DOCSLIB.ORG

Hiidlased Vabadussõjas 1918–1920

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hiidlased Vabadussõjas 1918–1920 Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Hiidlased Vabadussõjas 1918–1920 1245 nime seisuga 20.10.2020 Koostaja Enn Veevo Nimekirja koostamist ja trükise valmimist toetas Eesti Vabadussõda on ja jääb kahtlemata üheks Eesti omariikluse ja enesemää­ ramise olulisemaks sündmuseks. 102 aasta eest, 28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõda seadis vastloodud iseseisva Eesti riigi ähvardava ohu alla. Punaarmee ründas Narvat ajal, mil Eesti rahvaväe loomine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vaid 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast. Suur osa oli vabatahtlikel, kellest omakorda suure osa moodustasid kooliõpilased. Puudus relvastus ja varustus, väljaõpe oli puudulik. Sellistes tingimustes edenes Puna­ armee kiiresti. 1919. aasta jaanuari lõpuks oldi Tallinnast vaid 40 km kaugusel Valklas, Lõuna Eestis vallutati Tartu, Valga, Võru. Hoolimata lootusetuna tunduvast väljakutsest alustati siiski võitlust oma riigi eest. Esimene mobilisatsioon kuulutati välja juba 1918. aasta novembri lõpul. Eesti sõjavägi ehitati üles lahinguolukorras, suur tähtsus oli liitlastelt saa­ dud relvastusel ja varustusel. Samuti olid eestlased leidlikud olemasolevatest vahenditest improviseeritud relvastuse ja muude vahendite loomisel, meenu­ tagem kasvõi meie soomusronge ja soomusautosid. Sõda alustanud partisan­ likest, ilma korraliku relvastuse ja varustuseta gruppidest moodustati vähem kui aastaga lahinguvõimeline armee. 1919. aasta novembriks oli Eesti sõjaväes toidul ca 100 000 meest, novembris ja detsembris toimunud lahingutes Viru rindel pani Eesti armee välja 85 000 meest. Venemaa 160 000­meheline armee ei suutnud kaitsest läbi murda. 3. jaanuaril 1920 jõustus vaherahu, mis päädis Taru rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. Kuigi Vabadussõda ei puudutanud otseselt Hiiumaad, andsid oma panuse meie riigi kaitsmisel ka hiidlased. Praegustel andmetel mobiliseeriti esimesed hiidlased juba 5.­6. detsembril 1918. Vabadusristiga autasustati 12 Hiiumaal sündinud meest, oma elu kaotas lahingute või haiguse tagajärjel 54 meest. Vanim hiidlane, aga võib olla ka üldse vanim Vabadussõjas osalenu oli aurulae­ val Vladimir kütjana teeninud Kõpu mees Paavel Elend, kes oli sõja alguses juba 68 aastane, noorimad osalenud 16 aastased Friedrich Brever, Johannes Aunpu, Harald Koit, Jakob Volens (Kuldasaar). Andmete kogumine Vabadussõjas osalenud hiidlaste kohta on kestnud juba viis aastat, algsed andmed pärinevad veelgi varasemast ajast. Esialgses nime­ kirjas olnud 112 nimest on tänaseks nimekirjas 1245 kinnitatud osalenut, lisaks enam kui sada meest, kelle andmed ootavad täpsustamist. Võime uhkusega öelda, et Hiiumaa on tõenäoliselt esimene maakond, kus on koostatud nimekiri kõigist oma territooriumilt Vabadussõtta läinud meestest. Muinsuskaitse Selts on väga tänulik Patrick Rangile, Monika Paljasmaale ja Vello Simmerile, kes on osutanud hindamatut abi andmete kogumisel ja täpsustamisel. Töö jätkub nii isikuandmete otsimisega kui inimestelt mälestusi kogudes. Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi eesmärgiks on panna kokku teos, mis lisaks nimele, sünniajale ja väeosale kirjeldaks pisut ka igat üksikut inimest, samuti jäädvusta­ takse kõigi osalenute nimed kavandataval Vabadussõja mälestussambal. Kutsume üles kõiki hiidlasi, kes teavad oma sugulaste osalemisest Vabadus­ sõjas või leiavad käesolevast nimekirjast ebatäpsusi, võtma ühendust Hiiumaa muinsuskaitse seltsiga või otse andmete kogumise koordinaatori Enn Veevoga telefonil 5646 2160 või e­mailil [email protected] Enn Veevo Perenimi sündides Perenimi Eesnimi Isanimi SKP VKJ SKP UKJ (reg) Sünnikoht Amet Mob. kuupäev Kinnitatud Väeosa Auaste Surnud/langenud Kus suri Aalhof Aalhof Aleksander Laas 05.08.1886 Käina v käsitööline 8.2.1919 ok 7. jalaväepolk reamees Käina vald? Aamer Aamer Aleksander Hans 24.08.1893 5.9.1893 Käina v kingsepp 23.12.1918 ok 1. JVP 3. rood reamees 27.2.1963 Käina vald Aamer Aamer August Mihkel 11.7.1898 24.07.1898 Käina v meremees 9.4.1919 ok 20.5.1970 Harku vald, Harjumaa vabast. Aamer Aamer Robert Hans 14.09.1899 Käina v põllumees 24.7.1919 ok Tallinna tagavarap tervislikel 8.4.1972 Pärnu, Pärnumaa põhjustel Aamer Aamer Johannes Mihkel 13.09.1896 Käina v põllutööline 7.2.1919 ok Hüdrograafiaosakond II j madrus Harju mk rahaväe ja van.kirju- Aamisepp Aamisepp Helmut Johannes 28.8.1900 10.9.1900 Kärdla kaupmees 28.8.1919 ok KL staap taja 6.3.1990 Rootsi Aamisepp Aamisepp Juhan Peeter 25.12.1883 Käina v põllutööline 8.2.1919 ok 7. jalaväepolk, 5. rood reamees Hollmann Aardemaa Priido Mihkel 07.01.1891 19.01.1891 Pühalepa v põllutööline 1.10.1919 ok S.R. Div Tagavarapat reamees 25.12.1971 Pühalepa vald Paluküla, Pühalepa Ahtsige Aaslepp Aleksander Karl 27.03.1889 8.4.1889 Pühalepa v käsitööline 5.2.1919 ok Ratsa Tag. Divisjon kapral 20.5.1965 vald Hausper Aaslepp Aleksander Adu 24.10.1898 05.11.1898 Emmaste v põllumees 1.10.1919 ok Tallinna tagavarapolk reamees 24.11.1971 Kärdla Adamson Adamson Leonti Johannes 13.07.1898 Käina v ok S/L „Uku” madrus ca 1980 Austraalia Fort Lauderdale, Akk Akk Gustav Kaarel 07.09.1899 Kõrgessaare v 21.5.1919 ?? 23.10.1993 Florida, USA Soomurongide div. Akk Akk Kustav Jakob 06.02.1891 19.2.1891 Kõrgessaare v puutööline 10.2.1919 ok Kom. Komando reamees 26.6.1927 Särevere vald, Järvamaa Kaigutsi küla, Käina Aksli Aksli Eduard Juhan 26.11.1899 8.12.1899 Käina v meremees 17.7.1919 ok 3. jalaväepolk reamees 10.1.1950 vald Loja küla, Pühalepa Ala Ala Johannes Juhan 27.07.1894 27.7.1894 Pühalepa v põllutööline 7.8.1919 ok Kalevlaste Maleva reamees 1.7.1979 vald Viilupi küla, Pühalepa Ala Ala Johannes Nigulas 05.01.1898 Pühalepa v põllutööline 16.4.1919 ok Kalevlaste Maleva reamees 3.3.1984 vald Alango Alango August Juhan (Ivan) 10.04.1895 Kõrgessaare v katelsepp 23.11.1918 ok Kalevlaste Maleva reamees Soomusrong „Kapten Alango Alango Johannes Madis 24.9.1900 10.10.1900 Kõrgessaare v 21.5.1919 ok Irv” n. allohv. 11.4.1985 Skene, Rootsi 1. JVP, hiljem 1. Alango Alango Johannes Paul 15.1.1896 Kõrgessaare v põllutööline 13.12.1918 ok suurtükipolk reamees Kõpu küla, Kõrgessaare Alango Alango Kustav Paul 01.04.1891 13.04.1891 Kõrgessaare v põllutööline 10.2.1919 ok 1. JVP reamees 30.4.1962 vald Alas Alas Aleksander Peeter 12.08.1892 24.08.1892 Pühalepa v 20.2.1919 ok Suurtv. Tagavarapat reamees 12.6.1967 Käina vald Alas Alas August Johan 27.08.1897 Emmaste v meremees 22.1.1920 ok Ratsapolk, 1. eskadron reamees Allas Allas Isak Juhan 12.12.1891 Emmaste v ok 1. jalav.polk 5. rood reamees 18.02.1919 Narva rindel Allik Allik Aleksander Simmu 29.10.1889 Pühalepa v põllutööline 8.2.1919 ok Tallinna tagavarapolk reamees 16.11.1925 August Allik Allik Ferdinand Johann 11.4.1899 Pühalepa v 21.5.1919 ok 3. jalaväepolk reamees 2. div. Tag.pat Kerema küla, Pühalepa Allik Allik Joann Siim 07.10.1887 19.10.1887 Pühalepa v 7.2.1919 ok loomalaatsaret reamees 11.2.1935 vald Johannes Allik Allik Evald Juhan 24.1.1901 6.2.1901 Pühalepa v ?? 8/15/1972 Pühalepa vald Rannavalve, Side ja Kerema küla, Pühalepa Allik Allik Sergei Siim 11.02.1899 Pühalepa v meremees 21.5.1919 ok päästejaamade valitsus 2. j madrus 4.5.1947 vald Aalhof Altsoo Villem Gustav 24.07.1897 5.8.1897 Käina v põllutööline 9.4.1919 ok Kalevlaste maleva reamees 1.2.1965 Tallinn Ludvig Amberg Amberg Aleksander Aleksander 01.05.1898 Noarootsi v kirjutaja 31.12.1918 ?? Vabatahtlik 26.5.1961 Helsingborg, Rootsi Oskar Amberg Amberg Gustav Aleksander 14.01.1896 Noarootsi v kirjutaja 4.1.1919 ok 1. JVP 2 rood kapral Antam Antam Johannes Siim 30.03.1891 Käina v puusepp 7.2.1919 ok 4.jalv. Polk. 5. rood 8.8.1919 Narva rindel 1 Perenimi sündides Perenimi Eesnimi Isanimi SKP VKJ SKP UKJ (reg) Sünnikoht Amet Mob. kuupäev Kinnitatud Väeosa Auaste Surnud/langenud Kus suri Antam Antam Kustav Siim 17.09.1883 29.8.1883 Käina v käsitööline 8.2.1919 ok II Div. Tagav. Pat. reamees 28.6.1927 Käina vald Apri Apri Fridrih Peet 22.11.1899 04.12.1899 Pühalepa v meremees 21.5.1919 ok Mereväe ekipaazh madrus 8.3.1968 Pühalepa vald Vabastatud tervislikel Apri Apri Johannes Peeter 21.02.1895 05.03.1895 Pühalepa v põllutööline 7.2.1919 ok põhjustel 30.05.1919 19.4.1933 Pühalepa vald Apri Apri Juhan Priidu 20.10.1877 Pühalepa v meremees 24.11.1919 ok Ujuvkraana nr 1 II j madrus . 07.1948 Tallinn Batalpashinsk, 7. JVP Arbo Arbo Karl Robert Gustav 25.01.1888 6.2.1888 Venemaa vabrikutööline 6.2.1919 ok muusikameeskond reamees 12.6.1969 Võnnu vald, Tartumaa Aron Aron Andrus Toomas 27.08.1882 8.9.1882 Kõrgessaare v 20.2.1919 ok Mereväe Side madrus 14.9.1962 Kõrgessaare vald SR. V.V. Seppa ja Aron Aron Jakob Johan 09.10.1894 21.10.1894 Kõrgessaare v kingsepp 10.2.1919 ok Hobuseriist. reamees 15.5.1942 Irkutsk, Venemaa Aron Aron Johannes Mihkel 30.01.1891 Kõrgessaare v põllutööline 10.2.1919 ok Kopli sv. Haigemaja reamees 16.4.1934 Kõrgessaare vald Rannavalve, side ja Aron Aron Karl Andrus 1.8.1898 13.08.1898 Kõrgessaare v meremees 13.3.1919 ok päästejaamade val. Partsi küla, Pühalepa Aru Aru Joann Juhan 13.01.1888 Pühalepa v sepp 1.10.1919 ok Liikuv park nr 4 reamees 23.3.1962 vald Aru Aru Joann Priidu 09.10.1897 Pühalepa v meremees 9.4.1919 ok Rannapatarei nr 6 reamees 30.4.1925 Pühalepa vald Arusoo Arusoo Jaan Johann 04.05.1885 Käina v põllutööline 8.2.1919 ok 2. tartu sv haigla reamees Aun Aun August Paavel 25.4.1900 8.5.1900 Kõrgessaare v 21.5.1919 ok Aegna saare 3. pat madrus 11.2.1964 Kärdla Aun Aun Jakob Paavel 17.7.1876 Kõrgessaare v meremees 4.7.1919 Ok A/L Vladimir l/s kapten 18.5.1920 Tallinn Soomusr. Tagav. Pat Aunpu Aunpu Andrei Toomas 03.11.1885 Emmaste v põllutööline 4.9.1919 ok 7.
Load more

Recommended publications
  • Vahtrepa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2014–2023
    Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014–2023 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 6 1 Vahtrepa maastikukaitseala iseloomustus ........................................................................................................ 7 1.1 Ala üldiseloomustus ....................................................................................................................................... 7 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................................................ 8 1.3 Huvigrupid ..................................................................................................................................................... 10 1.4 Kaitsekord ...................................................................................................................................................... 11 1.5 Uuritus ............................................................................................................................................................. 12 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................................. 12 1.5.2 Riiklik seire .......................................................................................................................................... 12 1.5.3 Inventuuride
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Lisa 1 Pühalepa Valla Teede Nimed
    Lisa 1 Pühalepa Vallavolikogu 28.05.2013 määrusele nr 53 „Teede, tänavate ja väikekohtade kohanime määramine“ Pühalepa valla teede nimed asukoht tee nr tee nimi Ala küla 6390020 Ala tänav Ala küla 6390166 Andruse tee Ala küla 6390164 Lasteaia tee Ala küla 6390162 Lauda tee Aruküla 6390470 Aksli tee Aruküla 6390235 Andruse tee Aruküla 6390471 Antsu tee Aruküla 6390260 Männi tee Aruküla 6390259 Pihla tee Aruküla 6390258 Sarapiku tee Aruküla 6390240 Sooniku tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390239 Aruküla tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390475 Aruküla põik Aruküla/ Soonlepa/ Sarve küla 6390250 Paulema tee Aruküla/Soonlepa küla 6390483 Vilu tee Hagaste küla 6390296 Jaagu tee Hagaste küla 6390295 Nurga tee Hagaste/ Puliste küla 6390297 Liiva tee Harju küla 6390326 Harjulauda tee Harju küla 6390427 Jaagu tee Harju küla 6390425 Jõe tee Harju küla 6390327 Kalda tee Harju küla 6390426 Matsu tee Hausma küla 6390139 Andrusemäe tee Hausma küla 6390138 Antonimäe tee Hausma küla 6390004 Hausma tee Hausma küla 6390410 Kaassoo tee Hausma küla 6390413 Kõivutalu tee Hausma küla 6390368 Laasi tee Hausma küla 6390409 Lepiku tee Hausma küla 6390374 Ludmilla tee Hausma küla 6390369 Matsa–Kuusiku tee Hausma küla 6390412 Metsavahi tee Hausma küla 6390408 Minna tee Hausma küla 3710043 Posti tänav Hausma küla 3710044 Põllu tänav Hausma küla 6390370 Röösna tee Hausma küla 6390373 Surnuaia tee Hausma küla 6390375 Tooma tee Hausma küla 6390376 Uue-Kadaka tee Hausma küla 6390371 Veepuhastusjaama tee Hausma/ Paluküla 6390005 Soovälja tee Hausma/ Paluküla 6390365 Tõnise–Otsa
    [Show full text]
  • Hiiu Valla Arengukava 2014–2023 Vastu Võetud Hiiu Vallavolikogu 16
    Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 HIIU VALLA ARENGUKAVA 2014–2023 Kärdla 2014 1 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Üldandmed 4 3. Visioon 5 4. Haridus ja noorsootöö 5 5. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 7 6. Kultuur, sport ja vaba aeg 8 7. Majandus, arendus ja planeerimine 9 8. Turism ja mainekujundus 11 9. Taristud ja ühendused 13 10. Valitsemine ja kodanikuühiskond 15 11. Eelarvestrateegia 16 Lisa 1 SWOT Lisa 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus Lisa 3 Tegevuskava 2 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 1. Sissejuhatus Hiiu vald moodustati 30. oktoobril 2013.a Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisega ning on nende õigusjärglane. Hiiu valla arengu kavandamisel perioodiks 2014–2023 on arvesse võetud kahe omavalitsuse ühinemisel seatud eesmärke: - Hiiu vald on moodustanud sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja administratiivse terviku, misläbi kasutatakse ära olemasolevad arengupotentsiaalid ja võimalused nii tõmbekeskuste kui kogu piirkonna jätkusuutlikuks arendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks. - Kõigile Hiiu valla elanikele on tagatud avalike teenuste optimaalne ja kvaliteetne kättesaadavus. Elanikele on antud võimalus osaleda valla kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste otsustamisel ning tarbida osutatavaid teenuseid. - Hiiu vald on võimaldanud ja toetanud piirkondade kui terviku tasakaalustatud arengut. Parema majandussituatsiooni ja arenguperspektiivi tagamiseks on Hiiu valla arenguprotsesside juhtimise majanduslik, poliitiline ja üldine haldussuutlikkus tugevnenud. Valla juhtimisstruktuur on ajakohastatud ja majanduslik potentsiaal projektipõhiste taotluste esitamisel kaasfinantseerimiste saamiseks paranenud. Ettevõtlusele on loodud soodne arengukeskkond. - Hiiu vald on arendanud veelgi paremini koostööd nii Hiiu valla siseselt kui ka teiste omavalitsustega.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 651 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    651 buss sõiduplaan & liini kaart 651 Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana Vaata Veebilehe Režiimis 651 buss liinil (Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kalana: 15:25 - 21:00 (2) Kärdla Bussijaam: 6:15 - 16:40 (3) Kõpu: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 651 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 651 buss saabub. Suund: Kalana 651 buss sõiduplaan 39 peatust Kalana marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 - 21:00 teisipäev 6:20 - 21:00 Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla kolmapäev 15:25 - 21:00 Kärdla Keskväljak neljapäev 15:25 - 21:00 20 Rookopli, Kärdla reede 15:25 - 21:00 Aia laupäev 15:25 - 21:00 44 Aia Tänav, Kärdla pühapäev 21:00 Kroogi Risti Malvaste Tee 651 buss info Suund: Kalana Kidaste Peatust: 39 Reisi kestus: 67 min Posti Liini kokkuvõte: Kärdla Bussijaam, Kärdla Keskväljak, Aia, Kroogi, Risti, Malvaste Tee, Kidaste, Reigi Posti, Reigi, Rootsi, Pihlamägi, Kõrgessaare, Särglepa, Lauka, Särglepa, Kõrgessaare, Viskoosa, Rootsi Jõeranna, Paope I, Paope II, Luidja, Villamaa, Puski Tee, Viita, Pärnaku, Märjakaasiku, Suureranna, Kiduspe, Nimetu, Männi, Ülendi, Kõpu Kool, Anumägi, Pihlamägi Kõpu, Suurepsi, Salumetsa, Kaleste, Metsavahi, Kalana Kõrgessaare 8 Kõpu Tee, Estonia Särglepa 28 Käina Tee, Estonia Lauka 29 Käina Tee, Estonia Särglepa 26 Käina Tee, Estonia Kõrgessaare Viskoosa 2 Sadama tee, Estonia Jõeranna Paope I Paope II Luidja Villamaa Puski Tee Viita Pärnaku Märjakaasiku Suureranna Kiduspe Nimetu Männi Ülendi Kõpu Kool Anumägi Kõpu Suurepsi
    [Show full text]