tuntud Jaan Vorms, jaht. Mees-kurat, kes pole keegi Lõõtsaküla (Läätsaküla). – Mart taha peidetuna. Järgneb kes pärines Muhust. Just tema muu olnud kui Must-Mart, söönud läätsi ja heitnud võis oma noorusmälestustele jooksnud ühe joonega Leht- magama. Sääsed pole aga * Artikkel ilmus Keeles ja Kirjanduses 2001 nr 1, lk 37-45. toetudes huvi tunda kodusaare metsa külla, kust veel katkust magajale rahu annud (sääsed Autor soovis avaldada seda ka vägimehe tegude lähema puutumata seisnud „Nagivälja“ tulnud mere poolt). Nende Muhulases. Kahjuks venis tema valgustamise vastu ning just talu, ja hüpanud tähendatud hirmutamiseks loopinud Mart soovi täitmine tänaseni.