MUHULANE 3 Mälestustahvel Aarne Vinklile ja kultuuritegevusest Külasema külas 5. augustil 2007 asetati Külasema küla Koosi talu Külasema küla taidlejad. väliköögi seinale mälestus- tahvel kirjandusteadlasele Aarne Vinklile, kes veetis oma naise Linda Metsniidu (hiljem Vinkel) sünnikodus 1947. aastast alates oma suvepuhkused ja hiljem, pensionieas, terved suved. Tahvli valmistamine ja panek olid organiseeritud Külasema külavanema Malle Mätase ja rahastatud Külasema küla seltsingu „Peastlane“ poolt.

Sündmus oli seotud sõprusküla Maasi (Oris- saare vald) külaskäiguga Muhusse. Võõrustajad läksid külalistele vastu „suurele teele“, sealt siir- platsile Laine Tiikma (Mari- korral esineti esimest maseks. duti edasi Rinsi surnuaeda, puu perest). korda. Sellest hoogu kus vaadati Aadu Hindi See mälestustahvel on saanud ja end tutvustanud, Abiks isetegevuse aren- poolt oma emale asetatud kindlasti austusavaldus ka on Külasema taidlejaid damisel on olnud Maie mälestuskivi. Aadu Hindi Linda Vinklile, kes oli ehk kutsutud etlema juba mit- Mätas ja Helve Saartok ema on pärit Külasema 1950. aastatel Muhus tun- mele poole Muhus ja (tants) ning professionaalid Marjaväljalt. Seejärel siir- tumgi (Liiva kooli direktor ja Saaremaal ning järgmine Mall Noormets (tants) ja dus delegatsioon Rinsi õpetaja) kui Aarne Vinkel tol etteaste on planeeritud Allan Noormets (näite- kirikusse, kus Muhu kul- ajal. Aarne Vinkli Muhu Kihnu saarele. kunst). Taidluse tase tõu- tuuriedendaja Juta Peegel kirjanduse (näiteks kirjanik Taidlusgrup-pi kuuluvad seb iga esinemisega (eriti rääkis kiriku ajaloost. Paari Raissa Kõvamehe looming) lauljad, pilli-mees (Väino positiivne oli vaatajatepoole tunni pärast jõuti Külase- ja kultuuri uurimise alane Mätas), nais-tantsijad ja tagasiside 18. augustil toi- ma külla. Ilm oli väga ilus tegevus langeb hilisemasse näitlejad. Vii-maste poolt munud esinemisest Koguva ja palav. perioodi. on esinemis-küpseks küla Tooma talu õuel). Aarne Vinkli mälestus- saanud Oskar Lutsu Soovin Külasema küla tahvli avamisel võtsid sõna Tahvli avamisele järgnes näidend „Pärijad“. Vaadates seltsingule „Peastlane“ jät- tema tütar Piia; kirjandus- koosviibimine ühes Küla- praegust taidlus-tegevuse kuvat edu! teadlane ja A. Vinkli kaua- sema taidlejate eeskavaga innukust, ei jää see aegne kaastöötaja Keele ja külavanema õuel Sepa- näidend kindlasti vii- Piia Tint Kirjanduse Instituudis Hansul. Maie Kalda; A. Vinkli sugu- Taidlustegevus Küla- lane ja sõber Udo Suurtee semas sai alguse seoses ning Muhu muuseumi juha- ettevalmistustega küla KalaGontsert 2007 taja Kadri Tüür. Kadaka teiseks kokkutulekuks, mis asetas tahvli ette muru- toimus 7. juulil 2007. Tol

Algupärase loomingu kontsert: Riina ja Irma lugesid oma luulet, Peeter ja Klarika aga laulsid omi laule Mälestustahvel Aarne Vinklile. 4. augustil Lepana paadikuuris. Pildilt puudub Irma. Riina Sui 4 MUHULANE Kena kotitäis Oma luulet trükisõnas joomaritest, prostituu- Eriti meeldib mulle sellis- öeldud, on feminismi teiste näidanud muhulaste ring on tidest, rullnokkadest, abi- test “lokaalse koloriidiga” peamiste suundadena ole- jälle avardunud – sel suvel elurikkujatest, narkomaa- lauludest “Muhu naba”, mas veel ka poliitiline ja on viimaks isikliku luule- nidest... Samas on autori- mida kuuldavasti ei olnud poststrukturalistlik femi- kogu avaldamiseni jõudnud poolne suhtumine sellesse tihatud nabakivi avamisel nism) põhiline olemus: Indrek Vapper, ühelt poolt “inimsolki” (lk 30), nagu ette kanda, kuid mida esmalt, meeste ja naiste Kõue Liina, teiselt poolt kõigisse oma laulude kan- soovitaksin kindlasti sinna vastandamine ning sellele Mäksa Jaani järeltulija. gelastesse, soe ja mõistev. kunagi rajataval turismiinfo tuginev veendumus, et Küllap seletab perekondlik Sellest annab tunnistust stendil vaatamisväärsuse ainult ühe sugupoole (s.t kuuluvus paljuski seda, juba kogu esimene luuletus olemust selgitava tekstina naiste) abil korraldatud miks raamatukaante vahele “Taksikoer Tuks”, mis kasutada. maailm saaks ikka palju pressitud tekstid peaksid maalib pildikese õues Abstraktsematesse sfää- parem kui praegune. Siingi oma tegeliku olemuse poo- kinnikülmunud ukse taga ridesse lendab pikem luule- on autoripoolne sümpaatia lest hoopis plaadil olema. oma koera lohutavast pere- teos “Massimõrv munni- ilmselt nende poolel, kes Nagu Indreku õde Irena mehest. Ei sõnagi sellest, riigis” (ei tea, kas pealkirja elule alla kipuvad jääma, Tarvis Muhu harrastusluu- et peremehel on õues külm osas on šnitti võetud Muhu kuid mõista püüab ta letajate piknikul tunnistas, või kirumist lukufirma kirjaniku Vassiili Randmet- kummatigi mõlemat vaenu- ei saa ta hästi venna luule- aadressil – ainult mure selle sa ainsast trükis ilmunud poolt. tuste ettelugemisega hak- pärast, et üksi toas olev teosest “Mõrv metsamõi- Lõpetuseks võib nentida, kama, sest on neid kõiki kutsu enne sulailmade sas”?), mis toodab seoseid et siinne katse Indrek lauludena kuulnud. (Kuna tulekut nälga ei sureks. nii Seaküla Simsoni pisi- Vapperi esikluulekogu aga Indrek nimetatud üri- Nii luuletuste käsitööos- skulptuuriloominguga, kiirkorras eesti ja Muhu tuselt puudus põhjusel, et kuslikud riimid, lauldavus Juhan Smuuli luulelaadiga luule konteksti paigutada ta parasjagu Suuremõisa kui ka motiivid (kosmos, (“Algab hommik, koidu- on ilmsiks toonud üpris Kõuel tuulekasti laudu lõi, ebatäiuslik armastus, tunnil. / Kuratlikult kaunis palju eriilmelisi paralleele. luges Irena sel puhul siiski maantee- ja rannaroman- päev.”) kui ka Andrus See võiks anda tunnistust ette kogu lõpetava laulu tika) tuletavad meelde üht Kiviräha loomingus mitut asjaolust, et tegu on tõsi- “Töö”.) 20. sajandi lõpu eesti luule puhku püstitatud prob- seltvõetava raamatu ja Ses suhtes sarnaneb iseäralikumat fenomeni, leemiga inimeksistentsi tõsiseltvõetava autoriga, “Kott” näiteks “Jaan Tätte nimelt Tartu luuletajat võimalikkusest mees- või kelle edasist kirjanduslikku lauludega”, mille välja- Priidu Beierit. Isikuna väike naissugupoole täieliku arengut jälgib ilmselt andmine luulekogu vormis kibestunud kirjandus- puudumise tingimustes. senisest tunduvalt suurem oli omamoodi julgustükk: õpetaja, fenomenina Matti Selles laulus on tegelikult hulk huvilisi silma- ja paljud laulusõnad, mida on Miliuse kehastuses üles tabatud radikaalse femi- kõrvapaare. kena kõrvaga kuulata, astunud “õrna ja rõveda” nismi (mille kõrval, olgu Kadri Tüür muutuvad lehele kahe- luuletaja Matti Moguci mõõtmeliseks surutud luuletuste autor, paljudele tekstidena liiga lihtsa- romantilise pungi ihaleja- TÜHITUUPUR * koelisteks selleks, et neid tele pähe kulunud “Vennas- Suveulakused peatas koolikella ”Kuku!”. täisväärtusliku kirjandu- konna” vanemate lugude Õppetööle sõit käis kõigil liinibussiga. sena käsitleda. Seda ohtu tekstide autor. Kui Indrek Mina olen kurikuulus anekdoodi Juku, kooli tulin lüpsilauda ”Belarussiga”. adus ilmselt Tätte isegi, kui Vapper elaks Tartus, oleks Lapsed aeti kokku pärast suve saalis suures, varustas oma kogu selgi- tal ilmselt lootust saada kleenukesed, paksud, tuupurid ning petised. tusega “See ei ole luule- Moguci mantlipärijaks. Pahatihti hiljaks jäin, sest lasin õhku juurde raamat. See on raamat Mingil määral on sellisteks tagumisse rehvi oma MTZ-ile. laulusõnadest”. Ka “Kotti” peetud ka Tartu Noorte Südametu koolijuhtkond teavitas, et näitan on autor polsterdanud iga- Autorite Koondise meesliik- üles haridusse imbetsilset suhtumist. suguste hoiatuste, alapeal- meid (Aapo Ilves, Jaan Ma ei suutvat ettenähtud normi ära täita, kirjade, sisse- ja välja- Pehk, Contra jt), kes sa- kuskil polevat teist minusarnast juhtumit. juhatustega. Asjakohane on muti tavatsevad oma loo- Uskusin ka ise, et vist pole mingit lootust, neist minu meelest ainult mingut esitada kitarrede ja riided olid räämas, poln’d pioneerilaulud peas. Minu intellektne puue tekitas selgrootust sissejuhatus, mis teatab maapoisiliku joomari- koolidirektsioonis kui ka õpilaste seas. lakooniliselt: “Alustage bravuuri saatel, kuid sama- /---/ lugemist järgmiselt lehe- laadset maalähedast ehe- Kirjutas õps märkuse mu päevikusse sisse: küljelt”. Kõigi muude dust, nagu Indrekul, kohtab ”Juku tunnis lollitas ja pritsis klassis vett”. raamatu külge riputatud lõuna-eestlastest minu Ma ei öelnud talle lehm, vaid hellitavalt visse. metatekstide kohta pole meelest ainult Contra Tervitas mind taaskord tuttav dire kabinet. öelda muud, kui et mees, loomingus. Oluline kompo- /---/ ära vabanda, keskendu nent selle eheduse saavu- Kehalises olin parim (kui mind sinna lasti), olulisele ja kirjuta, kui sa tamises on kindlasti konk- klassist pääses võimlasse või suusanõlvale. Lendasin kui kera keset kaugushüppekasti. selle juba ette oled võtnud reetsete kohtade ja sünd- Nüüdseks spordist loobund, hüppan ainult kõrvale. – liiatigi, kui see sul hästi muste luulendamine, see /---/ välja tuleb. aga on (ise)loomulik kõigi Mingi ime tõttu siiski koolitee sain läbi. Laulude ainevald on Muhu-luuletajate puhul Narmendan!, sest õpsid justkui susid puren’d mind. pealispinnalt vaadates alates külavahelaulu- Tänaseks mul püsti löödud ”Jussi relvaäri”, üpris üheselt sotsiaal- tegijatest ja lõpetades jõuludel ja Jaanipäeval odavam on hind. kriitiline: juttu tehakse Villem Grünthal-Ridalaga. * Avaldatud lühendatult. MUHULANE 5 Nii see oli (2) Heikki Verendel

Kõiguste sadamas ootas Kui valgeks läks, tõusin “Helene”. meid kolmemastiline moo- üles tekile ja nägin mõnda torpurjekas “Helene”. Selle inimest kinniseotud peaga, laeva kohta võtan mõned Heikki õe Milvi aga tõsiselt keegi vigastada andmed Bruno Pao artiklist valdustes on ei saanud. Kole oli vaadata “Reis Rootsi” (Meie Maa, 24. nimekiri “Eestist üleval rippuvat vantidega sept. 1999): evakueerijad teki külge kinnitatud masti “Ehitatud 1903 Lätis. väljunud m/pl. otsa. Selles töös oli isa ka Esimeses maailmasõjas sai “Helenega” öösel kaasa löönud. Eesti vetes tabamuse ja Kõigustest Laevaruumis olijaid pa- uppus. Tõsteti üles 1920 ja pühapäeval, 24. luti teise äärde minna, et remonditi. Aastal 1929 läks septembril 1944. laev rohkem tasakaalu aga Soome lahel tugeva läheks. Neid kohavaheta- tormiga ja ülekoormatud a.”, saadud 1998 jaid palju ei olnud. Mina laualastiga ümber. Kummu- kapten Arnold läksin siiski, et oma 50-60 li laev pukseeriti Loksale ja Randsalu tütre kiloga laeva üles rihtida. remonditi. “Helene” oli seis- Laine käest. nud terve suve Kõiguste Seal seisab Torm hakkas vaibuma ja sadamas mingi rikke tõttu kirjas, et mehi oli laeva juhtkonnast käidi mootoris ja räägiti, et 147, naisi 187, inimesi rahustamas, et me grootmast (keskmine) olla lapsi 140, kokku ei ole enam Rootsi rannast kaela kukkumas.” 474 reisijat. kaugel ja homme hommikul joome “kohvi koorega”. See Jõudis kätte päiksepais- iga hetk koost laguneda. meile kõigile, umbes 550 lause on nii meelde jäänud, teline aga tuuline pühapäe- Õnneks oli mootor korra- inimesele saatuslikuks sest oma teada ma ei olnud va hommik 24.9.1944. likult parandatud ja vedas saama. Minu mälestuse kunagi joonud kohvi koo- Läksin üles isa juurde igast laineorust vana halli järgi murdus keskmine rega. Koort tundsin küll, tekile. Paar saksa sõdurit järgmise laine harjale. mast järgmisel ööl, aga ma aga ainult vaevalisest tööst patrullisid kail. Varsti aeti Sageli pumbati laevaruumi ei ole kindel, mitmes öö see võitegemisel, kui suurt kõik inimesed laevalt välja alt nõrust vett. Merehaigus olla võis. Tsiteerin jälle piimanõu tuli loksutada - sakslased otsisid väejook- hakkas kõigepealt vaevama Bruno Pao artiklit: tüütuseni kaua aega, enne sikuid. Meiega kaasa tul- umbses tekialuses ruumis “Keset Läänemerd mur- kui loksumise hääl hele- nud sõdurid olid madrus- olnuid.” dus juba varem pragunenud damaks muutus ja tähen- teks riietatud ja kibedasti grootmast (keskmine). See das, et või on valmis ja laevas tööl. Niimoodi nad Mina ja meie pere peale purustas reelingu ja lükkas Heikki jälle vaba poiss ja pääsesid. isa jäime haigeks niipea, merre hulga tekil olevaid sai mere äärde ojoma minna! Nagu hiljem teada saime, kui Riia lahest väljas olime. kohvreid. Inimesed hüppa- oli laevas peale ametliku Toidu peale ei saanud sid langeva masti eest Varsti oli kuulda, et paar kapteni veel mitu mere- mõteldagi, siis tuli maost kõrvale.” Rootsi sõjalaeva olla teel sõidu kaptenit ja laeva see viimane tilk. Ma ei meie poole. Nii oligi. Neil paberid olid vormistatud teadnud, kas oli öö või päev Isa pärast rääkis, et ta oli oli slepis väiksemaid põge- Saksamaale. Sakslased olid ja see tundus ka nii ükskõik just minutit paar enne nikepaate. Kui üles tekile üle andnud merekaarte Riia olevat. Meeles on nii palju, masti langemist kohta läksin, oli juba näha väi- lahes olevate miiniväljade et keegi tuli kord tekilt alla vahetanud. Ma olen mitu kesi saarekesi, mõni vae- kohta. ja ütles, et me oleme juba korda mõtelnud, mis oleks valt üle veepinna. Sõna Gotlandi lähedal, maa ema nelja lapsega isa “skäärid” käisid suust Keskpäeval lahkus “Hele- paistvat. Miks Gotlandile kaotuse puhul võõral maal suhu ja ma pidasin aru, ne” kai äärest. Lauldi Eesti maale ei mindud, sellest peale hakanud. Kaasas kast kuidas meie suur laev hümni. räägiti hiljem suust suhu. toiduga, seal sees ka kodune nende vahelt läbi saab. Üks Nüüd tsiteerin jälle Bruno All laevaruumis oli riidega seinakell. See oli terve meie Rootsi sõjalaev tundis aga Pao artiklist võetud ridu: kaetud kastide hunnik. varandus. Meie saatus teed ja oli meile teejuhiks. “... Kaile ilmunud saksa Kastid olid sisaldanud oleks kindlasti kuidagi Lainetus kadus täielikult ja ohvitser andis sõduritele viinapudeleid, mis olid teisiti kulgenud kui see, mis merehaigus oli kui käega käsu karjamaale jäänud kuulunud kaptenile ja tuli. Räägitakse kaitseingli- pühitud. Kaasasolev liha ja põgenike hobused tappa ja teistele laevaomanikele. test... hapuleib tulid järsku autod, vankrid sillalt merre Nende müümisest saadud “Viga saadi vantide kuk- meelde. Kõht tundus kole lükata. Punaarmee eel- raha pidi uue elu algkapi- kumisest. Mast jäi trosside tühi. Mitmeid ilusaid söö- salgad jõudsid juba taliks saama. Plaan oli otsa pidama pikalt üle maaegu on elus pärast läbi Lihulasse. olnud selline, et Gotlandilt boordi ja vedas laeva kreeni. murtud, aga see söömaaeg, Esmaspäeval tõusis merel tullakse väikeste paatidega Otsiti kirveid, et vante läbi juba vanaldase maigu ja torm, mis puhus terve viinakaste märkamatult raiuda. See õnnestus. Mast lõhnaga sealiha hapuleiva- järgmise päeva. Laulud maale viima. Tormi tõttu vajus laintesse. Üleval, ga, see ei unune küll vaikisid. Mootorpurjekas jäid paadid tulemata. Siis fokkmastist besaanmasti kunagi! lengerdas tugevasti ja oli otsustatud kurss Stock- ulatuva vaieri otsas kõikus kägises, justkui ähvardaks holmi peale võtta. See pidi ähvardavalt veel murdunud Järgneb 6 MUHULANE Kapi mõisast ja latsikülastlatsikülast Ago Rullingo Kapi mõisa puhul tuleb Hindrich ja Kappi Matz). 1744. keskpaiku oli kokku 14 talu, mõisa juurde tööjõudu. rääkida kahest iseseisvast ja 1750. aasta vahel on mis asusid Tupenurme ja Pealegi polnud viletsad mõisast - 17. sajandil nende kolme talu maadele Päelda külas. ääremaad mõisatele majan- eksisteerinust ja 18. rajatud uus Kapi karjamõis Kapi mõisa rentnikud: duslikult kasulikud. Koh- sajandi keskpaiku rajatud (saksa k. Kappimois). Nime- 1750. aastal Adam Funk, tade jagamisel eelistati riigimõisast. Esimene Kapi tatud talude maad jäid 1756. aastal Otto Reinhold üsna järjekindlalt õigeusku mõis (saksa k. Cappenhof, ilmselt mõisapõldudeks. von Bergi lesk Anna Maria läinud talupoegi. Kappemois, taani k. ka Uus Kapi mõis oli kogu oma von Toll (1685-1767), 1782. 1872. aastal jagati Kapi Cappenhoue) oli tekkinud eksisteerimise vältel riigi aastal Anna Helena Funck, mõisa maad nn latsikoh- Taani ajal. See oli varemalt valdamisel. 1811. aastal Otto Jacob tadeks, mille tulemusena Kappeni (ka Keppen) pere- 1750. aasta revisjoni ajal Gustaw von Budberg, kujunes Kapi latsiküla. konna valduses, kellelt oli mõisal vaid kaks talu – 1816. aastal Andreas von Rinsi poolmõisa maad jäid mõis on saanud ka oma Suuremõisalt saadud Targa Aghte (1761-1828), 1840. valdavalt Rinsi apostlik- nime. 1610. aastal müüs hajatalu ja Kantsi mõisast aastal Otto von Bux- õigeusu kirikule. 1909. Franz Kappen mõisa 1500 eraldatud Tupenurme hoeveden (1795-1847) ja aastal oli siinseid mõisa- taalri eest riigile. Mõisa Panga, kus kokku elas 14 1858. aastal Carl von maid 73 hektarit, talumaid talumaadest moodustati inimest. 1756. aastal oli Buxhoeveden (1822-1884). 812 hektarit. Mõlemal Tupenurme vakus, mis Kapi mõisal kolm talu, kus Neist tuntuim on kaht- mõisal oli varem olnud ka põhiosas hõlmas Tupenur- peremeesteks Tercka Jahn, lemata Buxhoevedenide oma kõrts. Kapi väike me küla. 1618. aastal kuu- Pancae Adh ja Masi Jürgen. suguvõsa. Nimetada võib paekivist mõisahoone lus vakusesse 7 talu (4 Esimese puhul on tegemist aga seda, et von Aghte’de kohandati aga koolimajaks asustatud adramaad), üks hilisema Targa Juri, teise Saaremaa-poolse haru ja eluasemeks. üksjalakoht ja 5 vabadikku. puhul Tupenurme Panga ja esindajad asusid hiljem Kapi mõisa põldudest 1627. aastaks oli talude arv kolmanda puhul Mõega küla Soome, kus neist mitmed mõõdeti talurahvale 12 nn kasvanud – vakuses oli 10 Jüri-Jaagu taluga. on saanud sealses ühis- latsikohta, mille suurus oli talu (7 ½ adramaad) ja 5 18. sajandi teisel poolel on konnas tuntud isikuteks. algselt 6-9 hektarit. Umbes üksjalakohta. Asehaldur mõis saanud talusid veel Nimekaim neist oli aga samal ajal oli välja mõõ- Ebbe Uhlefeldti ajal (1644- Kantsi, Võlla ja Tamse kahtlemata Pariisi konser- detud ka Kupitse soldati- 1645) oli endise mõisa maid mõisast. Talumaade asus- vatooriumi lõpetanud koht. Kohasaajad olid läinud lühiajaliselt taas tuspilt oli üsna kirju, sopran Aino Achté (1876- enamasti Kapi-Rinsi mõisa erakätesse. Selleaegne mõisale kuuluvad talud 1944), 20. sajandi alguse talupojad (s.o Tupenurme ja omanik Jacob Harjen ostis asusid mitmes erinevas Pariisi Grand Opéra pri- Päelda küla), keda koha- senistele valdustele lisaks külas. Nii on 1767. aasta madonna, kes oli tuntud saajate hulgas oli üheksa. veel Raugi talud. vakuraamatu järgi Kapi mujalgi Euroopas ja Väljapoolt Rinsi-Kapi mõisa Rootsi aja algul on mõisale kuulunud peale Ameerika Ühendriikides, oli oli kohasaajaid kolm - kahel mõlema küla maad võetud Targa hajatalu ja kahe talu solist nii New Yorgi Metro- juhul Kallaste ja ühel juhul riigi valdamisele ja antud Tupenurmes (Panga ja politan Operas kui Londoni Vanamõisa inimesed. Pä- Tamse mõisale. 1645. Hansu-Pärdi) veel üks talu Covent Gardenis. Oli üks rast maakorraldust kuju- aastal oli Tupenurme Kallastel (Toru), üks Päel- peamisi Soome rahvus- nesid latsikohtadest 8-11 vakuses 10 asustatud talu das (Mardi) ja isegi Lõetsas ooperi rajajaid 1911. aastal. hektari suurused väike- 7 1/2 adramaaga (sealhul- ning Mõegakülas (Jüri- talud. Erandiks on see- gas kaks Põitse Ännika Jaagu). Muudatusi talude juures Kosla talu, mille eelkäijaks olnud hajatalu) osas toimus ka järgnevail Kapi latsiküla suuruseks 1939. aastal oli ja 5 üksjalakohta. Kapi mõis aastail. Mõisale kuuluvaid üle 30 hektari ja mis ei säilitas talumaid ainult talusid oli nüüdki vaheta- 1860. aastatel hakati ka kuulunud latsikohtade kolme-nelja talu ulatuses. tud. 1782. aastal oli mõisas Muhus mõisate ääremaid hulka. Latsikoht ei olnud ka Reduktsiooni käigus läks 8 talu ja 59 inimest. mõõdistama väikekrun- 1920. aastate maareformiga mõis 1689. aastal uuesti Sealhulgas kuulus mõi- tideks, nn latsideks, mille maad saanud Mõisa e Kapi. riigi valdamisele ja selle sale neli Tupenurme talu tulemusena tekkisid väi- Rehe kohaga ühendati järelejäänud maad (4 talu 1 – Panga, Hansu-Pärdi, kekohtadest koosnevad Tupenurme Leitallika 1/2 adramaaga) liideti Mihkli-Jaagu ja Saare, asunduskülad. Muhus olid (kokku 16,45 ha). Nurme mõisaga. Nimetatud Päeldas Mardi talu, Kal- niisugusteks Ranna, Re- 1860.-1870. aastail moo- neli talu (Kappe Hendrich, lastel Toru ja Niidi talu ning baski, Leeskopa, Ridasi, dustatud asundustel puu- Seretse Matz, Arni Mart ja Simi lisaks veel Targa-Jaani. Suuremõisa, Kansi ja Kapi. dus oluline põlisküladele Rein) on jälgitavad ka 1698. 18.-19. sajandi vahetusel Latsikohtade jagamise alu- iseloomulik tunnus - küla- aastast pärineval kaardil. läbi viidud mõisapiiride seks oli 1841. aastal keh- kogukondlik maakasutus. Põhjasõja ajal on nime- reguleerimise järel koon- testatud kroonumõisate Rajatud talundid moodus- tatud talud tühjaks jäänud. dusid mõisa talumaad valitsemise uus määrustik tasid kindlate piiridega 18. sajandi esimese poole üksnes Tupenurme külla, ning 1859. aasta reguleeri- omaette maaüksusi. Ena- adramaarevisjonidest leiab kus 1816. aastal elas 12 misinstruktsioon, mis masti ei ole neid küladeks Suuremõisale tegu tegevate talus 127 inimest. lubasid riigimõisate taga- nimetatud ka rahvasuus. Nurme talupoegade (Nur- 1842. aastal ühendati varamaid jagada maatutele Nii on Muhus ikka öeldud, mische Bauern) loetelust Kapi mõisaga väike Rinsi talupoegadele ning erru et elab Kapi põllal, Kansi Päelda küla talude lõpust mõis Kapi-Rinsi mõisaks lastud soldatitele. Samuti põllal, Suuremõisa põllal. kolm tühja Kappi-nimelist (saksa k. Kappimois-Grab- oli see seotud teoorjuse talu (Kappi Matz, Kappi benhof), kus 19. sajandi lõppemisega, et kinnistada Järgneb