DOCSLIB.ORG

Väljaandja: Hiiumaa Omavalitsuste Liit Mändi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Väljaandja: Hiiumaa Omavalitsuste Liit Mändi ARMAS INIMENE! IGAMEHEÕIGUS Jausa küla 131 Kaigutsi küla 119 See voldik aitab Teid Hiiumaa pärandkultuuri radadele, õpetab märkama teadaoleva kultuuripä- Esimesed kirjalikud märkmed Jausa külast Kaigutsit mainitakse esmakordselt 1591. a. Pärandkultuuri objektid reeglina ei ole riikliku kaitse all ja nendele juurdepääsu ei pea randi kõrval ka vähemtuntud paiku ning unustatud objekte. on aastast 1564. Tasub vaid hiidlastele Tegemist on suuresti põllumajanduspiirkon- maaomanik või -valdaja tagama. Põline metsamees Lembitu Tarang oli üks neist, kes hakkas kasutama pärandkultuuri mõistet, mainida Jausa küla nime, kui kohe on teada naga, millest annavad tunnistust mitmed Igameheõiguse üldpõhimõtte kohaselt võib Eestis igaüks viibida ja liikuda looduses, mõeldes sellega looduses leiduvaid eelmiste põlvkondade elust jäänud ainelisi märke. Peagi – see oli ju Hiiumaa suurim küla. See restaureeritud tuuleveskid. Külas on veel alles jalgsi, jalgrattaga, suuskadel. Riigimetsas võib seda teha ööpäevaringselt. Asjaõigusseadus käivitus suur üle-eestiline projekt selliste objektide inventeerimiseks meie metsades. teadmine pärineb ilmselt ajast enne II üks vanemaid talukohti, Peetre talu 18. Pärandkultuuri küsimuse esilekerkimine 21. sajandi alguse Eestis näitab, et sel on rahva ajaloolise maailmasõda, kui külas toimetas ligi piirab eramaal viibimist ja liikumist. Eramaal võib omanikult luba küsimata viibida päeval, sajandist, mis on praegu kasutusel suvilana. Ka mälu säilitamise seisukohalt märkimisväärne tähendus. Pärandkutuuri põhiline tundemärk – sadakond majapidamist. Elatusallikaks oli, päikesetõusust päikeseloojanguni. Seda juhul, kui eramaa ei ole piiratud ega tähistatud. Nuudi talu rehielamu rehetoa osa pärineb seotus inimtegevusega – avaldub eri tüüpi objektides erinevalt. Kõik ehitised on ilmselgelt loodud nagu ikka rannakülades, meresõit, kalapüük Eesti Rahva Muuseumi andmetel 18. sajandist. Kui eramaa on piiratud või tähistatud, ei või teised isikud seal omaniku loata viibida. Maatüki ja ka põllumajandus. Siinkandis on Hiiumaa Põliselanike mäletamist mööda oli külas ka piiramisena käsitletakse igasugust aedade, sealhulgas karjaaedade, või tarade ülesseadmist inimtöö tulemusena. Samas olid allikad, kivid ja puud füüsilisel kujul olemas enne, kui inimene nad viljakamad maad. Esimese iseseisvusaja iidne pühapaik, kus käidi Maa-Emaga ühen- ja märgistamist. Maaomanik võib keelata omal maal viibimise ka ühekordse tahteavalduse- oma uskumuse või pärimusega hingestas. Osa pärandkultuurist on tekkinud protsesside ja lõpuaastatel olnud külas kokku 17 töökorras dust võtmas, kuid täpne asukoht on praegu ga. inimmõju koostoimes, näiteks pärandkooslused, metsateed, eriotstarbel rajatud puistud. Erinevus- tuuleveskit, lisaks töötas jõe ääres vesiveski, teadmata. Eramaal viibides peab külastaja vältima maaomaniku kodurahu häirimist. te olemasolu pärandkultuuri füüsilises olemuses ning tekkeviisis sisaldab võimalust pärandkultuu- mis on endiselt alles. Viimane allesolev Kaigutsi külast on pärit üle Eesti kuulus nalja- Silt “Eramaa” teavitab Sind, et lähened eramaale. Kui seal on kirjas omaniku telefoninumber, ri objekte süstematiseerida. Sellest lähtuvalt võib pärandkultuuri objekte jagada alljärgnevalt: tuulik on ehitatud 1852. a Tooma talu mees Miku-Kaarel. Miku Kaarel e Kaarel Tisler- maadele. Jausa jõe ja sellesse suubuva küsi maaomanikult luba sisenemiseks. Ulpus (1862–1938) sündis Lelu külas Ränga 1. kultuurmaastiku kujunemisega seonduvaiks (muinasaegsed asulakohad, muinaskalmed, võima- väikese oja vahel asuvale Tooma talu kohale popsiperes. 1884. aastal koliti Kaigutsi külla likud rituaalide paigad, muinaspõllud); olevat ehitatud 17. saj keskpaiku esimene Hansu tallu. Mõne aasta pärast abiellus ta sama küla Miku Tooma tütre Leena Raudsepaga ja temast sai koduväi. Talu Erateid, mis on vastavalt tähistatud, võib kasutada üksnes omaniku loal. elumaja, mille ümber hakkas kujunema järgi tuli ka hüüdnimi Miku-Kaarel. Väljaspool teid ei või transpordivahendiga looduses liikuda. edasine kaluriküla. Seda esimest maja enam ei ole, kuid talusüdames on palkmaja, mille rehetuppa asutati 1865. a Tema auks püstitati 2008. a oktoobris puuskulptuur. Kaarli ausamba selja taga seisab tahvel, kus kirjas kuulsa hiidlase 2. maa ja rahva ajalugu valgustavaiks (ajaloolised piirimärgid, autasumaad, maanteed, mõisaarhi- pastor Halleri ja Vaemla mõisa omaniku proua Gerneti algatusel Jausa esimene koolimaja. Vahetus läheduses asub elulugu ja kõik Kaigutsi küla talud. Üks näide Kaarli huumorist: „Miku Kaarel ostis uue kella. Küsiti: „Kuda uus kell on KUIDAS INTERNETIST LEIDA TEAVET PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDE KOHTA? dektuur, mälestuskivid, pärandkultuuri märgid nõukogude ajast, raudteerajatised, sõjalised objek- laevakapten Peet Juurmanni elamu, mis valmis 1930. aastatel. Aastatel 1944–45 kasutas seda maja Punaarmee ka?“ – „Oh see nii vägev, et teeb paarkümmend tundi päevas ja teine päe veel rohkemgi. Vana pole kümmetki saanud.“ tid, vanad geodeetilised märgid, teetähised); väeosa, hiljem oli seal Ühtri küla koolilaste internaat. Kaptenimaja kõrval asetses omapäraste katuselaudadega (Merike Klein) http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis sepikoda. Nimelt oli Käina kiriku katuse ehitamisest veidi materjali üle jäänud, see sattus Toomale, kus laoti sepikojale 3. kogukonna ajalooga seonduvaiks (hauad, hiied, allikad, kabelimäed, katkusurnuaiad ja külaase- ühest otsast kumeraks saetud laudadest uhke katus. Avaneb Maa-ameti Geo-portaali kaardirakenduste avaleht, Eesti kaart. Kasevälja kool 72 med, kultusekivid, kellatornid, kiiged, kivisillad, -truubid, koolimajad, koolmekohad, kõrtsid, Kuna suur küla katab kaunis suurt ala, siis on igal piirkonnal oma nimi: Remmaots, Väheseots, Vaheküla, Tagantküla, Vali paremas servas kaardirakendus “Pärandkultuur”. Kasevälja teatakse vabadikukohana 1820. postijaamad, külavainud, laadaplatsid, magasiaidad muinaskiviteed, moonakamajad, pritsikuurid, Keskküla ja Pärdiots. Siinsete rannakarjamaade vahelt algas veotee reidil seisvate kaljasteni. Välja veeti peamiselt aastate algusest. Kirikuraamatute järgi sündis Avaneb pärandkultuuri kaardirakenduse Eesti kaart. kartulit ja teisi põllumajandussaadusi, samuti hagu. seal 1823. a hilisem kangur Kustav Kassewälja, Paremas servas leia riba: “Otsing” (allpool). pärandkooslused, ristimäed ja –puud, seltsimajad, vallamajad, vanad kohanimed, ühistöödega Tõe huvides tasub Suur-Jausa loosse suhtuda ikkagi teatud ettevaatusega, sest kindlasti ei ole Jausa olnud kunagi kes suri 19-aastaselt kodukohas tiisikusse. Sisesta vastavale reale objekti registreerimisnumber, näiteks: 392:TOA:005 (Enter-klahv). rajatud objektid); pindalalt Hiiumaa suurim küla. Maismaapindala järgi asetub Jausa alles 16. kohale 185 küla hulgas. Kui arvestada Spetsiaalse hoone külakooli ja mõisavalla tar- Avaneb kaart, otsitud objekt on tähistatud sinise lipuga. Seal on näha ka teised, mitte ainult juurde ka ametlik mereala, siis jääb koht edetabelis viiendasse kümnesse. Käesoleval ajal elab Jausas ligi 130 inimest. beks ehitasid külaelanikud vabadikukohale käeolevas trükises esitletud, selle piirkonna inventeeritud pärandkultuuri objektid. 4. talupidamisega seonduvaiks (asundustalud, heinaküünid, põlised talukohad, taluaidad, väravad, (Taimo Türnpu) 1830 mõisa antud materjalist. Aastani 1867 Vali keskelt tööriistarealt: “Infopäring”. kaevud, kivikeldrid, kodukultuur jne); andsid külalastele talvekuudel kolm päeva Leigri laid 152 Viies kursori objektile ja vajutades hiire vasakut klahvi, avaneb akna paremal pool: “Objekti nädalas koolitust rändõpetajad. 1866. a Balti 5. töötleva tootmisega seonduvaiks (jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad, laevaehitusko- Leigri laid ehk Leigri kapsamaa on väike info”. Fotosid objektist saad vaadata klikkides vastaval lingil, mis suunab RMK kodulehele. kubermangudes välja antud vallakogukonna had, lautrid, lubjaahjud, miiliaugud, paadikuurid, potase- ja klaasikojad, savitööstused, telliseah- saar ranniku lähedal. Leiger olnud seadusega kehtestati lastele vanuses 10–13 a Info kõige alumine rida on: “Viide EELIS'esse”. Klikkides sinisel numbril, avaneb objekti info Saaremaa vägimehe Suure Tõllu väiksem üldine koolikohustus ning koolikorraldus läks Eesti Looduse Infosüsteemis. jud, tuule- ja vesiveskid, turbavõtukohad, tõrvaahjud, vanad meremärgid jne); vend, kellest Hiiumaal palju lugusid vallavolikogu kätte. Geo-portaali Kaardiserverist: http://geoportaal.maaamet.ee/ räägitakse. Kapsamaana paistab see väike Kasevälja kihelkonnakooli tegevusaja alguseks leiad Kaardirakenduste täpsema kasutusjuhendi: 6. metsandusega seonduvaiks (ajaloolised metsakuivenduse märgid, ajalooliste isikute rajatud saar oma rändrahnudest ülekül-vatud loetakse 1867. a kui Suuremõisa parun Ewald http://geoportaal.maaamet.ee/docs/X-GIS/XGIS_juhend.pdf?t=20100414124552 puistud, metsakasvatuse ja –kasutusega seotud objektid, metsakultuurid, põlised metsateed, pinna tõttu ka linnulennult. Väikese laiu ja Alexander Andreas Ungern-Sternberg avas tulevalvetornid, metskondade hooned jm pärandkultuuri objektid metsas). Hiiumaa vahele jääb Leigri lõugas. Kui seal esimese toonastele nõuetele vastava algkooli kihelkonnas. 1887. a kehtestatud rahvakoolide eeskirja nõuete (Lembitu Tarang, „Väike pärandkultuuri käsiraamat“ 2007). merel on torm, siis öeldakse, et Leigri Tiiu täitmise järel sai vallakoolist ministeeriumikool. 19. sajandi lõpus ja 20. alguses oli koolis avalik raamatukogu, kus VIITED peseb pesu (lained laksuvad vastu Detailse infoga pärandkultuuri objektide kohta tutvu Maa-ameti andmebaasist aadressil raamatute laenutamisega
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Tihu Looduskaitseala, Vanajõe Euroopa Naaritsa Püsielupaiga Ja Vanajõe Hoiuala
    Tihu looduskaitseala, Vanajõe euroopa naaritsa püsielupaiga ja Vanajõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015–2024 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1.1. ALA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................................................... 5 1.2. MAAKASUTUS ....................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................................................ 15 1.5. UURITUS ............................................................................................................................................ 19 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................ 19 1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................................... 20 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................ 21 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]
  • Putkaste Külaselts Hiiu Kaarel Ja Leena Pühalepa Naistekoda
    ühisüritustel. Platsi hooldatakse talgute korras. Külaplatsi kasutama on oodatud Loodi 2006. Tegevused said alguse juba varem Hellamaa raamatukogust. Kuus eelkõige külarahvas ja hiidlased, aga ka meie külalised. Pakume mõistliku ja aastat tagasi alustati telkimisala rajamisega Hellamaa mäele. Projektide toel kokkuleppelise tasu eest võimalusi korraldada lastelaagreid, kokkutulekuid ja püstitati alajaam ja rajati elektrivõrk, ehitati laululava ja kiigeplats. Paar aastat sünnipäevi. tagasi ehitati platsile katusealune pinkidega u 25 inimesele, mida kutsutakse Vajaliku info leiad meie kodulehelt www.kaigutsi.edicypages.com seltsipesaks. Plats leiab piisavat kasutust rendi korras. Seltsil on koduleht: hellatempa.onepagefree.com/ Putkaste külaselts Loodi 2006. aastal. Putkastes on Samaariaga kokku umbes 100 elanikku. Iga-aas- Külaarengu Selts Sakas tane traditsioon on emadepäeva ja suvelõpu tähistamine külapeoga. 1995. aastal loodud Sakas on Palade Haridusseltsi järjepidevuse kandja. Selts Külaseltsis on igaühel on oma ülesanne ja rahvas tuleb tegevustega hästi kaasa. on piirkondlik ja tegutseb põhiliselt kogu Pühalepa valla piires. Tõnu Otsason on Külas on ka noori. Putkaste mõisaomanikega on hea läbisaamine. Külaplatsi vedanud erinevaid Teabetubade projekte: maaelu kursused ja erinevad õpiringid. rajamine algas tänavu muruplatsi tasandamisega. Kuni 2000 aastani oli seltsipesa Päheli talus. 2003 algas aktiivsem seltsitegevus uuesti. Hetkel käiakse koos Lõpe külas kolhoosikeskuse ühes vabas korteris, kus Hiiu Kaarel ja Leena on ka raamatukogu. Heino Kiige poolt kolhoosiajal rajatud parki on tehtud Väikese Loodi ja registreeriti 1988. aastal Käina vallas keskealiste inimeste kaasamiseks. Printsi rada, kus on Elmar Vrageri mälestusmärk ja tänavu püstitatud Hiiu keele Liikmeid on 30, neist aktiivsed vast pooled. puu. Sinnasamasse on plaanis rajada ka külaväljak ja puhkeala. Selts on viie aasta vältel korraldanud maakondlikke naljandite kogumise võistlusi Selts on püstitanud kõige rohkem mälestusmärke tuntud inimestele Hiiumaal üldse.
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    I R E M E N Ä Hiiumaa vald Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Tahkuna siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Lehtma j Ä a Meelste m t Meelste h e laht Kauste L Mangu Tareste Kodeste Tareste laht Kersleti Mudaste HIIU L Malvaste Sigala Ogandi KÄRDLA VORMSI Risti L Rootsi Reigi Kidaste Hausma Kukka PÜHALEPA Linnu- Hiiessaare Suure- Kiriku- Nõmme Kuri H a r i mõisa laht Pihla mäe Suur- P Pilpaküla Lõbembe ihl sadama k u r k Kõrgessaare a j Heigi Paluküla Otste Prählamäe Kõlu- Palade nõmme Lauka Sääre Napi Kanapeeksi Luidja laht Kurisu Lõpe Jõeranna Isabella Metsa- j Sakla Koidma ri Ala Partsi Harju Palli küla ut Kuri Arm Nu Hirmuste j Paope ijõg Kalana a i Reikama m Luidja Tubala Suurepsi Mägipe Poa Heiste Määvli Loja L Poama Lilbi Leerimetsa Värssu Heistesoo Villa- Kopa PÜHALEPA PÜHALEPA Kõpu maa Puski Kaleste J Hüti Hella- Puliste õ Viitasoo S maa e j Viita Vilivalla u Hagaste Vilima Nõmme HIIU Nõmba u Vahtrepa Oja- Tammistu r Tempa küla Suure- Laasi Jõe- Kiivera e Kiduspe ranna suu Leigri m Kerema Mardi- Va Sülluste Tammela õ Ülendi Tiharu n Undama i Vahtrepa M hansu a s ar jõ a Suure- Hilleste d g j mõisa ih i an Nõmmerga V s aemla j Pühalepa u Villemi Viilupi l Õngu a Kaasiku Aruküla h Tihu jv Ristivälja t KÄINA Heltermaa j Männamaa Kolga Valipe e Kogri Kalgi Soon- s Mäeltse lepa u Sali- g Allika Kaigutsi nõmme u Niidiküla Jõeküla L Moka Mäe- Putkaste Nõmme küla Sarve Pärnselja
    [Show full text]
  • Hiiumaa Saatkonnal Läks Veelgi Paremini
    November 2020 • nr 34 Hiiumaa Saatkonnal läks veelgi paremini Oktoobris avas Tallin- nas Telliskivi loomelin- nakus teist aastat uksed Hiiumaa Saatkond, mis koondas 13 saare väi- keettevõtjat. Müügil oli koguni 200 eri toodet. Hiiumaa tootjad kahtlesid vii- mase hetkeni, kas avavad ik- ka sel aastal saatkonna, sest koroonapuhang septembris taas hoogustus. Juba kolme nädalaga oli aga selge, et risk tasus end ära, sest kuludega tuldi tasa. Hiiumaa Saatkonna poe ju- hataja Anne-Ly Torstensson üt- les, et poe tootevalik oli hästi mõnus – igaühele midagi. Esin- datud olid Hiiumaa kosmeeti- ka, toidutootjad ja käsitöö. “Pea igaüks, kes meile sisse astus, võttis midagi kaasa. Üks os- tis leiva, teine mantli ja nii iga päev,” rõõmustas Anne-Ly. Tal- le tundus Hiiumaa Saatkonna kaubavalik ideaalilähedane. Populaarseimad tooted Hiiumaa Saatkonnas olid Ül- Hiiumaa Saatkonnas oli müügil lai valik Hiiumaa kaupa. Foto: Robert Lilleõis li peapaelad ja mütsid, mida müüdi kolme nädalaga üle sa- navu oli populaarne uudistoo- läinud aastast meelde jäänud. olid kohal aga ka Hiiumaa toot- Anne-Ly sõnul ei oleks saa- le mõttega ju ka mänginud, aga ja. “See on juba arvestatav mõõ- de männikäbisiirup. Anne-Ly “Oli ka Hiiumaa fänne, kes tu- jad ise ning korraldasid degus- nud aga kogu ettevõtmine toi- kui mõelda näiteks Balti jaama de,” tõdes Anne-Ly. lisas, et Hiiumaa käsitöötu- lid ja ütlesid, et käisid just Hiiu- teerimisi. “See töötas nagu õpi- muda ilma MTÜ Hiiumaine turule, siis kuidas saaks väike Teine müügihitt oli Hiiu- rult on tegelikult puudu veel ka maal ja said seal mustasõstra- kunäide: see toode, mida degus- Toit juhatuse liikme Kaja An- Hiiumaa tootja nende kõiki- maa Köögi ja Pagari piparkoo- küünlatootja.
    [Show full text]
  • Uinaistutkija 4/1997
    UINAISTUTKIJA 4/1997 Arkeologian päivät 1997 Hiidenmaallaja 1998 Lammilla. Petri Halinen ... 1 Ajatuksia Sarsan-Tomitsan keramiikanja Viron tekstiilikeramiikan välisistä yhteyksistä. Mika Lavento .................... ............, .......... ... :.... ............. 2 Rautakaulisten yhteisöjen kerroksisuus - kysymyksiä . stratifikaatiosta. Sirkku Pihlman ................................. ........................... ......... 8 Hiidenmaan esihisloria. Aivar Kriiska ................ .................... ............... ...... 10 Historiallisen ajan k;mtojen käyttö Hattulan Lusin kiviladelmien tulkinnassa. Paivi Luppi ....... ......................... ...............: . .............................. 19 Eräitä lähimpään naapuruuteen perustuvia alueanalyysikokeiluja varsinaissuotnalaisesta asutusaineistosta. Aino Nissinaho .......................... 24 On the environmental impact of traiu oil production on Kökar 3500-1500 cal BP. Milton Nuflez, Jari Okkonen & Kenneth GUSfavsson ... 29 Kuopoatalon "merkitys". Oili Raihctla ........ .... ... ........................................ .. 37 , Rake~tamisesta Raision Mullissa rautakauden lopulla ja . varhaiskeskiajalla. Juha-Matti Vuorinen ...................... ,.... .... ....................... 45 Teoria jätinkirkkojen käyttötarkoituksesta. Pentti Koivunen ................ ...... 49 Suomen arkec,loginen seura ry MUINAISTUTKIJA 4/1997 Suomen arkeologisen Seuran tiedotuslehti Vastaava toimittaja: Petri Halinen, HY arkeologian laitos: Pl 13 , 00014 Helsingin yliopisto. Puh. 09-19123577. Sähköposti
    [Show full text]
  • Mapping Social Structures by Formal Non-Linear Information Processing Methods
    THESIS ON INFORMATICS AND SYSTEM ENGINEERING C41 KARIN LINDROOS Mapping social structures by formal non-linear information processing methods: Case studies of Estonian islands environments TUT 2008 TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Informatics Dissertation was accepted for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Engineering on October 31, 2008. Supervisor: Professor Emeritus Leo Võhandu, Faculty of Information Technology, Tallinn University of Technology Opponents: Professor, PhD Tõnu Oja, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Estonia Docent PhLic, PhD Åke Sivertun, Docent Informatik/Geoinformatik Linköpings Universitet, Associate professor at National Defence College Stockholm Defence of the thesis: December 4, 2008, Declaration: Hereby I declare that this doctoral thesis, my original investigation and achievement, submitted for the doctoral degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. /Karin Lindroos / Copyright: Karin Lindroos, 2008 ISSN 1406-4731 ISNB 978-9985-59-859-7 2 INFORMAATIKA JA SÜSTEEMITEHNIKA C41 KARIN LINDROOS Sotsiaalsete struktuuride kaardistamine formaalsete mittelineaarsete infotöötluse meetoditega: Juhtumiuuringud Eesti saarte keskkondades TUT 2008 3 Mapping social structures by formal non-linear information processing methods: Case studies of Estonian islands environments Abstract It is important to recognize the value of utilizing the novel non-linear information processing methodologies in seeking better understandings of the world and developing integrative, interdisciplinary, relatively large social and geographic research in response to priorities of science and society discovering new knowledge based on deep semantics. Why do social structures exist? People organize themselves because they believe that it is the most efficient way to reach their goals.
    [Show full text]
  • Hiidlased Vabadussõjas 1918–1920
    Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Hiidlased Vabadussõjas 1918–1920 1245 nime seisuga 20.10.2020 Koostaja Enn Veevo Nimekirja koostamist ja trükise valmimist toetas Eesti Vabadussõda on ja jääb kahtlemata üheks Eesti omariikluse ja enesemää­ ramise olulisemaks sündmuseks. 102 aasta eest, 28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõda seadis vastloodud iseseisva Eesti riigi ähvardava ohu alla. Punaarmee ründas Narvat ajal, mil Eesti rahvaväe loomine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vaid 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast. Suur osa oli vabatahtlikel, kellest omakorda suure osa moodustasid kooliõpilased. Puudus relvastus ja varustus, väljaõpe oli puudulik. Sellistes tingimustes edenes Puna­ armee kiiresti. 1919. aasta jaanuari lõpuks oldi Tallinnast vaid 40 km kaugusel Valklas, Lõuna Eestis vallutati Tartu, Valga, Võru. Hoolimata lootusetuna tunduvast väljakutsest alustati siiski võitlust oma riigi eest. Esimene mobilisatsioon kuulutati välja juba 1918. aasta novembri lõpul. Eesti sõjavägi ehitati üles lahinguolukorras, suur tähtsus oli liitlastelt saa­ dud relvastusel ja varustusel. Samuti olid eestlased leidlikud olemasolevatest vahenditest improviseeritud relvastuse ja muude vahendite loomisel, meenu­ tagem kasvõi meie soomusronge ja soomusautosid. Sõda alustanud partisan­ likest, ilma korraliku relvastuse ja varustuseta gruppidest moodustati vähem kui aastaga lahinguvõimeline armee. 1919. aasta novembriks oli Eesti sõjaväes toidul ca 100 000 meest, novembris ja detsembris toimunud lahingutes Viru rindel pani Eesti armee välja 85 000 meest. Venemaa 160 000­meheline armee ei suutnud kaitsest läbi murda. 3. jaanuaril 1920 jõustus vaherahu, mis päädis Taru rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. Kuigi Vabadussõda ei puudutanud otseselt Hiiumaad, andsid oma panuse meie riigi kaitsmisel ka hiidlased. Praegustel andmetel mobiliseeriti esimesed hiidlased juba 5.­6. detsembril 1918. Vabadusristiga autasustati 12 Hiiumaal sündinud meest, oma elu kaotas lahingute või haiguse tagajärjel 54 meest.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Jäätmekava
    Hiiumaa jäätmekava Koostaja: OÜ Hendrikson&Ko Raekoja plats 8, Tartu http://www.hendrikson.ee Töö nr. 1373/10 Tartu 2011 2 Hiiumaa omavalitsuste jäätmekava Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Ülevaade Hiiumaa valdadest .................................................................................................. 7 1.1 Emmaste vald ................................................................................................................... 7 1.2 Kõrgessaare vald .............................................................................................................. 7 1.3 Käina vald ........................................................................................................................ 8 1.4 Pühalepa vald ................................................................................................................... 9 1.5 Kärdla linn ...................................................................................................................... 11 2. Jäätmekava õiguslik taust .................................................................................................... 12 2.1 Jäätmekäitlust reguleerivad õigusaktid .......................................................................... 12 2.2 Keskkonnastrateegia ...................................................................................................... 16 2.3 Riigi jäätmekava ............................................................................................................
    [Show full text]