ARMAS INIMENE! IGAMEHEÕIGUS Jausa küla 131 Kaigutsi küla 119 See voldik aitab Teid Hiiumaa pärandkultuuri radadele, õpetab märkama teadaoleva kultuuripä- Esimesed kirjalikud märkmed Jausa külast Kaigutsit mainitakse esmakordselt 1591. a. Pärandkultuuri objektid reeglina ei ole riikliku kaitse all ja nendele juurdepääsu ei pea randi kõrval ka vähemtuntud paiku ning unustatud objekte. on aastast 1564. Tasub vaid hiidlastele Tegemist on suuresti põllumajanduspiirkon- maaomanik või -valdaja tagama. Põline metsamees Lembitu Tarang oli üks neist, kes hakkas kasutama pärandkultuuri mõistet, mainida Jausa küla nime, kui kohe on teada naga, millest annavad tunnistust mitmed Igameheõiguse üldpõhimõtte kohaselt võib Eestis igaüks viibida ja liikuda looduses, mõeldes sellega looduses leiduvaid eelmiste põlvkondade elust jäänud ainelisi märke. Peagi – see oli ju Hiiumaa suurim küla. See restaureeritud tuuleveskid. Külas on veel alles jalgsi, jalgrattaga, suuskadel. Riigimetsas võib seda teha ööpäevaringselt. Asjaõigusseadus käivitus suur üle-eestiline projekt selliste objektide inventeerimiseks meie metsades. teadmine pärineb ilmselt ajast enne II üks vanemaid talukohti, Peetre talu 18. Pärandkultuuri küsimuse esilekerkimine 21. sajandi alguse Eestis näitab, et sel on rahva ajaloolise maailmasõda, kui külas toimetas ligi piirab eramaal viibimist ja liikumist. Eramaal võib omanikult luba küsimata viibida päeval, sajandist, mis on praegu kasutusel suvilana. Ka mälu säilitamise seisukohalt märkimisväärne tähendus. Pärandkutuuri põhiline tundemärk – sadakond majapidamist. Elatusallikaks oli, päikesetõusust päikeseloojanguni. Seda juhul, kui eramaa ei ole piiratud ega tähistatud. Nuudi talu rehielamu rehetoa osa pärineb seotus inimtegevusega – avaldub eri tüüpi objektides erinevalt. Kõik ehitised on ilmselgelt loodud nagu ikka rannakülades, meresõit, kalapüük Eesti Rahva Muuseumi andmetel 18. sajandist. Kui eramaa on piiratud või tähistatud, ei või teised isikud seal omaniku loata viibida. Maatüki ja ka põllumajandus. Siinkandis on Hiiumaa Põliselanike mäletamist mööda oli külas ka piiramisena käsitletakse igasugust aedade, sealhulgas karjaaedade, või tarade ülesseadmist inimtöö tulemusena. Samas olid allikad, kivid ja puud füüsilisel kujul olemas enne, kui inimene nad viljakamad maad. Esimese iseseisvusaja iidne pühapaik, kus käidi Maa-Emaga ühen- ja märgistamist. Maaomanik võib keelata omal maal viibimise ka ühekordse tahteavalduse- oma uskumuse või pärimusega hingestas. Osa pärandkultuurist on tekkinud protsesside ja lõpuaastatel olnud külas kokku 17 töökorras dust võtmas, kuid täpne asukoht on praegu ga. inimmõju koostoimes, näiteks pärandkooslused, metsateed, eriotstarbel rajatud puistud. Erinevus- tuuleveskit, lisaks töötas jõe ääres vesiveski, teadmata. Eramaal viibides peab külastaja vältima maaomaniku kodurahu häirimist. te olemasolu pärandkultuuri füüsilises olemuses ning tekkeviisis sisaldab võimalust pärandkultuu- mis on endiselt alles. Viimane allesolev Kaigutsi külast on pärit üle Eesti kuulus nalja- Silt “Eramaa” teavitab Sind, et lähened eramaale. Kui seal on kirjas omaniku telefoninumber, ri objekte süstematiseerida. Sellest lähtuvalt võib pärandkultuuri objekte jagada alljärgnevalt: tuulik on ehitatud 1852. a Tooma talu mees Miku-Kaarel. Miku Kaarel e Kaarel Tisler- maadele. Jausa jõe ja sellesse suubuva küsi maaomanikult luba sisenemiseks. Ulpus (1862–1938) sündis Lelu külas Ränga 1. kultuurmaastiku kujunemisega seonduvaiks (muinasaegsed asulakohad, muinaskalmed, võima- väikese oja vahel asuvale Tooma talu kohale popsiperes. 1884. aastal koliti Kaigutsi külla likud rituaalide paigad, muinaspõllud); olevat ehitatud 17. saj keskpaiku esimene Hansu tallu. Mõne aasta pärast abiellus ta sama küla Miku Tooma tütre Leena Raudsepaga ja temast sai koduväi. Talu Erateid, mis on vastavalt tähistatud, võib kasutada üksnes omaniku loal. elumaja, mille ümber hakkas kujunema järgi tuli ka hüüdnimi Miku-Kaarel. Väljaspool teid ei või transpordivahendiga looduses liikuda. edasine kaluriküla. Seda esimest maja enam ei ole, kuid talusüdames on palkmaja, mille rehetuppa asutati 1865. a Tema auks püstitati 2008. a oktoobris puuskulptuur. Kaarli ausamba selja taga seisab tahvel, kus kirjas kuulsa hiidlase 2. maa ja rahva ajalugu valgustavaiks (ajaloolised piirimärgid, autasumaad, maanteed, mõisaarhi- pastor Halleri ja Vaemla mõisa omaniku proua Gerneti algatusel Jausa esimene koolimaja. Vahetus läheduses asub elulugu ja kõik Kaigutsi küla talud. Üks näide Kaarli huumorist: „Miku Kaarel ostis uue kella. Küsiti: „Kuda uus kell on KUIDAS INTERNETIST LEIDA TEAVET PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDE KOHTA? dektuur, mälestuskivid, pärandkultuuri märgid nõukogude ajast, raudteerajatised, sõjalised objek- laevakapten Peet Juurmanni elamu, mis valmis 1930. aastatel. Aastatel 1944–45 kasutas seda maja Punaarmee ka?“ – „Oh see nii vägev, et teeb paarkümmend tundi päevas ja teine päe veel rohkemgi. Vana pole kümmetki saanud.“ tid, vanad geodeetilised märgid, teetähised); väeosa, hiljem oli seal Ühtri küla koolilaste internaat. Kaptenimaja kõrval asetses omapäraste katuselaudadega (Merike Klein) http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis sepikoda. Nimelt oli Käina kiriku katuse ehitamisest veidi materjali üle jäänud, see sattus Toomale, kus laoti sepikojale 3. kogukonna ajalooga seonduvaiks (hauad, hiied, allikad, kabelimäed, katkusurnuaiad ja külaase- ühest otsast kumeraks saetud laudadest uhke katus. Avaneb Maa-ameti Geo-portaali kaardirakenduste avaleht, Eesti kaart. Kasevälja kool 72 med, kultusekivid, kellatornid, kiiged, kivisillad, -truubid, koolimajad, koolmekohad, kõrtsid, Kuna suur küla katab kaunis suurt ala, siis on igal piirkonnal oma nimi: Remmaots, Väheseots, Vaheküla, Tagantküla, Vali paremas servas kaardirakendus “Pärandkultuur”. Kasevälja teatakse vabadikukohana 1820. postijaamad, külavainud, laadaplatsid, magasiaidad muinaskiviteed, moonakamajad, pritsikuurid, Keskküla ja Pärdiots. Siinsete rannakarjamaade vahelt algas veotee reidil seisvate kaljasteni. Välja veeti peamiselt aastate algusest. Kirikuraamatute järgi sündis Avaneb pärandkultuuri kaardirakenduse Eesti kaart. kartulit ja teisi põllumajandussaadusi, samuti hagu. seal 1823. a hilisem kangur Kustav Kassewälja, Paremas servas leia riba: “Otsing” (allpool). pärandkooslused, ristimäed ja –puud, seltsimajad, vallamajad, vanad kohanimed, ühistöödega Tõe huvides tasub Suur-Jausa loosse suhtuda ikkagi teatud ettevaatusega, sest kindlasti ei ole Jausa olnud kunagi kes suri 19-aastaselt kodukohas tiisikusse. Sisesta vastavale reale objekti registreerimisnumber, näiteks: 392:TOA:005 (Enter-klahv). rajatud objektid); pindalalt Hiiumaa suurim küla. Maismaapindala järgi asetub Jausa alles 16. kohale 185 küla hulgas. Kui arvestada Spetsiaalse hoone külakooli ja mõisavalla tar- Avaneb kaart, otsitud objekt on tähistatud sinise lipuga. Seal on näha ka teised, mitte ainult juurde ka ametlik mereala, siis jääb koht edetabelis viiendasse kümnesse. Käesoleval ajal elab Jausas ligi 130 inimest. beks ehitasid külaelanikud vabadikukohale käeolevas trükises esitletud, selle piirkonna inventeeritud pärandkultuuri objektid. 4. talupidamisega seonduvaiks (asundustalud, heinaküünid, põlised talukohad, taluaidad, väravad, (Taimo Türnpu) 1830 mõisa antud materjalist. Aastani 1867 Vali keskelt tööriistarealt: “Infopäring”. kaevud, kivikeldrid, kodukultuur jne); andsid külalastele talvekuudel kolm päeva Leigri laid 152 Viies kursori objektile ja vajutades hiire vasakut klahvi, avaneb akna paremal pool: “Objekti nädalas koolitust rändõpetajad. 1866. a Balti 5. töötleva tootmisega seonduvaiks (jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad, laevaehitusko- Leigri laid ehk Leigri kapsamaa on väike info”. Fotosid objektist saad vaadata klikkides vastaval lingil, mis suunab RMK kodulehele. kubermangudes välja antud vallakogukonna had, lautrid, lubjaahjud, miiliaugud, paadikuurid, potase- ja klaasikojad, savitööstused, telliseah- saar ranniku lähedal. Leiger olnud seadusega kehtestati lastele vanuses 10–13 a Info kõige alumine rida on: “Viide EELIS'esse”. Klikkides sinisel numbril, avaneb objekti info Saaremaa vägimehe Suure Tõllu väiksem üldine koolikohustus ning koolikorraldus läks Eesti Looduse Infosüsteemis. jud, tuule- ja vesiveskid, turbavõtukohad, tõrvaahjud, vanad meremärgid jne); vend, kellest Hiiumaal palju lugusid vallavolikogu kätte. Geo-portaali Kaardiserverist: http://geoportaal.maaamet.ee/ räägitakse. Kapsamaana paistab see väike Kasevälja kihelkonnakooli tegevusaja alguseks leiad Kaardirakenduste täpsema kasutusjuhendi: 6. metsandusega seonduvaiks (ajaloolised metsakuivenduse märgid, ajalooliste isikute rajatud saar oma rändrahnudest ülekül-vatud loetakse 1867. a kui Suuremõisa parun Ewald http://geoportaal.maaamet.ee/docs/X-GIS/XGIS_juhend.pdf?t=20100414124552 puistud, metsakasvatuse ja –kasutusega seotud objektid, metsakultuurid, põlised metsateed, pinna tõttu ka linnulennult. Väikese laiu ja Alexander Andreas Ungern-Sternberg avas tulevalvetornid, metskondade hooned jm pärandkultuuri objektid metsas). Hiiumaa vahele jääb Leigri lõugas. Kui seal esimese toonastele nõuetele vastava algkooli kihelkonnas. 1887. a kehtestatud rahvakoolide eeskirja nõuete (Lembitu Tarang, „Väike pärandkultuuri käsiraamat“ 2007). merel on torm, siis öeldakse, et Leigri Tiiu täitmise järel sai vallakoolist ministeeriumikool. 19. sajandi lõpus ja 20. alguses oli koolis avalik raamatukogu, kus VIITED peseb pesu (lained laksuvad vastu Detailse infoga pärandkultuuri objektide kohta tutvu Maa-ameti andmebaasist aadressil raamatute laenutamisega