DOCSLIB.ORG

Tõelised Muhu Pulmad 24

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Nr 7 (260) 5. juuli 2011 Muhu leht Tõelised Muhu pulmad 24. juunil 2011 peeti Külasema järgi – suur tänu neile! teeb) – siin siis peiu vend (Indrek Külaseltsi eestvedamisel maha üks Kuna vanasti peeti pulmi 3-5 Vapper) ja pruutneitsi (Kaie Abe). tõeline muhu pulm, nii nagu see päeva, tuli paratamatult korral- Järgnes rida rituaalseid toimin- ilmselt oli vähemalt 100 aastat dajatel teha valik, mis osa sellest guid, mida peeti väga tähtsaks ja tagasi. Sellise tükiga polnud keegi reaalselt maha mängida. Otsustati endeliseks – peig (Janek Vapper) julgenud varem rinda pista (küll olla keskenduda pulma teisele ja pidi tõstma pruudi (Piret Lang) üks kord 1958. a Piiri rahvamajas kolmandale päevale, mis toimuvad vankrilt maha otse kasevihale, mille näitemänguna muhu pulma etenda- peiu kodus (Nautse Mihklil). Pulm sokutas vankri ette maha pruudi tud). Eelnevalt tegi Külasema oli alanud pruudi kodus ning noor- ämm (Viive Ling) – pruut pühkis rahvas tõsist uurimistööd ja korjas paar saabus meie Muhu pulma otse sellel oma jalad eelmisest elust kild haaval materjali kokku – selle- kirikust. puhtaks ja poetas samasse annina Kolmikvõit aegseid pulmalisi pole ju enam ela- Rõõmustav oli, et üle maa saa- kirju paela – see ennustas leplikku vate kirjas. Suur abi oli Munukeste detud pulmakutsete peale nii palju elu juhul, kui ämm viha kohe pärast Neljandat hooaega tegutsev paari aasta tagusest Muhu pulma- pulmalisi lähemalt ja kaugemalt ko- tulle viskab. Siis kinkis mõrsja ho- Muhu Noorte Motoringil täitus kommete tutvustusest Külasemas hale tuli (juuresolevale pulmapildile busemehele kindad ja hobusele unistus - kolmikvõit! ja Juta Peegli teadmistest. Eesmär- on jäänud vast kolmandik nendest) sokid. Edasi võttis peiu isa pruudil Korduvalt on oldud kahe giks võeti olla võimalikult tõetruu ja et enamus oli leidnud võimaluse käest ja juhatas ta toa poole. Kuna võistlejaga pjedestaalil, lõpuks nii riietuses, kasutatavates eseme- rahvalikus stiilis riietuda ning vana pruut kandis ojo´t (valge linik, mis siis saime sinna kolm liiget tes kui ka rituaalides. Naised val- kombe kohaselt oma leivakotigi kattis ta näo ja mis kinnitati lille- korraga. mistasid pruudi veimevaka tarbeks kaasa võtta. pärjaga), olid tal ju sümboolselt Võistlus toimus Saaremaal esemeid (kindad, sokid, paelad, Pulma „teejuhiks“ sai kõikse silmad kinni – ikka selleks, et Kaarma krossirajal Pitbikede pulmatutid jm). targem muhu eit (Irena Tarvis), kes vanematekoju tagasi ei oskaks min- klassis: Karl Lõbus I, Mati- On selge, et igas Muhu külas olid seletas kõik see aeg toimuvale li- na. Enne majja sisenemist „lõi“ Peeter Lang II ja Henry Luik III. omad pulmakombed, -laulud ja - saks, et miks ja milleks. peiupoiss (Toomas Saar) puust 2011 hooajal on juba päris tantsud. Ent põhilised rituaalsed Enne noorpaari saadeti peiukoju mõõgaga ristid ukse nelja nurka head tulemused: toimingud ikka samad. Pulmad hobune pruudi kirstuga, mida saat- kaitseks kurjade vaimude eest. Abja-Paluoja Pitbike sõit - I kuulutati eelnevalt kolmel korral sid pruuttüdrukud ja peiupoisid. Uksepiidale asetatud leivalabidast koht Karl Lõbus. avalikult maha – lehe ja avalike tea- Aga ega võõraid niisama lihtsalt astus pruut üle (et leivaõnn majja Muhus ja Sakus esimesed dete kaudu – nagu tava ette nägi. sisse lastud. Väravaauku tõmmati jääks), maha kukkunud luua aga kohad rollerite klassis samuti Samal ajal algas ka „ pruudi käima“. köis ette, nõuti passi ja pääsuluba, tõstis nurka, näitamaks kasinust ja Karl Lõbus. Sajanditagune saarerahvas oli reeg- teiselt poolt aga sisselaskmist – virkust; tuppa jõudes viskas kolm Külgkorvidega säärud: lina vaene ja seepärast tuli pruudil kemplemise lõpetas vana peremees halgu koldesse (näitas pruudi vir- Muhus - Karl Lõbus ja Mati- käia sugulasi pidi toetust palumas ja peiu isa (Verni Saarkoppel), kes kust, truudust ja perenaise osa- Peeter Lang - I koht – anti siis veimevakka sobivaid andis käsu võõrad sisse lasta. vust). Järgnes rida rituaalseid toi- Sakus - Karl Lõbus ja Gerrit esemeid või raha. Külasema esindus Ja varsti selle järel saabus kul- minguid söögilaua ääres koos Siiner - III koht (külavanem Malle Mätas, tuleva- juste helinal ka noorpaar pulma- söögipalve ja õpetuslauludega Säärud: sed pruutneitsi Kaie Abe ja ämm vankril koos esiku (kes oli vanem (kaasitajate eestlaulja Leena Muhus - Elis Pihl - III koht Viive Ling) külastas Muhu ettevõt- abielunaine pruudi suguvõsast ja Peegel), mida regivärsile omases Sakus - Elis Pihl - II koht jaid – toetajaid sai kokku üle kahe- kelle ülesanne oli pruuti aidata ning korduses said kõik pulmalised Sakus - Alo Aavik - I koht. kümne, igaüks panustas oma juhendada) ning „järgmised“ (ehk kaasa laulda. Sel aastal on veel 8 võistlust, võimaluste ja südametunnistuse paar, kes ilmselt järgmisena pulmad hooaja viimane võistlus toimub Järg lk 4. oktoobris Muhus. Ootame uusi liikmeid! Paavo Aavik ISSN 1736-289X 2 MUHULANE 9. juulil kell 12 Külasema külaplatsil Juu jääb - 15. korda! tantsu- ja laulupäev 10. juulini saab nautida tuleviku- Esinevad: Vigala meeskvin- muusikat festivalil Juu Jääb. Pildil Lin`s tett, Pärsamaa kultuurimaja System, kelle esinemiskord jõuab kätte taidlejad, Emmaste valla nais- 8. juulil Nautse Mihklil. rühm, Muhu põhikooli algklas- side segarühm, Tornimäe Ader- Nautse Mihklil toimuvad kontserdid kassid ja Triinud, Külasema 7. ja 8 juulil kl 21, 9. juulil kl 15. Pädaste taidlejad. mõis võtab muusikahuvilisi vastu 8. juulil kl 18 (sünnipäeva kontsert- 9. juulil õhtusöök) ja 9. juulil kl 12 (kontsert ja tseremoonia). Tänavuse festivali Väike Videvikukontsert lõpetab kirikukontsert pühapäeval, 10. Uiekopli õuel Põitse külas juulil kl 14. Muhumaal. Algus kl 20. Pääse 5 eurot. Volikogu 20. juuni Vallavalitsuse istungitelt istungilt 31. mai Võrguehitus AS-le Levalõpme k täitmiseks korraldatava avaliku - Rässa k Kopli mü DP Kinnitati stipendiumifondi nõukogu Liivamaa mü elektrivõrguühenduse konkursi läbiviimise kord. algatamine. Eesmärgiks on koosoleku otsus stipendiumide maks- rajamiseks. Otsustati välja kuulutada avalik Kopli mü (13,51 ha) jagamine mise kohta. konkurss Muhu põhikooli direktori seitsmeks elamukrundiks, teede, Anti luba Maleva plaadiesitluse 7. juuni vaba ametikoha täitmiseks. tehnovõrkude ja rajatiste raja- kontserdi korraldamiseks Piiri kul- Anti luba MTÜ-le Kristlik Misjon Otsustati suurendada 2011. a eel- mine ning servituutide seadmise tuurikeskuses 3. juunil. Horvest 21 Muhu suve kämp telk- arvet sihtotstarbeliste vahendite vajalikkuse määramine. Otsustati toetada Suuremõisa küla- laagri korraldamiseks Käspri talu arvelt. - Tamse küla Staadioni ja platsi korrastamist. kinnistul Kuivastus 6.-9. juulini. Muhu Muuseumi sooduspileti Krundi mü DP kehtestamine. Kehtestati tehnovõrgu talumis- Otsustati maksta toetust Kuivastu hinnaks kehtestati 1.50. Käesolev planeering muudab kohustus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ k jaanitule platsi korrastamiseks. Pikendati projekteerimistingimuste kasuks sundvalduse seadmiseks Väljastati kirjalik nõusolek Igaküla kehtivusaega Rässa k Lahenurga kehtivat planeeringut krundi- - Suure-Tähvena kinnistule, Terala mü puurkaevu rajamiseks. elamu ehitamiseks ühe aasta võrra. jaotuse ja maa sihtotstarvete - Toome kinnistule, Kinnitati Rässa k Saare ja Heigu Kinnitati DP koostamise lähte- osas. - Välja kinnistule. maaüksuste jagamine: Saare, Lagediku, ülesanded Raegma k Ööviiuli mü-l. - Liiva k Liiva Sidejaoskonna Otsustati lõpetada õigusvastaselt Otsa ja Serva. ja Tõnise maaüksuste DP keh- võõrandatud maa kompenseerimis- Kinnitati tehnovõrgu talumis- 21. juuni testamine: eesmärgiks on kau- menetlus Hellamaa k endise Kõrtsi nr. kohustus Eesti Energia Jaotusvõrk Kinnitati maaüksuste jagamised banduskeskuse planeerimine A-10 talu maadele. OÜ kasuks sundvalduse seadmiseks - Pallasmaa k Mihkli: Raa, Amoni, Liiva sidejaoskonna kinnistule, Kinnitati Levalõpme k Mihkli mü maakaabelliinide paigaldamiseks Indreku, Nepitu, Lahari, Eose, Hike avaliku parkla planeerimine jagamine: Mihkli ja Aaviku (mtm). - Hellamaa k Võitma kinnistule, ja Tidriku (elamumaad), Tõnise kinnistule, Tõnise maa- Määrati Simisti k Keskpõllu nimi ja - Hellamaa k Kuuse kinnistule. - Päelda k Rätsepa: Rätsepa ja Ruudi aadress. (mtm), üksuse maa sihtotstarbe muut- Anti nõusolek maaüksuste koor- 14. juuni - Tupenurme k Rihva: Rihva ja mine, liikluskorralduse ning mamiseks isikliku kasutusõigusega Anti luba Eesti Rahvatantsu ja Rihvametsa (mtm), tehnovõrkude lahendamine, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks Rahvamuusika Seltsile Teatetants - Lehtmetsa k Kadastiku: Kadastiku servituutide seadmise vajalik- maakaabelliinide paigaldamiseks 2011 korraldamiseks Kuivastu-Liiva- ja Kadastikupõllu. kuse määramine ning kesk- vastavalt asendiplaanidele: Väikse väina tammi alguses 25. augus- Kinnitati DP koostamise lähte- konnatingimuste seadmine. - Lõetsa k Lõetsa-Lalli tist kl 23 – 26. augustini kl 3. ülesanded Rässa k Kopli mü-l. - Muhu valla 2010. a majan- - Pärase külatee ala. Kinnitati sotsiaalkomisjoni ette- Kinnitati Tõnise kinnistu hoones- dusaasta aruande kinnitamine. Võeti vastu Päelda k Tagaküla panekud toetuste maksmiseks ja tusõiguse konkursi tulemused: pari- - Informatsioonid. detailplaneering (DP). DP avalik kulude kompenseerimiseks. maks pakkumiseks tunnistati OÜ väljapanek kestab 10. juulini. Väljastati ehitusluba: Guide Marketing. Väljastati projekteerimistingimused: - Vanamõisa Taga-Simmu elamu Otsustati moodustada komisjon Tule doonoripäevale - Kuivastu k Jaani mü sauna ehita- rekonstrueerimiseks seltsitegevuse toetamise taotluste ja võta kaasa isikut tõendav miseks ja elamu rekonstrueerimiseks - Kesse k Jaani
Recommended publications
  • Muhu Valla Üldplaneering

    Muhu Valla Üldplaneering

    MUHUMUHU VALLAVALLA ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 25 000 Seanina sadam x Sõo lauter x !¤ « Võrkaia sadam 0 1 2 4 Km 5" Üügu lauter 5" « !¤ Pallasmaa küla Kallaste supluskoht Nõmmküla 21152 !r Kallaste sadam x« Mõisaküla Kallaste küla 5" « Tamse küla Rannaküla Rebaski küla Raugi küla Põitse küla Tamse sadam 21149 « x Tupenurme küla « Oosaare lauter !¤<" « Vahtraste küla Kesse Abaja supluskoht !r !r Oosaare supluskoht 5" Külasema küla Lõetsa küla x Kesse Abaja sadam Kapi küla « Paenase supluskoht Paenase küla Kesse küla x Kesse-Jaani sadam Eku lauter !r !¤ Igaküa supluskoht Lalli küla " r 5 !!¤ !Ã x Pesima lauter k Pärase küla Lalli sadam Päelda küla Lepiku küla !r Lalli supluskoht <" Lehtmetsa küla Levalõpme küla Rinsi küla « 5" Igaküla 5" IA« 5IA" AI « " 21151 5" 5 AI 10 Hellamaa küla Piiri küla Viira küla AI Koguva küla «IA « Liiva küla " IA« « 521148 « « B) « 5" « 21153 « Soonda küla !r « Võlla supluskoht « « Koguva sadam AI x « 21164 « « 5" Võlla küla 21150 Vanamõisa küla Rootsivere küla « Kantsi küla « "d « Nautse küla IA Mõega küla <" Linnuse küla Ridasi küla "d !¤ !r IA Leeskopa küla LEGEND Vahtna supluskoht « 5" Vahtna lauter Mäla küla Üldplaneeringuga kavandatav Tusti küla « « Planeeritav tuletõrje veevõtukoht Püsiühenduse trassi ettepanek « x Nurme küla Raegma küla « r Planeeritav supelrand Planeeritav tee Kuivastu sadam ! 5"AI <" Planeeritav telkimiskoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 !¤ « Oina küla 5" Planeeritav puhkekoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 Tammiotsa paatide veeskamise koht IA Planeeritav
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
  • Näärikuu Ja Küünlakuu Muhu Muuseumis Uus Aasta on Toonud Meile Ilusa Pärand”

    Näärikuu Ja Küünlakuu Muhu Muuseumis Uus Aasta on Toonud Meile Ilusa Pärand”

    Nr 2 (376) Veebruar 2021 (küünlakuu) Muhu leht ○○○○○○○○○○○○○○○ Näärikuu ja küünlakuu Muhu Muuseumis Uus aasta on toonud meile ilusa pärand”. Selle projekti raames 19. veebruaril osaleb muuseumi 24. veebruaril talve ja ka muuseum on saanud parendatakse Eestis ja Lätis 36 esindus Muhu Põhikooli projekti- katustelt lund alla tõmmata, mida militaarajalugu tutvustavat objekti. päeval. kell 12 juhataja sõnul tehti viimati nii Eemu veski juurde tehakse teabe- 20. veebruaril tähistame Juhan Liiva Keskväljakul kümme aastat tagasi. stend „Esimese maailmasõja aegsed Smuuli 99. sünniaastapäeva. Sel Eesti Vabariigi 103. aastapäeva 20. jaanuaril sai Elmari raadiost kaitsekraavid Väikese Väina ääres”. korral koguneme õues monumendi tähistamine ja 2020. aasta kuulata intervjuud Meelis Mere- Veebikeskkonda aitasime kirjutada juures, asetame lilled ja meenutame preemiate üleandmine. äärega, kes tutvustas muuseumit ja jutte ja panna pilte Leinava ema Juhanit. Muuseumis on koosta- tulevasi üritusi. monumendi, Võiküla rannakaitse- misel virtuaalnäitus „Juhan ja Olete oodatud! Iga päevaga täieneb Muuseumide patarei ja Piiri raketibaasi kohta. autod“, mida saab siis igaüks ○○○○○○ ○○○○○○○○○ Infosüsteemis Muhu Muuseumi arvutist muuseumi kodulehelt kogude osa, see tähendab, et sinna Plaane uueks hooajaks ikka vaadata. Avalik kirjalik lisandub pidevalt fotosid ja kirjel- teeme, aga mitte veel nii suurtes 27. veebruaril on oodata vene- enampakkumine dusi meie kogudes olevate muse- mahtudes kui varasemalt, sest see keelset gruppi, kes soovib meilt Muhu Vallavalitsus viib läbi aalide kohta. Jaanuaris peab va koroona ei ole veel ära läinud. teada saada Muhu vastlakommete avaliku kirjaliku enampakkumise muuseum koostama ja edastama ka Jaanuaris käis korra koos ka kohta. Muhu Vabatahtliku Pääste- erinevaid aruandeid. karmoškaklubi ja suvel saab õpitut komando kasutuses olnud Muhu Muuseum aitas saarlastel kuulata-vaadata ka muuseumis.
  • Muhu Valla Arengukava Ja Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 1 Aruanne

    Muhu Valla Arengukava Ja Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 1 Aruanne

    Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 1 aruanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30, Tallinn Töö nr 782/06 Tartu - Muhu 2006/2007 Käesolev dokument on põhimahus trükitud 100% taaskasutatud pabe rile Cyclus Office Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 2 aruanne Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 8 1. ÜLEVAADE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST ................................. 11 1.1.E ESMÄRK JA SISU .......................................................................................................................... 11 1.2. ALTERNATIIVIDEST ...................................................................................................................... 23 1.3. SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................... 24 2. ÜLEVAADE MUHU VALLAST ............................................................................................... 27 2.1. ASEND JA PÕHISTRUKTUUR .................................................................................................. 27 2.2. ASUSTUS JA ELANIKKOND ...................................................................................................
  • Johannes Jansi Päevaraamat Kogumisreisist Muhu Saarele 1920

    Johannes Jansi Päevaraamat Kogumisreisist Muhu Saarele 1920

    Johannes Jansi päevaraamat kogumisreisist Muhu saarele 1920. aastal 221 JOHANNES JANSI PÄEVARAAMAT KOGUMISREISIST MUHU SAARELE 1920. AASTAL 1920. aastaks oli Eesti Rahva Muuseum jagunenud kaheks – Tar- tus jätkas tegevust 1909. aastal rajatud Eesti Rahva Muuseum ning ERMi Tallinna osakonnast oli saanud iseseisev Eesti Muuseum (hi- lisem Eesti Kunstimuuseum), kel oli sarnaselt ERMiga missioon koguda ja säilitada vanavara. Sarnasus oli ka vanavara korjamises: Eesti Muuseumi eesmärk oli kogu Eesti kihelkondade kaupa läbi käia ja kõiki vanu asju, mis on haruldased ja mille kadumist võib karta, kaasa võtta. Täita tuli korjamisraamat, kuhu kanti andmed esemete kohta. Nõuti päevaraamatu pidamist, mis tuli anda muu- seumi arhiivi1. Sealset Eesti Muinasvara Päästetoimkonna (MPT) tegevust juhtisid Kristjan Raud ja August Pulst, kes oli esimesed va- navara kogumise ristsed saanud ERMi ülesandel juba 1911. aastal. 1920. aastal saatis MPT vanavarakorjajad teele erinevatesse Eesti kihelkondadesse, kaasas „Juhatuskiri korjajale”, korjamisraamat, kviitungid ja raha. Käesoleva päevaraamatu (TAp 203) autor Johannes Jans saadeti mais Muhu saarele, suvel jätkus kogumine Jaani ning sügisel Jüri ja Jõelähtme kihelkonnas. Päeviku lehekülgedel avaneb pilt pea aas- ta kestnud kogumistegevusest – päevaraamat algab sissekandega 15. maist 1920 ja lõpeb 16. aprilliga 1921. Avaldame siin päevaraa- matu esimese poole, mis viib lugeja Muhu saarele. Päevik sisaldab teraseid tähelepanekuid, on sisukas ja mõnusalt avameelne. Algajale vanavarakogujale oli kõik uus ja huvitav ning oli suur tahtmine ko- getut jagada – jagame seda meiegi. Päeviku järge on võimalik luge- da õige pea ilmuvas vanavara kogumisretkede päevikute sarjas. Hiljem on J. Jans MPT ülesandel kogunud vanavara Tõstamaa, Sangaste ja Hargla kihelkonnas, Pakri saartel ja Narva jõe tagustel aladel ning ERMi stipendiaadina Setumaal. Kahjuks annavad nen- 1 Kogumismatkade päevaraamatute, reisikirjelduste ja välitööde päevikute kogu moo- dustab ERMi topograafi lise arhiivi (TAp), milles on 2006.
  • Taastatavate Puisniitude Valimine Saare Maakonnas the Selection of Wooded Meadows to Be Restored in Saare County

    Taastatavate Puisniitude Valimine Saare Maakonnas the Selection of Wooded Meadows to Be Restored in Saare County

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Jan Jürjestaust TAASTATAVATE PUISNIITUDE VALIMINE SAARE MAAKONNAS THE SELECTION OF WOODED MEADOWS TO BE RESTORED IN SAARE COUNTY Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekava Juhendaja Toomas Kukk, MSc Tartu 2015 1 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Jan Jürjestaust Õppekava: loodusvarade kasutamine ja kaitse Pealkiri: Taastatavate puisniitude valimine Saare maakonnas Lehekülgi: 48 Jooniseid: 10 Tabeleid: 1 Lisasid: 4 Osakond: Metsakasvatus osakond Uurimisvaldkond: keskkonnakaitse Juhendaja(d): Toomas Kukk, MSc Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2015 Eestis leiduvate, ainulaadsete, suure bioloogilise mitmekesisusega poollooduslike koosluste pindala on viimase poolsajandi jooksul drastiliselt vähenenud. Selle põhjused on kollektiviseerimine, maaparandus, loomakasvatuse intensiivistumine, väiketalude kadumine, maade kultuuristamine ja suurte põllumajandusmasinate kasutuselevõtmine. Selleks, et antud koosluste pindala enam ei väheneks ega lõplikult ei kaoks on Keskkonnaamet läbi viinud mitmeid erinevaid projekte. Antud töö eesmärk on määrata kindlaks suure taastamisväärtuse ja potentsiaaliga puisniidud mis asuvad Saare maakonnas. Selleks on kasutatud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu, Natura 2000 elupaikade ja Keskkonnaregistri Poollooduslike koosluste andmebaasi. Selliste puisniitude väljaselgitamiseks on nende andmebaaside alusel koostatud uus, MapInfo kaardikiht. Selle kaardikihi põhjal on tehtud esmased taastatavate alade valikud. Nendel

  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed

    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
  • Igaküla Talud Ja Pered Kohad Ja Legendid

    Igaküla Talud Ja Pered Kohad Ja Legendid

    IGAKÜLA TALUD JA PERED KOHAD JA LEGENDID Kuressaare 2005 a. SISUKORD 1. IGAKÜLA AJALUGU JA ELUOLU 5 2. TALUD 10 2. 1. Terala 11 2. 2. Neo-Jaani 12 2. 3. Neo 13 2. 4. Oeldu 14 2. 5. Tõnise 15 2. 6. Antsu-Matsi 16 2. 7. Ranna 17 2. 8. Uuelu 18 2. 9. Ennu 19 2.10. Mihkli-Aadu 20 2.11. Pärdi-Mihkli 21 2.12. Pärdi-Jüri 23 2.13. Antsu-Jaani 24 2.14. Kästiki 25 2.15. Uuetalu 27 2.16. Iivardi 28 3. PERED 31 3. 1. Terala 31 3. 2. Neo-Jaani 31 3. 3. Neo 32 3. 4. Oeldu 33 3. 5. Tõnise 34 3. 6. Antsu-Matsi 35 3. 7. Ranna 38 3. 8. Uuelu 39 3. 9. Ennu 40 3.10. Mihkli-Aadu 41 2 3.11. Pärdi-Mihkli 42 3.12. Pärdi-Jüri 43 3.13. Antsu-Jaani 44 3.14. Kästiki 45 3.15. Iivardi 46 3.16. Uuetalu 47 3.17. Jaagutoa 48 4. KOHANIMED 49 5. LEGENDID JA MUISTENDID 52 KOKKUVÕTE 57 KASUTATUD KIRJANDUS 58 LISAD 59 LISA 1. Muistne Igaküla laul 59 SISSEJUHATUS 3 Lääne-Eestis asub suuruselt kolmas saar, Muhu saar, mis on üks värvikaim ja salapärasem elupaik inimestele ja loomadele. Juba 17. sajandi lõpust alates võib täheldada selle väikese saare olemasolu maakaartidel ja kirikukroonikates. (Rullingo, 2001) Eraldatus mandrimaast ei ole mõjunud saare kultuurile kahjulikult, vaid on pikendanud rahva eripära nii elamistraditsioonides kui ka käsitöö harrastuses. Tänase päevani võib Muhus ringi rännates leida end kaugel ajaloos, sest vanemates külades võib märgata käesoleva ajani säilinud saarele iseloomulikke taluhooneid.
  • Muhu Valla Üldplaneeringu Eelnõu Täiendavad Ettepanekud Inna Ligi, Jaan Tamm, Sabina Kaukis

    Muhu Valla Üldplaneeringu Eelnõu Täiendavad Ettepanekud Inna Ligi, Jaan Tamm, Sabina Kaukis

    Muhu valla üldplaneeringu eelnõu täiendavad ettepanekud Inna Ligi, Jaan Tamm, Sabina Kaukis Järgnevad ettepanekud toetavad Muhu valla ruumilist arengut võttes senisest enam arvesse: § piirkondlikku eripära, § kultuuripärandi rolli tähtsustamisest regionaalses arengus, § ruumilise arengu tänaseid põhimõtteid (inimesekesksus, turvalisus, säästlikus) § ehituspärandi rolli Muhu valla identiteedi ja maastike kujundamisel ning § tänaseid keskkonna- ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Ehituspärandi väärtuste rõhutamine ei too kaasa erilisi piiranguid, küll aga pöörab tähelepanu selle olulisusele käesoleval hetkel ning soovi säilitada Muhule omaseid väärtusi ja eripära ka tulevastele põlvedele. Ehituspärandi tähtsustamine ei piira kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalide kasutust, küll aga eeldab nende sobitamist väärtusliku kultuuripärandiga. Oluline on visuaalne ehk nähtav materjalikasutus (mahud, katused, fassaadid). Kultuuripärandi peatüki eesmärk on muuta käsitlus sisulisemaks ja muhu-kesksemaks, vältides registripõhiseid nimekirju ja formaalsusi. JR LK, TEEMA MUUDATUS KOMMENTAAR K 1 Lk 8 – Muhu TÄIENDUS: Täiendada kirjeldust saare 3. Asustusstruktuur ja külamiljöö. „rohkearvulised väärtused Säilinud asustusstruktuur ja taluarhitektuur. kõrvalhooned“, Miljööväärtus, mille loovad külad koos kuna Muhu majade, kiviaedade, teedega, rannaniidud ja vanemat kadakased karjamaad. Rehielamud, taluhoonestust ja rohkearvulised kõrvalhooned, majade põliskülasid rookatused, kõrged põlispuud külatee ääres. iseloomustavad just Laudvooderdus ja mustriliseks
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre

  • Kasutatud Allikad

    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
  • Suur Katel Soela Väin Väikeväin

    Suur Katel Soela Väin Väikeväin

    (P a ra s m e t s a l a h t ) Pallas- Nõmm- maa küla Mõisa- küla S o e l a v ä i n Kallaste M U H U RTaanmnas-e Saaremaa vald küla Rebaski Kaart on valmistatud MaaT-uapmee-tis. Kaardil kujutatud informat- ORISSAARE siooni eest vaPsõtuittsaeb Maan-uarmmeet. AndmReaalulikgai d: Eesti Topograa- Kõinastu filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned jaK ünilmaseedm (saeisuga 01.02.2017.a) - MVaarhetgraisstteer. Lõetsa Kõinastu Kapi Pammana Lepiku Paenase U Hindu Päelda Pärase Leht- Leva- metsa p Ranna- Rinsi Lõplõepmme eri s küla Murika Soela u Paaste Jaani Igaküla Viira l Triigi Raugu Soonda a Piiri Hellamaa h Rand- Koguva L Liiva So laht Jõiste Kavandi R küla Haapsu o t a Vana- n n Taaliku Pulli d dk Nautse mõisa Kantsi a Meiuste Triigi ü Poka la Rootsi- j Mõega Metsküla j Ori- vere Leeskopa Ridasi Võhma nõmme Liiküla j Laugu Mujaste Järve- Linnuse Liiva Asuka küla Liiga- Mäla Paha- e Leisi laskma Lahe- Nurme MUHU b ORISSAARE pilli Oitme küla Suure- Oina a Orissaare Raegma L V Suur- mõisa n Ööriku Paras- Moosi Hiie- õ Pahila Maasi u metsa l Väike-Rahula L Liiva välja Roobaka u Mäeküla Panga P p Aljava Veske e Simisti Õeste Pädaste Taga- Peederga L o Põripõllu S A A R E M A A ranna e Väike-Pahila i Aru s Suur-Rahula Liiva i Aruste Tumala Võhma j Nihatu Kuninguste LEISI Nurme Viira Lahe- Ninase Kalma Saikla Ariste Reina küla Angla Tareste Mehama Pöitse Nenu V Linnaka Arju Kahutsi Sundi- äi Uudepanga Tõre metsa Metsara ke Küdema Mätja Levala Põdragu jv Kugalepa Pamma Karja Kopli Salu Mui v laht Purtsa Tagavere Kareda Iruste