Pühalepa Valla Terviseprofiil

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Pühalepa Valla Terviseprofiil PÜHALEPA VALLA TERVISEPROFIIL 2011 Pühalepa valla terviseprofiil 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 Pühalepa valla üldiseloomustus ................................................................................................. 6 1.0.1 Pindala....................................................................................................................... 6 1.0.2 Asustustihedus........................................................................................................... 7 1.0.3 Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta...................................................................... 7 1.1 Rahvastik.......................................................................................................................... 7 1.1.1 Aastakeskmine rahvaarv ........................................................................................ 8 1.1.2 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ................................................................................. 9 1.1.3 Elussündide arv ....................................................................................................... 10 1.1.4 Surmajuhtude arv .................................................................................................... 11 1.1.5 Loomuliku iibe kordaja ........................................................................................... 11 1.2 Rahvastiku terviseseisund ............................................................................................. 12 1.2.1 Suremuskordaja vereringeelundite haigustesse....................................................... 12 1.2.2 Suremuskordaja pahaloomulistesse kasvajatesse.................................................... 13 1.2.3 Suremuskordaja välispõhjustesse............................................................................ 13 2 SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED................................................ 14 2.1 Tööturu situatsioon......................................................................................................... 14 2.1.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .......................................................... 14 2.1.3 Maksumaksjate osakaal elanikest............................................................................ 14 2.1.4 Keskmine brutotulu................................................................................................. 15 2.1.5 Ülalpeetavate määr.................................................................................................. 15 2.1.6 Registreeritud töötuse määr..................................................................................... 15 2.2 Toimetulek ..................................................................................................................... 16 2.2.1 Ravikindlustusega kaetud........................................................................................ 16 2.2.2 Puuetega laste arv.................................................................................................... 16 2.2.3 Puuetega täiskasvanute arv...................................................................................... 17 2.2.4 Väljamakstud toimetulekutoetused ......................................................................... 17 2.2.5 Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv ..................................................................... 17 2.2.6 Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused .................................................................. 18 2.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse.................................................................................. 19 2.3.1 Kogukonna motivaatorid......................................................................................... 19 2.3.2 Elanike kaasamine................................................................................................... 19 3 LASTE JA NOORTE ARENG............................................................................................. 19 3.1 Laste arv omavalitsuses.............................................................................................. 22 3.2 Laste ohutu elu-ja õpikeskkond…………………………………………………… 23 3.3 Laste aev haridusasutustes ......................................................................................... 23 4 TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND.................................................................. 25 4.1 Keskkonna mõjurid .................................................................................................... 25 4.2 Transport ja teevõrk ................................................................................................... 28 4.3 Inimkannatanutega liiklusõnnetused.......................................................................... 28 4.4 Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv ......................................................... 29 4.5 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused .............. 29 4.6 Kuritegude arv paikkonnas......................................................................................... 29 4.7 Varguste arv paikkonnas............................................................................................ 29 4.8 Kehalise väärkohtlemise juhtude arv ......................................................................... 30 4.9 Tulekahjudes hukkunute ja vigastatute arv ................................................................ 30 4.10 Tulekahjude arv........................................................................................................ 30 2 Pühalepa valla terviseprofiil 2011 4.17 Huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad............................................................... 31 5 TERVISLIK ELUVIIS.......................................................................................................... 31 5.1 Subjektiivne tervise enesehinnang ............................................................................. 31 5.2 Füüsiline aktiivsus...................................................................................................... 32 5.3 Toitumine …………………………………………………………………………..33 5.4 Ülekaalulised/rasvunud .............................................................................................. 34 5.5 Alkoholi tarbimine ..................................................................................................... 34 5.6 Suitsetamine ............................................................................................................... 35 5.9 Helkuri kasutamine .................................................................................................... 35 5.10 Turvavöö kasutamine .............................................................................................. 35 5.11 Tervisealase teabe kättesaadavus ............................................................................. 36 5.12 Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas................................................... 37 6 TERVISETEENUSED.......................................................................................................... 38 6.1 Tervishoiuteenused..................................................................................................... 38 6.2 Nõustamisteenused..................................................................................................... 38 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 39 3 Pühalepa valla terviseprofiil 2011 SISSEJUHATUS Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (Maailma terviseorganisatsioon WHO 1999) http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html Paikkonna terviseprofiil on arengudokument, mis aitab kaardistada kohalike elanike tervise olukorda ja seda mõjutavaid tegureid. Terviseprofiili abil saab määratleda paikkonna peamised probleemid, sekkumist nõudvad valdkonnad ja vajalikud tegevused. Teadmine sellest, mis on hästi ja mis halvasti, võimaldab oma edaspidised tegevused suunata õigesse kohta ning kulutada nappe vahendeid targalt ja tulemuslikult. Terviseprofiili koostamise eesmärgiks on suurendada elanikkonna heaolu ja tõsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu, juhtida tähelepanu omavalitsuses tehtavate otsuste tervisemõjudele ja tagada tervise arendamise temaatika integreerimine omavalitsuse arengukavasse. Tervis on inimese elukvaliteedi üks alustalasid ning määrab suuresti selle, kui hästi või halvasti ta oma eluga toime tuleb. Tervist parandada on põhjust. Viimaste aastate arengud rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne- Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Tervis on omaette väärtus, kuid lisaks mõjutab ta ka oluliselt majandust, kuna terve elanikkond on produktiivsem ja paindlikum. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP- d 6-15%. Tervist parandada on võimalik. Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise
Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Lisa 1 Pühalepa Valla Teede Nimed
    Lisa 1 Pühalepa Vallavolikogu 28.05.2013 määrusele nr 53 „Teede, tänavate ja väikekohtade kohanime määramine“ Pühalepa valla teede nimed asukoht tee nr tee nimi Ala küla 6390020 Ala tänav Ala küla 6390166 Andruse tee Ala küla 6390164 Lasteaia tee Ala küla 6390162 Lauda tee Aruküla 6390470 Aksli tee Aruküla 6390235 Andruse tee Aruküla 6390471 Antsu tee Aruküla 6390260 Männi tee Aruküla 6390259 Pihla tee Aruküla 6390258 Sarapiku tee Aruküla 6390240 Sooniku tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390239 Aruküla tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390475 Aruküla põik Aruküla/ Soonlepa/ Sarve küla 6390250 Paulema tee Aruküla/Soonlepa küla 6390483 Vilu tee Hagaste küla 6390296 Jaagu tee Hagaste küla 6390295 Nurga tee Hagaste/ Puliste küla 6390297 Liiva tee Harju küla 6390326 Harjulauda tee Harju küla 6390427 Jaagu tee Harju küla 6390425 Jõe tee Harju küla 6390327 Kalda tee Harju küla 6390426 Matsu tee Hausma küla 6390139 Andrusemäe tee Hausma küla 6390138 Antonimäe tee Hausma küla 6390004 Hausma tee Hausma küla 6390410 Kaassoo tee Hausma küla 6390413 Kõivutalu tee Hausma küla 6390368 Laasi tee Hausma küla 6390409 Lepiku tee Hausma küla 6390374 Ludmilla tee Hausma küla 6390369 Matsa–Kuusiku tee Hausma küla 6390412 Metsavahi tee Hausma küla 6390408 Minna tee Hausma küla 3710043 Posti tänav Hausma küla 3710044 Põllu tänav Hausma küla 6390370 Röösna tee Hausma küla 6390373 Surnuaia tee Hausma küla 6390375 Tooma tee Hausma küla 6390376 Uue-Kadaka tee Hausma küla 6390371 Veepuhastusjaama tee Hausma/ Paluküla 6390005 Soovälja tee Hausma/ Paluküla 6390365 Tõnise–Otsa
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
    3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonna Transpordiuuring (2014)
    Hiiu maakonna transpordiuuring 2014 1 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Tööga seotud liikumised .......................................................................................... 4 2. Õpilaste liikumised .................................................................................................. 9 3. Regulaarsed liikumised ...........................................................................................12 4. Ühistranspordi vastavus liikumisvajadusele ...............................................................14 Lisa 1. Regulaarsete liikumiste maatriks 2 Sissejuhatus Transpordikasutus sõltub elanike liikumisvajadusest. Inimeste liikumised on enamasti eesmärgipärased olles seotud kindla ajaperioodiga, liikumise lähtekoha ja soovitud sihtkohaga. Liikumisviisi valikut mõjutab seejuures liikumiste vahemaa ja liikumisviisi kättesaadavus. Lühemate vahemaade puhul eelistatakse pigem jalgsi käimist ning jalgrattakasust. Eelkõige on lühemad liikumised asulatesisesed või kahe naaberasula vahel. Pikemate vahemaade läbimisel tekib vajadus motoriseeritud transpordi järele. Siinjuures on oluline roll ühistranspordil. Kuna just pikemate vahemaade läbimisel sõltutakse enam transpordisüsteemi optimaalsest toimimisest ja eelkõige bussiühenduse kättesaadavusest, keskendutakse antud töös eelkõige asulatevahelistele liikumistele. Ühistranspordi kasutatavust mõjutab enim selle teenuse kättesaadavus. Olulisimateks kriteeriumiteks
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade
    Hiiumaa sadamate ja lautrikohtade ülevaade Töö tellija: MTÜ Hiiukala Töö läbiviija: OÜ Navigare Hiiumaa 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Ülevaate koostamise põhimõtted ................................................................................................. 4 1.1 Mõisted ........................................................................................................................................ 4 1.2 Andmete kogumine ................................................................................................................... 5 1.3 Andmete esitamine .................................................................................................................... 6 1.4 Andmete analüüs ....................................................................................................................... 6 2. Hiiumaa sadamate ja lautrikohtade üld- ja kontaktandmed ..................................................... 7 3. Hiiumaa sadamate ülevaade ...................................................................................................... 20 3.1 Kärdla linnas paiknevad sadamad ........................................................................................ 20 3.2 Pühalepa vallas paiknevad sadamad ................................................................................... 26 3.3 Käina vallas paiknevad sadamad ............................................ Error! Bookmark not defined. 3.4 Emmaste vallas paiknevad sadamad ...................................... Error! Bookmark not defined. 3.5 Kõrgessaare
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]