DOCSLIB.ORG

Hiiumaa 1 : 100

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hiiumaa 1 : 100 H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. ALUSPÕHJA RELJEEF GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. BEDROCK RELIEF 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 8 22°5' 9 22°10' 9 22°15' 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 22°0' 3 3 3 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' 4 59°5' -22 59°5' Lõimandi nina -1 6550 0 6550 T a h k u n a L e h t m- a 1 5 L ehtm a j S u u r M e e l s t e j ä M e e l s t e l a h t r v -13 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI Kersli nina L Ä Ä N E M E R I ORMSÖ I 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u Tahkuna LKA Kersleti jv - M 1 5 VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ N M u d a s t e Ä Kootsaare M a l v a s t e -22,5 59°0' Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Reigi kõvik Vissulaid R i s t i 5 -1,84 1 Ninalaid -10 - R e i g i l a h t R e i g i 59°0' 0 R o o t s i 1 -5 K i d a s t e - -0,5 -2,5 Vitberget 0 - 5 0 4,5 -1,5 - - 1 K Ä R D L A -2 0 2 5 1 0 0 H a u s m a 6540 -7,5 -1,5 0,3 6540 -7 5 16,5 4 5 - Hiiessaare Ninametsa K 2 i r 0 19,2 i k 5 0 Külalaid 0 kõvik u -12 0 1 kõvik Paope LKA l 0 5 -1 0 1 2 Kadakalaid H a P i h l a 0 0 5 0 0 -1 h 1 -13 a Elmrahu t - P i l p a k ü l a Sääre nina Uuemererahu KÕRGESSAARE Kukka laht r Paluküla kõvik i Kõrgessaare LKA 5 -12,9 Västurvike K o i d m a - Valgesäär P a o p e l a h t - -18 k (Västerviken) Pi 1 16 hl 5 10,5 K u k k a u Ta a j -14-4 m H e i g i r m -10,5 P a l u k ü l a 0 S u u1 r e s a d a m a k Harilaid Paope e 3 - l a O t s t e j poolsaar 5,2 0,5 -7,5 i i s Kaibaldi nõmm r A t 5 -3,5 1 u - u 0 5 u - L a u k a P a l a d eKukka MKA s N 5 0 0 S ä ä r e t 2 u K u r i s u 17,5 r 1 Såndvike v L u i d j a l a h t 0 Mõisanina J õ e r a n n a L õ p e - 0 i 0 5 (Sandviken) - 1 5 k Palli säär 5 15 -3,1 10 - 1 -2,5 - e T u b a l a Paope kõvik 5 Pihla-Kaibaldi LKA H a r j u K u r i Hellamaa rahu 6535 P a o p e I s a b e l l a -9,5 6535 H i r m u s t e 3,5 M e t s a k ü l a 5 0 -1 P a l l i 5 P a r t s i Ristna säär - Luidja MKA Armijõg -3,5 Määvli raba -12 2 i ri j -5,5 Uuemaarahu t S 0 uu N u H e l l a m a a P o a m a u -5 M ä ä v l i r -4 L u i d j a e -17,5 -1 M ä g i p e H e i s t e m 0 0 -17 L o j a õ -15 - i V ä r s s u S u u r e p s i 1 V i l l a m a a s j a -3 5 58°55' L i l b i a -7 l j T e m p a H e i s t e s o o ih Vohirahu -16,7 P Kõpu LKA Pihla raba L e e r i m e t s a P u s k i -10,9 -2 -1 -14 0 5 -1 -13,2 P u l i s t e Vahtrepa MKA 0 Hüti LKA Kõpu LKA K õ p u -1 A 5 r -Vohilaiu kõvik m H a g a s t e 5 K a l e s t e V i i t a s o o H ü t i 5 58°55' J i õ V i i t a j K a l e s t e l a h t e õ -1 g 0 Eerikulaid j 0 i 5 K i i v e r a N õ m b a 1 j 0 1 - - - 0 1 1 - a 5 s V S u u r e r a n n a 5 V i l i v a l l a i O j a k ü l a a - V -1,5 õ ht o 0 6530 -7,5 m re h 6530 e p K i d u s p e 0 T a m m e l a -13 r a il -2 u 13,2 p a S ü l l u s t e u a i Höralaid S u Leigri LKA nk -1 M a r d i h a n s u U n d a m a K e r e m a o 0 -12,7 0 r -2 Vahtrepa kõvik g 0 1 -5 T i h a r u 5 14,5 i - Suureranna neem g 1 jõ -3,5 0 a -5 (Pikassäär) n 1 a Õ 0 V n L e i g r i 5 g S u u r e m õ i s a P ü h a l e p a V u V a h t r e p a ä j 9 - i M a r d i h a n s u l a h t 5 Pühalepa kõvik -19,9 n a 17H i l l e s t e m -17 1 e 5 Kolmas jv N õ m m e r g a r 0 V i i l u p i -17 H e l t e r m a a L -15,5 i -1 -6,2 Keskmine jv u R g 1 e Heltermaa kõvik u K a a s i k u 0 b -7,5 s e a 9 5 s Ri 1 j s sti - e v ä - 6525 l lj 5 6525 T j a - i a j Õ 1 10 h R i s t i v ä l j a 0 u j u j V a l i p e Õng u j n - K a l g i S -1 a 3 A r u k ü l a v 0 V i l l e m i 5 a k r u 0 v Õ n g u Tihu LKA o Sarve MKA e r p K a i g u t s i A l l i k a g S a l i n õ m m e a 5 S o o n l e p a 0 n -1 M ä n n a m a a -12 0 k -5 N õ m m e 5 -5,5 S a r v e Kotkasääre 0 0 P u t k a s t e - Männiots 58°50' J õ e k ü l a 25 0 M o k a -2 1 ots N i i d i k ü l a -4 0 5 Soonlepa -1 0,5 0 -3 Salinõmme Veisterahu 0 -46 0 Salinõmme poolsaar Sarve kõvik poolsaar 5 P ä r n s e l j a 0 t kõvik S o o n l e p a l a h t Sarve - 0 V a e m l a h poolsaar Vimbuots 10 S e l j a a Salinõmme 0 0 KÄINA l 0 5 J laht Heinlaid a 2 M ä n s p e a l - 5 58°50' u Õunaku s 1 0 - m - Kibuskuots a 5 e 0 poolsaar a j 1 L e l u K l e e m u V - Ü h t r i 5 K a d e r n a - - L u g u s e 6520 Haldi nina 1 Vähe-Saarnaki laid Võrkrahu 6520 0 L 0 u N a s v a Hanesäär g E s i k ü l a Pihlamaa H a l d i u Põtkurahu s Saarnaki laid T a t e r m a e j Saarnaki laid Paasrahu -10 U t u K ä i n a l a h t -2 Kassari Suursäär 0 Põldrahu nukk V Langekare J a Käina lahe - KassaÕri MKuA n a k u l a h t u -13 s a Suur-Saarnaki laid ä j 0 Peetriots 0 K a s s a r i Haldreka - i 5 poolsaar K u r i s t e -3 T a g u k ü l a K u u s i k u n 5 Sääreots N u r s t e 1 O r j a k u - -5 a J a u s a l a h t Lepasäär K ü l a k ü l a 0 m Muda 5 - j J a u s a Hanikatsi laid Püskuma ots L e i s u L a s s i 0 1 M u d a -1 5 Prassi ots e K ü l a l a h t K u r i s u Tiigisäär Tiigisuu Laukaots r P r ä h n u 6515 i 6515 Rootsimaa nina Sadamanukk Suursäär S i n i m a Orjaku säär Vareslaid Majalauka säär Sääre tirp V a l g u Sadamasäär Mardisäär V a n a m õ i s a -20 Kõverlaid 5 Klomp Pääks L ä ä n e m e r i -1 Kõrgelaid 58°45' (Kõrglaid) Kü lama j H a r j u K a s s a r i l a h t L a i d e l a h t Hiiumaa laidude MKA Anerahu Sadamasäär Ankrurahu K ü l a m a 5 -2 Suursäär V a n a m õ i s a l a h t Ahelaid 58°45' Raudrahu K a b u n a M e t s a l a u k a 6510 P r a s s i 6510 Sepaste MKA K õ m m u s s e l j a T i l g a T o h v r i R i i d a k ü l a -30 - 2 - 1 H i n d u 0 5 0 2 Tilga MKA - S õ r u E m m a s t e - 3 0 -20 -32,1 -2 R a n n a - Tärkma neem 5 T ä r k m a k ü l a Seanina 6505 Lepanina 6505 S o e l a v ä i n KiiKgaiirgia ri pank astang Üügu pank Raudrahu Kitsekamber P a l l a s m a a Sokutuba 3 3 3 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 5 22°5' 0 22°10' 5 22°15' 0 22°20' 5 22°25' 0 22°30' 5 22°35' 0 22°40' 5 22°45' 0 22°50' 5 22°55' 0 23°0' 5 23°5' 0 23°10' 5 LEG EN D ##### 5 ## Paljanduv astang aluspõhja kivimeis Mattunud org -1 Aluspõhja reljeefi samakõrgusjoon maismaal (m) # Isoline of bedrock relief in mainland (m) # Exposed escarpment in bedrock Buried valley Andmepunkt.
Load more

Recommended publications
  • Vahtrepa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2014–2023
    Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014–2023 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 6 1 Vahtrepa maastikukaitseala iseloomustus ........................................................................................................ 7 1.1 Ala üldiseloomustus ....................................................................................................................................... 7 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................................................ 8 1.3 Huvigrupid ..................................................................................................................................................... 10 1.4 Kaitsekord ...................................................................................................................................................... 11 1.5 Uuritus ............................................................................................................................................................. 12 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................................. 12 1.5.2 Riiklik seire .......................................................................................................................................... 12 1.5.3 Inventuuride
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi
    [Show full text]
  • Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu
    EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE TEGEV TOIMETAJA J. V. VESKI KUUESTEISTKUMNES AASTAKÄIK 19Ö2 ShJJS. ENSV l Riiklik -waiik Raamatukogu EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1922 XVI AASTAKÄIK M 5 Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund Aa. '• L. H. 15. 7 (1211. a. sügis Pabsti järele). Beverini lätlaste vanemad Dote,ja Payke läksid Riiga, kus nad härdalt palusid abi sakalaste vastu. Ja asusid teele usuvennad rüütli- vendadega ja Theodorich, piiskopi vend, ja Kaupo kõigi liivlastega ja Võnnu Bertold lätlastega. Ja kui nad olid koondanud suure väe Metse- polesse, rühkisid nad mere äärde ning läksid kolm päeva - teekonda mere ligi. Ja pärast seda, pöördes Sakala maakonna sihis, rändasid nad kolm ööd ja päeva kõige pahemaü teedel läbi metsade ja soode; ja nõrkesid nende hobused teel ja langesid neist umbes 100 ning lõppesid. Ja viimaks, seitsmendal päeval, jõudsid nad küladesse ning jagunesid üle kogu maa, kus nad mehi, keda leidsid eest, surmasid ning vangi võtsid kõik (universos) väikesed lapsed ja noored tüdrukud (iuvenculas) ning hobuseid ja loomi kokku ajasid Lambite külla, kus oli nende Maja, s. t.kogumišpaik. Järgmisel päeval saatsid nad liivlasi ja lätlasi tumedatesse metsadesse ja puhmastesse, kus < eestlased hoidusid sala p ei d u s, ning leidsid palju naisi ja mehi, kiskusid neid metsadest • välja kõige nende varaga, surmasid - mehed, muud vedasid nad Majade (!) juurde (ad Majas asportaverunt). Ja läksid kaks lätlast, Oote ja Payke, ühte külla: äkitselt tormasid nende kallale 9 eestlast ning sõdisid nendega kogu päeva (per totam diem); kui lätlased palju- nendest surmanud ja haavanud, langesid lõpuks ka nemad surmatuna.
    [Show full text]
  • Sugisrandel Peatuvate Sookurgede Levik Ja Arvukus Hiiumaal Ning Seos Pollumajandusega
    SUGISRANDEL PEATUVATE SOOKURGEDE LEVIK JA ARVUKUS HIIUMAAL NING SEOS POLLUMAJANDUSEGA Aivar Leito ', Tiit Leito, Maris 0unsaar & Jaak Truu ' EPMU Keskkonnakaitse Instituut, Akadeemia 4,51003 Tartu E-post: 1eitoQenvinst.ee KoklcuvBte. Sugisrandel peatuvaid seokurgi (Gnis SI.IIS) on Hiiumaal regulaarselt loendatud alates 1982. aastast. Kurgede peatuspaigad asuvad valdavalt saare ida- la lfiunaosas, eeskatt Kiilia ja Hellamaa umbruses Koondumispiivkonnad on aastati olnud samad, kuid nende suhteline osatihtsus on varieerunud suurtes piirides. Kokku on Hiiumaal ajaperioodil 1982.- 2002. a. sugiseti loendatud 96042311 peatuvat sookurge. Uldarvukus on suurtes piirides varieerunud ning margata on ndrka langustrendi, mis ei ole aga statistiliselt oluline. Peatuvate sookurgede arvukus sdltub olulisel rnaaral p6llurnajandustootmise struktuurist ja mahust saarel. Statistil~seltolulised positiivsed seosed leiti kurgede arvukuse ning talinisu, talirukki ja odra kasvupindade vahel, k6ige tugevamad olid need Hellamaa koondise puhul. Oluline negatiivne seos ilmnes suvinisu ning kaera kulvipinna ja sookurgede arvukuse vahel. Sissejuhatus Hiiumaal on siigisrartdel peatuvate sookul-gede (Grus grus) arvukust ja levikut jalgitud alates 1980. aastate algusest. Esimene iildloendus toimus 1982. a, ning seejarel on seda standardse metoodika jargi jarjepidevalt tehtud kuni tanaseni (Leito & Leito 1995, Leito 2000, 2002a). Peatuvate sookurgede arvukuse seost pdllumajandusega ei ole Hiiumaal ega mujal Eestis varem uuritud. See on aga oluline, sest p6llumajanduslikud
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • LUBJAKIVIKARJÄÄRI AVAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS HIIU MAAKONNAS Magistritöö, ID 1712M
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Geoloogia instituut LUBJAKIVIKARJÄÄRI AVAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS HIIU MAAKONNAS Magistritöö, ID 1712M Liis Vähejaus, 153211YAEM Juhendaja: PhD Mall Orru, Geoloogia Instituut, dotsent Kaasjuhendaja: PhD Helena Gailan, Geoloogia Instituut, külalisdotsent Maa-teadused ja geotehnoloogia Tallinn 2017 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus ning kinnitan, et esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Liis Vähejaus ………………………………………………….. (allkiri ja kuupäev) Juhendaja: Mall Orru Kaasjuhendaja: Helena Gailan Töö vastab magistritööle esitatavatele nõuetele. ………………………………………………….. (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ………………………………………………….. (nimi, allkiri ja kuupäev) Lubjakivikarjääri avamine killustiku tootmiseks Hiiu maakonnas SISUKORD AUTORIDEKLARATSIOON .................................................................................................... 2 SISUKORD ................................................................................................................................. 4 Tabelite sisukord ..................................................................................................................... 5 Jooniste sisukord ..................................................................................................................... 6 EESSÕNA
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • FCE 39 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.09.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/13 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027 Keskkonnaamet 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 9 1.1 . ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS ............................................................................................... 12 1.3. HUVIRÜHMAD ............................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................. 15 1.5. UURITUS .............................................................................................................. 16 1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid .............................................................. 16 1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 18 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................... 20 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................. 21 2.1. ELUSTIK ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................
    [Show full text]
  • 629 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    629 buss sõiduplaan & liini kaart 629 Kärdla - Käina - Suuremõisa- Käina Vaata Veebilehe Režiimis 629 buss liinil (Kärdla - Käina - Suuremõisa- Käina) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärdla Bussijaam: 16:48 (2) Tuuletorni: 15:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 629 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 629 buss saabub. Suund: Kärdla Bussijaam 629 buss sõiduplaan 35 peatust Kärdla Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:48 teisipäev 16:48 Tuuletorni 7 Mäe Tänav, Mäeküla kolmapäev 16:48 Käina Kool neljapäev 16:48 Putkaste reede 16:48 laupäev 16:48 Vaemla pühapäev 16:48 Niidi Vaemla Jõgi Õunaku 629 buss info Suund: Kärdla Bussijaam Kalginiit Peatust: 35 Reisi kestus: 67 min Suuremõisa Liini kokkuvõte: Tuuletorni, Käina Kool, Putkaste, Vaemla, Niidi, Vaemla Jõgi, Õunaku, Kalginiit, 1a Lossi tee, Estonia Suuremõisa, Vahtrepa Teerist, Aruküla, Pihla, Heltermaa Klubi, Heltermaa, Heltermaa Klubi, Pihla, Vahtrepa Teerist Aruküla, Vahtrepa Teerist, Suuremõisa, Haavamägi, Värssu, Hellamaa, Hellamaa Mägi, Kuri, Aruküla Suuresadama Teerist, Sääre, Kõlunõmme, Partsi, Palade, Paluküla, Antoni, Linnumäe, Padu, Kärdla Pihla Keskväljak, Kärdla Bussijaam Heltermaa Klubi Heltermaa Heltermaa Klubi Pihla Aruküla Vahtrepa Teerist Suuremõisa Haavamägi Värssu Hellamaa Hellamaa Mägi Kuri Suuresadama Teerist Sääre Kõlunõmme Partsi Palade Paluküla Antoni Linnumäe Padu Heltermaa mnt, Kärdla Kärdla Keskväljak 1 Hiiu Tänav, Kärdla Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla Suund: Tuuletorni 629 buss sõiduplaan
    [Show full text]