DOCSLIB.ORG

Mälestustahvel Aarne Vinklile Ja Kultuuritegevusest Külasema Külas 5

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mälestustahvel Aarne Vinklile Ja Kultuuritegevusest Külasema Külas 5 MUHULANE 3 Mälestustahvel Aarne Vinklile ja kultuuritegevusest Külasema külas 5. augustil 2007 asetati Külasema küla Koosi talu Külasema küla taidlejad. väliköögi seinale mälestus- tahvel kirjandusteadlasele Aarne Vinklile, kes veetis oma naise Linda Metsniidu (hiljem Vinkel) sünnikodus 1947. aastast alates oma suvepuhkused ja hiljem, pensionieas, terved suved. Tahvli valmistamine ja panek olid organiseeritud Külasema külavanema Malle Mätase ja rahastatud Külasema küla seltsingu „Peastlane“ poolt. Sündmus oli seotud sõprusküla Maasi (Oris- saare vald) külaskäiguga Muhusse. Võõrustajad läksid külalistele vastu „suurele teele“, sealt siir- platsile Laine Tiikma (Mari- korral esineti esimest maseks. duti edasi Rinsi surnuaeda, puu perest). korda. Sellest hoogu kus vaadati Aadu Hindi See mälestustahvel on saanud ja end tutvustanud, Abiks isetegevuse aren- poolt oma emale asetatud kindlasti austusavaldus ka on Külasema taidlejaid damisel on olnud Maie mälestuskivi. Aadu Hindi Linda Vinklile, kes oli ehk kutsutud etlema juba mit- Mätas ja Helve Saartok ema on pärit Külasema 1950. aastatel Muhus tun- mele poole Muhus ja (tants) ning professionaalid Marjaväljalt. Seejärel siir- tumgi (Liiva kooli direktor ja Saaremaal ning järgmine Mall Noormets (tants) ja dus delegatsioon Rinsi õpetaja) kui Aarne Vinkel tol etteaste on planeeritud Allan Noormets (näite- kirikusse, kus Muhu kul- ajal. Aarne Vinkli Muhu Kihnu saarele. kunst). Taidluse tase tõu- tuuriedendaja Juta Peegel kirjanduse (näiteks kirjanik Taidlusgrup-pi kuuluvad seb iga esinemisega (eriti rääkis kiriku ajaloost. Paari Raissa Kõvamehe looming) lauljad, pilli-mees (Väino positiivne oli vaatajatepoole tunni pärast jõuti Külase- ja kultuuri uurimise alane Mätas), nais-tantsijad ja tagasiside 18. augustil toi- ma külla. Ilm oli väga ilus tegevus langeb hilisemasse näitlejad. Vii-maste poolt munud esinemisest Koguva ja palav. perioodi. on esinemis-küpseks küla Tooma talu õuel). Aarne Vinkli mälestus- saanud Oskar Lutsu Soovin Külasema küla tahvli avamisel võtsid sõna Tahvli avamisele järgnes näidend „Pärijad“. Vaadates seltsingule „Peastlane“ jät- tema tütar Piia; kirjandus- koosviibimine ühes Küla- praegust taidlus-tegevuse kuvat edu! teadlane ja A. Vinkli kaua- sema taidlejate eeskavaga innukust, ei jää see aegne kaastöötaja Keele ja külavanema õuel Sepa- näidend kindlasti vii- Piia Tint Kirjanduse Instituudis Hansul. Maie Kalda; A. Vinkli sugu- Taidlustegevus Küla- lane ja sõber Udo Suurtee semas sai alguse seoses ning Muhu muuseumi juha- ettevalmistustega küla KalaGontsert 2007 taja Kadri Tüür. Kadaka teiseks kokkutulekuks, mis asetas tahvli ette muru- toimus 7. juulil 2007. Tol Algupärase loomingu kontsert: Riina ja Irma lugesid oma luulet, Peeter ja Klarika aga laulsid omi laule Mälestustahvel Aarne Vinklile. 4. augustil Lepana paadikuuris. Pildilt puudub Irma. Riina Sui 4 MUHULANE Kena kotitäis Oma luulet trükisõnas joomaritest, prostituu- Eriti meeldib mulle sellis- öeldud, on feminismi teiste näidanud muhulaste ring on tidest, rullnokkadest, abi- test “lokaalse koloriidiga” peamiste suundadena ole- jälle avardunud – sel suvel elurikkujatest, narkomaa- lauludest “Muhu naba”, mas veel ka poliitiline ja on viimaks isikliku luule- nidest... Samas on autori- mida kuuldavasti ei olnud poststrukturalistlik femi- kogu avaldamiseni jõudnud poolne suhtumine sellesse tihatud nabakivi avamisel nism) põhiline olemus: Indrek Vapper, ühelt poolt “inimsolki” (lk 30), nagu ette kanda, kuid mida esmalt, meeste ja naiste Kõue Liina, teiselt poolt kõigisse oma laulude kan- soovitaksin kindlasti sinna vastandamine ning sellele Mäksa Jaani järeltulija. gelastesse, soe ja mõistev. kunagi rajataval turismiinfo tuginev veendumus, et Küllap seletab perekondlik Sellest annab tunnistust stendil vaatamisväärsuse ainult ühe sugupoole (s.t kuuluvus paljuski seda, juba kogu esimene luuletus olemust selgitava tekstina naiste) abil korraldatud miks raamatukaante vahele “Taksikoer Tuks”, mis kasutada. maailm saaks ikka palju pressitud tekstid peaksid maalib pildikese õues Abstraktsematesse sfää- parem kui praegune. Siingi oma tegeliku olemuse poo- kinnikülmunud ukse taga ridesse lendab pikem luule- on autoripoolne sümpaatia lest hoopis plaadil olema. oma koera lohutavast pere- teos “Massimõrv munni- ilmselt nende poolel, kes Nagu Indreku õde Irena mehest. Ei sõnagi sellest, riigis” (ei tea, kas pealkirja elule alla kipuvad jääma, Tarvis Muhu harrastusluu- et peremehel on õues külm osas on šnitti võetud Muhu kuid mõista püüab ta letajate piknikul tunnistas, või kirumist lukufirma kirjaniku Vassiili Randmet- kummatigi mõlemat vaenu- ei saa ta hästi venna luule- aadressil – ainult mure selle sa ainsast trükis ilmunud poolt. tuste ettelugemisega hak- pärast, et üksi toas olev teosest “Mõrv metsamõi- Lõpetuseks võib nentida, kama, sest on neid kõiki kutsu enne sulailmade sas”?), mis toodab seoseid et siinne katse Indrek lauludena kuulnud. (Kuna tulekut nälga ei sureks. nii Seaküla Simsoni pisi- Vapperi esikluulekogu aga Indrek nimetatud üri- Nii luuletuste käsitööos- skulptuuriloominguga, kiirkorras eesti ja Muhu tuselt puudus põhjusel, et kuslikud riimid, lauldavus Juhan Smuuli luulelaadiga luule konteksti paigutada ta parasjagu Suuremõisa kui ka motiivid (kosmos, (“Algab hommik, koidu- on ilmsiks toonud üpris Kõuel tuulekasti laudu lõi, ebatäiuslik armastus, tunnil. / Kuratlikult kaunis palju eriilmelisi paralleele. luges Irena sel puhul siiski maantee- ja rannaroman- päev.”) kui ka Andrus See võiks anda tunnistust ette kogu lõpetava laulu tika) tuletavad meelde üht Kiviräha loomingus mitut asjaolust, et tegu on tõsi- “Töö”.) 20. sajandi lõpu eesti luule puhku püstitatud prob- seltvõetava raamatu ja Ses suhtes sarnaneb iseäralikumat fenomeni, leemiga inimeksistentsi tõsiseltvõetava autoriga, “Kott” näiteks “Jaan Tätte nimelt Tartu luuletajat võimalikkusest mees- või kelle edasist kirjanduslikku lauludega”, mille välja- Priidu Beierit. Isikuna väike naissugupoole täieliku arengut jälgib ilmselt andmine luulekogu vormis kibestunud kirjandus- puudumise tingimustes. senisest tunduvalt suurem oli omamoodi julgustükk: õpetaja, fenomenina Matti Selles laulus on tegelikult hulk huvilisi silma- ja paljud laulusõnad, mida on Miliuse kehastuses üles tabatud radikaalse femi- kõrvapaare. kena kõrvaga kuulata, astunud “õrna ja rõveda” nismi (mille kõrval, olgu Kadri Tüür muutuvad lehele kahe- luuletaja Matti Moguci mõõtmeliseks surutud luuletuste autor, paljudele tekstidena liiga lihtsa- romantilise pungi ihaleja- TÜHITUUPUR * koelisteks selleks, et neid tele pähe kulunud “Vennas- Suveulakused peatas koolikella ”Kuku!”. täisväärtusliku kirjandu- konna” vanemate lugude Õppetööle sõit käis kõigil liinibussiga. sena käsitleda. Seda ohtu tekstide autor. Kui Indrek Mina olen kurikuulus anekdoodi Juku, kooli tulin lüpsilauda ”Belarussiga”. adus ilmselt Tätte isegi, kui Vapper elaks Tartus, oleks Lapsed aeti kokku pärast suve saalis suures, varustas oma kogu selgi- tal ilmselt lootust saada kleenukesed, paksud, tuupurid ning petised. tusega “See ei ole luule- Moguci mantlipärijaks. Pahatihti hiljaks jäin, sest lasin õhku juurde raamat. See on raamat Mingil määral on sellisteks tagumisse rehvi oma MTZ-ile. laulusõnadest”. Ka “Kotti” peetud ka Tartu Noorte Südametu koolijuhtkond teavitas, et näitan on autor polsterdanud iga- Autorite Koondise meesliik- üles haridusse imbetsilset suhtumist. suguste hoiatuste, alapeal- meid (Aapo Ilves, Jaan Ma ei suutvat ettenähtud normi ära täita, kirjade, sisse- ja välja- Pehk, Contra jt), kes sa- kuskil polevat teist minusarnast juhtumit. juhatustega. Asjakohane on muti tavatsevad oma loo- Uskusin ka ise, et vist pole mingit lootust, neist minu meelest ainult mingut esitada kitarrede ja riided olid räämas, poln’d pioneerilaulud peas. Minu intellektne puue tekitas selgrootust sissejuhatus, mis teatab maapoisiliku joomari- koolidirektsioonis kui ka õpilaste seas. lakooniliselt: “Alustage bravuuri saatel, kuid sama- /---/ lugemist järgmiselt lehe- laadset maalähedast ehe- Kirjutas õps märkuse mu päevikusse sisse: küljelt”. Kõigi muude dust, nagu Indrekul, kohtab ”Juku tunnis lollitas ja pritsis klassis vett”. raamatu külge riputatud lõuna-eestlastest minu Ma ei öelnud talle lehm, vaid hellitavalt visse. metatekstide kohta pole meelest ainult Contra Tervitas mind taaskord tuttav dire kabinet. öelda muud, kui et mees, loomingus. Oluline kompo- /---/ ära vabanda, keskendu nent selle eheduse saavu- Kehalises olin parim (kui mind sinna lasti), olulisele ja kirjuta, kui sa tamises on kindlasti konk- klassist pääses võimlasse või suusanõlvale. Lendasin kui kera keset kaugushüppekasti. selle juba ette oled võtnud reetsete kohtade ja sünd- Nüüdseks spordist loobund, hüppan ainult kõrvale. – liiatigi, kui see sul hästi muste luulendamine, see /---/ välja tuleb. aga on (ise)loomulik kõigi Mingi ime tõttu siiski koolitee sain läbi. Laulude ainevald on Muhu-luuletajate puhul Narmendan!, sest õpsid justkui susid puren’d mind. pealispinnalt vaadates alates külavahelaulu- Tänaseks mul püsti löödud ”Jussi relvaäri”, üpris üheselt sotsiaal- tegijatest ja lõpetades jõuludel ja Jaanipäeval odavam on hind. kriitiline: juttu tehakse Villem Grünthal-Ridalaga. * Avaldatud lühendatult. MUHULANE 5 Nii see oli (2) Heikki Verendel Kõiguste sadamas ootas Kui valgeks läks, tõusin “Helene”. meid kolmemastiline moo- üles tekile ja nägin mõnda torpurjekas “Helene”. Selle inimest kinniseotud peaga, laeva kohta võtan mõned Heikki õe Milvi aga tõsiselt keegi vigastada andmed Bruno Pao artiklist valdustes on ei saanud. Kole oli
Load more

Recommended publications
  • Muhu Valla Üldplaneering
    MUHUMUHU VALLAVALLA ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 25 000 Seanina sadam x Sõo lauter x !¤ « Võrkaia sadam 0 1 2 4 Km 5" Üügu lauter 5" « !¤ Pallasmaa küla Kallaste supluskoht Nõmmküla 21152 !r Kallaste sadam x« Mõisaküla Kallaste küla 5" « Tamse küla Rannaküla Rebaski küla Raugi küla Põitse küla Tamse sadam 21149 « x Tupenurme küla « Oosaare lauter !¤<" « Vahtraste küla Kesse Abaja supluskoht !r !r Oosaare supluskoht 5" Külasema küla Lõetsa küla x Kesse Abaja sadam Kapi küla « Paenase supluskoht Paenase küla Kesse küla x Kesse-Jaani sadam Eku lauter !r !¤ Igaküa supluskoht Lalli küla " r 5 !!¤ !Ã x Pesima lauter k Pärase küla Lalli sadam Päelda küla Lepiku küla !r Lalli supluskoht <" Lehtmetsa küla Levalõpme küla Rinsi küla « 5" Igaküla 5" IA« 5IA" AI « " 21151 5" 5 AI 10 Hellamaa küla Piiri küla Viira küla AI Koguva küla «IA « Liiva küla " IA« « 521148 « « B) « 5" « 21153 « Soonda küla !r « Võlla supluskoht « « Koguva sadam AI x « 21164 « « 5" Võlla küla 21150 Vanamõisa küla Rootsivere küla « Kantsi küla « "d « Nautse küla IA Mõega küla <" Linnuse küla Ridasi küla "d !¤ !r IA Leeskopa küla LEGEND Vahtna supluskoht « 5" Vahtna lauter Mäla küla Üldplaneeringuga kavandatav Tusti küla « « Planeeritav tuletõrje veevõtukoht Püsiühenduse trassi ettepanek « x Nurme küla Raegma küla « r Planeeritav supelrand Planeeritav tee Kuivastu sadam ! 5"AI <" Planeeritav telkimiskoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 !¤ « Oina küla 5" Planeeritav puhkekoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 Tammiotsa paatide veeskamise koht IA Planeeritav
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • 18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021
    18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021 Korraldaja: Muhu Vallavalitsus ja Spordiklubiga MUHU Paremusjärjestus Võitja keskmine kiirus 15,010 km/h Rahvajooks 6,3 km Võitja aeg 25'11'' Koht Vkl N Nr UCI kood Nimi Vkl Tiim Aeg 1 1 149 2007 Gross, Siim Noormees 25'11'' 2 2 167 2005 Raagul, Mihkel Noormees 25'52'' 3 1 1 113 2004 Alt, Lisett Neiu SJK AameraaS 26'45'' 4 1 2 124 1983 Pärn, Helina NS SJK AAMERAAS 27'16'' 5 2 3 143 2005 Oll, Kaisa-Maria Neiu 27'38'' 6 1 135 1986 Maripuu, Märt M Põitse 28'15'' 7 2 4 137 1972 Kangur, Taimi NS Leisi Kool 28'21'' 8 2 145 1989 Kaasik, Alvar M Kantsi 30'14'' 9 1 5 122 2009 Gabral, Frida T Nautse 31'02'' 10 3 129 2006 Arula, Kristofer Johannes Noormees Vanalinna kool 31'44'' 11 4 166 2005 Käen, Kristofer Noormees 31'48'' 12 3 172 1990 Kärner, Markus M 31'53'' 13 3 6 115 1972 Tänav, Katrin NS JK Sarma 32'00'' 14 1 110 2010 Eichhorn, Robert P Sportivamente 32'31'' 15 4 7 136 1981 Lepik, Liina Maria NS Nautse 32'50'' 16 1 119 1965 Arnus, Rain MS Sigma Polymer Group 32'52'' 17 2 114 2011 Grünthal, Jonas P Viira 33'04'' 18 2 133 1969 Koplimäe, Ain MS AKOPI OÜ 33'25'' 19 3 121 1948 Nõmm, Arnold MS SJK Sarma ,, 20 5 112 2008 Saksakulm, Käsper Noormees Ridasi 34'28'' 21 3 8 151 2008 Lepp, Gertrud Neiu 34'46'' 22 4 9 171 2006 Kuum, Helen Neiu 34'56'' 23 1 10 173 1989 Kärner, Sandra N 36'05'' 24 3 130 2009 Lepp, Reio Markkus P Saaremaa Ühisgümnaasium 36'30'' 25 4 144 1974 Ovar, Martin MS Kallaste 36'40'' 26 4 176 1987 Mätlik, Aigar M 36'58'' 27 5 11 200 2006 Põldmaa, Rebecca Neiu Simiste 37'13'' 28 6 160 2004 Vink, Johann
    [Show full text]
  • Muhu Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    MUHU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019—2030 Muhu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019—2030 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................................. 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ........................................................................................... 6 2.1.2 Omavalitsuse arengukava................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud.................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload .......................................................................................... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .......................................... 10 2.1.6 Reovee kogumisalad ..................................................................................... 11 2.2 Keskkonna näitajad ............................................................................................... 11 2.2.1 Üldine info ...................................................................................................... 11 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ............................................. 12 2.2.3 Pinnakate ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Marts 20.Pmd
    Nr 3 (364) Märts 2020 (paastukuu) Muhu leht Muhu tutitegu Selle aasta sügisel, 2. oktoobril Kuidas ma Liiva koolimajas Eesti tähistab Muhu vald oma 30. sünnipäeva. Kui mujal maailmas algas Vabariigi sünnipäeval käisin rotiaasta, siis Muhus algab tutiaasta. ehk kuidas toreda peo järel tõsisemad mõtted pähe tulid Peo õnnestumiseks ootab vald Reede õhtul käisin sünnipäeval. Laulmisi oli kahte moodi: lauljaid ju. Aasta teo preemia läks duubel- abikäsi ja aidata saab absoluutselt Eesti Vabariik 102. oli laval kas üks või 24. Kui üks, damisele ja tavapärasele spordi- igaüks. Nimelt vajame sünni- Sünnipäev nagu sünnipäev ikka. siis oli see Iris Sepping või Meelis preemialegi lisandus laste eri- päevapeoks väga suurt kogust Parkimisplatsid autosid täis, pidu- Mereäär. Kui 24, siis oli see Muhu preemia. tutte. Ei pea muretsema: tutitegu maja rahvast täis. Valla juhtkonna segakoor, kusjuures Meelis Mere- Ma ei hakka siin kõike ümber on imelihtne ja lõbus tegevus juures klaaside kokkulöömise äär oli samuti nende hulgas. kirjutama, siitsamast lehest leiab ning tuttide tegemisega saavad järjekord, kena, et mõlemad mehed Tantse oli ka kahte moodi, kas nimekirja nendest, kes ja mille eest hakkama kõik. on heas sportlikus vormis, muidu naised koos meestega või naised premeeritud said. Nüüd on aeg oma villase lõnga peaks vahepeal klaasi hoidvat kätt ilma meesteta. Kui koos meestega, Ei kulunud kahte tundigi, kui salavarud välja kaevata. Jagage vahetama. siis oli kaks võimalust: kui oled alles laulud-tantsud-pillilood otsa lõp- seda teavet sõprade ja tuttavatega Algul ametlik osa, nagu ikka. lasteaias või algklassides, siis pesid ja avanesid väravad, mille taha ning tehke koos tutte. Rahvas laulis hümni ja vallavanem väntsutavad tüdrukud poisse, kui oli üles sätitud head ja paramad Tuttide valmistamisega võib ütles kõnet, mõlemal tuli see üht- oled juba sellest east väljas, siis suupisted.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Näärikuu Ja Küünlakuu Muhu Muuseumis Uus Aasta on Toonud Meile Ilusa Pärand”
    Nr 2 (376) Veebruar 2021 (küünlakuu) Muhu leht ○○○○○○○○○○○○○○○ Näärikuu ja küünlakuu Muhu Muuseumis Uus aasta on toonud meile ilusa pärand”. Selle projekti raames 19. veebruaril osaleb muuseumi 24. veebruaril talve ja ka muuseum on saanud parendatakse Eestis ja Lätis 36 esindus Muhu Põhikooli projekti- katustelt lund alla tõmmata, mida militaarajalugu tutvustavat objekti. päeval. kell 12 juhataja sõnul tehti viimati nii Eemu veski juurde tehakse teabe- 20. veebruaril tähistame Juhan Liiva Keskväljakul kümme aastat tagasi. stend „Esimese maailmasõja aegsed Smuuli 99. sünniaastapäeva. Sel Eesti Vabariigi 103. aastapäeva 20. jaanuaril sai Elmari raadiost kaitsekraavid Väikese Väina ääres”. korral koguneme õues monumendi tähistamine ja 2020. aasta kuulata intervjuud Meelis Mere- Veebikeskkonda aitasime kirjutada juures, asetame lilled ja meenutame preemiate üleandmine. äärega, kes tutvustas muuseumit ja jutte ja panna pilte Leinava ema Juhanit. Muuseumis on koosta- tulevasi üritusi. monumendi, Võiküla rannakaitse- misel virtuaalnäitus „Juhan ja Olete oodatud! Iga päevaga täieneb Muuseumide patarei ja Piiri raketibaasi kohta. autod“, mida saab siis igaüks ○○○○○○ ○○○○○○○○○ Infosüsteemis Muhu Muuseumi arvutist muuseumi kodulehelt kogude osa, see tähendab, et sinna Plaane uueks hooajaks ikka vaadata. Avalik kirjalik lisandub pidevalt fotosid ja kirjel- teeme, aga mitte veel nii suurtes 27. veebruaril on oodata vene- enampakkumine dusi meie kogudes olevate muse- mahtudes kui varasemalt, sest see keelset gruppi, kes soovib meilt Muhu Vallavalitsus viib läbi aalide kohta. Jaanuaris peab va koroona ei ole veel ära läinud. teada saada Muhu vastlakommete avaliku kirjaliku enampakkumise muuseum koostama ja edastama ka Jaanuaris käis korra koos ka kohta. Muhu Vabatahtliku Pääste- erinevaid aruandeid. karmoškaklubi ja suvel saab õpitut komando kasutuses olnud Muhu Muuseum aitas saarlastel kuulata-vaadata ka muuseumis.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava Ja Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 1 Aruanne
    Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 1 aruanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30, Tallinn Töö nr 782/06 Tartu - Muhu 2006/2007 Käesolev dokument on põhimahus trükitud 100% taaskasutatud pabe rile Cyclus Office Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 2 aruanne Töö nr. 782/06 Vahearuanne Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 8 1. ÜLEVAADE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST ................................. 11 1.1.E ESMÄRK JA SISU .......................................................................................................................... 11 1.2. ALTERNATIIVIDEST ...................................................................................................................... 23 1.3. SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................... 24 2. ÜLEVAADE MUHU VALLAST ............................................................................................... 27 2.1. ASEND JA PÕHISTRUKTUUR .................................................................................................. 27 2.2. ASUSTUS JA ELANIKKOND ...................................................................................................
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Johannes Jansi Päevaraamat Kogumisreisist Muhu Saarele 1920
    Johannes Jansi päevaraamat kogumisreisist Muhu saarele 1920. aastal 221 JOHANNES JANSI PÄEVARAAMAT KOGUMISREISIST MUHU SAARELE 1920. AASTAL 1920. aastaks oli Eesti Rahva Muuseum jagunenud kaheks – Tar- tus jätkas tegevust 1909. aastal rajatud Eesti Rahva Muuseum ning ERMi Tallinna osakonnast oli saanud iseseisev Eesti Muuseum (hi- lisem Eesti Kunstimuuseum), kel oli sarnaselt ERMiga missioon koguda ja säilitada vanavara. Sarnasus oli ka vanavara korjamises: Eesti Muuseumi eesmärk oli kogu Eesti kihelkondade kaupa läbi käia ja kõiki vanu asju, mis on haruldased ja mille kadumist võib karta, kaasa võtta. Täita tuli korjamisraamat, kuhu kanti andmed esemete kohta. Nõuti päevaraamatu pidamist, mis tuli anda muu- seumi arhiivi1. Sealset Eesti Muinasvara Päästetoimkonna (MPT) tegevust juhtisid Kristjan Raud ja August Pulst, kes oli esimesed va- navara kogumise ristsed saanud ERMi ülesandel juba 1911. aastal. 1920. aastal saatis MPT vanavarakorjajad teele erinevatesse Eesti kihelkondadesse, kaasas „Juhatuskiri korjajale”, korjamisraamat, kviitungid ja raha. Käesoleva päevaraamatu (TAp 203) autor Johannes Jans saadeti mais Muhu saarele, suvel jätkus kogumine Jaani ning sügisel Jüri ja Jõelähtme kihelkonnas. Päeviku lehekülgedel avaneb pilt pea aas- ta kestnud kogumistegevusest – päevaraamat algab sissekandega 15. maist 1920 ja lõpeb 16. aprilliga 1921. Avaldame siin päevaraa- matu esimese poole, mis viib lugeja Muhu saarele. Päevik sisaldab teraseid tähelepanekuid, on sisukas ja mõnusalt avameelne. Algajale vanavarakogujale oli kõik uus ja huvitav ning oli suur tahtmine ko- getut jagada – jagame seda meiegi. Päeviku järge on võimalik luge- da õige pea ilmuvas vanavara kogumisretkede päevikute sarjas. Hiljem on J. Jans MPT ülesandel kogunud vanavara Tõstamaa, Sangaste ja Hargla kihelkonnas, Pakri saartel ja Narva jõe tagustel aladel ning ERMi stipendiaadina Setumaal. Kahjuks annavad nen- 1 Kogumismatkade päevaraamatute, reisikirjelduste ja välitööde päevikute kogu moo- dustab ERMi topograafi lise arhiivi (TAp), milles on 2006.
    [Show full text]
  • Muhu Valla 2008. a Preemiate Laureaadid Reis Pärnu Kodutute
    Nr 3 (232) 25. märts 2009 Muhu leht Muhu valla 2008. a preemiate laureaadid 2008. a Kultuuristipendium - ÜLO REHEPAPP - ainulaadse aastatepikkuse järjepideva ja süstemaatilise kodu-uurimusliku töö, Muhu kihelkonna asustusloo ja elanike põlvnemise uurimise eest. 2008. a Spordistipendium - PILLE-RIIN TOOMSALU - 2008. a heade sportlike saavutuste eest vabariigis (juunioride Eesti meister viievõistluses). 2008. a Haridustöötaja stipendium - REIN LAHKE - seoses pikaajalise pedagoogilise töö, isikliku eeskujuga järeltuleva põlvkonna kasvatamisel ja saabuva 75. juubeliga. Tüdrukute nädala tegemisi: tantsukavade konkurss, esinemas 9b. Loe ka lk 4. 20.2.2009 toimunud volikogu istungil valiti salajasel hääletusel Aasta Tegu 2008 - Presidendi allee taastamine. Reis Pärnu kodutute loomade Murdevõistluse tulemused varjupaika Peaauhind: Vambola Varjupaiga mõte oli ideaalne - hea, Pärtel. Ligi 700 sõna ja et see teoks sai. Sealsed töötajad väljendit koos selgitustega. olid väga sõbralikud ning lahked. I koht: Juta Peegel. Töö Koertel oli väga hea meel, et me koosnes kolmest osast: 1. nendega tegelesime, mängisime ning sõnaraamat, 2. ütlemised jalutasime. Meile endilegi meeldis ning 3. muhulaste ilmaen- see väga. Saime sealt superelamuse. nustused ja sellega seotud Meil oli hea meel aidata hüljatud tarkused. koeri ja kasse. Saime õppetunni, et II koht: Kollektiivne töö kunagi ei tohi loomadele liiga teha lasteaiajuhataja Reet Ho- ning loomi tuleb hädas aidata. Suur abi oli annetatud rahast - Pärnu bustkoppeli juhendamisel. loomakliinikust nimega Saurvet OÜ Muhu sõnastik, lisaks ka ostsime koertele ja kassidele süüa, ütlemised. ussirohtu, kõrvarohtu, mänguasju III koht: Selma Kabur. ja kassidele liiva. Peale kauba saime Mõned märgusõnad muhu veel kaks ilusat kinkekotti - ühe keelest ja põhjalik ülevaade koti sisu läks kassidele, teine Muhu kohanimedest. koertele. Kõik osalenud 18 võist- Kui kellegil tekib soov võtta külastada veel varjupaiku ning lustööd väärisid zhürii koera, siis tuleks mõelda ka koguda nende heaks raha.
    [Show full text]