MISJONILEHT Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse Kuukiri Nr

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

MISJONILEHT Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse Kuukiri Nr MISJONILEHT Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse kuukiri nr. 3 mai 2016 Kogudus tules (Timo Lige) Me armastame meenutada aegu, kui ütles, et jüngrid vajavad väge ülevalt, et miks ta väge vajab, sest ta oli edukas Jumal on eriliselt lähedal olnud või nad suudaksid olla Tema tunnistajad. suure koguduse pastor. Ta oli rahul ja ennast ilmutanud. Me nimetame neid Elu ilma Püha Vaimuta on täis sidumisi, nautimas edu ning tekkinud omamoodi aegu ärkamise aegadeks. Ja hirme ja ebakindlust. Kogudus ilma turvatsooni. Kuid need kaks palvenaist meenutamises pole iseenesest midagi Püha Vaimuta on täis intriige, inimlikku kõigutasid ta paati. Nad ütlesid, et nad halba. Juudid meenutasid teadlikult ja uhkust, edevust, pimedust ja jõuetust. on palvetanud Moody Püha Vaimuga järjepidevalt seda, kuidas Jumal nad Jeesus ütles: "Tuld olen ma tulnud võidmise pärast. Moody tunnistab, et vägeva käega Egiptuse orjapõlvest viskama maa peale, ja mida muud ma sellest hetkest tuli ta ellu selline nälg, et välja tõi. Räägitakse lugu, kuidas Sarve tahaksin, kui et see oleks juba ta hakkas hüüdma Jumala väe järele. külas Prännu talus nähti tulekeeli maja süttinud!" (Lk 12:49) Ta tundis, et ta ei taha elada edasi ilma kohal, kus kristlased olid kogunenud Mida Jeesus igatseb? Et Sa põleksid selle väeta. Moody hakkas meele- jumalateenistuseks. Tegu aga ei olnud Püha Vaimu tules. Mida ootab Jeesus heitlikult otsima Püha Vaimuga tulekahju vaid Püha Vaimu tulega, mida koguduselt? Et me põleksime Püha täitumist. Ta kirjutab: „Ühel päeval, kui külainimesed füüsilise silmaga nägid. Vaimu tules ja käiksime Tema väes. ma olin New Yorkis... ma ei suuda seda Naabertalu rahvas, kes Prännu tallu tuli kirjeldada. See tundub liiga püha teadet tooma, et nende maja katusel on Üks ajaloo suurimaid jutlustajaid, D. L. kogemus, et seda isegi nimetada. tuleleegid, said seal samas päästetud. Moody, oli ühe suure ja eduka Paulusel oli kogemus, millest ta ei koguduse pastoriks Chicagos ja rääkinud kellelegi 14 aastat. Ma võin Ligi 2000 aastat tagasi palvetasid 120 juhatas piiblikooli. Ühel päeval tulid ainult öelda, et Jumal ilmutas ennast Kristuse jüngrit Jeruusalemmas tema juurde kaks koguduse õde, kes mulle ja ma kogesin sellisel moel Tema ülemises toas ja ootasid Jeesuse poolt ütlesid: „Me oleme Sinu pärast armastust, et ma soovisin jääda Tema antud tõotuse täitumist. Nad ootasid käte vahele.” Pärast seda kogemust „väge ülevalt”. See oli päev nagu iga Te saate väe Pühalt asus Moody taas jutlustama. Jutlused teine. Tõenäoliselt oli seal palve nagu olid samasugused. Tõed, mida Moody igal teisel päeval. Korraga kostus aga Vaimult, kes tuleb teie jagas, olid samad, kuid sajad ja sajad tuulekohinat ja see paik ei olnud enam üle, ja te peate olema inimesed tulid päästmisele. „Nüüd võin endine. Need inimesed, kes seal olid, ei minu tunnistajad ma öelda, et ma ei oleks iial nõus tagasi olnud enam endised. Ootamine ja Jeruusalemmas ja kogu minema Püha Vaimu täitmise eelsesse igatsemine oli asendunud erutatuse, aega. Isegi kui keegi annaks selle eest vaimustuse ning ülistamisega. See kõik Juuda- ja Samaariamaal mulle terve maailma!” tunnistab Moody. pani kõrvalseisjaid arvama, et nad on ning ilmamaa äärteni. purjus. Õppimatud juudi mehed ja Täitku Jumal meid sellise janu ja naised rääkisid võõraid keeli ning kiitsid Apt 1:8 näljaga Tema tule järele. Las meie valju häälega Kuningate Kuningat. saare palvemajad, kirikud ja kodud, kus palvetanud!” Moody küsis: „Miks te otsitakse Jumalat, saada kogeda Pärast nelipühi ei ole koguduse jaoks maailma inimeste pärast ei „tuulekohinat ja tulekeeli”. Ära lepi madalamat standardit kui kogudus palveta?” „Sest Sa vajad Püha Vaimu vähemaga kui Jumala tules põlev tules. Ilma Püha Vaimu väe ja tuleta väge!” vastasid naised. „Mina vajan kogudus. Muudetud eludega muudame oleme me jõuetud ja me ei puuduta ega väge? Miks?” küsis jumalamees. kogukonda! Õnnistatud saabuvat mõjuta seda kogukonda, kelle keskele Sündmusele tagasi mõteldes, tunnistas Koguduse sünnipäeva! meid on asetatud teenima. Jeesus Moody, et ta ei saanud sel hetkel aru, www.misjonikogudus.com 1. Sarve ja Hilleste lood Enno Tuulik Lääne-Eesti ja saared on olnud läbi Nelipühi Kiriku misjonäri Nils kõik jäid siiski baptistikogudusteks, mitmete ärkamisaegade vaimuliku elu Kastbergi. Tema kuulutuse läbi mitte ei muutunud nelipühi hällid ja keskused. Enamik meist on pöördusid ka vennad Kösterid. Rudolf kogudusteks. Minu vanemad on kuulnud lugusid, kuidas 18. saj Kösterist sai hiljem koguduse esimene rääkinud, et Luguse kogudus koges vennastekoguduse või 20. saj alguse pastor. Nad olid kõik Pühalepa kirikust väga võimsat ärkamist, kuid seal ei Läänemaa ärkamise ajal pea terved ja antud ärkamine puudutas tugevasti tekkinud mingeid tüliküsimusi, et külad päästetud said ja kõrtsid oma just seda kirikut ning sealt Kastberg ei tohiks jutlustada või midagi uksed kinni panid. Hiiumaa on üks väljaminemisega oli seotud ka mitmeid sellist. Hilisem vastuseis viis siiski tihedamini palvemajadega asustatud probleeme. Rootsi koges 1920-ndate nelipühi koguduste tekkimiseni. piirkondasid Eestis ja ehk kogu alguses võimsat nelipühi ärkamist. Õigemini oli tegu Tallinna Eelimi Euroopas. Rubriigi "Hiiumaa usulood" Jumal kasutas selles ärkamises eriliselt Nelipühi koguduse osakondadega. eesmärgiks on õige pisut jäädvustada vend Lewi Pethrust ja terved külad 1924 oli huvitav aasta. Siis oli ka Harju suulist pärimust inimestelt, kes on ise ning asulad, eriti Põhja-Rootsis, said Baptistikoguduses suur ärkamine, kus erinevate vaimulike liikumiste sees päästetud. 1921. a levis ärkamine tuhat inimest tuli ühe talve jooksul olnud ning kes on oma vanematelt või Soome. Samal ajal tulid misjonärid ka meeleparandusele ja sai päästetud. vanavanematelt kuulnud lugusid Eestisse. Hiiumaale saabusid Nils See haaras ka ümberkaudseid külasid, Jumala tegudest meie saarel. Need ei Kastberg ja Elof Hannson 1923. a aga selle mõju ei ulatunud siiski kuigi pruugi olla absoluutsed ajaloolised varasuvel. 1924 alustati Kärdlas kaugele. Sellest sai osa näiteks Nurste tõed, vaid need on lood ja meenutused, palvemaja ehitamist. Nelipühilaste kogudus. Kui palju see Jausa kogudust nii nagu keegi neid mäletab või kuulnud palvemaja (Käina mnt 13), millest hiljem puudutas, on raske öelda, sest on. sai pikkadeks aastateks priikogudused hoidsid tol perioodil baptistikoguduse palvemaja, ehitati küllaltki omaette. Palade, Jausa, Üks mees, kes on pungil lugudest, on Rootsi misjoniseltsi rahadega ja Ligema ja Külama olid sel ajal otsekui Hilleste, Putkaste ja Kärdla Kristliku Kastberg elas ise perega maja teise omaette "saared". Osaduse koguduse pastor Enno korruse väikeses korteris. Alguses ei Tuulik. Lisaks kolme koguduse olnud Kastbergil üldse plaanis luua oma Kas Sarve küla sai ka Hilleste teenimisele leiab ta aega külastada ka kogudusi. Aga siin tekkis vastuseis. piirkonnas alanud usulisest hooldekodu, haiglat ja inimesi nende Mitte niipalju maa piirkondades, kui just liikumisest osa? kodudes. Kõige pikemalt on ta olnud Kärdlas. Karl Kaups oli tol ajal Kärdla Hilleste koguduse pastor. Tänased koguduse pastoriks. Nelipühi vendade Hilleste ärkamine Sarve küla kuigi palju lood on enamasti seotud Ida- uudne sõnum Püha Vaimu andidest ja ei puudutanud. Sarve ärkamine algas Hiiumaaga ehk Sarve ja Hilleste külaga. väest, keeltega rääkimisest, 1939-1940. Johannes Jääger rääkis Enno Tuulik, Hilleste palvemaja on prohvetlikust kuulutamisest ja ka mulle, et see tekkis seoses Palade esimene jumalakoda, mida inimesed konkreetsed ilmingud (Vaimuga vendade kuulutustööga. Sarve oli väga praami pealt maha sõites näevad, täitumised ja keeltega rääkimised) olid suletud küla. Seal oli üks omamoodi aga inimesi palvemaja ümbruses ei baptistikoguduses suuresti nö kokkuhoidmine. Johannes (Jääger) tundu kuigi palju elamas. Kuidas "tundmatu maa". Nii hakkasid paljud ütles, et see oli üks kuri ja jumalatu küla. tekkis Hilleste kogudus? inimesed käima nelipühilaste Nad lihtsalt ei tulnud Jumala juurde. Me koosolekutel, sest seal oli rohkem ei saa öelda ka, et Hilleste usuliikumine Sel ajal, kui Hilleste palvekoda ehitati rõõmu ja elu. Ärkamine tekkis kõikjal, kahekümnendate keskel poleks üldse olid Hilleste, Aruküla, Vahtrepa ja kus Kastberg jutlustamas käis: Luguse, Sarve küla mõjutanud, sest Jumala Valipe külad rahvast täis. Hilleste Hagaste, Mäeltse, Hilleste piirkond Sõna ja evangeeliumi kuulutati ju nö koguduse alguseks võib pidada 1924. a (Hillestes veel palvemaja polnud). Kuid Sarve küla väravates. Arukülas ärkamist, milles Jumal kasutas Rootsi toimusid suured külakoosolekud ja ka lähedal asunud sõjaväeosa sõdurid kogudust ja palvelat ju veel polnud? Jumala Vaim päästis inimesi. Sarve ja sealt sündis palju kaebusi Jäägeri mehed ja naised hoidsid väga omaette. tegevuse kohta. Pärast Jäägeri Teenistusi peeti peamiselt Köstrite Väga üksikud neist külastasid neid Hiiumaalt lahkumist jäi Sarve rahvas talus, kus oli suur talutuba. Koosolekuid koosolekuid. unarusse, sest teised Palade vennad ei peeti küll ka Arukülas ja teistes olnud nii aktiivsed Sarve rahvast paikades. Kuna Hagastes oli juba Johannes Jääger sai ise päästetud külastama. Pärast Johannes Jäägerit kogudus, siis mitmed liitusid Hagaste tegelikult nelipühilaste koosolekul. See sai kogudusevanemaks Peeter Regi. kogudusega ja käisid üle Hilleste niidu juhtus Partsi veski all, kus Ala Priidu Teatud mõttes langes Sarve rahvas ja läbi metsa Hagaste palvemajas. elas. Johannes tuli 16- või 17- tagasi. Sellele viitab ka Jekard 1937. a sai Hilleste palvemaja enam- aastasena külakoosolekul päästmisele Kõmmuse meenutus ajast, kui
Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Lüübnitsa Hoiuala Ja Lüütja Merikotka Püsielupaiga Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Lüübnitsa hoiuala ja Lüütja merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 12 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 12 1.5.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 12 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Arheoloogilised Uuringud Valipe Kindlustatud Elamu Kultuurkihil Ja Varemetel, Kootsaare Ja Kanapeeksi Kivilabürintidel Ning Saunaseljamäe Pelgupaigal Hiiu Maakonnas
    Osaühing Agu EMS ARHEOLOOGILISED UURINGUD VALIPE KINDLUSTATUD ELAMU KULTUURKIHIL JA VAREMETEL, KOOTSAARE JA KANAPEEKSI KIVILABÜRINTIDEL NING SAUNASELJAMÄE PELGUPAIGAL HIIU MAAKONNAS TELLIJA: MUINSUSKAITSEAMET Arheoloog Monika Reppo Arheoloog Anneli Kalm Tegevdirektor Guido Toos TALLINN 2014 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 11877 Mälestise nimetus Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja Registrinumber: / uuringu objekt: varemed; Kootsaare kivilabürindid; 8939, 23654 (Valipe); 8911, 8912 Kanapeeksi kivilabürint; Saunaseljamäe (Kootsaare); 8906 pelgupaik (Kanapeeksi); 8901 (Saunaseljamäe) Aadress (uuringu objekti asukoht): Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed (63902:001:0042, Hansu mü, Valipe küla, Hiiu mk) Kootsaare kivilabürindid (39201:004:1040, 39201:004:0545, Altmäe, Uustalu mü, Reigi küla, Hiiu mk) Kanapeeksi kivilabürint (39201:004:3750, Kaibalde mü, Kanapeeksi küla, Hiiu mk) Saunaseljamäe (Toimaste> 17501:002:1450, Veskimetsa mü, ETAK ID 3318514, Muda küla, Hiiu mk) Koordinaadid: Valipe X=6524358 Y=440376. Uustalu X=6543429.2 Y=413297 Altmäe X=6543336.7, Y=413353.4 Kanapeeksi X=6535767.5 Y=423528.6 Saunaselja (Veskimetsa) ning ETAK ID 3318514 (puistu) X=6515319.2; Y=418948.9 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogilised uuringud mälestiste kirjeldamiseks, puhastamiseks ja piiride täpsustamiseks. Valipel määrati kindlustatud elamu ala ümbritseva kultuurkihi paksus ja ulatus, samuti mõõdistati Valipe mõisahoone vundamenti. Kootsaare labürint nr 8911 puhastati ja mõõdistati. Kootsaare labürindi
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters
    Sailing Directions for Estonian Waters part 2 Väinameri 2.2 N part of Väinameri Updated 01.05.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release April 2020 (first release May 2013) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
    3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
    [Show full text]
  • Arengukava 2016-2021.Pdf
    Arengukava 2016-2021 Kuriste Haridusselts Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu Külade arengukava Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukava valmimise protsess 3 3. Külade ajalooline taust 4 4. Külade paiknemine, elanikkond 5 5. Looduslikud olud 5 6. Majanduslike olude kirjeldus 6 7. Infrastruktuuri kirjeldus 6 8. Muu teave küla kohta 7 9. Piirkonna arengu eesmärgid 7 10. Visioon 8 11. Tegevuskava 8 2 1. Sissejuhatus Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu külade ühise arengukavade tegemise aluseks on ajalooline ja kultuuriline taust. Ka geograafiline paiknemine tekitab ühesuguseid probleeme ja valupunkte. Arengukava tegemise tingis hetkeolukord, inimesed olid valmis muutusteks, kuid ei teatud mida teha ja kuidas teha. Arengukava sisaldab sihi- ja eesmärgikindlat külaelu arengu suundi aastaks 2021, seda läbi soovitud tegevussuundade. Arengukava vastuvõtmine toimub külaelanike heakskiidul, täitmist tagab kohalik Haritusselts (edaspidi HS) ja külavanemate initsiatiivgrupp, kes teeb ka üks kord aastas ettepanekuid uuendusteks. 2. Arengukava valmimise protsess Arengukava (edaspidi AK) tegemise algatajaks oli kohalik Kuriste HS. AK tegemiseks moodustati algatusgrupp, mis koosnes 3 inimesest. Protsessi valmimise käigus peeti 2 algatusgrupi koosolekut Algatusrühma töö tulemusel on välja toodud konkreetsed suunad, milleni tahetakse jõuda. Arengukavaga tutvus ja andis hinnangu iga piirkonna pere. AK ei ole suletud materjalide kogum. Toimub pidev lisamine, uuendamine, korrigeerimine vastavalt olude muutumisele ja elu arengule külades. Antud AK on aastateks 2016- 2021. See on kolmas viie aasta kava piirkonna arendamiseks ja edendamiseks. Antud AK on kinnitatud 24.veebruari 2016.a. seltsi üldkoosolekul. 3 3. Külade ajalooline taust AADMA: Mainitud esmakordselt 1565 aastal. 1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile. 1781 a.
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]