DOCSLIB.ORG

Koolibri Kirjastus Sai Kuldse Auhinna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Koolibri Kirjastus Sai Kuldse Auhinna www.varrak.ee Matk Eesti 4kultuurilukku (39) 23. aprill .2009 Varrak 1 Kirjastus Ilo annab peagi välja esindusliku retrospektiivse ülevaate kunagistest ülipopulaarsetest Olev Soansi (1925–1995) infograafi listest Eesti kaartidest. Rohkem kui 70 kaarti sisaldava kaardiseeria looja Olev Soans oleks järgmisel aastal saanud 85-aastaseks. Raamatu koostas Jaan Tamm. Vt lk 3 EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 8 (43) 22. oktoober 2009 arvamus uudised Raamatuajakirja Koolibri kirjastus Ülevaade Eesti tulemine väikesaartest Eestis ilmub aastas üle viie tuhande Kirjastuse Koolibri annab peagi välja raamatu. Kui eelmiste aastate tuhan- raamatu, mis keskendub väikesaar- ded ka otsa liita, on pidevalt pakkumi- tele, mis on kunagi olnud asustatud sel lugematu arv nimetusi. Raamatu- sai kuldse auhinna või kus on püsiasustus ka tänapäe- poodi minnes võtab silme eest värvili- val. Tutvustamist leiavad Soome lahe seks – ühel ja samal teemal on Maire Tänna saared (Vaindloo, Mohni, Prangli jt), ilmunud nii palju raamatuid, milline Koolibri turundusjuht Lääne-Eesti väikesaared (nt Harilaid, neist mulle kõige paremini sobib? Vohilaid, Hõralaid, Vilsandi) ning Liivi Kui vaid keegi oskaks öelda, kui vaid lahe saared. Lisaks ülevaatele saare oleks kusagilt lugeda. õikide kirjastuste iga-aastane loodusest, avastusloost ja huviväär- Raamatutest räägitakse raamatu- suursündmus – sel aastal 14.-18. sustest leiab raamatust andmed hal- klubides. Näiteks Apollo raamatu- Koktoobrini toimuv Frankfurdi dusliku ja looduskaitselise kuuluvu- klubis, mis alati lõppes kurva ühis- raamatumess – algas paljude kirjastus- se, pindala, asustuse ja kauguse tõdemusega, et raamatutest ja lugemi- te jaoks juba päev varem. Nimelt toi- kohta. sest on vaja palju rohkem kirjutada. mus EEPG (European Educational Ei ole ju ikka päris normaalne olukord, Publishers Group) aastakoosolek. Ees- Lasteraamat kus peaaegu kogu raamatuelu on koli- tit esindab selles organisatsioonis kir- nud üle blogidesse. Ühelt poolt on see jastus Koolibri, kes on EEPG liige juba Raivo Järvilt muidugi suhteliselt odav, teisalt aga ei aastast 1996. Lisaks aastaaruandele ja Raamatukunstnik, saatejuht ja polii- ole lugejaid kuigi palju ja pidevalt järgmise aasta tegevusplaanide aruta- tik Raivo Järvi sulest ilmus lasteraa- peab mitme allika vahet tormama. misele oli päeva lõpus ka üks pidulik mat „Helmeri võlupall”. See on auto- Seeme sai mulda – ajakirja on vaja. sündmus – nimelt kuulutati välja eelmi- ri esimene raamat, millele ta on nii Sellist päris raamatuajakirja, kus ei se aasta parimad EEPG raamatud. Esi- teksti kirjutanud kui ka pildid joonis- räägita mitte ainult kirjandusest, vaid meses ehk väiksemate laste õppekir- tanud. „Helmeri võlupall” viib lugeja ka koduraamatutest ja kokaraamatu- janduse kategoorias sai sel aastal esi- senitundmatule Hellamaale. Peale test ja loodusraamatutest, ja mis raa- mese koha ja sellega kaasneva auhinna peategelase, papa Helmeri, on loos matud meil kõik veel olemas on. Koolibri kirjastuse kunsti- ja tööõpetu- üllatav-põnevaid tegelasi, näiteks Nii sai alguse Lugu – Eesti esimene se õppematerjal „Käsitöötuba 2”. kuuejalgne koer Heints, vaikiv hiigla- raamatuajakiri. Ellu kutsutud selleks, ne Herolamo, lendlohe Heimar ja tei- et täita suurt musta auku raamatu kir- Ideerohke raamat sed. Raamatu andis välja TEA Kirjas- jastaja ja ostja vahel. Ajakirjas saavad algkooliõpetajale tus ning see on „TEA lasteraamatute olema intervjuud kirjanike, tõlkijate, Raamat, mille autor on Tiiu Kivirähk, varalaeka“ sarja 51. raamat. toimetajate, igasuguste raamatuini- põhineb Loo Keskkooli 2. klassi laste mestega, sealt saab lugeda põhjalikke koolitundides valmistatud töödel. Raa- Aasta kokaraamatu ülevaateid kas ühe kirjaniku loomin- mat on mõeldud eeskätt algklassiõpeta- gust või mõne piirkonna kirjandusest, jatele uute ideede saamiseks ja abista- valimine ilmuvad toimetuse arvates parimatest vaks materjaliks kunsti- ja tööõpetuse Sel aastal valitakse välja juba viien- parimate raamatute arvustused ja hul- tundide läbiviimisel, aga ka kõigile nei- dat. korda Toidumessi raames aasta ganisti raamatututvustusi. le, kes õpetavad lapsi joonistama, maa- kokaraamat. Võistluse eesmärgiks Lugu võiks saada kõigi raamatuko- lima või meisterdama. on tutvustada aasta jooksul ilmunud gutöötajate ja kirjandusõpetajate iga- Tööd on jaotatud nelja peatükki: Pa- kokandusteemalist kirjandust, toeta- päevaseks abimeheks. Ent kindlasti beritööd, Tööd guassvärvide, õlipastel- da eestikeelse kokandusalase kirjan- ei tule juttu ainult ilukirjandusest. Kau- lide, akvarellide ja viltpliiatsitega, Vooli- duse ilmumist ja tunnustada pari- gel sellest! Esimeses numbris näiteks mine ja meisterdamine ja Voltimine. Koolibri juhtivtoimetaja Mart Kalamees koos kuldse diplomiga. FOTO MELITTA DAS GUPTA maid autoreid ning kirjastusi. Võist- kõneleme sellest, milleks on vaja sõja- Raamat sisaldab selgitavaid tekste, näi- luse tulemused avalikustatakse 4. raamatuid, ja sellest, millised raama- diseid, jooniseid ning näpunäiteid ma- et iga riik on esindatud vaid ühe kirjas- 12-aastaste laste ja teine vanemate laste novembril Eesti Näituste messikes- tud aitavad koju kaunimaid värve tuua. terjalide ja värvide kasutamiseks. Iga tusega. Hetkel on liikmeskirjastusi 24, kategoorias. Kirjastuste hinnangud lii- kuses, Toidumessi avapäeval. Tutvustame raamatuid, kus antakse töö juures on selleks vajalike töövahen- seega on esindatud 24 Euroopa riiki. detakse ja vastavalt saadud punktide nõu, kuidas toiduga tervislikku tasa- dite loetelu ning selgitused, mida ja kui- Õpikukirjastusi ühendavad küllaltki summale selgitatakse välja kummagi Raamat24.ee kaalu saavutada. Ka laste- ja noorte- das teha. sarnased probleemid, millest rääkimi- kategooria kolm parimat. raamatutel on oma leheküljed. Raamatu autor on rõhutanud, et seks on loodud kord aastas toimuvad uuenes Seekord proovitakse terve rida tore- kõikide tööde tegemisel on kasutatud nn teemakoosolekud. Populaarsemd Eesmärk on innustada Septembrist on Ajakirjade Kirjastuse daid raamatuid laste peal järele ja lihtsaid, kõigile hõlpsasti kättesaada- neist on turunduse, loodusainete, võõr- Alates sellest aastast on EEPG parima internetipoel Raamat24.ee uus üles- noorteraamatutest kirjutavad noored vaid materjale – värvilist paberit, guass- keelte, ajaloo ja algõpetuse koosolekud. raamatu võistlus muutumas – nimelt on ehitus ja uuenenud kujundus. Ostja- ise. Me ei keskendu eestimaisele, värve, õlipastelle, plastiliini, looduslik- Koosolekute korraldajaks on kirjastu- see nüüdsest avatud kõigile Euroopa le tähendavad muudatused eelkõige aga eelistame eestimaist. ke materjale jmt. Tiiu Kivirähk on oma sed kordamööda, mis omakorda annab õpikukirjastustele, ka neile, kes pole kasvanud turvalisust, senisest muga- Raamatuajakiri Lugu hakkab koos- raamatutesse – nimelt on varem ilmu- võimaluse tutvuda Euroopa lähemalt organisatsiooni liikmed. Raamatute vamat ja lihtsamat ostmist ning mit- töös Apollo Raamatutega ilmuma neli nud ka „Käsitöötuba 1” , peagi tuleb õpikukirjastuste töökorraldusega. hindamiseks tuleb kokku õppekirjan- mekesisemaid võimalusi raamatute korda aastas. Esimene number ilmub trükist „Käsitöötuba 3” – kirja pannud Eelpoolnimetatud raamatuvõistlust duse ekspertidest koosnev kümneliik- leidmiseks ja valimiseks. juba 5. novembril ja see on kõigile nii oma värskeid ideid kui ka unustatud on korraldatud juba üheksa korda, sel- meline žürii; lisaks EEPG-le on võistlu- ettetellijatele vana, millest on abi laste loovuse aren- le aja jooksul on võistluse reeglid ka se korraldamisega seotud ka Frankfur- tasuta. Info damisel. veidike muutunud. Eelmisel aastal saat- di Raamatumess ja IARTEM, mis loo- ja tellimine sid kirjastused oma võistlevad raama- detavasti lisab veelgi tõsidust ja kaalu www.apollo.ee. Ühendavad sarnased tud kõikidesse kirjastusesse hindami- üritusele, mille eesmärgiks on alati ol- Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit Kätlin probleemid seks-vaatamiseks, mis on muu hulgas nud ja on ka tulevikus innustada kirjas- © EKL 2009 Kaldmaa, EEPG kui Euroopa õpikukirjastusi ka väga arendav ja uusi ideid pakkuv tusi panustama õppekirjanduse kvali- ajakirja Lugu ühendav organisatsioon võtab kokku kogemus. Iga kirjastus võis võistlustul- teeti. peatoimetaja õppekirjanduse väljaandjad põhimõttel, le saata kaks raamatut – üks kuni www.tea.ee 2 TEA & Ilo 8 (43) 22. oktoober 2009 Entsüklopeedia uudised TEA e-Entsüklopeedia avaleht saab oktoobri lõpus uue ja atraktiivse näo: Kokakunst algab seal hakatakse tutvustama e-Entsüklo- peedias sisalduvaid uusimaid materjale, eeskätt heli- ja videolõike ning slai- diprorgamme, aga ka uusi artikleid. Samuti avame uue mooduli: keemilis- lihtsatest asjadest te elementide interaktiivse tabeli, kust saab näha kõikide keemiliste elementide Intervjueerinud Riina Lõhmus tähtsamaid omadusi (aatommass, suhte- Igalt elemendilt saab liikuda ka seda line elektronegatiivsus jpm) ning neid põhjalikumalt kirjeldavale artiklile nii- erinevate kuuluvuste järgi liigitada (me- pea, kui vastav artikkel on e-Entsüklo- sjailmunud „Kokakunsti käsi- tallid, mittemetallid, poolmetallid jne). peedias avaldatud. raamat” väidab tagakaanel veidi Äväljakutsuvalt, et selle raamatu järgi õpite te toitu valmistama nagu Ettetellimisel meisterkokk ning tõstate oma igapäe- vase toiduvalmistamise tipprestorani Perenaise hoidmiseks, kodu turvaliseks muut- tasemele. Selleks, et kinnitust saada, taskukäsiraamat miseks, pereliikmete tervise eest hoo- kas käsiraamat selle lubaduse tõepoo- 512 lk litsemiseks, olulisemaid esmaabivõt- lest ka teoks teeb, palusime raamatut kõva köide teid
Load more

Recommended publications
  • Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017
    LÄTI VABARIIK SOOME VABARIIK 23° A 22° 24° D 25° E 26° F 27° G 28° H B C Vaindloo Väike- Tütarsaar M E L A H T Kurgola ps O Mohni Ust-Luga O Purekkari n Haapala jv I S Prangli Pärispea E Aegna H Vergi ps a ps r (Tallinn) Juminda ps r u Naissaar a Rammu Kunda Letipea n Narva laht Viimsi ps Kolga Lahemaa vald Viimsi vald Loksa laht R Tallinna Muuga laht Vihula Viru- Narva-Jõesuu laht Viimsi laht Kuusalu vald Kunda NigulaViru- Maardu linn Nigula KOHTLA-JÄRVE KUDRUKÜLA Narva Tallinna Kuusalu Viru-Nigula vald (NARVA) Suurupi nTALLINN Maardu Haljala Kohtla-JärveKohtla Toila vald Sillamäe linn linn Jõelähtme vald KUKRUSE Toila 1 Harku vald Kadrina Aseri linn (K-J) Vaivara vald E Jõelähtme Sõmeru Jõhvi vald Harku A Kadrina Püssi ORU (K-J) A Rakvere Rakvere vald Kiviõli SIRGALA NARVA vald Jõhvi Jõhvi (K-J) Väike-Pakri Paldiski M KOHTLA- VIIVIKONNA Saue Rae Kehra Rakvere linn SOMPA AHTME U Sonda NÕMME (K-J) (K-J) Vaivara Keila Saku KIILI Raasiku L Rakvere Rägavere (K-J) Osmussaar Suur-Pakri J Rae AEGVIIDU Ä Ä Lüganuse vald äin vald Raasiku Mäetaguse M Kurkse v Keila linn Kiili vald Anija N Keila Saue R vald E vald Kiili Anija - Lüganuse Keila vald A Saku Tapa V Vinni A Põõsaspea n Vasalemma vald TapaTapa vald I U M A Padise H Tamsalu R Vinni vald I R Nõva Saue vald Kose U V Alutaguse vald Illuka ELÄTI VABARIIK Tamsalu - L Kernu KOHILA Ambla M A Kohila vald Kose vald A D Noarootsi Ä Nissi Albu I Iisaku Slantsõ Tahkuna n Kohila Väike-Maarja A Tudulinna Juuru JÄRVA- Ä Laekvere Vormsi V JAANI Alajõe 59° H o N o Lääne-Nigula Rapla a s N Rapla vald Väike-Maarja
    [Show full text]
  • Revised Sequence Stratigraphy of the Ordovician of Baltoscandia …………………………………………… 20 Druzhinina, O
    Baltic Stratigraphical Association Department of Geology, Faculty of Geography and Earth Sciences, University of Latvia Natural History Museum of Latvia THE EIGHTH BALTIC STRATIGRAPHICAL CONFERENCE ABSTRACTS Edited by E. Lukševičs, Ģ. Stinkulis and J. Vasiļkova Rīga, 2011 The Eigth Baltic Stratigraphical Conference 28 August – 1 September 2011, Latvia Abstracts Edited by E. Lukševičs, Ģ. Stinkulis and J. Vasiļkova Scientific Committee: Organisers: Prof. Algimantas Grigelis (Vilnius) Baltic Stratigraphical Association Dr. Olle Hints (Tallinn) Department of Geology, University of Latvia Dr. Alexander Ivanov (St. Petersburg) Natural History Museum of Latvia Prof. Leszek Marks (Warsaw) Northern Vidzeme Geopark Prof. Tõnu Meidla (Tartu) Dr. Jonas Satkūnas (Vilnius) Prof. Valdis Segliņš (Riga) Prof. Vitālijs Zelčs (Chairman, Riga) Recommended reference to this publication Ceriņa, A. 2011. Plant macrofossil assemblages from the Eemian-Weichselian deposits of Latvia and problems of their interpretation. In: Lukševičs, E., Stinkulis, Ģ. and Vasiļkova, J. (eds). The Eighth Baltic Stratigraphical Conference. Abstracts. University of Latvia, Riga. P. 18. The Conference has special sessions of IGCP Project No 591 “The Early to Middle Palaeozoic Revolution” and IGCP Project No 596 “Climate change and biodiversity patterns in the Mid-Palaeozoic (Early Devonian to Late Carboniferous)”. See more information at http://igcl591.org. Electronic version can be downloaded at www.geo.lu.lv/8bsc Hard copies can be obtained from: Department of Geology, Faculty of Geography and Earth Sciences, University of Latvia Raiņa Boulevard 19, Riga LV-1586, Latvia E-mail: [email protected] ISBN 978-9984-45-383-5 Riga, 2011 2 Preface Baltic co-operation in regional stratigraphy is active since the foundation of the Baltic Regional Stratigraphical Commission (BRSC) in 1969 (Grigelis, this volume).
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters
    Sailing Directions for Estonian Waters part 2 Väinameri 2.2 N part of Väinameri Updated 01.05.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release April 2020 (first release May 2013) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • Helotiales, Ascomycota Pezizales, Ascomycota New Estonian Records
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 44: 155–159 (2008) NEW ESTONIAN RECORDS Helotiales, Ascomycota REFERENCES Huhtinen, S. 2007. Ionomidotis irregularis- Kadri Pärtel1 & Kadri Põldmaa2 Pohjoismaille uusi kotelosienilaji Muuramen 1 Kuusimäestä. Sienilehti 59(2): 43–47. Department of Botany, Institute of Ecology and Earth Kalamees, K. & Vaasma, M. 1989. The preliminary Sciences, University of Tartu, 40 Lai St., 51005 Tartu, list of fungi registered in the localities of scientific Estonia. E-mail: [email protected] excursions. Tallinn. 43 p. 2Natural History Museum, University of Tartu, Zhuang, W.-Y. 1988. Studies on some discomycete Vanemuise 46, EE-51014, Tartu, Estonia genera with an ionomidotic reaction: Ionomidotis, Poloniodiscus, Cordierites, Phyllomyces, and Ionomidotis irregularis (Schwein.) E. J. Durand Amenghiella. Mycotaxon 31: 261–298. – kurd pigikubi – Jõgevamaa Co., Alam-Pedja Nature Reserve, Utsali, on rotten wood of a deciduous tree, 16 Oct 2007, leg. K. Põldmaa, Pezizales, Ascomycota det. K. Pärtel, TU-104143. The species is characterised by the compara- Bellis Kullman tively large (to 6 cm diam), black, tough, lobed, Institute of Agricultural and Environmental Sciences, irregular or ear-shape apothecia. The shape dis- Estonian University of Life Sciences, 181 Riia St., 51014, tinguishes it from other members of the genus. Tartu, Estonia. Microsopically the species is easy to recognize E-mail: [email protected] due to its septate and lanceolate paraphyses which have acute tips, and the ionomidotic reac- Gyromitra fluctuans (Nyl.) Harmaja – Tartumaa tion of the apothecial tissues (the exudation of Co., Mäksa Comm., Kaagvere, (58°21’15’’ N dark purple-brown in 3% KOH solution). 26º52’46’’ E), on soil, 21 Mai 2008 leg.
    [Show full text]
  • Estonian Landscape Study: Contextual History
    Estonian landscape study: contextual history Tiina Peil NTNU, Trondheim (Norway) Helen Sooväli, Hannes Palang, Tõnu Oja, Ülo Mander University of Tartu ABSTRACT The history of Estonian landscape research is limited to the twentieth century. The most significant milestone in this process was the appointment of J. G. Granö as Professor of Geography at the University of Tartu who introduced the German systematic and scien- tific notion of landscape (Landschaft). This has been a dominant trend ever since, but Estonian landscape study has had numerous undercurrents and exiting interactions with other disciplines from both the natural and social sciences, as well as the humanities. This is a first attempt to write a landscape research history with a broader perspective in mind, stressing the wide spectrum of landscape studies by researchers who may not consider themselves primarily as concerned with landscapes but have nevertheless con- tributed to the discipline and the understanding of landscapes in Estonia. KEY WORDS: Estonia, landscape, history RÉSUMÉ HISTOIRE CONCEPTUELLE DE L’ÉTUDE DES PAYSAGES D’ESTONIE L’étude des paysages en Estonie ne débuta qu’au début du XXe siècle. L’étape la plus importante de ce processus fut l’engagement comme professeur de géographie à l’Université de Tartu de J.G. Granö, qui a introduit la notion allemande de «Landschaft» au sens systématique et scientifique du terme. Cette tendance a depuis lors prédomi- né en Estonie, marquée, en dépit de certaines tensions sous-jacentes, par de passion- nantes interactions avec d’autres disciplines, que ce soit les sciences naturelles ou sociales, ou encore les sciences humaines.
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Iota Directory of Islands Regional List British Isles
    IOTA DIRECTORY OF ISLANDS sheet 1 IOTA DIRECTORY – QSL COLLECTION Last Update: 22 February 2009 DISCLAIMER: The IOTA list is copyrighted to the Radio Society of Great Britain. To allow us to maintain an up-to-date QSL reference file and to fill gaps in that file the Society's IOTA Committee, a Sponsor Member of QSL COLLECTION, has kindly allowed us to show the list of qualifying islands for each IOTA group on our web-site. To discourage unauthorized use an essential part of the listing, namely the geographical coordinates, has been omitted and some minor but significant alterations have also been made to the list. No part of this list may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise. A shortened version of the IOTA list is available on the IOTA web-site at http://www.rsgbiota.org - there are no restrictions on its use. Islands documented with QSLs in our IOTA Collection are highlighted in bold letters. Cards from all other Islands are wanted. Sometimes call letters indicate which operators/operations are filed. All other QSLs of these operations are needed. EUROPE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND, CHANNEL ISLANDS AND ISLE OF MAN # ENGLAND / SCOTLAND / WALES B EU-005 G, GM, a. GREAT BRITAIN (includeing England, Brownsea, Canvey, Carna, Foulness, Hayling, Mersea, Mullion, Sheppey, Walney; in GW, M, Scotland, Burnt Isls, Davaar, Ewe, Luing, Martin, Neave, Ristol, Seil; and in Wales, Anglesey; in each case include other islands not MM, MW qualifying for groups listed below): Cramond, Easdale, Litte Ross, ENGLAND B EU-120 G, M a.
    [Show full text]
  • Specialist Taxa Restricted to Threatened Habitats Contribute Significantly to the Regional Diversity of Peltigera (Lecanorales, Ascomycota) in Estonia
    Specialist taxa restricted to threatened habitats contribute significantly to the regional diversity of Peltigera (Lecanorales, Ascomycota) in Estonia Inga Jüriado a, b, *, Ulla Kaasalainen c and Jouko Rikkinen b, c a Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Lai 38/40 Tartu 51005, Estonia. b Department of Biosciences, University of Helsinki, P.O. Box 65, 00014, Helsinki, Finland. c Finnish Museum of Natural History, University of Helsinki, P.O. Box 7, Helsinki, Finland. *Correspondence: Inga Jüriado; Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Lai 38/40 Tartu 51005, Estonia; E-mail: [email protected]; telephone: + 3725168846 Abstract The widespread cyanolichen genus Peltigera comprises many insufficiently known poorly delimited and/or undescribed species. Phylogenetic analysis of 252 Peltigera specimens from a wide range of habitat types in Estonia revealed 31 putative taxa (OTUs). Multivariate analysis revealed habitat-specific segregation between the Peltigera species along a gradient from humid eutrophic forests to dry oligotrophic forests and grasslands and along a soil pH gradient from alkaline soils of alvar grasslands to acidic soils of conifer forests. The diversity of Peltigera was the highest on roadsides and dunes and the lowest in alvar habitats which, however, supported the unique assemblage of undescribed Peltigera taxa. Deciduous broad-leaved forests, too, included several undescribed or rare and red-listed species. The results demonstrate that in Estonia many Peltigera species have narrow habitat requirements and are at present threatened by habitat loss and degradation. Key words: Diversity, cryptic species, habitat ecology, substrate specificity, dunes, roadsides, alvars, forests, parks Introduction Lichen symbioses are ecologically important in many terrestrial ecosystems.
    [Show full text]
  • Kärdla Marina 59°00.62'N 22°45.26'E
    WELCOME TO RECONSTRUCTED KÄRDLA MARINA 59°00.62’N 22°45.26’E KÄRDLA HARBOUR HAFEN KÄRDLA SERVICES | DIENSTLEISTUNGEN Kärdla harbour was established after the construction of Der Hafen Kärdla wurde nach dem Bau der Tuchfabrik im Charts: Estonian charts 305, 511, 513, Karten: Estnische Karten 305, 511, 513, 618, the Kärdla Broadcloth Factory (in 1830) to facilitate the Jahre 1830 für die bessere Transportierung der Rohstoe 618, “Charts of Estonia” Vol.2 “Charts of Estonia” Vol.2; Suitable for disabled Geeignet für Invaliden transport of raw material and production. Originally, the und Produktion begründet. Ursprünglich hat der Hafen Admiralty charts 2241 Admiralitätskarten 2241 Harbour oce Hafenamt harbour belonged to the Hiiu-Kärdla Broadcloth Factory der Hiiu-Kärdla Tuchfabrik gehört und war im 19. Jh. der Shelter: From all winds Schutz: von allen Winden Electricity Elektrizität and in the 19th century, it was the only harbour on the einzige Hafen mit dem Recht auf Außenhandel auf der Max LOA: 35 m Max LOA: 35 m Drinking water Trinkwasser island that had foreign trade rights. The harbour operated Insel. Der Hafen hat in der Zeitspanne 1849‐1944 Max draught: 3.2 m Max Tiefgang: 3.2 m Shower Dusche between 1849 and 1944, initially just as the harbour with gehandelt, anfangs als Handelshafen mit dem größten Sauna Sauna the highest goods turnover on the island, but in the Umsatz auf der Insel, ab Anfang des 20. Jh. bis zum Number Zahl der Toilet Toilette beginning of the 20th century, a passenger service line Ausbruch des Zweiten Weltkrieges auch für Linienschie of berths: 58 Landungsstellen: 58 Laundrette Waschmaschine between Kärdla and Tallinn was launched, which operated Kärdla-Tallinn.
    [Show full text]