Muhu Valla Üldplaneeringu Eelnõu Täiendavad Ettepanekud Inna Ligi, Jaan Tamm, Sabina Kaukis
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Muhu valla üldplaneeringu eelnõu täiendavad ettepanekud Inna Ligi, Jaan Tamm, Sabina Kaukis Järgnevad ettepanekud toetavad Muhu valla ruumilist arengut võttes senisest enam arvesse: § piirkondlikku eripära, § kultuuripärandi rolli tähtsustamisest regionaalses arengus, § ruumilise arengu tänaseid põhimõtteid (inimesekesksus, turvalisus, säästlikus) § ehituspärandi rolli Muhu valla identiteedi ja maastike kujundamisel ning § tänaseid keskkonna- ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Ehituspärandi väärtuste rõhutamine ei too kaasa erilisi piiranguid, küll aga pöörab tähelepanu selle olulisusele käesoleval hetkel ning soovi säilitada Muhule omaseid väärtusi ja eripära ka tulevastele põlvedele. Ehituspärandi tähtsustamine ei piira kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalide kasutust, küll aga eeldab nende sobitamist väärtusliku kultuuripärandiga. Oluline on visuaalne ehk nähtav materjalikasutus (mahud, katused, fassaadid). Kultuuripärandi peatüki eesmärk on muuta käsitlus sisulisemaks ja muhu-kesksemaks, vältides registripõhiseid nimekirju ja formaalsusi. JR LK, TEEMA MUUDATUS KOMMENTAAR K 1 Lk 8 – Muhu TÄIENDUS: Täiendada kirjeldust saare 3. Asustusstruktuur ja külamiljöö. „rohkearvulised väärtused Säilinud asustusstruktuur ja taluarhitektuur. kõrvalhooned“, Miljööväärtus, mille loovad külad koos kuna Muhu majade, kiviaedade, teedega, rannaniidud ja vanemat kadakased karjamaad. Rehielamud, taluhoonestust ja rohkearvulised kõrvalhooned, majade põliskülasid rookatused, kõrged põlispuud külatee ääres. iseloomustavad just Laudvooderdus ja mustriliseks värvitud uksed eri funktsiooniga ja ja dekoratiivsed väravad. Kitsad ja looklevad erinevatest teed. Sajandeid samadesse kohtadesse laotud ajastustest sammaldunud kiviaiad annavad asustusele pärinevad kindlalt püsivad raamid. kõrvalhooned. Samuti on lisatud mõningad olulised eripärad. 2 Lk 9 - 1.4. MUUDATUS: Muhu ehituspärandi ARENGUVISIO Muhu ajalugu, kombed, geograafiline asend ja väärtustele ON JA eripära on tugevalt mõjutanud saare tähelepanu RUUMILISE arengulugu. Kiviaedadega ääristatud külateed pööramine ja ARENGU ja korrastatud taluaiad annavad tunnistust põhjendus. VAJADUSED sellest, et muhulane hoiab ja armastab oma kodu. Külamiljöö ei ole täna ehk enam päris Praeguses sama, mis aastakümnete eest, kuid siiski üldplaneeringus järgitakse esivanemate tarkust ehituseks toodud sobiva puidu valimisel, kaevule õige asukoha miljööväärtuslikud kavandamisel jne. külad võiksid olla uues planeeringus TÄIENDADA: Muhus säilinud taluarhitektuur samuti välja toodud kannab edasi siinse ehituspärandi kui kõrge traditsioone, piirkondlike ehitusmaterjalide ehituspärandi väärtusi ja kohalike ehitusmeistrite oskusi, mis kontsentratsiooniga on unikaalsed kogu Eesti lõikes. põliskülade Miljööväärtuse, kohalike eripärade ja ajaloolised traditsioonide ülalhoidmisel, kliima- ja keskused, millele keskkonnamõjude vähendamisel on oluline tuleks kõrgendatud traditsiooniliste ehitusmaterjalide jätkuv pöörata. Samuti eelistamine, renoveerimise ja aitab see kaasa ehitusmaterjalide taaskasutamise toetamine. võimalike projektide algatamisele, nt Uusarhitektuur peab toetama ja sobituma põliskülade kaartide ajaloolise keskkonnaga, arvestades koostamine, viidad piirkondlikke väärtusi ja materjalikasutust. vms Uusehitised ei tohi domineerida väärtustamisega olemasolevate väärtuste üle, vaid pigem seotud tegevused. kandma edasi piirkonnale omaseid ja traditsioone kaasaegses võtmes. 3 LK 10 - 2. TÄIENDADA PUNKTE: RUUMILISE 2. Maakasutus- ja ehitustegevusel tuleb ARENGU lähtuda kavandatava ala terviklikkusest - uued PÕHIMÕTTED hooned peavad sobima ümbruskonda ja harmoneeruma olemasoleva asustuse ja ehituspärandiga. Hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse piirkonna miljöösse (hoonestuse mahud, üldilme, materjalikasutus, haljastus, piirded jne). 3. Keskenduda olemasolevate ja traditsiooniliste väärtuste, sh loodusväärtuste (nt kaitsealused liigid, pankrannikud, vanad loodusmetsad) ja pärandväärtuste (nt ehituspärand, pärandkultuuriobjektid) säilitamisele ja parandamisele, seda nii asustuse kui majandustegevuse suunamisel ja planeerimisel. 4. Kuna tänapäeval on Muhu peamine loodusvara siinsed maastikud ja avatus, on maakasutuse kavandamise olulisim lähtekoht Muhule iseloomuliku külamiljöö, randade ja pärandkoosluste säilitamine, kus loodus- ja ajalooline ehituspärand on ühte põimunud, omades seeläbi kõrget esteetilist, kultuuriajaloolist, ökoloogilist ja identiteediväärtust. 4 LK 11 TÄIENDADA: Vana teede 10. Metsamajandamisel (raie, hooldus) tuleb võrgustik on tundlike alade (elamud, puhkealad, väärtuslik nii ühiskondlikud alad) vahetus läheduses sotsiaalses mõttes muuhulgas arvestada esteetilise elukeskkonna kui ka potentsiaalse tagamise eesmärgiga. Raied planeerida turismiatraktsioonin maastikku sobitatud lankidena, vältides suurte a (liikumisradade avatud vaadete ja tuulekoridoride tekkimist, eelistamine). et tagada asula või ehitiste kaitse õhusaaste, Metsaga seotud müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tegevused on tuleohu vähendamine või metsatulekahju potentsiaalne risk leviku tõkestamine. Metsamajandamisel on vanade teede oluline arvestada pärandkultuuriobjektidega kadumisele, ning tagada külateede ja radade säilimine ning mistõttu tuleks see läbipääs, mis tagaks nende jätkuva eraldi välja tuua. kasutamise. 5 LK 19 5.2.1. 1. Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada Erinevalt ELAMUEHITU piirkonnale omaseid ehitusmaterjale. põlisküladest, ei saa S LIIVA KÜLAS ASENDADA: Liiva keskuses KESKUSE 1. Uute hoonete välisviimistluses lähtuda rõhutada MAA-ALAL - keskusesse sobivast ja kaasaegset piirkonnale omast materjalikasutust ning materjalikasutust. arhitektuurilahendustest. Materjalikasutuses Liiva keskuse vältida imiteerivate materjalide kasutamist (nt ehitusmaterjalid kiviimitatsiooniga plekk) pärinevad erinevatest ajastutest, sh suures osas nõukogude perioodist. Liival on niikuinii kõik ehitus DP ga, materjalikasutus kujuneb vastavalt sellele ehk läbi avatud menetluse. LK 20-21 - TÄIENDADA: Lähtuvalt 6 5.2.2. 1. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt kompaktsuse ELAMUEHITU ja ruumiliselt ümbruskonna rõhutamisest ja S MUJAL miljöösse nii materjalikasutuse kui ka ajaloolistest VALLA mahtude osas. Uusehitised ei tohi traditsioonidest, TERRITOORIU domineerida traditsioonilise ehituspärandi sest hajakülasid on MIL üle. Muhus ikka äärmiselt vähe (vt LISADA: ka uus Saare valla Traditsiooniliste materjalide kasutamine üldplaneering). väärtustab kohaliku ehituspärandi Kompaktsus aitab traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning kaasa ka infra võimaldab uusarhitektuuri sujuvalt sobituda loomisele ja olemasoleva ehituspärandiga. haldamisele, samuti Traditsioonilised välisviimistusmaterjalid on sotsiaalsetele Muhus ümar- ja tahutud palk, paekivi, läbikäimistele ja maakivi, lubikrohv (+lubivärv), betoonkivi ja kogukonna värvitud laudis. Tulenevalt traditsioonidest on tugevdamisele. katusekattematerjalidest eelistatud roog, betoonkivi, valtsitud plekk (soodsama lahenduse puhul klassik-profiiliga plekk), asbestivaba eterniit; kõrvalhoonete puhul ka KATUSEKALDE tõrvatud laudkatus. Ehitusmaterjalide puhul üldine soovitus vältida imiteerivate materjalide ning ELAMUTE puhul (va silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste Liiva keskuses ehk kasutamist. hajaasutusega aladel ja külades) MUUDATUS: peaks 7. Elamud ja abihooned (v.a korterelamud, traditsioonilisem, garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada erandeid saab eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja põhjendades alati poolkelpkatusega). Elamute katusekalle 35 teha. Sarnane on ka kuni 45 kraadi. Erinevus katusekaldes ja -kujus kelp- ja viilkatuse on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse nõue Saaremaa keskkonda. Kõrge ehituspärandi valla uues kontsentratsiooniga külades on vallal õigus üldplaneeringus. küsida kolmandate poolte arvamust. Abihoonetel ei pea kallet määrama, LISADA: piisab viilkatuse Kõrge ehituspärandi kontsentratsiooniga nõudest. põliskülades projekteerida tehnoseadmed (nt Katusekaldel on õhk-soojuspumbad, päikesepaneelid) külamaastikul keskkonnaga harmoniseerivalt ja võimalikult esteetiliselt varjatult (mittenähtavasse kohta). äärmiselt suur roll, samuti ei ole keeruline +35 kraadist viilkatust kaasaegses võtmes lahendada. 7 LK 22 - 5.3. TÄIENDADA: Ühtlasi annab ÜHISKONDLIK Lähtuvalt säästva ehituse põhimõtetest, on tänane ja kaasaegne UD HOONED ühiskondlike hoonete puhul eelistatud põhimõte olemasolevate väärtuslike hoonte võimaluse algatada kasutuselevõtt ja renoveerimine uusehitiste ja toetada vastavaid eelistamise asemel. projekte. 8 LK 41 - TÄIENDUSED: Tuulikute rolli Kultuurilis- 2. Võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelementid ajaloolise elemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, ena tuleks esile väärtusega tuulikud, puiesteed, looduslikud niidud, tuua ja rõhutada. maastike karjatatud metsad jms). Olemas on ka maakasutusti 3. Uusi ehitisi ja maakasutust tuleb sobitada inventuurid1 ngimused vanade ehitustega nii, et need moodustaksid säilinud tuulikute ehitusliku ja visuaalse terviku. Olemasolevatel osas ja ideaalis võiks hoonestatud aladel ehitamisel (sh 2-3 neist kohalike rekonstrueerimine) tuleb järgida väärtusobjektidena väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid ära määratleda. ja välisviimistlusmaterjale ning hoonestuse struktuuri. 9 LK 43 - 6.2.1. TÄIENDADA JA LOETLEDA KÕIGE OLULISEMAD Kommentaar: RIIKLIKUL RIIKLIKUD MÄLESTISED: ajutise kaitse all TASANDIL olevate objektide KAITSTAVAD Muhu valla maamärkidena ja puhul tuleb KULTUURIMÄ turismiobjektidena