DOCSLIB.ORG

Muhu Valla Arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Muhu Valla Arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019 Lisa 1. Muhu valla arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019. a määrusega nr 36 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2019-2030 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 1 Tabelid .................................................................................................................................. 2 Joonised ................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ........................................................................ 5 1.1. Territoorium ja rahvastik ............................................................................................. 5 1.1.1. Asend ................................................................................................................... 5 1.1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................... 6 1.1.3. Muhu identiteet..................................................................................................... 6 1.1.4. Rahvastik .............................................................................................................. 7 1.1.5. Asustus ................................................................................................................. 8 1.1.6. Väikesaared .......................................................................................................... 9 1.2. Haridus ja noorsootöö................................................................................................ 10 1.2.1. Alusharidus ........................................................................................................ 10 1.2.2. Kooliharidus ....................................................................................................... 11 1.2.3. Huvitegevus........................................................................................................ 12 1.2.4. Täiskasvanuharidus ja elukestev õpe ................................................................... 13 1.2.5. Muhu valla noorsootöö hetkeolukord ja arenguvõimalused ................................. 14 1.2.6. Muhu Noortekeskus ............................................................................................ 15 1.3. Sotsiaalne kaitse ........................................................................................................ 16 1.3.1. Tööhõive ............................................................................................................ 16 1.3.2. Sotsiaalhoolekanne ............................................................................................. 19 1.3.3. Turvalisus ........................................................................................................... 21 1.4. Vabaaeg ja külaelu .................................................................................................... 24 1.4.1. Kultuur ............................................................................................................... 24 1.4.2. Sport ................................................................................................................... 25 1.4.3. Puhkealad ........................................................................................................... 26 1.4.4. Raamatukogud .................................................................................................... 26 1.4.5. Religioon ............................................................................................................ 27 1.4.6. Looduslikud pühapaigad/ pärimuskultuur ........................................................... 27 1.4.7. Külaelu ja kodanikualgatuslik ühistegevus .......................................................... 28 1.4.8. Muhu Muuseum ................................................................................................. 28 1.5. Planeerimine ja keskkond .......................................................................................... 29 1.5.1. Maa ja planeerimine ........................................................................................... 29 1.5.2. Loodus ja maastikud ........................................................................................... 31 1.5.3. Kaitsealused objektid ja territooriumid................................................................ 33 1 1.5.4. Tehniline taristu .................................................................................................. 35 1.5.5. Elamufond .......................................................................................................... 39 1.5.6. Keskkonnaprobleemid ........................................................................................ 39 1.6. Ettevõtluskeskkond ................................................................................................... 40 1.6.1. Ettevõtlus ........................................................................................................... 40 1.6.2. Arendusalad........................................................................................................ 44 1.6.3. Kaugtöö .............................................................................................................. 45 1.7. Valla juhtimine .......................................................................................................... 45 1.7.1. Vallavolikogu ja vallavalitsus ............................................................................. 45 1.7.2. Eelarve ............................................................................................................... 47 1.7.3. Vallasisene koostöö ............................................................................................ 49 1.7.4. Siseriiklik ja väliskoostöö ................................................................................... 49 1.7.5. Väliskeskkonna mõjud ........................................................................................ 50 2. Visioon 2030.................................................................................................................... 52 Üldised strateegilised eesmärgid ................................................................................... 52 3. Valdkondlikud eesmärgid aastani 2030 ............................................................................ 53 3.1. Elukeskkond 2030 ..................................................................................................... 53 3.2. Haridus ja noorsootöö 2030 ....................................................................................... 53 3.3. Sotsiaalhoolekanne 2030 ........................................................................................... 54 3.4. Vabaaeg ja külaelu 2030 ............................................................................................ 54 3.5. Planeerimine ja keskkond 2030 ................................................................................. 54 3.6. Ettevõtluskeskkond 2030 ........................................................................................... 55 3.7. Valla juhtimine 2030 ................................................................................................. 55 4. Arengukava seire ja muutmine ......................................................................................... 57 Kasutatud allikad ................................................................................................................. 58 Tabelid Tabel 1. Muhu rahvaarv, pindala ja asustustihedus ................................................................. 7 Tabel 2. Elanike arvu muutused Muhu külades ...................................................................... 9 Tabel 3. Muhu valla elanike osalemine Töötukassa tööturukoolitustel 2016 - 2018 .............. 13 Tabel 4. Muhu valla palgatöötaja kuukeskmine brutotulu .................................................... 17 Tabel 5. Ülalpeetavate määr, 1. jaanuar 2017 ....................................................................... 19 Tabel 6. Demograafiline tööturusurveindeksi võrdlus kogu Eesti näitajatega ........................ 19 Tabel 7. Õigusrikkumised Muhu valla territooriumil 2014 - 2017. aastal .............................. 22 Tabel 8. Päästeameti poolt registreeritud sündmused Muhus 2014 – 27.09.2018 .................. 23 Tabel 9. Muhu Merepääste Seltsi pääste- ja abistamistööd 2013– 2018 ................................ 23 Tabel 10. Omandivormi järgi Katastris registreeritud maa (ha), 31.07. 2018. a ..................... 29 2 Tabel 11. Sihtotstarbe järgi katastris registreeritud maa. 30.06. 2018. a ............................... 30 Tabel 12. Detailplaneeringute algatamine ja kehtestamine Muhus (2008 - juuli 2018) ......... 31 Tabel 13. Poollooduslikud kooslused ................................................................................... 32 Tabel 14. Pärandkultuuriobjektid Muhu vallas ..................................................................... 34 Tabel 15. Muhu vallas paiknevad riigimaanteed ................................................................... 35 Tabel 16. Keskkonnainspektsiooni poolt registreeritud rikkumised 2016-2017 Muhu vallas . 40 Joonised Joonis 1. Muhu valla rahvastikupüramiid seisuga
Load more

Recommended publications
  • Report on Coronavirus Pandemic
    Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Üldplaneering
    MUHUMUHU VALLAVALLA ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING Mõõtkava 1 : 25 000 Seanina sadam x Sõo lauter x !¤ « Võrkaia sadam 0 1 2 4 Km 5" Üügu lauter 5" « !¤ Pallasmaa küla Kallaste supluskoht Nõmmküla 21152 !r Kallaste sadam x« Mõisaküla Kallaste küla 5" « Tamse küla Rannaküla Rebaski küla Raugi küla Põitse küla Tamse sadam 21149 « x Tupenurme küla « Oosaare lauter !¤<" « Vahtraste küla Kesse Abaja supluskoht !r !r Oosaare supluskoht 5" Külasema küla Lõetsa küla x Kesse Abaja sadam Kapi küla « Paenase supluskoht Paenase küla Kesse küla x Kesse-Jaani sadam Eku lauter !r !¤ Igaküa supluskoht Lalli küla " r 5 !!¤ !Ã x Pesima lauter k Pärase küla Lalli sadam Päelda küla Lepiku küla !r Lalli supluskoht <" Lehtmetsa küla Levalõpme küla Rinsi küla « 5" Igaküla 5" IA« 5IA" AI « " 21151 5" 5 AI 10 Hellamaa küla Piiri küla Viira küla AI Koguva küla «IA « Liiva küla " IA« « 521148 « « B) « 5" « 21153 « Soonda küla !r « Võlla supluskoht « « Koguva sadam AI x « 21164 « « 5" Võlla küla 21150 Vanamõisa küla Rootsivere küla « Kantsi küla « "d « Nautse küla IA Mõega küla <" Linnuse küla Ridasi küla "d !¤ !r IA Leeskopa küla LEGEND Vahtna supluskoht « 5" Vahtna lauter Mäla küla Üldplaneeringuga kavandatav Tusti küla « « Planeeritav tuletõrje veevõtukoht Püsiühenduse trassi ettepanek « x Nurme küla Raegma küla « r Planeeritav supelrand Planeeritav tee Kuivastu sadam ! 5"AI <" Planeeritav telkimiskoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 !¤ « Oina küla 5" Planeeritav puhkekoht Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 Tammiotsa paatide veeskamise koht IA Planeeritav
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu
    SELF-GUIDED Etonia FINLAND Helsinki Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu ain/Bus Koguva Varbla Tr ESTONIA Leisi Pärnu Saaremaa Kuressaare LATVIA Tour distances: cycling ~480 km/300 mi, ferry 44 km, 12 days/11 nights TOUR INFORMATION Cycling grade: We grade this trip as easy to moder- ate. Daily signposted biking routes, mainly on roads with little traffic and cycle paths in towns. The terrain 12-days self guided cycling tour from/to Tallinn (Code: SG9P) is varied and rolling with some gradual hills on some cycling days between Tallinn and Padise. 3 ferries be- Estonia is characterised by its unique natural landscapes and traditional hospitality. Vibrant cities, tween the Estonian islands are planned on this tour desert beaches, peace and the unspoiled beauty of the countryside - a paradise for cyclists. But it’s the (pay locally). Estonian islands which are the jewels of the country. You’ll spend your holiday on these islands which Arrival & departure information / Transfers are amongst the most beautiful that the Baltic Sea has to offer. Lighthouses and windmills are the land- Airport: Tallinn (www.tallinn-airport.ee) marks of these islands. To begin your journey, you will get to know the Estonian capital Tallinn. This tour Ferry terminal: Tallinn (regular ferry lines from Hel- then takes you from Haapsalu to the second largest island Hiiumaa before crossing to the biggest island, sinki (FI) & Stockholm (SE)) Saaremaa. En route back to the mainland, you’ll cycle on the island of Muhu & from there into the sum- Transfer: (price for one way for up to 3 people) mer capital of Estonia, Pärnu.
    [Show full text]
  • New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia.
    [Show full text]
  • 18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021
    18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021 Korraldaja: Muhu Vallavalitsus ja Spordiklubiga MUHU Paremusjärjestus Võitja keskmine kiirus 15,010 km/h Rahvajooks 6,3 km Võitja aeg 25'11'' Koht Vkl N Nr UCI kood Nimi Vkl Tiim Aeg 1 1 149 2007 Gross, Siim Noormees 25'11'' 2 2 167 2005 Raagul, Mihkel Noormees 25'52'' 3 1 1 113 2004 Alt, Lisett Neiu SJK AameraaS 26'45'' 4 1 2 124 1983 Pärn, Helina NS SJK AAMERAAS 27'16'' 5 2 3 143 2005 Oll, Kaisa-Maria Neiu 27'38'' 6 1 135 1986 Maripuu, Märt M Põitse 28'15'' 7 2 4 137 1972 Kangur, Taimi NS Leisi Kool 28'21'' 8 2 145 1989 Kaasik, Alvar M Kantsi 30'14'' 9 1 5 122 2009 Gabral, Frida T Nautse 31'02'' 10 3 129 2006 Arula, Kristofer Johannes Noormees Vanalinna kool 31'44'' 11 4 166 2005 Käen, Kristofer Noormees 31'48'' 12 3 172 1990 Kärner, Markus M 31'53'' 13 3 6 115 1972 Tänav, Katrin NS JK Sarma 32'00'' 14 1 110 2010 Eichhorn, Robert P Sportivamente 32'31'' 15 4 7 136 1981 Lepik, Liina Maria NS Nautse 32'50'' 16 1 119 1965 Arnus, Rain MS Sigma Polymer Group 32'52'' 17 2 114 2011 Grünthal, Jonas P Viira 33'04'' 18 2 133 1969 Koplimäe, Ain MS AKOPI OÜ 33'25'' 19 3 121 1948 Nõmm, Arnold MS SJK Sarma ,, 20 5 112 2008 Saksakulm, Käsper Noormees Ridasi 34'28'' 21 3 8 151 2008 Lepp, Gertrud Neiu 34'46'' 22 4 9 171 2006 Kuum, Helen Neiu 34'56'' 23 1 10 173 1989 Kärner, Sandra N 36'05'' 24 3 130 2009 Lepp, Reio Markkus P Saaremaa Ühisgümnaasium 36'30'' 25 4 144 1974 Ovar, Martin MS Kallaste 36'40'' 26 4 176 1987 Mätlik, Aigar M 36'58'' 27 5 11 200 2006 Põldmaa, Rebecca Neiu Simiste 37'13'' 28 6 160 2004 Vink, Johann
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    MUHU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019—2030 Muhu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019—2030 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................................. 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ........................................................................................... 6 2.1.2 Omavalitsuse arengukava................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud.................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload .......................................................................................... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .......................................... 10 2.1.6 Reovee kogumisalad ..................................................................................... 11 2.2 Keskkonna näitajad ............................................................................................... 11 2.2.1 Üldine info ...................................................................................................... 11 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ............................................. 12 2.2.3 Pinnakate ......................................................................................................
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • 2011. Aasta Tegemistest Paras Hetk on Teha Väike Vahe- St Tulumaksu on Rohkem Laekunud Toolide Ja Kappide Näol
    Nr 10 (263) 6. oktoober 2011 Muhu leht Muhumaa andekad ja edukad õppurid, Maakonna aasta õpetaja - Riina Hopp kes te peale keskhariduse Saare maavalitsuse ja Saaremaa haridustöötajate liidu omandamist olete asunud õp- ühiskomisjon kuulutas tänavu Saare maakonna aasta õpetajaks pima ülikoolidesse, rakendusli- Muhu põhikooli loodusainete õpetaja Riina Hopi. kesse kõrgkoolidesse ja ameti- Riina Hopp on Muhu põhikoolis õpetanud 24 aastat, tema koolidesse! õpilased on tihti välja jõudnud vabariiklikele olümpiaadidele, Muhu Valla Stipendiumifond märkimisväärne on töö looduskaitseprojektidega ning õpilaste ootab teie avaldusi stipendiumite vaba aja sisustamiseks korraldatud laagrite ja hoogtööpäevade saamiseks vallamajja kuni 25. organiseerimisel. oktoobrini 2011. Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus on kaasanud Riina Toetuse taotlejatel esitada: loodusõpetuse tasemetööde koostamisse ning 7. klassi 1) avaldus (blankett kodu- loodusõpetuse õpiku ja töövihiku testijaks. Tema õpilased on lehelt www.muhu.ee) osalenud rahvusvahelises projektis “Euroopa noored 21. 2) õppeasutuse tõend edasi- sajandil”, “Nordplussi” projekti raames tehakse koostööd jõudmise kohta (kinnitatud Soome Utajärvi kooliga. õppeasutuse poolt) Aasta õpetaja osaleb Eesti haridustöötajate liidu ja Eesti 3) väljavõte õpinguraama- haridus- ja teadusministeeriumi korraldataval aasta õpetajate tust (peaks kajastama õppeaine, üleriigilisel vastuvõtul 8. oktoobril Tartus. õppeaine läbitud mahu, soori- Kõiki konkursile esitatud õpetajaid tunnustatakse 12. tuse hinde, hindamise süsteemi).
    [Show full text]
  • West-Estonian Archipelago Biosphere Reserve and Lima Action Plan
    West-Estonian Archipelago Biosphere Reserve and Lima Action Plan Lia Rosenberg, BR co‐ordinaator Toomas Kokovkin, MAB Focal Point ESTONIA 15.03.2016 LIMA Location on the globe and Europe The West-Estonian Archipelago Biosphere Reserve West Estonian Archipelago Biosphere Reserve is situated in the eastern Baltic Sea and comprises the islands of Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi and Muhu, as well as numerous islets and marine parts. Parts of the area are designated as wetlands considered important according to Ramsar specifications. Bioclimatic zone: Boreal Total Area: 15601 km² Including onshore: 4038 km² The number of population is about 40 thousand and the average population density is 10 p/km² Vision until 2025 Estonia’s MAB programme has achieved the development of the W‐E Archipelago into a leading Estonian region for innovation and pilot projects in the field of sustainable use of the natural resources in local natural and semi‐natural land and marine communities. The awareness of sustainable development principles in the region is high and the attitude supports this. The islands’ communities, business people and public support broad‐based development of a green economy and acknowledge it as a functioning cooperation model for achieving social and economic success in the region. Today's priorities and their reflection in the Lima Action Plan A – The World Network of BRs consisting of effectively functioning models for SD • W-E Archipelago BR has • A1 – BRs recognized as become a pilot area for a models contributing to the sustainable economy and implementation of SDG use of natural and Multilateral environment and natural Environmental resources Agreements • A1.1.
    [Show full text]